Töökorraldusliku juhendi kinnitamine

KINNITATUD

RMK juhatuse liikme

17.09.2013. a käskkirjaga

nr 1-5/215

Töökorralduslik juhend „Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine“.

Käesolev juhend reguleerib RMK poolt poollooduslikke kooslusi sisaldavate maatükkide

kasutusse andmist, poollooduslike koosluste hooldamist, taastamiseks vajaliku raie

korraldamist ja raiutud metsamaterjali ning energiapuidu turustamist.

MÕISTED

Eritingimused – poolloodusliku koosluse taastamiseks ja hooldamiseks maarendilepingus

kehtestatud tingimused.

JRO – õigusvastaselt võõrandatud maa, mis on jätkuvalt riigi omandis. JRO ajutist kasutusse

andmist korraldavad maavalitsused. JRO alal kasvav puit kuulub RMK-le ja JRO alade raiet

korraldab RMK.

KA – Keskkonnaamet

LKO - RMK looduskaitseosakond

LKT – RMK looduskaitsetalitus

Maahooldaja – Maavalitsusega sõlmitud ajutise maarendilepingu alusel poolloodusliku

koosluse hooldaja JRO maal.

Maarendileping – leping kestusega kuni 10 a, mis sõlmitakse RMK metskonna ja rentniku

vahel eesmärgiga hooldada kasutusse antaval maatükil esinevaid poollooduslikke kooslusi.

Maatükk – poollooduslikku kooslust sisaldav osa katastriüksusest, mis antakse kasutusse.

Metskond – RMK struktuuriüksus, kes sõlmib rentnikuga maarendilepingu RMK hallatava

maatüki kasutusse andmiseks.

PLK – poollooduslik kooslus, mille taastamine ja hooldamine on prioriteetne looduskaitseline

tegevus.

PLK taastamine – poolloodusliku koosluse taastamiseks tehtav tegevus, mis seisneb roostiku

tõrjumises, mätaste ja puittaimestiku purustamises ja puittaimestiku raies, eesmärgiga asuda

PLK-d hooldama.

PLK hooldamine – poollooduslike koosluste säilimiseks tehtavad tööd, mis seisnevad PLK-d

sisaldava maatüki niitmises ja/või karjatamises.

PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Puittaimestiku purustamine – maapinnast 10 cm kõrgusel kuni 5 cm läbimõõduga

puittaimestiku purustamine jäätmaaniiduki või muu põllumajandusmasinaga, mida teostab

rentnik/maahooldaja.

Rentnik – RMK hallataval maal maarendilepingut omav isik, kes peab tagama maatüki

nõuetekohase hooldamise seal esinevate poollooduslike koosluste säilimiseks.

VK – Virtuaalkontor - Maa-ameti poolt hallatav rakendus RMK, Maa-ameti ja maavalitsuste

maarendilepingute ruumi- ja tärkandmete kuvamiseks, millele on ligipääs RMK,

Keskkonnaameti, Maa-ameti ja PRIA volitatud töötajatel.

RITA – RMK GIS rakendus

2

1. KASUTUSSE ANDMISE EELTÖÖD

1.1 KA sisestab VK-sse lepingu ettepaneku, sh kasutusse antava maatüki piirid ja

eritingimused PLK hooldamiseks.

1.2 LKO looduskaitsespetsialist kontrollib üle KA sisestatud lepingu ettepaneku ja vajadusel

korrigeerib kasutusse antava maatüki piire, samuti kontrollib üle lõppenud PLK

maarendilepingud ning tagab, et oma piirkonna kohta on VK-sse sisestatud PLK

maarendilepingute ettepanekud (maatükkide piirid ja eritingimused), tegevuse tähtaeg

01.02.

1.3 LKO looduskaitsespetsialist hindab PLK taastamisega seotud puittaimestiku raievajaduse

ja hinnangulise raiemahu ning määrab maatükid, kus RMK võtab maarendilepingu

sõlmimisel puittaimestiku raiekohustuse, mis täidetakse 3 aasta jooksul, hindamise

tähtaeg 15.03.

1.4 Maatükkide nimekirja, kus RMK korraldab PLK taastamiseks vajalikud puittaimestiku

raietööd, sisestab LKO kaitsekorraldusspetsialist DHS-i sarja 3-1.2 ja saadab viitega

asjassepuutuvatele metsaülematele ja LKT juhatajale.

1.5 RMK võtab PLK taastamiseks vajaliku puittaimestiku raie läbiviimise kohustuse mõlema

järgneva tingimuse olemasolul:

1.5.1 raiutava likviidse puidu kogus ületab 30 m³;

1.5.2 maatükile on olemas juurdepääsutee ja raiutud puit on võimalik välja vedada.

1.6 LKO kaitsekorraldusspetsialist teeb korra kvartalis päringu riigi omandisse jäetud ja

RMK-le haldamiseks üleantud PLK-d sisaldavate katastriüksuste väljaselgitamiseks.

1.7 Lisandunud katastriüksustel asuvate PLK-de kasutusse andmiseks teevad LKO

looduskaitsespetsialistid jooksvalt vajalikud eeltööd, sh maatüki piiride ja eritingimuste

sisestamine VK-sse ning raievajaduse hindamine ja teavitavad sellest metskonda.

2. KASUTUSSE ANDMINE JA METSAKORRALDUS

2.1 PLK maatükkide kasutusse andmise korra sätestab RMK juhatuse liige oma käskkirjaga.

2.2 Metskond muudab sõlmitud maarendilepingute staatuse VK-s ettepanekust, kehtivaks

lepinguks järgnevalt:

2.2.1 valib VK rippmenüüst lepingu staatuseks „kehtiv“ ning salvestab;

2.2.2 valib maatüki VK-s uuesti ning sisestab maarendilepingu olulised andmed.

2.3 Metskonna sõlmitud maarendilepingute DHS-i jaotuskavas on automaatselt LKO

looduskaitsespetsialist ja kaitsekorraldusspetsialist, maakorraldustalituse maakasutuse

spetsialist, kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist ja finantsosakonna

raamatupidaja, kes koostab rentnikele arved.

2.4 LKO kaitsekorraldusspetsialist esitab metsakorraldustalituse juhatajale tellimuse

metsakorralduse läbiviimiseks kasutusse antud PLK maatükkidel, kus taastamiseks on

vaja teha raiet.

2.5 Metsakorraldus viiakse läbi jooksval aastal vastavalt kehtivale metsa korraldamise

juhendile.

3. PUITTAIMESTIKU RAIE KORRALDAMINE 3.1 PLK taastamiseks tehtava puittaimestiku raie üldised kvaliteedinõuded:

3.1.1 puittaimestik diameetriga üle 5 cm mõõdetuna 10 cm kõrgusel maapinnast

peab olema raiutud, väljaarvatud puud, mille säilitamine on ette nähtud

lähteülesandes;

3

3.1.2 kännud peavad olema lõigatud nii madalalt kui võimalik, kännu kõrgus ei tohi

olla kõrgem kui 10 cm maapinnast;

3.1.3 raidmed läbimõõduga üle 5 cm ja pikemad kui 50 cm peavad olema maatükilt

ära veetud, põletatud või purustatud;

3.1.4 raietöödel tuleb vältida mullakahjustusi.

3.2 Raie korraldamise aluseks on RMK poolt sõlmitud maarendilepingus RMK-le võetud

puittaimestiku raiekohustus või rentniku/maahooldaja poolt esitatud taotlus raieks

(LISA).

3.3 Rentniku/maahooldaja poolt esitatud taotluse salvestab metskond DHS-i, loob

olemasoleva maarendilepingu puhul DHS-s lihtseose lepingu ja taotluse vahel ning

saadab taotluse DHS-i viite LKO looduskaitsespetsialistile.

3.4 Raiekohustusega PLK maatükil hinnatakse raievajadus ja – maht enne maatükkide

kasutusse andmise konkursi väljakuulutamist (vt p 1.3).

3.5 Raiekohustuseta PLK maatükil LKO looduskaitsespetsialist hindab, kas PLK taastamine

on lubatud ja vajalik, vajadusel konsulteerib KA maahooldusspetsialistiga ja annab

rentnikule/maahooldajale teada, kui raie antud kohas pole vajalik või piisab ala

taastamiseks puittaimestiku purustamisest.

3.6 LKO looduskaitsespetsialist koostab taastamiseks vajaliku puittaimestiku raie

lähteülesande, sh raiutava puidu hinnanguline maht, täpsustab PLK piirid ja tähistab

raieala piirid, vastavalt eraldise raieks ettevalmistamise korrale (RMK juhatuse liikme

28.02.2013 käskkiri nr 1-5/39).

3.7 LKO looduskaitsespetsialist täpsustab lähteülesannet koostades, kas p 3.5 nimetatud

juhul on rentnik/maahooldaja nõus ise raiuma ja puidu ostma.

3.8 LKO looduskaitsespetsialist lisab lähteülesandesse rentniku/maahooldaja

kontaktandmed.

3.9 LKO looduskaitsespetsialist sisestab lähteülesande DHS sarja 3-1.52 ja lähteülesande

DHS-i viite looduskaitsetööde tabelisse

(X:\LKO\Looduskaitsetood\looduskaitsetood_AAAA 1 ) ning saadab DHS-i viite

metskonnale.

3.10 Metskond koostab RITA-s raie kava. Raieliigiks valitakse raadamine.

3.11 Metskond esitab KA-le raie kohta metsateatise.

3.12 KA-st metsateatisele lubava või keelava vastuse saamisel saadab metskond DHS-i viite

LKO looduskaitsespetsialistile.

3.13 LKO looduskaitsespetsialist annab lubava metsateatise puhul lähteülesandega raie

korraldamiseks LKT-le.

3.14 LKT tööjuht korraldab raie RMK vahenditega või annab raie korraldamise õiguse

rentnikule/maahooldajale.

3.15 Juhul, kui raie korraldab RMK, siis LKT tööjuht teavitab rentnikku/maahooldajat

kavandatud raietöö tegemise ajast, kooskõlastab puidu ladustamise kohad ja väljaveo

tähtaja, karjatatava PLK korral suhtleb rentnikuga, et karjaaed tööde ajaks raiekohalt

eemaldatakse.

3.16 Juhul, kui raiet korraldab rentnik/maahooldaja, siis LKT määrab raietöö tegemise aja ja

kokkuveo tähtaja, puidu ladustamise kohad ja väljaveo tähtaja ning sortimendi

kvaliteedinõuded.

3.17 LKT tööjuht teatab raietöö lõppemisel LKO looduskaitsespetsialistile, kes hindab töö

kvaliteeti ja pretensioonide puudumisel võtab töö seirearuandega LKT-lt vastu.

3.18 LKO looduskaitsespetsialist salvestab seirearuande DHS-i sarjas 3-1.52.

1 AAAA on jooksva aasta aastaarv väljendatud neljakohalise numbrina.

4

3.19 LKO looduskaitsespetsialist koostab teatise RMK poolt korraldatud raietööde

lõpetamise kohta ja edastab selle rentnikule/maahooldajale.

3.20 LKO looduskaitsespetsialist salvestab raietööde lõpetamise teatise DHS-i sarja 3-1.52

seirearuande lisana ja saadab DHS-st viite metsaülemale.

3.21 Metskond lõpetab RITAs raie kava.

3.22 Peale raie kava lõpetamist määrab metsnik-metsakorraldaja PLK kõlviku metsamaast

rohumaaks.

3.23 Juhul, kui RMK ei suuda puittaimestiku lepingujärgset raiekohustust tähtaegselt täita,

siis koostab LKO looduskaitsespetsialist ettepaneku raie tähtaega pikendada või

maarendileping lõpetada, mille metskond saadab rentnikule.

3.24 Kui rentnik nõustub raietööde tähtaega pikendama, siis vormistab metskond selle

maarendilepingu muudatusena.

3.25 Kui rentnik ei nõustu raietööde tähtaega pikendama, siis lõpetab metskond

maarendilepingu ennetähtaegselt.

3.26 Puit peab olema kokkuveetud vahelaoplatsile, kuhu on võimalik juurde pääseda

metsaveoautoga.

3.27 LKT moodustab MIS-is eraldi vahelaod metsamaterjalile ja energiapuidule, hindab

puidu kogused ja annab vahelao üle järgmiselt:

3.27.1 Energiapuidu energiapuidulogistikule;

3.27.2 Metsamaterjali regiooni logistikule.

4. RAIUTUD PUIDU TURUSTAMINE, KUI RAIE KORRALDAB

RENTNIK/MAAHOOLDAJA, KES SOOVIB PUITU OSTA

4.1 Rentnikule/maahooldajale müüb RMK puitu nn kännuhinnaga, ehk RMK poolt

kinnitatud vahelao hinnast arvestatakse maha RMK poolt kinnitatud raie- ja kokkuveo

hind.

4.2 Puidu vahelao hinna kinnitab RMK puiduturustusosakonna juhataja lähtudes harilikust

väärtusest.

4.3 Raie- ja kokkuveo hinna kinnitab RMK juhatuse liige lähtudes harilikust väärtusest.

4.4 Rentnik/maahooldaja teatab LKT tööjuhile, kui puit on kokkuveetud.

4.5 LKT tööjuht hindab kokkuveetud puidu koguse, kuid ei moodusta MISis vaheladu.

4.6 LKT tööjuht teatab puidu koguse ja rentniku/maahooldaja kontaktandmed turustus-

spetsialistile, märkides ära, et raie korraldas rentnik/maahooldaja.

4.7 Turustusspetsialist teeb müügipakkumise, mille alusel rentnik/maahooldaja puidu eest

tasub ja teavitab müügiraamatupidajat.

4.8 Müügiraamatupidaja koostab raha laekumisel müügiarve ja saadab turustusspetsialistile.

4.9 Turustusspetsialist teatab LKT tööjuhile laekumisest ning saadab

rentnikule/maahooldajale müügiarve.

4.10 LKT tööjuht annab rentnikule/maahooldajale loa puit välja vedada.

5. PLK HOOLDAMISE SEIRE

5.1 PLK hooldamise seiret viib läbi LKO looduskaitsespetsialist, kes hindab kas PLK

maatükk on hooldatud vastavalt maarendilepingus sätestatud eritingimustele.

5.2 Seirevalimisse võetakse PLK maatükid:

5.2.1 millele pole taotletud hooldamis- ja taastamistoetust;

5.2.2 millel PRIA /KA kontrollide käigus on leitud rikkumisi;

5.2.3 millel RMK seire käigus on eelneval aastal leitud rikkumisi;

5.2.4 mille puhul on põhjendatud kahtlus, et hooldamistingimusi ei täideta.

5

5.3 LKO looduskaitsespetsialist viib oma piirkonna PLK seire läbi 31.10. ja esitab selle

LKO kaitsekorraldusspetsialistile.

5.4 Kui LKO looduskaitsespetsialist leiab, et PLK pole hooldatud vastavalt eritingimustele,

siis koostab ta selle kohta märgukirja ja saadab rentnikule.

5.5 LKO looduskaitsespetsialist salvestab märgukirja DHS-i sarjas sarjas 3-1.12, loob DHS-

s lihtseose märgukirja ja maarendilepingu vahel ning saadab DHS-st viite metsaülemale

ja LKO kaitsekorraldusspetsialistile.

5.6 LKO kaitsekorraldusspetsialist koostab PLK seire koondaruande, mis salvestatakse

DHS sarjas 3-1.14, tähtaeg 05.11. Koondaruanne esitatakse tutvumiseks metskondadele,

RMK juhatuse liikmele ja Keskkonnaametile.

5.6.1 Metskondadele esitatakse tutvumiseks ka Keskkonnaameti poolt jooksval aastal

RMK maadel läbiviidud PLK hooldamise- ja taastamise kontrolltoimingute

aruanne.

5.7 Teise järjestikuse rikkumise puhul teeb kaitsekorraldusspetsialist metsaülemale

ettepaneku lõpetada PLK maarendileping ennetähtaegselt ja PLK maatükk uuesti

kasutusse anda.

LISA: PLK raie taotluse vorm

PLK raie taotlus.docx