Tori vallas Taali külas riigitee nr 59 km 15,860-16,030 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded

158+00

159+00

160+00

157+75

158+25

158+50

158+75

159+25

159+50

159+75

160+25

TAALI

TAALI

0. 5

0.5

Ta ali

m õi s

Taali m õis

63 4

634

LOSSI tee 644

1 kahep.LM

ALA

10t

30

vallavalits use

Välja arva tud

loaga

30 10t ALA

10

PÕ LE

ND MAA 63

1

10

PÕLENDMAA

631

5 PÄ

RNU16

TO RI

631

54 1a

(I I)

421 (II )

221 (II )

421 (II)

687 TS (II)

221 (II )

651 (II)

(II ) 6

51

398 (II)

388 (II )

221 (II)

541a (II)

891b (II )

80803:001:0185 Kopluse

80803:001:0186 Kopluse

80803:001:0014 Saaremasti

80803:001:0706

8080012 Lossi tee

80803:001:0721 Mõisa tee 10

80803:001:0839 Sanksu tee 6

80803:001:0283

59 Pärnu-Tori t ee

Liiklusmärk ümber tõsta uude asukohta

Liiklusmärk ümber tõsta uude asukohta

19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee

Riigitee ka itse

vöön 30m

16

16

90km /h

90km /h

Perspektiivne bussi ootekoda

4.40

9.00

2.50

7.55

2.00

9.00

2.50 2.00

1:500

Gregor Reimets

Raimo Tarto

Asendiplaani eskiis ES-01v2

Pärnu maakond, Tori vald, Taali küla

29.11.2023 INFREKS OÜ

16.09RT23 Eskiis

TORI VALLAVALITSUST59 Pärnu-Tori km 15,840-16,0 kergliiklustee asendiplaani eskiis T59 Pärnu-Tori km 15,840-16,0

TINGMÄRGID:

Olemasolev kinnistupiir

Projekteeritud murupind

Likvideeritav objekt/puu

Projekteeritud kõnnitee kate

Säilitatav puu R1,5m

Märkused: Olemasoleva teelõigu (T59) piirkiirus on 90km/h. Sõidutee ja kõnnitee vaheline kaugus on erandlik. Tabel 7.5 kohaselt: R tase on 10m ja E tase on 7m.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Meie 07.02.2024 nr 7.1-2/24/1713-2

Tori vallas Taali külas riigitee nr 59 km 15,860-

16,030 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee

põhiprojekti koostamise nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Pärnu maakonnas Tori vallas riigitee nr 59 km 15,860

– km 16,030 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse

põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks.

Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee,

projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja

potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste

andmine avatud menetlusena või detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie

nõuded menetluse sisendiks. Kohaliku teena kavandatud JJT ehituseks annab ehitusloa KOV

ehitusseadustiku EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel.

Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

pädevus.

3. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

4. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).

5. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks.

Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu

rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus

eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

2 (3)

projekteerimisel“.

6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

6.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

6.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

7. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

8. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

9. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

10. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

11. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4

12. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

13. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee välimisest servast.

14. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

15. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid.

16. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

17. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

18. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT jääb KOV omandiks ja hooldamisele, sõltumata

asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT projekteerimise, maade

omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

3 (3)

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herkki Rõõm

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

Asendiplaan_ eskiis

Herkki Rõõm

5219446, [email protected]