KINNITATUD
juhatuse liikme 09.02.2015
käskkirjaga nr 1-5/36
Metsamajanduse tegevusvaldkonnas
mahupalkade maksmise juhend
1. Sissejuhatus
1.1 Seoses piirkondliku metsa ja töökorralduse eripäraga ei ole võimalik jaotada metsamajanduse tegevusvaldkonna eri piirkondade tööjuhtide töökoormust võrdselt. Kindlustamaks sarnase töömahu eest makstavat töötasu arvestatakse praakeritele, logistikutele, metsakasvatajatele, energiapuidu logistikule ja metsaparandajale käesoleva juhendi kohaselt mahupalka.
2. Üldsätted
2.1 Mahupalga maksimaalne määr on 50% arvestusperioodi põhipalgast.
2.2 Praakeritele ja logistikutele määratakse, lähtudes piirkonna eripära koefitsiendist, personaalsed arvestuslikud töömahud ja metsakasvatajatele piirkonna eripära koefitsiendid eraldi RMK juhatuse liikme sellekohase käskkirjaga.
2.3 Käesolevas juhendis sätestatud mahupalga määrad on mahupalga arvutamise aluseks.
2.4 Mahupalga ümardamine toimub harilikul viisil täpsusega kaks kohta peale koma.
2.5 Tööjuhtidele makstakse mahupalk välja arvestusperioodile järgneval kuul.
3. Mõisted
3.1 Arvestuslik töömaht – töömaht, mis leitakse erinevate tööde keerukuse kaalumisel.
3.2 Piirkonna eripära koefitsient – koefitsient, mille alusel ühtlustatakse tööjuhtide arvestuslikku töömahtu lähtudes piirkonna eripärast.
3.3 Arvestusperiood – tulemuste hindamise periood, mille eest arvestatakse mahupalka.
3.4 Kvaliteedi osa mahupalgast – tööjuhi töö korraldamise ja andmete kajastamise kvaliteet. Juhul, kui need ei vasta seatud nõuetele, vähendatakse mahupalka käesoleva juhendi alusel.
4. Praakerid
4.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on kokkuveetud ümarpuidu (va raidmed ja laasimata tüvesed) arvestuslik tihumeeter ehk tingtihu. Praakeri keskmine esimese poolaasta arvestuslik töömaht on 32000 tingtihu ja teise poolaasta arvestuslik töömaht 39000 tingtihu. Tingtihu arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on järgmised:
Raieliik
KOEF
LR
1,0
AR
1,0
HL
1,0
HR
4,0
RD
1,5
SR
1,5
TR
1,5
4.2 Piirkonna eripära koefitsient: Praakerite töömahu täitmine oleneb piirkonna metsade ja looduslike tingimuste ning ajaloolistest eripäradest. Koefitsiendina kasutatakse keskmist LR ja HR väljatulekut (tm/ha), kuiva ning märja kasvukohatüüpide suhet; piirkonna UR ja HR eraldise keskmise pindala (mitte tööobjekti pindala).
4.3 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta (01.07. kuni 31.12.).
4.4 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on kokkuveotöö vastuvõtu akti kuupäev.
4.5 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,07€.
4.6 Kvaliteedi osa*: kokku osakaal 30% mahupalga tasumisele kuuluvast summast.
4.6.1 Ümarpuidu kokkuveo lõpetamine raiehooaja lõpuks.
4.6.1.1 MÕÕDIK: Raiehooaja lõpuks peab metsaladudest olema ümarpuit kokkuveetud.
4.6.1.2 KRITEERIUM: Metsaladudes, milles lõpetati raie enne 15.aprilli võib olla kuni 100tm küttepuitu 30.juunil, v.a raadamise ja trassiraie raielangid.
4.6.1.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse PTLi aruandega.
4.6.1.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui ei ole täidetud kriteeriumit, siis vähendatakse esimese poolaasta mahupalga summat -10%.
4.6.2 Raielankide lõpetamise kiirus.
4.6.2.1 MÕÕDIK: Raielangi peab lõpetama peale viimasest kokkuveokannet.
4.6.2.2 KRITEERIUM: Keskmine raielangi lõpetamise kiirus 30 päeva peale viimast kokkuveokannet, v.a käsimeeste raielangid. Arvestusse võetakse raielangi, mis loodud peale 01.01.2014.
4.6.2.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse PTLi aruandega.
4.6.2.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui ei ole täidetud kriteeriumit, siis vähendatakse poolaasta mahupalga summat -10%.
4.6.3 Märgade kasvukohatüübi puistute raiumine
4.6.3.1 MÕÕDIK: Kuivasid, niiskeid ja märgasid kasvukohatüübi puistusid majandusmetsas peab raiuma samas proportsioonis, kui neid on VPMis.
4.6.3.2 KRITEERIUM: Märgi kasvukohatüübi puistusid tuleb raiuda sama palju või rohkem kui VPMis.
4.6.3.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse MPL aruandega.
4.6.3.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui ei ole täidetud kriteeriumit, siis vähendatakse teise poolaasta mahupalga summat -10%.
4.6.4 Valdkonna juhi ja analüütiku hinnang tööde korraldamise kvaliteedile
4.6.4.1 MÕÕDIK: Praakeri töö peab olema korraldatud kvaliteetselt.
4.6.4.2 KRITEERIUM: Mittekvaliteetse töökorraldamise eest ei ole esitatud seletuskirju.
4.6.4.3 ARUANNE: Valdkonnajuhile esitatud seletuskirjade arv ning olulisus.
4.6.4.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui ei ole täidetud kriteeriumit, siis vähendatakse poolaasta mahupalga summat kuni -10%.
5. Logistikud
5.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on puidu saaja poolt vastuvõetud kogus. RMK keskmine logistiku esimese poolaasta arvestuslik töömaht on 44000 tm ja teise poolaasta 44000 tm.
5.2 Piirkonna eripära koefitsient: Logistikute töömahu täitmine oleneb RMK hallatava metsa hajususest. Koefitsiendina kasutatakse RMK majandatavate ja majanduspiirangutega metsade pindala suhet piirkonna üldpindalasse.
5.3 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta (01.07. kuni 31.12.).
5.4 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on saadetud veodokumendi kuupäev.
5.5 Tihumeetri hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tihumeetri hind lähtuvalt läbisõidu kasutuse koefitsiendist on järgmine:
Läbisõidu kasutuse koefitsient
€/tm
0,50
0,040
0,51
0,042
0,52
0,044
0,53
0,046
0,54
0,048
0,55
0,050
0,56
0,052
0,57
0,055
0,58
0,058
0,59
0,061
0,60 ja üle selle
0,065
Läbisõidu kasutuse koefitsient leitakse arvestusperioodi keskmine ja ümardatakse harilikul viisil täpsusega kaks kohta peale koma.
5.6 Kvaliteedi osa: Kokku osakaal 30% mahupalga tasumisele kuuluvast summast.
5.6.1 Vaheladudes andmete täpne kajastamine
5.6.1.1 MÕÕDIK: Vahelaoseisud peavad olema piisavalt täpsed, et tagada puidu liikumisega kaasnevate edasiste äriprotsesside otsuste edukus.
5.6.1.2 KRITEERIUM: Mittevastavaid otsuseid ei tohi olla rohkem kui 8%.
5.6.1.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse analüütikute poolt perioodilise inventuuri aruannetega:
Laoarvestusprogrammi vahelaos
Vahelaoplatsil
Otsus
0,01 kuni 10000
0
mittevastav
0
üle 0 tm
mittevastav
alla -0
üle 0 tm
mittevastav
5.6.1.4 VÄÄRTUS: Juhul kui ei ole täidetud kriteeriumit, siis vähendatakse mahupalga summat -10%.
5.6.2 Veosse antud vahelao vastuvõtmise kiirus
5.6.2.1 MÕÕDIK: Praakeri poolt veosse antud vahelaoandmete õigsuse peab veenduma.
5.6.2.2 KRITEERIUM: Keskmine vahelao vastuvõtmise kiirus 2 tööpäeva peale praakeri poolset üleandmist.
5.6.2.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse LTLi aruandega.
5.6.2.4 VÄÄRTUS: Juhul kui ei ole täidetud kriteeriumit, siis vähendatakse mahupalga summat -10%.
5.6.3 Valdkonna juhi ja analüütiku hinnang tööde korraldamise kvaliteedile
5.6.3.1 MÕÕDIK: Logistiku töö peab olema korraldatud kvaliteetselt.
5.6.3.2 KRITEERIUM: Mittekvaliteetse töökorraldamise eest ei ole esitatud seletuskirju.
5.6.3.3 ARUANNE: Valdkonnajuhile esitatud seletuskirjade arv ning olulisus.
5.6.3.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui ei ole täidetud kriteeriumit, siis vähendatakse poolaasta mahupalga summat kuni -10%.
6. Metsakasvatajad
6.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on tehtud MURi, MUTi, MUHi, NOHi, MHR ja LTR arvestuslik pindala ehk tinghektar. RMK keskmine metsakasvataja uuenemiseks arvestamise tööliikide esimese poolaasta arvestuslik töömaht on 750 tingha ja teise poolaasta 1800 tingha. RMK keskmine metsakasvataja noorendike hooldamise tööliikide aasta arvestuslik töömaht on 1500 tingha. Liinitrassi töödel arvestuslikku töömahtu ei ole. Tinghektari arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on töödel järgmised:
Kvaliteedi tööliik
Tööliik
Tingha
Uuenemiseks arvestamine
MP+MM+KV
0,5
Uuenemiseks arvestamine
IS+LUK
8,0
Uuenemiseks arvestamine
MUT
6,0
Uuenemiseks arvestamine
MUH+MP_võsa
3,5
Noorendike hooldamine
MUH_võsa
4,0
Noorendike hooldamine
NOH
4,0
Noorendike hooldamine
MHR
4,0
Liinitrassid
LTR*
5,0
6.2 Piirkonna eripära koefitsient: Metsakasvataja töömahu täitmine oleneb RMK hallatava metsa hajususest ning valgustusraie ja mittelikviidne harvendusraie eraldiste keskmine suurusest. Koefitsiendina kasutatakse hajususe ja eraldise suuruse koefitsientide keskmist kvaliteedi tööklassi noorendike hooldamine tööde puhul ja vaid hajususe koefitsienti uuenemiseks arvestamise tööde puhul.
6.3 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta (01.07. kuni 31.12.). Esimese poolaasta uuenemiseks arvestamise tööliikide mahupalgast jäetakse 10% kvaliteedi reservi, mille tasumine toimub teisel poolaastal peale kvaliteedi hinnangut.
6.4 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on sisestatud staatuses VV akti kuupäev.
6.5 Tinghektari hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingha hind on 1,10€.
6.6 Kvaliteedi osa: Kokku osakaal 30% mahupalga tasumisele kuuluvast summast.
6.6.1 Noorendike hooldamise kvaliteet
6.6.1.1 MÕÕDIK: Hooldada noorendike kvaliteetselt
6.6.1.2 KRITEERIUM: Noorendike hooldamine peab vastama kvaliteedinõuetele.
6.6.1.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse analüütikute poolt koostatud aruannetega. Metsakasvatusjuht sätestab mahupalgakorralduse juures kriteeriumi täitmise.
6.6.1.4 VÄÄRTUS: Juhul kui aurande kvaliteedihinnang on:
6.6.1.4.1 hea, mahupalga summat ei vähendata;
6.6.1.4.2 rahuldav, mahupalga summat vähendatakse -5%
6.6.1.4.3 nigel, mahupalga summat vähendatakse -10%
6.6.2 Uuendamise kvaliteet
6.6.2.1 MÕÕDIK: Uuendada raiesmikud kvaliteetselt ja kiiresti eesmärgi puuliigiga
6.6.2.2 KRITEERIUM: Raiesmikud peab uuendama kiiremini kui eesmärgi puuliigi ja kasvukohatüübile seatud optimaalne aeg.
6.6.2.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse MKT aruandega.
6.6.2.4 VÄÄRTUS: Juhul kui aurande kvaliteedihinnang on:
6.6.2.4.1 hea, mahupalga summat ei vähendata;
6.6.2.4.2 rahuldav, mahupalga summat vähendatakse -5%
6.6.2.4.3 nigel, mahupalga summat vähendatakse -10%
6.6.3 Valdkonna juhi ja analüütiku hinnang tööde korraldamise kvaliteedile
6.6.3.1 MÕÕDIK: Metsakasvataja töö peab olema korraldatud kvaliteetselt.
6.6.3.2 KRITEERIUM: Mittekvaliteetse töökorraldamise eest ei ole esitatud seletuskirju.
6.6.3.3 ARUANNE: Valdkonnajuhile esitatud seletuskirjade arv ning olulisus.
6.6.3.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui ei ole täidetud kriteeriumit, siis vähendatakse poolaasta mahupalga summat kuni -10%.
7. Energiapuidu logistikud
7.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on hakkpuidu saaja poolt vastuvõetud kogus. RMK energiapuidu logistikute esimese poolaasta arvestuslik töömaht on 30000 tingtihu ja teise poolaasta 30000 tingtihu. Tingtihu arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on metsas hakkimisel 1tm=1,5tingtihu ja platsil hakkimisel 1tm=0,5tingtihu.
7.2 Piirkonna eripära koefitsient: Ei määrata.
7.3 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta (01.07. kuni 31.12.).
7.4 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on saadetud veodokumendi kuupäev.
7.5 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,04€.
7.6 Kvaliteedi osa: Ei määrata.
8. Metsaparandajad
8.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on metsaparandustalituse poolt korraldatavate tööde aastane kogumaksumus (kapitaalmahutused, uuendus-, hooldus- ja remonttööd), mis on viidud vastavusse Statistikaameti poolt avaldatud reaalehitushinnaga.
8.2 Piirkonna eripära koefitsient: Ei määrata.
8.3 Arvestusperiood: Aasta.
8.4 Arvestusperioodi töömaht: Metsaparandaja poolt korraldatud tööde maksumus. Arvestusliku töömahu aluseks on töö vastuvõtu akti kuupäev.
8.5 Töömahu hind: Iga korraldatud töö summa 1€= 0,0016 €.
8.6 Kvaliteedi osa: Kokku osakaal 60% mahupalga tasumisele kuuluvast summast.
8.6.1 Metsateede hööveldamise aeg.
8.6.1.1 MÕÕDIK: Hööveldada teid õigeaegselt.
8.6.1.2 KRITEERIUM: Personaalne hööveldamise kilomeeter poolaastas. Kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korraldusega.
8.6.1.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse Aruandekeskuse aruandega Eelarve täitmine.
8.6.1.4 VÄÄRTUS: Juhul kui ei ole täidetud nõutav hööveldamise kilomeeter, vähendatakse mahupalga summat esimese poolaasta osas -10% ja teise poolaasta osas -10%.
8.6.2. Metsakuivendussüsteemide korraline hooldus.
8.6.2.1. MÕÕDIK: Maaparandussüsteemid hooldada õigeaegselt (tsükkel 6-7a).
8.6.2.2. KRITEERIUM: Personaalne hooldatavate objektide nimekiri aastas. Kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korraldusega.
8.6.2.3. ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse DHS sarjas „Maaparandussüsteemide hoolduse dokumentatsioon“ (3-2.15).
8.6.2.4. VÄÄRTUS: Juhul, kui ei ole hooldatud kehtestatud objektide nimekirjas olevad objektid, vähendatakse mahupalga summat -20%.
8.6.3. Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektide tähtajaks vastuvõtmine.
8.6.3.1. MÕÕDIK: Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektid on vastuvõetud tähtaegselt.
8.6.2.2. KRITEERIUM: Personaalne objektide nimekiri aastas. Kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korraldusega.
8.6.2.3. ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse DHS sarjades „Lõpetatud metsaparandustööde aktid“ (6-31.1 ja 6-31.2).
8.6.2.4. VÄÄRTUS: Juhul, kui ei ole hooldatud kehtestatud objektide nimekirjas olevad objektid, vähendatakse mahupalga summat -20%
9. Raidmete ja laasimata tüveste varumine ning metsakasvataja, metsaparandaja ja looduskaitse tööjuhi ümarpuidu varumine
9.1 Arvestuslik töömaht: Raidmete ja laasimata tüveste eest määratakse mahupalka kõikidele vahelao loojatele, kelle vahelattu neid arvele võeti. Juhul, kui vahelao loojaks on metsakasvataja, metsaparandaja ja looduskaitse tööjuht, määratakse mahupalka lisaks ka kogu varutud ümarpuidu sortimentide eest.
9.2 Arvestusperiood: Aasta.
9.3 Arvestusperioodi töömaht: Kõik kliendi poolt vastuvõetud hakkpuidu ning metsakasvataja, metsaparandaja ning looduskaitse tööjuhi ümarpuidu kogused, mis on välja antud vahelaost. Arvestusliku töömahu aluseks on veodokumendi kuupäev.
9.4 Tihumeetri hind: Saajale üleantud tihumeetri hind on 0,10€.
10. Lõppsätted
10.1 Juhendi täitmise eest vastutavad talituse juhatajad oma talituses ja regiooni valdkondade juhid oma valdkonnas regioonis.