Riigimetsa Majandamise Keskuse metsaparanduse ehitus- ja remonttööde vastuvõtu juhendi kinnitamine

KINNITATUD: RMK juhatuse liikme 30. september 2011. a käskkirjaga nr 1-5/294

RMK metsaparanduse

ehitus- ja remonttööde

vastuvõtu juhend

Ahtme 2011

1

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 2 2. TÖÖDE VASTUVÕTMINE 3 3. TÖÖDE MAKSUMUSE VÄHENDAMINE (käibemaksuta) 4 3.1. Teealuse ja katendi 4 3.1.1. Teealuse ja katendi terakoostis 4 3.1.2. Teealuse ja katendi paksus 5 3.1.3. Tee katte tasasus 5 3.1.4. Proovide kehtivus 5 3.1.5. Tagasiarvestuse piir 5 3.2. Rajatised 6 3.2.1. Betooni survetugevus 6 3.2.2. Betooni külmakindlus 6 4. RMK METSAPARANDUSE EHITUS- JA REMONTTÖÖDE TEHNILISTE DOKUMENTIDE VORMID 7

2

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Käesolev RMK metsaparanduse ehitus- ja remonttööde vastuvõttu juhend (edaspidi juhend) on kohustuslik RMK metsaparanduse ehitus- ja remonttööde vastuvõtmisel. 1.2. Käesolev juhend on koostatud Põllumajandusministri 13.03.2009 määrusest nr 35 „Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded“ (edaspidi nõuded 1.) ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrusest nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“ lähtudes ning Maanteeameti peadirektori 17.04.2006 käskkirja nr 95 „Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskiri“ kasutades. 1.3. Töövõtja peab tegema tööd vastavalt projektile/kavale, projektis/kavas esitatud kvaliteedinõuetele, maaparandussüsteemide ehitamisel Põllumajandusministri 13.03.2009 määruses nr 35 „Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded“ (edaspidi nõuded 1.) ja teede ehitamisel Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määruses nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“ kehtestatud nõuetele (edaspidi nõuded 2.) ning tellija ja töövõtja vahel sõlmitud töövõtulepingule ja selles märgitud dokumentidele. 1.4. Ettevalmistustööde, rajatiste, teemuldkehade, -aluste ja -katetekihtide kvaliteeti hindab tellija, arvestades:

• Kraavide, rajatiste, teemuldkehade, -aluste ja -katetekihtide kõrguste ning horisontaaltasapinna hälbeid projektjoonest;

• Kraavide, rajatiste, teemuldkehade, -aluste ja -katetekihtide geomeetrilisi mõõtmeid; • Konstruktsioonikihtide tihendamist ja elastsusmooduleid; • Konstruktsiooni kihtide põikikaldeid; • Kraavi mullete teemuldkeha, -aluse ja -katekihi tasasust 3-meetrise latiga; • Materjalide koguseid; • Seguproovide katsetulemusi;

1.5. Töövõtja on kohustatud võtma maaparandussüsteemi rajatiste ja teede ehitamisel ja remontimisel kasutatavate materjalide (liiv, kruus, killustik, betoon ja asfalt betoon) proovid, tegema või tellima nende katsetused. Tegema või tellima kõik vajalikud maaparandussüsteemi rajatiste geomeetrilised, kraavi mullete ja teekatte tasasuse, põikikallete ning teekonstruktsiooni tiheduse mõõtmised. Tee mõõtmise punktid peavad asuma tee algpunktist 100m kordsel kaugusel. Teekatte tasasusi hinnatakse 3-meetrise latiga. Eesvoolu ja kraavi mõõtmise punktid peavad asuma eesvoolu ja kraavi algpunktist 500m kordsel kaugusel. 1.6. Töövõtja peab laboratoorsete katsete- ja mõõtmisprotokollide ärakirjad esitama ühe nädala jooksul pärast katseprotokollide vormistamist omanikujärelvalve esindajale, kes esitab need omakorda tellijale. 1.7. Töövõtja peab lubama katsetusi ja mõõtmisi teostaval laboratooriumil kõikide töö tegija poolt vastava objekti kohta tellitud katse- ja mõõtmisprotokollide ärakirjade esitamist omanikujärelvalvele ja tellijale. 1.8. Tellija esindajal ja omanikujärelvalvel on õigus lisaks töö tegija poolt tehtud katsetustele ja mõõtmistele teha töö tegija juuresolekul kõiki mõõtmisi ja võtta kontrollproove, mida ta peab tööde järelevalve seisukohast vajalikuks. 1.9. Töövõtja vastutab täielikult töö nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest, sõltumata tellija poolse järelevalve olemasolust või korraldusviisist. 1.10. Kui tegemist on kaetud töödega (näiteks katte alumise kihi ehitus, millele järgnevalt ehitatakse pealmine kiht) või tööetappidega, siis enne tööde järgneva etapi alustamist peab töö tegija esitama omanikujärelvalvele tööd vastuvõtmiseks. Kui töövõtja kaetud töid või tööetappe vastuvõtmiseks ei esita ja jätkab töid omanikujärelvalve loata, siis vastuvõtmata töid, kui ka sellele omavoliliselt ehitatud konstruktsioone välja ei maksta.

3

1.11. Kui ehitatud maaparandussüsteem, rajatis või tee defektid ja tegematajätmised ei takista oluliselt valmis ehitise kasutamist, siis võib töö vastu võtta, kuid tellijale tekitatud kahju eest vähendatakse tööde maksumust, lähtudes eeskirja 3. punktist. 2. TÖÖDE VASTUVÕTMINE

2.1. Tööde vastuvõtmisel koostatakse kõikide kaetud tööde ja tööetappide vastuvõtuaktid juhendi lisa 5 kohaselt. Aktide juurde tuleb lisada tööde kvaliteeti tõendavad juhendi lisa 6 kohaselt koostatud mõõtmisprotokollid ja juhendi lisa 7 kohaselt nõutud laboratoorsed katseprotokollid. 2.2. Kui ettevalmistustöödel kasutatud materjalide omadused või teostatud tööde kvaliteet ei vasta projektis/kavas ja nõuetes 1. ja 2. nõutule, siis töid vastu ei võeta ja töö tuleb nõuetekohaselt ümber teha. 2.3. Kui eesvoolu ja kraavi kaeve- ja planeerimistöödel teostatud tööde kvaliteet ei vasta projektis/kavas ja nõuetes 1. nõutule, siis töid vastu ei võeta ja töö tuleb nõuetekohaselt ümber teha. Teostatud tööde kvaliteet määratakse eesvoolule ja kraavile iga 500 m tagant, tehes igale eesvoolule ja kraavile vähemalt ühe kontroll mõõtmise. Teostatud kaeve- ja planeerimistöödele lubatud hälbed on toodud ära nõuetes 1. 2.4. Kui rajatiste ehitamisel kasutatud materjalide omadused või teostatud tööde kvaliteet ei vasta projektis/kavas ja nõuetes 1. ja 2. nõutule, siis töid vastu ei võeta ja töö tuleb nõuetekohaselt ümber teha. Maaparandussüsteemi süsteemi rajatiste nõuded on toodud nõuetes

1. ja tee rajatiste nõuded on toodud nõuetes 2. Maaparandussüsteemi rajatud truupidel peab aluspinnas ja tagasitäide olema tihendatud tihedustegurini 0,95, kui projektis/kavas ei ole ette nähtud teisiti. Truupide valmimise järgne läbivajumise lubatud hälve on ≤8% mõõdetuna truubi sisepinnalt. Kui rajatise ehitamisel kasutatakse betooni mille survetugevuse ja külmakindluse hälbed ei ületa juhendi p 3.2.1. ja 3.2.2. nõudeid, siis võetakse töö vastu, kuid tööde maksumust vähendatakse summa võrra, mille suurus arvutatakse eelnimetatud punktides esitatud valemi järgi. 2.5. Teemuldkeha vastuvõtmisel peab muldkehas kasutatud materjalid, geomeetrilised mõõtmed ja kõrgusarvud vastama projektis/kavas ja nõuetes 2. nõutule. Kui teemuldkehas kasutatud pinnase (liiv) terakoostis, filtratsiooni moodul, tolmu ja saviosakeste sisaldus ei vasta projektile/kavale või selle puudumisel tellija poolt määratud kehtivatele standarditele või eeskirjadele, siis töid vastu ei võeta ja töö tuleb nõuetekohaselt ümber teha. Kui muldkeha tihedustegur, geomeetrilised mõõtmed ning kõrgusarvud ei vasta projektis/kavas ja nõuetes 2. nõutule, siis töid vastu ei võeta ja töö tuleb nõuetekohaselt ümber teha. Tehtud töö vastuvõtmisel on aluseks muldkeha ehitusel kasutatud ehitusmaterjalide analüüsid, muldkeha geomeetrilised mõõtmed ja kõrgusarvud. Töö käigus kontrollitakse dreenkihi terakoostist ja filtratsioonimoodulit mitte harvemini, kui üks kord 3000 m3 muldesse paigaldatud pinnase kohta. 2.6. Killustik- ja kruusaluste vastuvõtmisel tuleb lähtuda kasutatud materjalide vastavusest projektis/kavas ja nõuetes 2. nõutule, killustik- ja kruusaluse geomeetrilistest mõõtmetest ja elastsusmoodulist. Kui projektis/kavas teealuse elastsusmooduli nõue puudub, siis peab see geotekstiilile rajataval teel olema ≥120MPa ja geotekstiilita rajataval teel peab see olema ≥170MPa. Kui aluste ehitamisel on kasutatud materjalide või kihi elastsusmoodul ning aluse kihtide geomeetrilised mõõtmed ja kõrgusarvud ei vasta projektis/kavas ja nõuetes 2. nõutule, siis töid vastu ei võeta ja töö tuleb nõuetekohaselt ümber teha. Enne Killustik- ja kruusaluste ehitamist tuleb akrediteeritud katselaboris määrata kasutatava killustiku/kruusa põhifraktsiooni terakoostis ja peenosiste sisaldus (f). Töö käigus kontrollitakse killustiku/kruusa terakoostist ja peenosiste sisaldust (f) mitte harvemini, kui üks kord 1000 m3 paigaldatud materjali kohta või vähemalt üks kord teel teealuse ehitusel. 2.7. Killustik/kruusateede katendikihtide vastuvõtmisel tuleb lähtuda kasutatud materjalide vastavusest projektis/kavas ja nõuetes 2. nõutule, killustik- ja kruuskatte geomeetrilistest

4

mõõtmetest ja elastsusmoodulist (kui projektis/kavas nõue puudub, siis ei või see olla väiksem kui 170MPa). Kui kate ehitamisel on kasutatud materjalide või kihi elastsusmoodul ning katteta geomeetrilised mõõtmed ja kõrgusarvud ei vasta projektis/kavas ja nõuetes 2. nõutule, siis töid vastu ei võeta ja töö tuleb nõuetekohaselt ümber teha. Enne killustik/kruuskatete ehitamist tuleb akrediteeritud katselaboris määrata kasutatava killustiku/kruusa põhifraktsiooni terakoostis ja peenosiste sisaldus (f). Töö käigus kontrollitakse killustiku/kruusa terakoostist ja peenosiste sisaldust (f) mitte harvemini, kui üks kord 1000 m3 paigaldatud materjali kohta või vähemalt üks kord teel teekatte ehitusel. 2.8. Kui ehitatud kattekihi laius on suurem, kui projektis/kavas ettenähtud, siis makstakse välja projektis ettenähtud laiusele vastav maht. Kui ehitatud katendikihi laius on 10% teekatte laiuse mõõtmistel projektsest laiusest ≤10sm võrra kitsam või kui mõõdetud keskmine laius on projektsest laiusest kitsam ≤ 5sm, kuid tellija leiab, et puudus ei takista oluliselt tee kasutamist, siis võib ta tee (teealus ja teekattekiht) vastu võtta ja selle teelõigul projekteeritust väiksema laiusega paigaldatud teealuse ja katendikihi maksumusest välja maksta kuni 70%. 2.9. Liikluskorraldusvahendite ja nende paigaldamine ning paigaldamisel lubatud hälbed peavad vastama Eesti standardite EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Kaitsepiirete ja tähispostide kõrguste lubatud hälbed on ± 5sm ning kaitsepiirde kõrvalekalle vertikaaltasapinnast 50m pikkusel sirgel teelõigul ±2sm. 2.10. Lõpetatud ehitus- ja remonttööd võtab vastu vastuvõttukomisjon. Vastuvõtukomisjoni kutsub tellija kokku pärast töövõtjalt saadud ja omanikujärelevalvega kooskõlastatud kirjaliku teate saamist. Teates nimetab töövõtja enda esindajad komisjonis. Vastuvõtukomisjoni esimees koostab lisa 6 kohase objekti vastuvõtuakti. Vastuvõtuakti kohustuslikuks lisaks on omanikujärelevalve tehtud finantsarvutus koos hinnamuutuste ja tagasiarvestustega ning täitedokumentatsioon. Pärast objekti valmimist ja vastuvõtuakti allakirjutamist kõikide komisjoni liikmete poolt esitab tellija kasutusloa taotluse ehitusloa andjale. 2.11. Pärast vastuvõetud objekti garantiiaja möödumist ja kõikide ilmnenud puuduste ja defektide kõrvaldamist töövõtja poolt (või kõrvaldamist töövõtja kulul) koostab tööde tellija lisa 8 kohase akti „Ehitise garantiiülevaatuse kohta“, millele kirjutavad alla RMK metsaparandaja ja töövõtja 3. TÖÖDE MAKSUMUSE VÄHENDAMINE (käibemaksuta)

3.1. Teealuse ja katendi 3.1.1. Teealuse ja katendi terakoostis Kui aluse või katendikihi segu terastikuline koostis erineb tellijaga kooskõlastatud seguretseptist rohkem kui on lubatud nõuete 2. lisas 6 või väljub segu sõelkõvera väljast nõuete 2. lisas 7, siis vähendatakse prooviga haaratud pindala ulatuses aluse või katendikihi maksumust summa võrra, mille suurus arvutatakse järgmise valemiga:

A = 0,01 x A’ x H x F

Kus: A – maksumuse vähenemine, €;

A’ – maksumuse vähenemine, %: A’ = 0,6p2; p – segu terakoostise kontrollsõela läbiva fraktsiooni piirväärtuse (retseptiga projekteeritud väärtus + lubatud hälve) või antud segu sõelkõvera lubatud hälbe ja segu terakoostise kontrollsõela läbiva fraktsiooni tegeliku väärtuse erinevus; H – teealuse või katte hind, €/m2; F – prooviga haaratud aluse või katendikihi pindala, m2.

Aluse või katendikihtide kontrollsõelad on 0,063; 0,5; 4; 16 ja 32 mm. Kui korraga on väiksem erinevusi lubatud piirväärtusest mitmes kontrollsõelu läbivas fraktsioonis, siis arvutatakse

5

katendikihi maksumuse vähendamine igast kõrvalekaldega fraktsioonist lähtudes ja tulemused summeeritakse. 3.1.2. Teealuse ja katendi paksus Kui teealuse ja katendi keskmine paksus mingil teelõigul, laiendusel, mahasõidul jm. erineb projektis/kavas ettenähtud paksusest enam kui 1,0 sm võrra, kuid vähem kui 10%, siis vähendatakse mõõtmisega haaratud pindala ulatuse maksumust summa võrra, mille suurus arvutatakse järgneva valemiga:

A = 0,01 x A’ x H x F

Kus: A – maksumuse vähenemine, €; A’ – maksumuse vähenemine, %: A’ = 0,1p2; p – teealuse ja katendi lubatud hälbega (1,0sm) paksuse ning tee keskelt ja mõlemalt poolt servadest ühe meetri kauguselt mõõdetud kolme mõõtmise keskmise paksuse erinevus %-des projekteeritud paksusest; p = ((hproj – 1,0sm) – hkeskm) / hproj x 100; H – teealuse või katte hind, €/m2; F – mõõtmisega haaratud aluse või katendikihi pindala, m2.

Teealuse ja katendi keskmine paksus saadakse kolme mõõtmise keskmisena. Mõõtmised tehakse tee teljelt ja kummaltki poolt tee telge ¼ tee laiuse kauguselt. (Mõõtmise valem: teeserv ¼ ← mõõtmine ¼ ← tee telg mõõtmine → ¼ mõõtmine → ¼ teeserv.) 3.1.3. Tee katte tasasus Kui kahe kuni nelja nädala jooksul pärast katte paigaldamise lõpetamist tasasuslatiga mõõdetud tasasus ületab nõuete 2. lisa 8 lubatud tasasusnõudeid, siis vähendatakse mõõtmisega haaratud katte pindala katte maksumust summa võrra, mille suurus arvutatakse järgneva valemiga:

A = 0,01 x A’ x H x F

Kus: A – maksumuse vähenemine, €; A’ – maksumuse vähenemine, %: A’ = 0,4p2; p – tasasuslati all mõõdetud lubatust suurema pilu ja pilu piirväärtuse vahe, mm; H – katte hind, €/m2; F – mõõtmisega haaratud katendikihi pindala, m2.

3.1.4. Proovide kehtivus. Teealuse ja katte segudest tehases või tee pealt võetud proovide kehtivuse ulatus on järgmine: esimese proovi katsetulemused kehtivad kuni teise proovi võtmiseni; teise proovi katsetulemused kehtivad selle võtmise hetkest kuni kolmanda proovi võtmiseni jne. 3.1.5. Tagasiarvestuse piir. Ühe ja sama näitaja erinevate mõõtmismeetoditega saadud tagasiarvestuses võetakse arvesse see mõõtmisemeetod mis annab suurema tagasiarvestuse. Juhendi 3.1.1. kuni 3.1.4. kohaselt arvutatud kvaliteedinäitajate mittevastavusest tulenev summaarne maksumuse vähendamine ei tohi ületada defektsete teealuse ja katte kogu maksumust. Juhendi 3.1.1. kuni 3.1.4. kohaselt defektsele alale arvutatud teealuse või kattekihi ühe kvaliteedinäitaja mittevastavusest tulenev või mitme kvaliteedinäitaja mittevastavusest tulenev

6

summaarne maksumuse vähenemine ületab 30% tee aluse või kattekihi defektse ala maksumusest, siis on tellijal õigus valida järgmiste variantide vahel: 1. Defektse ala aluse või kattekihi maksumust välja mitte maksta, samas mitte rakendada

maksumuse vähendamist; 2. Tasuda aluse või kattekihi eest, vähendades makstavat summat kvaliteedinäitajate

mittevastavusest tuleneva maksumuse vähendamise võrra; 3. Tasuda aluse või kattekihi eest, vähendades makstavat summat kvaliteedinäitajate

mittevastavusest tuleneva maksumuse vähendamise võrra ja nõudes ebakvaliteetse töö parandamist töövõtja kulul;

4. Defektse ala aluse või kattekihi maksumust välja mitte maksta ja nõuda ebakvaliteetse töö parandamist töövõtja kulul.

3.2. Rajatised. 3.2.1. Betooni survetugevus. Kui konstruktsiooni või detaili betooni survetugevus on kuni 10% võrra väiksem projekteeritud survetugevusest ja kontrollarvutuse põhjal on konstruktsioon või detaili püsivus tagatud, siis vähendatakse tööde maksumust summa võrra, mille suurus arvutatakse järgmise valemiga:

A = 0,01 x A’ x H x V

Kus: A – maksumuse vähenemine, €; A’ – maksumuse vähenemine, %: A’ = 0,5p2; p – betooni projekteeritud ja tegeliku survetugevuse erinevus, %; H – betooni hind, €/m2; F – konstruktsiooni või detaili maht, m3.

Kui konstruktsioon või detaili tegelik survetugevus on üle 10% võrra väiksem projekteeritud survetugevusest, siis konstruktsiooni või detaili vastu ei võeta ja tööd tuleb ümber teha. 3.2.2. Betooni külmakindlus. Kui konstruktsiooni ja detaili betooni külmakindlus ei vasta projekteeritud külmakindlusele, siis vähendatakse tööde maksumust summa võrra, mille suurus arvutatakse järgmise valemiga:

A = 0,01 x A’ x H x V

Kus: A – maksumuse vähenemine, €; A’ – maksumuse vähenemine, %: A’ = 0,16p2 – sillatalad ja vahelduva külmumise ja märgumise piirkonnas asuvad konstruktsioonid ja detailid; A’ = 0,08p2 – ilmastiku mõjude eest kaitstud konstruktsioonid ja detailid v.a. sillatalad. p – betooni tegeliku külmakindluse erinevus projekteeritud külmakindlusest, %; H – betooni hind, €/m2; F – konstruktsiooni või detaili maht, m3.

Kui sillatala ja vahelduva külmumise ja märgumise piirkonnas asuva konstruktsiooni ning detaili tegelik külmakindlus on üle 25% võrra ja ilmastiku mõjude eest kaitstud konstruktsioonide ja detailide v.a. sillatalad tegelik külmakindlus on üle 50% väiksem projekteeritud külmakindlusest, siis tehtud töid välja ei maksta ja töö tuleb ümber teha.

7

4. RMK METSAPARANDUSE EHITUS- JA REMONTTÖÖDE TEHNILISTE DOKUMENTIDE VORMID

DHSi dokumentide vormide sarjas asuvad alljärgnevad RMK metsaparanduse ehitus- ja remonttööde dokumentide vormid:

Jrk. nr

Pealkiri

1 Tiitelleht

2 Tööde vastuvõtuakt

3 Finantsarvutused

4 Ehitustööde päevik

4.1. Kasutatud ehitusmaterjalid ja –tooted

4.2. Ehitustööd

4.3. Ehitusprojekti muudatused

4.4. Omanikujärelvalve nõuded

4.5. Riikliku järelevalve nõuded

4.6. Kaetud tööde akt

4.7. Truubi kaetud tööde akt

4.8. Teostus joonis

5 Teostatud tööde mõõteprotokollid

5.1. Elastsusmooduli mõõtmise protokoll

5.2. Eesvoolude, kraavide ja mulde laiuse, põikkallete, nõlvuse ja loodimise protokollid

5.3. Tee muldkeha laiuse, põikkallete, nõlvuse ja loodimise protokollid

5.4. Tee aluse paksuse, laiuse, põikkallete, tasasuste ja loodimise protokollid

5.5. Tee kattekihi paksuse, laiuse, põikkallete, tasasuste ja loodimise protokollid

6 Kasutatud ehitusmaterjalid ja –tooted analüüsid ja sertifikaadid

6.1. Tee ehitus materjali analüüsid

6.2. Kasutatud ehitusmaterjalid sertifikaadid

7. AKT ehitise garantiiülevaatuse kohta