Töökorraldusliku juhendi kinnitamine

1

KINNITATUD

RMK juhatuse liikme 04.03.2015

käskkirjaga nr 1-5/62

Töökorralduslik juhend „Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine“

Käesolev juhend reguleerib RMK poolt poollooduslikke kooslusi sisaldavate maatükkide

kasutusse andmist, poollooduslike koosluste hooldamist, taastamiseks vajaliku raie

korraldamist ja raiutud metsamaterjali ning energiapuidu turustamist.

MÕISTED

Eritingimused – poolloodusliku koosluse taastamiseks ja hooldamiseks maarendilepingus

kehtestatud tingimused.

JRO – õigusvastaselt võõrandatud maa, mis on jätkuvalt riigi omandis. JRO ajutist kasutusse

andmist korraldavad maavalitsused. JRO alal kasvav puit kuulub RMK-le ja JRO alade raiet

korraldab RMK.

KeA – Keskkonnaamet

LKO - RMK looduskaitseosakond

LOKA – LKO Looduskaitse töölaud

LKT – RMK looduskaitsetalitus

Maahooldaja – Maavalitsusega sõlmitud ajutise maarendilepingu alusel poolloodusliku

koosluse hooldaja JRO maal.

Maarendileping – leping kestusega kuni 10 a, mis sõlmitakse RMK metskonna ja rentniku

vahel eesmärgiga hooldada kasutusse antaval maatükil esinevaid poollooduslikke kooslusi.

Maatükk – poollooduslikku kooslust sisaldav osa katastriüksusest, mis antakse kasutusse.

Metskond – RMK struktuuriüksus, kes sõlmib rentnikuga maarendilepingu RMK hallatava

maatüki kasutusse andmiseks.

PLK – poollooduslik kooslus, mille taastamine ja hooldamine on prioriteetne looduskaitseline

tegevus.

PLK taastamine – poolloodusliku koosluse taastamiseks tehtav tegevus, mis seisneb roostiku

tõrjumises, mätaste ja puittaimestiku purustamises ja puittaimestiku raies, eesmärgiga asuda

PLK-d hooldama.

PLK hooldamine – poollooduslike koosluste säilimiseks tehtavad tööd, mis seisnevad PLK-d

sisaldava maatüki niitmises ja/või karjatamises.

PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Puittaimestiku purustamine – maapinnast 10 cm kõrgusel kuni 5 cm läbimõõduga

puittaimestiku purustamine jäätmaaniiduki või muu põllumajandusmasinaga, mida teostab

rentnik/maahooldaja.

Rentnik – RMK hallataval maal maarendilepingut omav isik, kes peab tagama maatüki

nõuetekohase hooldamise seal esinevate poollooduslike koosluste säilimiseks.

VK – Virtuaalkontor - Maa-ameti poolt hallatav rakendus RMK, Maa-ameti ja maavalitsuste

maarendilepingute ruumi- ja tärkandmete kuvamiseks, millele on ligipääs RMK,

Keskkonnaameti, Maa-ameti ja PRIA volitatud töötajatel.

RITA – RMK GIS rakendus

2

1. KASUTUSSE ANDMISE EELTÖÖD

1.1 KeA või RMK spetsialist sisestab VK-sse lepingu ettepaneku.

1.2 LKO looduskaitsespetsialist kontrollib üle teiste isikute poolt sisestatud lepingu

ettepaneku ja vajadusel korrigeerib kasutusse antava maatüki piire, samuti kontrollib üle

lõppenud PLK maarendilepingud ning tagab, et oma piirkonna kohta on VK-sse

sisestatud PLK maarendilepingute ettepanekud (maatükkide piirid ja eritingimused),

tegevuse tähtaeg 15.02.

1.3 LKO looduskaitsespetsialist hindab PLK taastamisega seotud puittaimestiku raievajaduse

ja hinnangulise raiemahu ning määrab VK-s maatükid, kus RMK võtab maarendilepingu

sõlmimisel puittaimestiku raiekohustuse, mis täidetakse 3 aasta jooksul, tähtaeg 15.02.

1.3.1 LKO looduskaitsespetsialist koostab pdf-formaadis kaardid alade kohta, kus

RMK võtab puittaimestiku raiekohustuse ning edastab need metsaülematele,

tähtaeg 01.03.

1.4 RMK võtab PLK taastamiseks vajaliku puittaimestiku raie läbiviimise kohustuse, juhul

kui on täidetud mõlemad järgnevad tingimused:

1.4.1 raiutava likviidse puidu kogus ületab 30 m³;

1.4.2 maatükile on olemas juurdepääsutee ja raiutud puit on võimalik välja vedada.

1.5 LKO kaitsekorraldusspetsialist teeb korra kvartalis päringu riigi omandisse jäetud ja

RMK-le haldamiseks üleantud PLK-d sisaldavate katastriüksuste väljaselgitamiseks.

1.6 Lisandunud katastriüksustel asuvate PLK-de kasutusse andmiseks teevad LKO

looduskaitsespetsialistid jooksvalt vajalikud eeltööd, sh maatüki piiride ja eritingimuste

sisestamine VK-sse ning raievajaduse hindamine ja teavitavad sellest metskonda.

1.7 Alla 30 m³ mahuga likviidse puittaimestiku raiet reguleerib RMK juhatuse liikme

17.12.2014 käskkiri nr 1-5/239 „Kasvava metsa raieõiguse võõrandamine“.

2. KASUTUSSE ANDMINE JA METSAKORRALDUS

2.1 PLK maatükkide kasutusse andmine toimub vastavalt RMK juhatuse liikme 10.02.2014

käskkirjale nr 1-5/41.

2.2 Metskond muudab sõlmitud maarendilepingute staatuse VK-s ettepanekust kehtivaks

lepinguks järgnevalt:

2.2.1 valib VK rippmenüüst lepingu staatuseks „kehtiv“ ning salvestab;

2.2.2 valib maatüki VK-s uuesti ning sisestab maarendilepingu olulised andmed.

2.3 Metskonna sõlmitud maarendilepingute DHS-i jaotuskavas on automaatselt LKO

looduskaitsespetsialist ja kaitsekorraldusspetsialist, maakorraldustalituse maakasutuse

spetsialist, kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist ja finantsosakonna

raamatupidaja, kes koostab rentnikele arved.

2.4 LKO kaitsekorraldusspetsialist esitab metsakorraldustalituse juhatajale tellimuse

metsakorralduse läbiviimiseks kasutusse antud PLK maatükkidel, kus taastamiseks on

vaja teha raiet.

2.5 Metsakorraldus viiakse läbi jooksval aastal vastavalt metsa korraldamise juhendile.

2.6 Eraldiste moodustamisel arvestatakse rendileantavate maatükkide välispiiridega, millest

eraldis ei tohi üle ulatuda; samuti looduskaitseosakonna töölaua (LOKA) PLK

taastamisraie tööobjektidega, millest moodustatakse üks eraldis. Kõlvik jäetakse seni

metsamaaks, kui taastamine pole läbi viidud.

3. PUITTAIMESTIKU RAIE KORRALDAMINE 3.1 PLK taastamiseks tehtava puittaimestiku raie üldised kvaliteedinõuded:

3

3.1.1 puittaimestik diameetriga üle 5 cm mõõdetuna 10 cm kõrgusel maapinnast

peab olema raiutud, väljaarvatud puud, mille säilitamine on ette nähtud

lähteülesandes;

3.1.2 kännud peavad olema lõigatud nii madalalt kui võimalik, kännu kõrgus ei tohi

olla kõrgem kui 10 cm maapinnast;

3.1.3 raidmed läbimõõduga üle 5 cm ja pikemad kui 50 cm peavad olema maatükilt

ära veetud, põletatud või purustatud;

3.1.4 raietöödel tuleb vältida mullakahjustusi.

3.2 Raie korraldamise aluseks on RMK poolt sõlmitud maarendilepingus RMK-le võetud

puittaimestiku raiekohustus või rentniku/maahooldaja poolt esitatud taotlus raieks

Taotluse vorm on lisatud käesolevale juhendile.

3.3 Rentniku/maahooldaja poolt esitatud taotluse salvestab metskond DHS-i, loob

olemasoleva maarendilepingu puhul DHS-s lihtseose lepingu ja taotluse vahel ning

saadab taotluse DHS-i viite LKO looduskaitsespetsialistile.

3.4 Raiekohustusega PLK maatükil hinnatakse raievajadus ja – maht enne maatükkide

kasutusse andmise konkursi väljakuulutamist (vt p 1.3).

3.5 Raiekohustuseta PLK maatükil LKO looduskaitsespetsialist hindab, kas PLK taastamine

on lubatud ja vajalik, vajadusel konsulteerib KeA maahooldusspetsialistiga ja annab

rentnikule/maahooldajale teada, kui raie antud kohas pole vajalik või piisab ala

taastamiseks puittaimestiku purustamisest.

3.6 LKO looduskaitsespetsialist moodustab LOKA-s tööobjekti ja koostab lähteülesande

puittaimestiku raieks, sh raiutava puidu hinnanguline maht, täpsustab PLK piirid ja

tähistab raieala piirid, vastavalt eraldise raieks ettevalmistamise korrale (RMK juhatuse

liikme 28.02.2013 käskkiri nr 1-5/39).

3.7 LKO looduskaitsespetsialist täpsustab lähteülesannet koostades, kas p 3.5 nimetatud

juhul on rentnik/maahooldaja nõus taastamisraie tegemiseks ostma kasvava metsa

raieõigust.

3.8 LKO looduskaitsespetsialist lisab lähteülesandesse rentniku/maahooldaja

kontaktandmed.

3.9 Metskond koostab RITA-s raie kava. Raieliigiks valitakse raadamine, kuna muudetakse

kõlvikut.

3.10 Metskond esitab KeA-le vajadusel raie kohta metsateatise.

3.11 KeA-st metsateatisele lubava või keelava vastuse saamisel saadab metskond DHS-i viite

LKO looduskaitsespetsialistile.

3.12 LKO looduskaitsespetsialist annab lubava metsateatise puhul lähteülesande LOKA-s

raie korraldamiseks LKT-le ja sisestab metsateatise DHS-i viite LOKA-s

kooskõlastustesse.

3.13 LKT tööjuht korraldab raie RMK vahenditega või annab raie korraldamise õiguse

rentnikule/maahooldajale.

3.14 Juhul, kui raie korraldab RMK, siis LKT tööjuht teavitab rentnikku/maahooldajat

kavandatud raietöö tegemise ajast, kooskõlastab puidu ladustamise kohad ja väljaveo

tähtaja, karjatatava PLK korral suhtleb rentnikuga, et karjaaed tööde ajaks raiekohalt

eemaldatakse.

3.15 Juhul, kui rentnik/maahooldaja ostab kasvava metsa raieõiguse, siis toimub raie

korraldamine vastavalt juhendi p 1.7 viidatud kasvava metsa raieõiguse müügikorrale.

3.16 Juhul kui rentnik/maahooldaja korraldab mittelikviidse puidu raiet metsa tunnustele

mitte vastaval alal ja raiemahuga alla 30 m 3 , siis annab LKO spetsialist selleks

rentnikule kirjaliku loa, milles sätestab töö kvaliteedinõuded, tähtaja ja tingimuse, et

raiutud puitu tuleb kohapeal utiliseerida. LKO spetsialist registreerib loa DHS-i sarjas

3-1.12, seob selle maarendilepinguga ja saadab DHS-st viite metsaülemale.

4

3.16.1 Erandkorras võimaldatakse „LIFE for Alvars“ projekti aladel rentnikul teha

avalduse alusel võsaraiet ka RMK taastamisraie kohustusega PLK aladel.

3.16.2 LKO teeb rentnikule koostöös LKT-ga lihtsustatud lähteülesande, kus näitab ära

kvaliteeditingimused, tähtaja ja laod, juhuks kui võsa koondatakse (ei põletata) ja

esitab selle kirjalikult rentnikule. Rentnikule antakse 1 aasta võsatööde tegemiseks,

seejärel alustab LKT RMK taastamisraiega.

3.16.3 LKO looduskaitse spetsialist salvestab lihtsustatud lähteülesande DHS-i sarjas

3-1.12, seob selle maarendilepinguga ja saadab selle kohta DHS-st viite

metsaülemale ja LKT juhatajale.

3.17 LKT tööjuht teatab raietöö lõppemisel LKO looduskaitsespetsialistile, kes hindab töö

kvaliteeti ja pretensioonide puudumisel võtab töö LOKA-s LKT-lt vastu. LKO

looduskaitsespetsialist koostab teatise RMK poolt korraldatud raietööde lõpetamise

kohta ja edastab selle rentnikule/maahooldajale.

3.18 LKO looduskaitsespetsialist salvestab raietööde lõpetamise teatise rentnikule DHS-i

sarjas 3-1.12, seob selle maarendilepinguga ja saadab selle kohta DHS-st viite

metsaülemale.

3.19 Metskond lõpetab RITAs raie kava.

3.20 Peale raie kava lõpetamist määrab metsnik-metsakorraldaja PLK kõlviku metsamaast

rohumaaks.

3.21 Juhul, kui RMK ei suuda puittaimestiku lepingujärgset raiekohustust tähtaegselt täita,

siis koostab LKO looduskaitsespetsialist ettepaneku raie tähtaega pikendada või

maarendileping lõpetada, mille metskond saadab rentnikule.

3.22 Kui rentnik nõustub raietööde tähtaega pikendama, siis vormistab metskond selle

maarendilepingu muudatusena.

3.23 Kui rentnik ei nõustu raietööde tähtaega pikendama, siis lõpetab metskond

maarendilepingu ennetähtaegselt.

3.24 LKT moodustab PTL-is eraldi vahelaod ümarpuidule ja energiapuidule, hindab puidu

kogused ja annab vahelao üle järgmiselt:

3.24.1 Energiapuidu energiapuidulogistikule;

3.24.2 Ümarpuidu logistikule.

4. PLK HOOLDAMISE SEIRE

4.1 PLK hooldamise seiret viib läbi LKO looduskaitsespetsialist, kes hindab kas PLK

maatükk on hooldatud vastavalt maarendilepingus sätestatud eritingimustele.

4.2 Seirevalimisse võetakse PLK maatükid:

4.2.1 millele pole taotletud hooldamis- ja taastamistoetust;

4.2.2 millel PRIA /KeA kontrollide käigus on leitud rikkumisi;

4.2.3 millel RMK seire käigus on eelneval aastal leitud rikkumisi;

4.2.4 mille puhul on põhjendatud kahtlus, et hooldamistingimusi ei täideta.

4.3 LKO looduskaitsespetsialist viib oma piirkonna PLK seire läbi 31.10. ja esitab aruande

oma piirkonna kohta LKO kaitsekorraldusspetsialistile.

4.4 Juhul, kui LKO looduskaitsespetsialist leiab, et PLK pole hooldatud vastavalt

eritingimustele, siis koostab ta selle kohta märgukirja ja saadab rentnikule.

4.5 LKO looduskaitsespetsialist salvestab märgukirja DHS-i sarjas 3-1.12, loob DHS-s

lihtseose märgukirja ja maarendilepingu vahel ning saadab DHS-st viite metsaülemale

ja LKO kaitsekorraldusspetsialistile.

4.6 LKO kaitsekorraldusspetsialist koostab jooksva aasta RMK PLK seire koondaruande,

millele lisatakse KeA poolt jooksval aastal teostatud PLK hooldamise seiretulemused.

Koondaruanne salvestatakse DHS sarjas 3-1.14, tähtaeg 05.11. Koondaruanne esitatakse

5

tutvumiseks metskondadele, RMK juhatuse liikmetele, looduskaitsetalituse juhatajale ja

Keskkonnaametile.

4.7 Teise järjestikuse rikkumise puhul teeb LKO kaitsekorraldusspetsialist metsaülemale

ettepaneku lõpetada PLK maarendileping ennetähtaegselt ja PLK maatükk uuesti

kasutusse anda.

LISA: PLK raie taotluse vorm

PLK raie taotlus.docx