Lisa 1
KINNITATUD
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja
16.04.2012 käskkirjaga nr 1-5/5
Tulekahju korral tegutsemise plaan
RMK Sagadi metsakeskuses,
Sagadi mõisa hotellis
RMK Sagadi mõis, Sagadi küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa
Sagadi, 2012
Sisukord
1. Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldus 3
1.1 Üldosa 3
1.2 Objekti üldiseloomustus 3
1.3 Ventilatsioon 4
1.4 Elekter 4
1.5 Küte 4
1.6 Automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS) 4
1.7 Turvavalgustus 5
1.8 Esmased tulekustutusvahendid 5
1.9 Esmaabivahendid 5
1.10 Suitsetamise kord 5
1.11 Hoone tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustus 5
2. Tulekahjust teavitamise juhis 6
2.1 Tulekahjust teavitamise kord 6
2.2 Tulekahjuteate kontrollimise kord 7
3. Evakuatsioon 7
4. Tulekahju korral tegutsemise juhis 10
4.1 Tegutsemine tulekahju korral 10
4.2 Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine 11
5. Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhis 12
LISA 1. Tuletõrje- ja päästevahendite illustratiivne fototabel 13
LISA 2. Tulekustuti kasutamine 14
LISA 3. Evakuatsioonijuhtide ja vastutavate töötajate kontaktid 15
1. Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldus
1.1 Üldosa
Käesoleva juhendi eesmärgiks on reeglite kehtestamine tulekahju ennetamiseks, kahjude ärahoidmiseks ja kahjustuste likvideerimiseks ning tulekahjusituatsioonis tegutsemiseks, et tagada RMK Sagadi hotelli töötajate kiire, ohutu ja tulemuslik tegevus tulekahju korral, ohu avastamisel, päästeteenistuse ja hoones viibivate isikute teavitamisel ning evakueerumisel, ohu ja kahjustuste leviku piiramisel, esmaste tulekustutusvahendite kasutamisel ning avalikkuse informeerimisel.
Käesoleva juhendiga määratakse kindlaks tegevus tulekahju tekkimisel ja evakuatsiooni nõuded RMK Sagadi hotelli tööks kasutatava hoone ruumides ja territooriumil.
ASUTUS: Hotell-konverentsikeskus (majutus-toitlustushoone; konverentsikeskus)
Telefon: 6767 888;
e-post:
[email protected]
TEGEVUSVALDKOND: Majutus-toitlustusteenus; koolitus-konverentsikeskuse ruumide üürimisteenus.
PERSONALI TÖÖREZIIM JA HULK: RMK Sagadi hotell on avatud ööpäevaringselt ja aastaringselt
töötajaid – hotelli koosseisus 14 inimest, päevasel ajal kohal 4–6, kl 17–8 1 töötaja.
Restorani koosseisus 12 inimest, kl 8–22 vahetuses 4–8 töötajat.
külastajate arv – hotelli kliente kuni 54, restorani kliente kuni 100.
Kõik RMK Sagadi hotelli töötajad ja juhid peavad tutvuma käesoleva juhendiga ja kinnitama seda oma allkirjaga.
Käesolev juhend kuulub läbivaatamisele ja vajadusel korrigeerimisele:
• tegevuse või protsessi reglemendi ja töötingimuste muutumisel
• tulekahju või muu õnnetuse toimumisel objektil
• juhendi koostamisel aluseks olnud õigusakti muutumisel
• uute päästevahendite kasutuselevõtmisel
• tulekahjuõppuse järgselt, kui on tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võib järeldada, et olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane
• riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse saamisel.
Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise plaani muudatustest teavitatakse töötajaid ning vajadusel ettevõttes või asutuses mittetöötavaid inimesi.
1.2 Objekti üldiseloomustus
RMK Sagadi hotelli territooriumi mõtteline suurus on 4000m² (osa mõisakeskuse territooriumist); päästetehnika juurdepääs on võimalik hoone põhjapoolsest küljest.
Antud territooriumil on üks kahe tiibosaga hoone, hoone tiibade vahele jääb siseõu suurusega ca 1300 m2
Sagadi hotelli hoone on katusekorrusega ühekorruseline TP-2 klassi ehitis. Hoone ehitusalune pind on 1576 m². Hoone on tehiskivi-puit ehitis. Katusekate on kivi. Korrusetasapindade ruume kasutatakse alljärgnevalt:
Esimesel korrusel asuvad fuajee ehk külastajate vastuvõtt ja ooteruum, hoone tiibades 14 hotellituba ja ühenduskoridorid, kontoriruumid, tehn. abiruumid, seminariruum, kaks tualettruumi, ladu. Vastuvõturuumis on hoone valveadministraatori töökoht, kes vormistab majutused ja juhendab külastajaid konverentsiruumide rentimise korral renditud ruumides.
Katusekorrusel asuvad restorani söögisaal koos kaminasaaliga, restorani köögiplokk, toidulaod, abiruumid, välisterrass, hoone tiibades majutusruumid ja ühenduskoridorid
Hoone kogupindala on jaotatud viieks tuletõkketsooniks, milliseid eraldavad projektijärgse tulepüsivusklassiga tuletõkkeuksed, tuletõkkepiirete tavaseisund on suletud
Territoorium on heakorrastatud, sisehoov haljastatud, mujalt murukattega ning ümbritsetud piirdeaiaga (kaks sissepääsuväravat – autoväravad ja üks jalgvärav tagaküljelt). Autoväravad on alaliselt avatud. Tuletõrjeveevõtu võimalust hoone lähistel ei ole, veevõtukohad (tiigid) asuvad lõunasuunas 600 m ja kirdesuunas 750 m kaugusel.
1.3 Ventilatsioon
Hoones kolm hoone keskosa pööningule paigaldatud eelsoojendusega sundventilatsiooni agregaati ja kaks kohtventilatsiooni seadet (konditsioneerid koogis ja baariruumis).
1.4 Elekter
Hoone elektrienergiaga varustamine toimub Eesti Energia AS elektrivõrgu poolt. Hoone peaelektrikilp asub I korrusel peasissepääsust paremal eraldi ruumis. Mõisakompleksi hooneid toitev alajaam asub hotellihoone paremal küljel ca 6 m kaugusel. Elektrivarustuse katkestamine hoones on võimalik eraldi hotelli peakilbist või kogu mõisakompleksi elektritoite katkestamisega alajaamast.
1.5 Küte
Hoone kütmine toimub eraldi asuvast katlamajast, vesikeskküttena. Katlamaja seiskub automaatselt normaalparameetrite muutumisel (näiteks veekadu) ja täiendavaid lülitamisi ei vaja.
1.6 Automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS)
Tulekahju kiire avastamise tagab hoonesse paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS). Süsteem võimaldab teha kindlaks tulekahju asukoha piirkonniti, anduritepaigalduse sektsioonide kaupa ja saada informatsiooni tule levimisest. Häire kuvatakse keskseadme paneelile. Häirekellad käivituvad automaatselt peale anduri rakendumist. ATS käivitub ka oma töövalmidust ohustavate rikete korral. Paiknemisskeemid, kasutusjuhendid ja hoolduspäevikud on keskseadme juures. Hoone ATS süsteemi keskseade paikneb administraator töökohal vastuvõturuumis Häiresüsteemi käivitamine on võimalik ka hoones paiknevate käivituslülitite abil, millede kaitseklaas tuleb selleks purustada.
ATS koosneb:
a) Suitsuanduritest, temperatuurianduritest ;
b) tulekahjuteatenuppudest . Tulekahjuteatenupu rakendamiseks tuleb purustada teatenupu klaas;
c) tulekahju häirekelladest, mis on paigaldatud hoonesse hajutatult, tagamaks kuuldavuse kõikidesse hoone osadesse.
ATS on varustatud põhitoitepinge katkemisel tekkivate avariiolukordade vältimiseks reservtoiteakudega. ATSi anduritega on varustatud kõik ruumid, v.a. tehnilised ruumid
Tulekahju avastamise korral, kas anduri poolt või saades signaali tulekahju teatenupult, toimuvad ATS süsteemi poolt järgmiste seadmete sisse- või väljalülitused:
• Tulekahjuteade kuvatakse ATS süsteemi keskseadmele, näidates ära häiretsoon.
• Häireedastus alarmkelladega.
• Automaatne blokeering peatab ventilatsiooniseadmete töö
1.7 Turvavalgustus
Turvavalgustus koosneb evakuatsioonivalgustitest. Hoone turvavalgustus võimaldab üldvalgustuse kahjustuse korral inimestel lahkuda ohustatud kohast ja enne lahkumist lõpetada või peatada ohtlikud protsessid ning teha päästetöid.
Evakuatsioonivalgustid on paigaldatud väljapääsudele ja treppidele, evakuatsiooniteedele. Turvavalgustus põleb alaliselt ja jääb voolukatkestuse korral põlema vähemalt 1 tunniks.
1.8 Esmased tulekustutusvahendid
6 kg ABC pulberkustutid. Kustutid paiknevad evakuatsiooniteedel või nende lähistel vastavalt hoone evakuatsiooniskeemile.
1.9 Esmaabivahendid
Esmaabivahendite komplekt asub I korrusel administraatori töökohas ja restorani köögis.
1.10 Suitsetamise kord
Suitsetamine on lubatud selleks kindlaks määratud ja tähistatud kohtades. RMK hoonetes on suitsetamisrežiim kehtestatud peadirektori käskkirjaga. Teistes ruumides on suitsetamine rangelt keelatud. Territooriumil on suitsetamine lubatud ainult vastavalt tähistatud kohas.
1.11 Situatsioonimuutused hoones
Käesoleva tegevusplaani koostamisel on arvesse võetud olemasolev, tüüpne töökorraldus, kasutuskoormus ja hoone projektijärgsed kasutusturvalisust tagavad lahendused. Ajutiste ja ühekordsete järskude situatsioonimuutuste korral (eriteenuste või eritingimustega ürituste korraldamine väljaüüritavates ruumides: peod, pulmad, ühekordsed rahvarohked kogunemised, töötajate vahetumine või abitööjõu palkamine, avariijuhtumitest põhjustatud takistused evakuatsiooniteedel, helitehnika kasutamine, jne. otsustab ja korraldab majasisese turvainfo ajutise muutmise ja inimeste täiendava teavitamise situatsioonimuutustest üksuse juht või hoone osades tuleohutuse eest vastutav isik. Seoses teenusteprogrammi ja hoone kasutusiseloomu muutmisega tekkivad jäävad muutused tuleohutus jm. turvaseeskirjades kooskõlastatakse ja lahendatakse ruumikasutaja üksuse taotlusel KVO spetsialistide poolt arvestades seadusandlust ja riiklike järelvalvesüsteemide nõudeid. Töötajate kutsealadega seotud perioodilisi koolitusi ja teadmiste kontrolli tuleohutuse nõuete ja eeskirjade tundmises korraldab üksuse juht.
1.11 Hoone tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustus
Tule- ja plahvatusohtlikud olukorrad võivad tekkida:
• elektriseadmete ülekoormamisel;
• paigaldatud seadmete vääral kasutamisel;
• lahtise tule kasutamisel töötajate või külastajate poolt;
• suitsetamisel;
• tuletööde tegemisel;
• süütamisel;
• objektil kehtestatud tuleohutusnõuete eiramisel.
2. Tulekahjust teavitamise juhis
2.1 Tulekahjust teavitamise kord
Üldised põhimõtted:
• Esimestel minutitel on tuld reeglina lihtne kustutada.
• Tuli levib kiiresti ülespoole, aeglasemalt külgsuunas, veel aeglasemalt alla.
• Suits levib eeskätt üles, aga võib levida ka nii, et tulekolle asub hoopis teises kohas kui suitsu ilmneb.
Kui märkad suitsu või tunned põlemise lõhna, püüa kiiresti kindlaks teha selle allikas.
Kui avastad väikese tulekolde, millest ennast ohtu seadmata jagu saad, tegutse järgnevalt:
• toimeta inimesed ruumist välja;
• kustuta esmaste tulekustutusvahenditega liikudes vastavalt evakuatsiooniskeemil toodud joonistele, kustutamise käigus tuleb silmas pidada, et ei hinnataks üle oma võimeid. Elektriseadmete kustutamisel tuleb meeles pidada, et viimased tuleb enne voolu alt vabastada (välja arvatud juhul, kui kustuti pealdise kolmandas jaotises on tähis "E" ja kirje "võib kasutada kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks");
• tuuluta ruum põhjalikult;
• teata vahejuhtumist metsakeskuse juhatajale ja piirkonna kinnisvarahaldurile. Vahejuhtumist tuleb teavitada Häirekeskust telefonil 112.; lihtsatel juhtudel otsustab teavitamise vajaduse vastutav isik.
Kui avastad tulekolde, mille kustutamises sa kahtled või mis ajab hoonesse palju suitsu isegi siis, kui suudad tule kustutada, tegutse järgnevalt:
• Päästa vahetus ohus olijaid ning jaga ülesandeid, kui abistajaid on rohkem.
• Teavita tulekahjust 112, vajuta tulekahju teatenuppu.
• Kustuta esmaste tulekustutusvahenditega liikudes vastavalt evakuatsiooniskeemis toodud joonistele, kustutamise käigus tuleb silmas pidada, et ei hinnataks üle oma võimeid. Elektriseadmete kustutamisel tuleb meeles pidada, et viimased tuleb enne voolu alt vabastada (välja arvatud juhul, kui kustuti pealdise kolmandas jaotises on tähis "E" ja kirje "võib kasutada kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks").
• Piira tulekahju levikut. Kui tunned, et ei ole võimeline likvideerima põlemiskollet, lahku ruumist. Vältimaks tule levikut, sulge väljudes võimaluse korral kõik aknad ja uksed (mitte lukustada)
• Alusta evakuatsiooni vastavalt peatükile Evakuatsioon.
• Tegutse edasi vastavalt evakuatsiooni juhi ja päästetööde juhi korraldustele.
Helistades hädaabinumbril 112
• teata õnnetuskoha aadress või võimalikult täpne asukoht;
• räägi, mis on juhtunud (mis põleb, kui suures ulatuses);
• teata päästekorraldajale, kas ruumides on inimesi, kas neid ähvardab oht, kas on kannatanuid.
• vasta küsimustele rahulikult;
• järgi häirekeskusest saadud juhiseid;
• teata oma nimi ja kui tead, ka telefoni number, millelt helistad;
• ära katkesta kõnet ilma loata;
• ära lülita telefoni välja peale teate edastamist - päästekorraldaja võib veel lisainformatsiooni vajada;
• kui olukord muutub oluliselt enne päästemeeskonna saabumist, teata sellest häirekeskusesse.
2.2 Tulekahjuteate kontrollimise kord
Lähenedes ruumile, milles on käivitunud tulekahjuhäire, jälgi tulekahjutunnuseid. Kui neid ei esine ja ruumi uks on suletud, siis toimi järgmiselt: Kontrolli käe välisküljega, kas uks (ka ukselink) on tavalisemast soojem või tuline. Kui uks on soojem kui tavaliselt või tuline, siis seda ust ei tohi avada, kuna tavalisemast „soojem uks“ võib olla tingitud ruumis olevast tulekahjust. Koheselt edastada ohuteade vastavalt käesolevale juhendile.
Kui uks ei ole tavalisest soojem, siis ettevaatlikult avada uks, hoida ennast seina või ukse varju, et tuvastada, kas ruumis on tulekahju, vajadusel kasuta tulekustutit.
NB! Kui ukse avamisel on näha, et ruum on täitunud suitsuga või tulekahju intensiivsus on liiga suur, siis võimalusel tühjenda tulekustuti ja sulge uks ning edasta hoones viibivatele isikutele ohuteade käesoleva juhendi kohaselt.
Valehäire korral:
Kui kontrollitavas ruumis ei tuvastata tulekahju tuleb välja selgitada, mis võis käivitada tulekahjusignalisatsiooni süsteemi (remonditööd, suitsetamine, võimalik tehniline rike). Kui valehäire põhjus on selgusetu, tuleb koheselt teavitada süsteemi hooldavat ettevõtet.
Valehäire korral tuleb teha märge ATSi hoolduspäevikusse. Kui häire põhjus võib olla seotud süsteemi rikkega teavitatakse telefoni teel hooldust teostavat ettevõtet süsteemi hoolduse vajadusest (kõne teostuse kohta tehakse samasse päevikusse märge).
3. Evakuatsioon
Evakuatsioon on inimeste sunnitud väljumine ruumist, ehitisest või teatud alalt ohutusse kohta tulekahju või muu õnnetuse või ohu puhul. Evakuatsiooniteed on tähistatud valgustatud evakuatsioonimärkidega, mis näitavad evakuatsioonitee suunda.
Evakuatsiooni otsuse võtab tulekahju korral vastu tulekahju avastanud töötaja. Kiiresti areneva õnnetuse korral tuleb ohukoldest alustada evakuatsiooni ilma korraldust ootamata.
Evakueerimisel hoonest järgida tähistatud evakuatsiooniteid, evakueerimise skeemid on paigaldatud hoone personali – ja majutusruumidesse. Tulekahjuteate saamisel väljuge koheselt hoonest kogunemiskohta. Kogunemiskoht asub hoone ees keskväljakul või hoone taga parklas. NB! Territooriumile pargitud autot ei tohi sealt liigutada ilma evakuatsioonijuhi või päästemeeskonna loata.
Esmalt tuleb evakueerida inimesed, keda ähvardab mistahes ohu poolt kõige suurem oht (põlev ruum ja külgnevad ruumid). Seejärel kogu hoones olevad inimesed.
Evakuatsioonikorralduse saamisel (ATS rakendumine, evakuatsiooni eest vastutava isiku käsk, otsene oht elule või tervisele):
• salvesta pooleliolev töö, sulge aknad, lahku ruumist, sulgeda enda järel uks kuid ära lukusta ust võtmega;
• tulekahju avastamisel helista numbrile 112;
• ruumist väljudes veendu, et sinna kedagi ei jäänud;
• lahku koos teiste töötajate ja külastajatega lähimat ja lühimat ohust vaba kasutatavat evakuatsiooniteed kaudu ohualalt, mitte siseneda suitsu ja tule koldesse;
• osale kogunemiskohas personali loenduses;
• kanna evakuatsioonist ette evakuatsioonijuhile.
Suitsuses ruumis liigutakse neljakäpukil mööda seinaääri, et mitte komistada ja kaotada orientatsiooni. Vaheuksed avatakse ettevaatlikult, olles valmis neid ohu korral kiiresti sulgema. Haakumist, kinnijäämist põhjustada võiv riietusese võetakse seljast ja kantakse seda keebina pea ja näo kaitseks.
Evakuatsiooniväljapääsu poole suundudes tuleb vältida suitsu ja tule koldeid.
Tulekahju avastamisest alates, kui see on võimalik, tuleb korraldada tulekustutamine ja vara evakueerimine nende töötajate poolt, kes ei ole hõivatud inimeste evakueerimisega. Hilisem varade ohutusse kohta toimetamine võib toimuda ainult kustutus- ja päästetööde juhi loal.
Vastutavad isikud kontrollivad võimaluse korral kõik ruumid üle, peavad arvestust evakueeritute üle ja otsustavad edasise tegevuse, viivad läbi kogunemise kohas inimeste loenduse ja annavad loenduse tulemused edasi evakuatsioonijuhile. Köögiosa evakuatsiooni eest vastutav isik sulgeb võimalusel küttegaasi magistraaltorul asuva sulgkraani, lülitab välja köögi kohtventilatsiooni kui hoone elektrivarustus on säilinud, kontrollib kas sundventilatsiooni agregaadid on automaatselt seiskunud. Ruumist lahkumise eel katab kinni kergestisüttivate toiduainete varud (näiteks toiduõli) või eemaldab need ruumist. Lukustatud toiduladude uksed tuleb lukust lahti teha; kui see osutub võimatuks ,võtmed kaasa võtta ja esimesel võimalusel päästetööde juhile üle anda. Lahkumise eel lülitada võimalusel välja kõik köögi tehnoloogilised seadmed.
Evakuatsiooni üldjuht- valvekorra administraator kontrollib majutus-või ruumide rendi registreeringute sissekannete ja töötajate nimekirja põhjal, kas inimesed on kuulnud häiresignaali ja hoonest väljunud. Juhtumitel, kus külastaja kasutusse antud majutusruumi uks on lukustatud ja pole teada kas inimene on ruumist väljas tuleb juhinduda hotellis kehtivatest sisekorra- ja teeninduseeskirjadest, vajadusel avada uks universaalvõtmega. Administraator otsustab vastavalt olukorrale hoones elektrivarustuse väljalülitamise vajaduse peakilbist; kui see põlengu asukoha tõttu on võimatu, püüab ruumi võtme esimesel võimalusel üle anda päästetööde juhile. Administraator viib läbi kogunemiskohta saabunud inimeste loenduse, kogub andmed kannatada saanute ja teadmata asukohaga inimeste kohta ja edastab info võimalusel päästetööde juhile; transpordivahendite teisaldamise vajaduse korral leiab külastajate hulgast nende omanikud.
Evakuatsioonijuhi kohustused evakuatsiooni korral: Kogub sündmuse kohta informatsiooni, pärast päästekeskuse teavitamist informeerib juhtunust üksuse juhti ja halduspiirkonna kinnisvarahaldurit. Võtab vastu päästetehnika ja edastab päästetöödejuhile olemasoleva teabe ohtu jäänud inimeste kohta ja põlengu asukoha ning suuruse. Abistab võimaluste piires päästemeeskonda päästetööde läbiviimisel.
Kui selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni ning tema päästmine on raskendatud kõrge temperatuuri ja suitsu tiheduse tõttu, siis tuleb erivahendite vajadusest teavitada päästetööde juhti.
Evakuatsiooni käigus teavitab juht veelkord inimesi evakuatsiooni põhireeglitest:
Kui tuli ja/või suits on teid väljapääsuteedest ära lõiganud, ärge üritage tulerindest läbi murda vaid:
• püüdke säilitada enesevalitsus ja olla rahulik;
• kui ruumist pole võimalik lahkuda, sulgege uks, toppige uksepilud ja ventilatsiooni avad kinni võimaluse korral veega niisutatud riidega;
• avage aknad ning hüüdke appi, samas näidates ennast;
• helistage võimaluse korral häirekeskusele 112, kolleegile või ülemusele ning teavitage neid enda olukorrast ning täpsest asukohast;
• liikudes suitsuses ruumis või koridoris ärge seiske püsti, vaid liikuge seinaääres nelja käpukil või roomates, sest põranda ligidal on suitsutihedus väiksem;
• ust avades jääge alati selle varju või varjake ennast ukse kõrval seina ääres;
• andke päästemeeskonnale enda asukohast märku kõigi võimalike vahendite abil;
• vältige enesevigastuslikku käitumist.
Oluline teave evakuatsiooni eest vastutavatele isikutele:
Hotellihoonega on seotud kolm kõrgendatud ohuga tsooni:
I korruse vastuvõtu ooteruum - läbi kahe korruse avatud ruumi katuslaest võivad kukkuda põlevad, suure kaaluga konstruktsiooniosad.
Vasaku majutustiiva I j a II korruse puhkeruumid - ruumide seina taga väljas asub plahvatusohtlik küttegaasi grupiseade.
Hoone ümbrus piki kogu hoone seinte välimist perimeetrit 2,5-3,5 m kaugusel – kõrge viilkatuse roovituse põlengu korral võivad roovilt vabanenud katusekivid langedes ohustada allolijaid.
Majutustubade välisterrassile väljuvate klaasuste juures on kasutusel nn. aknasulused – lukustuse avamiseks tuleb käepidet pöörata vastupidiselt tavapärasele- ristasendisse ukselehe suhtes!
Inimeste pikemat peatumist või kogunemist nendes tsoonides tuleb vältida. Territooriumisisene tee hoone esiküljel on ainus ligipääs päästetehnikale – tee tule hoida võimalikult vabana.
Evakueerimisel on kasulik teada:
• prioriteediks evakueerimisel peab olema – ohtlikus tsoonis viibivad inimesed esimesena;
• evakueerimisel on kõige tähtsam säilitada rahu;
• inimesed alluvad kergesti ja täidavad käsklusi mõtlemata nende sisule;
• evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata initsiatiivi;
• liikumine treppidel ja evakuatsiooniteedel peab olema tasakaalukas ja rahulik;
• ohtlikud situatsioonid tekivad kitsastes kohtades (ukseavad jms), kus suur hulk inimesi püüab kiiresti läbi minna. Sellistes kohtades on eriti oluline inimesi rahustada.
4. Tulekahju korral tegutsemise juhis
4.1 Tegutsemine tulekahju korral
Nr
Tegevus
Tegutsemise kirjeldus ja järjestus
Täitja
1
Sündmusest teatamine
ATS häire korral liikuda ATS keskseadme juurde ja välja selgitada kust alast (tsoonist) häire tuleb ning seejärel kontrollida häiret andnud ala (tsooni)
Vastutav isik,
administraator
2
Sündmusest teatamine
Tulekahju avastamisel koheselt lülitada sisse tulekahju alarm, vajadusel (juhud, millal on näha, et omade jõududega hakkama ei saada) teavitada koheselt Päästeameti Häirekeskust numbril 112.
Tulekahju avastanud isik
3
Tulekahju kustutamine päästeteenistuse saabumiseni
Tulekahju avastamisest alates korraldada võimalusel tule kustutamine nende töötajate abiga, kes ei ole hõivatud inimeste evakueerimisega.
Kõik töötajad, kes ei ole hõivatud evakueerimisega
4
Evakueerimine hoonest
Viia või juhatada viivitamatult kõik inimesed ohutult ehitisest välja, kontrollida et uksed, aknad oleks kinni.
Vastutavad isikud
5
Evakueeritute loendamine
Viivad läbi kogunemise kohas personali loenduse ja annavad loenduse tulemused edasi evakuatsioonijuhile. Kogunemine ja loendus toimub hoones ees või taga asuvatel väljakutel.
Vastutavad isikud,
administraator
6
Päästemeeskonnale sündmuse tutvustamine ja osalemine päästetööde staabis
Minna vastu päästemeeskonnale. Tutvustada ennast, kirjeldada sündmust ja asukohta ning näidata ja tähistada kogunemiskoht päästetehnikale. Olla valmis osalema päästetööde staabis
Vastutav isik,
administraator
7
Elektrivoolu väljalülitamine
Võimalusel lülitada välja peakilbist hoone elektrivool (I korruse kilbiruumis või hotelli paremal küljel paiknevast alajaamast).
Vastutav isik,
administraator
4.2 Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine
Tulekustutite kasutamine
Tulekahju korral arvesta eelkõige põlemise suurust ja põlevmaterjali liiki (põlevvedelik, tahke põlevmaterjal jne).
Pulberkustutiga töötamisel pea meeles:
• võta tulekustuti ja vaata mida sellega võib kustutada
• lähene põlengule ohutu kauguseni ja rakenda tulekustuti tööle vastavalt kasutusõpetusele;
• kasutades pulberkustutit hoia kustutusvoolikut kinni võimalikult otsast (mitte korpuse lähedalt), kuna nii kontrollid paremini kustutusjoa suunda;
• tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata intensiivsema põlemise kohta pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna kustutusainega;
• lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu mahuti siseseina;
• mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult katta kustutusainega kogu põlev pind;
• välitingimustes kustutamisel tuleb seista ülalpool tuult.
5. Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhis
Päästemeeskonna saabudes peab evakuatsioonijuht päästetööde juhile teatama:
• mis ja kui suures ulatuses põleb;
• kas hoonesse on jäänud inimesi, kui suur on neid ähvardav oht ja kas on kannatanuid;
• millist teed pidi jõuab kõige paremini kannatanuteni (tulekoldeni) ning umbkaudne teepikkus (meetrites);
• muud tulekahjuga kaasnevad ohud (plahvatusoht, mürkkemikaalid);
• peakilpide ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme asukoha.
Evakuatsioonijuht ei tohi lahkuda sündmuskohalt, kuna kustutus- ja päästetööde juhil võib vaja minna lisainformatsiooni objekti iseärasuste kohta.
Evakuatsioonijuht, kes juhtis kustutustöid ja evakuatsiooni, on peale päästeteenistuse saabumist kohustatud:
• teatama kõik tarvilikud andmed põlemiskolde, selle kustutamiseks rakendatud abinõude ning ruumides tulekahju likvideerimisega seotud inimeste kohta;
• teatama puuduolevate inimeste arvu ja nende oletatava asukoha hoones;
• konsulteerima kustutustööde juhti põleva objekti iseärasuste kohta;
• vajadusel eraldama tulekahju kustutamisega ja vara evakueerimisega seotud töödeks tööjõu;
• organiseerima kustutus- ja päästetööde juhi nõudmisel mitmesuguste kommunikatsioonide välja- ja ümberlülitusi.
LISA 2. Tuletõrje- ja päästevahendite illustratiivne fototabel
Evakuatsioonitee tähistus
6 kg pulberkustuti, mis sobib tahkete
ja sulavate ainete, gaaside, põlevvede-
like ning kuni 1000V pingega elektri-
seadmete kustutamiseks.
Tulekahju teatenupp, mille kaudu saab anda Erineva suitsuandurid, mis tulekahju
tulekahjuteate käsitsi. Kui häirekellad ei ole korral annavad signaali keskseadmesse.
tööle rakendunud, tuleb purustada tulekahju
teatenupu klaas, et häirekellad tööle rakenduks.
ATS Keskseade, kuhu tuleb tulekahjuteade
LISA 3. Tulekustuti kasutamine
LISA 4. Evakuatsioonijuhtide ja vastutavate töötajate kontaktid
RMK Sagadi mõisa hotelli evakuatsioonijuhtide ja vastutavate töötajate kontaktid:
Evakuatsioonijuht: valvekorra administraator
tel. 676 7888, e-post
[email protected]
Evakuatsiooni vastutavad töötajad:
Köögiploki ruumid, toidulaod, tehnoloogilised seadmed:
Vahetuse kokk, tel. 676 7887
Restorani söögisaalid ja terrass:
Vahetuse ettekandja, tel. 676 7872
Majutusruumid, konverentsiruumid, üldkasutatavad ruumid:
Vahetuse administraator, tel. 676 7888
Muud olulised kontaktid:
Nimekiri hoone tehnosüsteemide hoolduse ja avariijuhtumite likvideerimise eest vastutavate töötajate andmetega asub administraatori töökohal.
Koostas:
Matti Mölder
kinnisvarahaldur