Kirjaliku enampakkumise läbiviimine jahilubade eelisõigusega omandamiseks Anguse, Jäärumetsa, Kilingi-Nõmme, Kuressaare, Nõva ja Väätsa jahipiirkondade jahialadel

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud …. aprillil 2013. a
Riigimetsa Majandamise Keskuses.
Kehtib kuni …... aprill 2088. a.
Alus AvTS §35 lg1 p12

JAHIPIDAMISVÕIMALUSTE KASUTAMISE KOKKULEPE
....................... jahipiirkond ............................ jahiala nr 3-1.39/

…….aprill 2013


Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), keda esindab jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste, kes tegutseb RMK juhatuse 21.06.2011. a otsusega nr 1-32/69 kinnitatud jahindusosakonna põhimääruse alusel, ühelt poolt ja
......................, jahitunnistuse number MA.................., (edaspidi Kasutaja) .............................. jahipiirkonna .......................... jahiala 2013/2014. a jahihooaja suurulukite (sõraliste) küttimise lubade eelisõiguse ostu enampakkumise võitja, teiselt poolt, sõlmisid jahipidamise võimaluste realiseerimiseks kokkuleppe (edaspidi Kokkuleppe) alljärgnevas:

1. Üldtingimused

1.1. Sõralistest suurulukilubasid väljastatakse Kasutajale mahus, mis on väljendatud protsendina jahipiirkonna üldisest küttimise limiidist antud suuruluki osas, peale nende eest tasumist vastavalt RMK jahindusosakonna poolt käskkirjaga kehtestatud hinnakirja alusel. RMK jahilubade hinnakiri on toodud Kokkuleppe lisas 9. Jahipiirkonna üldisest küttimise limiidist jahialale ulukiliigi osas arvulise mahu määramisel (üldlimiidist protsentidest) ümardatakse vajadusel soolises ja vanuselises jaotuses limiidid täisarvudeks allapoole.
1.2. Väljastatud suur- ja väikeulukiload kehtivad kaardimaterjalil (Kokkuleppe lisa 1, kaart dateeritakse kuupäevaliselt) fikseeritud jahipiirkonna jahiala piirides. Jahipiirkonna jahialade piirikirjeldused on toodud Kokkuleppe lisas 2.
1.3. Läbiviidavatel ühisjahtidel kasutatakse Kasutaja poolt ainult RMK kehtestatud vormil jahinimekirja (Kokkuleppe lisa 3). Ühisjahtide nimekirjad tagastatakse RMK-le koos realiseeritud suurulukilubadega vastavalt Jahiseaduses sätestatule.
1.4. Kasutaja on kohustatud kütitud sõralisest suuruluki tabamisel ja peale jahiloale vastava tabamismärke tegemist koheselt saatma RMK SMS-Keskusesse vastava sõnumi. Kui mobiililevi ei võimalda koheselt sõnumi saatmist (sõnumi saatmine ebaõnnestus), tuleb sõnumi saatmist korrata seni, kuni sõnumikeskusest on saabunud saatjale jahiloa realiseerimist kinnitav vastus.
1.5. Kasutaja on kohustatud märgistama kütitud sõralisest suuruluki ühekordse märgistuslipikuga vahetult peale uluki transpordivahendile laadimist. Transportimise ajal peab suuruluk olema märgistuslipikuga tähistatud. Märgistuslipiku numbrikombinatsioon peab vastama väljastatud jahiloa numbrile. Kütitud suuruluki märgistamise ja SMS sõnumi saatmise kord on fikseeritud Kokkuleppe lisas 4.
1.6. Jahihooaja lõppedes (mitte hiljemalt kui 10.märts) esitab Kasutaja RMK jahindusspetsialistile jahiala kaardi sellel kütitud suurulukite küttimise kohtade äranäitamisega, samuti samal kaardil oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal.
1.7. Kasutaja tagab mõistliku aja jooksul jahiala teedel hukkunud suurulukite koristuse ja utiliseerimise jahinduse spetsialistilt telefonitsi saadud info alusel. Kasutajapoolne telefoninumber on ...............................
1.8. Jahindusliku seadusandluse muutumisel jätab RMK endale õiguse ühepoolselt muuta käesoleva Kokkuleppe lisasid, tagamaks seadusandlusest tulenevate regulatsioonide ja jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kehtestatud nõuete täitmine.

2. Jahiload

2.1. Sõralistest suurulukite küttimise load väljastatakse Kasutajale jahihooajaks, arvestades jahieeskirjaga kehtestatud ulukiliigi jahipidamise aegu. Kasutaja on kohustatud suurulukiload jahihooaja minimaalses küttimise mahus välja ostma antud ulukiliigi jahipidamise aja alguseks, v.a. metsseaload, mis tuleb välja osta 50% ulatuses 01.juuniks 2013. a ja 100% ulatuses 01.detsembriks 2013. a. Jahiala suurulukite arvuline küttimise maht, sooline ja vanuseline jaotus jahihooajal fikseeritakse Kokkuleppe lisas 8.
2.2. Metssea küttimise mahu realiseerimisel võib Kasutaja taotleda täiendavat küttimise mahtu. Täiendav lisalimiit väljastatakse Kasutaja poolt tõendatud täiendava küttimise võimaluse olemasolul, arvestades Kasutaja poolt antud jahiaastal juba kütitud metssigade soolise ja vanuselise vahekorraga.
2.3. RMK kannab Kasutaja soovil suurulukiloale täiendavalt kuni kahe jahimehe nimed.
2.4. Suurkiskjaid kütitakse KKA poolt määratud kriteeriumide alusel. Jahiala suurkiskjate küttimise võimalused on määratud jahipiirkonna kasutusõiguse loas kehtestatud tingimustega. Kasutaja võib taotleda jahialale suurkiskjate küttimislubade väljastamist, tasudes jahiloa väljastamise eest RMK jahilubade hinnakirja alusel. Väljastatud suurkiskjaload lõpevad, kui ammendub jahipiirkonna või maakondlik küttimislimiit.
2.5. Jahte suurkiskjatele võidakse korraldada küttimise mahu olemasolul ka jahipiirkonna üleselt RMK jahindusspetsialisti eestvedamisel. Kasutaja võib esitada oma soovi osaleda jahipiirkonnas korraldatavates taolistes jahtides suurkiskjatele. Selliste jahtide suurkiskjate küttimise load väljastatakse jahipiirkonnale märkega „arvukuse reguleerimine“ ainult jahindusspetsialisti nimele. Suurkiskja trofeeväärse isendi küttimisel tasub trofee küttinud jahimees RMK-le jahiloa hinna RMK jahilubade hinnakirja alusel.
2.6. Väikeulukilubasid väljastatakse Kasutaja taotlusel oma jahiala piires arvestusega viis kehtivat jahiluba jahiala 1000 ha kohta (kehtestatud erisus sõltuvalt jahiala asumisest väikesaartel). Väikeulukiluba väljastatakse kuni jahihooajaks.
2.7. Jahialal on Kasutajale kehtestatud minimaalne väikekiskjate (rebane, kährikkoer, metsnugis, mäger), kobraste ja arvukuse reguleerimist vajavate lindude (vareslased, kajakalised, hallhaigur, kormoran) küttimismaht, mis on toodud Kokkuleppe lisas 8.
2.8. Koprakahjustuste ilmnemisel (kobraste poolt rajatud tammide tõttu tekkinud üleujutus) määratakse RMK poolt Kasutajale ajalise täitmise tähtajaga lisakohustus kobraste elupaigapõhiseks küttimiseks ja üleujutuse likvideerimiseks kirjalikus vormis, mis on toodud Kokkuleppe lisas 5. Kui Kasutaja pole tähtajaks lisakohustust täitnud, korraldab üleujutuse likvideerimise RMK Kasutaja kulul, esitades Kasutajale arve üleujutuse likvideerimiseks tehtud tööde maksumuse ulatuses.
2.9. RMK eeldab, et väljastatud sõraliste suurulukiload realiseeritakse täies mahus. Sõralistest suurulukite küttimise mahu olulise alatäitmise ohu (kütitakse alla 80% kehtestatud limiidist) või maaomanike poolt korduvate pretensioonide esitamisel ülemääraste kahjustuste esinemise tõttu rakendab RMK täiendavaid meetmeid nõutava küttimise mahu täitmise tagamiseks jahialal ( ühisjahtide korraldamine RMK eestvõttel ja maaomanikule või selle esindajale jahipidamiseks täiendavate (suuruluki) jahilubade väljastamine).
2.10. RMK võib väljastada jahipiirkonna maaomanikule tema soovil väikeulukite küttimiseks jahilubasid tema kinnistute piires. Väljastatud väikeulukilubadest teavitatakse jahiala Kasutajat e-posti teel.

3. Seirematerjal (teaduslik uurimismaterjal)

3.1. Kasutaja on kohustatud kütitud ulukitelt koguma Kasutajale väljastatud jahiloa eritingimustes fikseeritud seirematerjali. Täiendavalt jahindusspetsialistiga kokkulepitud ajal antakse kogutud seirematerjal Kasutaja poolt aktiga (Kokkuleppe lisa 7) üle KKA või KTK vastavale ametnikule, millest üks koopia jääb vastuvõtjale ja teine koopia saadetakse kahe nädala jooksul Kasutaja poolt RMK jahinduse spetsialistile, kes hindab vastavust jahialale kehtestatud küttimise limiidi täitmist soo ja vanuserühma lõikes ning seirematerjali esitamise piisavust. Seirematerjali kogumise kohustus ja maht on fikseeritud Kokkuleppe lisas 8.
3.2. Ulukilt kogutud seirematerjal peab olema markeeritud viisil, mis võimaldab ametnikul seirematerjali seostamist vastava jahiloaga (jahiloa numbri järgi). Alumised parempoolsed lõualuud peavad olema keedetud ja tähistatud vastava jahiloa numbriga (permanentse markeriga). Vajadusel tuleb seirematerjal tähistada vastavate märgistuslipikutega (Kokkuleppe lisa 6).
3.3. Suurkiskja küttimisel korraldab nõutava seirematerjali kogumise RMK jahindusspetsialist.
3.4. Väikekiskjate ja arvukuse reguleerimist vajavate lindude küttimiskohustuse täitmise hindamiseks tuleb Kasutajal esitada jahindusspetsialistile ülevaatuseks minimaalselt Kokkuleppe lisas 8 toodud mahus väikekiskjate ja kobraste parempoolsed esimesed käpad (randmeluuga) ja lindude parempoolsed jalad (sulestikuga katmata osa). Seirematerjali üleandmine fikseeritakse aktiga (Kokkuleppe lisa 7).

4. Ulukihoole

4.1.RMK märgib Kokkuleppe lisas 1 olevale kaardile järgmised andmed:
4.1.1. ulukite söödapõllud riigimaal (savipruun värvitud ala kaardil). Söödapõllud peavad olema Kasutaja kulul haritud või miinimumnõudena söödapõllul kasvavad heintaimed purustatud antud jahiaasta 01.augustiks. Kokkuvõtte kohustuste täitmisest esitab jahindusspetsialist RMK-le hiljemalt 15.augustiks.
4.1.2. soolakud riigimaal (meresinine kolmnurk). Soolakud peavad olema Kasutaja kulul täidetud soolaga või paigaldatud lakukivi antud jahiaasta 01.septembriks. Kokkuvõtte kohustuste täitmisest esitab jahindusspetsialist RMK-le hiljemalt 15.septembriks.
4.1.3. jahitornid riigimaal (torni stiliseeritud kujutis). Jahitornid peavad olema Kasutaja kulul viidud kasutuskõlbulikku (ohutu redel, vettpidav katus) seisukorda antud jahiaasta 01.oktoobriks. Kasutuskõlbmatud jahitornid kuuluvad likvideerimisele. Kokkuvõtte kohustuste täitmisest esitab jahindusspetsialist RMK-le hiljemalt 15.oktoobriks. Kasutaja võib paigaldada ajutisi (teisaldatavaid) jahitorne/kõrgistmeid jahialale omal äranägemisel.
4.1.4. metssea söödakohad riigimaal (must ring). Metssigade lisasöötmist söödakohtades (mahulise ulatuse otsustab Kasutaja iseseisvalt) teostab Kasutaja omal kulul.
4.2.Täiendavaid ulukihoolderajatisi võib Kasutaja rajada või püstitada ainult kokkuleppel maaomaniku ja RMK-ga taasesitamist võimaldavas vormis antud loa alusel. Ebaseadusliku jahindusrajatise avastamise korral peab jahiala Kasutaja sellest viivitamatult teavitama RMK-d.
4.3.Ulukihoolderajatiste olem ja asukohad on toodud Kokkuleppe lisas 10.

5. Piirangud

5.1. Jahialal kehtivad jahipidamist või tegevusi piiravad tingimused on kehtestatud Looduskaitseseaduse või selle seaduse alusel kehtestatud regulatsioonide alusel:
5.1.1. Rahvusparkides, looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel või hoiualadel kehtivate piirangute iseloom, piirangu alus ja ajaline kestus on toodud Kokkuleppe lisas 10.
5.1.2. Kaitsealused liikide ja püsielupaikade (pesapuud, mängud) osas kehtivate piirangute iseloom, piirangu alus ja ajaline kestus on toodud Kokkuleppe lisas 10.
5.1.3. Maaomanike jahipidamisekeelud on toodud Kokkuleppe lisas 10.
5.1.4. Kaitsepiirangutega alad on lisa 1 toodud kaardil viirutatud pikitriipudega (EELIS-e kaardikiht). Jahipidamisekeeluga eramaad on lisa 1 toodud kaardil toonitud punaseks.
5.1.5. Tulenevalt Looduskaitseseaduse §53 lõikest 1 on I ja II kategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avaldamine massiteabevahendites keelatud.
5.1.6. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi Kasutaja kahjustada RMK kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara kasutamiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK õigusi.
5.1.7. Vastavalt Jahiseadusele, selle alusel antud õigusaktidele, töölepingule ja ametijuhendile omavad RMK töötajad töötõendi esitamisel RMK esindajana õigust teha toiminguid, mis tagavad RMK hallatava jahipiirkonna, sealt saadud jahisaadute, RMK valduses oleva vara säilimise ja seaduspärase kasutamise.

6. Lõppsätted

6.1. Kokkulepe lõpeb tähtaegselt jahihooaja lõppemisega 28.02.2014.a. Kasutaja on kohustatud lepingu lõppemise järel vastavalt Jahiseadusele tagastama talle väljastatud jahiload ja täitma Kokkuleppega võetud kõik kohustused.
6.2. Eramaaomanikele, kes on sõlminud RMK-ga kokkuleppe oma maade jahinduslikuks kasutamiseks, kuuluvate kinnistute asukoht on lisas 1 toodud kaardil toonitud roheliseks. Nendel maadel maaomanik ise jahti ei pea ja ulukikahjustuste ennetamiseks või vähendamiseks rakendatavad meetmed teostab jahiala Kasutaja, kes võib seal jahti pidada ilma täiendavate kokkulepeteta.
6.3. Eramaadel, mille jahinduslikuks kasutamiseks RMK-l maaomanikuga leping puudub, saab Kasutaja jahti pidada ainult Kasutaja ja eramaaomaniku vahelisel täiendaval kokkuleppel.
6.4. Kasutajal ei ole õigust saada hüvitist väljaostetud, kuid realiseerimata jäänud suurulukilubade eest.
6.5. Kokkulepe võidakse lõpetada ennetähtaegselt järgmistel juhtudel:
6.5.1. Keskkonnainspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud;
6.5.2. Jahialal läbiviidud ühisjahtidel pole Kasutaja kasutatud RMK vormil kehtestatud jahinimekirja, sealhulgas on jäetud täitmata tabel jahi asukohast ja nähtud/kütitud loomadest;
6.5.3. Kasutaja on jätnud SMS-sõnumi saatmata RMK SMS-Keskusesse suuruluki tabamisel või hilinenud sõnumi saatmisel vähemalt kalendripäeva võrra;
6.5.4. Kasutaja on transportinud suurulukit transpordivahendiga, jättes suuruluki märgistuslipikuga tähistamata;
6.5.5. Kasutaja on jätnud tähtaegselt RMK-le esitamata kaardi sellel kütitud suurulukite äranäitamisega või oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal;
6.5.6. Kasutaja pole kinni pidanud Kokkuleppe lisaga 8 kehtestatud suurulukite küttimise soolisest ja vanuselisest vahekorrast (tuginedes Kokkuleppe lisa 7 aktide andmetele);
6.5.7. Kasutaja on jätnud tähtaegselt täitmata Kokkuleppe lisaga 5 kehtestatud kobraste üleujutuste põhjuste kõrvaldamise kohustuse või jätnud tähtaegselt tasumata üleujutuse likvideerimiseks tehtud kulutused RMK poolt Kasutajale esitatud arve alusel;
6.5.8. Kasutaja on jätnud kogumata Kokkuleppe lisaga 8 kehtestatud mahus seirematerjali või pole tähtaegselt esitatud RMK-le seirematerjali üleandmist tõendavad aktid (Kokkuleppe lisa 7);
6.5.9. Kasutaja on jätnud tähtaegselt hooldamata ulukite söödapõllud, soolakud või jahitornid, mis on fikseeritud Kokkuleppe lisas 10;
6.5.10. Kasutaja on ilma taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppeta maaomanikuga ja RMK-ga rajanud jahialale Jahiseaduse mõistes jahindusrajatisi;
6.5.11. Kasutaja ei allkirjasta RMK poolt uuendatud Kokkuleppe lisasid mõistliku aja jooksul.
6.6. Kasutaja poolt Kokkuleppe kohaste kohustuste rikkumise või täitmatajätmise avastamisel koostab jahindusspetsialist Kasutajale sellekohase esildise. Kokkuleppe oluliste rikkumiste (Kokkuleppe punktis 6.5 fikseeritud juhud) korral saadab RMK Kasutajale tähitud kirjaga teate Kokkuleppe ennetähtaegse ülesütlemise kohta , mis jõustub teate kättesaamise hetkest. Kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt kuuluvad kõik väljastatud jahiload RMK-le tagastamisele 10 päeva jooksul, kusjuures jahiload kaotavad kehtivuse Kokkuleppe kehtivuse lõppemise hetkel. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa Kasutaja Kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.
6.7. Kasutaja võib Kokkuleppe omaalgatuslikult ennetähtaegselt üles öelda. Kõik väljastatud jahiload kuuluvad Kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt RMK-le tagastamisele 10 päeva jooksul, kusjuures jahiload kaotavad kehtivuse Kokkuleppe kehtivuse lõppemise hetkel. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa Kasutaja Kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.
6.8. Kasutaja ja RMK vahel võidakse sõlmida käesoleva kokkuleppe kehtivuse ajaks täiendavaid kokkuleppe lisasid, mis koostatakse kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole poolt ja mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.
6.9. Kasutaja ja RMK vahel uuendatakse vajadusel kokkuleppe lisad RMK poolt ühepoolselt, millest teavitatakse jahiala Kasutajat kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole poolt ja mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.
6.10. Pooled kohustuvad Kokkuleppe kehtivuse ajal hoidma konfidentsiaalsena kõik seoses Kokkuleppe täitmisega teatavaks saanud isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladusteks peetavad andmed.
6.11. Poolte vahel Kokkuleppe täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, mille käigus kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.
6.12. Kokkulepe on koostatud kahes võrdväärset jõudu omavas eksemplaris, üks Kasutajale ja teine RMK-le.




Poolte andmed ja allkirjad:

RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus
Registrikood 70004459
Viljandi mnt 18b, Tallinn
RMK jahindusosakond
5139642
[email protected]



……………………………………… ……………………………………………
Kalev Männiste
Peaspetsialist
Lisa 1
Jahipiirkonna kaart

Lisa 2
Jahiala piirikirjeldus


Lisa 3
SUURULUKIJAHI NIMEKIRI

Jahi toimumise koht ......................................................................................

Jahi algus “..........” ................................. 201 .a. kell ..................

Küttida lubatud:põder ( ), metssiga ( ), metskits ( ), hirv ( ), karu ( ), hunt ( ), ilves ( )
Käesolevaga tõendame oma allkirjaga, et meile on tehtud teatavaks ohutustehnika nõuded ja jahikord, lasta lubatavate ulukite liik, arv, soo- ja vanusegrupp.
Jrk.nr.
Ees- ja perekonnanimi
Kütt
Ajaja
Allkiri
Märkused
1.





2.





3.





4.





5.





6.





7.





8.





9.





10.





11.





12.





13.





14.





15.





16.





17.





18.





19.





20.





21.





22.





23.





24.





25.





26.





27.





28.





29.





30.






Jahijuhataja .........................................................................

Lasta lubatud uluk
Jahiloa number
Tulemus













 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aju nimetus või jahipidamise koht (jahitorn)
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pindala, ha
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
inimesi, tk
Ajus
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
koeri, tk

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Liik
Nähtud suurulukeid kokku, tk
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ad ♂

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ad ♀

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
juv

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
sugu/ vanus teadmata

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
märkused (kütitud, haavatud jm info)

 
Ilmastikuolud (lumikate, temperatuur, pilvisus, tuul)

LISA 4

Kütitud suuruluki märgistamine ühekordselt kasutatava märgistuslipikuga.

Märgistuslipikud on valmistatud sõralistest suurulukite märgistamiseks 2013/2014.a jahiaastal ulukiliigiti alljärgnevalt:
Neoonroheline märgistuslipik RMK logo ja kirjega PÕDER 2013;
Erkkollane märgistuslipik RMK logo ja kirjega PUNAHIRV 2013;
Helesinine märgistuslipik RMK logoga ja kirjega METSKITS 2013;
Neoonroosa märgistuslipik RMK logo ja kirjega METSSIGA 2013/2014.
Suurulukiliigiti ühekordsed märgistuslipikud antakse Kasutajale üle suurulukilubade väljastamisel. Märgistuslipikute numeratsioon ühtib suurulukiloa numeratsiooniga. Kasutaja on kohustatud suuruluki märgistama märgistuslipikuga, mille number ühtib suurulukiloa numbriga.

Suuruluki tabamisel tuleb ühekordne märgistuslipik (märgistuslipiku liik ja number peab vastama märgistatava suuruluki liigile ja jahiloa numbrile) kinnitada suuruluki tagumise jala kõõluse külge vahetult peale suuruluki laadimist transpordivahendile. Märgistuslipik tuleb kinnitada ümber kõõluse nii (taaskasutamist mittevõimaldavalt), et selle eemaldamine on võimalik ainult märgistuslipiku läbilõikamise teel. Suuruluki transport ilma märgistuslipikuta on keelatud. Märgistuslipiku võib eemaldada suurulukilt alles rümba tükeldamise järgselt.


RMK SMS-Keskusele sõnumi saatmine.

SMS-sõnum tuleb saata vahetult peale suuruluki tabamismärke tegemist jahiloale.

Sõnumite saatmine: Sõnum tuleb saata mobiiltelefonilt lühinumbrile 15977. Sõnum koosneb tunnussõnast ja realiseeritud suurulukiloa numbrist, tunnussõnale peab järgnema tühik. Saadetava sõnumi kuju peab olema: „Jaht AA12345“ .
Selgitus: Jaht on neljatäheline tunnussõna, millega sõnum algab. Tunnussõnale peab järgnema tühik! Edasi järgneb jahiloa number - kaks tähte ja 5 numbrit. Tähtede ja numbri vahel ei pea aga on lubatud ka tühik. Nii tunnussõnas kui numbri ees olevad tähed võivad olla nii suured kui väikesed, ka läbisegi. Kui tunnussõna ei sisestata või tunnussõnas esineb viga, siis sõnum RMK SMS-keskusesse ei jõua.

Tagasiside sõnumi saatjale:
1. Kui saadetud SMS vastab reeglitele (tunnussõna Jaht + tühik + korrektne jahiloa number: kahekohaline tähekombinatsioon koos viiekohalise numbriga) saadetakse saatjale vastuseks -> "Luba AA12345 realiseeritud. RMK"
2. Juhul, kui saata reeglitele vastav SMS sõnum realiseeritud loa numbriga teistkordselt, vastatakse saatjale -> "Korduv SMS, luba on juba realiseeritud. RMK"
3. Kui saadetud SMS sõnumi sisu (jahiloa number) ei vasta reeglitele, teatatakse saatjale -> "Viga SMSi sisus. RMK"
4. Kui tunnussõna on valesti sisestatud või selle järel puudub tühik, saadetakse teada vale tunnussõna kohta.

Vigaselt saadetud SMS sõnum ei märgi jahiluba logifailis realiseerituks. RMK SMS-keskuse sõnumitele individuaalparooliga juurdepääs tagatakse RMK, KKI ja KKA vastavatele ametnikele.

LISA 5

KOBRASTE elupaigapõhine küttimiskohustus ja üleujutuste likvideerimine.


Koprakahjustuse ilmnemise tõttu (……………………………………………………………..)
(põhjus)
määratakse jahipidamisvõimaluste kasutamise Kokkuleppe punkti 2.8 alusel täiendav kobraste elupaigapõhine küttimiskohustus ja üleujutust põhjustavate kopratammide likvideerimine Kasutaja kulul …………………… jahialal alljärgnevalt:


Kvartal
Eraldus
Elupaiga iseloomustus
Vajalik tegevus
Täitmise tähtaeg

















Täiendava küttimiskohustuse täitmiseks vastu võtnud: …………………………………
(kuupäev)

Kasutaja


……………………………………



RMK ………………………………………

LISA 6





LISA 7
SEIREMATERJALI ÜLEANDMISE AKT


…………………….(Koht) ……………………..(Kuupäev)

Käesolev akt on koostatud selle kohta, et ……………………… jahipiirkonna

……………………… jahiala Kasutaja …………………………………..isikus andis üle ja

…………………………………………………………………….(ees- ja perekonnanimi, ametikoht) võttis vastu alljärgneva seirematerjali

Üle vaadati alljärgnev seirematerjal:
PÕDER
Loa nr
Lõualuu pikkus, cm
Looma vanus, a
Sarvel harusid, par/vas
Sarvede laius, cm
Maosisu proov
Sigimis-organid
Märkused (vasikas kas üksik või kaksik, sugu, piim, jm)
























































PUNAHIRV
Loa nr
Lõualuu pikkus, cm
Looma vanus, a
Sarvel harusid, par/vas
Sarvede laius, cm
Maosisu proov
Sigimis-organid
Märkused (vasikas kas üksik või kaksik, sugu, piim, jm)
























































METSSIGA
Loa nr
Lõualuu pikkus, cm
Looma vanus, a
Sigimis-organid
Kütitud üksikuna
Kütitud karjast
Karja koosseis
Märkused (vigastused jm)
















VÄIKEKISKJAD JA arvukuse reguleerimist vajavad LINNUD (esikäpp või jalg)
Rebane, tk
Kährikkoer, tk
Metsnugis, tk
Mäger, tk
Mink, tk
Vareselised, tk
Muud linnud, tk
Märkused










Andis üle Võttis vastu


………………………………… ………..…………………
LISA 8

SUURULUKITE KÜTTIMISMAHT JA SEIREMATERJALI KOGUMINE
2013/2014 jahihooaeg
Mõisted:
Vasikas, põrsas–kuni 1 aasta vanuseni. Ladina keeles JUVENIL, lühend juv.
Mullikas, kesik – vanem kui 1 aasta ja kuni 2 aastaseks saamiseni. Ladina keeles SUBADULT , lühend subad.
Täiskasvanud (pull või lehm) – alates kahest eluaastast. Ladina keeles ADULT, lühend ad..

PÕDER: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida pulle 35%, lehmi 30% ja vasikaid 35%.
Lubatud küttida ………pulli, …………..lehma, …………..vasikat.
Seirematerjali esitamine:
pullid – sarved ja parempoolne alumine lõualuu 100% kütitud isenditelt;
lehmad – parempoolne alumine lõualuu 100% kütitud isenditelt. 2 sigimiselundkonda lehmadelt, mis on kütitud alates 10.oktoobrist;
vasikad – parempoolne alumine lõualuu 100% kütitud isenditelt.

PUNAHIRV: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida pulle 30%, lehmi 40% ja vasikaid 30%.
Lubatud küttida …………..pulli, …………….lehma, ………….vasikat.
Seirematerjali esitamine:
Pullid – sarved ja parempoolne alumine lõualuu 100% kütitud isenditelt;
Lehmad – parempoolne alumine lõualuu 100% kütitud isenditelt. 2 sigimiselundkonda lehmadelt, mis on kütitud alates 10.oktoobrist;
Vasikad – parempoolne alumine lõualuu 100% kütitud isenditelt.

METSSIGA: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: põrsaste osakaal küttimisest peab moodustama vähemalt 50% ning kütitud kesikutest ja täiskasvanud loomadest peab moodustama vähemalt 50% emased isendid.
Lubatud küttida: ……………..kesikuid või täiskasvanud isendeid, …………………põrsaid.
Seirematerjali esitamine:

METSKITS: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: metskitsede üldisest küttimismahust võib küttida kuni 35% sokkusid. Soolist struktuuri ei rakendata kuni kolme isendi küttimise puhul.
Lubatud küttida: küttimismahtu jahialale ei määrata
Seirematerjali esitamine:

SUURKISKJAD: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: järgida KKA poolt kehtestatud territoriaalseid küttimispiiranguid.
Lubatud küttida: ………..karu, ………..hunti, ………….ilvest kuni jahipiirkonna või maakonnalimiidi ammendumiseni.
Seirematerjali esitamine: Seirematerjali kogumist ja esitamist korraldab jahinduse spetsialist.

HANELISED: Küttimistingimusi ja –mahtusid jahialale ei määrata, küttimine on limiidivaba.
Seirematerjali esitamine:
Haned – parempoolne tiib koos kaenlasulestikuga 10% kütitud hanelistest.

VÄIKEKISKJAD: Küttida tuleb vähemalt kahekordses mahus ostetud sõralistest suurulukite jahilubadest jahialal.
Seirematerjali esitamine:
Väikekiskjad – parempoolne esimene käpp
Linnud – parempoolne tiib



LISA 9


LISA 10

Ulukihoolderajatised ja looduskaitselised piirangud

1. Ulukite söödapõldude asukohad:
Tähistus
Koordinaat X
Koordinaat Y
Pindala, ha
Märkused















2. Soolakud riigimaal:
Tähistus
Koordinaat X
Koordinaat Y
Kvartal, eraldus
Märkused















3. Jahitornid riigimaal:
Tähistus
Koordinaat X
Koordinaat Y
Kvartal, eraldus
Märkused















4. Metssigade söötmiskohad riigimaal:
Tähistus
Koordinaat X
Koordinaat Y
Kvartal, eraldus
Märkused















5. Rahvusparkides, loodus- ja maastikukaitsealadel ning hoiualadel kehtestatud piirangud:
Kaitstav loodusobjekt
Piirangu iseloom ja alus
Piirangu kestus












6. Kaitsealuste liikide ja püsielupaikade (pesapuud, mängud) osas kehtestatud piirangud:
Kaitstav objekt ja paiknemine
Piirangu iseloom ja alus
Piirangu kestus






7. Maaomanike kehtestatud piirangud jahipidamisel:
Kinnistu nimi ja number
Piirangu iseloom ja pindala
Piirangu kestus

KINNITATUD
RMK juhatuse liikme 05.03.2013. a
Käskkirjaga nr 1-5/47
Lisa 1

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

korraldab 2013/2014. jahiaasta jahilubade eelisõigusega omandamiseks avaliku kirjaliku enampakkumise

Enampakkumine viiakse läbi lähtuvalt Jahiseaduse § 7 lõige 2 punktist 6 ja § 34 lõikest 3.

Enampakkumisele pandud suurulukite jahilubade realiseerimiseks kasutatavate jahipiirkondade osaalade (jahialade) nimekiri koos jahilubade ostu eelisõiguse omandamise alghindadega (Lisa 3) ja pakkumuse esitamise soovituslik vorm (Lisa 2) on lisatud.

Enampakkumise ettemaks ühe jahiala pakkumuse kohta on 10% alghinnast ja enampakkumisel osalemise tasu 10.- (kümme) eurot.

Pakkumused tuleb esitada kas:
• Kirjalikult, suletud ümbrikus 20.märtsiks 2013. a hiljemalt kella 14.00-ks aadressil RMK jahindusosakond, RMK Ristipalo kontor, Ristipalo, Räpina vald, 64418, Põlva maakond. Ümbrikule märkida märgusõna „Enampakkumine 20.03.2013“. Pakkumus loetakse esitatuks pakkumise saabumise hetkel selleks määratud kohta. Saabunud pakkumused registreeritakse nende saabumise ajalises järjekorras.
• Digitaalselt allkirjastatult, 20. märtsil 2013. a ajavahemikul kell 8:00-13:00 e-postiga aadressile [email protected] . Pakkumus prinditakse välja ja suletakse eraldi ümbrikusse, mis avatakse pakkumuste avamisel saabumise ajalises järjekorras.

Vormikohane pakkumus peab sisaldama järgmisi andmeid:
• pakkuja nimi, aadress ja kontakttelefon;
• pakkuja kehtiva jahitunnistuse koopia (koopial peab olema tuvastatav kehtivusaeg);
• pakutava jahiala nimetus ja jahiala jahiaasta suurulukite küttimismahu ostmise eelisõiguse omandamiseks pakutud hind eurodes;
• pakkuja kinnitus, et nõustub tasuma jahiala suurulukite jahilubade ostmise eelisõiguse eest pakutud ostusumma, sõlmima jahiala kasutamise kokkuleppe tüüptingimustel ja ostma jahiala sõralistest suurulukiload arvuliselt määratud laskelimiitide ulatuses RMK jahindusosakonna käskkirjaga kehtestatud hinnakirja alusel;
• enampakkumise osalustasu ja tagatisraha tasumist tõendav pangaülekande koopia;
• pakkumuse esitamise kuupäev ja pakkuja allkiri.

Ettemaks ja osavõtutasu tasuda hiljemalt 20.märtsiks 2013. a kella 11.00-ks Riigimetsa Majandamise Keskuse arveldusarvele nr 10 402 024 861 004 SEB Pangas, viitenumber 4000015334, selgituseks jahimehe nimi, jahiala (nimetus) enampakkumise ettemaks ja osavõtutasu 10 €.

Iga enampakkumisel osaleja saab esitada vaid ühe pakkumuse ja vaid ühe jahiala kohta.

Pakkumused, mis ei ole ülalnimetatud aadressile laekunud tähtaegselt või ei vasta käesolevas teates esitatud vormikohastele nõuetele või pakkumuse on teinud Eestis jahipidamisõigust mitteomav isik, loetakse nõuetele mittevastavaks ning enampakkumisel ei osale. Postiga saadetud pakkumuse kohalejõudmise hilinemise riisiko jääb pakkumuse esitaja kanda.

Pakkumused avatakse 20. märtsil 2013. a kell 14.15 RMK Ristipalo kontori suures saalis aadressil Ristipalo küla, Räpina vald, Põlvamaa. Pakkumuste läbivaatamise käigus avab korraldaja pakkumused nende registreerimise järjekorras. Korraldaja on kohustatud kõik enampakkumises osalevad pakkumused viseerima ja kandma need enampakkumise protokolli.

Enampakkumise võitjate selgitamiseks võrreldakse kõiki pakkumusi jahialade lõikes. Parim pakkumus jahiala osas on hinna poolest suurim tehtud pakkumine. Kui pakutud jahilubade ostmise eelisõiguse tasu suurus pakkumuses erineb numbriliselt ja sõnades pakutust üksteisest, arvestatakse pakkumuseks sõnadega väljendatud ostusumma. Kui samale jahialale tehtud parimad pakkumused on täpselt võrdsed, eelistatakse pakkujat, kes kasutas eelneval jahihooajal RMK jahiala sõlmitud kokkuleppe alusel. Kui võitjat selle kriteeriumi põhjal pole võimalik selgitada, heidetakse võitja selgitamiseks komisjoni poolt avalikult liisku.

Kirjaliku enampakkumise protokolli alusel esitab korraldaja otsustajale kinnitamiseks parimad pakkumused. Enampakkumise tulemustest teatab korraldaja e-posti teel kõigile osavõtjatele hiljemalt järgmise päeva jooksul kirjaliku enampakkumise avamise tähtpäevast arvates. E-kiri saadetakse pakkumuses näidatud e-posti aadressile.

Enampakkumisel osaleja võib esitada korraldajale protesti enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamise kohta hiljemalt 22. märtsiks 2013. a. kella 9:00. Enampakkumise tulemused kinnitatakse või jäetakse kinnitamata hiljemalt26. märtsil 2013. a. Vastavast otsusest saadetakse koopia enampakkumise võitjale.

Enampakkumisest osavõtjale, kes ei teinud parimat pakkumust ja sellest tulenevalt ei osutunud edukaks pakkujaks, tagastatakse ettemaks viie päeva jooksul pärast enampakkumiste tulemuste kinnitamist või kinnitamata jätmist.

Enampakkumise võitjale väljastatakse hiljemalt 28. märtsil 2013. a e-posti teel arve 2013/2014. jahiaasta jahilubade ostmise eelisõiguse tasu kohta, tasumistähtajaga 14 kalendripäeva. Ettemaks arvatakse tasumisele kuuluvast summast maha. Enampakkumise võitjal tuleb jahilubade ostmiseks sõlmida jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkulepe hiljemalt 20.aprilliks 2013. a. Kokkuleppe sõlmimise eeltingimuseks on jahilubade ostu eelisõiguse tasu kohta esitatud arve täielik tasumine.

Kui enampakkumise võitja esitatud arvet tasumise tähtpäevaks täies ulatuses ära ei maksa, kaotab ta õiguse kokkuleppe sõlmimiseks ning ettemaksu talle ei tagastata. Kui enampakkumise võitja tasub küll arve täies mahus, kuid jätab kokkuleppe tähtaegselt sõlmimata (tüüplepingut võitja poolt ei allkirjastata või soovitakse tüüplepingu tingimusi muuta, millega teine osapool ei nõustu), kaotab ta õiguse nii ettemaksu kui arve alusel tasutud summa tagastamisele.

Müügi korraldaja jätab endale õiguse:

1. jätta võõrandamata jahiala jahilubade ostmise eelisõigus, kui enampakkumisele ei laekunud selle jahiala jahilubade ostmise eelisõiguse omandamiseks ühtegi pakkumust;
2. kui enampakkumise võitja ei tasu RMK poolt esitatud eelisõiguse omandamise arvet maksetähtajaks või ei sõlmi RMK-ga jahipidamise tingimuste kokkulepet tähtaegselt, on müügi korraldajal õigus kuulutada pakkumise võitjaks paremuselt järgmise pakkumise teinud pakkuja juhul, kui ta nõustub parima pakkumise esitaja pakkumuse hinnaga kokkulepet sõlmima;
3. lükata tagasi kõik alghinnast madalamad pakkumused;
4. korraldada täiendav enampakkumine jahialade osas, kus jahiala jahilubade ostmise eelisõigus jäi võõrandamata.

Täiendavat infot enampakkumise korralduse osas annab tööpäeviti 9:00 – 16:00 telefonil 5139642 RMK jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste.

KINNITATUD
RMK juhatuse liikme 05.03.2013. a
Käskkirjaga nr 1-5/47
Lisa 2


JAHILUBADE EELISÕIGUSE OSTUPAKKUMUS.



Pakkumuse esitaja:………………………………………………(ees- ja perekonnanimi),

aadress…………….………………………………………………………………………..

telefon………………………, e-post………………………………………………………

Teen pakkumuse omandamaks 2013/2014 jahiaasta sõralistest suurulukite jahilubade ostuks eelisõigust

……………………. jahiala osas hinnaga …………………………………………………
(jahiala nimetus) (summa numbrites ja sõnades)

……………………………………………………………………………………………..

Käesolevaga kinnitan, et nõustun enampakkumise tingimustega. Enampakkumise võidu korral nõustun tasuma jahiala 2013/2014 jahiaasta sõralistest suurulukilubade eelisõigusega omandamise eest pakutud summa, sõlmima tähtaegselt jahipidamiseks jahiala kasutamise kokkuleppe tüüptingimustel ja lunastama jahiala sõralistest suurulukiload arvuliselt määratud laskelimiitide ulatuses RMK jahindusosakonna käskkirjaga kehtestatud hinnakirja alusel.


Ostupakkumusele lisan:

• enda kehtiva jahitunnistuse kahepoolse koopia;
• ettemaksu ja osavõtutasu tasumist tõendava maksekorralduse koopia.








………………………(kuupäev) …………………………….(allkiri)

KINNITATUD
RMK juhatuse liikme 05.03.2013. a
Käskkirjaga nr 1-5/47
Lisa 4

ANGUSE JAHIPIIRKOND

PUNASOO jahiala (pindala 7090 ha) piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Tudu asulast, kulgedes Rannapungerja-Rakvere maantee ja Sonda-Mustvee I tee ristumiskohast mööda Sonda-Mustvee I teed mööda Mustvee poole kuni ristumiseni kraaviga kvartalite TU302 ja TU301 vahel (enne Piiri teed). Edasi kulgeb piir paremale mööda kraavi (nn Talvetee) kuni kvartalite PV016 ja PV019 vahelise sihi mõttelise pikendusena kuni ristumiseni Kärje-Pasti teega. Edasi mööda teed paremale kuni Rasivereni, kust mööda Rasivere-Tudu teed mööda Tudu poole kuni Saunakünka teeni (kv RO188), sealt edasi mööda teed kuni ristumiseni Palasi teega. Palasi teed mööda paremale kuni Rakvare-Rannapungerja maanteeni, mida mööda Rannapungerja poole kuni ristumiseni Sonda-Mustvee I teega Tudu alevikus.

SIRTSI jahiala (pindala 8400 ha) piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Tudu asulast, kulgedes Rannapungerja-Rakvere maanteed mööda Rakvere poole kuni RMK Suurekivi teeni, mida mööda kuni ristumiseni Rihula teega. Sealt edasi Rihula teed pidi kuni ristumiseni Lavi-Mädaoja-Rihula teega, sealt teed mööda põhja kuni ristumiseni Mädaoja-Sonda teega, kust teed mööda edasi kuni ristumiseni Uljaste-Miila-Kaanisoo teega. Sealt edasi mööda Miila-Kaanisoo teed pidi kuni ristumiseni Ruunakünka teega, mida mööda edasi Ruunakünka-Lümatu teeni, piki seda kuni Jõhvikasoo metsateeni, mida mööda kuni ristumiseni Sonda-Mustvee II teega. Sealt Mustvee poole piki teed, edasi mööda Sonda-Mustvee I teed pidi kuni Tudu asulasse ristumiseni Rannapungerja- Rakvere maanteega.

SONDA jahiala (pindala 6620 ha) piirikirjeldus:
Piir algab Sonda asulast Pohlaaru-Sonda maantee ja Tallinn-Narva raudtee ristumiskohast, kulgedes piki raudteed Narva poole kuni Prügimäe teeni, mida mööda kuni ristumiseni RMK Sonda-Mustvee teeni. Edasi mööda teed Mustvee poole, kuni suubumiseni Sonda-Mustvee II teeni, mida mööda kuni Jõhvikasoo metsateeni. Metsateed pidi kuni ristumiseni Ruunakünka-Lümatu maanteeni (Neljatee rist), sealt paremale piki Ruunakünka teed pidi kuni Miila-Kaanisoo teeni, kust paremale mööda Miila-Kaanisoo teed pidi kuni Uljaste-Miila teeni, sealt mööda teed põhja kuni ristumiseni Sonda-Tubamäe teega, mida mööda Sonda asulasse kuni ristumiseni Sonda-Pohlaaru maanteega, sealt edasi Tallinn-Narva raudteeni.

TÖLGA jahiala (pindala 6280 ha) piirikirjeldus:
Piir algab Sonda-Mustvee I tee ristumiskohast kraaviga kvartalite TU302 ja TU301 vahel (enne Piiri teed), kulgedes mööda Sonda-Mustvee I teed pidi Mustvee poole kuni Raja sihini, mida mööda kuni Tölga-Punasoo teeni, mida pidi kuni Rakvere-Luige maanteeni. Sealt Rakvere poole kuni Kulgovi tupiktee alguseni, seda mööda kuni ristumiseni Paasvere-Avinurme kõrgepingeliini trassiga, edasi kulgeb piir piki trassi kuni ristumiseni Venevere-Sakssaare teega, mida mööda kuni ristumiseni Sivi-Ilistvere teega, kust vasakule mööda teed kuni ristumiseni Karja ojaga, kust ülesvoolu kuni ristumiseni Kärje-Pasti teega, mida mööda Rasivere poole kuni kvartalite PV016 ja PV019 vahelise sihi mõttelise pikenduse ristumiseni Kärje-Pasti teega. Edasi mööda kv PV016 ja PV019 vahelist kraavi pidi (nn Talvetee) kuni Sonda-Mustvee I teeni kvartalite TU302 ja TU301 vahel.

JÄÄRUMETSA JAHIPIIRKOND

ENNIKSE jahiala (pindala 5475 ha) piirikirjeldus:
Piir algab Jäärumetsa tee ja Kilgi (Savi) tee ristumiskohast (kv VR310), kulgedes mööda Kilgi teed läände kuni ristumiseni Kilgi-Ännikse teega. Sealt vasakule kuni ristumiseni Rammuka-Kilgi-Varbla maanteega, kust edasi mööda maanteed paremale kuni ristumiseni Ännikse teega (Matu teerist). Teeristist mööda (Matu)- Ännikse teed mööda kuni ristumiseni Kuluka-Matu (Elu) teeni, mida mööda kuni Varbla-Väänja maanteeni, sealt mööda maanteed põhja kuni Meeltaru (Tamme) teeni. Meeltaru teed pidi kuni ristumiseni Ännikse-Põdramaa teega (kv. VR078 lõunaküljel), edasi mööda Ännikse-Põdramaa teed pidi otse kuni Põdramaa-Kidise (Põdra-Sepa) teeni, kust edasi kuni ristumiseni Mõtsu-Kidise-Kanamardi teeni. Teeristist mööda Mõtsa-Kidise-Kanamardi teed pidi lõunasse kuni Mulgi kraavini, kraavi mööda kuni Paadermaa jõeni. Mööda jõge vastuvoolu kuni Kaiste-Kanamardi teeni, mida mööda paremale piki teed kuni ristumiseni Jäärumetsa teega, sealt vasakule mööda Jäärumetsa teed pidi kuni Kilgi teeni.

KANAMARDI jahiala (pindala 4875 ha) piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Tõstamaalt, kulgedes mööda Nurmistu (Leetsaare) teed mööda Jäärumetsa teeni, kust paremale mööda teed kuni Kaiste-Kanamardi teeni, kust paremale teed mööda kuni Paadermaa jõeni, kust vastuvoolu kuni Lüüsi teeni, seda mööda kuni ristumiseni Kalli-Tõstamaa maanteega, kust paremale mööda maanteed kuni Nurmistu teeni Tõstamaal.

KILINGI-NÕMME JAHIPIIRKOND

KANAKÜLA jahiala (pindala 7430 ha) piirikirjeldus:
Piir algab Kilingi-Nõmme-Viljandi maantee ristumiskohast Viira teega, kulgedes mööda maanteed Kilingi-Nõmme poole kuni Koka teeristini. Edasi mööda Koka (era)teed kuni RMK Koka teeni, mida mööda põhja kuni ristumiseni Longi teeni, mida mööda kuni ristumiseni Keralongi teega, kust paremale mööda Keralongi teed kuni tee mõttelise pikenduseni Halliste jõel. Edasi mööda Halliste jõge allavoolu kuni kv KP181 lõunasihi pikenduseni, mida mööda Pärtli teele, kust vasakule kuni Pärtli ringini, mida mööda Jaani tee pikendusele. Jaani tee pikendust mööda üle Riimaru tee Jaani teele, mida mööda kuni Viira teeni Passi-Sepa talu juures. Sealt vasakule mööda Viira teed kuni Kilingi-Nõmme-Viljandi maanteele.

KULLI jahiala (pindala 6780 ha) piirikirjeldus:
Piir algab Kõpu alevikust Seruküla teeristist, jätkudes mööda Kilingi-Nõmme-Viljandi maanteed pidi Kilingi-Nõmme poole kuni ristumiseni Viira teega, mida mööda kuni Passi-Sepa taluni, kust vasakule Jaani teele. Edasi Jaani teed pidi üle Riimaru tee Jaani tee pikenduse kaudu Pärtli ringini, mida mööda Pärtli teele, kust paremale kuni kv KP181 lõunasihi pikenduseni, mööda sihti kuni Halliste jõeni, kust allavoolu kuni kvartalite KK024 ja KK018 põhjasihi pikenduseni Halliste jõel, kulgedes mööda põhjasihi pikendust kuni kv KP171 lõunasihini. Piir läheb edasi kv KP171, KP159, KP158, KP140, KP139, KP138 ja SS256 lõunasihti kuni ristumiseni Maasaare teega, kust mööda teed põhja kuni Pääsma ojani, mida mööda kuni Räksi teeni. Edasi mööda Räksi teed kuni ristumiseni Halliste teega Läti külas, mida mööda vasakule üle Halliste jõe kuni Kõpu-Jõesuu maanteeni. Maanteed mööda Kõpu suunas kuni Karja sihini, mida mööda edasi Vennissaare teele ja seda pidi Seruküla teeni, kust edasi kuni Kilingi-Nõmme-Viljandi maanteeni Kõpu alevikus.

LODJA jahiala (pindala 10755 ha) piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Uulu-Valga maantee ja Sigaste tee ristumiskohast (Sigaste teerist), kulgedes mööda Sigaste maanteed pidi kuni vana raudteetammini, kulgedes sealt vasakule mööda vana raudteetammi kuni Tupik teega ristumisega. Edasi kulgeb piir mööda Tupik teed kuni Kikepera maanteeni, mida mööda kuni ristumiseni Saunametsa teega (Saunametsa teerist), jätkudes mööda Saunametsa teed kuni Longi teeni. Edasi mööda Longi teed kuni Koka teeni, mida mööda Koka tee lõpuni (kuni Koka-Ülesoo teeni), kust vasakule mööda Koka erateed pidi kuni Kilingi-Nõmme-Viljandi maanteele (Koka teerist), kulgedes mööda maanteed Kilingi-Nõmme poole Uulu-Valga maanteeni, teeristist mööda Uulu-Valga maanteed Pärnu tänavani Kilingi-Nõmme linnas, jätkudes mööda Pärnu tänavat Marana-Kilingi-Nõmme maanteeni ning mööda Marana-Kilingi-Nõmme maanteed pidi ristumiseni Uulu-Valja maanteega, kust vasakule mööda maanteed kuni Sigaste maanteeni (Sigaste teerist).

RIISSELJA jahiala (pindala 7200 ha) piirikirjeldus:
Piir algab Uulu-Valga maantee ja Sigaste maantee ristumiskohast (Sigaste teerist), kulgedes mööda Uulu-Valga maanteed mööda Uulu poole kuni Ulli-Õue teeni, mida mööda üle Reiu jõe endise Ikla-Riiselja raudteeni, mida mööda (osaliselt Surjupera tee ehk kv LD149 põhjasiht) vana Riiselja raudteejaamani ( Kivioja tee ja Riiselja tee ristumiskoht), sealt mööda Riisselja teed pidi kuni Niidumäe-Viira teeni, mida mööda kuni Surju-Saunametsa teeni, kust paremale mööda teed kuni Baasi teeni. Edasi mööda Baasi teed kuni Ilvese teeni, kust paremale kuni Saunametsa-Paikuse teeni, mida mööda paremale kuni Kikepera teeni (Saunametsa teerist). Piir jätkub mööda Kikepera teed kuni Tupik teeni, mida mööda kuni ristumiseni vana raudteetammiga, jätkudes paremale mööda vana raudteetammi kuni ristumiseni Sigaste maanteega, mida mööda paremale kuni Uulu-Valga maanteeni (Sigaste teerist).

SAESAARE jahiala (pindala 8515 ha) piirikirjeldus:
Piir algab Halliste jõe ja Keralongi tee mõttelise pikenduse kohalt Halliste jõel, kulgedes mööda Keralongi tee pikenduselt mööda Keralongi teed pidi kuni Saunametsa teeni, mida mööda Saunametsa-Paikuse teele, kust mööda teed edasi põhja Kivinina teeni, mida mööda edasi kuni Kulli teeni. Kulli teed mööda edasi kuni Kiusu teeni, kust edasi kuni kv SS255 lõunasihini. Piir läheb edasi kv SS255, SS256, KP138, KP139, KP140, KP158, KP159 ja KP171 lõunasihti mööda kuni kv KK018 põhjasihini, kulgedes kv KK018 ja KK024 põhjasihti pidi sihi mõttelise pikenduseni Halliste jõel, kust mööda jõge vastuvoolu kuni ristumiseni Keralongi tee mõttelise pikendusega Halliste jõel.

SAKI jahiala (pindala 5810 ha) piirikirjeldus:
Piir algab Uulu-Valga maantee ja Kiviselja tee ristumiskohast, kulgedes mööda Kiviselja teed pidi kuni Raudteeni, kulgedes sealt piki Raudteed kuni Häädemeeste-Tõitoja maanteeni, kust paremale Häädemeeste poole kuni Ojasoo teeni. Ojasoo teed pidi edasi kuni Papisilla teeni, mida mööda Saki teeni, kust edasi kuni Koolimaja teeni, mida mööda kuni Rannametsa jõeni. Edasi mööda jõge allavoolu kuni Timmkanalini, kust vastuvoolu kuni Mustajõe teeni, edasi mööda teed kuni Venemurru teeni, kust edasi kuni Uulu-Valga maanteeni, mida mööda Valga poole kuni Kiviselja tee ristini.

VANAVESKI jahiala (pindala 5460 ha) piirikirjeldus:
Piir algab Kõpu-Jõesuu maantee ja Laane tee ristumiskohast, kulgedes mööda Kõpu-Jõesuu maanteed pidi läände kuni Viljandimaa metskonna kv SS277 lõunasihini, siitpeale mööda kv SS277 lõunasihti, KP132 idasihti, kv KP132, KP133, KP134 põhjasihti ning KP117 läänesihti pidi kuni IIa teeni, jätkudes kuni ristumiseni Öördi teega. Öördi teelt Piilu peakraavini ning mööda Piilu peakraavi Ula ojani, seejärel mööda Ula oja Raudna jõeni, edasi mööda Raudna jõge pärivoolu kuni Raba teeni, edasi mööda Raba teed Viilupi teeni ning mööda Viilupi teed Vinkli kraavini; sealt mööda Vinkli kraavi Raudna jõeni, kust jõge mööda vastuvoolu kuni Kõpu jõe suudmeni. Edasi kulgeb piir Kõpu jõge mööda vastuvoolu kuni Junsera oja suudmeni, kust vastuvoolu mööda oja kuni Laane teeni, mida mööda kuni ristumiseni Kõpu-Jõesuu maanteega.

KURESSAARE JAHIPIIRKOND

ABRUKA jahiala (pindala 1080 ha) piirikirjeldus:
Jahiala hõlmab Abruka saart koos laidude ja saartega (Vahase saar, Kasselaid, Linnusitamaa) ning mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele saarte rannajoonest.

VIIDU jahiala (pindala 2150 ha) piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Kogula-Lümanda maantee ja Lümanda-Tehumardi maantee ristumiskohast
(Karala teerist), kulgedes mööda Kogula-Lümanda maanteed pidi Käesla küla endise
külateeni, jätkudes mööda Käesla küla endist külateed Tepu teeni ning mööda Tepu teed Tepu
põldudeni; edasi mööda Tepu põldude ida- ja lõunapiiri Läätsa kinnistu (37301:004:0275)
piirisihini; seejärel mööda Läätsa kinnistu läänepiiri Tänaku kinnistu ( RMK kv KH339)
kirdenurgani, jätkudes mööda Tänaku ja Saare kinnistu (RMK kv KH331) idapiiri, Lutre
kinnistu (RMK kv KH431, Metsaregistris KH136) loodepiiri ning Tõnu kinnistu
(44001:004:0527) loode- ja lõunapiiri Antsu kinnistu (44001:004:0520) loodenurgani; sealt
mööda Antsu ja Kokamihkli kinnistu (44001:004:0528) läänepiiri Muha kinnistu
(44001:004:0431) põhjanurgani; siis mööda Muha kinnistu loode- ja edelapiiri Põhjasoo–
Haavasoo teeni (RMK teederegistris Meelu-Söoja tee), jätkudes mööda Põhjasoo-Haavasoo
teed ristumiseni Haavasoo-Rumma (RMK teederegistris Koki-Haavasoo tee) teeni, mida
mööda teed kuni ristumiseni Lümanda-Tehumardi maanteega, kust edasi Lümanda poole kuni
Karala teeristini.


NÕVA JAHIPIIRKOND

KÜREMAA jahiala (pindala 9270 ha) piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Valgeristi-Nõva maanteelt Valgepostilt, kust mööda Sealepa-Seljaküla teed
Mäe taluni; siitpeale Mäe talu juurest mööda kraavi Läänemaa metskonna kvartali PI055
idasihini; seejärel mööda Läänemaa metskonna kvartali PI055 ida ja lõunasihti ning kvartalite
VP107, VP106 ja VP105 lõunasihti Viluvereni, jätkudes mööda Viluvere-Höbringi teed
Haapsalu-Nõva maanteeni, teeristist mööda Haapsalu-Nõva maanteed Saunamäe teeni ning
mööda Saunamäe teed Tõldsillani, edasi Veskijõe-Tõldsilla teed pidi kuni ristumiseni
Valgeristi-Nõva maanteega. Edasi mööda Nõva-Valgeristi maanteed pidi kuni Valgepostini.

MURRU jahiala (pindala 8740 ha) piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Risti-Kuijõe ja Haapsalu-Keila maantee teeristist, edasi ida poole mööda Haapsalu-Keila maanteed kuni Kaldama oja sillani, sealt edasi paremale Linsi teele kuni ristumiseni Tuhaaru teega, edasi mööda Tuhaaru teed kuni Turvaste teeristini. Turvaste teed mööda edasi kuni Lepaste teeni, edasi Lepastest mööda Lepaste-Ellamaa teed mööda kuni Ääsmäe-Haapsalu maanteeni; teeristist paremale mööda Ääsmäe-Haapsalu maanteed Risti-Kuijõe maanteeni, jätkudes mööda Risti-Kuijõe maanteed läbi Piirsalu kuni Haapsalu-Keila maanteeni.


SUURSOO jahiala (pindala 12530 ha) piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Valgeristi-Nõva maantee ristumiskohast Nõmmemaa külas Veskijärve teega, edasi mööda Veskijärve teed kuni ristumiseni Tänavajärve teega, edasi mööda Tänavajärve teed kuni Soo-otsa teeni ning mööda Soo-otsa teed kuni Soo-otsa ringteeni ja sealt põhja kuni Ringivaheteeni, edasi mööda Ringteed ja Puupaksi teed pidi kuni Aareni sillani Vihterpalu jõel. Edasi mööda Vihterpalu jõge kuni Piirsalu jõeni ning mööda Piirsalu jõge Kaldamäe ojani, jätkudes mööda Kaldamäe oja Läänemaa metskonna kvartali PI004
põhjasihini: Edasi mööda Läänemaa metskonna kvartalite PI004 ja PI005 põhjasihti Keila-
Haapsalu maanteeni. Seejärel Keila-Haapsalu maanteed mööda kuni Risti-Kuijõe maantee ja
Keila-Haapsalu maantee teeristini, sealt edasi mööda Keila-Haapsalu maanteed Valgeristini, Valgeristilt mööda Valgeristi-Nõva maanteed kuni Nõmmemaa külas Veskijärve teeristini.

VAISI jahiala (pindala 8480 ha) piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Läänemere rannast Ristnast Ristna-Maissoo tee ristumiskohas. Edasi mööda
Ristna-Puismaa teed pidi kuni Kobru-Puismaa teeni, jätkudes mööda Kobru-Puismaa teed pidi
kuni Harju-Risti-Nõva maanteeni. Edasi Harju-Risti-Nõva maanteed mööda Nõva poole kuni Tänavajärve teeristini, sealt mööda Tänavajärve teed pidi kuni ristumiseni Veskijärve teega.
Edasi Veskijärve teed pidi kuni ristumiseni Valgeristi-Nõva maanteega (Nõmmemaa külas),
edasi Valgeristi-Nõva maanteed pidi kuni Tõldsilla teeristini. Sealt Veskijõe-Tõldsilla teed
pidi kuni Nõva jõeni, edasi mööda Nõva jõge kuni Tusari-Takkavalla teeni, mida mööda kuni
Veskijõeni, edasi mööda Veskijõge Harju-Risti-Riguldi maanteeni, kust vasakule kuni Peraküla teeotsani, jätkudes mööda Peraküla teed Läänemere rannajooneni
ning mööda Läänemere rannajoont Ristnani (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi
osa koos laidudega mis jääb 200m kaugusele rannajoonest).

VÄÄTSA JAHIPIIRKOND

EPU jahiala (pindala 5265 ha) piirikirjeldus:
Piir algab Tallinna-Tartu maantee ja Mustla-Saarnakõrve tee ristumiskohas Mustlas, jätkudes mööda maanteed Paide poole kuni vana Tallinn-Tartu maanteeni Matsimäe bussipeatuse juures, jätkudes vana Tallinn-Tartu maanteed mööda kuni Saueaugu-Nahkmetsa-Ussisoo teeni, jätkudes mööda teed kuni Tallinna-Tartu maanteeni, kust paremale Paide poole kuni Ussisoo-Lintsi-Viraksaare teeni, jätkudes seda mööda kuni Röamäe-Suuresaare teeni, seda mööda kuni kv VT 258 põhjasihini. Edasi kulgeb piir kvartalite VT 256 ja VT258 vahelist sihti pidi mõttelise pikendusena üle Reopalu jõe ja kvartalite VT226 ja VT293 vahelist sihti pidi kuni ristumiseni Saueaugu-Nahkmetsa-Ussisoo teega. Edasi mööda teed vasakule kuni Saueauguni, kust paremale mööda Mustla-Nõmme-Saarnakõrve-Saueaugu teed mööda kuni Metsavahi teeni, mida mööda Metsavahi teed mööda kuni Mustla-Saarnakõrve teeni, mida mööda Tallinn-Tartu maanteeni Mustlas.