Kahju suuruse kindlaksmääramine metsamaterjali, energiapuidu ja hakkpuidu varguse korral

RMK puidu varguse ja puude ebaseadusliku raiega

tekitatud kahju suuruse arvestamise juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse

põhimäärus“ § 15 lg 2 p 9 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK puidu varguse ja puude ebaseadusliku raiega tekitatud kahju

suuruse arvestamise juhend“ (lisatud, Juhatuse_otsuse_lisa_puidu_varguse_ja_eba-

seadusliku_raiega_tekitatud_kahju_arvestamise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK finants- ja administratsioonijuhi 06.05.2011

käskkiri nr 1-5/145 „Kahju suuruse kindlaksmääramine metsamaterjali, energiapuidu ja

hakkpuidu varguse korral“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: looduskaitseosakond, metsamajandusosakond, metsaosakond, puiduturustusosakond

Edvard Eelsalu

Kvaliteedispetsialist

19.09.2019

JUHATUS

OTSUS

24. september 2019 nr 1-32/74

KINNITATUD

RMK juhatuse 24.09.2019

otsusega nr 1-32/74

RMK puidu varguse ja puude ebaseadusliku raiega tekitatud

kahju suuruse arvestamise juhend

1. Üldsätted

1.1. Käesolev juhend kehtestab nõuded ümarpuidu, energiapuidu ja hakkpuidu vargusega

ning puude ebaseadusliku raiega tekitatud kahju arvestamiseks.

1.2. Puidu varguse korral arvestab kahju suuruse ja esitab süüteoteate PPA-le lao eest

vastutav struktuuriüksus. Puude ebaseadusliku raie korral arvestab kahju suuruse ja

esitab süüteoteate PPA-le metsaosakond.

2. Mõisted ja lühendid

Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. puit – varumise või hakkimise käigus tekkinud müügiväärtust omav toode, mis

jaguneb ümarpuiduks, energiapuiduks ja hakkpuiduks;

2.2. RÕT – raieõiguse töölaud;

2.3. PPA – Politsei- ja Piirivalveamet.

3. Kahju arvestamine ümarpuidu varguse korral

3.1. Ümarpuidu varguse korral võetakse kahju arvestuse aluseks vastava sortimendi

keskmine vahelaohind vargusele eelneval kuul. Kui eelneva kuu kohta vahelaohind

puudub, võetakse aluseks sellele eelneva kuu vahelaohind.

3.2. Sortimentide keskmised vahelaohinnad võetakse RMK veebilehel asuvast

hinnastatistika aruandest. Kui on varastatud sortimenti, mille vahelaohind

hinnastatistika aruandes puudub, esitatakse keskmise vahelaohinna teadasaamiseks

päring e-posti aadressile [email protected].

3.3. Tekitatud kahju suurus on sortimendi vahelaohinna ja varastatud sortimendi koguse

korrutis.

4. Kahju arvestamine hakkpuidu varguse korral

4.1. Hakkpuidu varguse korral võetakse kahju arvestuse aluseks hakkpuidu keskmine

müügihind vargusele eelneval kuul. Kui eelneva kuu kohta müügihind puudub,

võetakse aluseks sellele eelneva kuu hind.

4.2. Hakkpuidu keskmine müügihind võetakse RMK veebilehel asuvast hinnastatistika

aruandest.

4.3. Tekitatud kahju suurus on hakkpuidu müügihinna ja varastatud koguse korrutis.

5. Kahju arvestamine energiapuidu varguse korral

5.1. Energiapuidu varguse korral võetakse kahju arvestuse aluseks:

5.1.1. hakkpuidu keskmine müügihind vargusele eelneval kuul. Kui eelneva kuu

kohta müügihind puudub, võetakse aluseks sellele eelneva kuu hind;

5.1.2. hakkimise ja hakkpuidu veo keskmine ühikuhind vargusele eelneval kuul.

5.2. Hakkpuidu keskmine müügihind võetakse RMK veebilehel asuvast hinnastatistika

aruandest. Hakkimise ja hakkpuidu veo keskmine ühikuhind võetakse eelarve täitmise

aruandest.

5.3. Tekitatud kahju suurus on hakkpuidu müügihind miinus hakkimise ühikuhind miinus

hakkpuidu veo ühikuhind, korrutades saadud summa varastatud kogusega.

2

6. Kahju arvestamine keskmise kännudiameetriga üle 8 cm puude ebaseadusliku

raie korral

6.1. Puude ebaseadusliku raie korral klupitakse raiutud kändude diameetrid ja

teisendatakse need rinnasdiameetrile vastavalt keskkonnaministri 09.06.2010 käskkirja

nr 821 „Metsa hindamise metoodilises juhendis“ toodud valemitele, mida kasutatakse

ka „Kändude kluppimisandmete lehel“, mille vorm asub DHS-i sarjas „Dokumentide

vormid ja aluspõhjad“.

6.2. Kõik ebaseaduslikult raiutud puude kännud klupitakse või määratakse nende

diameetrid proovitükkide meetodil.

6.3. Proovitükkide raadiuseks on 20 m ja nende arv peab tagama võimalikult täpse kahju

suuruse arvestamise.

6.4. Iga kännule määratakse tarbeklass vastavalt kahjustusastmele. Tarbeklassid on:

6.4.1. terve – puit ei ole kahjustatud ja saab palki, kännul puudub metsamädanik;

6.4.2. pooltarve – puit on osaliselt kahjustatud, saab paberipuitu ja palki, kännu

läbimõõdust kuni 50% kahjustatud metsamädanikuga;

6.4.3. küte – puit on tugevalt kahjustatud, saab küttepuitu, kännu läbimõõdust üle

50% kahjustatud metsamädanikuga.

6.5. Keskmine kõrgus määratakse puuliikide lõikes, mis saadakse:

6.5.1. olemasolevatest metsakorraldusandmetest;

6.5.2. kasvavate puude alusel;

6.5.3. boniteerimistabeli alusel.

6.6. Kännud klupib metsaülem või tellib nende mõõtmise.

6.7. Metsaülem edastab „Kändude kluppimisandmete lehe“ raieõigusspetsialistile.

6.8. Raieõigusspetsialist sisestab ebaseadusliku raie andmed RÕT-i.

6.9. Kahju arvestatakse RÕT-s korrutades selleks ebaseaduslikult raiutud puidu koguse

puuliigiti vastava tarbeklassi hinnaga vahelaos ning lahutades sellest

ülestöötamishinna.

6.10. RÕT-s olevad hinnad on kinnitatud vastavalt „RMK kasvava metsa raieõiguse müügi

juhendile“.

6.11. RÕT-st saadud tekitatud kahju suuruse esitab raieõigusspetsialist metsaülemale.

7. Kahju arvestamine keskmise kännudiameetriga alla 8 cm puude ebaseadusliku

raie korral

7.1. Ebaseaduslikult raiutud puidu koguse määrab metsaülem metsakorraldusandmete

alusel või silmamõõduliselt.

7.2. Metsaülem esitab kahju arvestamise aluseks oleva hinna saamiseks päringu e-posti

aadressile [email protected].

7.3. Tekitatud kahju suurus on kasvava võsa hariliku väärtuse ning ebaseaduslikult raiutud

puidu koguse korrutis.