KINNITATUD
RMK juhatuse liikme 08.06.2011
käskkirjaga nr 1-5/189
Rendileantavate kaitstavate loodusobjektide poollooduslike
koosluste seirejuhend
1. Sissejuhatus
Keskkonnamet annab RMK-le igal aastal hiljemalt 15. novembriks maatükkide nimekirja, millel on järgmisel kalendriaastal vaja taastada või hooldada poollooduslikke kooslusi (PLK). Koos nimekirjaga esitab Keskkonnaamet rendile andmise eritingimused PLK taastamiseks ja hooldamiseks nendel maatükkidel. RMK sõlmib maarendilepingud hiljemalt aprilli alguseks arvestusega, et rentnikul jääb piisavalt aega taastamis- ja hooldamistoetuste taotlemiseks. Seejuures on rendilepingu lahutamatuks osaks PLK eritingimused, mille täitmine rentniku poolt tagab maatükkide eesmärgipärase majandamise ning mille täitmine kuulub seetõttu jälgimisele RMK poolt.
2. Seiratavad nõuded
2.1. Maarendilepingu sõlminud metskonna esindaja seirab valimisse võetud aladel kontrollimise hetkel rakenduvate eritingimuste nõuetekohast täitmist. Sõltuvalt kontrollimise ajast ja rakenduvatest tingimustest kuulub kontrollimisele ja hindamisele:
2.1.1. kas on niidetud ja/või karjatatud või hekseldatud või on tõrjutud pilliroogu enne lubatud tööde algusaega;
2.1.2. kas puisniidul on karjatatud enne niitmist ja niite koristamist;
2.1.3. kas ala on niidetud keskelt lahku või servast-serva meetodil;
2.1.4. kas karjatamisega on alustatud ettenähtud ajal;
2.1.5. kas ala on niidetud/karjatatud/hekseldatud/niide koristatud 1.oktoobriks;
2.1.6. kas niide on ära veetud taotlemisele järgneva aasta 1.maiks;
2.1.7. kas niide on hekseldatud;
2.1.8. kas võsatõrje ja harvendusraie on tehtud väljaspool pesitsusaega;
2.1.9. kas taastamistööd on teostatud etteantud tingimustel;
2.1.10. kas Natura 2000 alal asuvat poollooduslikku kooslust on kahjustatud;
2.1.11. kas loomadele on poollooduslikul kooslusel antud lisasööta;
2.1.12. kas on kahjustatud juurdeviivaid teid.
2.2. Kohapealne seire viiakse läbi tulenevalt käesolevast juhendist.
2.3. Iga kohapealse kontrolli kohta tuleb koostada seirearuanne, mis esitatakse lisas 1 toodud vormil.
3. Seirevalim
3.1. Seirevalimi koostavad metskonnad jooksva aasta kohta, juhindudes käesolevas peatükis toodud põhimõtetest.
3.2. Seirevalimi koostamise põhimõtted:
3.2.1 seiresse võetakse kõik PLK majandamise eesmärgil rendile antud maatükid, millele ei ole jooksval aastal taotletud PLK taastamise ja/või hooldamise toetusi;
3.2.2 seiresse võetakse kõik maatükid, millel on eelmisel hooajal tuvastatud maarendilepingu eritingimuste rikkumisi;
3.2.3 kui maarendileping, mille maatükk võetakse seiresse eritingimuste rikkumise alusel, sisaldab lisaks veel teisi maatükke, siis kuuluvad samal aastal seiramisele ka kõik teised sama maarendilepinguga kaetud maatükid.
3.3. Looduskaitseosakond esitab metskonnale 10. juuniks nimekirja maatükkidest, kus Keskkonnaameti ja PRIA kontrollide käigus on eelmisel hooajal tuvastatud rikkumisi, mis on seotud maarendilepingus nimetatud eritingimuste täitmisega.
3.4. Keskkonnaamet esitab looduskaitseosakonnale hiljemalt 15. juuniks nimekirja maatükkidest, millele taotletakse jooksval aastal PLK hooldamise ja/või taastamise toetusi. Looduskaitseosakond teeb vastava info metskondadele teatavaks kolme tööpäeva jooksul nimekirja laekumisest.
3.5. Metskonnad koostavad maarendilepingute seirevalimi ja lähteülesande 1. juuliks. Seirevalimi moodustavad eeltäidetud seirearuanded, mis salvestatakse versioonina DHS-i sarja 3-1.14 „Metsanduslike ja looduskaitseliste seirete aruanded“. Viide saadetakse DHS-st seirespetsialistile.
4. Seirearuande täitmine
4.1. Seirearuanne täidetakse iga rendile antud maaüksuse kohta eraldi. Seirearuandega kinnitatakse, et RMK esindaja on kohapealse kontrolli teostanud. Seirearuandes fikseeritakse kohapealne olukord ning avastatud puudused.
4.2. Seirearuande vorm koosneb kahest osast, esimesse ossa kantakse seirevalimi moodustamisel asjakohased üldandmed. Teises osas kirjeldatakse eritingimuste rikkumiste andmed.
4.3. Eritingimuste nõuetekohasuse osa täitmisel lähtutakse maarendilepingus olemasolevatest eritingimustest. Tabeli täitmisel tuleb rippmenüüst valida ainult need nõuded, mida kohapeal seirati ning mille osas leiti rikkumisi.
4.4. Seirearuande vormi üldandmete osa täitmine:
4.4.1. Seirearuanne nr – iga metskond alustab igal seireaastal numeratsiooni number ühest;
4.4.2. Maarendilepingu number;
4.4.3. Maaüksuse katastritunnus;
4.4.4. Maaüksuse pindala;
4.4.5. Metskonna nimi;
4.4.6. RMK esindaja – kirjutatakse kohapeal seiret teostanud metskonna esindaja nimi
4.4.7. Seire läbiviimise aeg – kuupäev;
4.4.8. Seire põhjus – märgitakse, kas seire ajendiks on rikkumine või toetuseta ala (valik rippmenüüs).
4.4.9. Seire eesmärk – rikkumise korral märgitakse vastava eritingimuse täitmise kontroll, mida varem on rikutud. Toetuseta ala kontrolli puhul märgitakse ära peamine eesmärk (sõltub seireajast), nt kontroll, kas hooldustööd on õigeaegselt lõpetatud, kas töödega pole alustatud liialt vara, kas kasutatakse õigeid hooldusvõtteid jmt. (valik rippmenüüs)
4.4.10. Leiu kirjeldus – kirjeldatakse üldist olukorda kohapeal, nt kui on teada objektiivsed põhjused, mis on töö tegemist takistanud (nt kõrge veetaseme tõttu pole saanud töid teha/heina koristada).
4.4.11. Märkused – märgitakse seiret puudutavad olulised asjaolud, nagu miks käidi kohal mitmel korral / seire juures viibinud isikute nimed ja nende funktsioon toimingu juures / kui tehti fotosid, siis fotode arv ja asukoht, jmt.
4.5. Seirearuande vormi eritingimuse nõuetekohasuse osa täitmine (valik rippmenüüs):
4.5.1. Niidetud ja/või karjatatud või hekseldatud või on tõrjutud pilliroogu enne lubatud tööde algusaega. Seirel lähtutakse maarendilepingu eritingimustes toodud karjatamise, niitmise, hekseldamise või roo tõrjumise alguskuupäevast. Märgitakse, kui kontrollitaval alal on karjatatud, niidetud, hekseldatud või tõrjutud pilliroogu enne lubatud tööde algusaega.
4.5.2. Puisniidul on karjatatud enne niitmist ja niite koristamist. Märgitakse, kui puisniidul karjatatakse loomi enne ala niitmist või niite koristamist (kas loomad on alal või on osaliselt söödud hein ning karjaaed jmt).
4.5.3. Niidetud ei ole keskelt lahku või servast-serva meetodil. Nõue kontrollitav vahetult niitmise ajal niitevaalude järgi. Märgitakse, kui on niidetud muul meetodil kui keskelt lahku või servast-serva.
4.5.4. Karjatamisega ei ole alustatud ettenähtud ajal. Seirel lähtutakse maarendilepingu eritingimustes toodud karjatamise alustamise hilisemast ajast. Märgitakse, kui alal pole karjatamisega alustatud ettenähtud kuupäevaks või kui karjatamist pole alustatud paralleelselt taastamisega. Nõuet pole täidetud, kui alal puuduvad loomad ja nende tegutsemisjäljed (väljaheited, tallamine, söödud rohi).
4.5.5. Ala ei ole niidetud/karjatatud 1. oktoobriks või niide ei ole kokku koristatud või hekseldatud 1. oktoobriks. Märgitakse, kui hein ei ole 1. oktoobriks maha niidetud või hekseldatud ning kui niidetud hein ei ole kokku koristatud. Märgitakse, kui alal ei ole piisavalt karjatatud.
4.5.6. Niitmise nõue on täidetud, kui hein on kokku kogutud heinakuhjadesse, eesmärgiga need hiljem koristada, pressitud heina- või silopallideks.
4.5.7. Karjatamise nõuet on järgitud, kui tervel alal on visuaalselt tuvastatav piisav karjatamine (sõnnikuhunnikud, tallamine) ja eritingimustes toodud mahus on ala madalmurune.
4.5.8. Niide ei ole ära veetud niitmisele järgneva aasta 1. maiks. Märgitakse, kui eelmisest aastast on alale jäänud heinapallid või hein on alalt ära vedamata.
4.5.9. Niide on hekseldatud. Märgitakse alati, kui niide on hekseldatud hooldataval alal.
Lisatakse märkus, kas taotlejal on olemas Keskkonnaameti poolne luba hekseldamise kohta või ei ole. Loa olemasolu saab kontrollida X-kettalt eritingimuste tabelist, kuhu looduskaitseosakonna seirespetsialist need Keskkonnaametist laekuva info põhjal jooksvalt üles paneb. PLK taastamisel on hekseldamine lubatud.
4.5.10. Võsaraiet ja harvendusraiet on tehtud pesitsusajal. Seirel lähtutakse maarendilepingu eritingimustes toodud pesitsusaegadest. Märgitakse, kui võsatöid ja raieid tehakse pesitsusajal.
4.5.11. Taastamistööd ei ole teostatud etteantud tingimustel. Seirel lähtutakse maarendilepingu eritingimustes taastamisele toodud nõuetest. Märgitakse juhul, kui taastamine pole lõpetatud etteantud perioodi jooksul, taastamisega pole saavutatud nõutud koosluse struktuuri (katvuse %, laigulisus, taastatud veepiirini jt), võsa on lõigatud kõrgelt/ kännud on freesimata jmt.
4.5.12. Natura 2000 alal asuvat poollooduslikku kooslust on kahjustatud. Märgitakse, kui taimkate on hävitatud või kooslusel on tekkinud mitteomane liigiline koosseis ning kui on teostatud keelatud tegevusi. Keelatud on järgmised tegevused: väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, mullaharimine, metsa istutamine, maapõue kasutamine, loata ehitiste püstitamine või laiendamine, sh tiigi jm veekogu ning maaparandussüsteemi rajamine, v.a juhul, kui tegevus on kooskõlas „Looduskaitseseadusega“.
4.5.13. Loomadele on poollooduslikul kooslusel antud lisasööta. Märgitakse, kui loomad on pärast vegetatsiooni perioodi alal ja/või on näha, et neile on alal antud lisasööta (õunu, kartuleid, heina/silopallid, tallatud kuiv hein kuhjas). Soola andmist ei loeta lisasööda andmiseks.
4.5.14. Kahjustatud on juurdeviivaid teid. Märgitakse, kui on kahjustatud juurdeviivaid teid ning kahjustused on likvideerimata. Hinnata tuleb ala pindala (ha), kus nõuet on rikutud.
5. Seire ajagraafik, aruannete vormistamine ja koondaruanne
5.1. Toetuseta maatükkide eritingimuste täitmise seireaeg sõltub seiratava eritingimuse iseloomust. Kuna iga-aastased hooldustööd peavad olema lõpetatud 1. oktoobriks, jääb tööde teostamise peamine kontroll ajavahemikku 1. oktoober – 25. oktoober. Muul ajal teostatud seire keskendub tööde ajalistest piirangutest ja õigetest võtetest kinnipidamise jälgimisele.
5.2. Rikkumiste tõttu valimisse võetud maatükke seiratakse ajal, mil vastava eritingimuse täitmist on võimalik kontrollida. Samaaegselt kontrollitakse sama eritingimust ka teistel sama maarendilepinguga kaetud maatükkidel.
5.3. Metskonnad salvestavad seirearuande uue versioonina DHS-i sarja 3-1.14 ja saadavad viite hiljemalt 1. novembriks seirespetsialistile.
5.4. Maarendilepingute täitmise ülevaate hooldamise eritingimuste osas koostab metskondadelt laekunud seirearuannete põhjal looduskaitseosakond ning esitab selle 5. novembriks Keskkonnaametile.
5.5. Seire koondaruande koostab looduskaitseosakonna seirespetsialist ning esitab koos teiste looduskaitsetööde aruandega hiljemalt seirele järgneva aasta 31. jaanuariks looduskaitseosakonna peaspetsialistile, kes esitab koondaruande juhatuse liikmele.