Otsus

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

4/43

A. SELETUSKIRI

1. Üldosa

Seletuskirja koostamisel on aluseks võetud EVS 932:2017 – „Ehitusprojekt“. Käesoleva projekti koostamisel on lähtutud tellija soovidest ja etteantud ruumiprogrammist ning olemasolevast situatsioonist. Hoone kavandatav tööiga on 50 a.

1.1 Projekti tellija

Tarmo Kaur Pratto talu, Sooküla, Võru vald, Võru maakond E-mail: [email protected] Tel. +358 406627672

1.2 Projekti koostaja

Jaan Vene Projektbüroo OÜ Jaan Vene Haavaniidu, Haanja küla 65101, Rõuge vald, Võrumaa Tel. 51 76 263 E-mail. [email protected] MTR EEP002286 Reg.nr. 12068470

1.3 Projekti vastutav arhitekt

Diana Vene Volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 144835 Mob. +372 56601167 E-post: [email protected]

1.4 Projekteerimise ehitusgeodeetilised ja-geoloogilised lähteandmed

Töö nimetus: Kauri kü 91701:001:2334 geodeetiline alusplaan, Töö nr 035/23. Teostamise aeg: 27.04.2023. Teostaja: OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo Geoloogilised uuringud puuduvad.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

5/43

2. Projekti koostamise alus

Suvemaja on projekteeritud Kauri katastriüksusele (kat.tunnus 91701:001:2334) Sookülas. Projekteerimise aluseks on Tellija soovid ja Võru Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused. Kasutatavad materjalid ja tooted peavad olema heaks kiidetud EV Keskkonnaameti ja Tervisekaitsetalituse poolt. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema terved ja kvaliteetsed ja vastama kehtivaile normidele ja standarditele. Hoone kavandatud tööiga vastavalt EVS 932:2017: a) hoonel - 50 aastat; b) rajatistel, sh - pinnaseehitistel nagu mulded, teekattealused kihid, süvendid - pinnases või vees paiknevatel ehitistel nagu sulundseinad, torustikud - 50 aastat ; c) kande- ja kande-piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil, auru- või tuuletõkkel, fassaadikattel (va värvkate), katusekattel (va värv- või võõpkate) - ehitise eluiga, - 50 aastat ; d) hoonete ventilatsioonisüsteemidel, soojaveetorustike, müüritud küttekolletel ja mittekandvatel piiretel (va elektriajamid, reguleerimis- ja mõõteseadmed) - 20 aastat; e) hoonete elektriinstallatsioonil, elektriajamitel, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, mittemüüritud tulekolletel, sisseseadetel nagu kuumaveeboilerid, elektri- ja gaasipliidid, värvkatetel - 10 aastat; f) tee- ja tänavakatetel vastavalt tänavate ja väljakute projekteerimise normidele.

Projekti koostamisel on järgitud järgmisi õigusakte, normdokumente ja eeskirjasid: • Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. • Riigikogu 11.02.2015 seadus „Ehitusseadustik“ (kehtiv alates 01.07.2015). • Riigikogu seadus 05.05.2010 „Tuleohutuse seadus“ (kehtiv alates 01.04.2021). • Majandus- ja taristuministri 17.juuli 2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (kehtiv alates 21.07.2015). • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018 nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“

(kehtiv alates 10.07.2020). • Majandus- ja taristuministri määrus 02.07 2015 nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“. • Sotsiaalministri määrus 04.03 2002 nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. • Majandus- ja taristuministri 30.märts 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“. • EVS 812-6:2012+A1+A2 “Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; • EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“. • EVS 812-2:2014+AC:2017 –„ Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“. • EVS 812-3:2018 – „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“. • Siseministri määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“. • Ehitustööde korraldamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse määrust 8.12.1999.a. nr.377 "Töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded ehituses". • EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist.

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. • EVS-EN 14250:2010 Puitkonstruktsioonid. Tootenõuded ehituslikele ogaplaatliidetega valmiselementidele. • EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks. • EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Projekteerimise

alused, materjalide valik ja tööde tegemine. • EVS-EN 1992-1-1:2005 + NA2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid

ja reeglid hoonetele.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

6/43

• EVS-EN1992-1-2:2005+NA2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus.

Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud Hea Ehitustava kohaselt ja vastavalt: • Euroopa Liidus kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele. • Euroopa Liidus kehtivatele (eel)normidele ja standarditele. • Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele. • Võrgu- ja ressursivaldajate tehnilistele tingimustele.

3. Välisruum

3.1 Olemasolev olukord

Ehitusala asub Sookülas Kauri katastriüksuse keskosas. Maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Ehitusala on looduslik rohumaa. Kinnistul paiknevad hooned vastavalt EHR väljavõttele tabelis 1. Tabel 1

Ehitisregistri Ehitis

Ehitise

nimetus

Aadress

Esmane

kasutus

Korruste

arv

Ehitisealune

pind (m2)

113030979 Hoone elamu Võru maakond, Võru vald, Sooküla, Kauri Hoone

1890

1 111

3.2 Ehitise asukoht ja maakasutus.

Projekteeritud hoone asukoht on toodud joonisel AS-4-01. Projekteeritud suvemaja asub kinnistul Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru maakond. Juurdepääs on tagatud 25128 Husari-Sooküla-Hinsa teelt mida projektiga ei muudeta. Suvemaja on projekteeritud hoonestuseta alale ida-lääne suunaliselt. Naaberkinnistud Põhjas Sillaotsa 38902:004:0094 maatulundusmaa 100% Idas Udrase 38902:004:0054 maatulundusmaa 100% Lõunas Sepa 91701:001:2333 elamumaa 100% Läänes 25128 Husari-Sooküla-Hinsa tee 38902:004:1031 transpordimaa 100% Kauri katastriüksus: Tabel 2

Pindala 3670 m²

haritav maa 2261 m²

õuemaa 5643 m²

metsamaa 399 m²

katastriüksuse number 91701:001:2334

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

7/43

registriosa 22616650

omandivorm eraomand

maa sihtotstarve Elamumaa 100%

Kaart 1 Väljavõte Maa-ameti ortofotost

3.3 Lammutatavad hooned, rajatised

Ehitusalal lammutatavad hooned ja rajatised puuduvad.

3.4 Vertikaalplaneering

Olemasoleva maapinna kõrgused ehitusalal jäävad vahemikku 83.0…85.0 m. Hoone nulliks on projekteeritud 84.50 m abs. Eelprojekti mahus vertikaalplaneerimise lahendust ei anta. Maapind planeeritakse 3% languga hoonest eemale ja seda vähemalt 3m ulatuses. Ehitusala sademeveed juhitakse haljasalale ja immutatakse oma hoone lähistel.

3.5 Teed ja platsid

Projekteeritud suvemaja juurdepääsuks rajatakse kruusakattega tee.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

8/43

3.6 Parkimine

Parkimine on ette nähtud suvemaja läänepoolsesse otsa. Parkimiskohtade arv maksimaalset 3 kohta. Parkla on kruusakattega.

3.7 Haljastus ja heakord

Madalhekk on planeeritud krundi lääne- ja põhjapoosesse ossa.

4. Arhitektuurne põhilahendus

4.1 Hoone üldandmed

Tegemist on ühekorruselise tahutud palgist seintega hoonega. Hoone on viilkatusega, ristkülikukujulise põhiplaaniga. Hoone on 11,5 m pikk (ilma kaetud terrassiga) ja 6,7 m lai. Hoone seinad on tahutud palgist paksusega 20cm, Vundament ehitatakse lintvundamendina ja terrass postvundamendile. Hoones on viis ruumi.

4.2 Hoone tehnilised näitajad

Hoone ruumijaotus Tabel 3

Ruumi number

Ruum Pindala

101 Esik 2,2 m²

102 Soojasõlm 2,3 m²

103 WC-pesuruum 3,7 m²

104 Magamistuba 12,2 m²

105 Köök-elutuba 39,5 m²

KOKKU 59,9 m²

001 Kaetud terrass 18,6 m²

002 Katmata terrass 23,5 m²

KOKKU 42,1 m²

Hoone tehnilised näitajad Tabel 4

Näitaja Mõõt Ehitisealune pindala 107,3 m²

Korruselisus 1

Hoone pikkus 13,0 m

Hoone laius 6,7 m

Hoone kõrgus hoone nullist / maapinnast 5,1 m / 5,5m

Suletud netopind 59,9 m²

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

9/43

Köetav pind 59,9 m²

Kubatuur 295.0 m³

Tulepüsivusklass TP3

Hoone kasutusiga 50 a

4.3 Hoone välisviimistlus

• Katusekate katusekivi tumehall RR32, nõuetekohane tuulutus, aluskate, ääre ja harja ja mis iganes vajalikud

plekid, läbiviigud • Räästakastid puuduvad, sarikad nähtaval viimistletud puidukatsevõõbaga, värvus tumehall • Palkseinad viimistletud puidukatsevõõbaga, värvus tumehall • Otsakelba seinad tahutud palk, värvus tumehall • Akna ja piirdeliistude värvus täpsustatakse ehituse käigus

5. Konstruktiivne osa

5.1 Normdokumendid

Määrused ja standardid Riigikogu 11.02.2015 seadus „Ehitusseadustik“ (kehtiv alates 01.07.2015); Riigikogu 05.05.2010 seadus „Tuleohutuse seadus“ (kehtiv alates 01.04.2021); Majandus ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (kehtiv alates 21.07.2015); Majandus ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 ,,Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” (kehtiv alates 22.01.2018); Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“; Standard EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“; Standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus”. Osa 3: Küttesüsteemid; Standard EVS 920-1:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldreeglid“; Standard EVS 932:2017 ,,Ehitusprojekt”; Standard EVS 908-1:2016 ,,Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire”; Standard EVS-EN ISO 10456:2008 ,,Ehitusmaterjalid ja tooted, Soojus- ja niiskustehnilised omadused, Tabuleeritud arvutusväärtused ja deklareeritavate ning arvutusväärtuste määramise meetodid”; Standard EVS-EN ISO 6946:2017 ,,Hoonete piirdetarindid ja kompendendid. Soojustakistus ja soojusläbivus. Arvutusmeetod”; Direktiiv 2006/95/EC Madalpingeseadmed; Direktiiv 2004/108/EC Elektromagnetiline ühilduvus; EVS-HD 60364 Ehitise elektripaigaldised ja selle kaitseviiside osad; EVS-EN 61140:2006 Kaitse elektrilöögi eest; Standard EVS 835:2014 Hoone veevärk; Standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; Standard EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon; Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 812-2:2014/AC:2018 – „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; EVS-EN 12792:2004. Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Keskseadmete komponentide ja sektsioonide valik ja toimimine; EVS-EN 12792:2004. Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid; EVS-EN 50559:2013/A1:2020. Ruumide elektriline küte, põrandaalune küte, toimivusomadused. Määratlused, katsetamisviis, mõõtmetes ja valemites kasutatavad tähised; Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 ,,Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” (kehtiv alates 01.03.2021);

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

10/43

Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 ,,Eluruumile esitatavad nõuded”. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Kvaliteedinõuded

TarindiRYL 2010 MaalritöödeRYL 2012 MaaRYL 2010

5.2 Ehitusgeoloogilised, geodeetilised uuringud

Antud ehituskrundil ehitusgeokoogilisi uuringuid ei ole tehtud. Töö nimetus: Kauri katastriüksus 91701:001:2334 geodeetiline alusplaan, Töö nr 035/23. Teostamise aeg: 27.04.2023. Teostaja: OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo.

5.3 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

5.3.1 Projekteeritud kasutusiga

Vastavalt EVS-EN 1990:2002 on hoone kasutuseaks 50 aastat.

5.3.2 Tagajärgede ja töökindlusklass

Hoone tuleb ehitada projektijärgselt kasutades projektiga ettenähtud materjale või mitte halvema kvaliteedi ja omadustega asendusmaterjale. Töökindlusklass määratakse standardiga EVS-EN 1990:2002/A1:2006.

5.3.3 Järelvalvetase

Vastavalt standardile EVS-EN 1990:2002/A1:2006 on järelvalvetase DSL1 – projekteerija järelvalve ja IL1 – omanikujärelvalve.

5.3.4 Koormused

Kasuskoormused: Hoone konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud standardiga EVS-EN 1991-1-1:2002. Normatiivses suurused Klass B, qk = 3,0 kN/m², Qk =2,0 kN Kasuskoormuste osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

11/43

Lumekoormus: Vastavalt EVS-EN 1991-1-3:2006 lumekoormuse normsuurus on katusel S= µiCeCt sk = 0,8*1,0*1,0*1,75 = 1,4 kN/m² Lumekoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5. Tuulekoormus: Tuulekoormuse määramise aluseks on standard EVS-EN 1991-1-4:2006.

5.4 Hoone konstruktsioon

5.4.1 Kandeelemendid

Hoone kandeelementideks lintvundament r/b taldmikul, tahutud palkseinad ning puitkonstruktsioonist katuse kandekonstruktsioonid.

5.4.2 Hoone üldjäikus

Hoone üldjäikus tagatakse põik- ja pikiseintega. Katusesarikad töötavad jäikusdiafragmana.

5.4.3 Vundament

Vundament rajatakse raudbetoonist taldmikule betoon väikeplokist ja soojustatakse väljast poolt EPS 120 Perimeeter või analoog soojustusega 100mm paksuselt. Terrassid post vundamendil. Postide augud kaevatakse suurema läbimõõduga ja postide alla valatakse suurema läbimõõduga r/b taldmik mille peale toetub vundamendipost. Postid armeeritakse vähemalt kahe püstarmatuuriga D8mm.

5.4.4 Trepid ja pandused

Hoonel välistrepp valatakse betoonist. Hoone sees pööningu lavatsile viib puittrepp..

5.4.5 Maapealsed piirdekonstruktsioonid

Välis- ja siseseinad valmistatakse tahutud palgist paksusega ca 200 mm. Välisseinad: VS-1 200 mm (U=0,59 W/m²K) Konstruktsioon: - Tahutud ehk kanditud palk, viimistletud puidukaitsevõõbaga

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

12/43

Siseseinad: SS-1 200 mm Konstruktsioon: - tahutud palk 200mm SS-2 150 mm Konstruktsioon: - siseviimistlus - sisevoodrilaud või ehitusplaat - puitkarkass vahe täidetud mineraalvillaga - sisevoodrilaud või ehitusplaat - siseviimistlus

5.4.6 Põrandad

Põrandad ehitatakse soojustatult r/b plaadile. Põrand kaetakse puhkeruumis parketiga või põrandalauaga ja esikus, WC-pesuruumis ja soojasõlmes põrandaplaadiga. Põrandad: P-1 291 mm (U=0.12 W/m²K) Konstruktsioon: - põrandaplaat 8mm - nakkekiht 3mm - hüdroisolatsioon - r/b plaat 80mm sarrustatud #6mm s=200mm võrguga, mille sees põrandaküttetorustik - ehituspaber - soojustus EPS 300mm P-2 299 mm (U=0.12 W/m²K) Konstruktsioon: - naturaalne parkett 16mm - alusmatt 3mm - niiskustõke - r/b plaat 80mm sarrustatud #6mm s=200mm võrguga, mille sees põrandaküttetorustik - ehituspaber - soojustus EPS 300mm

5.4.7 Lagi, katuslagi

Vahelagi ehitatakse puittaladele 200mm, vahe täidetakse mineraalvillaga alt poolt viimistletakse laelauaga ja pööningulavats kaetakse kas põrandalauaga või ehitusplaadi ja parketiga. Katuslagi ehitatakse piki hoonet asuvatele ümarpuittaladele puitsarikatest 50x200mm. Sarikatevahe soojustatakse mineraalvillaga. VL-1 246 mm (U=0,23 W/m²K) Konstruktsioon:

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

13/43

- pööningulavatsi põrandalaud või ehitusplaat + parkett - laetalad 200mm vahe täidetud soojustusega - aurutõke - lae roovitus - õhkvahe - ehitusplaat (kipsplaat, laelaud vms) - viimistlus

KL-1 573 mm (U=0,10 W/m²K) Konstruktsioon: - katusekate – katusekivi - roovitus 50x50mmmm; - tuulutuspilu sarikate pealispuudel 25mm - aluskate, (tuuletõkkeplaat) - sarikad 50x200mm vahe täidetud soojustusega - lisaroovitus 50x200mm vahe täidetud soojustusega - aurutõke - lae roovitus – õhkvahe 22mm - sisevoodrilaud või ehitusplaat 16mm - viimistlus

5.4.8 Katus

Katuse kandekonstruktsiooniks on puitsarikad 50x200mm, Katuse katteks on katusekivi, katuse kalle on 33°., katusekatte värvus tume hall. K-1 326 mm Konstruktsioon: - katusekate – katusekivi - roovitus 50x50mm - aluskate - sarikad 50x200mm

5.4.9 Korsten, ühenduslõõrid

Korstna ladumisel kasutatakse moodulkorstna elemente, järgides tehasepoolseid juhendeid. Korstna ehitab vastavalt litsentsi omav pottsepp. Korstna kasutusel tuleb järgida suitsulõõri ohutuskujasid põlevmaterjalini, mis peab vastama tuleohutusnõuetele standardile EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“ ja Siseministri määrus 02.09.2010 nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ Lisa 1. Ahi-kamina on ühendatud korstnaga ülaosas läbi kanaliga. Kuna kütteseade ja korsten (suitsulõõr) võivad omavahel erinevalt liikuda, tagatakse ülaühenduse tihedus näiteks metalltoruga, mille külge võib kinnitada ka kütteseadme suitsusiibri. Ühendustoru ja müüritise vahelise soojuspaisumise võimaldamiseks jäetakse nende vahele 5mm kuini 10mm laiune pilu, mis tihendatakse tulekindla isolatsioonimaterjaliga, kasutustemperatuuriga min 1000°C. Ühenduslõõri ja korstna sobivuse hindamisel tuleb lähtuda kütteseadme paigaldusjuhendist ja standardist EVS 812- 3:2018.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

14/43

Müüritiskorstnate läbiviigud vahe- ja katuslagedest tuleb teostada vastavalt standard EVS 812-3:2018 p.7.6.4 toodule. Põlevmaterjalist ehitisosa ja korstna vahele paigaldatakse 50 mm paksune kiht Paroc FPD 14 mineraalvilla, mahukaaluga vähemalt 140 kg/m3 ja töötemperatuuriga vähemalt 600°C (EVS 812-3:2013). Müüritiskorstna välispinna vastu võib paigaldada põlevmaterjalist voodri või laudise (põrandalaudis, seinavooder), mille paksus on kuni 30 mm. (EVS 812-3:2013) Müüritiskorstna välispinna vastu võib paigaldada põlevmaterjalist põranda- või katteliistud, mille kõrgus on kuni 150 mm. (EVS 812-3:2013). Tahkekütusega köetava kütteseadme ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte puhul mittepõlev kate näiteks plekk, klaas, kivi vms. Uksega kolde puhul peab mittepõlev põrandakate ulatuma ukseava servast 100mm kummalegi poole ja koldesuust 400mm eemale, arvestades kolde esiservast. Ukseta kolde puhul peab mittepõlev põrandakate ulatuma ukseava servast 150mm kummalegi poole ja koldesuust 750mm eemale, arvestades kolde esiservast. Küttekoldest ülespool võib süttivad materjalid olla minimaalselt 250mm kõrguse. Ohutuskujasid võib vähendada vastavalt standard EVS 812-3:2018 p.5.4 toodule.

5.4.10 Aknad ja uksed

Aknad paigaldatakse puitraamidel kolmekordsest klaasist pakettaknad, millest üks on selektiivklaas. AKNAD - Materjal: puit üheraamilised, 3x klaaspakettaknad - Värvus: tumehall (värvus täpsustataks ehituse käigus) - Avatäidete maksimaalne sooja erijuhtivuse näitaja U=0,8 W/m²K.

UKSED - Materjal: puit - Värvus: tumehall (täpsustatakse ehituse käigus) - Välisuste maksimaalne sooja erijuhtivuse näitaja U=1,4 W/m²K.

Akende mõõdud on ära toodud korruste põhiplaanil AR-5-02, Avatäidete akustikale esitatavad nõuded 45Db s.o. kolmkordne klaaspakett. Akende ja uste täpsed mõõtmed täpsustatakse ehituse käigus. Akende ja uste valmistaja koostab vajadusel ise üksikasjalikud tööjoonised koos kõigi vajalike ehituskonstruktsioonide liitumissõlmedega ja esitab need tellijale ja arhitektile kooskõlastamiseks enne toodete valmistamist. Aknad varustada suluste, tihendite, piirajate ja muu tarvilikuga. Akende valmistamisel lähtuda heast ehitustavast. Enne akende valmistamist valmistajal mõõta üle akende reaalsed avad. Paigaldamisel arvestada termonihkeohtudega. Tumehallis toonis TAL7016 veeplekid kinnitada, kus võimalik peidetud kinnititega. Nähtavale jäävate kruvidega kinnitamisel tuleb täielikult välistada kruvide kohale kergete süvendite tekkimine või mingil muul põhjusel tekkiv pleki pinna lainetus. Akende piirdeliistud puidust. Akende valmistamisel jälgida kehtivaid standardeid ja kvaliteedinõudeid. Välisuks varustada vajaliku lukustuskomplekti ja hingedega.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

15/43

6 Eriosad

6.1 Üldosa

Käesoleva projektiga on antud ehituskirjeldus veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte ja ventilatsiooni osadele. Vajalike ehitustööde teostamiseks on vajalik tellida tehnosüsteemide ehitusprojektid, kas töö teostajalt või eriosade projekteerijalt. Vajalike liitumiste ehitamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused piirkonna võrguvaldajatelt. Tehnosüsteemide kavandamisel lähtuda järgmistest alusdokumentidest: • Veeseadus 01.09.2021; • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus; • Eesti Standard EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” • Eesti Standard EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon; • EVS EN 1415-1:2017/AC:2021 Hoone kanalisatsioon; • Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • Eesti Standard EVS 835:2022 Hoone veevärk; • Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • RYL 90 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“; • MAARYL 2000 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid“; • LVI RYL 92 „LVI-rakentamisen yleiset laatuvaatimukset“; • RIL 77- 2013„Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; • Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitiste kuja

täpsustatud ulatus (KM määrus nr 31, 31.07.2019); • Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused ( KM määrus nr 61 08.11.2019);

• RYL 2002 Hoone tehnosüsteemid;

Tellija lähteülesanne; Hoone arhitektuuriline lahendus. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteeritav eluiga on vähemalt 20 aastat.

6.2 Veevarustus

Veevarustuse tarnetorustik on rajatud soojasõlme ruumi. Siseveevarustuse jaoks koostatakse vajadusel eraldi veevarustuse ehitusprojekt. Veevarustuse tehnilised näitajad: Majandus-joogiveevarustuse veevajadus Kokku ööpäevane vooluhulk Qd =0,3 m³/d sh soe vesi Qds=0,18 m³/d Keskmine tunnivooluhulk Qhk= 0,02 m³/h sh soe vesi Qhks=0,01 m³/h Suurim tunnivooluhulk Qh= 0,14 m³/h sh soe vesi Qhs=0,08 m³/h

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

16/43

6.3 Soojaveevarustus

Soe vesi toodetakse õhk-vesi soojuspumbaga tarbeveeboileris.

6.4 Kanalisatsioon, heitveekäitlus

6.4.1 Kanalisatsiooni vooluhulgad

Suvemaja heitveed juhitakse kinnistukanalisatsiooni läbi ühe väljaviigu. Projekteeritud kinnistukanalisatsioon rajatakse PVC torust De110 SN8. Kinnistule ehitatakse välja omapuhasti (septik 3m³ ja immutuspeenar 30m²). Reovee heide (max) Qk =0,3 m³/d Planeeritava reostuskoormuse moodustavad suvemaja kasutajad (4 inimest). Reostuskoormuse määramisel võtame aluseks, et 1 elanik tekitab 1,0 ie-se reostuskoormuse. Kogu arvestuslik reostuskoormus oleks: Reostuskoormus R: Elanik R=1,0 ie 4 x 1,0=4,0 ie Kogu arvestuslik reostuskoormus oleks: R=4,0 ie. 1 ie = 60 g BHT7/d; BHT7/d = 60 x 4,0 = 0,24 kg

6.4.2 Heitvee ärajuhtimine

Suvemajas tekkivad reoveed juhitakse ühe väljaviiguga projekteeritud kinnistukanalisatsiooni. Kinnistule ehitatakse olmekanalisatsioon De110 ja kals kontrollkaevu D400. Reovee puhastuseks on ette nähtud kolmekambriline septik mahtuvusega 2,0m³. Septik paigaldada ankurdusplaadile, juhul kui pinnaseveetase jääb kõrgemale kui septiku põhja kõrgus. Septikust väljunud heitvesi juhitakse ca 30 m kaugusele jaotuskaevu ja sealt imbpeenara immutustorudesse.

6.4.3 Heitvee suublasse juhtimise nõuded ja saasteainesisalduse piirväärtused ning reovee puhastusastmed

• Suublasse juhitav heitvesi peab vastama Veeseadus §128 lõike 7 alusel kehtestatud või veeloaga ning

kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud saasteainete heitkogustele, välja arvatud juhul, kui heitvee juhtimine suublasse on käesoleva jao kohaselt keelatud.

• Heitvee saasteainesisalduse piirväärtused ning reovee puhastusastmed sõltuvad reovee liigist, reoveekogumisala koormusest ja keskkonnaseisundist.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

17/43

• Kui puudub reoveekogumisala käesoleva seaduse tähenduses, lähtutakse heitvee saasteainesisalduse piirväärtuste ning reovee puhastusastmete määramisel reoveekogumisala koormuse asemel reoveepuhasti koormusest ning reoveepuhasti koormuse puudumise korral saasteallika koormusest.

• Reoveepuhasti koormus on aasta jooksul reoveepuhastisse jõudva suurima nädala keskmise saasteainete koguse alusel arvutatud ööpäevane saasteainete kogus inimekvivalentides.

• Heitvee suublasse juhtimise ja seire nõuded, heitvee saasteainesisalduse piirväärtused ning heitvee nõuetele vastavuse hindamise meetmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

• Reoveekogumisalal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem on heitvee pinnasesse juhtimine keelatud.

6.4.4 Pinnaspuhasti asukoha valik

Reoveekäitluse tehnoloogia valikul on arvestatud asjaoluga, et ehitusala on kaitstud põhjaveega (väga madal reostusohtlikkus). Seetõttu on lubatud reovee mehaaniline puhastus koos järgneva heitvee immutusega. Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus peab olema minimaalselt 60m

Asukoha valikul saab määravaks kinnistu reljeef ja hoonete paiknemine kinnistul. Reovee puhastuseks on valitud imbsüsteem koos septikuga mahtuvusega 2,0 m³. Puhasti asukoha valikul on järgitud alljärgnevaid nõudeid: • Reoveepuhasti peab paiknema kohas, kus reoveepuhasti avarii korral ei ohustata põhjavett; • Reoveepuhasti peab jääma elamust valdavate tuulte suhtes allatuult; • Reoveepuhasti peaks paiknema kohas, mida ei ohusta üleujutused; • Soodsad maa-ala ehitusgeoloogilised tingimused; • Nõutavad kujad Reoveepuhasti planeeritud asukoht on tinglikult vastavuses eelnimetatud määruse nõuetega. Reoveepuhasti rajamine mujale ei ole majanduslikult põhjendatud.

Septiku kaugus elamust ca 5 m . Eramajapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see peab vastama Veeseadus §128 lõike 7 alusel kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 61 08.11.2029 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärused“ toodule. Juhul, kui septiku ning imbsüsteemi rajamisel ei ole võimalik eespool nimetatud tingimusi täita, tuleb rajada kogumismahutid.

6.4.5 Sanitaarkujad

Kanalisatsioonirajatiste nõutav sanitaarkuja pinnaspuhastil on 10 m ja septikul 5m. Kanalisatsiooniehitiste sanitaarkuja all mõistetakse lubatud kõige väiksemat kaugust hooneteni.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

18/43

6.4.6 Puhastusseadmed

Heitvee puhastamiseks on valitud pinnaspuhastus, täpsemalt pinnasimbsüsteem, kus heitvesi immutatakse. Imbpeenra keskmine sügavus on tavaliselt 0,7-1,5 m ja tema põhja laius 2,5 m. Immutusdreenide omavaheline kaugus on 1,5 m. Igasuguse pinnasfiltri ees peab olema septik. Septik on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt. Imbsüsteemil seadmeid tarnivad täna näiteks Fertil, Roth, Sako, Ecolife, Innovative Water Systems (kasutatud näitena projektis). Projektis toodud toode omav CE-märgistust ja vastab Euroopa Liidu standardile EN 12566-1. Puhastusseadme septik koosneb kolmest kambrist. Septiku kolmandast kambrist juhitakse heitvesi vabavoolselt jaotuskaevu ja edasi imbpeenrasse. Imbpeenrasse paigaldatakse aukudega imbtoru ja antakse kalle 5-10 mm/m. Jaotuskiht on 30 …40 cm tüsedune killustikukiht (fraktsioon 16 ..32mm). Torude vahekaugused 1,50m. Imbtoru lõppu asetatakse vertikaalsed õhutustorud, mis ulatuvad maapinnale nii, et nende otsad jääksid talvel lumehangedest kõrgemale (projektis 0,7 m). Õhutustoru katab õhutuskübar. Imbtorud tuleb katta vähemalt 5 cm paksuse killustikukihi, filterkanga või soojustuse ja täitepinnasega.

Reoveekäitlussüsteem koosneb järgmistest rajatistest:

Kolmekambriline PE septik 2,0 m³

Imbpeenar (põhjapind ca 2,5 x 12 m)

Imbpeenar on määratud järgmiste eelduste alusel:

põhjavee sügavus vähemalt 1,2 m dreeni põhjast;

aastane sademete hulk 600 mm

pinnas – liiv, saviliiv

Imbpeenra konstruktsioon on järgmine (kihid alates alumisest):

aluspinnas (looduslik tasandatud, kuid tihendamata pinnas);

jaotuskiht - killustik fr.16-32 , (kihi paksus 40 cm);

imbtoru (d110 paikneb töökihis);

vahtpolüstüreenist soojustuskiht (5 cm vajadusel) või filterkangas;

liivast kaitsekiht ca’ 5-10 cm (seda vajadusel);

Täitepinnas-kattekamar 40-80 cm, pind murustatakse

Imbpeenar rajatakse ühe kaevikuna, kuhu paigaldatakse kaks immutustoru pikkusega 12 m kogupikkusega 24 m.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

19/43

6.4.7 Immutusväljaku imendumiskatse

Selleks, et välja selgitada kas immutuspeenra asukohaks valitud asukoht sobib heitvee immutamiseks peab iga kinnistuomanik läbi viima pinnase imendumiskatse. Selleks tuleb väljaku asukohta kaevata auk sügavusega ca 0,5-1,0m (sõltub imbpeenra immutustorude paigaldamissügavusest). Enne katsetamist hoitakse selline auk üks ööpäev veega täidetuna. Katse alustamisel täidetakse auk põhjast 15cm paksuse veekihiga. Veepinna alanemist mõõdetakse 30min pärast ja arvutatakse imendumisaeg. Imendumisajaks loetakse aega, mis kulub veepinna alanemiseks 25mm võrra. NÄIDE: Kui veepind alaneb poole tunni jooksul 75mm võrra, saame imendumisajaks 25/75x30=10min. Kui ühe pere kohta ehitatakse 30m immutustoru, peab imendumisaeg olema alla 30min. Juhul kui pinnase omadused ei vasta nõutud imendumisajale tuleb imbpeenra asemel rajada filterpeenar. Filterpeenra kasutamise korral on vajalik eesvoolu olemasolu.

6.4.8 Ehitustööd

Ehitusnõuded Kanalisatsioonitorustike ja imbpeenra rajamisel tuleb järgida ülalnimetatud normdokumente ja teha järgmised tööd:

• Eemaldada pindmine 40-60 cm paksune huumuse ja pinnasekiht ning paigaldada pinnased eraldatuna laoplatsile nii, et seda saaks hiljem kasutada territooriumi haljastamisel ja muudel heakorratöödel;

• Aluse tasandamine; • Tasanduseks võib põhja laotada 3,5 cm paksuse liivakihi; • Paigaldatakse 30 cm paksune killustikukiht (killustiku fraktsioon d16…32); • Ühenda imbtorud jaotuskaevust tulevate jaotustorudega reguleeritava nurgaga põlvede abil; • Ühenda imbtorud omavahel muhvidega ja anna torudele kogu imbliini pikkuses ühtlane kalle, mis võib olla

5-10 mm/1m kohta; • Fikseeri imbtorustik külgedelt ja pealt killustikuga. Imbpeenra lõpus peab imbtoru alla jääma vähemalt 10

cm paksune killustikukiht; • Imbliinide lõpus ühenda imbtorud põlvede abil õhutustoruga; • Kata killustikukiht immutustoru pikkuses filterkangaga, mis takistab täitepinnase segunemist killustikuga.

Minimaalse imbpeenra sügavuse korral tuleb killustikukiht katta soojustusplaatidega (50 mm). Sellisel juhul võib loobuda filterkanga kasutamisest. Kaevikute tagasitäide, tasandamine ja tihendamine;

• Kaevikute katmine huumusmullaga ja murustamine.

Üldised nõudmised kaevetöödeks Kõik kaevamistööd teha suuruses, sügavuses ja kalletega nagu on toodud joonistel või nagu on vajalik hetkel tööde läbiviimiseks. Kõik kaevetööd teha ettevaatlikkusega, vastavuses kalletele, järgides nii palju kui võimalik mõõte ja, et alaliste tööde dimensioonid ei oleks väiksemad kui joonistel näidatud mõõtmed. Kõik väljakaevatud pinnased peavad olema ladustatud ehitusplatsil tagasitäitmiseks või mõneks muuks eesmärgiks, hoiustatud süvendi kõrval viisil, mis ei põhjusta vigastusi ja on võimalikult vähe segavad.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

20/43

Pinnases, kus kaevetööd õõnestavad olemasolevate töötavate torude, kaablite vms alust, peab kaevetööd läbi viima sobiva materjaliga toestatult. Töövõtja peab võtma kõik riskid, mis on seotud pinna- või põhjaveega ja tegelema sellega, et kaevetööd saaks teostatud kuivalt. Torukraav peab olema paigaldustöödeks parajalt lai ja kui esineb pinnasevarisemise ohtu, siis ka plankudega toestatud. Kraavkaevikute küljed tuleb korrastada ja puhastada kividest ja prahist vältimaks torude kahjustamist. Tagasitäitel peab toru ümber olema vähemalt 30 cm paksune liivakiht, samuti tuleb vältida kaevikusse suurte kivide sattumist. Ehitustöödel kasutatakse uusi, kvaliteetseid ja hästi tuntud valmistajatelt hangitud torusid, toruliitmikke, kaeve. Torud ja toruliitmikud peavad olema teineteisega täies vastavuses. Materjalide surveklass ei tohi olla väiksem, kui seda on projektis nõutud. Tuleb kinni pidada toodete valmistaja poolt esitatud nõuetest ladustamise temperatuurile ja toruvirnade kõrgusele.

Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja kõrgus ka valdajatele teada. Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga.

Torustike ühendamine Surveta torud ühendatakse kummitihenditega varustatud muhvühendustega. Ühendused tehakse toru valmistaja poolt esitatud juhiste kohaselt. Vajadusel tuleb tihendid puhastada vee või nõrga soolalahusega. Tihendite paigaldamisel võib kasutada neid libisemist soodustavaid aineid, mis on soovitatud tihendite valmistaja poolt.

Torustike paigaldamine Enne torustike paigaldust tuleb kontrollida, kas kaevik ja torustiku alus on joonistele vastavad. Toestuseta kaeviku põhja laius peab olema vähemalt 0,6 m. Kaevude korral tuleb kaevik teha nii lai, et kaeviku põhjajoone ja kaevu seina vahele jääb vähemalt 200 mm. Kaevik kaevatakse vähemalt 150 mm paigaldatava toru põhjast allapoole. Torustike aluskiht tuleb teha vähemalt 150 mm paksune. Toru aluskiht tuleb tihendada 90%-lise tihedusastmeni. Enne paigaldamist tuleb kõik materjalid hoolikalt puhastada. Torustik paigaldada nii, et ta toetub kogu pikkuses tihendatud aluskihile. Muhvide kohal tehakse neile toru aluskihi pesad nii, et toru ei jääks toetuma muhvidele. Isevoolse kanalisatsioonitorustike paigaldamist alustatakse torustiku madalamast otsast. Torud paigaldatakse nii, et muhvid jäävad voolusuunale vastu. Kui torude paigaldamine jääb millegipärast pooleli, tuleb lahtine toru ots sulgeda veetihedalt kaitsekorgiga. Kui esimest täidet toru peale ei tehta kohe, tuleb vajaduse korral torud kaitsta kuni täite tegemiseni. Ehitustööde ajal hoitakse veepind kaevikus võimalikult madalana, et vesi ei tõstaks torusid üles ja ei rikuks täidet. Kaeviku tagasitäide tehakse liiva või mineraalse pinnasega. Tagasitäites lubatud kivide suurus on kuni 20 mm. Tagasitäide tehakse kahes osas. Esimene täide tehakse liivaga, seejuures vähemalt 300 mm toru peale ja kõrvale. See täide tihendatakse 95 %-lise tihedusastmeni. Lõplik täide tihendatakse 90%-lise tihedusastmeni.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

21/43

Ohutusnõuded süvendite ja kraavide rajamisel Süvendite ja kraavid, mis on kaevatud kohtadesse, kus liiguvad inimesed, peavad olema ümbritsetud märgistatud piiretega. Süvendisse või kraavi laskumiseks peab kasutama vähemalt 0,6 m laiust käsipuudega töötreppi või redelit. Redel peab ulatuma üle kaevandi serva vähemalt 1 m võrra. Toestamata püstseintega kraave tohib tihedasse sidusasse pinnasesse rootor- ja kraaviekskavaatoritega kaevata kuni 3 m sügavuseni. Kui kraavis töötavad inimesed, tulev ehitada toestus või kaevata nõlvad. Talvel võib külmunud pinnasesse (välja arvatud kuiv liiv) toestamata süvendi kaevata vaid külmumissügavuseni. Talvel kaevatud süvendid ja kraavid tuleb sula saabumisel või pärast pikka vihma üle vaadata ja vajadusel täiendavalt kindlustada. Maa-aluste kommunikatsioonidele lähenedes tuleb nende asukoht märgistada ja mullatöid teha tööjuhi järelvalve all. Kaevata tohib vaid labidaga. Väljavisatud pinnas peab olema nõlva servast vähemalt 0,5 m kaugusel, rasked esemed vähemalt 1 m kaugusel. Rahnud ja kivid tuleb kaevise seinast eemaldada, tundmatute maa-aluste objektide puhul tuleb töö kuni nende laadi väljaselgitamiseni katkestada. Kaevamisel peab arvesse võtma pinnase iseloomu ja kaevendi sügavust. Liiga järsu kaldega sein võib variseda . Ohu korral tuleb libisemise ja kukkumise vältimiseks kasutada redeltreppe ja kaitsevöid. Tööliste liikumine kindlustatud nõlvadel ilma redeltreppideta on keelatud. Kaevamismasinate (ekskavaatorid , buldooserid, skreeperseadmed jne) töötsoonis ei tohi viibida ega teha muid töid. Niiskunud savistesse pinnastesse rajatud süvendite või kraavide nõlvade kallet tuleb vähendada loomuliku kaldeni. Töötamisel tuleb olla eriti ettevaatlik: tööjuht peab enne tööpäeva Varisemisohu korral tuleb tööd kuni pinnase kuivamiseni katkestada; kui seda teha ei saa, tuleb nõlva kallet vähendada. Transpordivahendite ja mehhanismide liikumine varisemisprisma piires on keelatud Tugev vihm, külm ja sula, külmunud ja vesise pinnase vaheldumine, läheduses liikuvad masinad ja tehtavad lõhkamistööd, samuti varem kaevatud pinnas, hooned, ladustatud materjalid ja rasked transpordivahendid võivad kaevandi stabiilsust vähendada ja viia maalihkeni.algust pinnase üle vaatama ning rippkallaste ja pragude ääred alla lükkama.

6.5 Sademevesi

Katustelt formeeruv sademevesi juhitakse vertikaalplaneerimisega kinnistu haljasalale ja immutatakse pinnasesse. Sademeveekanalisatsiooni ette pole nähtud ehitada. Arvutuslik vooluhulk Projekteeritud suvemaja katuselt formeeruvad sademevee arutusvooluhulgad, sõltuvalt vihma kestvuselt on alljärgnevad: Sademete arvutusvooluhulk Qa,s=4,27 l/s ehk 1,3 m³/5 min. Qa,s=2,88 l/s ehk 1,7 m³/10 min. Sademeveekanalisatsiooni vooluhulgad arvutatud vastavalt EVS 846:2021-le. Teedelt ja platsidelt formeeruvad sademeveed juhitakse vertikaalplaneeringuga haljasalale ja immutatakse pinnasesse.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

22/43

6.6 Küte

Küttesüsteemide projekteerimisel võtta aluseks järgnevad normatiiv-dokumendid: - EVS-EN 12828:2012+A1:2014 Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide projekteerimine; - EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine; - RYL 2002 I osa Hoonete tehnosüsteemide, ehitustööde üldised kvaliteedinõuded; - Ehitusprojekt EVS 932:2017 . Arvutuslik välisõhu temperatuur: ] talvel VAT=-25°C Suvemaja küttesüsteem hakkab olema õhk-vesi soojuspumba baasil vesipõrandaküttel. Kütte väljaehituseks koostatakse vajadusel eraldi kütte projekt. Hoone soojuskadude leidmisel kasutada järgmisi piirdetarindite soojustehnilisi näitajaid: • Välisseinad – 0,59 W/(m²K) • Aknad – 0,8 W/(m²K) • Välisuks – 1,4 W/(m²K) • Katuslagi – 0,10 W/(m²K) • Põrandad – 0,12 W/(m²K) Põrandküttetorustik on PE-Xa plastiktoru mõõduga 16x2. Põrandavalu peab jääma toru peale vähemalt 30 mm.

6.7 Ventilatsioon

Ventilatsiooniseadmetena tuleb üldjuhul kasutada kompleksseid ventilatsiooniseadmeid, mis on valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele ja olema testitud vähemalt vastavalt EVS-EN 1886 („Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadused”) ning EVS-EN 13053 („Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Seadmed, komponendid ja sektsioonid ning omadused”) nõuetele ning nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon. Seadmed peavad omama ka EUROVENT sertifikaati. Suvemajasse esialgu pole planeeritud paigaldada ventilatsioonisüsteeme. WC-pesuruumis ja soojasõlme ruumi paigaldatakse seina värskeõhufressid.

Teisi ruume ventileeritakse akende ja uste kaudu.

6.8 Elektrivarustus

Kinnistu omab liitumist ja elektrivarustus lahendatakse eraldi projektiga olemasolevast liitumispunktist.

Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EV-s kehtivatest normdokumentidest, standarditest: EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele. EVS-HD 60364-4-41:2017 Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. EVS-HD 60364-4-42:2011+A1+A11:2021 Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest. EVS-HD 60364-4-43:2010 Kaitseviisid. Liigvoolu kaitse.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

23/43

EVS-HD 60364-5-54:2011+A11+A1:2022 Osa 5-54:Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid. EVS-HD 60364-5-52:2011+A11+A12:2023 Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud. EVS-HD 60364-5-51:2009 Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised. EVS-HD 60364-4-443:2016 Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja ektromagnetiliste häiringute eest. Jaotis 443: Kaitse pikse- ja lülitusliigpingete eest. EVS-EN 61439 :2021„Madalpingelised aparaadikoosted“. EVS-EN 60529:2001/A2:2014 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood). Seadmete energiatõhususe seadus. Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus. Elektrisüsteemi projekteeritav eluiga on vähemalt 20 aastat.

KAABLID JA JUHTMED Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga vaskkaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhtmestik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5 m) peab vahe olema min 200 mm.

VALGUSTUS Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt sisekujunduse lahendusele. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Kasutatavad lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ning infrapuna andureid, välisvalguse juhtimiseks hämaralülitit või programmeeritavat kella.

INSTALLATSIOONIMATERJALID Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44. Seadmete paigalduskõrgused on alljärgnevad: • pistikupesad 0,3 m põrandast • lülitid 1,0 m põrandast • lülitite ja pistikupesade kaugus akendest ja ustest min.15 cm,

POTENTSIAALIÜHTLUSTUS JA MAANDUS Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises eraldatud alates peajaotuskilbi PJK potentsiaaliühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku peamaanduslatiga vaskjuhtme 6mm² abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.) ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus maandustakistusega mitte üle 30 oomi.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

24/43

7 Tuleohutus

7.1 Kasutatud normdokumentide loetelu

Projekti koostamisel on järgitud järgmisi õigusakte, normdokumente ja eeskirjasid: Tuleohutuse seadus 05.05.2010; Eesti Ehitusteava „Ehitustoodete tuletundlikkuse klassid” ET-2 0109-0650; Vabariigi Valitsuse 30.märts 2017 nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele; Siseministri 20.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“; EVS 812-2:2014+AC:2017–Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid; EVS 812-3:2018–Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid; EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017–Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; EVS 812-7:2018–Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded; EVS-EN 62305-1:2011+AC:2016–Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted; Majandus- ja taristuministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; EVS 812 – 7:2008 Ehitise tuleohutus, osa 6: Ehitisele esitatavad põhinõuded, tuleohutuse tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus; EVS-EN 62305-4:2011+AC:2016 Ehitise elektri- ja elektroonikasüsteemid; EVS-EN 15287-1;2007+A1:2010: Korstnad. Projekteerimine, paigaldamine ja kasutusele võtmine.

Tabel 3 Ehitise kasutusviis I kasutusviisiga hoone

Ehitise kasutamisotstarve 12744 elamu juurde kuuluv abihoone

Tulepüsivusklass TP3

Kasutajate arv (inimeste arv) hoones Tavapäraselt 4 inimest

Korruste arv 1

Maapealsete korruste arv 1

Maa-aluste korruste arv -

Pääs pööningule Pööningule pääs köök-elutoast mööda reppi

Hoone kõrgus hoone maapinnast 5.5 m

Tulekaitsetase Põlemiskoormus kuni 600MJ

Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivus- tundlikkuse- ja tulelevikuklass

D-s2,d2

Välisseina välispinna tuletundlikkus D-s2,d2

Õhutuspilu välispinna tuletundlikkus D-s2,d2

Õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus Nõudeid ei esitata

Põrandate klass Klassinõudeid ei ole

Katusekatte tuletundlikus Broof (t2-t4)

Piksekaitse Ei ole nõutud kuid soovitatav

Suitsuärastus Akende ja uste kaudu.

Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest

Nõudeid ei esitata

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

25/43

Evakuatsioon Läbi kolme väljapääsuukse õue,

Korsten Korsten ehitatakse moodulkorstna detailidest. Suitsukorstnale on ette nähtud paigaldada puhastusluugid

(standard EVS812-3:2013). Korstnad on eraldatud vahelagedes põlevatest osadest vähemalt 50mm FPS14

villaga mahukaaluga 140kg/m³.

Soojusallikas Energiaallika liik

Õhk-vesi soojuspump, kaminahi. Õhksoojus ja elekter, tahke puit

Pääs katusele Eemaldatava redeliga maapinnalt, katusele, ja mööda statsionaarset katuseredelit mööda korstna juures oleva

platvormini Katuse kalle 33°

Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks Hoone moodustab omaette ühtse tuletõkkesektsiooni

Tuleohutusabinõud hoones Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Esmased tulekustutusvahendid - 6kg pulberkustuti

Küttekoldega ruumis vingugaasiandur

Küttesüsteem Küttekollete paigaldusel ja korrastusel lähtuda standardist „Küttesüsteemid“ EVS 812-3:2018

Ehitiste vahelised tuleohutuskujad Lähim hoone jääb ca 22 m kaugusele

Päästemeeskonna juurdepääs hooneni Mahasõiduga 25128 Husari-Sooküla-Hinsa teelt (ca 30m ) ja mööda kruusakattega juurdepääsuteed hooneni

Tuletõrjeveevõtu koht, lähim hüdrantkaev Väline tulekustutusvesi saadakse Mäestjärve tehisveekogu ääres väljaehitatud tuletõrje veevõtukohast LVK VID 6658,

kaugus rajatavast suvemajast ca 6,3 km kaugusel või suvisel ajal Noodasjärvest.

Projekteeritud suvemaja paikneb hajaasustusel.

Piksekaitse Ei ole nõutud kuid soovitatav

Ventilatsiooni tuleohutus Hoonet ventileeritakse akende ja uste kaudu

Elektrikaabelduse tuleohutus Kaabli sisend hoonesse tuleb teostada terasest hülsi läbi kuni sisendijaotusseadmeni (ASU). Õuepoolne toruots

pöörata põlvega alla poole, et kaitsta niiskuse ja sademete eest läbiviiku.

Hoones kasutatavate kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2

7.2 Kütteseadme ohutuskujad

Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1m ja tahmaluukide ees 0,6m vaba ruumi. Ruumisisesed ohutuskujad põlevmaterjalidest ehitiseosadeni olenevad kütteseadmete ja nende osade temperatuuriklassist.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

26/43

7.3 Korsten

Korsten ehitatakse moodulkorstna Isokern detailidest. Suitsukorstnale on ette nähtud paigaldada puhastusluugid (standard EVS812-3:2013). Korstnad on eraldatud vahelagedes põlevatest osadest vähemalt 50mm Paroc FPS 14 villaga mahukaaluga 140kg/m³. Vundamenti vajavad korstnad, mis on kogukaaluga üle 400 kg. Vabaltseisva korstna toetuse konstruktsioon peab vastama standardi EN 13084-1 nõuetele. Müüritiskorstna pinda võib katta krohvi, pahtli, värvi ja keraamiliste plaatidega. Korsten peab olema täies pikkuses vähemalt kahest küljest jälgitav.

7.4 Kütteseadme paigutus, ühendus korstnaga

Müüritud kütteseadme ohutu ehituse, remondi tagab kutseline pottsepp. Moodul kaminahi on ühendatud korstnaga ülaosas läbi kanaliga. Kuna kütteseade ja korsten (suitsulõõr) võivad omavahel erinevalt liikuda, tagatakse ülaühenduse tihedus näiteks metalltoruga, mille külge võib kinnitada ka kütteseadme suitsusiibri. Ühendustoru ja müüritise vahelise soojuspaisumise võimaldamiseks jäetakse nende vahele 5mm kuini 10mm laiune pilu, mis tihendatakse tulekindla isolatsioonimaterjaliga, kasutustemperatuuriga min 1000°C. Ühenduslõõri ja korstna sobivuse hindamisel tuleb lähtuda kütteseadme paigaldusjuhendist ja standardist EVS 812- 3:2018.

7.5 Korstna läbiviigud ehituskonstruktsioonidest

Müüritiskorstnate läbiviigud vahe- ja katuslagedest tuleb teostada vastavalt standard EVS 812-3:2018 p.7.6.4 toodule. Põlevmaterjalist ehitisosa ja korstna vahele paigaldatakse 50 mm paksune kiht Paroc FPD 14 mineraalvilla, mahukaaluga vähemalt 140 kg/m3 ja töötemperatuuriga vähemalt 600°C (EVS 812-3:2013). Müüritiskorstna välispinna vastu võib paigaldada põlevmaterjalist voodri või laudise (põrandalaudis, seinavooder), mille paksus on kuni 30 mm. (EVS 812-3:2013) Müüritiskorstna välispinna vastu võib paigaldada põlevmaterjalist põranda- või katteliistud, mille kõrgus on kuni 150 mm. (EVS 812-3:2013).

7.6 Koldeesine põrandakate

Tahkekütusega köetava kütteseadme ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte puhul mittepõlev kate näiteks plekk, klaas, kivi vms. Uksega kolde puhul peab mittepõlev põrandakate ulatuma ukseava servast 100mm kummalegi poole ja koldesuust 400mm eemale, arvestades kolde esiservast. Ukseta kolde puhul peab mittepõlev põrandakate ulatuma ukseava servast 150mm kummalegi poole ja koldesuust 750mm eemale, arvestades kolde esiservast. Küttekoldest ülespool võib süttivad materjalid olla minimaalselt 250mm kõrguse. Ohutuskujasid võib vähendada vastavalt standard EVS 812-3:2018 p.5.4 toodule.

Kauri, Sooküla, Võru vald, Võru mk SUVEMAJA EHITUSPROJEKT 30.01.2024 Töö JV-AR-01-2024

Jaan Vene Projektbüroo OÜ VÕRU 2024 MTR EEP002286 Haavaniidu, Haanja küla, Rõuge vald 65101 Reg.12068470 Võru maakond 30.01.2024 Koostas J.Vene

27/43

7.7 Kütuse paigutamine

Kütust, halupuud tuleb hoida selleks ettenähtud ruumis – kinnistul paiknevas olemasolevas kuuris. Kütusekogust, millest piisab kuni kaheks küttekorraks, võib hoida kütteseadme läheduses võttes arvesse ohutuskujasid põlevmaterjalist. Kütuse hoiustamisel peab olema tagatud, et selle temperatuur ei ületaks 80°C.

8 Töökaitse

Ehitustööde korraldamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse määrust 8.12.1999.a. nr.377 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" Vastavalt määrusele tuleb omanikul teatada ehitustööde alustamisest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne ehitustööde algust juhul, kui tööde planeeritud kestus ületab 30 päeva või kui objektil töötab samaaegselt vähemalt 20 töötajat. Omanik ja töövõtja peavad tagama, et enne ehitustööde alustamist oleks koostatud tööohutuse plaan ja esitatud kõik abinõud, mida vajalik rakendada ehitustööde igas etapis töötajate töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnakaitse tagamiseks.

9 Keskkonna- ja tervisekaitse

Projekteeritud suvemaja varustatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega. Heitveed on juhitud omapuhastisse (septik + immutuspeenar). Olmeprügi ja jäätmed paigutatakse metallist või plastmassist prügikonteinerisse, mille tühjendamine ja äravedu on regulaarne. Keskkonnaohtlikud jäätmed on ette nähtud viia kogumiskohtadesse. Kõik ehitamisel kasutatavad ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud, Tervisekaitsetalituse poolt testitud ja saanud loa ehituses kasutamiseks.

10 Energiatõhususe miinimumnõuded

Hoone ei kuulu hoonete hulka kus peab arvestama energiatõhususe miinimumnõudeid. Koostas: Jaan Vene Vastutav arhitekt: Diana Vene

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Võru Vallavalitsus

[email protected]

Võrumõisa tee 4a

65605, Võru, Võru maakond

Teie 07.02.2024

Meie 20.02.2024 nr 7.1-2/24/2145-2

Kauri kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Võru maakonna Võru valla Sooküla küla Kauri kinnistu

ehitusloa eelnõu (menetlus nr 414831).

Kinnistu (katastritunnus 91701:001:2334) asub riigitee nr 25128 Husari-Sooküla-Hinsa tee

(edaspidi riigitee) km 3,99-4,05 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse suvemaja ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Jaan Vene Projektbüroo OÜ, töö

nr JV-AR-01-2024 „Suvila ehitusprojekt. Arhitektuur-ehituslik osa. Eelprojekt.“

Projekteerimistingimuste eelnõud ei ole esitatud meile kooskõlastamiseks.

Palume ehitusloa aluseks olevat projekti korrigeerida järgmiselt.

1. Kanda projekti asendiplaanile riigitee kaitsevööndisse kavandatavate ehitiste ja rajatiste

(hoone, parkla, septik, septiku kuja, tehnovõrgud jms) kaugus riigitee katte servast.

2. Juurdepääs kinnistule on kavandatud riigitee km 4,025 ristumiskohalt, mille kohta projekti

seletuskirja p 3.2 „Ehitise asukoht ja maakasutus“ on kirjas: Juurdepääs on tagatud 25128

Husari-Sooküla-Hinsa teelt mida projektiga ei muudeta.

Juhime tähelepanu, et Kauri kinnistu on moodustatud 14.12.2022 Sepa katastriüksusest

(tunnus 91701:001:2333) eraldamise teel ning seetõttu on kaotanud juurdepääsu riigiteelt;

Sepa kinnistule toimub juurdepääs riigitee km 4,058 ristumiskohalt.

Vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3 tuleb riigitee ristumiskoha rajamiseks taotleda tee

omaniku (Transpordiamet) käest nõuded ristumiskoha ehitamiseks, mida aga ei ole tehtud.

Riigitee km 4,025 ristumiskoht on rajatud ajavahemikul juuni 2021 (Joonis 1) kuni mai

2023 (Joonis 2) ning vajalik on omavoliliselt rajatud ristumiskoha seadustamine.

2 (4)

Joonis 1. Kauri ja Sepa kinnistud, juurdepääs riigiteelt juuni 2021, väljavõte Maa-ameti

kaardirakendusest

Joonis 2. Kauri ja Sepa kinnistud, juurdepääs riigiteelt mai 2023, väljavõte Maa-ameti

kaardirakendusest

Riigitee km 4,025 omavoliliselt rajatud ristumiskoha asukoht vastab kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 1 tabel 17

nõuetele.

Ristumiskoha seadustamiseks palume huvitatud isikul (Kauri kinnistu omanik või tema

volitatud esindaja) esitada meile [email protected] vabas vormis digitaalselt

allkirjastatud taotlus riigitee ristumiskoha ehitamiseks riigitee nr 25128 km 4,025;

avaldusele palume lisada ka geodeetiline asendiplaan.

Riigitee ristumiskoha ehitamiseks sõlmime huvitatud isikuga riigitee ristumiskoha

3 (4)

ehitamise lepingu, mis annab õiguse ristumiskoha ehitamiseks viie aasta jooksul.

Ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmimisega täiendavaid kulutusi (riigilõiv) ei kaasne,

kuid kõik ristumiskoha ehitamisega seotud kulud (sh ristumiskoha projekti koostamine)

kannab huvitatud isik.

Riigitee ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja meile üle antud hiljemalt enne Kauri

kinnistule kavandatud suvemaja kasutusloa väljastamist pädeva isiku poolt.

Käesoleva ehitusloa aluseks oleva projekti asendiplaanile palume kanda riigitee

ristumiskoha lahendus vastavalt meie ja huvitatud isikuga sõlmitud riigitee ristumiskoha

lepingu lahendusele.

3. Projekti asendiplaani joonisele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) normide lisa 1 tabel 18

ning lisa 2 joonis 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi (sh hekk, piirdeaed, prügikonteinerid, vm; vajadusel näha ette puude

võrade tõstmine).

4. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed

häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega

võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja.

5. Projekti seletuskirja p 6.8 „Elektrivarustus“ on kirjas: Kinnistu omab liitumist ja

elektrivarustus lahendatakse eraldi projektiga olemasolevast liitumispunktist.

Juhime tähelepanu, et kinnistu liitumispunkt asub riigitee alusel maaüksusel (25128

Husari-Sooküla-Hinsa tee, katastritunnus 38902:004:1031) ning projekti koostamiseks

ning tööde teostamiseks riigitee alusel maaüksusel tuleb taotleda meie käest

[email protected] nõuded. Palume esitada nimetatud taotlus enne ehitusloa

eelnõu korduvaks kooskõlastamiseks esitamist.

Kuna käesoleva ehitusloa eelnõu aluseks oleva projektiga ei lahendata kavandatava hoone

elektrivarustust ning selleks koostatakse eraldi projekt, palume eemaldada projekti

asendiplaani jooniselt (Lisa 2) projekteeritav elektrikaabel (sh ka tingmärkide loetelust).

Vastasel juhul võib projekti asendiplaani alusel tekkida ekslik arusaam, et käesoleva

projekti alusel väljastatakse ehitusluba ka elektrikaabli rajamiseks.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning §

99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“,

jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Oleme valmis kooskõlastama Kauri kinnistu ehitusloa eelnõu pärast seda, kui oleme sõlminud

huvitatud isikuga riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu ning meie käest on taotletud nõuded

riigitee alusele maaüksusele tehnovõrgu rajamiseks (vt p 5).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

4 (4)

Lisad:

1. JVAR012024_EP_VK-3-01_Seletuskiri

2. JVAR012024_EP_AS-4-01_Asendiplaan-tehnovorkudega

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]