Vääriselupaikades (VEP) kahjustuste ja kaitseväärtuste hindamise juhendi kinnitamine

1

KINNITATUD

Riigimetsa Majandamise Keskuse

juhatuse liikme 05.07.2013 a

käskkirjaga nr 1-5/171

Vääriselupaikades (VEP) kahjustuste ja kaitseväärtuste hindamise juhend

FSC audiitorid on juhtinud Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) tähelepanu vajadusele

hinnata looduslike häiringute (torm, lumemurd jms) ja ebaseadusliku raietegevuse mõju

vääriselupaikade kaitseväärtusele; samuti vääriselupaikades raiete ja sellega kaasnevate tegurite mõju

olemile.

Käesolevas juhendis kasutatakse lühendit „VEP“ sõltuvalt kontekstist mõistete „vääriselupaik“ ja

„vääriselupaigad“ tähistamiseks.

Juhendi eesmärgiks on töökorralduse täpsustamine RMK metsahalduse valdkonnas, hindamaks

VEP-de ja VEP-de tunnustele vastava ala kaitseväärtuse seisundit looduslike häiringutest või

ebaseaduslikust raiest tingitud kahjustustest lähtuvalt. Lisaks on juhendis sätestatud põhimõtted,

kuidas hinnatakse külgnevate raiete mõju VEP-dele.

I. LOODUSLIKE HÄIRINGUTE JA EBASEADUSLIKU RAIE MÕJU HINDAMINE

1.1. Metsakahjustuse tuvastamisel VEP-s esitab metskond Keskkonnaametile metsakahjustuse

metsateatise. Metsakahjustuse metsateatisele VEP kohta ei lisata raie läbiviimise kavatsust.

1.2. Metskond esitab Keskkonnaametile metsateatise VEP-s raieks siis, kui RMK

looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist (edaspidi looduskaitsespetsialist) on hinnanud VEP-i

kaitseväärtused hävinuks ja Keskkonnaameti metsakaitse-ekspertiis soovitab kahjustatud ala

uuendada.

1.3. VEP-s toimunud ebaseadusliku raie avastamisel saadab VEP-i asukohajärgne RMK metskond

looduskaitsespetsialistile läbi DHS-i viite politseile või Keskkonnainspektsioonile saadetud

avaldusest.

1.4. VEP-s avastatud metsakahjustuse metsateatise või ebaseadusliku raie avalduse viite saatmisel

lisab metskond looduskaitsespetsialisti DHS-is seisukoha andjaks, menetlemise tähtajaga 15

kalendripäeva.

1.5. Viite saamisel looduskaitsespetsialist inventeerib kahjustatud VEP-i kehtiva metoodika kohaselt,

hindab väärtuste säilimist või hävinemist ja esitab metskonnale seisukoha.

1.6. Säilinud väärtustega VEP-i kohta looduskaitsespetsialist:

1.6.1 annab DHS-s seisukoha VEP säilitamiseks ja metsakahjustuste likvideerimisest loobumiseks (ei

vaja raiet);

1.6.2 täidab VEP ekspertiisi välitöölehe, mille vorm on käesoleva juhendi lisa ja salvestab selle DHS-i

sarja 3-1.14 ning loob DHS-s lihtseose metsakahjustuse metsateatisega või

politseisse/Keskkonnainspektsiooni saadetud avaldusega;

1.6.3 esitab ettepaneku ja VEP välitöölehe Keskkonnaametile või VEP tunnustele vastava ala puhul

Keskkonnateabe Keskusele registriandmete uuendamiseks ning saadab vastava DHS-i viite (sari 3-

1.14) RMK metskonnale ja metsakorraldustalitusele.

1.7. Hävinud väärtustega VEP-de kohta looduskaitsespetsialist:

1.7.1 annab DHS-is seisukoha, et VEP väärtus on hävinud ja soovitab metsakahjustuse likvideerida

ning annab vajadusel eritingimused raietööde läbiviimiseks;

2

1.7.2 esitab Keskkonnaametile või Keskkonnateabe Keskusele ettepaneku VEP-i kustutamiseks

registrist.

1.7.3 saadab registrist kustutamise ettepaneku DHS-i viite (sari 3-1.14) RMK metskonnale ja

metsakorraldustalitusele.

1.8. Looduskaitseosakonna bioloogilise mitmekesisuse spetsialist esitab VEP-de pindalas ja olemis

toimunud muudatused iga-aastaselt RMK kõrge kaitseväärtusega metsade seire aruandes.

II KÜLGNEVATE RAIETE MÕJU HINDAMINE

2.1 Bioloogilise mitmekesisuse spetsialist viib läbi VEP-ga külgneva raietegevuse ja sellega kaasneva

tuulekahjustuse mõju hindamise VEP-le ja koostab hindamise aruanded.

2.2 Bioloogilise mitmekesisuse spetsialist analüüsib iga kolme aasta tagant kui palju riigimetsa VEP-

dest on raietegevusest mõjutatud ning selle põhjal annab hinnangu, kas raied mõjutavad oluliselt

riigimetsa VEP-e.

2.3 Hindamisel lähtutakse järgmistest eeldustest:

2.3.1 servamõju VEP-dele tekitavad uuendusraied ja raadamised;

2.3.2 ulatuslikud tormikahjud likvideeritakse lageraietega;

2.3.3. servaefekti negatiivne mõju kestab kuni külgnev mets saavutab latimetsa arenguklassi;

2.3.4 servaefekti mõju suhtes on vähemtundlikud männienamusega vääriselupaigad.

2.4 VEP-ga külgneva raietegevuse ja sellega kaasneva tormikahjustuse mõju hindamiseks

kirjeldatakse VEP-ga külgneva uuendusraie ja raadamise ulatus.

2.5 Hindamisel kasutatakse järgmisi andmetabeleid:

2.5.1 EELISe vääriselupaikade ja vääriselupaiga tunnusega alade andmed;

2.5.2 RMK GIS eraldiste kihi need eraldised, mille CV-s on märgitud uuendusraie või raadamine.

2.6 Hinnang toob välja külgneva raietegevuse poolt oluliselt mõjutatud VEP-de hulga, mõjutuste

dünaamika ja võimalusel põhjused.

3. Hindamistoimingud

3.1 EELISe vääriselupaikade ja vääriselupaiga tunnusega alade kihtide põhjal koostatakse 10-meetrise

puhvriga VEP kiht.

3.2 Uuendusraiete ja raadamiste poolt oluliselt mõjutatud VEP-de leidmiseks lõigatakse 10-meetrise

puhvriga VEP-i kihti raadamise ja uuendusraie kihtidega, lõikuvad objektid vaadatakse visuaalselt

aerofotodelt üle ning oluliseks mõjuks hinnatakse järgmised juhud:

3.2.1 Kõikides vääriselupaikades, kus peapuuliik on mänd on lagedaks raiutud vähemalt 1/2 VEP-i

välispiirist.

3.2.2 Kõikides vääriselupaikades, kus peapuuliik ei ole mänd on lagedaks raiutud vähemalt 1/3 VEP-i

välispiirist.

3.3 Mõju hindamisel ei võeta arvesse:

3.3.1 Enne VEP-i määramist olemas olnud avatud alasid (nt looduslikud rohumaad, õuealad jms), kus

on juba väljakujunenud ökoton.

3.3.2 Trasside (kvartalisihid, teetrassid, kraavitrassid, liinitrassid jne) puhastamisi ja raadamisi, va

trassid, mille laius ületab 30 m.

3

4. Aruanne

4.1 Aruanne koosneb oluliselt mõjutatud VEP-de kaardikihist ja andmetabelist, milles on esitatud

järgmised näitajad:

4.1.1 VEP ID;

4.1.2 VEP number;

4.1.3 VEP kvartali number;

4.1.4 VEP eraldise number;

4.1.5 VEP kasvukohatüüp:

4.1.6 raie kvartali number;

4.1.7 raie eraldise number;

4.1.8 raie liik;

4.1.9 raie aasta;

4.1.10 raiest mõjutatud VEP külje osakaal;

4.1.11 märkused (nt tormikahjustuste likvideerimine jmt).

4.2 Andmete alusel koostatud kokkuvõttest, milles on esitatud külgneva raietegevuse ja

tormikahjustuste poolt oluliselt mõjutatud VEP-de hulk, mõjutuste põhjused ja dünaamika.

4.3 Bioloogilise mitmekesisuse spetsialist salvestab hindamise aruande DHS-i sarja 3-1.14

„Metsanduslike ja looduskaitseliste seirete aruanded“ ja saadab DHS-i viite looduskaitse

peaspetsialistile.

4.4 Juhul kui külgneva raietegevuse ja tormikahjustuste poolt on oluliselt mõjutatud üle 10%

riigimetsa VEP-dest esitab looduskaitse peaspetsialist juhatusele ettepaneku leevendavate meetmete

rakendamiseks raiete planeerimisel VEP-ga külgnevates metsades.

Lisa

“Vääriselupaikades (VEP)

kahjustuste ja kaitseväärtuste

hindamise juhendi”

juurde

VÄLITÖÖLEHT (vorm)

Vääriselupaiga (VEP) ekspertiis

1. Andmed

Välitöö nr a VEP number a Kuupäev a

Inventeerija a Maakond a Vald a

Katastritunnus a

kv. a er. a

2. Vääriselupaiga kirjeldus

Metsakorralduse aastaa

I rinne 3a. VEP tüüp

II rinne 3b. Kaasnevad VEP tüübid

Järelkasv

Alusmets

Kasvukohatüüp 3c. PVEP

4. Maastikulised võtmetunnused

järsk jõekallas

järsk ojakallas

järsk kraavikallas

järsk järvekallas

järsk merekallas

järsk tiigikallas

järsk veehoidla

kallas allikas

metsaserv põlluga

madal jõekallas

madal ojakallas

madal kraavikallas

madal järvekallas

madal merekallas

madal tiigikallas

madal veehoidla

kallas allikad

metsaserv niiduga

ajutine oja uhtorg lohk voolunõva väljavool

kõrgrabast juga

ajutiselt üleujutatav

ala allikaline ala

metsaserv karjamaaga

saar (<3ha) järves

saar (<3ha) jões

saar (<3ha) meres

saar (<3ha) madalsoos

saar (<3ha) siirdesoos

saar (<3ha) rabas

saar (<3ha) roostikus

järsk nõlv (>25kraadi)

metsaserv märgalaga

rändrahn kivikülv karst paljanduv aluskivim

luide liivik rannavall klint metsaserv

teise metsaga

matmispaik maalinn kiviaed kiviraun kivivare varemed paljand

5. Bioloogilised võtmetunnused

Erivanuselisus I rindes

Ebaühtlane täius ja struktuur (häilud)

Lamapuit vähestes lagunemisst.-des

Lamapuit mitmesugustes

lagunemisst.-des Palju puiduseeni

Palju puudel rippuvaid samblikke

Vanad sarapuud Neli laialehist puuliiki Kolm olulist puu-

/põõsaliiki Metsatulekahju jäljed Kopra tegevusjäljed

Võtmetunnuse sagedus (1; 2; 3)

Hästiarenenud tugijuured

Aukude ja õõnsustega puud

Koorega kaetud mahalangenud puud

(d>25 cm)

Ilma kooreta mahalangenud puud

(d>25 cm) Puutüügas (d>15 cm)

liik sagedus liik sagedus liik sagedus liik sagedus liik sagedus

Seisvad bioloogiliselt vanad puud (1; 2; 3)

elusad surnud

normaal- mõõtmetega

kängunud päikesele

avatud lagedal

kasvanud normaal-

mõõtmetega kängunud

päikesele avatud

lagedal kasvanud

liik sag. liik sag. liik sag. liik sag. liik sag. liik sag. liik sag. liik sag.

6. Indikaatorliigid ja haruldased elupaigaspetsialistid (1; 2; 3; 9)

Liigi lühend sag. Liigi lühend sag.

7. Negatiivsed tegurid (1; 2)

Kuiven- dus

Hiljutine raie

Läheduses asuv

lageraielank

Masinate sõidu- roopad

Tee Raudtee Elektri ja telefoni-

liinid

Tee- tamm

Kõrge külasta- tavus

Jäätmed Saasta-

mine Muud

8. Majandamisviis

Hoiduda majandamast

Puhvertsoon Surnud ja

lamapuitu mitte eemaldada

Mitte kuivendada Põõsarinde

väljaraie (% pinnast)

Noorpuude väljaraie (% pinnast)

Üksikpuude vabaksraie Kuuse väljaraie

liik arv rinne % pinnast väljaraie % raiejärkude arv

I

II

järelkasv

9. Elupaiga üldkirjeldus ja muud märkused

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________________

______________________________