Kinnitatud
RMK juhatuse liikme
19.04.2011 käskkirjaga nr 1-5/123
RIIGIMETSA METSAUUENDAMISE JUHEND
Sisukord
1 Juhendi eesmärk 2
2 Metsauuendusfond 2
2.1 Uuendusraiealad 2
2.2 Metsastuvad / metsastamist vajavad põllu- ja rohumaad 2
2.3 Uuendamist vajavad kahjustusalad 3
2.4 Ammendatud karjäärid ja turbaalad 3
2.5 Alade väljaarvamine MUF-ist 3
2.6 Alade uuesti uuendamisele suunamine MUF-is 3
3 Peapuuliigi valik uuendatavatele aladele 4
3.1 Peapuuliigi määramise alus 4
3.2 Metsauuenduseks eelistatud puuliigid kasvukohatüüpide lõikes 4
3.3 Metsauuenduse peapuuliigilise ja ajalise eesmärgi kirjeldamine 5
3.4 Metsauuenduse eesmärkide muutmine 6
4 Uuendamisviisid ja uuendamisskeemid 6
5 Metsauuenduse hooldamine 12
6 Metsauuendusalade ülevaatused ja uuenenuks arvestamine 13
6.1 Metsauuendusalade ülevaatused ja metsauuenduse täiendamine 13
6.2 Uuenenuks arvestamise tingimused 15
6.3 Uuenenuks arvestamise aeg 15
6.4 Turberaiealade uuenenuks arvestamine 15
7 Metsauuendamise aruandlus ja tulemuslikkuse analüüs 16
7.1 Aruanded aruandekeskuses / RMK vaates ja metskondade - metsandike lõikes 16
7.2 Aruanded MUM-is / metskondade ja metsandike vaates 16
7.3 Metsauuenduse statistiline aruanne 16
7.4 Metsauuendamise tulemuslikkuse analüüs 16
1 Juhendi eesmärk
Käesoleva juhendi eesmärgiks on riigimetsas uuendatavate alade, peapuuliigi valiku ja metsauuendamisealase tööjaotuse kirjeldamine metsahalduse ja metsamajanduse valdkondade vahel.
Käesoleva juhendi ulatus on järgmine: metsauuendusfond, peapuuliigi valik, uuendamisviisid ja
–skeemid, metsauuenduse hooldamine, metsauuendamise seire, metsauuendamise aruandlus ja tulemuslikkuse analüüs.
2 Metsauuendusfond
Metsauuendusfond (MUF) koosneb uuendusraiealadest, metsastuvatest / metsastamist vajavatest põllu-ja rohumaadest, uuendamist vajavatest kahjustusaladest, ammendatud karjääridest ja turbaaladest. Metsauuendusfondi üle peab arvestust metsahalduse valdkond metsauuendusmooduli (MUM) Uuendatavate alade sakil ja aruandekeskuse Metsauuendusfondi aruande abil.
2.1 Uuendusraiealad
Uuendusraiealad jagunevad turbe- ja lageraiealadeks.
2.1.1 Turberaiealad suunatakse MUF-i uuendamisvõtete rakendamist vajaval etapil. Esmaselt liigub turberaieala MUF-is reale - uuendamisele planeeritud turberaieala. Kui turberaiealal on rakendatud metsauuendamisevõtteid ja viidud läbi esimene ülevaatus, siis liigub see ala reale - turberaieala uuendamisel.
2.1.2 Lageraiealad kuvatakse MUF-i vaikimisi, alates raielangi vastuvõtmise akti vormistamisest metsahalduse poolt.
2.1.3 Uuendatavad lageraiealad jagunevad MUF-is alustamata uuendusega aladeks ja uuenevateks aladeks.
2.1.4 Lageraiealad loetakse alustamata uuendusega aladeks, kui ei ole teostatud kultiveerimist, looduslikule uuenemisele kaasaaitamist (LUK) või looduslikule uuenemisele jätmist (LU).
2.1.5 Lageraiealad loetakse uuenevateks aladeks, kui on teostatud kultiveerimine, LUK, tehtud LU-le jätmise otsus ning on läbi viidud esimene ülevaatus.
2.1.6 Juhul, kui lageraielank on tingimuste poolest väga oluliselt varieeruv ja vajab erinevat metsauuendamist, siis eraldis jagatakse. Eraldatava osa minimaalne pindala ei tohi olla väiksem kui 0,3 hektarit.
2.1.7 Uuendamise kohustuse tekke aastaks loetakse uuendusraie tööobjekti lõpetamise aasta, mis vormistatakse metsamajanduse poolt. MUM-is tähistab uuendamise kohustuse tekke aastat UR aasta.
2.2 Metsastuvad / metsastamist vajavad põllu- ja rohumaad
Sellised alad selguvad perioodiliste ülevaatuste tulemusel. Ülevaatustega selgitatakse alade seisund ja metsauuendamisvõtete rakendamise vajadus.
2.2.1 Metsastuvad alad suunatakse peale ülevaatust MUF-i. Alale määratakse peapuuliigiline eesmärk ja sisestatakse MUM-i ülevaatuse tulemused.
2.2.2 Metsastamist vajavatest aladest koostatakse loetelu, määratakse peapuuliigiline eesmärk ja esitatakse metsamajandusele tööde planeerimiseks.
2.2.3 Ala suunatakse metsauuendusfondi, kui metsamajandus on teinud otsuse järgmise aasta metsauuendustööde plaani võtmise kohta.
2.3 Uuendamist vajavad kahjustusalad
Sellised alad selguvad iga-aastase metsauuenduse ülevaatuse või metsakahjustuste inventuuri tulemusel. Metsauuenduse ülevaatuse tulemustest lähtuvalt määratakse kahjustatud alale uus eesmärk. Uuesti uuendamist vajavad alad on metsauuendusfondis ja jäetakse metsauuendusfondi. Metsakahjustuste inventuurist tulenevad alad jõuavad metsauuendusfondi läbi uuendusraie.
2.4 Ammendatud karjäärid ja turbaalad
2.4.1 Suurkarjääride all mõistame põlevkivi kaevandamisest tagastatavaid, ammendatud ja tehniliselt rekultiveeritud alasid. Uuendamisele kavandatavatele aladele moodustatakse kvartalid ja eraldised (pinnasetingimustest lähtuvalt). Ala suunatakse MUF-i, kui metsamajandus on teatanud nende metsauuendustööde aasta plaani võtmisest.
2.4.2 Väikekarjääride all mõistame RMK maafondist väljaarvamiseta alasid ja Maa-ameti poolt tähtajaliselt renditud alasid, mis on ammendatud ja tehniliselt rekultiveeritud. Ala suunatakse MUF-i, kui metsamajandus on teatanud nende metsauuendustööde aasta plaani võtmisest.
2.4.3 Turbaalade all mõistame alasid, mis on ammendatud ja vajadusel RMK poolt tehniliselt rekultiveeritud. Ala suunatakse MUF-i, kui metsamajandus on teatanud nende metsauuendustööde aasta plaani võtmisest.
2.5 Alade väljaarvamine MUF-ist
2.5.1 MUF-ist arvatakse välja metsamaa, kus looduslikud tingimused metsa kasvatamiseks on püsivalt ebasoodsad. Metsauuenduse ülevaatuse teostaja teeb metsaülemale ettepaneku ala väljakandmiseks MUF-ist ning kõlviku muutmiseks. Metsaülem otsustab, kas ala MUF-ist väljaarvamise ettepanekud on põhjendatud ning ebasoodsaid tingimusi ei saa kõrvaldada. Metsaülem koostab põhjendatud ettepanekute loetelu ning esitab selle kõlviku muudatuste aktsepeerimiseks metsakorraldusjuhile. Otsused säilitatakse dokumendihaldussüsteemis. Peale kinnituse saamist eemaldab metsaülem alad metsauuendusfondist. Metsakorraldaja muudab ettepanekus esitatud alade kõlviku pinnaveealaks, põõsastikuks või muuks maaks.
2.5.2 MUF-ist arvatakse välja range kaitse alla võetud alad. Selleks metsakasvatusosakond koostab nimekirja aasta jooksul range kaitse alla võetud aladest ja kannab need MUF-ist 01. juuliks välja. Otsused säilitatakse dokumendihaldussüsteemis.
2.6 Alade uuesti uuendamisele suunamine MUF-is
2.6.1 Metsauuendamise tähtaja pikendamist taotletakse vajadusel 2002. aastal ja hiljem tekkinud raielankidele. Uuesti uuendamist vajavate alade nimekirja esitab metsahaldus järgmise aasta tööde teostamiseks metsamajandusele iga aasta 01. maiks.
2.6.2 Vanemate MUF-is olevate, uuesti uuendamist vajavate alade nimekirja esitab metsahaldus metsamajandusele metsauuendustööde planeerimiseks 01. maiks. Uue peapuuliigilise eesmärgiga alasid esitatakse metsamajandusele kahe aasta tööde mahus.
3 Peapuuliigi valik uuendatavatele aladele
3.1 Peapuuliigi määramise alus
Peapuuliigilise eesmärgi uuendatavatele aladele määrab metsahalduse valdkond. Määramise aluseks on RMK metsauuendusstrateegia alusel koostatud peapuuliigi eelistuste tabel kasvukohtade lõikes.
3.2 Metsauuenduseks eelistatud puuliigid kasvukohatüüpide lõikes
Järgnevas tabelis on esitatud iga kasvukohatüübi kohta metsauuenduseks eelistatud puuliigid. Kõige eelistatum variant on toodud tumendatud kirjas.
Peapuuliigi eelistused kasvukohatüüpide lõikes
Kasvukohatüüp (kkt)
Peapuuliik 1.eelistus 2.eelistus 3.eelistus 4.eelistus
Selgitused peapuuliigilise valiku tegemiseks
naadi
KS
Arvestatud 50% kkt uuendamise mahust.
KU
Kui kasega uuendamine on mingitel põhjustel ebaotstarbekas. Arvestatud 30% kkt uuendamise mahust
HB
Arvestades noorendikuks kasvatamise võimalikkust. Arvestatud 20% kkt uuendamise mahust. Haava raielankide uuendamisel.
jänesekapsa-mustika
KU
Arvestatud 40% kkt uuendamise mahust, eelkõige kuuse raielankide uuendamisel.
MA
Arvestatud 40% kkt uuendamise mahust, eelkõige männi raielankide uuendamisel.
KS
Looduslik kask, maapinna mineraliseerimisega. Arvestatud 20% kkt uuendamise mahust.
angervaksa
KS
Arvestatud 60% angervaksa kkt uuendamise mahust
KU
Kui kasega uuendamine on mingitel põhjustel ebaotstarbekas. Arvestatud 20% kkt uuendamise mahust.
LM
Looduslik sanglepp. Arvestatud 10%. Sanglepa raielankide uuendamisel.
HB
Looduslik haab. Arvestatud 10%. Haava raielankide uuendamisel
kõdusoo
MA
Arvestatud 40% kkt uuendamise mahust. Mustika-kõdusoo kkt osas männi raielankide uuendamisel.
KU
Arvestatud 30% kkt uuendamise mahust. Jänesekapsa-kõdusoo kkt osas kuuse raielankide uuendamisel.
KS
Kase istutus, kui looduslik kase uuenemine ei ole võimalik. Arvestatud 30% kkt uuendamise mahust.
jänesekapsa
KU
Arvestatud 50% kkt uuendamise mahust. Kuuse raielankide uuendamisel.
MA
Arvestatud 30% kkt uuendamise mahust. Männi raielankide uuendamisel.
KS
Arvestatud 20% kkt uuendamise mahust.
mustika
MA
Arvestatud 90% kkt uuendamise mahust.
KU
Arvestatud 10% kkt uuendamise mahust. Kuuse raielankide uuendamisel.
sinilille
KU
Arvestatud 70% kkt uuendamise mahust.
MA
Arvestatud 20% kkt uuendamise mahust.
KS
Arvestatud 10% kkt uuendamise mahust.
Kasvukohatüüp (kkt)
Peapuuliik 1.eelistus 2.eelistus 3.eelistus 4.eelistus
Selgitused peapuuliigilise valiku tegemiseks
pohla
MA
Arvestatud 100% kkt uuendamise mahust.
jänesekapsa-pohla
MA
Arvestatud 90% kkt uuendamise mahust.
KU
Arvestatud 10% kkt uuendamise mahust
karusambla-mustika
MA
Arvestatud 90% kkt uuendamise mahust.
KU
Arvestatud 10% kkt uuendamise mahust. Kuuse raielankide uuendamisel.
siirdesoo
MA
Arvestatud 80% kkt uuendamise mahust.
KS
Arvestatud 20% kkt uuendamise mahust. Kase raielankide uuendamisel.
sõnajala
KS
Arvestatud 70% kkt uuendamise mahust.
LM
Arvestatud 20% kkt uuendamise mahust. Sanglepa raiealankide uuendamisel
HB
Arvestatud 10% kkt uuendamise mahust. Haava raielankide uuendamisel.
madalsoo
KS
Arvestatud 100% kkt uuendamise mahust.
tarna-angervaksa
KS
Arvestatud 70% kkt uuendamise mahust.
LM
Arvestatud 10% kkt uuendamise mahust.
HB
Arvestatud 10% kkt uuendamise mahust.
MA
Arvestatud 10% kkt uuendamise mahust.
sinika
MA
Arvestatud 100% kkt uuendamise mahust.
lodu
LM
Arvestatud 50% kkt uuendamise mahust. Sanglepa raielankide uuendamisel.
KS
Arvestatud 50% kkt uuendamise mahust. Kase raielankide uuendamisel.
tarna
KS
Arvestatud 90% kkt uuendamise mahust.
MA
Arvestatud 10% uuendamise mahust. Männi raielankide uuendamisel.
karusambla
MA
Männi istutus. Arvestatud 90% kkt uuendamismahust.
KS
Arvestatud 10% kkt uuendamise mahust.
raba
MA
Arvestatud 100% kkt uuendamise mahust.
osja
KS
Arvestatud 100% kkt uuendamise mahust.
kanarbiku
MA
Arvestatud 100% kkt uuendamise mahust.
sambliku
MA
Arvestatud 100% kkt uuendamise mahust.
leesikaloo
MA
Arvestatud 100% kkt uuendamise mahust.
lubikaloo
MA
Arvestatud 100% kkt uuendamise mahust.
kastikuloo
MA
Arvestatud 80% kkt uuendamise mahust.
KU
Arvestatud 20% kkt uuendamise mahust. Kuuse raielankide uuendamisel.
mineraalne puistang
MA
Arvestatud 90% kkt uuendamise mahust.
KS
Arvestatud 10% kkt u8uendamise mahust.
turbane puistang
MA
Arvestatud 90% kkt uuendamise mahust.
KS
Arvestatud 10% kkt u8uendamise mahust.
liivane puistang
MA
Arvestatud 100% kkt uuendamise mahust.
3.3 Metsauuenduse peapuuliigilise ja ajalise eesmärgi kirjeldamine
3.3.1 Metsauuenduse peapuuliigiline eesmärk määratakse metsahalduse poolt uuendusraie kava metsakasvatuslike tingimuste koostamise käigus. Peapuuliigilise eesmärgi määramisel juhindub metskond eelnevas tabelis esitatud puuliikide uuendamise osatähtsusest kasvukohatüübis, arvestades sealjuures eelneva metsapõlve peapuuliigiga.
3.3.2 Metsauuenemise tähtajaks on kuni 6 aastat. Tähtaja alguseks loetakse vaikimisi metsamajanduse valdkonna poolt raietööobjekti lõpetamise aastat.
2.1.3 Teistel uuendamist vajavatel aladel (rohumaad, karjäärid, turbaalad) määratakse peapuuliik uuendamise vajaduse selgumisel. Alates uuendamise aastast hakkab kehtima 6-aastane uuenemise tähtaeg.
3.4 Metsauuenduse eesmärkide muutmine
3.4.1 Juhul, kui metsakasvatusjuhil on põhjendatud ettepanek peapuuliigilise eesmärgi muutmiseks, esitab ta selliste alade nimekirja kirjalikult metsülemale. Eesmärgi muutmise otsustab metsaülem. Vastavalt otsusele muudab metskond peapuuliigilise eesmärgi MUM-is.
3.4.2 Juhul, kui peapuuliigilise eesmärgi täitmine uuendamise käigus osutub võimatuks, siis metsaülem otsustab uue peapuuliigilise eesmärgi määramise. Peapuuliigilise eesmärgi muutmine peab toimuma õigeaegselt, 3.-4. aastal. Sellega välditakse valede hooldusülesannete andmist. Muutmise otsus põhineb ülevaatuste tulemustel ja analüüsil, et senise peapuuliigi osakaalu ei ole otstarbekas ja/või võimalik enam suurendada.
3.4.3 Juhul, kui metsauuendamine 6-aastase tähtaja jooksul osutub võimatuks põhjusel, et peapuuliigi taimede keskmine kõrgus ei vasta uuenenuks arvestamise tingimustele, siis metsahalduse valdkond taotleb tähtaja pikendust 3 või 5 aastat.
3.4.4 Juhul, kui metsauuenduse tähtaja pikendamisele kuuluv ala vajab uuesti uuendamist, siis taotleb metsahaldus sellisele alale 7-aastase uuenemise tähtaja.
3.4.5 Korduvale metsauuendamisele tulevatel aladel määratakse uueks metsauuenduse kohustuse tekke aastaks uue eesmärgi püstitamise aasta. Metsaülem otsustab uue peapuuliigilise eesmärgi vajaduse.
4 Uuendamisviisid ja uuendamisskeemid
4.1 Metsa uuendamisviisi määrab ja uuendamisskeemid valib metsamajanduse valdkond, lähtudes peapuuliigilisest eesmärgist.
4.2 Lähtuvalt metsauuendusviisi valikust otsustab metsamajanduse valdkond maapinna ettevalmista-mise vajaduse ja viisi. Maapinna ettevalmistamine peab võimaldama nõutud algtiheduse rakendamise.
4.3 Kultiveerimise algtihedused on määratud vastavalt RMK kõrgendatud nõuetele. Võrreldes Metsa majandamise eeskirjas (MME) kehtestatud miinimumiga on männi istutuse algtihedust suurendatud 17% ning kuuse ja kase istutuse algtihedust 30%. Männi külvi algtihedust on suurendatud viljakamates kasvukohatüüpides 14% ja raskesti uuenevates kasvukohatüüpides 42%.
4.4 Männi istutuse algtihedus on 3500 taime hektarile. Kuuse istutuse algtihedus on 2000 taime hektarile. Kase istutuse algtihedus on 2000 taime hektarile. Juhul, kui metsakasvataja peab otstarbekaks kultiveerida alla MME-s määratud algtiheduse, siis tuleb tööd vormistada LUK-ina.
4.5 Männi seemne külvinorm on antud arvestusega, et seemneid doseerivad ja mulda suunavad mehhanismid on reguleeritud võimalikult täpseks.
4.6 Tabelis on esitatud hooldamissoovitused arvestusega, et töid tehakse 1 kord aastas. Hooldatakse valdavalt kultiveeritud alasid. Hooldamisvajaduse otsustab metsamajandus vastavalt tegelikule olukorrale.
Uuendamisviisid ja –skeemid
Kasvukohatüüp (kkt)
Peapuuliik 1.eelistus 2.eelistus 3.eelistus 4.eelistus
Uuendamisviis
Maapinna ettevalmistamise viis
Algtihedus kultiveerimiskohti (ha)
Kultiveerimis-skeem
ridade vahe (m) x
taimede kaugus reas (m)
Külvi-norm (kg/ha)
Hooldamise vajadus alates kultiveerimise aastast
naadi
KS
looduslikule uuenemisele kaasaaitamine
mineraliseeritud ribad
5.aastal
KS
istutus
mineraliseeritud ribad
2000
2,5 x 2,0
1.-5. aastal
KU
istutus
mineraliseeritud ribad või künkad
2000
3,0 x 1,7
1.-5. aastal
HB
looduslikule uuenemisele jätmine
ettevalmistamata või mineraliseeritud ribad
jänesekapsa-mustika
KU
istutus
mineraliseeritud ribad või lapid
2000
3,0 x 1,7
1.-5. aastal
MA
istutus
mineraliseeritud ribad või lapid
3500
2,2 x 1,3
1.-5. aastal
KS
looduslikule uuenemisele kaasaaitamine
mineraliseeritud ribad
5.aastal
angervaksa
KS
looduslikule uuenemisele kaasaaitamine
mineraliseeritud ribad
5.aastal
KS
istutus
mineraliseeritud ribad või künkad
2000
2,5 x 2,0
1.-5. aastal
KU
istutus
mineraliseeritud ribad või künkad
2000
3,0 x 1,7
1.-5. aastal
LM
looduslikule uuenemisele jätmine
HB
looduslikule uuenemisele jätmine
Kasvukohatüüp (kkt)
Peapuuliik 1.eelistus 2.eelistus 3. eelistus 4. eelistus
Uuendamisviis
Maapinna ettevalmistamise viis
Algtihedus kultiveerimiskohti (ha)
Kultiveerimis-skeem
ridade vahe (m) x
taimede kaugus reas (m)
Külvi-norm (kg/ha)
Hooldamise vajadus alates kultiveerimise aastast
kõdusoo
MA
istutus
mineraliseeritud ribad või künkad
3500
2,2 x 1,3
2.-5.aastal
KU
istutus
mineraliseeritud ribad või künkad
2000
3,0 x 1,7
2.-5.aastal
KS
looduslikule uuenemisele kaasaaitamine
mineraliseeritud ribad
KS
istutus
mineraliseeritud ribad või künkad
2000
2,5 x 2,0
2.-5.aastal
jänesekapsa
KU
istutus
mineraliseeritud ribad või lapid
2000
3,0 x 1,7
1.-5.aastal
MA
istutus
mineraliseeritud ribad või lapid
3500
2,2 x 1,3
1.-5. aastal
KS
looduslikule uuenemisele kaasaaitamine
mineraliseeritud ribad
mustika
MA
istutus
mineraliseeritud ribad või lapid
3500
2,2 x 1,3
2.-5.aastal
MA
külv
samaaegselt mehhaniseeritud külviga või mineraliseeritud ribad või lapid
4000
0,3
2.-5.aastal
KU
istutus
mineraliseeritud ribad või lapid
2000
3,0 x 1,7
2.-5.aastal
sinilille
KU
istutus
mineraliseeritud ribad või lapid
2000
3,0 x 1,7
1.-5. aastal
MA
istutus
mineraliseeritud ribad või lapid
3500
2,2 x 1,3
1.-5. aastal
KS
looduslikule uuenemisele kaasaaitamine
mineraliseeritud ribad
5. aastal
Kasvukohatüüp (kkt)
Peapuuliik 1.eelistus 2.eelistus 3. eelistus 4. eelistus
Uuendamisviis
Maapinna ettevalmistamise viis
Algtihedus kultiveerimiskohti (ha)
Kultiveerimis-skeem
ridade vahe (m) x
taimede kaugus reas (m)
Külvi-norm (kg/ha)
Hooldamise vajadus alates kultiveerimise aastast
pohla
MA
külv
samaaegselt mehhaniseeritud külviga või mineraliseeritud ribad või lapid
4000
0,3
3.-5.aastal
jänesekapsa-pohla
MA
istutus
mineraliseeritud ribad või lapid
3500
2,2 x 1,3
1.-5. aastal
KU
istutus
mineraliseeritud ribad või lapid
2000
3,0 x 1,7
karusambla-mustika
MA
istutus
mineraliseeritud ribad
3500
2,2 x 1,3
2.-5.aastal
MA
külv
samaaegselt mehhaniseeritud külviga või mineraliseeritud ribad või lapid
4000
0,3
2.-5.aastal
KU
istutus
mineraliseeritud ribad
2000
3,0 x 1,7
2.-5.aastal
siirdesoo
MA
istutus
mineraliseeritud ribad või künkad
3500
2,2 x 1,3
3.-5.aastal
MA
külv
samaaegselt mehhaniseeritud külviga või mineraliseeritud ribad või künkad
5000
0,4
3.-5.aastal
MA
looduslikule uuenemisele jätmine
3.-5.aastal
KS
looduslikule uuenemisele jätmine
Kasvukohatüüp (kkt)
Peapuuliik 1.eelistus 2.eelistus 3. eelistus 4. eelistus
Uuendamisviis
Maapinna ettevalmistamise viis
Algtihedus kultiveerimiskohti (ha)
Kultiveerimis-skeem
ridade vahe (m) x
taimede kaugus reas (m)
Külvi-norm (kg/ha)
Hooldamise vajadus alates kultiveerimise aastast
sõnajala
KS
looduslikule uuenemisele jätmine
KS
istutus
mineraliseeritud ribad
2000
2,5 x 2,0
1.-5. aastal
LM
looduslikule uuenemisele jätmine
HB
looduslikule uuenemisele jätmine
madalsoo
KS
looduslikule uuenemisele jätmine
tarna-angervaksa
KS
looduslikule uuenemisele jätmine
LM
looduslikule uuenemisele jätmine
HB
looduslikule uuenemisele jätmine
MA
looduslikule uuenemisele jätmine
sinika
MA
istutus
3500
2,2 x 1,3
2.-5.aastal
MA
külv
mineraliseeritud ribad
5000
0,4
2.-5.aastal
lodu
LM
looduslikule uuenemisele jätmine
KS
looduslikule uuenemisele jätmine
tarna
KS
looduslikule uuenemisele jätmine
MA
looduslikule uuenemisele jätmine
3.-5.aastal
Kasvukohatüüp (kkt)
Peapuuliik 1.eelistus 2.eelistus 3. eelistus 4. eelistus
Uuendamisviis
Maapinna ettevalmistamise viis
Algtihedus kultiveerimiskohti (ha)
Kultiveerimis-skeem
ridade vahe (m) x
taimede kaugus reas (m)
Külvi-norm (kg/ha)
Hooldamise vajadus alates kultiveerimise aastast
karusambla
MA
istutus
mineraliseeritud ribad või lapid
3500
2,2 x 1,3
2.-5.aastal
MA
külv
mineraliseeritud ribad
5000
0,4
2.-5.aastal
KS
looduslikule uuenemisele jätmine
raba
MA
Looduslikule uuenemisele jätmine
3.-5.aastal
osja
KS
Looduslikule uuenemisele jätmine
kanarbiku
MA
istutus
mineraliseeritud ribad
3500
2,2 x 1,3
3.-5.aastal
MA
külv
samaaegselt mehhaniseeritud külviga või mineraliseeritud ribad või lapid
5000
0,4
3.-5.aastal
MA
Looduslikule uuenemisele jätmine
3.-5.aastal
sambliku
MA
istutus
mineraliseeritud ribad
3500
2,2 x 1,3
3.-5.aastal
MA
külv
mineraliseeritud ribad
5000
0,4
3.-5.aastal
leesikaloo
MA
istutus
mineraliseeritud ribad
3500
2,2 x 1,3
3.-5.aastal
lubikaloo
MA
istutus
mineraliseeritud ribad
3500
2,2 x 1,3
3.-5.aastal
kastikuloo
MA
istutus
mineraliseeritud ribad
3500
2,2 x 1,3
2.-5.aastal
KU
istutus
mineraliseeritud ribad
2000
3,0 x 1,7
2.-5.aastal
mineraalne puistang
MA
istutus
3500
2,2 x 1,3
2.-5.aastal
KS
istutus
2000
2,5 x 2,0
1.-5. aastal
turbane puistang
MA
istutus
3500
2,2 x 1,3
3.-5.aastal
KS
istutus
2000
2,5 x 2,0
1.-5. aastal
liivane puistang
MA
istutus
3500
2,2 x 1,3
3.-5.aastal
5 Metsauuenduse hooldamine
Metsauuenduse hooldamise eesmärgiks on luua sobivad tingimused alale määratud peapuuliigi väljakasvatamiseks noorendikuks. Metsauuenduse hooldajale tuleb anda ülesanne ala puuliigilisest eesmärgist lähtuvalt.
Peamine hooldamisviis on rohttaimestiku, kulu ning ebasoovitavate puude ja põõsaste kõrvaldamine peapuuliigi kultiveeritud või looduslikult lisandunud taimede ümbert.
Hooldamise liigid
Hooldamise liik
Kohthooldamine
Ribahooldamine
Ülepinnaline hooldamine
Hooldatav pind
Taime ümber vähemalt 0,5 m raadiuses.
Vähemalt 0,5 m ulatuses mõlemal pool taime ja kogu ulatuses taimede vahel reas.
Uuendatav ala kogu pindala ulatuses.
Hooldatavad taimed
Hooldatakse peamiselt ilma ettevalmistuseta või lappidena ettevalmistatud maapinnale kultiveeritud või looduslikult tekkinud peapuuliigi taimi. Samuti ebaühtlaselt või üksikult kultiveeritud taimi.
Hooldatakse peamiselt mineraliseeritud pinnale kultiveeritud või looduslikult tekkinud peapuuliigi ja täiendamisega lisatud taimi.
Hooldatakse elujõulisi pea- ja kaaspuuliikide kultiveeritud ja looduslikult lisandunud taimi ridades ning ridade vahel. Alles jäetakse kultiveeritud taimi mittetakistav kõvalehtpuu-uuendus.
Eemaldatavad taimed
Mittesoovitavad roht-, põõsa- ja puittaimed.
Mittesoovitavad roht-, põõsa- ja puittaimed.
Mittesoovitavad roht-, põõsa- ja puittaimed.
Nõuded pärast hooldamist
Ei tohi olla hooldatavale taimele pealevajuvaid või –ulatuvaid taimi.
Ei tohi olla hooldatavale taimele pealevajuvaid või –ulatuvaid taimi.
Peapuuliigi ja alale sobivate kaaspuuliikide taimed peavad olema vabastatud mittesoovitavatest taimedest kogu pindala ulatuses.
6 Metsauuendusalade ülevaatused ja uuenenuks arvestamine
Ülevaate saamiseks metsauuendamise tulemuslikkusest, viib metsahaldus läbi perioodilisi ülevaatusi. Ülevaatuste käigus kirjeldatakse metsauuenduse olukord. Ülevaatuse tulemustest lähtuvalt metsahaldus otsustab ja vormistab metsauuendusala uuenenuks arvestamise.
6.1 Metsauuendusalade ülevaatused ja metsauuenduse täiendamine
6.1.1 Metsauuenduse perioodiline ülevaatus metsahalduse poolt toimub vastavalt ülevaatuse juhendile. Sõltuvalt vajadusest antakse aastate lõikes spetsiifilisi ülevaatuse ülesandeid (näiteks pikaajaliselt uuenemata alade põhjalikum ülevaatus).
6.1.2 Metsauuenduse ülevaatuse tulemustest lähtuvalt teeb metsahaldus ettepaneku täiendamiseks. Tingimused täiendamise ettepanekute tegemiseks fikseeritakse metsauuenduse ülevaatuse juhendis.
6.1.3 Metsahaldus jälgib ja analüüsib metsauuenduse ülevaatusel männi ja kuuse peapuuliigilist säilivust kultiveerimisjärgsel 3. aastal. Piisavaks loetakse: männikultuurides on säilinud vähemalt 80% kultiveri-mise algtihedusest, seega 3500 tk/ha kultiveeritud taimest on säilinud 2800 tk/ha kultiveeritud ja looduslikku männitaime; kuusekultuurides on säilinud vähemalt 70% kultuiveerimise algtihedusest, seega 2000 tk/ha kultiveeritud taimest on säilinud 1400 tk/ha kultiveeritud ja looduslikku taime hektaril.
6.1.4 Otsuse ja kava metsauuendusala täiendamiseks teeb metsamajandus. Otsuse langetamisel ühtlase metsauuenduse korral lähtutakse peapuuliigi ja lisandunud sobivate puuliikide summaarsest olemist. Täiendamist on vaja, kui peapuuliigi mänd korral on peapuuliigi ja sobivaid lisandunud taimi alla 3000 tk/ha. Täiendamist on vaja, kui peapuuliikide kask ja sanglepp korral on peapuuliigi ja sobivaid lisandunud taimi alla 2200 tk/ha. Täiendamist on vaja, kui peapuuliikide kuusk ja haab korral on peapuuliigi ja sobivaid lisandunud taimi alla 2000 tk/ha.
Metsauuenduse täiendamise vajaduse hindamisel arvesse võetavad peapuuliigid
ja sobivad lisandunud puuliigid
Kasvukohatüüp (kkt)
Peapuuliik
Uuendusel arvesse võetavad puuliigid
Uuendusel arvesse võetavate puuliikide arv kokku (tk/ha)
naadi
KS
KS, KU
2200
KU
KU
2000
HB
HB, KS, KU, LM
2000
jänesekapsa-mustika
KU
KU, MA
2000
MA
MA, KU
3000
KS
KS, KU, MA
2200
angervaksa
KS
KS, KU
2200
KU
KU, KS
2000
LM
LM, KS, KU
2200
HB
KU,KS,LM
2000
kõdusoo
MA
MA, KU
3000
KU
KU, MA
2000
KS
KS, KU, MA
2200
jänesekapsa
KU
KU, MA
2000
MA
MA, KU
3000
KS
KS, KU, MA
2200
Kasvukohatüüp (kkt)
Peapuuliik
Lisaks peapuuliigile uuendusel arvesse võetavad puuliigid
Uuendusel arvesse võetavate puuliikide arv kokku (tk/ha)
mustika
MA
MA, KU
3000
KU
KU, MA
2000
sinilille
KU
KU, MA
2000
MA
MA, KU
3000
KS
KS, KU, MA
2200
pohla
MA
MA
3000
jänesekapsa-pohla
MA
MA, KU
3000
KU
KU, MA
2000
karusambla-mustika
MA
MA, KU
3000
KU
KU, MA
2000
siirdesoo
MA
MA
3000
KS
KS, MA
2200
sõnajala
KS
KS, KU,
2200
LM
LM, KS, KU, HB
2200
HB
HB, KS, KU
2000
madalsoo
KS
KS, KU, MA
2200
tarna-angervaksa
KS
KS, KU, MA
2200
LM
LM, KS, KU, MA, HB
2200
sinika
MA
MA
3000
lodu
LM
LM, KU, KS
2200
KS
KS, KU, LM
2200
tarna
KS
KS, KU, MA
2200
MA
MA, KU
3000
karusambla
MA
MA
3000
KS
KS, MA
2200
raba
MA
MA
3000
osja
KS
KS, KU, LM
2200
kanarbiku
MA
MA
3000
sambliku
MA
MA
3000
leesikaloo
MA
MA
3000
lubikaloo
MA
MA, KU
3000
kastikuloo
MA
MA, KU
3000
KU
KU, MA
2000
mineraalne puistang
MA
MA, KU
3000
KS
KS, KU, MA
2200
turbane puistang
MA
MA, KU
3000
KS
KS, KU, MA
2200
liivane puistang
MA
MA
3000
6.2 Uuenenuks arvestamise tingimused
RMK on püstitanud kõrgendatud nõuded peapuuliigi taimede arvu suhtes. Peaeesmärk on kasvatada metsauuendusest välja puistu, kus juba peapuuliigi taimed täidavad uuenenuks arvestamise tingimused.
6.2.1 Kuusekultuure rajatakse nõutud minimaalsest algtihedusest 30% suurema algtihedusega. Uuenenuks arvestamise miinimumnõuet on samuti suurendatud 30%, seega 1300 tk/ha.
6.2.2 Männikultuure rajatakse nõutud minimaalsest algtihedusest 17% suurema algtihedusega. Uuenenuks arvestamise miinimumnõuet on samuti suurendatud 17%, seega 1750 tk/ha.
6.2.3 Kasekultuure rajatakse nõutud minimaalsest algtihedusest 30% suurema algtihedusega. Uuenenuks arvestamise miinimumnõuet on samuti suurendatud 30%, seega 1950 tk/ha.
6.2.4 Juhul, kui peapuuliigi taimede arv on langenud alla kõrgendatud nõuete taseme, samas on kindlustatud peapuuliigi minimaalne arv, siis arvestatakse ala uuenenuks vastavalt MME nõuetele.
6.2.5 Juhul, kui peapuuliigi arv ei vasta ka MME uuenenuks arvestamise miinimumnõuetele, siis arvestatakse ala uuenenuks mitme puuliigi valemi alusel.
6.2.6 Uuenenuks arvestatud alad grupeeritakse hilisemas analüüsis kvaliteedi alusel järgmiselt:
6.2.7 Hästi uuenenud - peapuuliigi taimede arv hektaril vastab RMK kõrgendatud nõuetele. Mändi on vähemalt 1750 tk/ha, kuuske on vähemalt 1300 tk/ha, kaske on vähemalt 1950 tk/ha.
6.2.8 Rahuldavalt uuenenud - peapuuliigi taimede arv hektaril vastab MME minimaalsele puuliigina metsaks arvestamise nõudele. Mändi on vähemalt 1500 tk/ha, kuuske on vähemalt 1000 tk/ha, kaske on vähemalt 1500 tk/ha.
6.2.9 Minimaalselt uuenenud - peapuuliigi arv hektaril ei vasta MME minimaalsele puuliigina metsaks arvestamise nõudele. Ümberarvestatud MME mitme puuliigi valemi alusel.
6.3 Uuenenuks arvestamise aeg
6.3.1 Ala arvestatakse uuenenuks metsahalduse poolt esimesel võimalusel, kui on täidetud peapuuliigi uuenenuks arvestamise tingimused.
6.3.2 Ala arvestatakse uuenenuks esimesel võimalusel ka siis, kui peapuuliik üksi ei vasta, kuid uuendus mitme puuliigiga vastab uuenemise nõuetele.
6.3.3 Juhul, kui ala ei ole lubatud tähtaja (6 aastat) jooksul saavutanud minimaalseid uuenenuks arvestamise tingimusi (keskmine kõrgus, arv tk/ha), siis jääb ala edasisele uuenemisele või suunatakse uuesti uuendamisele.
6.4 Turberaiealade uuenenuks arvestamine
Turberaie järelkasvu uuenenuks arvestamine toimub analoogiliselt kõigi metsauuendusalade uuenenuks arvestamisega. MUM-is määratakse sellistele aladele takseertunnus järelekasvurinne (J).
7 Metsauuendamise aruandlus ja tulemuslikkuse analüüs
7.1 Aruanded aruandekeskuses / RMK vaates ja metskondade - metsandike lõikes
7.1.1 Metsauuendusfondi olemi aruanne – esitatakse metsauuendusfondi kuuluvate alade jagunemine alustamata uuendusega aladeks, uuenevateks aladeks, uuendatavateks turberaiealadeks ja.metsastatavaks mittemetsamaaks.
7.1.2 Kultuuride kasvamamineku aruanne – esitatakse metsakultuuride kasvamaminek peapuuliikide ja kasvukohtade lõikes .
7.1.3 Metsauuenduse kahjustuste aruanne – esitatakse kahjustusega metsauuendusalade jagunemine kahjustajate lõikes.
7.1.4 Peapuuliigilise eesmärgi muutmise aruanne – esitatakse peapuuliigilise eesmärgi muutmisega metsauuendusalade loetelu koos kronoloogiaga.
7.2 Aruanded MUM-is / metskondade ja metsandike vaates
7.2.1. Metsauuendustööde aruanded – esitatakse aasta tööde mahud tööliikide, puuliikide lõikes ja eraldiste tasemel.
7.2.2. Uuenenuks arvestatud alade nimekiri – esitatakse aasta jooksul ümberarvestatud alade nimekiri peapuuliikide lõikes ja eraldiste tasemel.
7.2.3. Uuendamise tähtaja pikendamise aruanne – esitatakse raieaastast tulenev alade loetelu metsauuenduse kohustuse tähtaja pikenduse taotluse esitamiseks eraldiste tasemel.
7.2.4. Metsauuenduse ülevaatuse aruanne metskonna koondina – esitatakse aastas uuenenuks arvestatud alade mahud ja uuenemisele jäävate alade mahud.
7.3 Metsauuenduse statistiline aruanne
7.3.1. Esitatakse Keskkonnateabe Keskusele igal aastal 01. märtsiks eelnenud metsauuendamise aasta tulemuste kohta.
7.3.2. Kokkuvõtted esitatakse metskondade, maakondade lõikes ja RMK koondina.
7.3.3. Kokkuvõte sisaldab: külvi- ja istutusetöö, LUK külvi- ja istutusetöö, täiendamine - puuliikide lõikes; kasutatud kultiveerimismaterjalide (seeme ja taimed) kogused; maapinna ettevalmistamise maht, LUK-mineraliseerimise maht; metsauuenduse hooldamise maht; uuenenuks arvestatud alade jagunemine peapuuliikide lõikes.
7.4 Metsauuendamise tulemuslikkuse analüüs
Metsahaldus koostab 01. märtsiks eelenva aasta metsauuendamise tulemuslikkuse analüüsi, mis sisaldab:
7.4.1 Metsauuendusfondi olemi analüüsi.
7.4.2 Eelneva aasta metsakultuuride rajamise algtiheduse ja kasvamamineku analüüsi.
7.4.3 Männi- ja kuusekultuuride peapuuliigilise säilivuse analüüsi 3. kasvuaasta lõpuks.
7.4.4 Metsauuendusalade kahjustuste analüüsi puuliigiti ja kahjustajate lõikes.
7.4.5 Alade uuenenuks arvestamise analüüsi peapuuliigilise jagunemise alusel ja noorendike kvaliteeditasemete alusel.
7.4.6 Muudetud peapuuliigilise eesmärgiga alade analüüsi.