RMK palkide standardi ja virnmaterjalide standardi kinnitamine

KINNITATUD

RMK puiduturustusosakonna juhataja 26.03.2013 käskkirjaga nr 1-5/58

RMK palkide standard Üldsätted Käesolev standard sisaldab nõuded ja juhised okas- ja lehtpuupalkide kvaliteedile, mõõtmisele ja mahu määramisele. Palgi all mõistetakse käesolevas standardis kindlate kvaliteedinõuete alusel toodetud ümarmetsamaterjali, mida kasutakse saematerjali, spooni või ehituspuidu tootmiseks. 1. Kvaliteet ja selle määramise juhised 1.1. Oks - tüvepuitu sulgunud okste alusosad, mis pärast tüve laasimist on nähtavad iseseisvaid

aastarõngaid omavate puiduosadena. 1.1.1. Oksa diameeter - oksa ümbritsevast tüvepuidust selgesti eraldava tumedama osa läbimõõt,

mida okaspuupalkidel mõõdetakse oksa suurima läbimõõdu suunas ja lehtpuupalkidel risti palgi pikiteljega.

Joonis 1. Oksa diameetri mõõtmine. A- okaspuupalk; B- lehtpuupalk. 1.1.2. Terve oks - oks, mille ümbermõõdust üle poole on kinni kasvanud ümbritseva puiduga. 1.1.3. Kuiv oks - oks, mille ümbermõõdust üle poole on lahti ümbritsevast puidust. Joonis 2. Kuiva oksa eristab ümbritsevast puidust tumedam piirjoon.

2

1.1.4. Mädaoks – oks, mis on palgi pinnal suurel määral pehmemädanikust kahjustatud.

3

Joonis 3. Mädaoks. A- kasel; B- männil. 1.1.5. Umboks – kühm palgi pinnal, mis on tekkinud oksatüüka ülekasvamisel elusate

puidukihtidega. Umboksaks loetakse kühme, mille kõrgus palgi pinnalt koore all on vähemalt 5 mm. Lehtpuudel viitab oksa kinnikasvamisele oksaarm koorel.

Joonis 4. Umboks. A- oksaarm kase koorel; B- umboksa läbilõige männi puidus. 1.1.6. Tulioks – tugevalt ülespoole suunatud ja sageli koorega sissekasvanud oks, tavaliselt

moodustunud topeltladva või murdunud ladva tüvesse sissekasvamisel.

Joonis 5. Tulioksa vaated männil. A- palgi ladvaotsal; B- laasitud tüvel; C- kasvaval tüvel. 1.1.7. Oksi, mis asuvad palgi otsale lähemal kui 3 dm ning oksi diameetriga alla 15 mm ei loeta

riketeks. 1.1.8. Oksarühm - kui okste arv ulatub vähemalt 7-ni okaspuupalkidel ja 3-ni lehtpuupalkidel 20

cm vahemaa sees ühel palgipoolel, moodustab see oksarühma, vaatamata okste suurusele.

4

1.1.9. Oksatüüka (paha) kõrgus – palgi pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates palgi pinnalt koore alt kuni okstüüka ülaservani, mida mõõdetakse oksa lähipiirkonna tüvetasapinnast.

Joonis 6. Oksa kõrguse mõõtmine. A – kasel; B- männil. 1.2. Pahk e kasvaja - tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine. 1.3. Töötlemissilinder - kujutletav silinder, mille läbimõõt on ühe cm võrra väiksem palgi

kooreta ladvaotsa vähimast läbimõõdust.

Joonis 7. Töötlemissilindri projektsioon männipalgil. D1 palgi ladvaotsal ja D2 tüükaotsal. 1.4. Kõverus - palgi keskjoone kõrvalekalle palgi otspindade keskkohtade vahele tõmmatud

sirgjoonest. 1.4.1. Lihtkõverus on samasuunaline sujuv kõverdumine ühel tasapinnal. 1.4.2. Liitkõverus on kõverdumine sama tasapinna mitmes kohas või mitmel tasapinnal.

Joonis 8. Liitkõver e mitmesuunalise kõverusega kase nott.

5

1.4.3. Järsk kõverus on palgi keskjoone järsk suunamuutus. Järsk kõverus on liitkõverus, kui

palgi keskjoon muudab suunda rohkem kui ühel korral, näiteks kasvava puu ladvavõrse hävimisel ja külgvõrsest uue ladva moodustumisel.

Joonis 9. Järsk kõverus. 1.4.4. Kõverust mõõdetakse palgi keskjoone kõrvalekalde suurimast kohast. Vastavalt poolte

kokkuleppele esitatakse kõverus protsentides palgi pikkuse kohta või sentimeetrites ühe meetri kohta. Tüükapalkidel kõverust mõõtes jäetakse palgi pikkusest tüükaotsast 0,5 m arvesse võtmata.

Joonis 10. Kõveruse mõõtmine. A- tüükapalgil; B- tüükanotist järgneval palgil. 1.5. Lõhe - puidu rebenemine piki kiude. Eristatakse asukoha ja kahjustuse iseloomu järgi. 1.5.1. Otspinna lõhed on nähtavad ainult palgi otspinnal (näiteks ringlõhe ja säsilõhe).

6

Joonis 11. Otspinna lõhed kase nottidel. A- ringlõhe; B- säsilõhe. 1.5.2. Külglõhed on nähtavad palgi külgpinnal või külg- ja otspinnal (näiteks külmalõhe).

Joonis 12. Külmalõhe kase noti külg- ja otspinnal. 1.6. Mõlu – täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala puutüves. 1.6.1. Lahtine mõlu avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otspinnale.

Joonis 13. Pindmine mõlu saepalgi tüükaotsal, mis ei ulatu töötlemissilindrisse. 1.6.2 Kinnine mõlu on külgpinnal kinni kasvanud ja avaldub ainult otspinnale. 1.7. Mädanik – rakukestasid lagundavate seente kahjustus, mis avaldab mõju puidu

mehhaanilistele, füüsikalistele ja keemilistele omadustele.

7

Joonis 14. Kinnine mõlu kuuse noti otspinnal. Kunagise vigastuse alla on tekkinud mädanik. 1.7.1. Tekkeviisilt jagunevad mädanikud metsamädanikuks, mis areneb puidus puude kasvamise

ajal ja laomädanikuks, mis areneb puidus pärast puu raiumist. Jalalkuivanud puude maltspuidus esinev pindmine mädanik loetakse laomädanikuks

1.7.2. Metsamädanikku hinnatakse nottide otspindadel. Laomädaniku esinemist hinnatakse noti otspinnast 15 cm kaugusel tehtud ristlõikel, sest selles piirkonnas ilmneb puidu kahjustus laomädanikke põhjustavate seente poolt kõige varem

Joonis 15. Laomädaniku näiteid. A- kasenoti ristlõikel; B- männi maltspuidus; C- haavanotil. 1.7.3. Kõvamädanikuga puit - mädanike poolt kahjustatud puit, mis külmumata olekus on terava

servaga objekti survele peaaegu sama vastupidav kui terve puit. 1.7.4. Pehmemädanikuga puit – puit, mis külmumata olekus ei ole terava servaga objekti survele

sama vastupidav kui terve puit. Äärmuslikel juhtudel mädanikuaukudega.

Joonis 16. Pehme metsamädaniku näiteid. A-selgelt laguneva struktuuriga; B- pudedaks muutumine algfaasis. 1.8. Väärlülipuit e punasüdamik – lülipuiduta lehtpuu puidu siseosas seente elutegevuse toimel

tumedaks värvunud osa. Ei avalda mõju puidu mehhaanilistele omadustele.

8

1.9. Radiaallaiksus - maltspuidu paikne värvimuutus lehtpuupuidus, mis on ristlõikes nähtav piki säsikiiri väljavenitatud laikudena ja pikilõikes kitsaste vöötidena. Tekkepõhjused on sarnased väärlülipuidule, rike ei avalda mõju puidu mehhaanilistele omadustele.

Joonis 17. Radiaallaiksus kasenoti otspinnal. 1.10. Väärlülipuidu ja mädaniku ulatus palgis määratakse väikseima ringi läbimõõduga, millesse

kahjustus mahub või otspinna diameetri osana.

Joonis 18. Väärlülipuidu ja mädaniku ulatuse määramine. 1.11. Tüüakus – palgi tüükaosa läbimõõdu järsk suurenemine. Palk on tüüakas, kui tüükaotsa

diameetri ja sellest 20 cm kaugusel mõõdetud diameetri erinevus on üle 15 cm. 1.11.1. Ümartüüakus - tüükalõige on ringi või sellele lähedase kujuga. 1.11.2. Sagartüüakus e kurmulisus – tüükalõige on ebakorrapärase tähtjas-sagaralise kujuga.

Joonis 19. Ümartüüakus kuusepalgil. Joonis 20. Sagartüüakus kasepalgil

9

1.12. Kaksiksäsi – kahe või enama säsi olemasolu, mis on harulise tüve järkamisel nähtav palgi

otspinnal. 1.13. Sinetus – maltspuidu värvumine seente toimel, ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi. 1.14. Hallitus – puidu pinnal esinev hallitusseente niidistik ja viljakehad. 1.15. Tõugurikked – puidus putukate poolt tekitatud käigud, mis on nähtavad palgi pinnal

ümarate või ovaalsete avadena. Pindmine tõugurike ei ulatu puidus sügavamale kui 3 mm. 1.16. Mehhaaniline vigastus – ülestöötamisel ja transpordil mehhanismide toimel tekkinud puidu

vigastus.

Joonis 21. Mehhaaniliste vigastuste näiteid. A- järkamislõhed noti otspinnal; B- harvesteri

rullikukahjustus; C- pindmine järkamisrebend männipalgi tüükaotsal, mis ei ulatu töötlemissilindrisse.

1.17. Vaigutus – vaigutamisega puutüvele tekitatud lahtise mõlu sarnane kahjustus männil, mille

tulemusena sisaldub tüves rohkelt tõrvaspuitu. Joonis 22. Vaigutus kasvava männi tüvel.

10

2. RMK poolt toodetavate okaspuupalkide kvaliteedi kirjeldused

Tabel 2.1. ABC kvaliteet: Nimetus ABC kvaliteet Läbimõõt kooreta (cm) ladvast/tüükast

Määratakse lepinguga

Arvestuspikkus (dm) Määratakse lepinguga Minimaalne ülemõõt (cm) Määratakse lepinguga Terve oks Ø kuusel <70 mm, männil <80 mm, hulk piiramata 1) Kuiv oks Ø kuusel <60 mm, männil <70 mm, hulk piiramata 1) Mädaoks Ø kuusel <40 mm, männil <60 mm, hulk piiramata 1) Umboksad Lubatud Tulioksad Keelatud Oksarühmad Keelatud Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud < 3 cm Lihtkõverus Lubatud ühtlaselt kogu palgi pikkuses < 1,5 % Liitkõverus Töötlemissilindris keelatud Järsk kõverus Keelatud Otspinna lõhed Otspinda läbivad ja ringlõhed keelatud Külglõhed Keelatud Lahtine mõlu Kuusepalgil ei ole lubatud, männipalgil ei ole lubatud

töötlemissilindris Kinnine mõlu Lubatud maksimaalselt 2-kordse ladvadiameetri pikkusega Pehmemädanik Keelatud Kõvamädanik Keelatud Laomädanik Keelatud Tüüakus Keelatud Kaksiksäsi Keelatud Sinetus Keelatud Tõugurikked Lubatud pindmine rike Vaigutus (sh kahepoolne) Keelatud Mehaaniline vigastus, rebend Töötlemissilindris keelatud Metallisisaldus, tahm, võõrkehad Keelatud Metsakuiv Keelatud Märkus 1 Tabelis nimetamata puidurikkeid ei hinnata Märkus 2 Kui palki ei saa hindamiseks mingil põhjusel keerata,

hinnatakse palgi kvaliteeti nähtava osa põhjal eeldusel, et enne seda pole palkide asendit sihilikult muudetud

Märkus 3 ABC kvaliteedist madalama ehk D kvaliteediga palkide nõuded määratakse lepinguga

Märkus 4 Palgil ei ole lubatud 2 erinevat maksimumsuuruses riket Märkus 5 1)Ladvapalgi oks, mille diameeter paiknemiskohal ületab ½

palgi diameetrist, on keelatud

11

Tabel 2.2. Madalakvaliteediline okaspuupalk:

Nimetus M kvaliteet Läbimõõt kooreta (cm) - ladvast/tüükast

Määratakse lepinguga

Arvestuspikkus (dm) Määratakse lepinguga Minimaalne ülemõõt (cm) Määratakse lepinguga Terve oks Lubatud Kuiv oks Lubatud Mädaoks Lubatud Umboksad Lubatud Tulioksad Lubatud Oksarühmad Lubatud Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud < 5 cm Lihtkõverus Lubatud ühtlaselt kogu palgi pikkuses < 1,5 % Liitkõverus Töötlemissilindris keelatud Järsk kõverus Keelatud Otspinna lõhed Lubatud otspinda läbivad lõhed kuni 20 cm kaugusel otstest Külglõhed Töötlemissilindris radiaalsuunas sügavusega <15% ladva

diameetrist lubatud Lahtine mõlu Lubatud Kinnine mõlu Lubatud Pehmemädanik Töötlemissilindris keelatud Kõvamädanik Lubatud Laomädanik Keelatud Tüüakus Lubatud Kaksiksäsi Lubatud Sinetus Lubatud Tõugurikked Lubatud Vaigutus (sh kahepoolne) Lubatud Mehaaniline vigastus, rebend Lubatud töötlemissilindris pikkusega kuni 6 dm Võõrkehad Keelatud Metsakuiv Lubatud Märkus 1 Tabelis nimetamata puidurikkeid ei hinnata Märkus 2 Kui palki ei saa hindamiseks mingil põhjusel keerata,

hinnatakse palgi kvaliteeti nähtava osa põhjal eeldusel, et enne seda pole palkide asendit sihilikult muudetud

12

3. RMK poolt toodetavate lehtpuupalkide kvaliteedi kirjeldused Tabel 3.1. Haava-, sanglepa ja halli lepa palkide kvaliteet: Nimetus Läbimõõt kooreta (cm) - ladvast/tüükast

Määratakse lepinguga

Arvestuspikkus (dm) Määratakse lepinguga Minimaalne ülemõõt (cm) Määratakse lepinguga Terve oks Ø <80 mm, hulk piiramata Kuiv oks Ø <80 mm, hulk piiramata Mädaoks Ø <80 mm, hulk piiramata Umboksad Lubatud Tulioksad Ø <80 mm, hulk piiramata Oksarühmad Lubatud Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud < 3 cm Lihtkõverus Lubatud < 3 % Liitkõverus Lubatud < 1 cm/jm halvimal lõigul Otspinna lõhed Lubatud Külglõhed Arvestuspikkuses keelatud Lahtine mõlu Lubatud ilma mädanikuta pikkusega kuni 6 dm sügavusega

kuni 10 % ladvaläbimõõdust Kinnine mõlu Lubatud kuni 2 ladvaläbimõõdu pikkusega Väärlülipuit Lubatud palgi mõlemas otsas piiranguteta Radiaallaiksus Lubatud Pehmemädanik Lubatud ladvaläbimõõduga >26 cm palgi tüükapoolses otsas

mädaniku diameetriga < 8 cm palgi südamikus. Ladvaotsas ei ole lubatud.

Kõvamädanik Lubatud ladvaläbimõõduga > 18 cm palgi mõlemas otsas kuni 2/3 läbimõõdust palgi südamikus.

Laomädanik Keelatud Tüüakus Lubatud Hallitus Lubatud Kaksiksäsi Keelatud Tõugurikked Lubatud pindmine rike Mehaaniline vigastus, rebend Lubatud pikkusega kuni 6 dm sügavus kuni 10 %

ladvaläbimõõdust Metallisisaldus, võõrkehad Keelatud Metsakuiv Ei ole lubatud Tahm Lubatud koorel (tulekahjustus ei tohi ulatuda

töötlemissilindrisse) söestunud puit ei ole lubatud Märkus 1 Tabelis nimetamata puidurikkeid ei hinnata Märkus 2 Kui palki ei saa hindamiseks mingil põhjusel keerata,

hinnatakse palgi kvaliteeti nähtava osa põhjal eeldusel, et enne seda pole palkide asendit sihilikult muudetud

Märkus 3 Palgil ei ole lubatud 2 erinevat maksimumsuuruses riket

13

Tabel 3.2. Kasepalkide kvaliteet:

Nimetus Läbimõõt kooreta (cm) - ladvast/tüükast

Määratakse lepinguga

Arvestuspikkus (dm) Määratakse lepinguga Minimaalne ülemõõt (cm) Määratakse lepinguga Terve oks Ø <80 mm Kuiv oks Ø <40 mm Mädaoks Ø <40 mm Umboksad Ø piiramata Tulioksad Terve oks Ø <80 mm, kuiv või mäda oks Ø <40 mm Oksarühmad Lubatud kuni 3 üle 30 mm läbimõõduga oksa ja/või üle 30

mm kõrgusega umboksa 20 cm pikkusel tüvelõigul Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud < 3 cm Lihtkõverus Lubatud < 2% Liitkõverus Lubatud < 1 cm/jm halvimal lõigul Otspinna lõhed Lubatud, kui ei ulatu kooreni Ringlõhe Keelatud Külglõhed Arvestuspikkuses keelatud Lahtine mõlu Lubatud ilma mädanikuta pikkusega kuni 6 dm sügavusega

kuni 10 % ladvaläbimõõdust Kinnine mõlu Lubatud Väärlülipuit Lubatud kuni 2/3 läbimõõdust Radiaallaiksus Lubatud Pehmemädanik Keelatud Kõvamädanik Keelatud Laomädanik Keelatud Sagartüüakus Määratakse lepinguga Hallitus Lubatud Kaksiksäsi Keelatud Tõugurikked Lubatud pindmine rike Mehaaniline vigastus, rebend Lubatud pikkusega kuni 6 dm sügavus kuni 10 %

ladvaläbimõõdust Metallisisaldus, võõrkehad Keelatud Tahm Lubatud koorel (tulekahjustus ei tohi ulatuda

töötlemissilindrisse) söestunud puit ei ole lubatud Märkus 1 Tabelis nimetamata puidurikkeid ei hinnata Märkus 2 Kui palki ei saa hindamiseks mingil põhjusel keerata,

hinnatakse palgi kvaliteeti nähtava osa põhjal eeldusel, et enne seda pole palkide asendit sihilikult muudetud

Märkus 3 Palgil ei ole lubatud 2 erinevat maksimumsuuruses riket

14

. 4. Palkide mõõtmise ja mahu määramise juhised 4.1. Palkide mahu määramiseks mõõdetakse eelnevalt palkide diameetrid ja pikkused. 4.1.1. Palgi ladvaläbimõõt on palgi ladvaotsa keskmine kooreta diameeter. Diameeter mõõdetakse palgi pikiteljega ristisuunas ühe mm täpsusega. Mõõtmistulemus peab võimalikult objektiivselt kajastama ladvaotsa keskmist diameetrit. Koore pealt mõõtes lahutatakse mõõtmistulemusest maha kahekordne koore paksus. Keskmise diameetri võib palgi mahu arvutamiseks ümardada täissentimeetriks harilikul viisil (näiteks: 21,4 cm -> 21 cm, 21,5 cm -> 22 cm). 4.1.2. Palgi pikkus on palgi otspindade keskkohtade vahele tõmmatud sirge pikkus. Mõõtmisliinidel mõõdetakse palgi pikim pikkus. Mahuarvutuses kasutatakse kokku lepitud ilma ülemõõduta arvestuspikkuseid täisdetsimeetrites. Juhul kui palgi pikkus (arvestuspikkus koos ülemõõduga) on lubatust lühem, kasutatakse mahuarvutuses järgmist madalamat kokkuleppelist arvestuspikkust. 4.2. Palkide maht määratakse Eesti ajutise ümarpuidu mahuvalemi e Nilsoni valemi alusel: V=(d² L(a1+a2L)+a3L²)/10000, kus V - palgi maht kuupmeetrites, d - ladvaotsa kooreta diameeter sentimeetrites, L - palgi pikkus detsimeetrites, a – puuliigist sõltuvad valemi koefitsiendid. Puuliik a1 a2 a3 Mänd 0,07990 0,00014600 0,04110 Kuusk 0,07995 0,00016105 0,04948 Kask* 0,07830 0,00023600 0,04500 Okaspuud** 0,08000 0,00015400 0,04530 *) Võib kasutada ka kõikide teiste lehtpuuliikide palkide mahu arvutamiseks **) Võib kasutada kõikide okaspuuliikide palkide mahu arvutamiseks

1

KINNITATUD RMK puiduturustusosakonna juhataja 26.03.2013 käskkirjaga nr 1-5/58

RMK virnmaterjalide standard Üldsätted Käesolev standard sisaldab nõuded ja juhised virnmaterjali kvaliteedile, mõõtmisele, mahu määramisele ja praagisisalduse hindamisele. Virnmaterjali all mõistetakse metsamaterjali, mida mõõdetakse transpordivahendile laadituna või laoplatsil virna mõõtmise meetodil ja mille mõõtmist kontrollitakse notthaaval tüvikoonuse valemi alusel. Enamlevinud virnmaterjalid on paberipuit ja küttepuit. Virna mõõtmise meetod on kirjeldatud Keskkonnaministri 15. novembri 2006. a määruses nr. 64. 1. Mõisted 1.1. Mõõtmine ja mahu määramine 1.1.1. Virn - ühesuunaliselt üksteise kõrvale ja peale laotud nottide kogum. Virnana käsitletakse ka

transpordivahendile (autokoorem v raudteevagun) laaditud metsamaterjali. 1.1.2. Virnatäiuse koefitsient – suhtarv, mis tähistab puidu mahu suhet virna üldruumalasse. Leitakse

virnatäiuse baasprotsendi ja parandusarvude summana. Käesolevas standardis käsitletakse virnatäiuse koefitsiendina kooreta puidu mahu suhet virna üldruumalasse.

1.1.3. Diameeter – virnmaterjali noti (edaspidi „nott“) diameeter mõõdetakse noti pikiteljega ristisuunas. Lubatud maksimaalne diameeter mõõdetakse noti kõige jämedamast kohast. Virna keskmine diameeter määratakse virna moodustavate nottide otspindade keskmise diameetrina koore pealt, võttes arvesse nii ladva- kui ka tüükaotsa diameetreid.

1.1.4. Noti pikkus - noti otspindade keskkohtade vahele tõmmatud sirge pikkus. Virnmaterjalide mahuarvutuses kasutatakse kokku lepitud arvestuspikkuseid. Noti tegelik pikkus tohib arvestuspikkusest erineda kokkulepitud ulatuses.

1.2. Kvaliteet 1.2.1. Oks - tüvepuidust väljakasvav külgvõrse, mis peale laasimist on nähtav selle aastarõngaid

läbistava lõikena tüve pinnal. Oksi ei loeta virnmaterjali rikkeks. 1.2.2. Pahk e kasvaja - tüve pinnale moodustunud sageli salmilise puidustruktuuriga paksend. 1.2.3. Oksatüüka (paha) kõrgus – noti pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates noti pinnalt koore alt

kuni oksatüüka ülaservani. Oksad ja pahad peavad olema laasitud või maha saetud võimalikult tüve lähedalt, et oksa ja tüve vahele jääv tühimik ei takistaks noti töötlemist lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast.

2

Joonis 1. Oksatüüka kõrguse mõõtmine. 1.2.4. Kõverus - noti keskjoone kõrvalekalle noti otspindade keskkohtade vahele tõmmatud

sirgjoonest. 1.2.4.1. Kõveruse kõrgus – noti otspindade keskkohtade vahele tõmmatud sirge ja noti keskjoone

vahele noti teljega risti tõmmatud joone suurim pikkus, mida väljendatakse sentimeetrites meetri kohta või protsentides.

1.2.4.2. Kõveruse läbimõõt – kujutletava silindri väikseim läbimõõt, millest nott läbi mahub.

3

Joonis 2. Noti kõveruse mõõtmine. Kõveruse kõrgus on 30 cm, mis 3 m pika noti puhul on 10 %.

Joonis 3. Näidiseid nottidest pikkusega 3 m, mille kõverus ei ületa 10 % 1.2.5. Mõlu – täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala puutüves. 1.2.6. Mädanik – puidurakke lagundavate seente kahjustus, mis avaldab mõju puidu mehhaanilistele,

füüsikalistele ja keemilistele omadustele. Tekkeviisilt jagunevad mädanikud metsamädanikuks, mis areneb puidus puude kasvamise ajal ja laomädanikuks, mis areneb puidus pärast puu raiumist.

Jalalkuivanud puude maltspuidus esinev pindmine mädanik võrdsustatakse kvaliteedinõuetes laomädanikuga. Mädaniku ulatus määratakse virnmaterjalidel notiotsa pindala või diameetri osana. Laomädanikku määratakse 15 cm kaugusel noti otspinnast.

4

Joonis 4. Mädaniku osatähtsus ei ületa 50% diameetrist (25% otsapindalast).

5

Joonis 5. Pehmemädaniku ulatus on suurem kui

50% notiotsa diameetrist ja 25 % otsapindalast, mis

ületab tavapäraselt paberipuidul aktsepteeritud

ulatuse.

1.2.6.1. Kõvamädanikuga puit - mädanike poolt kahjustatud puit, mis külmumata olekus on terava eseme survele peaaegu sama vastupidav kui terve puit. 1.2.6.2. Pehmemädanikuga puit – puit, mis külmumata olekus ei ole terava eseme survele sama

vastupidav kui terve puit. Äärmuslikel juhtudel pudeneva struktuuri ja mädanikuaukudega. 1.2.7. Väärlülipuit e punasüdamik – lülipuiduta lehtpuu puidu siseosas seente elutegevuse toimel

tumedaks värvunud osa. Väärlülipuit ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi. 1.2.8. Sinetus – maltspuidu värvumine sinetusseente elutegevuse toimel, ei mõjuta puidu mehhaanilisi

omadusi. 1.2.9. Töötlemist (paberipuidu puhul koorimist) takistavad tüverikked – virnmaterjali notid peavad

olema sellise kujuga, mis võimaldavad noti koorimist, mõõtu treimist vms esmast töötlemist. Töötlemist võivad takistada näiteks liiga jämedad ja pikad oksaharud, järsk kõverus, sügav lahtine mõlu või külglõhe, äralõikamata pahad, sagartüüakus vms tüvelaiendid.

6

Joonis 6. Töötlemist (koorimist) takistava kõverusega notid.

Joonis 7. Suure sagarate sügavusega sagartüüakus kuulub töötlemist (koorimist) takistavate rikete hulka.

7

Joonis 8. Töötlemist (koorimist) takistav harulisus. Parempoolne nott alumisel pildil sobib paberipuiduks, kuna sellised oksatüükad koorimisel probleemiks ei ole.

8

2. RMK poolt toodetavate sortimentide kvaliteedi kirjeldused 2.1. Kasepaberipuit Diameeter koorega (kooreta) Ladvast (min)/tüükast (max) (cm): Määratakse lepinguga Arvestuspikkus(ed) ja lubatud pikkuse tolerants +/- (m): Määratakse lepinguga

Kõverus: Liht ja liitkõverus lubatud kuni 10%, kuid nott peab mahtuma läbi 80 cm silindri

Laomädanik: keelatud keelatud Metsamädanik: Osakaal otsapindalast (%) Osakaal otsadiameetrist (%) Kõvamädanik: 100% 100% Pehmemädanik: 25% 50% Oksad ja laasimine: Oksatüüka kõrgus kuni 30 mm koore alt. Kuni 10 mm jämedad murdunud oksad lubatud pikkusega kuni 10 cm

Keelatud: Põlenud ja tahmunud puit, plastik, metall, kemikaalid, kivid ja muud võõrkehad, koorimist takistavad tüverikked, metsakuiv puit, muud puuliigid

Märkus: Pehmemädanikuga nottides peab tervet puitu olema vähemalt minimaalse diameetri ulatuses

2.2. Kuusepaberipuit Diameeter koorega (kooreta) Ladvast (min)/tüükast (max) (cm): Määratakse lepinguga Arvestuspikkus(ed) ja lubatud pikkuse tolerants +/- (m): Määratakse lepinguga

Kõverus: Liht ja liitkõverus lubatud kuni 10%, kuid nott peab mahtuma läbi 80 cm silindri.

Laomädanik: keelatud keelatud Metsamädanik: Osakaal otsapindalast (%) Osakaal otsadiameetrist (%) Kõvamädanik: 100% 100% Pehmemädanik: 25% 50% Oksad ja laasimine: Oksatüüka kõrgus kuni 30 mm koore alt. Kuni 10 mm jämedad murdunud oksad lubatud pikkusega kuni 10 cm

Keelatud: Pindmine mädanik (laomädanik), põlenud ja tahmunud puit, plastik, metall, kemikaalid, kivid ja muud võõrkehad, koorimist takistavad tüverikked, metsakuiv puit, muud puuliigid, üle ½ diameetri sügavusele ulatuv mõlu (vana põdrakahjustus)

Märkus: Pehmemädanikuga nottides peab tervet puitu olema vähemalt minimaalse diameetri ulatuses

9

2.3. Männipaberipuit Diameeter koorega (kooreta) Ladvast (min)/tüükast (max) (cm).: Määratakse lepinguga Arvestuspikkus(ed) ja lubatud pikkuse tolerants +/- (m): Määratakse lepinguga

Kõverus: Liht ja liitkõverus lubatud kuni 10%, kuid nott peab mahtuma läbi 80 cm silindri.

Laomädanik: keelatud keelatud Metsamädanik: Osakaal otsapindalast (%) Osakaal otsadiameetrist (%) Kõvamädanik: 100% 100% Pehmemädanik: 25% 50% Oksad ja laasimine: Oksatüüka kõrgus kuni 30 mm koore alt. Kuni 10 mm jämedad murdunud oksad lubatud pikkusega kuni 10 cm

Keelatud: Pindmine mädanik (laomädanik), põlenud ja tahmunud puit, plastik, metall, kemikaalid, kivid ja muud võõrkehad, koorimist takistavad tüverikked, metsakuiv puit, muud puuliigid, üle ½ diameetri sügavusele ulatuv mõlu (vana põdrakahjustus)

Märkus: Pehmemädanikuga nottides peab tervet puitu olema vähemalt minimaalse diameetri ulatuses

2.4. Haavapaberipuit Diameeter koorega (kooreta) Ladvast (min)/tüükast (max) (cm): Määratakse lepinguga Arvestuspikkus(ed) ja lubatud pikkuse tolerants +/- (m): Määratakse lepinguga

Kõverus: Liht ja liitkõverus lubatud kuni 10%, kuid nott peab mahtuma läbi 80 cm silindri.

Laomädanik: keelatud keelatud Metsamädanik: Osakaal otsapindalast (%) Osakaal otsadiameetrist (%) Kõvamädanik: 36% 60% Pehmemädanik: 36% 60% Oksad ja laasimine:

Oksatüüka kõrgus kuni 30 mm koore alt

Keelatud: Pindmine mädanik (laomädanik), põlenud ja tahmunud puit, plastik, metall, kemikaalid, kivid ja muud võõrkehad, koorimist takistavad tüverikked, metsakuiv puit, muud puuliigid Märkus: Tervet puitu peab olema vähemalt minimaalse diameetri võrra

10

2.5. Kuuse-ja männiküttepuit Diameeter koorega (kooreta) Ladvast (min)/tüükast (max) (cm). Määratakse lepinguga Arvestuspikkus(ed) ja lubatud pikkuse tolerants +/- (m): Määratakse lepinguga

Kõverus: Liht ja liitkõverus lubatud, kuid nott peab mahtuma silindrisse läbimõõduga 100 cm.

Piirangud laasimise, töötlemist takistavate tüverikete, söestumise jms osas määratakse lepinguga. Sätestamata kvaliteedinõudeid ei loeta riketeks. Keelatud: Plastik, metall, kemikaalid, kivid ja muud võõrkehad, lehtpuud Laomädanik: lubatud lubatud Metsamädanik: Osakaal otsapindalast (%) Osakaal otsadiameetrist (%) Kõvamädanik: 100% 100% Pehmemädanik: 100% 100% Märkus Notid ei tohi laadimisel puruneda

2.6. Küttepuit Diameeter koorega (kooreta) Ladvast (min)/tüükast (max) (cm) : Määratakse lepinguga Arvestuspikkus(ed) ja lubatud pikkuse tolerants +/- (m): Määratakse lepinguga

Kõverus: Liht ja liitkõverus lubatud, kuid nott peab mahtuma silindrisse läbimõõduga 100 cm.

Piirangud laasimise, töötlemist takistavate tüverikete, söestumise jms osas määratakse lepinguga. Sätestamata kvaliteedinõudeid ei loeta riketeks.

Keelatud: Plastik, metall, kemikaalid, kivid ja muud võõrkehad Laomädanik: lubatud lubatud Metsamädanik: Osakaal otsapindalast (%) Osakaal otsadiameetrist (%) Kõvamädanik: 100% 100% Pehmemädanik: 100% 100% Märkus Notid ei tohi laadimisel puruneda

3. Mõõtmine ja mahu määramine 3.1. Virna parameetrite mõõtmine ja üldruumala leidmine Virna üldruumala leidmiseks mõõdetakse virna pikkus, laius ja kõrgus. 3.1.1. Suured virnad mõõdetakse sektsioonide kaupa. Virna mõõtmist sektsioonide kaupa on täpsemalt kirjeldatud väljaandes „Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine“ va Tartu 2001. 3.1.2. Autokoorma ruumala leidmiseks mõõdetakse ükshaaval iga koormapaki pikkus, laius ja kõrgus. Kui koormapakis on sama pikkusega notid, mille pikkuse kõikumine on kokkulepitud piirides, siis on

11

koormapaki pikkus võrdne kokkulepitud arvestuspikkusega. Kui koormapakis on eri pikkusega notid segamini, tuleb määrata keskmine pikkus. Koormapaki laiuse mõõtmisel tuleb arvestada, et sageli vajuvad koorma külgtoed puidu raskuse mõjul koormapaki ülaosas laiemaks. (vt. joonis 1). Objektiivse tulemuse saamiseks tuleks paki laiust mõõta mitmest kohast ja arvutada keskmine või selle võimaluse puudumisel kasutada visuaalset parandit. Koormapaki kõrguse määramisel tuleb arvestada, et paki ülemine pind ei ole enamasti tasane. Sageli on autokoorma esimestel pakkidel keskel süvend tõstuki haaratsi ja noole paigutamiseks, samas on kärul asuvad pakid sageli keskelt kõrgemad kui äärtelt (vt.joonis 2). Koormapakk võib olla viltu nii risti- kui pikisuunas. Mida rohkem eripärasid on koormapakil, seda rohkem on soovitav võtta mõõte keskmise parameetri arvutamiseks.

Joonis 9. Auto koormapaki parameetrite määramine

Joonis 10. Koormapaki ülemise tasapinna ebatasasuste arvestamine paki kõrguse määramisel.

12

Kõrguste ja laiuste mõõtmine lavatsilt (estakaadilt), mille kõrvale auto mõõtmiseks sõidab, annab tavaliselt täpsema tulemuse kui mõõtmine maast auto kõrvalt, mistõttu tuleb seda eelistada maast mõõtmisele. Mõõtmiseks on soovitav kasutada spetsiaalselt koorma mõõtmiseks mõeldud mõõdulatti. 3.1.3. Virna üldruumala leitakse virna pikkuse, laiuse ja kõrguse korrutisena. 3.2. Virnatäiuse koefitsiendi ja virnmaterjali mahu määramine Virnmaterjali maht leitakse virna üldruumala ja virnatäiuse koefitsiendi korrutisena ja väljendatakse kuupmeetrites (m3 ). Virnatäiuse koefitsiendi määramise metoodika on kirjeldatud keskkonnaministri 15. novembri 2006. a määruses nr 64 ja väljaandes “Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine“ (va Tartu 2001). 3.3. Abitabelid virnatäiuse koefitsiendi lihtsustatud viisil määramiseks autokoormas 3.3.1. Järgnev virnatäiuse koefitsiendi määramise juhend on mõeldud ainult transpordivahendile laaditud virnmaterjali mahu määramiseks. Juhend ei sobi suurtesse virnadesse ladustatud materjali mahu määramiseks ja nendel juhtudel tuleb kasutada punktis 3.2 viidatud allikates kirjeldatud meetodit. 3.3.2. Juhend arvestab keskmiste paberi- ja küttepuidunottide tüveomadustega ja ei sobi seetõttu kasutamiseks okas- ja lehtpuupalkide mahu määramisel. 3.3.3. Virnatäiuse koefitsiendi määramist alustatakse koormapaki keskmise diameetri määramisest. Soovitavalt määratakse keskmine vähemalt 10 juhuslikult valitud noti diameetrite keskmisena alljärgnevalt: koormapaki otspinnale tõmmatakse mõtteline sirgjoon, mõõdetakse kõigi sellele joonele jäävate nottide diameeter koore pealt, olenemata sellest, kas on tegemist noti tüüka- või ladvaotsaga ning arvutakse aritmeetiline keskmine diameeter, mis ümardatakse täissentimeetriteni harilikul viisil. Keskmise diameetri määramist on näitlikult kirjeldatud joonisel 11. Dkeskmine = Σ D/ND, kus ND on mõõdetud diameetrite arv. D keskmine = (14+10+24+9+15+7+14+18+16+17+38)/ 11= 182/11 = 16,54 =17 cm.

13

Joonis 11. Koormapaki keskmise diameetri määramine.

14

3.3.4. Hinnatakse koormapakis oleva materjali iseloomu ja virnastamise kvaliteeti: Normaalne koormapakk on korralikult virnastatud (tavapärane autotõstuki töökvaliteet). Notid ei ole üksteise suhtes viltu. Notid on normaalse koondega, korralikult laasitud, keskmise koorepaksusega ja keskmise puuliigiomase kõverusega. Normaalses virnas võib esineda mõningal määral tüükalaienditega ja kõrgemate oksatüügastega notte.

Joonis 12.

Normaalselt ehk keskmiselt ladustatud kase

paberipuidu ja lehtpuukütte koormad. Esineb

üksikuid tühikuid, mille põhjuseks on

peamiselt nottide puuliigiomane kõverus,

mitte viltune ladustamine.

15

Parem koormapakk on väga hästi virnastatud. Nottide vahel ei ole peaaegu üldse tühikuid, peenemad notid täidavad jämedamate nottide vahelise ruumi. Koosneb tavapärasest õhema koorega ja väiksema koondega sirgetest nottidest. Paremas virnas ei ole tüükalaienditega notte ning notid on korralikult laasitud, väheste oksatüügaste ja oksakühmudega.

Joonis 13. Normaalsest (keskmisest) paremini virnastatud koormapakid.

16

Halvem koormapakk on tavapärasest halvemini virnastatud. Esineb palju viltuseid notte. Notid on halvasti laasitud ning oksakühme on palju, koor on tavapärasest paksem (esineb hulgaliselt korbastunud koort). Notid on tavapärasest kõveramad ja kõverus põhjustab virnas hulgaliselt tühikuid. Esineb palju tüükalaienditega ning suure koonde ja halva tüvevormiga (mõlud, tasalõikamata pahad) notte.

Joonis 14. Keskmisest halvemad küttepuidu ja kasepaberipuidu koormapakid.

17

3.3.5. Koormapaki keskmise noti diameetri ja virnastamisele antud hinnangu järgi leitakse tabelitest 3.3.5.1. ja 3.3.5.2. virnatäiuse koefitsient. Kui virn vastab osaliselt normaalse ja osaliselt halvema või parema virna tingimustele, siis tuleb valida koefitsient tabelist vastavalt normaalse ja halvema või normaalse ja parema koefitsiendi veeru vahepealt. Arvestada tabelite lõpus toodud märkustega erisuste kohta. 3.3.5.1. Tabel virnatäiuse koefitsiendi määramiseks okaspuusortimentidele pikkusega 3 m

Koormapakki iseloomustav hinnang

Keskmine diameeter

koore pealt cm

Halvem <=> Normaalne <=> Parem

7 47 49 51 53 55

8 48 50 52 54 56

9 49 51 53 55 57

10 50 52 54 56 58

11 51 53 55 57 59

12 52 54 56 58 60

13 53 55 57 59 61

14 54 56 58 60 62

15 55 57 59 61 63

16 56 58 60 62 64

17 57 59 61 63 65

18 - 19 58 60 62 64 66

20 - 22 59 61 63 65 67

23 - 26 60 62 64 66 68

3.3.5.2. Tabel virnatäiuse koefitsiendi määramiseks lehtpuusortimentidele (kask, lepp) pikkusega 3 m

Koormapakki iseloomustav hinnang

Keskmine diameeter

koore pealt cm

Halvem <=> Normaalne <=> Parem

7 39 41 43 45 47

8 40 42 44 46 48

9 41 43 45 47 49

10 42 44 46 48 50

11 43 45 47 49 51

12 44 46 48 50 52

13 45 47 49 51 53

14 46 48 50 52 54

15 47 49 51 53 55

16 48 50 52 54 56

17 49 51 53 55 57

18 - 19 50 52 54 56 58

20 - 22 51 53 55 57 59

23 - 26 52 54 56 58 60

18

3.3.6. Haava paberi- ja küttepuidu puhul liita tabelist 3.3.5.2. leitud koefitsiendile 2 (tulenevalt haava suuremast baaskoefitsiendist). 3.3.7. Tabelid on koostatud, lähtudes keskmisest koorepaksusest (parandusarv -7). Kui osa nottidest on ilma kooreta, näiteks metsakuiva okaspuu küttepuidu puhul või harvesteriga raiel kevadsuvisel koore lahtioleku ajal, tuleb tabelist võetud koefitsienti suurendada. Kui puudu on hinnanguliselt kuni pool koorest, siis liita tabelist võetud koefitsiendile 3…1, kui puudu on rohkem kui pool, siis 4…6, kui notid on täiesti ilma kooreta, siis 7.

Joonis 15. Puudu on rohkem kui pool koorest, tabelist võetud koefitsienti tuleb suurendada 4-6 ühiku võrra.

19

3.3.8. Lühema kui 3,0 m pikkuse materjali puhul peab koefitsienti suurendama 1 võrra ning pikema materjali puhul vähendama iga pikkusele lisanduva meetri kohta 1 võrra. 3.3.9. Kui koormapakk sisaldab nottide külge külmunud jääd või lund (ka mulda või sammalt), vähendatakse koefitsienti 1…3 võrra, sõltuvalt sellest, kui suuri tühikuid nottide vahel lisandid põhjustavad.

Joonis 16. Virnatäiuse koefitsienti vähendab lumi ja jää, kui see on virnas nottide vahel.

Joonis 17. Koorma peale sadanud või sõiduga koorma tagumisele otsale kogunenud lumi, mis ei ole nottide vahel, virnatäiust ei mõjuta.

20

3.3.10. Lääne-Eestis ja saartel esineb sageli kogu tüve ulatuses tavapärasest tunduvalt paksema koorega puitu, mistõttu võib osutuda vajalikuks tabelitest leitud koefitsientide vähendamine 1-2 võrra. Selle punkti kohast vähendamise vajadust tuleb igal konkreetsel juhul eraldi kaaluda. 3.3.11. Tabelid arvestavad tüüpiliste paberi- ja küttepuidunottide tüveomadustega ja sellistest nottidest koostatud koormapakkide võimaliku virnastamise kvaliteediga. Kui koormapakk koosneb ühtlaselt jämedatest ja sirgetest heade tüveomadustega tihedalt virnastatud nottidest (näiteks kui algselt palgina ülestöötatud sortimendid realiseeritakse paberi- või küttepuiduna või jämedate ja sirgete haavasortimentide puhul), on soovitav määrata koefitsient keskkonnaministri 15. novembri 2006. a määruses nr 64 kirjeldatud meetodil baaskoefitsiente ja parandusarve kasutades. 3.4. Mahu määramine tüvikoonuse valemi alusel 3.4.1. Virnmaterjalide ülemõõtmisel notthaaval määratakse nottide maht tüvikoonuse valemi alusel, sealjuures loetakse sama puidupartii korral tüvikoonuse valemi alusel mõõtmist virnatäiuse koefitsiendi meetodil mõõtmisest täpsemaks. 3.4.2. Tüvikoonuse mahuvalem ja nottide mõõtmise nõuded selle valemi kasutamisel on kirjeldatud keskkonnaministri 15. novembri 2006. a määruse nr 64 „Puidu mõõtmise ja mahu määramise meetodid, mõõtmistäpsusele ning mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded” lisas 3. 4. Praagisisalduse hindamine Praagi osakaal leitakse iga koormapaki kohta eraldi. Praagi osakaalu määramiseks võib kasutada tabeleid või määrata ligikaudse praaknottide mahu otsadiameetrite alusel. 4.1 Praagiprotsendi määramine tabelite alusel Eelnevalt peab olema määratud koormapaki kõrgus ning antud hinnang virnastamise kvaliteedile (halvem, normaalne, parem, vt standardi p 3). Mõõdetakse koormapakis näha olevate praaknottide kooreta diameetrid, tegemata vahet ladva-ja tüükaotstel. Määratakse praaknottide otspindala tabeli 4.1 abil. 4.1.1. Abitabel noti otspindala määramiseks

Diameetri vahemik kooreta

Noti otspindala

Diameetri vahemik kooreta

Noti otspindala

cm dm 2 cm dm

2

5 - 8 0,5 40 13

9 - 13 1 40 - 42 14

14 - 17 2 43 15

18 -20 3 44 - 45 16

21 - 23 4 46 17

24 - 25 5 47 - 48 18

26 - 28 6 49 19

29 - 30 7 50 20

31 - 32 8 55 24

33 - 34 9 60 29

35 - 36 10 65 34

37 11 70 39

38 - 39 12 75 45

21

Praaknottide otspindala summeeritakse ja korrigeeritakse seda sõltuvalt sellest, milliseid koormapaki külgi on võimalik vaadelda. Kui on võimalik vaadelda ainult koormapaki kahte külge (näiteks tavaliselt 1. pakk autokoormas), siis korrutatakse praagi pindala 5-ga. Kui on võimalik vaadelda koormapaki kahte külge ning lisaks paki ülemist kihti, (näiteks 1. pakk autokoormas, kui mõõtmine toimub estakaadil) siis korrutatakse praagi pindala 4-ga. Kui on võimalik vaadelda koormapaki ühte otsa (tavaliselt 2. 3. ja 4. pakk autokoormas), siis korrutatakse praagi pindala 1,5-ga. Kui on võimalik vaadelda koormapaki mõlemat otsa, siis määratakse praagi pindala mõlemas otsas näha olevate praaknottide diameetrite järgi. Praagiprotsent iga koormapaki kohta leitakse otspindalade kogusumma ja koormapaki kõrguse järgi tabelite 4.2.1. ja 4.2.2. abil. Vajadusel tuletatakse % naaberväärtuste põhjal (interpoleeritakse). Koormapakki iseloomustav hinnang (halvem, norm. parem) on alati sama, mis antud koormapaki virnatäiuse koefitsiendi määramisel. 4.2 Praaknottide mahu määramisel otsadiameetrite alusel mõõdetakse koormapakis näha olevate praaknottide diameeter koore alt ja arvutatakse nottide ligikaudne maht palgi e. Nilsoni valemi alusel. Praaknottide maht liidetakse ja korrigeeritakse üle-eelmises lõigus kirjeldatud viisil lähtuvalt koormapaki külgede vaadeldavusest. Tabel 4.2.1. Praagi osakaal % koormapakis okaspuusortimentidele

Koormapaki Praagi pindala dm 2 /koormapakki iseloomustav hinnang

kõrgus cm 1

dm 2

2 dm

2

3 dm

2

4 dm

2

5 dm

2

Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem

75 1 1 1 2 2 2 3 3 3 5 4 4 6 5 5 100 1 1 1 2 2 1 2 2 2 3 3 3 4 4 4 125 1 1 1 1 1 1 2 2 2 3 2 2 3 3 3 150 1 1 0 1 1 1 2 2 1 2 2 2 3 3 2 175 0 0 0 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2 200 0 0 0 1 1 1 1 1 1 2 2 1 2 2 2 225 0 0 0 1 1 1 1 1 1 2 1 1 2 2 2 250 0 0 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 2 1 275 0 0 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 1 1 300 0 0 0 1 1 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1

10

dm 2

15 dm

2

20 dm

2

25 dm

2

50 dm

2

Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem

75 11 10 9 17 16 14 23 21 19 28 26 24 57 52 47 100 9 8 7 13 12 11 17 16 14 21 19 18 43 39 36 125 7 6 6 10 9 9 14 12 11 17 16 14 34 31 28 150 6 5 5 9 8 7 11 10 9 14 13 12 28 26 24 175 5 4 4 7 7 6 10 9 8 12 11 10 24 22 20 200 4 4 4 6 6 5 9 8 7 11 10 9 21 19 18 225 4 3 3 6 5 5 8 7 6 9 9 8 19 17 16 250 3 3 3 5 5 4 7 6 6 9 8 7 17 16 14 275 3 3 3 5 4 4 6 6 5 8 7 6 16 14 13 300 3 3 2 4 4 4 6 5 5 7 6 6 14 13 12

22

Tabel 4.2.2.. Praagi osakaal % koormapakis lehtpuusortimentidele

Koormapaki Praagi pindala dm 2

kõrgus cm 1

dm 2

2 dm

2

3 dm

2

4 dm

2

5 dm

2

Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem

75 1 1 1 3 2 2 4 4 3 5 5 4 7 6 5 100 1 1 1 2 2 2 3 3 2 4 4 3 5 4 4 125 1 1 1 2 1 1 2 2 2 3 3 3 4 4 3 150 1 1 1 1 1 1 2 2 2 3 2 2 3 3 3 175 1 1 0 1 1 1 2 2 1 2 2 2 3 3 2 200 0 0 0 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2 225 0 0 0 1 1 1 1 1 1 2 2 1 2 2 2 250 0 0 0 1 1 1 1 1 1 2 1 1 2 2 2 275 0 0 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 2 1 300 0 0 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 1 1

10

dm 2

15 dm

2

20 dm

2

25 dm

2

50 dm

2

Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem Halvem Norm Parem

75 13 12 11 20 18 16 26 24 21 33 30 27 66 59 54 100 10 9 8 15 13 12 20 18 16 25 22 20 49 44 40 125 8 7 6 12 11 10 16 14 13 20 18 16 40 35 32 150 7 6 5 10 9 8 13 12 11 16 15 13 33 30 27 175 6 5 5 8 8 7 11 10 9 14 13 11 28 25 23 200 5 4 4 7 7 6 10 9 8 12 11 10 25 22 20 225 4 4 4 7 6 5 9 8 7 11 10 9 22 20 18 250 4 4 3 6 5 5 8 7 6 10 9 8 20 18 16 275 4 3 3 5 5 4 7 6 6 9 8 7 18 16 15

300 3 3 3 5 4 4 7 6 5 8 7 7 16 15 13