KINNITATUD
RMK juhatuse liikme 30.05.2013 käskkirjaga nr 1-5/ 129
Töökorralduslik juhend „Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine“.
Käesolev juhend reguleerib RMK poolt poollooduslikke kooslusi sisaldavate maatükkide kasutusse andmist, poollooduslike koosluste hooldamist, taastamiseks vajaliku raie korraldamist ja raiutud metsamaterjali ning energiapuidu turustamist.
MÕISTED
Eritingimused – poolloodusliku koosluse taastamiseks ja hooldamiseks maarendilepingus kehtestatud tingimused.
JRO – õigusvastaselt võõrandatud maa, mis on jätkuvalt riigi omandis. JRO ajutist kasutusse andmist korraldavad maavalitsused. JRO alal kasvav puit kuulub RMK-le ja JRO alade raiet korraldab RMK.
KA – Keskkonnaamet
LKO - RMK looduskaitseosakond
LKT – RMK looduskaitsetalitus
Maahooldaja – Maavalitsusega sõlmitud ajutise maarendilepingu alusel poolloodusliku koosluse hooldaja JRO maal.
Maarendileping – leping kestusega kuni 10 a, mis sõlmitakse RMK metskonna ja rentniku vahel eesmärgiga hooldada kasutusse antaval maatükil esinevaid poollooduslikke kooslusi.
Maatükk – poollooduslikku kooslust sisaldav osa katastriüksusest, mis antakse kasutusse.
Metskond – RMK struktuuriüksus, kes sõlmib rentnikuga maarendilepingu RMK hallatava maatüki kasutusse andmiseks.
PLK – poollooduslik kooslus, mille taastamine ja hooldamine on prioriteetne looduskaitseline tegevus.
PLK taastamine – poolloodusliku koosluse taastamiseks tehtav tegevus, mis seisneb roostiku tõrjumises, mätaste ja puittaimestiku purustamises ja puittaimestiku raies, eesmärgiga asuda PLK-d hooldama.
PLK hooldamine – poollooduslike koosluste säilimiseks tehtavad tööd, mis seisnevad PLK-d sisaldava maatüki niitmises ja/või karjatamises.
PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Puittaimestiku purustamine – maapinnast 10 cm kõrgusel kuni 5 cm läbimõõduga puittaimestiku purustamine jäätmaaniiduki või muu põllumajandusmasinaga, mida teostab rentnik/maahooldaja.
Rentnik – RMK hallataval maal maarendilepingut omav isik, kes peab tagama maatüki nõuetekohase hooldamise seal esinevate poollooduslike koosluste säilimiseks.
VK – Virtuaalkontor - Maa-ameti poolt hallatav rakendus RMK, Maa-ameti ja maavalitsuste maarendilepingute ruumi- ja tärkandmete kuvamiseks, millele on ligipääs RMK, Keskkonnaameti, Maa-ameti ja PRIA volitatud töötajatel.
RITA – RMK GIS rakendus
1. KASUTUSSE ANDMISE EELTÖÖD
1.1 KA sisestab VK-sse lepingu ettepaneku, sh kasutusse antava maatüki piirid ja eritingimused PLK hooldamiseks.
1.2 LKO looduskaitsespetsialist kontrollib üle KA sisestatud lepingu ettepaneku ja vajadusel korrigeerib kasutusse antava maatüki piire, samuti kontrollib üle lõppenud PLK maarendilepingud ning tagab, et oma piirkonna kohta on VK-sse sisestatud PLK maarendilepingute ettepanekud (maatükkide piirid ja eritingimused), tegevuse tähtaeg 01.02.
1.3 LKO looduskaitsespetsialist hindab PLK taastamisega seotud puittaimestiku raievajaduse ja hinnangulise raiemahu ning määrab maatükid, kus RMK võtab maarendilepingu sõlmimisel puittaimestiku raiekohustuse, mis täidetakse 3 aasta jooksul, hindamise tähtaeg 15.03.
1.4 Maatükkide nimekirja, kus RMK korraldab PLK taastamiseks vajalikud puittaimestiku raietööd, sisestab LKO kaitsekorraldusspetsialist DHS-i sarja 3-1.2 ja saadab viitega asjassepuutuvatele metsaülematele ja LKT juhatajale.
1.5 RMK võtab PLK taastamiseks vajaliku puittaimestiku raie läbiviimise kohustuse mõlema järgneva tingimuse olemasolul:
1.5.1 raiutava likviidse puidu kogus ületab 30 m³;
1.5.2 maatükile on olemas juurdepääsutee ja raiutud puit on võimalik välja vedada.
1.6 LKO kaitsekorraldusspetsialist teeb korra kvartalis päringu riigi omandisse jäetud ja RMK-le haldamiseks üleantud PLK-d sisaldavate katastriüksuste väljaselgitamiseks.
1.7 Lisandunud katastriüksustel asuvate PLK-de kasutusse andmiseks teevad LKO looduskaitsespetsialistid jooksvalt vajalikud eeltööd, sh maatüki piiride ja eritingimuste sisestamine VK-sse ning raievajaduse hindamine ja teavitavad sellest metskonda.
2. KASUTUSSE ANDMINE JA METSAKORRALDUS
2.1 PLK maatükkide kasutusse andmine toimub vastavalt RMK juhatuse liikme 14.03.2013 käskkirjale nr 1-5/53.
2.2 Metskond muudab sõlmitud maarendilepingute staatuse VK-s ettepanekust, kehtivaks lepinguks järgnevalt:
2.2.1 valib VK rippmenüüst lepingu staatuseks „kehtiv“ ning salvestab;
2.2.2 valib maatüki VK-s uuesti ning sisestab maarendilepingu olulised andmed.
2.3 Metskonna sõlmitud maarendilepingute DHS-i jaotuskavas on automaatselt LKO looduskaitsespetsialist ja kaitsekorraldusspetsialist, maakorraldustalituse maakasutuse spetsialist, kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist ja finantsosakonna raamatupidaja, kes koostab rentnikele arved.
2.4 LKO kaitsekorraldusspetsialist esitab metsakorraldustalituse juhatajale tellimuse metsakorralduse läbiviimiseks kasutusse antud PLK maatükkidel, kus taastamiseks on vaja teha raiet.
2.5 Metsakorraldus viiakse läbi jooksval aastal vastavalt metsa korraldamise juhendile.
3. PUITTAIMESTIKU RAIE KORRALDAMINE
3.1 PLK taastamiseks tehtava puittaimestiku raie üldised kvaliteedinõuded:
3.1.1 puittaimestik diameetriga üle 5 cm mõõdetuna 10 cm kõrgusel maapinnast peab olema raiutud, väljaarvatud puud, mille säilitamine on ette nähtud lähteülesandes;
3.1.2 kännud peavad olema lõigatud nii madalalt kui võimalik, kännu kõrgus ei tohi olla kõrgem kui 10 cm maapinnast;
3.1.3 raidmed läbimõõduga üle 5 cm ja pikemad kui 50 cm peavad olema maatükilt ära veetud, põletatud või purustatud;
3.1.4 raietöödel tuleb vältida mullakahjustusi.
3.2 Raie korraldamise aluseks on RMK poolt sõlmitud maarendilepingus RMK-le võetud puittaimestiku raiekohustus või rentniku/maahooldaja poolt esitatud taotlus raieks (LISA).
3.3 Rentniku/maahooldaja poolt esitatud taotluse salvestab metskond DHS-i, loob olemasoleva maarendilepingu puhul DHS-s lihtseose lepingu ja taotluse vahel ning saadab taotluse DHS-i viite LKO looduskaitsespetsialistile.
3.4 Raiekohustusega PLK maatükil hinnatakse raievajadus ja – maht enne maatükkide kasutusse andmise konkurssi väljakuulutamist (vt p 1.3).
3.5 Raiekohustuseta PLK maatükil LKO looduskaitsespetsialist hindab, kas PLK taastamine on lubatud ja vajalik, vajadusel konsulteerib KA maahooldusspetsialistiga ja annab rentnikule/maahooldajale teada, kui raie antud kohas pole vajalik või piisab ala taastamiseks puittaimestiku purustamisest.
3.6 LKO looduskaitsespetsialist koostab taastamiseks vajaliku puittaimestiku raie lähteülesande, sh raiutava puidu hinnanguline maht, täpsustab PLK piirid ja tähistab raieala piirid, vastavalt eraldise raieks ettevalmistamise korrale (RMK juhatuse liikme 28.02.2013 käskkiri nr 1-5/39).
3.7 LKO looduskaitsespetsialist täpsustab lähteülesannet koostades, kas p 3.5 nimetatud juhul on rentnik/maahooldaja nõus ise raiuma ja puidu ostma.
3.8 LKO looduskaitsespetsialist lisab lähteülesandesse rentniku/maahooldaja kontaktandmed.
3.9 LKO looduskaitsespetsialist sisestab lähteülesande DHS sarja 3-1.52 ja lähteülesande DHS-i viite looduskaitsetööde tabelisse (X:\LKO\Looduskaitsetood\looduskaitsetood_AAAA1) ning saadab DHS-i viite metskonnale.
3.10 Metskond koostab RITA-s raie kava. Raieliigiks valitakse raadamine.
3.11 Metskond esitab KA-le raie kohta metsateatise.
3.12 KA-st metsateatisele lubava või keelava vastuse saamisel saadab metskond DHS-i viite LKO looduskaitsespetsialistile.
3.13 LKO looduskaitsespetsialist annab lubava metsateatise puhul lähteülesandega raie korraldamiseks LKT-le.
3.14 LKT tööjuht korraldab raie RMK vahenditega või annab raie korraldamise õiguse rentnikule/maahooldajale.
3.15 Juhul, kui raie korraldab RMK, siis LKT tööjuht teavitab rentnikku/maahooldajat kavandatud raietöö tegemise ajast, kooskõlastab puidu ladustamise kohad ja väljaveo tähtaja, karjatatava PLK korral suhtleb rentnikuga, et karjaaed tööde ajaks raiekohalt eemaldatakse.
3.16 Juhul, kui raiet korraldab rentnik/maahooldaja, siis LKT määrab raietöö tegemise aja ja kokkuveo tähtaja, puidu ladustamise kohad ja väljaveo tähtaja ning sortimendi kvaliteedinõuded.
3.17 LKT tööjuht teatab raietöö lõppemisel LKO looduskaitsespetsialistile, kes hindab töö kvaliteeti ja pretensioonide puudumisel võtab töö seirearuandega LKT-lt vastu.
3.18 LKO looduskaitsespetsialist salvestab seirearuande DHS-i sarjas 3-1.52.
3.19 LKO looduskaitsespetsialist koostab teatise RMK poolt korraldatud raietööde lõpetamise kohta ja edastab selle rentnikule/maahooldajale.
3.20 LKO looduskaitsespetsialist salvestab raietööde lõpetamise teatise DHS-i sarja 3-1.52 seirearuande lisana ja saadab DHS-st viite metsaülemale.
3.21 Metskond lõpetab RITAs raie kava.
3.22 Peale raie kava lõpetamist määrab metsnik-metsakorraldaja PLK kõlviku metsamaast rohumaaks.
3.23 Juhul, kui RMK ei suuda puittaimestiku lepingujärgset raiekohustust tähtaegselt täita, siis koostab LKO looduskaitsespetsialist ettepaneku raie tähtaega pikendada või maarendileping lõpetada, mille metskond saadab rentnikule.
3.24 Kui rentnik nõustub raietööde tähtaega pikendama, siis vormistab metskond selle maarendilepingu muudatusena.
3.25 Kui rentnik ei nõustu raietööde tähtaega pikendama, siis lõpetab metskond maarendilepingu ennetähtaegselt.
3.26 Puit peab olema kokkuveetud vahelaoplatsile, kuhu on võimalik juurde pääseda metsaveoautoga.
3.27 LKT moodustab MIS-is eraldi vahelaod metsamaterjalile ja energiapuidule, hindab puidu kogused ja annab vahelao üle järgmiselt:
3.27.1 Energiapuidu energiapuidulogistikule;
3.27.2 Metsamaterjali regiooni logistikule.
4. RAIUTUD PUIDU TURUSTAMINE, KUI RAIE KORRALDAB RENTNIK/MAAHOOLDAJA, KES SOOVIB PUITU OSTA
4.1 LKT tööjuht moodustab MIS-is vahelao.
4.2 LKT tööjuht hindab puidu koguse vahelaos.
4.3 LKT tööjuht teatab vahelao andmed, puidu kogused ja rentniku/maahooldaja kontaktandmed turustusspetsialistile, märkides ära et raie tegi rentnik/maahooldaja.
4.4 Turustusspetsialist teeb müügipakkumise, mille alusel rentnik/maahooldaja tasub ja teavitab müügiraamatupidajat.
4.5 Müügiraamatupidaja koostab raha laekumisel müügiarve ja saadab turustusspetsialistile.
4.6 Turustusspetsialist teatab LKT tööjuhile ja regiooni logistikajuhile laekumisest ning saadab rentnikule/maahooldajale müügiarve.
4.7 Logistikajuht teeb lao väljaminekukande.
5. PLK HOOLDAMISE SEIRE
5.1 PLK hooldamise seiret viib läbi LKO looduskaitsespetsialist, kes hindab kas PLK maatükk on hooldatud vastavalt maarendilepingus sätestatud eritingimustele.
5.2 Seirevalimisse võetakse PLK maatükid:
5.2.1 millele pole taotletud hooldamis- ja taastamistoetust;
5.2.2 millel PRIA /KA kontrollide käigus on leitud rikkumisi;
5.2.3 millel RMK seire käigus on eelneval aastal leitud rikkumisi;
5.2.4 mille puhul on põhjendatud kahtlus, et hooldamistingimusi ei täideta.
5.3 LKO looduskaitsespetsialist viib oma piirkonna PLK seire läbi 31.10. ja esitab selle LKO kaitsekorraldusspetsialistile.
5.4 Kui LKO looduskaitsespetsialist leiab, et PLK pole hooldatud vastavalt eritingimustele, siis koostab ta selle kohta märgukirja ja saadab rentnikule.
5.5 LKO looduskaitsespetsialist salvestab märgukirja DHS-i sarjas sarjas 3-1.12, loob DHS-s lihtseose märgukirja ja maarendilepingu vahel ning saadab DHS-st viite metsaülemale ja LKO kaitsekorraldusspetsialistile.
5.6 LKO kaitsekorraldusspetsialist koostab PLK seire koondaruande, mis salvestatakse DHS sarjas 3-1.14, tähtaeg 05.11. Koondaruanne esitatakse tutvumiseks metskondadele, RMK juhatuse liikmele ja Keskkonnaametile.
5.7 Teise järjestikuse rikkumise puhul teeb kaitsekorraldusspetsialist metsaülemale ettepaneku lõpetada PLK maarendileping ennetähtaegselt ja PLK maatükk uuesti kasutusse anda.
LISA: PLK raie taotluse vorm