Põlva vald, Põlva linn, Käisi tn 3 korteriühistu

ETTEKIRJUTUS

Põlva 03.12.2019 nr 7.2-6.3/2819

26.11.2019 toimunud kontrollkäigul „Põlva vald, Põlva linn, Käisi tn 3 korteriühistu“

aadressiga, Käisi tn 3, Põlva linn, Põlva maakond, tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mille

olemus on kirjeldatud Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ Põlva haldusjuhi Kaili Meekler

juuresolekul koostatud kontroll-lehel, mille alusel alustati 26.11.2019 haldusmenetlus nr

7.2-5.3/3417.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Pille Pluumo,

võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1, ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud

tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid, otsustas: Anda käesoleva haldusakti adressaadile –„Põlva vald, Põlva linn, Käisi tn 3

korteriühistu“ (registrikood 80475272) – Uus tn 1, Põlva linn, Põlva maakond, järgmised

ettekirjutused, mis tulevad täita määratud tähtajaks:

1. Eraldada keldriruumid evakuatsioonitrepikodadest omaette tuletõkkesektsioonideks

nõuetekohaste tuletõkkeustega (EI-60), et võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks

tagatud inimeste ohutu evakueerumine või nende evakueerimine hoonest. Alus: Tuleohutuse seadus § 5 lg 3; Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”§ 55 lg 2 vastavalt § 41 lg 2, § 45 lg 2 p

4.

Tuleohutuse seadus § 5 lg 3 - ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku

takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.

Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 55 lg 2 - enne käesoleva määruse jõustumist

õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe

kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12-

14, 29, 30, 32-34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkt 3 kohta. Olemasolevasse

ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes nimetamata

tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema

nõuetekohaselt hooldatud.

Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 12 lg 6 p 1 - evakuatsioonitee moodustatakse omaette

tuletõkkesektsioonina.

Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 12 lg 6 p 2 - hoone või selle osa kasutamisotstarbest

lähtuvalt eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks evakuatsioonitrepikoda.

2 (6)

Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 12 lg 6 p 12 - hoone või selle osa kasutamisotstarbest

lähtuvalt eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks kelder, välja arvatud ühe korteriga elamus.

Kontrollkäigul selgus, et pääs keldritesse on ühendatud evakuatsioonitrepikojaga ehk on avatud

ning keldrite ees puudusid nõuetekohased tuletõkkeuksed. Kogu hoone keldriruumid olid

eraldamata vaheseintega ja läbisid kõiki trepikodasid. Keldriruumide tulepüsivus tarinditele

(seintele ja lagedele) on vähemalt REI-120 ja tuletõkkeuksed peavad olema keldriruume

eraldavast ainukesest evakuatsioonitrepikojast vähemalt EI-60 tulepüsivusklass. Selle

saavutamiseks tuleb tarindid (seinad ja lagi) katta ning läbiviigud kogu tarindi paksuses sulgeda

mittepõleva materjaliga, mis tagab tulekahju korral keldriruumide tulepüsivuse vähemalt 120

minutit. Tuletõkkeuksed peab olema sertifitseeritud ja omama tähist EI-60 (või S) ehk tulekahju

korral on sellise ukse tulepüsivusaeg 60 minutit.

Hoone jaotatakse tuletõkkesektsioonideks selliselt, et tulekahju ühes tuletõkkesektsioonis

põhjustaks võimalikult vähe ohtu hoonele, inimestele, varale või keskkonnale ning kahju

piirduks selle tuletõkkesektsiooniga, milles tulekahju alguse sai. Hoone jaotatakse

tuletõkkesektsioonideks ruumide kasutusotstarbe järgi, välja arvatud juhul, kui on rakendatud

meetmeid, mis tagavad ruumide võrdväärse tuleohutuse, sealhulgas moodustatakse

tuletõkkesektsioonid ruumide kasutamisotstarbe, hoone kasutusviisi ja eripõlemis koormuse

järgi.

Tähtaeg: 15.12.2022

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 500 (viissada)

eurot.

2. Likvideerida keldrite, sealhulgas keldriruumide rendipinna 2 evakuatsioonitee

üldkasutatavatelt pindadelt põlevmaterjal ning muud esemed. Alus: Tuleohutuse seaduse Tuleohutuse seadus § 6 lg 1 ja § 19 lg 1 ning Siseministri

02.09.2010. a määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“

§ 2 lg 1.

Tuleohutuse seadus § 6 lg 1 - piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon

ning kergesti läbitav evakuatsioonitee.

Tuleohutuse seadus § 19 lg 1– põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus

läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohtu või raskendaks päästetööd.

Siseministri 02.09.2010. a määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1- põlevmaterjal ladustatakse ehitises selliselt, et see ei põhjustaks

tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise võimalikkust.

Põlevmaterjali ei ladustata evakuatsiooniteedel.

Evakuatsiooniteele ei tohi paigutada selliseid esemeid ega seadmeid, mis suurendavad

põlemiskoormust või suitsu eraldamise tõttu ohustavad isikuturvalisust. Süütamise ja süttimise

riskid on suuremad kohtades, kus on esemete panipaigad ja laoruumid. Keldrikorruse

vahekäikudes ja evakuatsioonitreppide all hoitav põlevmaterjal soodustab tule ja suitsu levikut

ning tekitab suuremat põlemiskoormust. See võib omakorda tekitada täiendavat tuleohtu,

millega ei ole ehitise projekteerimisel ja ehitamisel arvestatud. Samuti tekitab vahekäikudesse

ladustatud põlevmaterjal päästetöödel kõrgendatud riskikeskkonna -suurem põlemiskoormus ja

põlengu intensiivsus raskendab tulekahju kustutamist ning muudab ohtlikuks

suitsusukeldumise päästjatele keldris. Samuti takistab keldrite üldpindadele ladustatud sanitaar-

või kodutehnika vm esemed päästetööde teostamist ning kiiret evakuatsiooni.

Põlevmaterjal käesoleva seaduse tähenduses on süttiv aine, vedelik või valmistis, mis sädemete

ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib,

3 (6)

levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku (vaibad,

jalatsid, mööbel jm).

Kontrollkäigul fikseeriti, et keldrite üldkasutatavatel pindadel oli mõningal määral

põlevmaterjali ning muid esemeid. Keldriruumides asuval rendipinnal (sõiduõpe) 2

evakuatsiooniteele oli ladustatud põlevmaterjali. Tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel

kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutajate evakuatsiooni takistavat

temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid asjaolusid.

Evakuatsioonitee ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad

ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Suurõnnetuste puhul on üks enamlevinud

vigastusi (lisaks otsestele vigastustele õnnetuse põhjustajast) evakuatsioonil saadud traumad,

samuti on esinenud surmajuhtumeid. Samuti tekitab põlevmaterjal päästetöödel kõrgendatud

riskikeskkonna - suurem põlemiskoormus, põlengu intensiivsus ja eralduva suits raskendab

tulekahju kustutamist.

Tähtaeg: 01.02.2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 400 (nelisada)

eurot.

3. Korrastada hoone üldkasutatavatel pindadel elektripaigaldised (sealhulgas

rendiruumides keldris). Paigaldada valgustitele kaitsekuplid ning harukarpidele

puutekaitsmed, et oleks tagatud elektrisüsteemi korrasolek vältimaks võimaliku

tulekahju teket.

Alus: Tuleohutuse seadus § 27 lg 1 ja lg 2.

Tuleohutuse seadus § 27 lg 1 – seadme ja paigaldise paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel

ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning juhinduda tootja kasutusjuhendist ja õigusaktidest.

Tuleohutuse seadus § 27 lg 2 – keelatud on kasutada mittestandardset, tuleohtu põhjustada

võiva rikkega seadet või paigaldist.

Valgustite paigaldamisel ja kasutamisel tuleb juhinduda tootja kasutusjuhendist ning vältida

tuleohtu. Kaitsekuplita valgusti ei ole standartne, samuti puutekaitsmeteta harukarbid ning

elektripaigaldiste kasutamine sellisel kujul pole lubatud. Kontrollkäigul fikseeriti, et hoone

üldkasutatavates ruumides oli enamus valgusteid keldris ilma kaitsekupliteta, rendipinnal

keldris puudusid puutekaitsmed harukarpidel.

Tähtaeg: 01.02.2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300 (kolmsada)

eurot.

4. Korraldada kortermaja kõikides korterites, kus on tahkeküttel kütteseade,

kütteseadme puhastamine põlevjääkidest ja neisse sattunud võõrkehadest

korstnapühkija kvalifikatsiooni omava isiku poolt vähemalt üks kord aastas. Säilitada

korstnapühkija akt korstnapühkimise kohta järgmise akti saamiseni.

Alus: Tuleohutuse seadus § 8 lg 1 ja lg 4 ning § 11 lg 1, 2, 3 ja lg 7.

Tuleohutuse seadus § 8 lg 1- küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb

kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes

ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju

tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine.

Tuleohutuse seadus § 8 lg 4 - kasutada võib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut

küttesüsteemi.

4 (6)

Tuleohutuse seadus § 11 lg 1- Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja

ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende

dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei

ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas.

Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

2) Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ning

korstna ja ühenduslõõride puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama

nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid.

3) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib

majandustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.

7) Ehitise valdaja peab ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta

pidama arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise

korstnapühkimise akti saamiseni.

Kontrollkäigul selgus, et kortermajas on mõnigates korterites tahkeküttel küttseadmed, mille

kohta polnud esitada tuleohutusalase seisukorra kohta korstnapühkimise akte.

Tähtaeg: 01.02.2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300 (kolmsada)

eurot.

5. Paigaldada keldriruumides asuvatesse ruumidesse (mida kasutatakse

kogunemishoonena) väljapääsuuste juurde evakuatsioonivalgustus, et võimaliku

tulekahju puhkemise korral oleks inimestel võimalik ohutult evakueeruda või neid

evakueerida.

Alus: „Tuleohutuse seadus“ § 3 lg 1 p 4; Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 55 lg 2 vastavalt § 32 lg 2 p

3.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 4 - isik on kohustatud tagama ehitises nõutavate päästevahendite

ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja

korrashoiu.

Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 55 lg 2 - enne käesoleva määruse jõustumist

õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe

kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12-

14, 29, 30, 32-34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkt 3 kohta. Olemasolevasse

ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes nimetamata

tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema

nõuetekohaselt hooldatud.

Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 § 32 lg 2 p 3 - väljapääsutee valgustus minimaalse

toimimisajaga vähemalt üks tund paigaldatakse IV kasutusviisiga hoonesse, välja arvatud

ühekorruselisse kuni 50 istekohaga toitlustushoonesse ning kuni 300 m2 pindalaga

kaubandushoonesse, millel on otseväljapääsud õue.

Kontrollkäiguga tuvastati, et keldriruumides asuvates ruumides (mida kasutatakse

kogunemishoonena) olid väljapääsuteed tähistamata nõuetekohase evakuatsioonivalgustusega.

Evakuatsioonivalgustus peab võimaldama üldvalgustuse kahjustuse korral kasutajal lahkuda

ohustatud kohast, enne lahkumist lõpetada või peatada ohtlik protsess, teha päästetööd.

Evakuatsioonivalgustus jaguneb selle kasutamise otstarbest tulenevalt väljapääsutee

valgustuseks, paanikavastaseks valgustuseks ja ohtliku tööpiirkonna valgustuseks.

Väljapääsutee valgustus ja -tähistus hoones paigaldatakse nii, et elektrivoolu katkemisel kõik

evakuatsiooniteed on piisavalt valgustatud, evakuatsioonipääsu-või suunamärk on nähtav kogu

5 (6)

evakuatsioonitee ulatuses. Ohtliku tööpiirkonna valgustus paigaldatakse kõrgendatud riskiga

tööpiirkonda, näiteks tehnosüsteemide või nende juhtimisruumi, ning see peab toimima nii

kaua, kuni püsib oht inimestele, kes kasutavad seadmeid ja lõpetavad protsesse või viivad läbi

ohutust suurendavaid toiminguid.

Tähtaeg: 01.02.2020

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan

tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300 (kolmsada)

eurot.

Kui haldusakti adressaat jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, tuleb sunniraha tasuda

ühele järgnevale Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB panga arvelduskontole nr

EE891010220034796011, Swedbank panga arvelduskontole nr EE932200221023778606, või

Luminor Pank OÜ panga arvelduskontole nr EE701700017001577198, maksekorraldusel on

viitenumbriks 10266700005621 ja selgituseks: –„Põlva vald, Põlva linn, Käisi tn 3 korteriühistu

03.12.2019 sunniraha”.

Vabatahtlikult tähtajaks sunniraha tasumata jätmise puhul nõutakse sunniraha sisse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lg 1 kohaselt täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega lisandub sunnirahale selle vabatahtliku

tähtaegse mittetasumise korral kohtutäituri tasu. Sunniraha tasumine ei võta adressaadilt

kohustust ettekirjutus täita ning täitmata kohustuste eest võib sunniraha rakendada korduvalt.

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn,) või kaebus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja (Kalevi 1, 51010 Tartu,

[email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaide või kaebuse

esitaja vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti Lõuna

päästekeskus, Jaama 207, 50705 Tartu linn, Tartu maakond või digitaalselt allkirjastatud

dokumendina e-posti aadressile [email protected] 10 päeva jooksul arvates ettekirjutuses

määratud täitmise tähtajast.

Juhime tähelepanu:

1) korteri vähemalt ühes ruumis peab olema autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur.

2) korteri ja trepikoja vahel paikneva ukse väljavahetamisel peab paigaldatav uks vastama

vähemalt EI-30 tuletõkkeukse nõudele.

3) mootorikütust, lahusteid ja muid tuleohtlikke vedelikke, mille leekpunkt on alla 55 °C võib

ladustada mitme korteriga elamu puhul eluhoone keldris ja eluhoonega samas ehitises

paiknevas garaažis koguses kuni 5 liitrit korteri kohta. Ehitises ei ladustata põlevvedelikku

ja -gaasi, mille taaral on lekkimise tunnused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Pluumo Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Lõuna päästekeskus

6 (6)

Ettekirjutus saadetud e-posti teel: [email protected]

+372 507 4079 [email protected]