Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseisu kinnitamine

KINNITATUD Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse liikme 18. märtsi 2011 käskkirjaga nr 1-5/91

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis

Tallinn 2011a.

1

EESSÕNA ................................................................................................................................................. 4 Näidisprojekti koostamise alused .............................................................................................................. 5 Tellijale üleantavad projektmaterjalid ja failistruktuurid........................................................................... 7 PROJEKTI KOOSSEIS............................................................................................................................ 8 Tiitelleht .................................................................................................................................................... 8 Maaparandusehitise projekteerimistingimused........................................................................................ 10 1. RMK lähteülesanne ja muud projekteerimise lähtematerjalid ....................................................... 13 Tabel 1 Maaparandusehitise tehnilised projektandmed.......................................................................... 15 Tabel 2 Rekonstrueerimise-ja ehitustööde koondmahud ......................................................................... 18 Tabel 3 Vajalike ehitusmaterjalide ja –toodete andmed .......................................................................... 20 1. Üldosa.................................................................................................................................................. 21 Tabel 4 Rekonstrueeritavad maaparandusehitised................................................................................... 21 1.1. Maa-ala asukoha kaart ...................................................................................................................... 23 2. Uurimistööd......................................................................................................................................... 24 2.1. Tabel 5 Uurimistööde loetelu ........................................................................................................... 25 2.2. Tabel 6 Reeperite loetelu ................................................................................................................. 25 3. Geoloogia ja mullastik......................................................................................................................... 26 4. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine. ............................................................................................... 26 4.1. Trasside ettevalmistustööd................................................................................................................ 27 Tabel 7. Võsa ja metsa likvideerimise koondmahud kraavidel ............................................................... 28 4.2. Kuivendussüsteem............................................................................................................................ 28 Tabel 8.Rekonstrueeritavate kraavide koondpikkused. ........................................................................... 28 5. Truubid, truupregulaatorid ja purded................................................................................................... 31 6. Maaparandussüsteemi teenindavate teede rekonstrueerimine ja ehitamine......................................... 33 Tabel 9 Teede pikkused ehitiste lõikes.................................................................................................... 35 6.1. Teetrasside ettevalmistustööd........................................................................................................... 38 7. Muud rajatised ..................................................................................................................................... 38 8.1. Keskkonnamõjude vähendamise võimalused veekogudele .............................................................. 39 8.1.1. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel..................................................................................... 39 8.2. Kobraste tegevuse mõju metsale ja kuivendussüsteemi veejuhtmetele ............................................ 41 8.3. Tuletõrjetiik koos veevõtukohaga..................................................................................................... 42 8.4. Settebassein ...................................................................................................................................... 42 8.5. Muud tööd ........................................................................................................................................ 43 9. Maaparandusehitise kasutamine ja hooldamine................................................................................... 44 10. Juhenddokumentide nimekiri............................................................................................................. 45 11. Töömahtude tabelid ........................................................................................................................... 46 11.1.Tabel 10. Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja veejuhtmete kaevetööde mahud ............ 46 11.2 Tabel 11 Veejuhtmete kaevetööde mahu arvutus ............................................................................ 48 11.3. Tabel 12 Piketeeritud veejuhtmete kaevetööde mahu arvutus. ....................................................... 49 11.4. Tabel 13 Veejuhtmete koondtöömahud.......................................................................................... 50 11.5. Tabel 14 Ehitatavate truupide ja purrete töömahud ....................................................................... 51 11.6. Tabel 15 Rekonstrueeritavate truupide töömahud .......................................................................... 52 11.7. Tabel 16 Maaparandussüsteemi teenindava tee rajamise töömahud............................................... 54 11.8. Keskkonnakaitserajatise rajamise töömahud .................................................................................. 57 Tabel 17 Tuletõrjetiikide rekonstrueerimise ja ehitamise mahud............................................................ 57 Tabel 18 Settebasseinide ehitamise mahud ............................................................................................. 58 11.9. Tabel 19 Muude tööde mahud. ....................................................................................................... 59 12. Ehitustööde eeldatav maksumus........................................................................................................ 60 Tabel 20. Ehitustööde eeldatav maksumus.............................................................................................. 61 14. Ehitusprojekti digitaalne vorm- GIS andmetöötluseks vajaminevate andmete tagastamine RMK infosüsteemi uuendamiseks. .................................................................................................................... 63 14.1. Tabel 21 Andmetabelite iseloomustus ............................................................................................ 64 15. . JOONISED ...................................................................................................................................... 66 15.1. Kuivendus- ja teedevõrgu plaan ..................................................................................................... 66 15.2. Maaparandussüsteemi teenindava tee pikiprofiil............................................................................ 66 15.3. Maaparandussüsteemi teenindava tee ristprofiil ............................................................................. 67

2

15.4. Jooniste näidised............................................................................................................................. 67 Joonis 1. Kuivendus- ja teedevõrgu plaan M1:10000............................................................................. 67 Joonis 2. Tee pikiprofiil M1:100/ M1:5000............................................................................................. 67 Joonis 3 Teede ristprofiilid M1:100 ........................................................................................................ 67 LÕPPSÄTTED........................................................................................................................................ 67 1. Ehitamise käigus ehitusprojekti muudatuste tegemine ........................................................................ 67 2. Nõuded teostusjooniste koostamiseks ................................................................................................. 67 Lisa 1: Kooskõlastused............................................................................................................................ 68 Lisa 2 Piirinaabrite kooskõlastuste koondnimekiri.................................................................................. 69 Lisa 3 Olemasoleva maaparandusehitise tehnilised andmed ................................................................... 70 Lisa 4.RMK Keskkonnamõjude analüüs ................................................................................................. 72

3

EESSÕNA

Käesolev näidiskoosseis on juhendiks metsakuivenduse ja -teede ehitusprojektide

(rekonstrueerimisprojektide) koostamisel. Seni kasutatav näidiskoosseis on koostatud 2008

aastal ja tänaseks see ei vasta mõningatele uuendatud õigusaktide nõuetele. Näidiskoosseisu

täiustamisel ja ajakohastamisel on arvestatud Riigimetsa Majandamise Keskuse,

Põllumajandusameti spetsialistide ja metsakuivenduse projekteerijate märkusi ja arvamusi.

Näidiskoosseis on koostatud Projekteerimisbüroos Maa ja Vesi AS aastatel 2010-2011.

4

SISSEJUHATUS

Maaparandussüsteemi ehitusprojekt on maaparandussüsteemi ehitamiseks või

rekonstrueerimiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb maaparandussüsteemi

ehitamise eesmärki avavast seletuskirjast, tehnilistest joonistest, tööde mahtu ja tehnilisi

arvutusi ning vajaduse korral ehituskulude arvestust sisaldavatest dokumentidest,

maaparandussüsteemi hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

Metsamaa kuivendussüsteemide ehitamise või rekonstrueerimise uurimis– ja

projekteerimistööd tehakse Maaparandusseaduse ja sellest tulenevate õigusaktide ja

normdokumentide alusel ning lisades esitatud nõuete kohaselt.

Näidisprojekti koostamise alused :

1. Maaparandusseadus (RT I 2003, 15, 84; 2004, 32, 227; 2005, 37, 284; 2007, 12, 66; 24, 129; 2008,

16, 114; 27, 177; 2009, 3, 15; 34, 224; 54, 363; 56, 375; 57, 381),

2. Maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu- ja vorminõuded

Põllumajandusmajandusministri 21.07.2005.a. määrus nr.82 ((RTL 2005, 86, 1294; 2008, 52,

727; 2009, 41, 540, 93, 1348)

3. Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid Põllumajandusmajandusministri

17.02.2005.a. määrus nr 18 (RTL 2005, 27, 377; 2007, 85, 1430; 2008, 43, 590; 2009, 61, 888 ).

4. Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded Põllumajandusmajandusministri

30.09.2004.a. määrus nr.163 (RTL 2004, 132, 2033; 2006, 51, 944; 2007, 89, 1495)

5. Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded Põllumajandusministri

13.03.2009.a. määrus nr. 35 (RTL 2009, 27, 342).

6. Maaparandussüsteemi ehitusprojekti ekspertiisile esitatavad nõuded ja ekspertiisi

tegemise kord Põllumajandusministri 11.07. 2003.a määrus nr.69 (RTL 2003, 88, 1292; 2009,

93, 1348)

7. Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a

määrus nr 49 (RTL 2006, 59, 1056)

8. Trükis „MAAPARANDUSRAJATISTE TÜÜPJOONISED" Põllumajandusministeerium, Tallinn 2008, 120 lk. Maaparandusrajatiste tüüp....

9. Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) kuivendussüsteemide

rekonstrueerimisel juhindutakse lisaks järgmistest dokumentidest:

5

9.1. RMK peadirektori 01.12.2008.a. käskkiri nr 229 “RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide majandamise strateegiast” metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia

9.2.riigimetsa hea metsamajanduse tava. Metsakuivendus. Metsateed ja sihid.

Asjakohane informatsioon RMK kodulehelüljelt (http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metsamajanduse-pohiprotsessid/parandussoovitused metsakuivenduse

rekonstrueerimisel:)

9.3.Ilmunud juhendid: (http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metsamajanduse-pohiprotsessid/parandus)

• Settebasseinide projekteerimise soovitused. K.Alekand.

• RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne Prof. Priit Vilba, Sven Sillamäe Tallinna tehnikakõrgkool Tallinn 2010 a. Käsitletakse metsateede püsivust mõjutavaid tegureid nagu ehituse tehnoloogia, kandevõime ja geosünteedid.

• Eesti Asfaldiliidu standard. Asfaldinormid AL ST 1-02. Juhinduda asfaltkatete või mustkatete projekteerimisel. (nt. mahasõidud riigimaanteedelt).

RMK lähtub metsakuivendussüsteemide majandamisel järgmistest põhimõtetest: 1. Arvestades metsapoliitikaga, arengukavadega, seadusandluse ja rahvusvaheliste säästva

metsanduse standarditega riigimetsa majandajale pandud ülesandeid ja kohustusi, ei raja RMK reeglina uusi kuivendussüsteeme, vaid teostab olemasolevate kuivendussüsteemide hooldamist, uuendamist ja rekonstrueerimist.

2. Kuivendussüsteemi uuendamise või rekonstrueerimise aluseks on vastavalt kehtivatele

seadusandlikele aktidele koostatud uuendamiskava või projekt. 3. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimisele eelneb RMK poolt lähteülesande

koostamine, mille koosseisu kuulub metsaparanduse keskkonnamõjude analüüs. 4. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisprojekti koostamisel vaadatakse ala üle ning

planeeritakse korrastamiseks vajalikud tegevused, sealjuures arvestades metsa iseloomu, tuleohtlikkust, kaitstavaid loodusobjekte, kuivenduskraavide seisukorda ja olemit, metsamajanduse intensiivsust objekti alal ja selle naabruses, puidu kokkuveovõimalusi ja metsasihtide seisukorda, metsateede seisukorda ja puidu väljaveovõimalusi.

5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse maaparandusehitisel olemasolev

kraavivõrk esialgsel kujul. Juhul kui varasema süsteemi ehitamisega oli tehtud vigu, mille tõttu jääb kraavidesse vesi seisma ja tekitab mingil metsaosal liigvett või üleujutusi, muudetakse olemasolevate kraavide parameetreid või kraavide plaanilahendust.

6. Maaparandusehitiste piires taastatakse reeglina kõik olemasolevad kraavid. Taastamata võidakse jätta kvartalisisesed kraavid, mis on süsteemi toimimise tagamiseks asendatavad kvartali sihtidel paiknevate või sinna rajatavate kraavidega.

7. Kvartalisiseseid kraave ei taastata, kui need ei ole süsteemis kogujakraaviks või

eesvooluks, ei oma tähtsust kuivendajana ega puidu kokkuveo seisukohast või kui kraavid läbivad sõnajala ja lodu kasvukohatüüpe.

6

8. Metsakuivenduse rekonstrueerimisel projekteeritakse vajadusel uusi kraave

metsakvartalite sihtidele, parandamaks metsa majandamise tingimusi ning vähendades koormust metsakvartali sisestele või teistele metsakvartalite sihtidele.

9. Uute kraavide projekteerimisel metsakvartali sihtidele ja metsakvartali siseste kraavide

pikendamisel on tingimuseks, et rajatavad või pikendatavad kraavid ei mõjuta seni

olemasolevast kraavivõrgust mõjutamata märgade metsade algselt säilinud looduslikku

veerežiimi. Uute kraavide keskkonnamõju analüüsiks kaasatakse eksperte.

Keskkonnamõju analüüsi käigus kaalutakse alternatiive.

Tellijale üleantavad projektmaterjalid ja failistruktuurid.

Tellijale üleantava projekti eksemplaride arv ja koosseis määratakse

projekteerimistingimustega. Projekt esitatakse paber- ja magnetkandjal. Projekt esitatakse pdf

failina. Koostatav pdf fail sisaldab kogu projekti seletuskiri, töömahtude tabel, joonis,

seletuskirja lisad (kooskõlastused). Joonistest koostatud pdf failid esitatakse ka eraldi kaustas.

Tabelarvutused tehakse Exceli töölehtedena. Ehitustööde eeldatav maksumus esitatakse

projekti lisana kolmes eksemplaris.

Projekteerija esitab tellijale digitaalselt loetletud ja korrigeeritud andmekihid. Tabel 21

Andmetabelite iseloomustus Mapinfo formaadis.

Maaparandusehitise väljavaliku ja projekteerimisjärgsed kooskõlastused (või nimekiri

kooskõlastuse sisuga) tuleb lisada projekti köite kõigile eksemplaridele.

Uurimistööde materjalid ja projekti üks eksemplar säilitatakse Põllumajandusameti keskuse

arhiivis.

Põllumajandusministri 21.07.2005.a. määruse nr 82 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti

sisu- ja vorminõuded“ tabelite vorme on kohandatud vastavalt praktilistele vajadustele.

7

PROJEKTI KOOSSEIS

Tiitelleht

Ehitusprojekti tiitellehel märgitakse: 1) projekteerimiseala ettevõtja nimi ja sideandmed ning logo selle olemasolul 2) ehitusprojekti number; 3) projekteerija maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri (edaspidi MATER ) registreeringu number; 4) maaparandusehitise omaniku nimi; 5) maaparandussüsteemi kood; 6) maaparandusehitise nimetus ja kood; 7) rekonstrueeritava maaparandusehitise nimetuse täiend (olemasolu korral); 8) projekteerija volitatud isiku nimi ja allkiri; 9) ehitusprojekti autori nimi ja allkiri; 10) MATER registreeringu vastutava spetsialisti nimi ja allkiri; 11) ehitusprojekti koostamise koht ja aeg. 12) maaparandusehitise asukoht (maakond ja vald)

8

ETTEVÕTJA LOGO MATER reg.nr……………… Töö nr. ………… . Maaparandusehitise omanik : Riigimetsa Majandamise Keskus Maaparandusehitise asukoht: …………………maakond …………………küla

………………………… MAAPARANDUSEHITISTE

REKONSTRUEERIMISE PROJEKT

Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood /maaparandusehitise nimetus/ehituse lühinimetus/

Maaparandussüsteem 1 kood (13 kohaline number) Kaasiku 001 /Ehitis 1/ Maaparandussüsteem 2 kood (13 kohaline number) Sirgala 001 /Ehitis 2/ Sirgala 002/ Ehitis3/ Juhataja Autor Vastutav spetsialist

(Asukoht ) 2010 Ettevõtja nimi, registrikood, aadress, meiliaadress

Telefon, tel/ fax

9

Maaparandusehitise projekteerimistingimused

Põllumajandusameti keskus väljastab RMK-le projekteerimistingimuste taotluse alusel

projekteerimistingimused milles nähakse ette:

• maaparanduse uurimistööde vajadus projekti koostamiseks, täpsustades

maaparanduse uurimistöö liigid, mahud ja tegemise eritingimused;

• projekti ekspertiisi tegemise vajadus;

• riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, firmad või isikud, kellega projekt

tuleb kooskõlastada.

Projekteerimistingimused väljastatakse maaparandusehitiste kaupa. Maaparandusehitis on

teatud ajamomendil kasutuselevõetud maaparandussüsteemi osa.

Koos projekteerimistingimustega Põllumajandusameti keskus väljastab maaparandusehitise

plaani ja tabeli „Olemasoleva maaparandusehitise tehnilised andmed (lisa 2).

Viimatinimetatud tabel on Maaparandussüsteemide registri dokument 33.

Maaparandussüsteemide registri aadress on: http://msr.agri.ee/

Maaparandusehitise plaanile on kantud maaparandussüsteemi ringpiir ja kood, ning

maaparandusehitise ringpiir, nimetus ja kood, eesvool koos nimetusega, kuivenduskraavid,

truubid ja teed.

10

MAAPARANDUSEHITISE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

11

8. Ehitise üldandmed4 Eesvoolu nimetus

Eesvoolu pikkus (km)

Reguleeriva võrguga maa-ala pindala (ha)

9. Teenindava tee andmed5

Tee nimetus Tee pikkus (km)

Ehitise nimetus, mida tee teenindab

10. Uurimistööd

Tööde loetelu Mahud 11. Projekteerimistööd

Tööde loetelu Mahud 12. Uurimis-projekteerimistööde eritingimused

Eritingimuste loetelu 13. Ehitusprojekti kooskõlastused

Asutused ja isikud, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada

14. Muud nõuded

Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajadus6 15. Projekteerimistingimuste andmise otsuse andmed

PMA keskuse nimi PMA otsuse number Kuupäev 1

16. Projekteerimistingimuste nr 1 täidetakse ehitise rekonstrueerimise korral 2 registrikoodi puudumisel märgitakse isikukood 3 täidetakse maaparandusehitise projekteerimistingimuste andmise korral reguleeriva võrgu maa-ala kohta 4 täidetakse maaparandusehitise projekteerimistingimuste andmise korral 5 täidetakse maaparandusehitist teenindava tee projekteerimistingimuste andmise korral 6 ehitusprojekti ekspertiisi tegemine vajadus märgitakse sümboliga „X“

12

1. RMK lähteülesanne ja muud projekteerimise lähtematerjalid

Kuivendussüsteemi projekteerimisele eelneb RMK poolne lähteülesande koostamine, mille

koosseisu kuulub rekonstrueeritava ala keskkonnamõjude analüüs (edaspidi KMA).

Lähteülesanne koostab RMK enne projekteerimistingimuste taotlust. Lähteülesandes

kirjeldatakse töid, mis on vajalik teha kuivendussüsteemi rekonstrueerimiseks.

Projekteerimise ettevalmistamistööde teostamine ja dokumenteerimine on kajastatud RMK

protseduurireeglites.

RMK annab üle projekteerijale järgmised materjalid:

1. Lähteülesanne

2. Asukohaskeem

3. Lähteülesande kooskõlastused. Keskkonnameti tingimused ja arvamused rekonstrueeritava

kuivendussüsteemi kohta. Kooskõlastused kohalikust omavalitsusest.

4. Metsaparanduse KMA. See analüüs koostatakse RMK poolt tehtud Metsaparanduse

keskkonnamõju analüüsi juhendi järgi. KMA koostatakse metsakuivendussüsteemi

rekonstrueerimise või metsakuivendussüsteemi teenindava tee rekonstrueerimise ja ehituse

projekteerimise lähteülesande ja ehitusprojekti osana, mida täiendatakse kogu

projekteerimise protsessi kestel.

KMA lõpptulemuseks on juhised ja ettepanekud projekteerijale:

• Nimekiri kaitsealuste objektide lõikes, kus töid vältida, ajaliselt piiritleda ning

vajadusel kasutada täiendavaid meetmeid negatiivse mõju vähendamiseks

• Üldised, kogu objekti hõlmavad ettepanekud ja juhised.

5. Maaparandusehitise projekteerimistingimused

6. Olemasoleva maaparandusehitise tehnilised andmed (lisa 3) ja maaparandusehitise plaan.

13

7. Projekteerimise kaardi aluseks väljastatakse RMK poolt Mapinfo formaadis järgnevad

digitaalsed kaardimaterjalid:

1 Põhikaardi kihid

2 RMK kvartalid

3 RMK eraldised

4 Kraavid

5 RMK metsateed

6 Truubid

7 RMK tuletõrjetiigid

Kraavide, maaparandussüsteemi teenindavate teede ja metsateede ning truupide andmeid

(asukoht ja kirjeldus) täiendatakse projekteerimise käigus. Kõik andmed esitatakse L-EST 97

koordinaatsüsteemis.

Neid kaardimaterjale, mida RMK ise ei loo või halda, tuleb hakata hankima asutustest kes

neid kihte haldavad. Näiteks mullastiku kihi saab Maa-ametist. Põhikaardi kihid edastatakse

projekteerijale esialgu veel RMK poolt.

Looduskaitsealade ja -objektide kihte saab tellida Keskkonnateabe Keskusest taebenõudega

või kasutada EELISe andmekogu mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks.

14

Tabel 1 Maaparandusehitise tehnilised projektandmed

Maaparandusehitise tehnilised projektandmed märgitakse tabelisse 1. Tabel 1 koostatakse maaparandusehitiste kaupa. Maaparandusehitise tehniliste projektandmete tabel on ehitajale aluseks maaparandusehitise kasutuselevõtu akti koostamisel. Käesoleva ja järgmiste tabelite vormid esitatakse näidisena täidetud kujul. MAAPARANDUSEHITISE TEHNILISED PROJEKTANDMED

Tabel 1 1. Registreeringu andmed Maaparandussüsteemi kood 3 1 0 9 4 7 0 0 2 0 0 2 0 Maaparandusehitise Kaasiku Kood 0 0 1 Nimetus

2. Maaparandusehitise tehnilised üldandmed 4 5

Rekonstrueeritava ehitise kood ja nime täiend

Nõmme rek 2007

Maaparandussüsteemi liik, kuivendus- või niisutusviis

Mõõt- ühik

Uus- ehituse maht

muude -tav

maht (±)

rekonst- rueeri-

tav maht

muude- tav

maht (±)

rekonst- rueeritav

maht

Põllumajandusmaa kuivendussüsteem Kuivendatud maa brutopindala koos polderkuivendusega

ha

sh. 1) drenaažkuivendus ha 2) kraavkuivendus ha Kuivendatud haritava maa netopindala koos polderkuivendusega

ha

sh. 1) drenaažkuivendus ha 2) kraavkuivendus ha Polderkuivenduse brutopindala ha Põllumajandusmaa veerežiimi kahepoolne reguleerimissüsteem Dreenniisutuse brutopindala ha Põllumajandusmaa niisutussüsteem Niisutatav brutopindala ha sh. kuivendatud haritaval maal asuv pindala

ha

Metsamaa kuivendussüsteem Kuivendatud metsamaa brutopindala ha 3,1 33,1 3. Maaparandusehitise tehnilised detailandmed 1

Põllumajandusmaa kuivendussüsteem 2 Veerežiimi kahepoolne reguleerimissüsteem 2 Põllumajandusmaa niisutussüsteem 2 Metsamaa kuivendussüsteem 2 X

Rekonstrueeritava ehitise kood ja nime täiend

Maaparandusehitise koosseisu

Mõõt-

Uus- Nõmme rek 2008

15

kuuluvad hooned ja rajatised ühik ehituse maht

muude -tav

maht (±)

rekonst- rueeri-

tav maht

muude- tav

maht (±)

rekonst- rueeritav

maht

Kraavid ja rajatised kraavidel Eesvool km 0,22 1,42 Kuivenduskraavid km 0,18 2,98 Sillad kokku tk sh. 1) raudbetoon tk 2) teras tk 3) puit tk Truubid kokku tk 2 4 sh. 1) raudbetoon tk -3 4 2) teras tk 3) plast tk 5 3 Purre tk 1 Drenaažisüsteemi rajatised Drenaažitorustiku pikkus kokku km sh. 1) savitoru km 2) plasttoru km 3) muu km Drenaažiarmatuur 1) drenaažikaev tk 2) regulaatorkaev tk 3) suue tk Niisutussüsteemi seadmed Niisutussüsteemi seadmed tk Niisutusseadme nimetus Puurkaev tk Regulaator 3 Regulaator tk Regulaatori nimetus 1) suurim rõhk m 2) normaalveeseis m 3) suurim vooluhulk m3/s Pumpla 3 Paikne pumpla tk pumpla nimetus pumpla võimsus m3/s Teisaldatav pumpla tk pumpla nimetus pumpla võimsus m3/s Kaitsetamm km Survetorustik m Liinikaev tk Paisjärv 3 Paisjärv tk Paisjärve nimetus 1) kogumaht tuh m3 2) reguleeriv maht tuh m3

16

17

3) pindala ha Maaparandusehitist teenindav tee Kruuskattega tee pikkus km 0,78 Teekraavide pikkus km 0,52 Mahasõidukoht tk 2 Möödasõidukoht tk Sõidukite tagasipööramiskoht tk 1 Keskkonnakaitse rajatised Kaitsepuistu km Tuletõrjetiik tk 1 1 Settebassein tk 3 Kivipuiste tk MÄRKUSED: 1 Juhul, kui ehitis hõlmab mitut maaparandussüsteemi liiki, tuuakse andmed iga liigi kohta eraldi 2 Maaparandussüsteemi liik märgitakse sümboliga "X" 3 Andmed märgitakse iga hoone või rajatise kohta eraldi, kui hooneid või rajatisi on rohkem kui üks

4. Käesolevast tabelist võib ära jätta maaparandusehitise koosseisu kuuluvad need hooned ja rajatised mis ei ole seotud metsakuivendusega. Näiteks kui metsakuivenduse koosseisus ei ole paisjärve, pumplat, regulaatorit ja drenaažisüsteeme siis võib need veerud kustutada. 5 tabel täidetakse järgmise täpsusega: 1) pindala – 0,1 ha; 2) tee, kaitsetammi või survetorustiku pikkus – 0,01 km; 3) eesvoolu, kraavi või drenaažitorustiku pikkus – 0, 01 km; 4) paisjärve kogu- ja reguleeriv maht – 0,1 tuh m³; 5) pumbajaama võimsus – 0,01 m³/s; 6) rõhk või veeseis – 0,05 m.

Tabel 2 Rekonstrueerimise-ja ehitustööde koondmahud

Ehitustööde koondandmete tabeli (tabel 2) koostamisel lähtutakse järgmisest: Ehitustööde koondandmete tabelisse koondatakse kõigi tööliikide mahud, et selle alusel oleks võimalik küsida ehitustööde hinnapakkumist.

M P

S

21 05

65 00

10 02

0

TT P

41 6/

Võ tik

ve re

M P

S

21 05

63 00

11 01

0

TT P

41 6/

Võ tik

ve re

Eh iti

s 3

ko kk

u

M P

S

21 05

61 00

20 02

0

TT P

41 6/

Võ tik

ve re

M P

S

21 05

61 00

20 01

0

TT P

41 6/

Võ tik

ve re

Eh iti

se d

ko kk

u

Jrk.nr. Tööde või kulude kirjeldus Mõõt ühik Ehitis nr.1 Ehitis nr.2 Ehitis nr.3 Ehitis nr.3 Ehitis nr.4 Ehitis nr.5 Ehitis nr.6

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Ettevalmistus-ja veejuhtmete tööd

1 Võsa langetamine käsivõsalõikajaga ja koonda- ha 2,37 3,06 4,48 4,48 1,75 0,50 1,42 13,58 mine hunnikusse koos likvideerimisega, kesk võsa. E

2 Võsa ja peenmetsa langetamine käsivõsalõikajaga ja koonda- ha 6,02 4,50 7,23 7,23 4,53 4,38 1,56 28,22 mine hunnikusse koos likvideerimisega, tihe võsa. D

3 Metsa lõikamine mootorsaega 8-21cm ha 6,64 2,01 4,12 4,12 2,77 2,64 0,56 18,74 kesk. tihe mets. M

4 Tüveste vedu Ø 8-21cm 300m ha 6,64 2,01 4,12 4,12 2,77 2,64 0,56 18,74 5 Kändude juurimine ekskavaatoriga, tihe mets ha 12,02 6,08 11,26 11,26 6,04 7,02 42,43 6 Kraavide kaevamine ja puhastamine I-II gr.pinnas 1000m³ 26,00 15,97 85,76 85,76 9,90 11,83 7,62 157,08 7 Kraavide kaevamine ja puhastamine III gr.pinnas 1000m³ 3,48 0,00 0,00 0 0 3,48 8 Täiendav kaeve ekskavaatoriga K=1,3 1000m³ 5,73 0 0,11 0,11 0 0,035 0 5,87 9 Kraavide kaevamine ja puhastamine käsitsi km 0,81 0,00 0,81

10 Vana kraavivalli ümberkaevamine, tasandamine 1000m³ 4,661 0,18 2,66 2,66 0,00 0,00 0,91 8,41 ekskavaatoriga III gr.

11 Olemasolevate mullete tasandamine 1000m³ 0,866 0,67 1,24 1,24 0,00 0,57 1,62 4,97 12 Metsakuivenduskraavide mullavallide tasandus 1000m³ 17,69 9,58 51,46 51,46 5,94 7,10 4,57 96,33 13 Puude väljatõstmine kraavist 1000m³ 0,510 0,10 0,15 0,15 0,02 0,02 0,015 0,81 14 Kopratammide ja puidujäänuste likvideerimine tk 22 2 2 2,00 0 0 1 27 15 Ø 20 cm plasttorust veeviimari paigaladamine 10m 23 19 29 29,00 5 18 7 101

mullavalli alla 16 Voolutakistuste eemaldamine veejuhtme sängist km 0,325 2,61 0,00 0,00 0 0 0 2,93

Truubid 1 Väikeste hüdroehitiste mahamärkimine tk 8 4 2 2 0 1 3 18 2 Ø 40cm plasttruubi torustiku ehitus 40-PT m 10 8 8 8 26 3 Ø 50 cm plasttruubi torustiku ehitus 50-PT m 92 125 106 106 70 38 24 455 4 Ø 60 cm plasttruubi torustiku ehitus 60-PT m 10 10 10 0 12 32 5 Ø 80 cm plasttruubi torustiku ehitus 80-PT m 26 16 48 48 0 10 42 142 6 Ø 100 cm terastruubi torustiku ehitus 100-TT m 27 8 40 40 0 27 102 7 Ø 120 cm terastruubi torustiku ehitus 120-TT m 10 12 12 22 8 Ø 50 cm truubi kivisillutisga kergotsak (50/60-MÄOK) 2 otsakut 5 5 3 3 3 16 9 Ø 50 cm truubi kergotsak (50/60-MO) 2 otsakut 2 8 8 8 7 4 29

10 Ø 50 cm truubi kivisillutisotsak (50/60-KOK) 2 otsakut 3 2 0 1 6 11 Ø 80 cm truubi kivisillutisga kergotsak (80-MÄOK) 2 otsakut 2 2 4 4 0 1 3 12 12 Ø 80 cm truubi kivisillutis otsak (80-KOK) 2 otsakut 1 0 0 1 2 13 Ø 100 cm truubi kivisillutisga kergotsak (100-MÄOK) 2 otsakut 2 1 1 0 1 3 7 14 Ø 100 cm truubi kivisillutis otsak (100-KOK) 2 otsakut 1 1 3 3 5 15 Ø 120 cm truubi kivisillutis otsak (120-KOK) 2 otsakut 1 1 1 2 16 Truubitorude väljatõstmine Ø50 cm m 41 96 78 78 65 25 8 313 17 Truubitorude väljatõstmine Ø75 cm m 25 21 47 47 0 18 35 146 18 Truubitorude väljatõstmine Ø100 cm m 7 26 26 0 17 50 19 Truubiotsaku väljatõstmine tk 14 4 8 8 10 6 6 48 20 R/b otsakute lammutamine m³ 17,4 4,1 9,8 9,8 10,2 6,8 2,8 51 21 Truubitorude ja otsakute utiliseerimine T 78 57 101 101 50 36 43 365 22 Pinnase tagasitäitmine koos tihendamisega 1000m³ 0,13 0,19 0,19 0,19 0,07 0,06 0,11 1 23 Täiendav kaeve truupide ehitamisel 1000m³ 0,18 0,15 0,24 0,24 0,08 0,06 0,14 1 24 Kruus, liiv truupidele m³ 155 169 216 216 70 48 20 678 25 Täitepinnase vedu m³ 35 95 0 0 0 0 25 155 26 Teekatte parandus truupide ehitamisel m³ 10 95 20 20 0 0 20 145

M P

S

20 20

75 60

30 11

0

TT P

41 6/

V õt

ik ve

r e

18

19

Jrk.nr. Tööde või kulude kirjeldus Mõõt ühik

Linnamäe tee rek.

Saaremets a tee rek.

Võtikvere- Mustvee tee rek

Võtikvere- Mustvee tee ehitus Eh

iti s

3 ko

kk u

Männiku tee Luige I tee Kokku

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Teede rekonstrueerimine ja ehitus

1 Olemasoleva tee tasandamine 1000m² 9,60 23,24 16,94 16,94 8 0,83 58,61 2 Teetrassi mahamärkimine km 0,77 0,77 0,77 3 Muldel pinnase laialiajamine ja silumine teetammil 1000m³ 2,13 2,13 4 Mulde tihendamine kihiti 1000m³ 2,13 2,13 5 Kõrgenenud teepeenra silumine ja teisaldamine ekskavaatoriga m 4800 11620 8470 8470 4140 29030 6 Purustatud kruus fr.(0-32) mm hange ja pealelaad. T 2215 5498 4163 762 4925 1701 2049 16388 7 Looduslik kruus hange ja pealelaadimine T 8133 14615 10572 3255 13827 3588 3597 43760 8 Materjali vedu autoga (Jaska karjäär 15 km) Tkm 155222 261464 191558 60258 251815 79329 67757 815588 9 Purustatud kruuskatte ehitus km 2,40 5,81 4,24 0,77 5,01 2,00 2,07 17,29

teele, koos tihendamisega m³ 1 248 3308 2475 462 2937 940 1242 9674 10 Looduslikust kruusast teealuse ehitamine, m³ 4048 7847 5624 1794 7418 1604 1946 22863

koos tihendamisega km 2,40 5,81 4,235 0,77 5,01 2,00 2,07 17,29 11 Teeristile täiendav kruus tee raadiuse moodustamiseks tk 1 2 2 3

ehitus s.h.purustatud kruus T 40 80 80 120 12 Mahasõidu liiklusmärkide paigaldus 1 kompl. 1 0 1 2 13 Geotekstiili IV klass paigaldus tasandatud muldele m² 5746 6448 2652 3406 6058 234 18486 14 Mahasõidu nr. 10 muldkeha ja teekatte tk 13 23 19 3 22 6 5 69

ehitus s.h.looduslik kruus T 499 883 730 115 845 230 192 2650 15 Mahasõidu tüüp II (maanteeameti tüüpjoonis) ehitus s.h. tk 1 1 2

15.1. Killustikaluse ehitamine, kihi paksus 10 cm 150m² 1000 m² 0,17 0,17 0,34 15.2. Kuuma asfaltbetoonkatte ehitamine, kihi paksus 4 cm 1000 m² 0,15 0,15 0,30 15.3. Kuuma asfaltbetoonkatte ehitamine, kihi paksuse 1000 m² 0,60 0,6 1,20

muutus 1 cm võrra ( 4 cm; 4 x 0,15 = 0,6 tuh. m² ) 0,00 15.4 Mustkatte pindamine paekivikillustikuga 1000 m² 0,15 0,15 0,30 15.5 s.h.killustikku m³ 17 17 34 15.6 asfaltbetooni m³ 12 12 24 16 Sõidukite tagasipööramiskoha ehitus, (silmus) s.h. tk 1 1 2

16.1 Võsa ja peenmetsa likvideerim. Tihe võsa ha 0,10 0,05 0,15 16.2 Metsa lõikamine mootorsaega 8-21cm ha 0,10 0,01 0,11 16.3 Kändude juurimine ekskavaatoriga ja koondamine ha 0,10 0,01 0,11 16.4 Mulde ehitus m³ 200 100 300 16.5 Kruuskatte ehitus pur.kruus 10 cm m³ 156 150 306 16.6 kruusaluse ehitus lood.kr. m³ 550 550 1100 16.7 Geotektiil IV klass m² 1265 1265

Keskkonnakaitse rajatised Tuletõrjetiigid

1 Võsa ja peenmetsa likvideerim. ha 0,03 0,03 0,08 0,08 0,14 0,28 2 Metsa lõikamine mootorsaega 8-21cm ha 0,01 0,02 0,08 0,08 0,09 0,20 3 Kändude juurimine ekskavaatoriga ja koondamine ha 0,04 0,05 0,16 0,16 0,23 0,48 4 Tiikide setetest puhastamine ja kaeve m³ 202 168 622 622 816 1807 5 Mullavalli laialiajamine m³ 121 101 373 373 490 1084 6 Platsi tasandus m³ 83 159 0,00 400 642 7 Kruuskatte ehitus , tihendamisega 25cm m³ 69 133 0,00 100 301 8 Looduslik kruus hange ja pealelaadimine T 120 232 0,00 175 527 9 Materjali vedu autoga, veok. Tkm 1805 3014 0,00 2275 7094

Settebasseinid 10 Võsa ja peenmetsa lõige ja likvideerimine ha 0,09 0,11 0,11 0,02 0,51 0,73 11 Metsa lõikamine mootorsaega 8-21cm ha 0,27 0,61 0,61 0,10 0,21 1,19 12 Tüveste vedu Ø 14-21cm 300m ha 0,27 0,61 0,61 0,10 0,21 1,19 13 Kändude juurimine ekskavaatoriga,koondamisega ha 0,27 0,61 0,61 0,10 0,21 1,19 14 Tehnoloogiliste settebasseinide kaeve III gr. pinnas 1000m³ 1,8 0,00 1,80 15 Settebasseini kaevamine II gr. pinnas 1000m³ 1,10 2,18 2,18 0,33 1,84 5,44 16 Settebasseini kaevamine III gr. pinnas 1000m³ 0,32 0,64 0,64 0,13 0,64 1,71 17 Ekskavaatoriga pinnase edasitõstmine I-II gr. pinnas 1000m³ 0,71 1,41 1,41 0,23 1,24 3,58 18 Puistepinnase laialiajamine buldooseriga kuni 40 m 1000m³ 0,85 1,69 1,69 0,27 1,48 4,29 19 Kiviprisma põrkenõlvalal veerist a. 7,5 m³ tk 2 3 3 1 3 9,00 20 Sette teistkordne puhastamine pärast kraavide valmimist 1000m³ 0,27 0,61 0,61 0,10 0,21 1,19

Eh iti

s 6

Tõrge! Lubamatu link.

Tabel 3 Vajalike ehitusmaterjalide ja –toodete andmed

Materjalide vajadus koostatakse maaparandusehitistel kõikide vajaminevate materjalide kohta.

Kui rekonstrueeritaval või ehitataval alal on mitu maaparandusehitist siis antud tabelis võib

summeerida kõigi maaparandusehitiste materjali andmed.

Ehitised 1 kuni 6 Jrk. Ehitusmaterjali või toote nimetus Mõõt- Kogus

nr. ühik TORUD 1 Plasttoru ø500 SN 8 m 2 Plasttoru ø600 SN 8 m 3 Plasttoru ø800 SN 8 m 4 Terastoru TT-1000 seinapaksus 2,0mm m 5 Plasttoru veeviimaritele ø200mm m MUUD MATERJALID 6 Filterkangas III kl m² 7 Erosioonitõkkematt SC-100 truubi otsakutele m² 8 Muru seeme erosioonitõkkemati alla kg 9 Kivid ,veeris m³ 10 Liiv truupidele m³

Tee nr.1 1 Geotekstiil, mittekootud IV klass m² 2 Aheraine Ø0,5-125mm profiilne kogus m³ 3 Peenkillustiku 5-20mm profiilne kogus m³ 4 Liiv profiilne kogus m³ Tee nr.2

1 Kruus (segu 3) profiilne kogus m³ 2 Liiv profiilne kogus m³

20

SELETUSKIRI 1. Üldosa

Põllumajandusministri 21.juuli 2005.a määruse nr. 82 ’’Maaparandussüsteemi ehitusprojekti

sisu- ja vorminõuded’’ kohaselt koostatakse ehitusprojekti seletuskiri.

Ehitusprojekti seletuskirja üldosas kirjeldatakse:

1) maaparandusehitise asukohta ja naaberkinnistu maaparandussüsteemi selle olemasolu korral

ning juurdepääsuteid;

2) ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal asuvaid kommunikatsioone;

3) olemasoleva maaparandusehitise seisundit ja varasema ehitusprojekti andmeid (ehitusprojekti

nimetus ja number ning koostamise aeg);

4) maaparandussüsteemi eesvoolu, sealhulgas riigi poolt korras hoitavat ühiseesvoolu;

5) uurimistööde materjalide säilitamise asukohta;

6) projekti rakendamisel aluseks võetavate normide ja tüüpjooniste loetelu

Maaparandusehitisi kirjeldatakse lühinumbriga, mis on esitatud tabelis 4 ja joonisel 1.

Tabel 4 Rekonstrueeritavad maaparandusehitised.

Ehit.lühi Maaparandussüstee mi kood Maaparandusehitise Ehitise kood Rekonstr.

Nr. nimetus pindala (ha) 1 2 3 4 5 1 2105650010020 TTP416/Võtikvere 002 277,2 2 2105630011010 TTP416/Võtikvere 001 284,5 3 2020756030110 TTP416/Võtikvere 001 547,3 4 2105610020020 TTP416/Võtikvere 001 385,4 5 2105610020010 TTP416/Võtikvere 001 296,2 6 2105610020000 Võtikvere kraav 001

1790,6 Vajadusel kirjeldatakse seletuskirjas ehitustööde etappe. Üldjuhul peab juhinduma järgnevast

tööde teostamise järjekorrast:

1. Esimeses järjekorras likvideeritakse võsa ja mets veejuhtme ja teetrassidelt.

2. Peale seda ehitatakse ettenähtud kohtadesse settebasseinid ja alustatakse

metsakuivenduskraavide ja teekraavide puhastamist. Kui projektis on ettenähtud ehitada

uus tee siis ehitatakse valmis ka teemulle.

3. Paigaldatakse truubid.

4. Viimases järjekorras ehitatakse teedele teekatted.

21

Suuremate metskuivenduse alade korral ehitus jagatakse vähemalt kahte etappi

• I etapis teostakse metsakuivenduskraavide rekonstrueerimine koos truupide ja

teekeha ehitamisega.

• II etapis ehitatakse teele katend. Sellesse etappi võib jätta ka teenõvade ja

teekraavide kaevamine ( v.a. kui teekraavidest tulev pinnas asetatakse

teemuldesse), mis ei ole seotud metsakuivenduse reguleeriva võrguga.

• Mitmes etapis ehitamine tingib projekteerijale teede rekonstrueerimise ja ehitus

töödemahtude eraldi väljatoomise.

22

1.1. Maa-ala asukoha kaart

Maaparandusehitise ja maaparandussüsteemi ringpiir, maaparandusehitise nimetus, kood ning maaparandussüsteemi lühinumber märgitakse mõõtkavas 1:50000 kuni 1:150000 ehitusprojektiga hõlmatud maa-ala asukoha kaardile. Projekteerimisel lubatakse maaparandussüsteemi tähistamiseks kasutada maaparandussüsteemi 13-kohalise koodi asemel 1- kohalist lühinumbrit. Joonis 1 Maa-ala asukoha kaart M 1:75000

23

2. Uurimistööd

’’Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded’’ on sätestatud põllumajandusministri

30.09.2004. a määrusega nr 163,

• Maaparanduse uurimistöö tehakse juhul kui see on projekteerimistingimustes ette nähtud.

• Maaparanduse uurimistöö tehakse mahus, mis tagab ehitusprojekti koostamiseks ja

maaparandussüsteemi ehitamiseks vajalike andmete usaldusväärsuse.

• Maaparanduse uurimistööd tegev ettevõtja peab esitama uurimistöö tulemused

projekteerimistingimuste taotlejale ja Põllumajandusameti keskusele uurimistöö

lõpetamisest arvates 30 tööpäeva jooksul.

Uurimistööde tulemused koondatakse Uurimistööde toimikusse. Uurimistööde tulemusena

annab projekteerija tellijale hinnangu rekonstrueeritava või ehitatava rajatise seisukorrast ja

võimalikest probleemidest. Projekteerija esitab projektlahenduse kava tellijale. Vajadusel

muudetakse lähteülesandes kavandatud tööde mahtusid.

Mõõdistada tuleb kõik uued eesvoolud, kogujakraavid, teekraavid.. Samuti tuleb mõõdistada ja

koostada pikiprofiilid ja ristprofiilid ehitatavatele ja rekonstrueeritavatele teedele. Mõõdistada

tuleb ka rekonstrueeritava tee ääres olevad veejuhtmed ja neil paiknevad rajatised. Uurimistööde

osas esitatakse tabelid „Uurimistööde loetelu“ (tabel 4 5) ja „Reeperite loetelu“ (tabel 6).

24

2.1. Tabel 5 Uurimistööde loetelu

Ehitised:1-6 TTP416/Võtikvere Jrk.nr. Uurimistöö

nimetus maht tegemise aeg tegija nimi

1 Kõrgusliku põhise täpsustamine ja nivelleerimistööd: 26.06.- 15.07.2005

Tee nr.1 loodimine 7,70 km s.h. Tee piirdekraavide loodimine 27 km Nivelleerimiskäikude sidumine 4,5 km Ajutiste reeperite paigaldus 7 tk

2 Eesvoolude uurimine ja töömahtude hindamine 2,5 km 26.06— 07.09.2005

3 Sette eemaldamismahtude ja raadamise mahtude hindamine kraavidel

67 km/800 ha

26.06— 07.09.2005

4 Kuivendusvõrgu truupide ja teetruupide uurimine 17 tk 26.06— 07.09.2005

5 Teetrasside sondeerimine 66 tk 26.06— 07.09.2005

2.2. Tabel 6 Reeperite loetelu

Ehitised:1-6 TTP416/Võtikvere Reeperite loetelu

Tabel 5 Jrk.nr. Reeperi Reeperi Reeperi ja selle asukoha kirjeldus Reeperi number klass kõrgusarv (m) Alalised reeperid 1 SR 1264 IV Vaiavara endise metskonna kordoni 36,960

vundamendis ,Auvere asula lõunaservast 2,2km

edelasse, ca.90m kaugusel Auvere-Mustjõe käänakust 2 SR 791 IV Narva karjääri suunduva tee ääres Jõgisoo 30,760 kanali sissevoolu truubi otsakul Ajutised reeperid

3 A 1 tehniline Reeperi märk vundamendil Sirgala-Metsküla tee alguses 35,83

teeristis paremal asuval betoon vundamendil 4 A 7 tehniline Raudpolt kahearulises lepas kvartali VF 109 30,65

loode nurgas Sirgala-Metsküla ja Sauna teede ristis

25

3. Geoloogia ja mullastik

Ehitusprojekti seletuskirja geoloogia ja mullastiku osas kirjeldatakse ehitusprojektiga hõlmatud

maa-ala:

1) reljeefi, geoloogilist aluspõhja ja selle sügavust;

2) liigniiskeid alasid ja liigniiskuse põhjusi;

3) muldade tüüpe;

4) metsa kasvukohatüüpe

Antud punktid on vajalikud uute süsteemide ja teede projekteerimisel, sette eemaldamise ja

truupide asendamise korral ei pea geoloogiat ja mullastikku põhjalikult kirjeldama.

4. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.

Metsamaa kuivendamise eesmärgiks on pinnavee ärajuhtimine, perioodiliste üleujutuste mõju

vähendamine, metsamulla õhustatuse parandamine ja mullast toitainete väljauhtumise vältimine.

Sellega kaasneb puu ja puistu kasvukiiruse ja kvaliteedi tõus. Paranevad metsavarumise

tingimused ning suureneb metsamuldade vastupanuvõime tallamise negatiivsetele mõjudele.

Metsakuivendus soodustab metsade uuenemist.

Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse kuivendatud maa-alal olemasolev

kraavivõrk endisel kujul. Kui varasema süsteemi ehitamisega oli tehtud vigu (kraavidesse

kogunev vesi jäi seisma ja tekitas mingil metsaosal liigvett ja üleujutusi), muudetakse

olemasolevate kraavide parameetreid või kraavide plaanilahendust.

Rekonstrueerimise käigus püüda leida piirialadel paiknevatele kraavidele projektlahendus, mis

edaspidi vähendab tööde tegemist väljaspool riigimetsa.

Kuivendussüsteemide rekonstrueerimise eesmärgiks on vastavalt RMK majandamise strateegiale:

• Säilitada kuivendusobjektide alal saavutatud puidu juurdekasv. • Vältida kuivendussüsteemide mittetoimimisest tekkida võiv puistute hukkumine,

kasvukohatüüpide muutumine ja metsamaa soostumine. Hoida ära muutused kujunenud looduslikus tasakaalus kuivendatud aladel

26

4.1. Trasside ettevalmistustööd

Ehitusprojekti seletuskirja kultuurtehnilises osas kirjeldatakse:

1). Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal kasvavat puittaimestikku, selle raiumise ning kändude

juurimise mahtusid.

2). Võsa ja metsa raiumist ning kändude juurimist projekteerides arvutatakse töömahud

hektarites ja tihumeetrites maaparanduse uurimistööl määratud maa-ala puittaimedega kattuvuse

ja puistu tihedusgruppide ning kõrguste lõikes

3).Metsas kändude ja kivide äravedu on erandlik. Vajalik tiheda liiklusega teede äärses

nähtavuse piirides

4) Kraavitrasside (mullete) ja teede tasandamise vajadust.

Trassiraie tuleb teostada kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“. nõudeid arvestades.

Kuivendus- ja teedevõrgu joonisele märgitakse kraavide trassilaiused. Setetest puhastatavatel

veejuhtmetel raiuda võsast ja metsast puhtaks järgmise laiusega ala: muldel olev siht 6 m laiuselt

+ kraavis asuv puittaimestik ja lisaks 1m laiune vöönd kraavi metsapoolsest kaldast. Teetrassi

laiused märgitakse tee pikiprofiilile.

Enne ehitustööde algust tuleb välja kutsuda projektiga haaratud alal asuvate tehnorajatiste ja

kommunikatsioonide (sidekaablid, kõrgepingeliinid, torujuhtmed, jne ) valdajad vastavalt

kooskõlastuste tingimustele. Soovitav on enne ehitustööde algust teavitada telefoni teel

sidekaablite ja torujuhtmete valdajaid (see lause kordab eelmist lauset).

Tööde teostamisel arvestada järgmise tehnoloogiaga:

• Kännud juuritakse kogu trassil, töö teostaja valib ise juurimise tehnoloogia.

• Kännud ja üksikud kivid asetatakse reeglina trassi kraavipoolsele servale.

• Erandina võib vanadel kraavidel asetada kännud ja kivid mullavallipoolsele trassi servale tingimusel, et need ei moodustaks katkematut valli. ( Katkestus ca 25-30 m järgi)

27

Tabel 7. Võsa ja metsa likvideerimise koondmahud kraavidel

Antud tabel on projekti kokkuvõte Tabel 10. Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja veejuhtmete kaevetööde mahud

Võsa ja metsa likvideerimine

võsa Võsa+peen- mets Kokku E mets D 14-21 M ha ha ha ha

13,07 27,13 17,97 58,13 4.2. Kuivendussüsteem

Ehitusprojekti seletuskirja kuivendussüsteemi osas kirjeldatakse: 1) suublat ja eesvoolu tehnilist seisukorda ning eesvoolu rekonstrueerimise vajadust;

2) olemasoleva reguleeriva võrgu rekonstrueerimise vajadust s.t. metsakuivenduskraavide

seisukorda;

3) veejuhtme voolusängi kindlustamise vajadust;

4) liigniiskuse põhjusi

5) Eesvoolude ning kraavide kaeve ja setetest puhastamine, vanade mullavallide laialiajamine,

buldooseritööd esitatakse järgmistes tabelites:

• Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja veejuhtmete kaevetööde mahud- tabel 10

• Veejuhtme kaevetööde mahu arvutus – tabel 11

• Piketeeritud veejuhtmete kaevetööde mahu arvutus – tabel 12

• Veejuhtmete koondtöömahud – tabel 13

Seletuskirja tekstilises osas esitatakse rekonstrueeritavate kraavide koondpikkused (tabel 8).

Tabel 8.Rekonstrueeritavate kraavide koondpikkused.

Antud tabel on väljavõte Tabel 10. „Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja veejuhtmete kaevetööde mahud“. RE - rekonstrueeritav eesvool 15,89 km RK - rekonstrueeritav kuivenduskraav 50,04 km RK* - rekonstrueeritav kuivenduskraav teeääres 8,37 km EK-ehitatav kuivenduskraav 0,42 km ET - Ehitatav teekraav 2,36 km LK-olemasolevasse seisundisse jäetud kuivenduskraav 2,59 km

kokku 79,67 km

28

4.2.1. Kuivendussüsteemi projekteerimine.

Järgnevalt on esitatud metsakuivenduse kohta käivad projekteerimisnormid. 1. Metsakuivenduse projekteerimisel määratakse kuivenduskraavide vahekaugus sõltuvalt:

• metsa kasvukohatüübist, puuliigist ja vanusest ning boniteediklassist; • kraavide sügavusest ja mullastikust; • olemasolevast kvartalivõrgust; • kavandatavast kuivenduse intensiivsusastmest • metsa uuenemis- või uuendamistingimustest; • vagukraavide kavandamisest.

2. Kraavi projekteerimisel arvestatakse järgmist: • kraav kavandatakse kvartalisihi või tee äärde, vältides võimalikku teega lõikumist; • pinnavee eemaldamiseks lageraie lankidelt projekteeritakse madal vagukraavitus,

kusjuures vagukraavid projekteeritakse võimalikult põiki maapinna languga; • üleujutataval metsamaal projekteeritakse kuivenduskraavid võimalikult paralleelselt

eesvooluga; • kuivenduskraavid suubuvad eesvoolu 90º- 120 º nurga all (voolu suunast lugedes)

3. Kraavi keskmine sügavus turbamullas projekteeritakse 1,1 m, arvesse võttes turba arvutuslikku vajumit.

4. Kraavi ristlõike muud parameetrid valitakse, arvestades pinnase liiki . Teemulde rajamisel mulde vajalikku mahtu.

5. Kraavide ligikaudsed sügavused ja vahekaugused metsa kasvukohatüüpide järgi on toodud Maaparandussüsteemi projekteerimisnormides tabel 19.

6. Kvartaliäärsel sihil juuritakse kraavi muldel liiklemist takistavad kännud.

7. Metsakuivenduskraavi nõlvustegurid on toodud Maaparandussüsteemi projekteerimisnormides tabelis 20 8. Eesvoolu kohta tehakse hüdrauliline arvutus juhul kui tema valgala on metsamaal suurem kui 5 km². Eesvoolu vähim lubatud põhja lang on 0,3‰. Vastavalt Maaparandussüsteemi projekteerimisnormidele (4 peatükk I jagu Hüdrauliliselt arvutatava eesvoolu projekteerimisnormid) määratakse ära voolusängi karakeristikud Hüdroloogilised karakteristikud maaparandussüsteemi projekteerimisel on:

1) valgala pindala – F, km2 või ha; 2) äravoolumoodul – q, l/s km2 või l/s ha; 3) äravoolu maht – V, 1000 m3; 4) vooluhulk – Q, m3/s või l /s Valgala pindala arvutamiseks, määramiseks tuleb vajadusel koostada valgala kaart. Eesvoolu ja selle koosseisu kuuluvate ehitiste projekteerimisel nõutavad arvutusperioodid, arvutuslikud veeseisud ja vooluhulgad on esitatud Maaparandussüsteemi projekteerimisnormides tabelis 1.

29

4.2.2. Kuivendussüsteemi ehitamine Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse Põllumajandusministri 13.03.2009.a. määrus nr. 35

„Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded“ (RTL 2009, 27, 342) nõuetest.

Metsamaa kraavi mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida vähemalt 20 cm

läbimõõduga toruga (veeviimar). ja nende asukoht täpsustatakse ehitustööde käigus.

Veeviimarid kaevatakse mullavallidesse sel juhul, kui kõrgemalt poolt tulev vesi (näiteks kraav

asub oru põhjas ) jääb kaevatud kraavide valli taha ja võib tekitada soostumist. l peab Veeviimari

sissevoolunõva tuleb kindlustada erosiooniohtlike pinnaste korral.

Kraavidest väljakaevatud pinnas tasandatakse buldooseriga või ekskavaatoriga liiklust

võimaldavaks muldeks. Mineraalpinnasest mullavallid tasandatakse täiendavalt greideriga.

Viimane võimalik siiski uute kraavide puhul liivapinnastel.

30

5. Truubid, truupregulaatorid ja purded.

Ehitusprojekti seletuskirja veejuhtmega seotud rajatiste osas kirjeldatakse:

1) truubitoru materjali, plasttoru rõngasjäikust ning terastoru seinapaksust;

• Truubitorud peavad vastama ringjäikusele ( rõngasjäikusele) SN8. EN ISO 9969 ja olema

seest siledaseinalised. Väljast siledaseinalised torud vajavad kontaktfiltratsiooni

vähendamiseks filtratsioonitõkke rajamist ümber toru muldesse.

• Truubitorud liigitatakse siseläbimõõdu järgi alljärgnevalt: DN/ID DN / ID mm 200 ; 250 ; 300 ; 400; 500; 600; 800;1000 Lubatud min ( tolerants) ID 197,5; 247,5; 297,5;396; 495; 594; 793; 992,5

Välisläbimõõt ei ole normeeritud ja sõltub kasutatavatest materjalidest ja lubatud läbimõõtudest

• Truubitorude maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% (vastavalt ATV-A127 normile) • Tarnija peab kinnitama ,et torud ei sisalda ümbertöötatud materjale. • Torud projekteeritakse täismeeter pikkustega • Truupide nõutav eluiga on 50 aastat. • Uute truupide vähim pikikalle on 1%

Terastruupide korral Lähtutakse eluea tagamiseks alljärgnevast tabelist:

ZN 42..45um ZN 64 um ..70um ZN 85 um pH 4,5…8 lisakaitse ½ S EH 100 pole vaja pole vaja v= 1,5m/s pH 4,5…8 v= 4,5m/s lisakaitse 1/2S, EH 200 lisakaitse ½ S,EH 100 lisakaitse ½ S,EH 100 pH alla 4,5 pH üle 8,0 lisakaitse 1/2 S, EH 200´ lisakaitse ½ S, EH 200 lisakaitse ½ S,EH 100 v=1,5m/s lisakaitse 1/2V, EH 100 pH alla 4,5 pH üle 8,0 TRENCHCOAT Lisakaitse 1/1 S,EH 200 Lisakaitse1/1 S,EH100 v= 4,5m/s seest ja väljast 100% Lisakaitse 1/1V,EH 200 Lisakaitse1/1V,EH100 = - kuni S- seest V-väljast

31

Lubatud mineraal pinnase täitekihi paksused toru peal

Läbimõõt ID mm 200 250 300 400 500 600 800 1000 1200 1400 Täitekiht plasttruubil mm 500 500 500 500 500 600 800 1000 1200 1400 Täitekiht metalltruubil mm 300 300 300 300 300 500 500 500 500 500

2) truubi otsaku konstruktsiooni

• Truubi kergotsaku nõlvad kindlustatakse erosioonitõkkematiga (vanasti mätastega).

Erosioonitõkkemati alune ala kaetakse kasvumullaga kuhu külvatakse heinaseeme.

Seemnete hulk ühele ruutmeetrile on 20-30 grammi. Erosioonitõkkematt asetatakse

tasandatud pinnasele vähemalt 10-20 sentimeetrise ülekattega piki ja põiki jätkukohtades.

Ülemine äär ankurdatakse ankrukraavi. Mati kinnitamist alustatakse ülalt ,liikudes

tikutamisega , 2-4 puust vaiaga ruutmeetri kohta, allpoole. Mati alumine äär

ankurdatakse.

• Nõlva kindlustuse tüübile „kivikindlustus geotekstiilil“ alternatiivina kasutada

alljärgnevat kindlustus tüüpi: 1,5mm PE materjalist geokärg geotekstiilil ( II klass)

D16/32 killustik täitega.

Tabelis 15 esitatakse kokkuvõte olemasolevatest ja uutest projekteeritud truupidest, kus on välja

toodud täielik ülevaade truupide seisukorrast ja rekonstrueerimise vajadusest.

Projekteeritud uute truupide andmed märgitakse tabelisse 14 .

Truubi dimensioneerimine.

Üldjuhul I-III klassi teede truupide ava läbimõõdud dimensioneeritakse aastase päevakeskmise maksimaalse 3% vooluhulga järgi. Sild ja truup projekteeritakse asjakohaste projekteerimisnormide alusel.

1. Truup läbimõõduga 0,5–0,9 m võib olla kuni 30 m pikk. Pikem truup projekteeritakse vähemalt 1 m läbimõõduga.

2. Truup projekteeritakse rõhuta või osalise rõhu all töötavana, sisse- ja väljavoolu otsakutega ning kindlustatuna olenevalt voolurežiimist.

•

32

6. Maaparandussüsteemi teenindavate teede rekonstrueerimine ja ehitamine

Metsateede rekonstrueerimise eesmärk: Tagada teede ja metsasihtide koormuse taluvus

tänapäeva metsatehnikale. Parandada metsateede ja –sihtide seisundit, mis võimaldab omakorda

ökonoomsemalt ja loodussäästlikumalt majandada metsi, vähendada metsamuldade kahjustamist

metsamajanduslikel töödel tänapäeva metsamasinatega.

RMK maadele ehitatakse teid kahel erineva seaduse alusel:

1. Maaparandussüsteemi teenindav tee. See tee on metsa- ja põllumajandusmaa

maaparandussüsteemi teenindav tee tingimusel, et ta ei ole avalikult kasutatav tee. Sellele

teele kehtivad Maaparandusseadusest tulenevad Maaparandussüsteemi

projekteerimisnormid.

2. Metsateed on metsa juurdepääsuteed ja erateed mis ei ole seotud

maaparandussüsteemide hooldusega. Nendele teedele kehtivad Teeseadusest tulenevad

nõuded. Kuna Teeseadus ei sätesta metsateele mingisuguseid norme vaid märgib, et see

valdkond on omaniku korraldada, siis juhindutakse nende teede rekonstrueerimisel ja

ehitamisel maaparandussüsteeme teenindava tee üldnormidest.

Ehitusprojekti seletuskirja maaparandussüsteemi teenindava tee osas kirjeldatakse:

1) ehitatavat või rekonstrueeritavat teed ning tee algus- ja lõpp-punkti ning metsatee klassi.

Metsateede klassid:

Ehitatud katetega metsateed jagatakse RMK järgmistesse järkudesse vastavalt eesmärgile ja

kasutuskoormusele:

1. I järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass I-M

2. II järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass II-M

3. III järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass III-M

33

Tee klassid

Tee

klass otstarve

I-M tee, mis ühendab ulatuslike kuivendussüsteemidega maatulundusmaa massiive

II-M kuivendussüsteeme ühendav tee, mis teenindab nii üld- kui ka eritransporti (kombainid, metsaveokid)

III-M üksikut kuivendussüsteemi teenindav tee

Metsatee järgud (väljavõte Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded.)

1) Kruusateed ja pinnasteed jaotatakse järkudeks järgmiste tunnuste alusel: 1) I järgu metsatee on aastaringses kasutuses olev tee, mida kasutatakse metsamaterjali väljaveoks nii vahetult teega seotud metsaosadest kui ka kaugematest piirkondadest, samuti teisteks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on vähemalt 20 000 tm. 2) II järgu metsatee on konkreetse metsaosaga seotud tee, mida kasutatakse valdavalt metsamaterjali väljaveoks ja muudeks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on 2000 tm kuni 20 000tm. 3) III järgu metsatee on kahte teed ühendav või konkreetse metsaosaga seotud kõrvaltee, mis ei kuulu I või II järgu teede hulka ja mille aastaringse kasutamise vajadus puudub. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus ei ületa 2000 tm. 4) järguta tee metsatee on kahte teed ühendav või konkreetse metsaosaga seotud kõrvaltee, mis ei kuulu I või II järgu teede hulka ja mille aastaringse kasutamise vajadus puudub ning mida ei kasutata metsamaterjali väljaveoks. Metsateede järgud ja seisunditasemed on toodud Keskkonnaministri Metsatee seisundi kohta

esitatavad nõuded Keskkonnaministri 12.07. 2006. a määrus nr 49.

Seletuskirjas kirjeldatakse:

2) sõiduki möödasõidu- ja tagasipööramiskoha ning mahasõidukoha vajadust;

Möödasõidukohtade vahekaugus kuni 500 m. Mahasõidud projekteerida teedele kvartalite

ristumiskohtades ja vastavalt vajadusele kvartalit poolitava kuivenduskraavi muldele.

Viidatakse möödasõidu- ja tagasipööramiskoha ning mahasõidukohtade tüüpjoonistele.

3) tee muldkeha ehitamiseks kasutatava pinnase saamise võimalust;

4) tee muldkeha kandevõime suurendamiseks kasutatavaid meetmeid;

5) teekatendi konstruktsioone; kirjeldatakse missugused teelõigud ehitatakse geotekstiilile, selle põhjendus.

34

Lisaks eeltoodule kirjeldatakse teid tabelis 9:

Tabel 9 Teede pikkused ehitiste lõikes

RE - rekonstrueeritav eesvool 15,89 km RK - rekonstrueeritav kuivenduskraav 50,04 km RK* - rekonstrueeritav kuivenduskraav teeääres 8,37 km EK-ehitatav kuivenduskraav 0,42 km ET - Ehitatav teekraav 2,36 km LK-olemasolevasse seisundisse jäetud kuivenduskraav 2,59 km

kokku 79,67 km I. Rekonstrueeritavad teed:

Määrata nende teede seisund: mulle, katend ning rajatiste (truubid, sillad ja muud ) seisukord.

Välitööde käigus määratakse ära järgmiste tööde asukohad: kraavide puhastamine setetest ja

võsast, vajadusel ning võimalusel uute kraavide kaevamine, mille pinnast kasutatakse tee mulde

parandamiseks või laiendamiseks.

II. Ehitatavad Projekteeritud teed: Tee nimetus, pikkus ( km. ), asukoha kirjeldus (viited

joonistele ), trassi kirjeldus ja trassilaiused (pikiprofiilid).

Tee ehitamine - muldeks vajalik pinnas saadakse: (külgreservist, teekraavide kaevest,

kohaleveetud pinnasest) või on olemasolev pinnasetee (nullprofiil, millelt tuleb huumuskiht

eemaldada.)

Teekate: laius; katte liik; täitepinnase vajadus, kui tee ehitatakse tüsedale turbapinnasele või

savipinnasele ning katte (liiv, kruus , paekivi sõelmed, aheraine ja killustik ) ja kattealuse (liiv)

materjalide veokaugus.

Teede töömahud on koos tööde kirjelduse ja mahtudega esitatakse Tabelis 2 Rekonstrueerimise-

ja ehitustööde koondmahud ja Tabelis 16 Rekonstrueeritavate teede teekatte ja –aluse materjali

mahud.

35

Allpool esitatakse ehituslikud nõuded maaparandussüsteemi teenindava tee ja metsateede ehitamisel. Tee muldkeha

1. Tasandatud mullavalli viimistlemiste ja sellele järgnevate tee- ehituse töödega on soovitav alustada peale mullavalli aastast vajumist.

2. Mulde ehitamiseks peab kasutama kohalikest süvenditest, külgservidest, teekraavidest või maaparandussüsteemi kraavidest ja küngaste likvideerimisest saadavat pinnast (liiva). Teekatteks sobiva kruusa kasutamine muldes on keelatud.

Mulde jalamile, reljeefi tõusupoolsele servale tuleb kaevata teekraav (küvett) või nõva

minimaalse pikikaldega pae- ja rähaaladel 1 ‰ ja savialadel 2 ‰.

Teekatend

1. Enne teekatendi materjali kohalevedu ja laotamist muldele, peab mulde pealispind olema

profileeritud, antud vastav põikkalle ja hästi tihendatud. Kui mulle on vihmast märgunud,

tuleb teekattematerjali veoga viivitada kuni kuivamiseni optimaalse niiskuseni.

2. Geotekstiil paigaldatakse piki teed vähemalt 0,5 m ülekattega. Päikese käes ei tohi

geotekstiil olla laotuna üle nädala. Geotekstiili peale laotakse vähemalt 0,4 m paksune

mineraalsest materjalist kaitsekiht.

3. Liivalus ja kruuskate tihendatakse kihtidena. Tihendavate kihtide maksimaalsed paksused

on pneumorullide kasutamisel 25 cm, silerullide kasutamisel 18 cm. Tihendamine toimub

2…3 etapis, kusjuures eelnevalt kontrollitakse tasasust 3 m pikkuse latiga, ebatasasused

planeeritakse autogreideriga. Veega küllastunud mullet ja teekatet ei tihendata.

4. Kuiva liiva ja kruusa tuleb kuival ajal planeerimisel ja tihendamisel veega kasta.

5. Aluse (katte) vähim paksus peab olema vähemalt 1,5 korda suurem kivimaterjali suurima

tera läbimõõdust. Tihendatud kruusakihi paksus ei tohi olla alla 15 cm.

6. Talvel võib aluseid ja katteid ehitada muldele, mis on lõplikult valminud enne külmade

saabumist.

7. Enne aluse (katte) ehitamist tuleb mulle vahetuse haardealal (vastav teelõigu pikkus)

puhastada lumest ja jääst. Lumesaju või tuisu korral tuleb töö katkestada.

8. Kui temperatuur on 0 kuni -5 kraadi, tuleb materjal laotada, tasandada ja tihendada 4 tunni

jooksul, külmema ilma korral 2 tunni jooksul. Kui materjali niiskus on üle 3%, tuleb seda

enneaegse külmumise vältimiseks töödelda 0,3…0,5% kloriidilahusega.

9. Talvel aluse ja katte tihendamisel materjale ei kasteta.

36

10. Talvel ehitatud alusel (kattel) tohib liikluse avada pärast aluse (katte) täielikku

tihendamist.

11. Talviste sulade korral ja enne kevadist sula tuleb talvel ehitatud alus (kate) puhastada

lumest ja jääst ning tagada vee äravool teelt.

12. Talvel ehitatud aluse (katte) vajumised (deformatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde

ning aluse (katte) kuivamist ja tiheduse kontrollimist materjali juurdelisamise teel.

Allpool esitatakse metsateede kohta kehtivad projekteerimisnormid kus on käsitletud

maaparandussüsteeme teenindava tee üldnorme. Tee muldkeha konstruktsioone, veeviimarid ja

katendi tüüpe ja muud tee kohta kehtivad projekteerimisnormid vaata Maaparandussüsteemi

projekteerimisnormidest.

Maaparandussüsteemi projekteerimisnormide maaparandussüsteeme teenindava tee osa

üldnormid:

1. Metsamaa teedevõrgu tihedus määratakse puistute boniteedist lähtudes. Arvutuse aluseks

võetakse tingimus, et 1 km tee kohta tuleks 2000 tihumeetrit väljaveetavat puitu 10 aasta

kestel pärast tee väljaehitamist, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud muud

tingimust. Tootmismahu prognoosile ja majanduslikele uuringutele tuginev eeldatav

maksimaalne veomaht kuus on I-M kategooria tee puhul üle 10 000 tonni (neto) ja II-M

tee kategooria puhul kuni 10 000 tonni (neto). Optimaalne teedevõrgu tihedus

majandusmetsas on 1,2 km/km2 kohta. Tee laiendus möödasõiduks projekteeritakse ca

500 m järgi.

2. Tee katendi tugevusarvutusel võetakse sõiduki arvutuslikuks teljekoormuseks 100 kN,

kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud aluseks võtta muud teljekoormust.

3. Põllumajandusmaal valitakse tee trassi võimaluse korral väheväärtuslikule

mineraalmaale mööda maastikulist või maakasutuse piiri, metsamaal mööda kuivemaid

kruusa-, liiva- või savipinnaseid läbi kõrgeboniteediliste puistute.

4. Tee projektis nähakse ette huumuskihi koorimisel kokkulükatud mulla säilitamine või

kasutamine (metsas üldjuhul ei).

5. Projektis nähakse ette meetmed teerajatise põhjustatud pinnasevee taseme ebasoodsa

mõju kõrvaldamiseks.

37

6.1. Teetrasside ettevalmistustööd

Teetrassid puhastatakse puittaimestikust vastavalt projekteerija poolt ettenähtud laiusele.

Puisttaimestiku raiumisel ei tohi jätta kände kõrgusega üle 20 cm maapinnast. Raiejäätmed tuleb

põletada, paigaldada valli või ära vedada (hakkepuit). Turbapinnasel võib jäätmeid põletada, kui

pinnas on külmunud või veega küllastunud. Raiejäätmete põletamine tuleb kooskõlastada

kohaliku päästeteenistusega.

Trassiserva kaugused tee teljest on toodud projekteeritud tee pikiprofiilil. Üldjuhul tuleb kännud

juurida kogu lahtiraiutud teetrassi laiuses. See võimaldab teostada teehooldustöid (teeservade

niitmist ).

Juuritud kännud tuleb kokku lükata või vedada ja virnastada hunnikutesse või vallidesse, mille

asukohad tuleb kooskõlastada maakasutajaga. Kände ei tohi panna kivihunnikutesse. Kännud

tuleb virnastada 2,5 m kõrguste mullast võimalikult puhaste hunnikutena.

7. Muud rajatised

Muude rajatiste osas kirjeldatakse:

1) Varjualused, istegrupid, paisud, tammid, regulaatorid jm.

2) Ehitiste põhjendus, karakteristikud, viited joonistele, tabelitele (tabelid 18 19)

38

8. Keskkonnakaitse Lähtuda:

• Maaparandussüsteemi projekteerimisnormide, 6. peatükk Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste projekteerimisnormidest.

• RMK metsaparanduse keskkonnamõju analüüsist.

• RMK metsaparandus soovitused metsakuivenduse rekonstrueerimisel.

Ehitusprojekti seletuskirja keskkonnakaitse osas kirjeldatakse: 1) ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal ja selle läheduses paiknevaid kaitsealuseid objekte ning nendest tulenevaid piiranguid maaparandusehitise ehitustöödele; 2) kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid; 3) mullakaitse meetmeid; 4) vajaduse korral põhjavee kaitse meetmeid; 5) veejuhtmetel asuvaid kopratamme ja nende likvideerimise meetodeid. Looduskaitseseadusest (RT I 2004, 34, 258; 2007, 62, 396) tulenevate abinõude rakendamine

veekaitsevööndites (Läänemerel, Peipsi järvel ja Võrtsjärvel – 20 m; teistel järvedel,

veehoidlatel, jõgedel ja kanalitel –.10 m; maaparanduskraavidel – 1 m ).

8.1. Keskkonnamõjude vähendamise võimalused veekogudele

8.1.1. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel

Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded maaparandussüsteemide korrastustöödel Maaparandussüsteemide korrastustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks tuleb tööde tegemisel rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid: • mullatöid veejuhtmetel tuleb teha suvise madalvee ajal; • veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile

kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne.); • kaevetöödel veekogudes tuleb maksimaalselt säilitada kaldataimestik või selle kiire

taastumisvõime, selleks säilitada hädapärast mahavõetavate puude kännud ja juurestik, seda eriti puhverribal;

• voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb eemaldada voolusängist ja puhverribalt;

• veekogu kallaste kindlustamisel tuleb kasutada looduslikke materjale või geotekstiile, mis võimaldavad kalda haljastamist;

• ujuvseadmete kasutamisel veekogude puhastamiseks vältida muda tagasivoolu veekogusse; • kraavide puhastamisel turbamudast, kui see kraav suubub kaitserežiimiga veekogusse, tuleb

hõljumi kinnipüüdmiseks rajada kraavile enne settebassein; • maaparandustööde mõjul looduskeskkonnas toimunud muudatused ei tohi põhjustada vee

keemilise koostise halvenemist üle kahe korra võrreldes fooniks oleva eesvoolu tasemega.

39

Nimetatud nõuetest tuleb käesolevas tegevuses peaasjalikult lähtuda. Projekteerimisel ja edaspidiste tööde teostamisel püütakse vältida keskkonna riske ja viia läbi projekteeritava kuivendussüsteemide rekonstrueerimistööd selliselt, mis avaldab minimaalset võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Ehitus – ja hooldetööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Tööde täitmisel rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogudest (veejuhtmetest) lähemal kui 10meertit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse kahjutustamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Lisaks eeltoodule tuleb metsakuivendussüsteemide korrastamisel pöörata tähelepanu järgnevale:

• Võimaluse korral piirdumine sette eemaldamisega sängi põhjast nõlvu töötlemata ja

kalda taimestiku säilitamine ühel kaldal Kraavi kallaste võsast puhastamisel tuleks

säilitada puude juurestik vältimaks hilisemat kallaste erosiooni ja sellega kaasnevat

igaaastast setete koormust suurvete perioodil. Võimaluse korral säilitada isegi ühe poole

kaldapuistud.

• Tuleks vältida juba loodusliku ilmet võtnud eesvoolukraavide puhastamist, kui see just ei

takista vee äravoolu juba enne korrastustööde algust. Tuleb tagada ,et setted ei kanduks

eesvoolu.

• Hõljuvainete suhtes tundlikesse veekogudesse suubuvatele kraavidele settebasseinide või

puhverlodude rajamine. Metsas on settetiigid soovitav rajada metsakuivenduskraavidele

enne nende eesvoolu kraavidesse suubumist, et ei toimuks sette sissekannet

eesvoolukraavidesse ning sealt edasi jõgedesse järvedesse

• pinnavee sissevoolukohtade kindlustamine erosiooni tõkestamiseks;

• voolusängi uhtumisohtlike lõikude kindlustamine;

40

8.2. Kobraste tegevuse mõju metsale ja kuivendussüsteemi veejuhtmetele

Lisaks metsa kahjustustele on kopra paisudega tõkestatud kraavid, mille taha koguneb suurtes kogustes mudaseid setteid. Nende eemaldamine kraavide puhastamise käigus põhjustab orgaaniliste setete ulatuslikku allakannet ja suurt kahjulikku mõju eesvoolule ja selle elustikule. Selle vältimiseks on vajalik rakendada maaparandusehitise projekti koostamisel ja juba selle käigus kavandada mitmeid abinõusid ja täiendavaid töid, et vähendada setete mõju eesvooludele ja vee kvaliteedile. Veejuhtmete ulatuslik risustumine ja setete akumulatsioon on toimunud ka loomulikul teel, kuid oluliselt on seda võimendanud koprad puude langetamise, tammide ja urgude ehitamisega. Selle mõju piiramine ja veejuhtmete puhastamine on seotud paratamatult suuremahuliste mullatöödega ja kaldaraietega. Pidades silmas pinnase eripära ja setete iseloomu, on setete allakande oht suur ja mõju setete allakande näol ulatuslik. Selle vältimiseks tuleks:

1) Kraavi kallaste puhastamsel võsast tuleks säilitada puude juurestik, et vältida hilisemat kallaste erosiooni ja sellega ka igaaastast setete koormust suurvete perioodil. Võimaluse korral isegi ühe poole kaldapuistud.

2) Kaevetööde eelselt või nendega paralleelselt on vajalik püüda välja koprad.. 3) Kaevetöödel tuleb järgida rangelt mitmeid nõudeid, mis on sete edasikande

tõkestamiseks vajalikud. Näiteks: settetiigi rajamine kraavile, kraavi kaevamise ajaks veevoolu sulgemine ajutiste veetõkketammidega või kõrvale juhtimine jne.

Kuivendussüsteemide rekonstrueerimata jätmise korral kaasnevad suured kahjustused metsale, toimub kraavide risustumine ja vee kvaliteedi hilisem langus ja olulised muutused ka kraavide veeökosüsteemides. Millised need tagajärjed reaalselt saavad olema pole täpselt prognoositavad.

41

8.3. Tuletõrjetiik koos veevõtukohaga

Tuletõrjevee tagamiseks ja metsloomade võimaliku joomiskohana rajatakse metsamaale tuletõrjetiike. Tuletõrjetiigi projekteerimisel tuleb juhinduda Eesti standardist EVS 812-6:2005 ’’Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus’’. Vastavalt Maaparandussüsteemide projekteerimisnormidele tuleb tuletõrjetiigi projekteerimisel arvestada järgnevaga:

1. Tuletõrjetiik koos veevõtukohaga projekteeritakse ligikaudu iga 250 ha metsamaa kohta. Praktikas RMK lähteülesandes määratakse tuletõrjetiikide asukohad ja arv.

2. Tuletõrjetiik projekteeritakse eesvoolule, alaliselt veega täituvale kuivenduskraavile või tugeva põhjaveelise toitumisega alale. Tuletõrjetiik võib ka ehituse käigus täita settebasseini rolli, mis hiljem setetest puhastatakse.

3. Tuletõrjetiigi mahuks nähakse ette vähemalt 500 m3 ja tuletõrjetiigi vee sügavuseks suvisel madalveeperioodil vähemalt 2 m.

4. Tuletõrjetiigi nõlvad projekteeritakse olenevalt pinnasest nõlvusega, mis tagab nende stabiilsuse kindlustust rajamata. Üks nõlv kavandatakse loomade joomiskohaks nõlvusega 1 : 3.

5. Kui tuletõrjetiigile juurdepääsuks kavandatakse umbtee, projekteeritakse tuletõrjetiigi juurde tuletõrjetehnika tagasipööramise koht.

6. Tuletõrje tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks mõeldud koht peab olema tugevdatud pinnasel- (kangas), liiv ,kruus, killustik

Tuletõrjetiik koos veevõtukohaga koostatakse üldjuhul maaparandusrajatiste tüüpjoonise järgi.. 8.4. Settebassein

Seletuskirjas kirjeldatakse rajatavate settebasseinide asukohti ja arvu. Settebasseinid rajatakse enne kui alustatakse metsakuivenduskraavide puhastustöid. Settebassein on veejuhtme laiendatud või süvendatud lõik, kus oluliselt on suurenenud vooluristlõige. Settebasseini ülesanne on ehitusaegse ja järgnevate aastate sette kinnipüüdmine ja kõrvaldamine hüdrograafilisest võrgust. Settebasseini(de) soovituslik maht on vähemalt 1,5 m3/ha metsamaal. Settebasseini põhi on 0,5 m sügavam kui veejuhtmel. See on arvestatud settimisruumiks. Madalveeperioodil kõrvaldatakse kogunenud sete rajatisest. RMK tellimusel valmisid 2009.a lõpul soovitused metsakuivendus-süsteemide settebasseinide kavandamiseks. vt. Settebasseinide projekteerimise soovitused Metoodiliste soovituste rakendamisega on võimalik vähendada setete väljakannet kuivendussüsteemidest ning seeläbi parandada suublatena toimivate looduslike veekogude vee kvaliteeti. Vastavalt Maaparandussüsteemide projekteerimisnormidele tuleb settebasseini projekteerimisel arvestada järgnevaga:

1. Erosiooniohu korral projekteeritakse settebassein vähemalt 1 m sügavuse süvendina reostustundlikusse veekogusse suubuvale kraavile või eesvoolule või looduslikule voolunõvale vooluvees liikuva sette kinnipüüdmiseks.

2. Hüdrauliliselt arvutatud veejuhtmel peab projekteeritud basseini laius tagama basseinis voolukiiruse alla 0,2 m/s.

42

3. Settebasseini veemahu määramisel lähtutakse tingimusest 1,5–2 m3 vett basseini kohta. Settebasseini minimaalne veemaht on 25 m3. Settebassein projekteeritakse voolu suunas puhastuslodu ette.

4. Kraavi sirgel osal projekteeritakse settebassein sümmeetriliselt kraavi telje suhtes, kraavi käänakul projekteeritakse settebassein nihutatuna käänaku siseküljele.

Settebasseini ehitamise põhimõte on alljärgnev:

• Settebassein tuleb ehitada sellisesse kohta, et oleks tagatud juurdepääs settebasseinile

selle puhastamiseks, kui see on settega täitunud.

• Settebasseini korduval puhastamisel tuleb tagada ,et sete ei kanduks allavoolu. Selleks

tuleb:

o Settebasseini puhastada madalveeperioodil

o Kui madalveeperioodil pole puhastamine võimalik või kraavis on veevool, mis

võib kanda sette allavoolu ,tuleb ehitada ümbervoolu ajutine kanal

Metsakuivenduses kasutatavad settebasseinid esitatakse tüüpjoonisena, mõningatel juhtudel

tehnilise joonise järgi.

Keskkonnakaitserajatiste töömahud märgitakse tabelisse 17-18. 8.5. Muud tööd

Muude tööde mahud märgitakse tabelisse 19.

43

9. Maaparandusehitise kasutamine ja hooldamine.

Maaparandushoid maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala

ning nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandushoidu

korraldab maaparandussüsteemi omanik.

Maaparandusseaduse § 45. Maaparandushoid (2) Maaparandussüsteemi omanik või isik, kes õigussuhte alusel kasutab

maaparandussüsteemi oma valduses oleval kinnisasjal (edaspidi maavaldaja) peab

maaparandussüsteemi ja selle maa-ala kasutamisel tegema vajalikke maaparandushoiutöid, et

maaparandussüsteem selle kasutamise kestel vastaks maaparandusseaduse § 4 lõigetes 1 ja 2

esitatud nõuetele

(3) Maavaldaja ei tohi maaparandushoiutöid tehes takistada veevoolu

maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele.

Maaparandussüsteemi kahjustanud isik on kohustatud sellest viivitamata teavitama maavaldajat

ja maaparandusbürood ning tekitatud kahjustuse kõrvaldama.

Maaomanik vastutab tema maal asuvatele teistele omanikele kuuluvate maaparandussüsteemide

tahtliku rikkumise eest. Igasugune kunstlik veevoolu takistamine ja ummistamine

maaparandussüsteemis, kui see tekitab kahju teistele maaomanikele on keelatud.

Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. Nimetatud

loetellu on arvatud ühiseesvoolu, mille valgala suurus on vähemalt 10 km2 . Nende

ühiseesvoolude hoiutöid rahastatakse valdavalt Põllumajandusametile selleks riigieelarvest

eraldatud vahenditest.

Kuivendussüsteemi regulaarsete hoiutöödega pikendatakse olemasolevate kuivendussüsteemide

toimimisiga.

Kuivenduskraavide hooldusel juhinduda RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide

majandamise strateegiast RMK 01.2008.

Teede kasutamisel ja hooldamisel juhindutakse Keskkonnaministri 12.07. 2006. a määrusest nr

49. Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded

Eesmärgiks on tagada teede kraavide ja truupide regulaarne korrashoid ja hea seisund.

Vähendada investeeringu kulusid, mis tulenevad metsaparanduse elementide hooldamatusest.

44

45

10. Juhenddokumentide nimekiri

Seletuskirja käesolevasse ossa märgitakse projekteerimisel aluseks võetud juhenddokumendid.

Järgnevalt on loetletud tähtsamad juhenddokumendid

1. „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid Põllumajandusmajandusministri (RTL 2005,

27, 377; 2007, 85, 1430; 2008, 43, 590;2009, 61, 888 ).

2. Maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu- ja vorminõuded

Põllumajandusmajandusministri 21.07.2005.a. määrus nr.82 ((RTL 2005, 86, 1294; 2008, 52, 727;

2009, 41, 540, 93, 1348).

3. „Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded Põllumajandusmajandusministri

30.09.2004.a. määrus nr.163 (RTL 2004, 132, 2033; 2006, 51, 944; 2007, 89, 1495.

4. „Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded Põllumajandusministri 13.03.2009.a.

määrus nr. 35 (RTL 2009, 27, 342.

5. „Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded“ Põllumajandusministri 25.07.2003.a. määrus

nr.75

6. Maaparandusrajatiste tüüpjoonised, Tallinn 2008.a.

7. Maaparandussüsteemide kalkulatiivsed ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed

ühikumaksumused meetme 3.4. rakendamisel “Maaparanduse EEB” Tallinn 2005 a.

8. Meetme 3.4. raames maaparandussüsteemide rekonstrueerimise ja omanikujärelvalve tegemise juhend Eesti Maaparandus- ja Veeühistute Keskliit, Tallinn 2006.a. 9.“RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide majandamise strateegiast” Kinnitatud

peadirektori 04.10.2006. a käskkirjaga nr 1-5/149

10. RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide majandamise strateegiast RMK .2008

11. Põllu ja metsamajandusteede projekteerimise juhend “EM” Tallinn, 1986.a

11. Töömahtude tabelid

11.1.Tabel 10. Võsa ja metsa raie ning kändude juurimise ja veejuhtmete kaevetööde mahud Kraavi Kvartali Kraavi Kraavi Lõigu Kraavi Käsitsi Täien- Vanad Täiendav Tehn. Kändude Lama Kopra Voolu- Märkused

nr. nr. liik kogu- pikkus keskm. puhasta- dav kraavi- mulde tasan- sette- võsa Võsa+peen- mets Kokku Vee juurimine puit tamm takistuste pikkus ristlõige I - II III mine kaeve vallid damine bassein E mets D 14-21 M viimar kraav, mul eemald.

m m m² km m³ m³ m³ m³ ha ha ha ha tk ha m³ tk km 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23

Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus 2 kood 001

201 LH244 RE 1804 758 0 0,00 0,00 0,00 2 0,00 50 1,804 201 4eramaad RE 805 0 805 0,00 0,00 0,81 201 HL037 RE 91 1,4 127 0,01 0,03 0,01 0,05 0,04 201 HL037 RE 150 2 300 0,02 0,02 0,02 0,05 1 0,03 1 201 HL037 RK 3273 577 2 1154 0,06 0,46 0,12 0,63 2 0,58 15 1 201 HL036 RK 530 1,6 848 0,11 0,21 0,05 0,37 0,27 201 HL035 RK 308 0,8 246 0,06 0,03 0,03 0,12 0,06 201 HL035 RK 237 0,9 213 0,07 0,07 0,08 0,23 1 0,15 201 HL034 RK 547 0,9 492 0,16 0,22 0,16 0,55 1 0,38 201 HL033 RK 561 0,8 449 0,17 0,17 0,11 0,45 1 0,28 15 201 HL032 RK 513 0,8 410 0,15 0,15 0,10 0,41 1 0,26 202 HL036 RK 1886 66 2 132 0,01 0,03 0,01 0,05 1 0,05 202 HL023 RK 90 1,6 144 180 0,05 0,04 0,00 0,08 0,04 202 HL023 RK 685 1,7 1165 0,34 0,27 0,07 0,69 1 0,34 202 HL022 RK 295 0,9 266 0,21 0,09 0,03 0,32 0,12 202 HL022 RK 410 1,5 615 0,16 0,29 0,45 0,45 202 HL021 RK 340 0,9 306 340 0,10 0,03 0,14 0,14 203 HL022 RK 540 540 0,9 486 0,11 0,16 0,05 0,32 1 0,22 204 HL006 LK 238 205 HL021 RK 286 100 0,9 90 0,06 0,05 0,00 0,11 0,05 205 HL021 RK 186 0,9 167 186 0,06 0,07 0,02 0,15 0,09 20 206 HL036 RK* 528 528 1,5 792 0,16 0,05 0,00 0,21 1 0,05 Saaremetsa tee 2061 HL037 RK* 193 193 1,3 251 0,04 0,02 0,06 0,06 2062 HL037 RK* 206 206 0 0,02 0,00 0,00 0,02 0,00 207 HL035 RK 1042 516 0,9 464 0,13 0,08 0,21 1 0,21 207 HL035 RK* 526 1,4 736 0,11 0,11 0,00 0,21 1 0,11 208 HL043 RK 1057 537 0,9 483 0,05 0,16 0,08 0,30 1 0,24 208 HL043 RK 520 0,8 416 0,10 0,16 0,05 0,31 1 0,21 209 HL034 RK 1057 525 1,4 735 0,05 0,11 0,11 0,26 1 0,21 209 HL034 RK* 532 1,4 745 0,11 0,05 0,16 1 0,05 210 HL042 RK 1062 541 0,8 433 0,11 0,19 0,11 0,41 0,30 210 HL042 RK 521 0,9 469 0,05 0,16 0,05 0,26 0,21 211 HL033 RK 797 524 0,9 472 0,24 0,05 0,29 0,29 211 HL021 RK 273 0,9 246 0,05 0,08 0,14 0,14 212 HL033 RK* 899 544 1,4 762 0,22 0,05 0,27 0,05 212 HL033 RK 355 0,8 284 0,04 0,07 0,02 0,12 0,09 213 HL033 RK 146 146 0,8 117 146 0,06 0,01 0,07 0,07 214 HL037 ET 68 68 2,5 170 0,01 0,03 0,01 0,05 0,04 Männiku tee 215 Lepiku mü RK* 129 30 2 60 0,01 0,01 0,00 Saaremetsa tee 215 Nelli mü RK 99 2,5 248 0,02 0,05 0,02 0,09 0,07 Saaremetsa tee 216 Roosipuu mü RK* 218 218 2,2 480 0,04 0,13 0,02 0,20 0,15 Saaremetsa tee

Saaremetsa tee äärest võsa ja metsa likvideerimine 0,34 0,33 0,11 0,78 0,43 RE kokku 1804 1804 427 0 805 0 0 0 0,02 0,04 0,02 0,09 3 0,07 50 1 2,61 RK kokku 10542 10542 11550 0 0 0 180 672 0 2,03 3,67 1,83 7,53 13 5,49 50 1 0,00 RK* kokku 2777 2777 3825 0 0 0 0 0 0 0,66 0,44 0,04 1,13 3 0,48 0 0 0,00 ET kokku 68 68 170 0 0 0 0 0 0,01 0,03 0,01 0,05 0 0,04 0 0 0,00 LK kokku 238 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 KÕIK KOKKU 15429 15191 0 15972 0 805 0 180 672 3,06 4,50 2,01 9,57 19 6,08 100 2 2,61

2105630011010 TTP416/Võtikvere

Kaevemaht m³ Võsa ja metsa likvideerimine pinnase grupp

46

Ehitised 1-6

kokku RE kokku 16936 15885 0 24310 1376 805 5265 8229 1616 1800 3,16 4,88 5,03 13,08 19 9,92 535 18 2,61 RK kokku 50235 50035 57099 1067 0 567 180 2669 0 7,79 19,58 11,18 38,55 71 30,44 278 9 0 RK* kokku 8406 8374 10699 0 0 40 0 0 0 1,85 1,72 0,54 4,11 10 2,26 0 0 0 ET Kokku 2361 2361 63325 701 0 0 0 0 0 0,01 0,46 0,74 1,21 0 1,20 0 0 0 EK kokku 420 420 899 335 0 0 0 0 0 0,09 0,15 0,30 0,55 0 0,46 0 0 0 LK kokku 8895 2593 0 0 0 0 0 686 0 0,18 0,33 0,17 0,63 0 0,00 0 0 0 KÕIK KOKKU 87253 79668 156331 3479 5872 8409 4971 1800 13,07 27,13 17,97 58,13 100 44,28 813 27 2,93

Märkused: 1. Veejuhtme liikide tähistused: RE - rekonstrueeritav eesvool EE-ehitatav eesvool LE-olemasolevasse seisundisse jäetav eesvool ET - ehitatav teekraav RK*- rekonstrueeritav kuivenduskraav, mis on looduses teekraavina RK - rekonstrueeritav kuivenduskraav EK - ehitatav kuivenduskraav LK – olemasolevasse seisundisse jäetav kuivenduskraav N – teenõva (teenõva pikkusi ei märgita tabelisse 1 „Maaparandusehitise tehnilised andmed“ 2. Tabelisse kantakse kõigi kraaviliikide mahud. Näiteks tabelisse tuuakse lingina UK mahud mis saadakse piketeeritud veejuhtmete kaevetööde mahtude tabelist. 3. Töömahud tabelis summeeritakse vahekokkuvõtetena maaparandusehitiste ja kraaviliikide kaupa. 4. Vajadusel võib tabelisse lisada täiendavate tööde veerge 5. Kraavide tähistamisel kasutada võimaluse korral olemasoleva vana tööprojekti kraavide numeratsiooni. Kraavid tähistatakse numbritega. Numbrid pannakse maaparandussüsteemide kaupa. Näiteks. Maaparandussüsteemis nr.1 alustatakse Eesvoolu tähistamist numbriga 101. Kraavi 101 esimesest hargnemisest (suudme poolt loetuna) antakse järgnevale kraavile number 102. Seejärel liigutakse mööda kraavi 102 edasi ja selle hargnemised tähistatakse näiteks numbritega 103 ja 104. Kui kraav 102 koos hargnevate kraavidega on nummerdatud liigutakse edasi mööda kraavi 101 kuni teise hargnemiseni ja märgitakse see kraaviks 105 . Nii liigutakse mööda vastuvoolu üles ja nummerdatakse kogu süsteem. Maaparandussüsteem nr 2 algab eesvoolust 201 ja kraavid nummerdatakse analoogselt 1-le süsteemile Kokku

Võsa ja metsa likvideerimine

võsa Võsa+peen- mets Kokku E mets D 14-21 M ha ha ha ha

13,07 27,13 17,97 58,13 Kokku RE - rekonstrueeritav eesvool 15,89 km RK - rekonstrueeritav kuivenduskraav 50,04 km RK* - rekonstrueeritav kuivenduskraav teeääres 8,37 km EK-ehitatav kuivenduskraav 0,42 km ET - Ehitatav teekraav 2,36 km LE- olemasolevasse seisundisse jäetav eesvool 2,59 km kokku 79,67 km

47

11.2 Tabel 11 Veejuhtmete kaevetööde mahu arvutus

Maaparandusehitise nimetus Kood Maaparandussüsteemi lühinumber 1

Projekteeritud veejuhtme Kaeve- ja süvendustöö (m3) Mullavalli Nimetus pikkus keskmine põhja nõlvus- keskmine ekskavaatoriga laiali- (m) sügavus laius tegur kaeve rist- kokku pinnase grupp teemuldesse ajamine (m) (m) lõige (m2) I-II III m³ (m3) 102 100 1,1 0,6 1,5 2,48 248 200 48 148

Märkused: 1.Mullavalli laialiajamise maht metsamaa kuivenduskraavidel on 60% kaevemahust 2. Tabelit kasutatakse uute kraavide mahtude arvutamisel

48

11.3. Tabel 12 Piketeeritud veejuhtmete kaevetööde mahu arvutus.

Maaparandusehitise nimetus Kood Maaparandussüsteemi lühinumber 1

Piketi Pikettide Kaugus Maa- Projekteeritud veejuhtme Kaevemaht nr. vahe- kraavi pinna põhja piketi kohal pinnase-

kaugus algpunktist kõrgus- kõrgus- sügavus pealmine põhja põhja- nõlvus- kaeve ristl. tee- kokku grupp

arv arv laius lang tegur kokku m² muldesse m³ I-II III

(m) (m) (m) (m) (m) (m) (m) ‰ (m²) (m³) (m3) (m3) (m3)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 UT-1

3,75 78,25 77,60 0,7 2,35 0,4 1,5 0,9 50 1,0 18 35 35

3,25 50 78,12 77,65 0,5 1,8 0,4 1,5 0,5 105 1,0 25 50 50

2,20 155 78,18 77,76 0,4 1,7 0,4 1,5 0,4 50 1,0 50 100 100

1,70 205 79,22 77,81 1,4 4,6 0,4 1,5 3,6 50 1,0 54 108 108

1,20 255 78,44 77,86 0,6 2,2 0,4 1,5 0,7 85 1,7 80 160 160

0,35 340 79,29 78,00 1,3 4,3 0,4 1,5 3,0 35 8,6 46 92 92 375 79,40 78,30 1,1 3,7 0,4 1,5 2,3

KOKKU 375 375 273 546 546 UT-2

3,75 78,25 77,60 0,7 2,4 0,4 1,5 0,9 55 1,8 26 51 90 25

4,30 55 78,38 77,70 0,7 2,4 0,4 1,5 1,0 KOKKU 55 55 26 51 90 25

Kraavid kokku 430 299 597 636 25

Mullatöömahtude arvutused koostatakse kõikidele mõõdistatud kraavidele, mis projektis on ettenähtud kaevata ja setetest puhastada

Olemaasolevatele kraavidele, mida uurimistööde käigus ei mõõdistata määratakse parameetrid, antakse pikkus ja kaeve ristlõige m² tabelis 10

49

11.4. Tabel 13 Veejuhtmete koondtöömahud

Maaparandusehitise nimetus Kood Maaparandussüsteemi lühinumber 1

Veejuhtme Kaevemaht (m3) Paigaldamine tee muldesse (m3) Mullavalli Nimetus liik pikkus ekskavaatoriga, pinnasegrupp käsitsi pinnasegrupp kokku laialiajamine

(m) I-II III kokku I-II III (m3) 1-1 UT 375 883 883 442 442 442 1-2 UT 55 90 25 115 58 58 58

50

11.5. Tabel 14 Ehitatavate truupide ja purrete töömahud

Truubi, Veejuhtme Kevadine max. Truubi, Truubi, purde purde Nimetus valgala äravoolumoodul asukoht tee Teekatte põhja Sügavus Märkused

nr. suurus tagatus piketi nr. pikkus laius kõrgus- kõrgus- teepinnast tähis (l/s meeter arv arv (km2) km2) (%) kr. algusest (m) (m) (m) (m) (m)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Maaparandusehitise nimetus Kood Maaparandussüsteemi lühinumber 1

1 1-1 2,3 300 5 329+90 12 4,5 30,76 28,7 2,06 M-100-TT-12 Tee nr.2 2 1-39 0,18 350 5 525 12 3,5 30,74 28,75 1,99 M-50-PT-12 Tee nr.2 3 1-40 0,31 350 5 1790 10 3,5 30,7 1,5 M-50-PT-10 VF 096

Kokku 34

Märkused 1. Plast- ja terastruubi kestvus sōltub truubi ja ja teda ümbritseva pinnase vahelisest

mōjust. Seetōttu tuleb tagasitäide hoolikalt tihendada. Veendu ,et süvendi pōhi oleks tasane ja pinnas homogeenne. jäta mōlemale poole truupi 30-50 cm-ne vahe tagasitäite jaoks. Paigalda truup ja jälgi, et selle vahetus läheduses ei oleks suuri kive. Täida ja tihenda truubi ümbrus 20-30 cm-te kihtide kaupa mōlemalt poolt korraga , soovitavalt liivaga.

2. Uued truubid projekteeritakse:

a) ehitatavatele ja rekonstrueeritavatele teedele b) täiendavalt kvartalisihtidele metsamaa paremaks majandamiseks 3.Olemasoleva lagunenud r/b torutruubi asemele projekteeritakse kaasaegsest materjalist (plast, teras) truup (rekonstrueerimine). Truubi andmed märgitakse tabelisse 15. 4. Truubi otsaku tüüp märgitakse märkuste lahtrisse.

51

11.6. Tabel 15 Rekonstrueeritavate truupide töömahud

Olemasoleva Truubi Truubi- R/b Täite- Tee-

Truubi Kraavi Truubi Truubi asukoht: torude otsakute pinnase Täiendav Valgla mulde Tee- tee tee/kalda kraavi Sügavus Truubi nr. nr. ø pikkus piketi nr. välja- lammuta- kaeve tagasi- katte pikkus laius kõrgus- põhja SV teepinnast tähis Märkused

meeter tõstmine mine vedu l tagatuse täitmine kruusa arv kõrgusarv cm m kr. algusest m m³ m³ m³ km² s / km² % m³ m³ m m m m m

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus 1 kood 002

1 112 75 9 55 2,10 300 3 4,5 43,85 41,81 2,04 vv.otsaku remont 75-K-9 Saaremetsa tee 2 114 50 9 23+98 9 2,04 0,20 330 3 10 10 4,5 42,78 41,37 1,41 50-PT-10-MAOK 50-K-10 Saaremetsa tee 3 101 75 6 2222 6 10 10 2,90 300 0 10 9 4 40,12 38,70 1,42 100-TT-9-MAOK 4 110 50 10 28+70 10 2,04 0,06 300 3 10 10 4,5 41,13 39,52 1,61 50-PT-10-MAOK 5 116 50 8 5+76 0,20 300 3 4,5 43,67 42,24 1,43 korras 50-K-8 6 105 50 8 7+72 8 2,04 10 0,26 300 3 10 8 4,5 43,83 42,63 1,20 50-PT-8-KOK 7 106 75 9 6+07 9 2,76 15 1,77 300 3 10 10 4,5 42,74 41,00 1,74 80-PT-10-KOK 8 105 50 6 110kv liini all 6 10 0,21 300 3 8 8 4 44,80 43,90 0,90 50-PT-8-MO vana tr. ei leitud 9 106 75 9 1,41 korras 75-k-9

10 106 50 8 1325 8 2,04 5 0,47 300 3 10 8 4,5 48,03 46,85 1,18 50-PT-8-MO 11 119 13+85 15 0,15 300 3 10 8 4,5 40,67 39,25 1,42 50-PT-8-KOK 12 120 18+20 20 0,15 300 3 10 10 10 4,5 40,33 38,65 1,68 50-PT-10-KOK 13 118 13+15 20 0,14 300 10 4,5 40,91 39,30 1,61 50-PT-10-MAOK 14 101 100 7 24+00 7 3,68 10 10 6,28 300 3 15 10 4,5 38,30 36,10 2,20 120-TT-10-KOK Linnanõmme tee lõpp 15 Linnanõmme oja 1261 teras madalprofiil Avinurm-Mustvee teel 16 106 320 15 10 1,65 300 3 10 8 4,5 1,10 80-PT-8-MAOK 17 117 15 15 0,10 300 3 10 12 43,83 42,60 1,23 50-PT-12-MAOK 18 105 330 Kv liini all 2,30 8 4 1,20 80-PT-8-MAOK 19 101 75 10 31+00 10 2,76 3,09 300 10 40,45 38,45 2,0 100-TT-10-KOK 121 102 20 0,15 300 3 10 8 4,5 37,6 36,4 1,2 50-PT-8-MAOK 191 101 20 3,25 300 3 8 4 1,35 100-TT-8-MAOK

KOKKU 73 17,36 35 180 133 10 155

Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus 2 kood 001

20 212 50 8 33+90 8 0,10 300 3 10 10 4,5 41,75 40,50 1,25 50-PT-10-MAOK Saaremetsa tee 21 212 50 10 39+35 10 2,04 0,25 300 3 10 10 4,5 42,07 40,34 1,73 50-PT-10-KOK Saaremetsa tee 22 202 50 8 1560 8 0,15 300 3 10 8 4,5 40,08 38,70 1,38 50-PT-8-MO 23 202 50 8 860 8 0,55 300 3 12 9 4,5 37,54 36,09 1,45 50-PT-9-MO 24 202 50 9 55+55 9 2,04 0,70 330 3 10 4,5 37,30 35,17 1,45 60-PT-10-KOK 25 305 1325 50-PT-12-KO korras 26 vanal kraavil KV.HL044 10 0,15 300 3 10 8 4,5 1,20 50-PT-8-MO 27 201 75 7 2920 7 10 1,80 300 3 10 8 4,5 37,48 36,18 1,30 80-PT-8-MAOK 28 208 50 8 5 8 10 0,23 300 3 10 8 4,5 37,48 36,28 1,20 50-PT-8-MO 29 201 75 8 3455 8 10 1,20 285 3 10 8 4,5 39,95 38,60 1,35 80-PT-8-MAOK 30 210 50 8 5 8 10 0,30 300 3 10 8 4,5 39,95 38,70 1,25 50-PT-8-MO 31 201 50 8 3990 8 10 0,60 300 3 10 9 4,5 41,34 39,94 1,40 50-PT-9-MO 32 201 50 7 4530 7 10 0,08 300 3 10 8 4,5 42,00 40,80 1,20 50-PT-8-MO 33 201 100 14 1612 3,00 295 3 36,78 34,85 1,93 korras 100-TT-14 Avinurme-Mustvee teel 34 124 20 8 3+95 8 10 0,10 300 3 10 10 4,5 48,18 47,15 1,03 50-PT-10-MAOK Saaremetsaa tee 35 124 20 8 4+30 8 10 0,40 300 3 10 15 9 4,5 48,03 46,60 1,43 50-PT-9-MAOK Saaremetsaa tee 36 123 30 6 8+55 6 15 0,20 300 3 10 10 8 4,5 47,55 46,65 0,90 50-PT-8-MAOK Saaremetsaa tee 37 201 75 6 20 6 50 15 4,1 295 3 15 20 8 4,5 100-TT-8-Kok 20m enne Pilsi jõge 38 214 29+73 10 0,1 300 3 10 50 8 3,5 37,40 36,30 1,10 50-PT-8-MO Männiku tee 39 pinnaveetruup 0+15 30 10 0,2 300 3 10 10 4 52,13 51,50 0,63 40-PT-10-KO Saaremetsa tee 391 2061 15 10 0,2 300 3 10 12 3,5 37,15 35,17 1,98 50-PT-12-MAOK Saaremetsa tee

KOKKU 117 4,08 95 150 187 95 169

TTP416/Võtikvere

Projekteeritud/olemasoleva truubi

TTP416/Võtikvere 2105650010020

2105630011010

Kevadine maksimaalne äravoolmodul

Truupide töömahud koostatakse väliuurimistööde tehtud ülevaatuse alusel ja nähakse ette kõik täiendavad tööd nende truupide remontimiseks, taastamiseks ja vajadusel ka uute ehitamiseks.

52

poolt korraga. Torutruubi matrejal plasttorutruup Ø50 92 m

Truubitorude väljatõstmine: plasttruup Ø60 m 100 cm 7 m plasttruup Ø80 26 m S.h Uued truubid 8 tk 75 cm 25 m terastruup Ø100 27 m Rekonstrueeritud 9 tk 50 cm 41 m terastruup Ø120 10 m Korras 3 tk

Kokku 73 m kokku 155 m 20 tk Materjali kulu otsakutele

otsakud 2tk m³/tk m³ m²/tk m² m²/tk m² kg/tk kg tk/2osak Ø 40-50 MAOK 5 2,7 13,5 15 75 34 170 1,1 5,5 0

Ø 50 KOK 3 3,2 9,6 18 54 34 102 1,0 3,0 130 390 Ø 50 MO 2 0 0 51 102 1,5 200 400 Ø 80 KOK 1 6,1 6,1 34 34 29 29 0,8 0,8 0

Ø 80 MAOK 2 2,7 15 45 1,3 2,6 0 Ø 100 MAOK 2 2,7 5,4 15 30 61 122 1,7 3,4 Ø 100 KOK 1 7,5 7,5 42 42 34 34 1 1,0 Ø 120 KOK 1 10,2 10,2 56 56 33 33 0,9 0,9 Kokku 17 29,2 163 403 11,9 790

Torutruubi matrejal plasttorutruup Ø40 10 m

Truubitorude väljatõstmine: plasttorutruup Ø50 125 m 100 cm 0 m plasttruup Ø60 10 m S.h Uued truubid 4 tk 75 cm 21 m plasttruup Ø80 16 m Rekonstrueeritud 15 tk 50 cm 96 m terastruup Ø100 8 m Korras 2 tk

Kokku 117 m Kokku 21 tk kokku 169 m

Materjali kulu otsakutele

otsakud 2tk m³/tk m³ m²/tk m² m²/tk m² kg/tk kg tk/2osak Ø 50 MAOK 5 2,7 13,5 15 75 34 170 1,1 5,5 0

Ø 40-50 KOK 2 3,2 6,4 18 36 34 68 1,0 2,0 130 260 Ø 50 MO 8 0 0 51 408 1,5 200 1600 Ø 60 KOK 1 5 5 27 27 27 27 0,8 0

Ø 80 MAOK 2 2,7 15 45 1,3 2,6 0 Ø 100 KOK 1 7,5 7,5 42 42 34 34 1 1,0

puuvaiad

veeris 15-30 cm geotek. erosioonitõkkematt puuvaiadmuruseeme

Kokku

Ehitis 2

veeris 15-30 cm geotek. erosioonitõkkematt muruseeme

Ehitis 1

53

54

Jrk.nr. Tööde või kulude kirjeldus Mõõt ühik

Linnamäe tee rek.

Saaremets a tee rek.

Võtikvere- Mustvee tee rek

Võtikvere- Mustvee tee ehitus Eh

iti s

3 ko

kk u

Männiku tee Luige I tee Kokku

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Teede rekonstrueerimine ja ehitus

1 Olemasoleva tee tasandamine 1000m² 9,60 23,24 16,94 16,94 8 0,83 58,61 2 Teetrassi mahamärkimine km 0,77 0,77 0,77 3 Muldel pinnase laialiajamine ja silumine teetammil 1000m³ 2,13 2,13 4 Mulde tihendamine kihiti 1000m³ 2,13 2,13 5 Kõrgenenud teepeenra silumine ja teisaldamine ekskavaatoriga m 4800 11620 8470 8470 4140 29030 6 Purustatud kruus fr.(0-32) mm hange ja pealelaad. T 2215 5498 4163 762 4925 1701 2049 16388 7 Looduslik kruus hange ja pealelaadimine T 8133 14615 10572 3255 13827 3588 3597 43760 8 Materjali vedu autoga (Jaska karjäär 15 km) Tkm 155222 261464 191558 60258 251815 79329 67757 815588 9 Purustatud kruuskatte ehitus km 2,40 5,81 4,24 0,77 5,01 2,00 2,07 17,29

teele, koos tihendamisega m³ 1 248 3308 2475 462 2937 940 1242 9674 10 Looduslikust kruusast teealuse ehitamine, m³ 4048 7847 5624 1794 7418 1604 1946 22863

koos tihendamisega km 2,40 5,81 4,235 0,77 5,01 2,00 2,07 17,29 11 Teeristile täiendav kruus tee raadiuse moodustamiseks tk 1 2 2 3

ehitus s.h.purustatud kruus T 40 80 80 120 12 Mahasõidu liiklusmärkide paigaldus 1 kompl. 1 0 1 2 13 Geotekstiili IV klass paigaldus tasandatud muldele m² 5746 6448 2652 3406 6058 234 18486 14 Mahasõidu nr. 10 muldkeha ja teekatte tk 13 23 19 3 22 6 5 69

ehitus s.h.looduslik kruus T 499 883 730 115 845 230 192 2650 15 Mahasõidu tüüp II (maanteeameti tüüpjoonis) ehitus s.h. tk 1 1 2

15.1. Killustikaluse ehitamine, kihi paksus 10 cm 150m² 1000 m² 0,17 0,17 0,34 15.2. Kuuma asfaltbetoonkatte ehitamine, kihi paksus 4 cm 1000 m² 0,15 0,15 0,30 15.3. Kuuma asfaltbetoonkatte ehitamine, kihi paksuse 1000 m² 0,60 0,6 1,20

muutus 1 cm võrra ( 4 cm; 4 x 0,15 = 0,6 tuh. m² ) 0,00 15.4 Mustkatte pindamine paekivikillustikuga 1000 m² 0,15 0,15 0,30 15.5 s.h.killustikku m³ 17 17 34 15.6 asfaltbetooni m³ 12 12 24 16 Sõidukite tagasipööramiskoha ehitus, (silmus) s.h. tk 1 1 2

16.1 Võsa ja peenmetsa likvideerim. Tihe võsa ha 0,10 0,05 0,15 16.2 Metsa lõikamine mootorsaega 8-21cm ha 0,10 0,01 0,11 16.3 Kändude juurimine ekskavaatoriga ja koondamine ha 0,10 0,01 0,11 16.4 Mulde ehitus m³ 200 100 300 16.5 Kruuskatte ehitus pur.kruus 10 cm m³ 156 150 306 16.6 kruusaluse ehitus lood.kr. m³ 550 550 1100 16.7 Geotektiil IV klass m² 1265 1265

Eh iti

s 6

11.7. Tabel 16 Maaparandussüsteemi teenindava tee rajamise töömahud

Linnamäe tee 2400 m

Tee lõikude parameetrid Kruus Tee lõik Veokaugus m³/m m m³ Tonni km

1 2 3 4 5 4,0 m purustatud kruus 10 cm 0,52 2400 1248 2059

4,0 m looduslik kruus 20 cm 1,24 1295 1606 2810 4,0 m looduslik kruus 35 cm 2,21 1105 2442 4274

Kokku 2400 5296 9143 15

Saaremetsa tee 5800 m Tee lõikude parameetrid Kruus Tee lõik Veokaugus

m³/m m m³ Tonni km 1 2 3 4 5

4,0 m purustatud kruus 10 cm 0,52 2230 1160 1913 4,5 m purustatud kruus 10 cm 0,6 3580 2148 3544

4,0 m looduslik kruus 15 cm 0,88 2230 1962 3434 4,5 m looduslik kruus 20 cm 1,28 2340 2995 5242 4,5 m looduslik kruus 35 cm 2,33 1240 2889 5056

Kokku 5810 11154 19189 13 5810

6

6

Võtikvere-Mustvee tee rek 4230m Tee lõikude parameetrid Kruus Tee lõik Veokaugus

m³/m m m³ Tonni km 1 2 3 4 5

4,0 m purustatud kruus 10 cm 0,52 830 432 712 4,5 m purustatud kruus 10 cm 0,6 3405 2043 3371

4,0 m looduslik kruus 15 cm 0,88 830 730 1278 4,5 m looduslik kruus 20 cm 1,28 2895 3706 6485 4,5 m looduslik kruus 35 cm 2,33 510 1188 2080

Kokku 4235 8099 13926 13 4235

6

Võtikvere-Mustvee tee ehitus 770m Tee lõikude parameetrid Kruus Tee lõik Veokaugus

m³/m m m³ Tonni km 1 2 3 4 5

4,5 m purustatud kruus 10 cm 0,6 770 462 762 4,5 m looduslik kruus 35 cm 2,33 770 1794 3140

Kokku 770 2256 3902 15

Männiku tee 2000 m Tee lõikude parameetrid Kruus Tee lõik Veokaugus

m³/m m m³ Tonni km 1 2 3 4 5

3,5 m purustatud kruus 10 cm 0,47 2000 940 1551 3,5 m looduslik kruus 15 cm 0,78 1955 1525 2669 3,5 m looduslik kruus 30 cm 1,76 45 79 139

Kokku 2000 2544 4358 15 2000

Luige I tee 2070 m Tee lõikude parameetrid Kruus Tee lõik Veokaugus

m³/m m m³ Tonni km 1 2 3 4 5

4,5 m purustatud kruus 10 cm 0,6 2070 1242 2049 4,5 m looduslik kruus 15 cm 0,94 2070 1946 3405

Kokku 2070 3188 5454 12

Kogus

Kogus

Kogus

Kogus

Kogus

Kogus

6

6

6

55

56

Keskmised teematerjalide mahukaal vabariigis Materjal Mahukaal

Kruus (kruusliiv) 1,75-1,85 T/m³

Liiv 1,6 T/m³ Paekillustik III klass 1,5 T/m³ Paesõelmed 1,6 T/m³ Märkused: 1. Mahukaalud täpsustatakse konkreetse karjääri dokumentidest 2. Veetava kruusmaterjali mahu määramisel tuleb arvestada selle tihenemist kattes 3. Profiilne maht saadakse ristprofiilidest või arvutustest 4. Ehitajale esitatakse profiilsed mahu kogused

11.8. Keskkonnakaitserajatise rajamise töömahud

Tabel 17 Tuletõrjetiikide rekonstrueerimise ja ehitamise mahud

Tiigi. Nr Tiigi asukoha kirjeldus Teenindus Sette Sette Tiigi Võsa Mets platsi Vee- Tiigi Tiigi Juurde

kihi paksus maht pindala D M killust. kate võtukaev lisakaeve Mõõt pindala pääsu tee m m³ m² ha ha m² tk m³ m m² m²

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus kood 001

TT2 Katase 1 tee 2,0 km-l 0,9 216 240 0,02 0,015 400 1 855 15x35 525 kv AJ 158 loodeküljel

TT3 Katase ringtee pk.31+90 0,8 192 240 0,03 0,04 340 1 855 15x35 525 kv AJ157 edela küljel

TT5 Katase 1 tee ja Katsed 2 tee 1,3 390 300 0,03 0,09 300 1 450 15x30 450 ristis kv.AJ 199 loode nurgas

TT7 Kvartali KU172 kirdenurgas 1,4 308 220 0,02 0,02 400 1 465 15x25 375 Kokku 1106 0,1 0,165 1440 4 2625 0

Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus Uusküla/TTP‐340 Kauksi rekonstrueerimi kood 001

Tiigi. Nr Tiigi asukoha kirjeldus Teenindus Sette Sette Tiigi Võsa Mets platsi Vee- Tiigi Tiigi Juurde

kihi paksus maht pindala D M killust. kate võtukaev lisakaeve Mõõt pindala pääsu tee m m³ m² ha ha m² tk m³ m m² m²

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 TT8 Kvartali KU140 loodenurgas 1 240 240 0,01 0,02 TT9 Kvartali KU139 edelanurgas 1,2 288 240 0,05 0,05 550 1 855 115x35 525 160

TT10 Kvartalis KU170, kraavi 505 ja 1,5 360 240 0,02 0,06 kõrgepingeliini vahelises nurgas

Kokku 888 0,08 0,13 550 1 855 160

1106120010010

1020756040020 Sandli/TTP‐340/TTP‐338

Olemasolev tiik Likvideeritav Projekteeritud

Olemasolev tiik Likvideeritav Projekteeritud

57

Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus 2 kood 001 SB SB Asukoha kirjeldus SB SB Kraavi- Maapinna Sisse voolava Sügavus SB Kaeve Sette- Kivi Lisa Võs nr. TÜÜP raadius põhjalaius põhjalaius kõrgusarv kraavi põhja maapin. põhja maht süvise prisma kaeve peen

R L b kõrgusarv h kõrgusa. maht maht m m m m m m m m m³ m³ tk m³ h

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 1

1 SB II Kv HL 023 loode nurgas kraavil 202 12 6 0,4 37,5 36,1 2,4 35,1 500 125 1 63

2 SB III Kv HL036 kagu nurgas kraavil 201 18 9 0,6 36,5 35,2 2,3 34,2 915 190 95 0

KOKKU 1416 315 1 157,5 0,0

2105630011010 TTP416/Võtikvere

a Mets -

ets a ha 5 16

0 0,07

,1 0,20 9 0,27

58

Tabel 18 Settebasseinide ehitamise mahud

11.9. Tabel 19 Muude tööde mahud.

Maaparandusehitise nimetus Kood Maaparandussüsteemi lühinumber 1

Jrk.nr. Töö nimetus Mõõtühik Kogus 1 Varjualuse ehitus tk 1

59

60

12. Ehitustööde eeldatav maksumus

Ehitusprojekti eeldatav maksumus (tabel 20) koostatakse Maaparanduse Ehitusjärelvalve-ja

Ekspertiisibüroo poolt välja antud kogumiku “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud

ning kalkulatiivsed ühikumaksumused meetme 3.4 rakendamisel” (Tallinn 2005) alusel.

Ehituse maksumuste kalkulatsioon sisaldab kõigi maaparandussüsteemide eeldatavat

maksumust ja ehitiste üldmaksumust.

Antud kogumiku ühikhindade kallinemise koefitsent muutub iga aastaga. Näiteks 2010 aasta

ehitustööde kallinemise koefitsent on 1,35.

Teekatete materjali (kruusa, killustiku, aheraine, liiva) maksumused tuleb käsitleda igal

ehitataval teel omaette s.t. tuleb küsida hinnapakkumine lähimast sobivast karjäärist.

Hinnapakkumise leht lisatakse projekti lisasse.

Ka kõikide konstruktsioonide kohta mida ei ole käsitletud maksumuste kogumikus hangitakse

hinnapakkumine ja lisatakse projekti.

Üldjuhul projekti maksumuste osa ei köideta ehitusprojekti vaid esitatakse paberkandjal ja

digitaalselt ( Microsoft excelis) lisana tellijale.

Maksumused esitatakse Rekonstrueerimise-ja ehitustööde koondmahud Tabel 2 jätkuna

maaparandusehitiste kaupa.

Tabel 20. Ehitustööde eeldatav maksumus

M P

S

21 05

65 00

10 02

0

TT P

41 6/

V õt

ik ve

re M

P S

21 05

63 00

11 01

0

TT P

41 6/

V õt

ik ve

re

Eh iti

s 3

ko kk

u

M P

S

21 05

61 00

20 02

0

TT P

41 6/

V õt

ik ve

re M

P S

21 05

61 00

20 01

0

TT P

41 6/

V õt

ik ve

re

Eh iti

se d

ko kk

u

Maksumused ehitiste kaupa eurodes

Jrk.nr. Tööde või kulude kirjeldus Mõõt ühik Ehitis nr.1 Ehitis nr.2 Ehitis nr.3 Ehitis nr.3 Ehitis nr.4 Ehitis nr.5 Ehitis nr.6

Ühiku maksum.

Kallin. koef. Üldmaks. EUR

Hinde

alus Ehitis nr.1 Ehitis nr.2 Ehitis nr.3 Ehitis nr.4 Ehitis nr.5 Ehitis nr.6 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22

Ettevalmistus-ja veejuhtmete tööd 1 Võsa langetamine käsivõsalõikajaga ja koonda- ha 2,37 3,06 4,48 4,48 1,75 0,50 1,42 13,58 317,77 1,30 5611,09 H-3+H-4 981,03 1265,41 1851,59 722,88 204,73 585,44

mine hunnikusse koos likvideerimisega, kesk võsa. E 2 Võsa ja peenmetsa langetamine käsivõsalõikajaga ja koonda- ha 6,02 4,50 7,23 7,23 4,53 4,38 1,56 28,22 567,09 1,30 20806,04 H-1+H-2 4434,86 3315,95 5333,38 3339,54 3230,77 1151,53

mine hunnikusse koos likvideerimisega, tihe võsa. D 3 Metsa lõikamine mootorsaega 8-21cm ha 6,64 2,01 4,12 4,12 2,77 2,64 0,56 18,74 1414,84 1,30 34472,85 T-19-3, 19-1 12217,72 3702,41 7578,55 5086,39 4859,24 1028,54

kesk. tihe mets. M 4 Tüveste vedu Ø 8-21cm 300m ha 6,64 2,01 4,12 4,12 2,77 2,64 0,56 18,74 1918,88 1,30 46753,82 T-36-2 16570,29 5021,40 10278,41 6898,42 6590,35 1394,95 5 Kändude juurimine ekskavaatoriga, tihe mets ha 12,02 6,08 11,26 11,26 6,04 7,02 42,43 734,60 1,30 40515,82 T-21 11481,54 5803,70 10752,75 5769,75 6708,07 0,00 6 Kraavide kaevamine ja puhastamine I-II gr.pinnas 1000m³ 26,00 15,97 85,76 85,76 9,90 11,83 7,62 157,08 524,08 1,30 107015,58 T-123 17712,02 10881,90 58429,92 6744,10 8059,55 5188,09 7 Kraavide kaevamine ja puhastamine III gr.pinnas 1000m³ 3,48 0,00 0,00 0 0 3,48 817,56 1,30 3697,48 T-124 3697,48 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 8 Täiendav kaeve ekskavaatoriga K=1,3 1000m³ 5,73 0 0,11 0,11 0 0,035 0 5,87 681,30 1,30 5200,65 T-123 K=1,3 5076,66 0,00 93,00 0,00 31,00 0,00 9 Kraavide kaevamine ja puhastamine käsitsi km 0,81 0,00 0,81 639,12 1,00 514,49 RMK 0,00 514,49 0,00 0,00 0,00 0,00 10 Vana kraavivalli ümberkaevamine, tasandamine 1000m³ 4,661 0,18 2,66 2,66 0,00 0,00 0,91 8,41 817,56 1,30 8937,30 T-124 4953,83 191,31 2822,86 0,00 0,00 969,30

ekskavaatoriga III gr. 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 11 Olemasolevate mullete tasandamine 1000m³ 0,866 0,67 1,24 1,24 0,00 0,57 1,62 4,97 124,63 1,30 805,32 T-330 140,33 108,87 201,55 0,00 92,75 261,82 12 Metsakuivenduskraavide mullavallide tasandus 1000m³ 17,69 9,58 51,46 51,46 5,94 7,10 4,57 96,33 124,63 1,30 15607,48 T-330 2865,39 1552,66 8336,95 962,27 1149,96 740,25 13 Puude väljatõstmine kraavist 1000m³ 0,510 0,10 0,15 0,15 0,02 0,02 0,015 0,81 817,56 1,30 864,08 T-124 542,04 106,28 157,30 21,26 21,26 15,94 14 Kopratammide ja puidujäänuste likvideerimine tk 22 2 2 2,00 0 0 1 27 121,30 1,30 4257,78 A-112 3469,30 315,39 315,39 0,00 0,00 157,70 15 Ø 20 cm plasttorust veeviimari paigaladamine 10m 23 19 29 29,00 5 18 7 101 100,79 1,30 13233,55 A-43 3013,58 2489,48 3799,73 655,13 2358,45 917,18

mullavalli alla 16 Voolutakistuste eemaldamine veejuhtme sängist km 0,325 2,61 0,00 0,00 0 0 0 2,93 121,30 1,30 462,68 A-113 51,25 411,43 0,00 0,00 0,00 0,00

Kokku 308756,00 87207,31 35680,69 109951,38 30199,75 33306,14 12410,73 308756,00 Truubid

1 Väikeste hüdroehitiste mahamärkimine tk 8 4 2 2 0 1 3 18 23,78 1,3 556,34 A-91 247,26 123,63 61,82 0,00 30,91 92,72 2 Ø 40cm plasttruubi torustiku ehitus 40-PT m 10 8 8 8 26 41,80 1,3 1412,78 S-72 0,00 543,38 434,70 0,00 0,00 434,70 3 Ø 50 cm plasttruubi torustiku ehitus 50-PT m 92 125 106 106 70 38 24 455 58,22 1,3 34439,21 S-73 6963,53 9461,32 8023,20 5298,34 2876,24 1816,57 4 Ø 60 cm plasttruubi torustiku ehitus 60-PT m 10 10 10 0 12 32 77,65 1,3 3230,35 S-74 0,00 1009,48 1009,48 0,00 0,00 1211,38 5 Ø 80 cm plasttruubi torustiku ehitus 80-PT m 26 16 48 48 0 10 42 142 122,58 1,3 22628,74 S-75 4143,29 2549,72 7649,15 0,00 1593,57 6693,01 6 Ø 100 cm terastruubi torustiku ehitus 100-TT m 27 8 40 40 0 27 102 153,84 1,3 20398,57 S-83 5399,62 1599,89 7999,44 0,00 0,00 5399,62 7 Ø 120 cm terastruubi torustiku ehitus 120-TT m 10 12 12 22 206,69 1,3 5911,34 S-84 2686,97 0,00 3224,37 0,00 0,00 0,00 8 Ø 50 cm truubi kivisillutisga kergotsak (50/60-MÄOK) 2 otsakut 5 5 3 3 3 16 292,91 1,3 6092,47 S-103 1903,90 1903,90 1142,34 0,00 0,00 1142,34 9 Ø 50 cm truubi kergotsak (50/60-MO) 2 otsakut 2 8 8 8 7 4 29 170,32 1,3 6421,24 S-101Kohlad 442,84 1771,38 1771,38 1549,95 885,69 0,00 10 Ø 50 cm truubi kivisillutisotsak (50/60-KOK) 2 otsakut 3 2 0 1 6 454,86 1,3 3547,90 S-103 1773,95 1182,63 0,00 0,00 0,00 591,32 11 Ø 80 cm truubi kivisillutisga kergotsak (80-MÄOK) 2 otsakut 2 2 4 4 0 1 3 12 477,61 1,3 7450,74 S-105 1241,79 1241,79 2483,58 0,00 620,90 1862,69 12 Ø 80 cm truubi kivisillutis otsak (80-KOK) 2 otsakut 1 0 0 1 2 791,67 1,3 2058,35 S-106 1029,18 0,00 0,00 0,00 0,00 1029,18 13 Ø 100 cm truubi kivisillutisga kergotsak (100-MÄOK) 2 otsakut 2 1 1 0 1 3 7 647,94 1,3 5896,22 S-107 1684,63 0,00 842,32 0,00 842,32 2526,95 14 Ø 100 cm truubi kivisillutis otsak (100-KOK) 2 otsakut 1 1 3 3 5 1117,30 1,3 7262,47 S-108 1452,49 1452,49 4357,48 0,00 0,00 0,00 15 Ø 120 cm truubi kivisillutis otsak (120-KOK) 2 otsakut 1 1 1 2 1266,92 1,3 3293,99 S-112 1647,00 0,00 1647,00 0,00 0,00 0,00 16 Truubitorude väljatõstmine Ø50 cm m 41 96 78 78 65 25 8 313 9,08 1,3 3692,80 S-278 483,72 1132,62 920,25 766,88 294,95 94,38 17 Truubitorude väljatõstmine Ø75 cm m 25 21 47 47 0 18 35 146 12,14 1,3 2304,78 S-279 394,65 331,51 741,95 0,00 284,15 552,52 18 Truubitorude väljatõstmine Ø100 cm m 7 26 26 0 17 50 18,15 1,3 1179,81 S-280 165,17 0,00 613,50 0,00 0,00 401,14 19 Truubiotsaku väljatõstmine tk 14 4 8 8 10 6 6 48 18,15 1,3 1132,62 S-280 330,35 94,38 188,77 235,96 141,58 141,58 20 R/b otsakute lammutamine m³ 17,4 4,1 9,8 9,8 10,2 6,8 2,8 51 22,56 1,3 1496,95 S-288 509,15 119,66 287,42 299,16 200,61 80,95 21 Truubitorude ja otsakute utiliseerimine T 78 57 101 101 50 36 43 365 47,93 1 17513,79 Kalk. 3740,03 2743,01 4849,70 2390,70 1722,02 2068,34 22 Pinnase tagasitäitmine koos tihendamisega 1000m³ 0,13 0,19 0,19 0,19 0,07 0,06 0,11 1 688,97 1,3 666,37 T-339 119,12 167,49 166,59 62,70 55,53 94,94 23 Täiendav kaeve truupide ehitamisel 1000m³ 0,18 0,15 0,24 0,24 0,08 0,06 0,14 1 524,08 1,3 568,88 T-123 122,63 102,19 160,11 51,10 40,88 91,98 24 Kruus, liiv truupidele m³ 155 169 216 216 70 48 20 678 6,71 1,3 5914,83 707 1352,21 1474,35 1884,37 610,68 418,75 174,48 25 Täitepinnase vedu m³ 35 95 0 0 0 0 25 155 5,43 1,3 1094,65 Kalk. 247,18 670,91 0,00 0,00 0,00 176,56 26 Teekatte parandus truupide ehitamisel m³ 10 95 20 20 0 0 20 145 12,78 1,3 2409,47 Kalk. 166,17 1578,62 332,34 0,00 0,00 332,34

Kokku 168575,66 38246,85 31254,35 50791,25 11265,45 10008,09 27009,67 168575,66

M P

S

20 20

75 60

30 11

0

TT P

41 6/

V õt

ik ve

r e

61

Ehitis nr.1 Ehitis nr.2 Ehitis nr.3 Ehitis nr.3 Ehitis nr.4 Ehitis nr.5

Jrk.nr. Tööde või kulude kirjeldus Mõõt ühik

Linnamäe tee rek.

Saaremets a tee rek.

Võtikvere- Mustvee tee rek

Võtikvere- Mustvee tee ehitus Eh

iti s

3 ko

kk u

Männiku tee Luige I tee Kokku

Ühiku maksum.

Kallin. koef. Üldmaks. EUR

Hinde

alus Ehitis nr.1 Ehitis nr.2 Ehitis nr.3 Ehitis nr.4 Ehitis nr.5 Ehitis nr.6 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22

Teede rekonstrueerimine ja ehitus 1 Olemasoleva tee tasandamine 1000m² 9,60 23,24 16,94 16,94 8 0,83 58,61 16,65 1,30 1268,51 T-962 207,78 503,01 366,65 173,15 17,92 0,00 2 Teetrassi mahamärkimine km 0,77 0,77 0,77 119,64 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3 Muldel pinnase laialiajamine ja silumine teetammil 1000m³ 2,13 2,13 158,18 1,30 438,44 T-883 438,44 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 4 Mulde tihendamine kihiti 1000m³ 2,13 2,13 556,67 0,00 T-894 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 5 Kõrgenenud teepeenra silumine ja teisaldamine ekskavaatoriga m 4800 11620 8470 8470 4140 29030 0,64 1,00 18553,55 Kalk 3067,76 7426,53 5413,32 0,00 2645,94 0,00 6 Purustatud kruus fr.(0-32) mm hange ja pealelaad. T 2215 5498 4163 762 4925 1701 2049 16388 4,79 1,00 78555,87 Kalk 10618,28 26351,76 23609,23 8153,53 9823,06 0,00 7 Looduslik kruus hange ja pealelaadimine T 8133 14615 10572 3255 13827 3588 3597 43760 2,88 1,00 125854,14 Kalk 23390,52 42033,38 39766,79 10317,95 10345,49 0,00 8 Materjali vedu autoga (Jaska karjäär 15 km) Tkm 155222 261464 191558 60258 251815 79329 67757 815588 0,08 1,00 67763,23 Kalk 12896,65 21723,80 20922,12 6591,03 5629,63 0,00 9 Purustatud kruuskatte ehitus km 2,40 5,81 4,24 0,77 5,01 2,00 2,07 17,29 2006,44 1,30 45085,76 T-943 6260,10 15154,66 13054,92 5216,75 5399,34 0,00

teele, koos tihendamisega m³ 1 248 3308 2475 462 2937 940 1242 9674 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 10 Looduslikust kruusast teealuse ehitamine, m³ 4048 7847 5624 1794 7418 1604 1946 22863 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

koos tihendamisega km 2,40 5,81 4,235 0,77 5,01 2,00 2,07 17,29 2006,44 1,30 45085,76 T-943 6260,10 15154,66 13054,92 5216,75 5399,34 0,00 11 Teeristile täiendav kruus tee raadiuse moodustamiseks tk 1 2 2 3 105,97 1,00 317,90 Kalk. 0,00 105,97 211,93 0,00 0,00 0,00

ehitus s.h.purustatud kruus T 40 80 80 120 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 12 Mahasõidu liiklusmärkide paigaldus 1 kompl. 1 0 1 2 178,31 1,30 463,62 783 0,00 231,81 0,00 231,81 0,00 0,00 13 Geotekstiili IV klass paigaldus tasandatud muldele m² 5746 6448 2652 3406 6058 234 18486 1,92 1,00 35444,12 Kalk. 11017,09 12363,07 11615,30 448,66 0,00 0,00 14 Mahasõidu nr. 10 muldkeha ja teekatte tk 13 23 19 3 22 6 5 69 105,97 1,30 9505,11 S-255 1790,82 3168,37 3030,61 826,53 688,78 0,00

ehitus s.h.looduslik kruus T 499 883 730 115 845 230 192 2650 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 15 Mahasõidu tüüp II (maanteeameti tüüpjoonis) ehitus s.h. tk 1 1 2 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

15.1. Killustikaluse ehitamine, kihi paksus 10 cm 150m² 1000 m² 0,17 0,17 0,34 4135,08 1,30 1827,71 T-945 0,00 913,85 0,00 913,85 0,00 0,00 15.2. Kuuma asfaltbetoonkatte ehitamine, kihi paksus 4 cm 1000 m² 0,15 0,15 0,30 5883,00 1,30 2294,37 T-948 0,00 1147,19 0,00 1147,19 0,00 0,00 15.3. Kuuma asfaltbetoonkatte ehitamine, kihi paksuse 1000 m² 0,60 0,6 1,20 1316,13 1,30 2053,17 T-949 0,00 1026,58 0,00 1026,58 0,00 0,00

muutus 1 cm võrra ( 4 cm; 4 x 0,15 = 0,6 tuh. m² ) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 15.4 Mustkatte pindamine paekivikillustikuga 1000 m² 0,15 0,15 0,30 698,04 1,30 272,24 T-952 0,00 136,12 0,00 136,12 0,00 0,00 15.5 s.h.killustikku m³ 17 17 34 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 15.6 asfaltbetooni m³ 12 12 24 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 16 Sõidukite tagasipööramiskoha ehitus, (silmus) s.h. tk 1 1 2 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

16.1 Võsa ja peenmetsa likvideerim. Tihe võsa ha 0,10 0,05 0,15 333,75 1,3 65,08 H9+H10 43,39 0,00 0,00 21,69 0,00 0,00 16.2 Metsa lõikamine mootorsaega 8-21cm ha 0,10 0,01 0,11 2005,39 1,3 286,77 T-20-2 260,70 0,00 0,00 26,07 0,00 0,00 16.3 Kändude juurimine ekskavaatoriga ja koondamine ha 0,10 0,01 0,11 1252,28 1,3 179,08 T-21+T-24 162,80 0,00 0,00 16,28 0,00 0,00 16.4 Mulde ehitus m³ 200 100 300 0,46 1,3 178,34 T-881 118,89 0,00 0,00 59,45 0,00 0,00 16.5 Kruuskatte ehitus pur.kruus 10 cm m³ 156 150 306 2,04 1,3 811,79 T-957 413,85 0,00 0,00 397,94 0,00 0,00 16.6 kruusaluse ehitus lood.kr. m³ 550 550 1100 2,04 1,3 2918,20 T-958 1459,10 0,00 0,00 1459,10 0,00 0,00 16.7 Geotektiil IV klass m² 1265 1265 1,60 1 2021,21 Kalk. 2021,21 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Keskkonnakaitse rajatised Kokku 441243,95 80427,48 147440,75 131045,79 42380,43 39949,50 0,00 Tuletõrjetiigid

1 Võsa ja peenmetsa likvideerim. ha 0,03 0,03 0,08 0,08 0,14 0,28 333,75 1,3 121,48 H9+H10 13,02 13,02 34,71 60,74 0,00 0,00 2 Metsa lõikamine mootorsaega 8-21cm ha 0,01 0,02 0,08 0,08 0,09 0,20 2005,39 1,3 521,40 T-20-2 26,07 52,14 208,56 234,63 0,00 0,00 3 Kändude juurimine ekskavaatoriga ja koondamine ha 0,04 0,05 0,16 0,16 0,23 0,48 1252,28 1,3 781,43 T-21+T-24 65,12 81,40 260,48 374,43 0,00 0,00 4 Tiikide setetest puhastamine ja kaeve m³ 202 168 622 622 816 1807 0,52 1,3 1231,24 T-123 137,35 114,46 423,49 555,94 0,00 0,00 5 Mullavalli laialiajamine m³ 121 101 373 373 490 1084 0,26 1,3 364,87 T-313 40,70 33,92 125,50 164,75 0,00 0,00 6 Platsi tasandus m³ 83 159 0,00 400 642 0,30 1,3 254,24 T-292 32,70 63,01 0,00 158,53 0,00 0,00 7 Kruuskatte ehitus , tihendamisega 25cm m³ 69 133 0,00 100 301 2,04 1,3 799,19 T-957 182,39 351,51 0,00 265,29 0,00 0,00 8 Looduslik kruus hange ja pealelaadimine T 120 232 0,00 175 527 2,88 1,3 1971,07 Voorem.teed 449,83 866,94 0,00 654,30 0,00 0,00 9 Materjali vedu autoga, veok. Tkm 1805 3014 0,00 2275 7094 0,08 1 589,41 Kalk. 149,94 250,45 0,00 189,02 0,00 0,00

Settebasseinid Kokku 6634,32 1097,11 1826,85 1052,74 2657,62 0,00 0,00 10 Võsa ja peenmetsa lõige ja likvideerimine ha 0,09 0,11 0,11 0,02 0,51 0,73 333,75 1,3 316,73 H9+H10 0,00 39,05 47,73 0,00 8,68 221,27 11 Metsa lõikamine mootorsaega 8-21cm ha 0,27 0,61 0,61 0,10 0,21 1,19 2005,39 1,3 3102,33 T-20-2 0,00 703,89 1590,27 0,00 260,70 547,47 12 Tüveste vedu Ø 14-21cm 300m ha 0,27 0,61 0,61 0,10 0,21 1,19 2238,70 1,3 3463,26 T-36-2 0,00 785,78 1775,29 0,00 291,03 611,16 13 Kändude juurimine ekskavaatoriga,koondamisega ha 0,27 0,61 0,61 0,10 0,21 1,19 1252,28 1,3 1937,28 T-21+T-24 0,00 439,55 993,06 0,00 162,80 341,87 14 Tehnoloogiliste settebasseinide kaeve III gr. pinnas 1000m³ 1,8 0,00 1,80 817,56 1,3 1913,09 T-124 1913,09 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 15 Settebasseini kaevamine II gr. pinnas 1000m³ 1,10 2,18 2,18 0,33 1,84 5,44 524,08 1,3 3708,65 T-123 0,00 749,77 1485,57 0,00 221,42 1251,89 16 Settebasseini kaevamine III gr. pinnas 1000m³ 0,32 0,64 0,64 0,13 0,64 1,71 817,56 1,3 1817,43 T-124 0,00 334,79 674,89 0,00 132,85 674,89 17 Ekskavaatoriga pinnase edasitõstmine I-II gr. pinnas 1000m³ 0,71 1,41 1,41 0,23 1,24 3,58 356,63 1,3 1658,24 T-201 0,00 328,12 652,65 0,00 104,31 573,14 18 Puistepinnase laialiajamine buldooseriga kuni 40 m 1000m³ 0,85 1,69 1,69 0,27 1,48 4,29 345,12 1,3 1925,69 T-314 0,00 381,05 757,92 0,00 121,14 665,59 19 Kiviprisma põrkenõlvalal veerist a. 7,5 m³ tk 2 3 3 1 3 9,00 79,89 1 719,01 Kalk. 0,00 159,78 239,67 0,00 79,89 239,67 20 Sette teistkordne puhastamine pärast kraavide valmimist 1000m³ 0,27 0,61 0,61 0,10 0,21 1,19 623,65 1,3 964,79 T-196 k=1,1 0,00 218,90 494,55 0,00 81,07 170,26

Kokku 21526,49 1913,09 4140,68 8711,61 0,00 1463,90 5297,22 Kokku 946736,42 208891,84 220343,33 301552,77 86503,26 84727,62 44717,61

Käibemaks 20% 189347,28 Käibemaksuga kokku 1136083,71

Eh iti

s 6

62

13. SELETUSKIRJA LISAD Seletuskirja lisad on: 1. Kooskõlastused (lisa 1 ja 2); 2. Olemasoleva maaparandusehitise tehnilised andmed (lisa 3); 3. RMK keskkonnamõjude analüüs (lisa 4). 14. Ehitusprojekti digitaalne vorm- GIS andmetöötluseks vajaminevate andmete

tagastamine RMK infosüsteemi uuendamiseks.

Ehitusprojekti digitaalne vorm on andmekihtide kogum mida kasutatakse GIS andmetöötluseks

RMK infosüsteemis.

Projekteerimise käigus täpsustatakse olemasolev kuivenduskraavide asukoht, selle nimetused ja

parameetrid. Samuti täpsustuvad truupide asukohad ja parameetrid. Muutunud ja täiustatud

andmestik tuleb tagastada RMK-le infosüsteemi uuendamiseks. Kuna lähteülesande käigus

antakse projekteerijale Mapinfo kihid, siis tagastatakse info samas formaadis tagasi täpsustatud

andmeväljadega.

MapInfo infosüsteemi aluseks on tabelandmed, mida võib browser-is vaadelda tabelina. Igale

tabeli veerule vastab ühe omaduse kirjeldus - andmeväli ehk veerg ja igale reale vastab ühe

objekti kirjeldus - kirje ehk rida.

GIS-is koostatud andmestik tähendab seda, et andmebaasi andmed on seotud digitaalkaardiga.

MapInfo mõistes on igale andmetabeli kirjele e. reale lisatud graafiline objekt. Sama asja võib

vaadata ka vastupidiselt st. igale graafilisele objektile luuakse andmetabeli kirje, millele võib

lisada vastavalt soovile andmevälju, kus iseloomustatakse selle objekti omadusi.

Järgnevalt on kirjeldatud esitatud tabelite (kihtide) sisu.

Loodud andmetabeleid on võimalik MapInfo vahenditega töödelda – summeerida, grupeerida,

väljavõtteid teha, luua uue sisuga tabeleid jne.

Alljärgnevalt on loetletud millised andmed tuleb esitada RMK-le projekti

63

14.1. Tabel 21 Andmetabelite iseloomustus

TABEL (KIHT) GRAAFILINE ANDMETABEL MÄRKUSED Kuivendus Metsakuivendussüst.

areaalina – erkkollane punase katkendliku piirjoonega

Nimi, pind, ehitusaasta, pr. asukoht

Kiht antakse RMK-st Projekteerimise käigus võib piir muutuda

Metsateed Polüjoon kollakas tee_id, tee_number, katte_laius, mulde_laius, tm_tee_klass_id, tm_omandivorm_nimetu s, pikkus, keskmine_kiirus, kasutatud_geotekstiili, hinnang_koormusele, tm_teekatte_liik_nimet us, tm_teekatte_liik, metskond_id, algusloik,id, number, tm_tee_klass, katastriyksus, kommentaar

Kiht antakse RMK-st Projekteerimise käigus võib asukoht muutuda

Kogujakraav Polüjoon – sinine ID, keskmine laius, pikkus, nimi, objekti- nimi, kommentaar

RMK väljastab kraavide kihid, andmed muutuvad

Kuivenduskraav Polüjoon – rohekassinine ID, nr nimet*., pikkus, keskmine laius,

RMK väljastab kraavide kihid, andmed muutuvad

Truubid Punkt - sillad truubid, , – sümbol ring (punane uus; kollane rek., roheline remont)

ID NUMBER TM_TRUUBI_ EHITUSAAST TM_TRUUBI_ PIKKUS TRUUBIAVAD TEE_ID TRUUBIAVAD BETOONPAIS TM_TRUUBI_ ASUKOHT_TE TEE_NIMI TM_TRUUBI_ KOMMENTAAR

RMK väljastab olemasoleva truupide kihi, andmed muutuvad

Tuletõrjeveevõtukoht Punkt - Sümbolina ristkülik helesinine

Nr, maht-m³ RMK väljastab olemasoleva kihi, andmed muutuvad

Settebasseinid Punkt - Sümbolina ristkülik tumesinine

Nr, objekt_nimi pindala Tuleb luua projekteerijal

64

TABEL (KIHT) GRAAFILINE ANDMETABEL MÄRKUSED Lodu Punkt - Sümbolina ruut Nr, pindala Tuleb luua

projekteerijal Kärestik Punkt - Sümbolina romb

kollane Nr, paisutuskõrgus Tuleb luua

projekteerijal

Kraavide kiht. Tähtis digitaliseerimisel vektori suund- kraavi algusest suudmeni (see näitab

ära ka voolusuuna).

Oluline on digikihtide snäppimine s.t. kaardile paigaldatud truubi punkt peab olema seotud

(snäpitud) kraavi ja tee polüjoone punktiga. Settebasseinid peavad olema seotud kraaviga

jne.

*Kraavi nimetus Kraavid tähistatakse numbritega. Numbrid pannakse maaparandusehitiste

kaupa. Näiteks. Maaparandusehitises nr.1 alustatakse kogujakraavi tähistamist numbriga

101. Kraavi 101 esimesest hargnemisest (suudme poolt loetuna) antakse järgnevale

kraavile number 102. Seejärel liigutakse mööda kraavi 102 edasi ja selle hargnemised

tähistatakse näiteks numbritega 103 ja 104. Kui kraav 102 koos hargnevate kraavidega on

nummerdatud liigutakse edasi mööda kraavi 101 kuni teise hargnemiseni ja märgitakse see

kraaviks 105 . Nii liigutakse mööda vastuvoolu üles ja nummerdatakse kogu süsteem.

Maaparandussüsteem nr 2 algab eesvoolust 201 ja kraavid nummerdatakse analoogselt 1-le

süsteemile

65

15. . JOONISED

Ehitusprojekti tehnilised joonised on: 1) Kuivendus- ja teedevõrgu plaan; 2) maaparandussüsteemi teenindava tee pikiprofiil; 3) maaparandussüsteemi teenindava tee ristprofiil; 4) muud joonised. Jooniste leppemärkides ja tüüpjoonistes lähtuda trükisest „MAAPARANDUSRAJATISTE TÜÜPJOONISED" Põllumajandusministeerium, Tallinn 2008, 120 lk. Maaparandusrajatiste tüüp... 15.1. Kuivendus- ja teedevõrgu plaan

Metsamaa kuivendus- ja teedevõrgu plaan koostatakse vähemalt mõõtkavas 1: 10000 topograafilisele kaardile. Kuivendus- ja teedevõrgu plaanile kantakse: 1) maaparandusehitise reguleeriva võrgu ringpiir ja brutopindala, maaparandusehitise nimetus ja kood ning projekteeritud rajatised; 2) maaparandussüsteemi ringpiir ja kood; 3) projekteeritud kraavitrassi maapinna ja kraavi põhja kõrgusarvud (vajaduse korral); 4) maaparandusehitise maa-alal paiknevate katastriüksuste piirid ning nimetused ja katastritunnused; 5) kaitstavate loodusobjektide piirid ja nimetused; 6) reeperite asukohad ja kõrgusarvud; 7) kraavitrassi ettevalmistustöö maa-ala laius ja kirjeldus; 8) maapealsete ja maa-aluste kommunikatsioonide asukohad. 9) RMK eraldiste kiht koos eraldiste numbritega 10) Maaparandusehitise maa-alale juurdepääsutee nimetus 15.2. Maaparandussüsteemi teenindava tee pikiprofiil

Tee pikiprofiil koostatakse üldjuhul horisontaalmõõtkavas 1:5000 ja vertikaalmõõtkavas 1:100 (tasasel alal 1:50). 1) maapinna joon tee teljel ja kraavi põhjajoon; 2) projekteeritud teekatte joon ja mulde kõrgus tee teljel; 3) reeperi asukoht ja kõrgusarv; 4) truupide, möödasõidukohtade, sõidukite tagasipööramiskohtade ja mahasõidukohtade asukohad ning andmed; 5) pinnase sondeerimise andmed; 6) maapealsete ja maa-aluste kommunikatsioonide asukohad; 7) pinnase teisaldamise andmed; 8) tee muldkehale paigaldatava tugevdusmaterjali (geotekstiili) asukoht ja tõmbetugevus kNm- tes ; 9) projekteeritud teekatendi ja mulde tüüp ning teekatte kõrgusarv tee teljel;

66

67

10) pikettide numbrid ja pikettide vahekaugused ning maapinna kõrgusarv tee teljel; 11) sirgestatud teetrassi plaan. 12) sirgete lõikude ja horisontaalkõverate asukohad ja andmed ning kilometraaž; 13) teetrassi ja kraavi siseserva kaugus tee teljest; 14) muud vajalikud andmed. 15.3. Maaparandussüsteemi teenindava tee ristprofiil

Tee ristprofiil koostatakse üldjuhul mõõtkavas 1:100 ja sellele kantakse: 1. Teekonstruktsiooni parameetrid. 2. Teealuse ja teekatte paksused koos profiilsete mahtudega m³/m. 3. Geotekstiili, geovõrgu paiknemine muldel 4. Kraavide paiknemine teemulde suhtes.

15.4. Jooniste näidised

Joonis 1. Kuivendus- ja teedevõrgu plaan M1:10000

Joonis 2. Tee pikiprofiil M1:100/ M1:5000

Joonis 3 Teede ristprofiilid M1:100

Märkus: Teede ristprofiilid võib kanda peale ka joonisele 1 või 2. LÕPPSÄTTED

1. Ehitamise käigus ehitusprojekti muudatuste tegemine

Muutused või täiendused projekti ehitamisel võivad toimuda ainult omanikujärelvalve,

projekteerija ja maaparandussüsteemi omaniku nõusolekul ja peavad kajastuma

tööprotokollides ja ehituspäevikus.

Vastavalt RMK ja töövõtja vahelisele töövõtulepingule on Tellijal (RMK) õigus nõuda

2. Nõuded teostusjooniste koostamiseks

Põllumajandusministri 16.06.2003. a määruse nr 56 ’’Maaparandussüsteemi ehitamise

tehniliste dokumentide koostamise kord ning sisu- ja vorminõuded. (RTL 2003, 73, 1077,

2007, 46, 808; 2009, 48, 689; 93, 1348; 2010, 27, 140) ’’ järgi tuleb teostusjoonised

vormistada.

Maaparandusehitise kaetud osade ja selliste osade kohta, mida on ehitustööde käigus võrreldes

ehitusprojektiga muudetud, koostab ehitaja teostusjoonised. Teostusjoonised koostatakse

paberkandjal projektjooniste mõõtkavas ja nende täpsus peab vastama projektjooniste täpsusele.

Ehitaja esitab olemasoleva ehitusprojekti joonisele (paberkandjal) pealekantud ehituslikud

muudatused tellija esindajale. Ehitaja viib digitaalsesse RMK andmestikku sisse muudatused,

mida on ehitustööde käigus võrreldes ehitusprojektiga muudetud.

Lisa 1: Kooskõlastused

Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood /maaparandusehitise nimetus/Lühi nr. 002 TTP416/Võtikvere Ehitis nr.1 001 TTP416/Võtikvere Ehitis nr.2 001 TTP416/Võtikvere Ehitis nr.3 001 TTP416/Võtikvere Ehitis nr.4 001 TTP416/Võtikvere Ehitis nr.5

Rek. nimetuse täiend 1 TTP416/Võtikvere maaparandusehitise rekonstrueerimisprojekt Töö nr.09801 Kuupäev

Kontaktandmedhaldusorgan

2105650010020 2105630011010 2020756030110 2105610020020

Kooskõlastanud Kooskõlastuse tingimused Allkiri

2105610020010

isik või Kooskõlastaja nimi

Märkused: 1. Asutused, firmad ja isikud kellega tuleb projekt kooskõlastada on kindlaks määratud Maaparandussüsteemi ehitise projekteerimistingimustega. 2. Kooskõlastamisel Keskkonnaametiga peab arvestama 1 kuulise ajakuluga.

68

Jrk.nr. Maaüksuse

nimetus Katastritunnus Maaomanik Aadress Kontaktid (E-mail, telefon) Märkus kooskõlastuse kohta

1 2 3 4 5 6 7

Märkus: Projekteerija saadab välja tähitud kirjad RMK piirinaabritele kus selgitatakse lühidalt missugused tööd toimuvad rekonstrueeritaval metsakuivenduse alal ja konkreetselt piirinaabri alal. Tähitud kirja lisatakse margistatud ümbrik koos kooskõlastuse lehega. Kooskõlastuse tähtaeg 2 nädalat. Piirinaabritega kooskõlastamise tulemusel koostatakse Lisa 2 Piirinaabrite kooskõlastuste koondnimekiri.

69

Lisa 2 Piirinaabrite kooskõlastuste koondnimekiri

Lisa 3 Olemasoleva maaparandusehitise tehnilised andmed

1. Registreeringu andmed Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise Kood Nimetus 2. Maaparandusehitise üldandmed Eesvoolu Eesvoolu Reguleeriva Nimetus pikkus (km) võrguga maa-ala pindala (ha) 3. Maaparandusehitise tehnilised üldandmed Maaparandussüsteemi liik, Mõõt- Maht kuivendus- või niisutusviis ühik Põllumajandusmaa kuivendussüsteem Kuivendatud maa brutopindala koos polderkuivendusega ha sh. 1) drenaažkuivendus ha 2) kraavkuivendus ha Kuivendatud haritava maa pindala koos polderkuivendusega ha Metsamaa kuivendussüsteem Kuivendatud metsamaa brutopindala ha 4. Maaparandusehitise tehnilised detailandmed 1 Põllumajandusmaa kuivendussüsteem 2 Veerežiimi kahepoolne reguleerimissüsteem 2 Põllumajandusmaa niisutussüsteem 2 Metsamaa kuivendussüsteem 2 Maaparandusehitise koosseisu kuuluvad hooned ja rajatised Mõõt- Maht ühik Kraavid ja rajatised kraavidel Eesvool km Kuivenduskraavid km Sillad kokku tk Truubid kokku tk Purded kokku tk Drenaažisüsteemi rajatised Drenaažiarmatuur 1) drenaažikaev tk 2) regulaatorkaev tk 3) suue tk

70

71

Regulaator 3 Regulaator tk Regulaatori nimetus 1) suurim rõhk m 2) normaalveeseis m 3) suurim vooluhulk m3/s Pumpla 3 Paikne pumpla tk pumpla nimetus pumpla võimsus m3/s Teisaldatav pumpla tk pumpla nimetus pumpla võimsus m3/s Kaitsetamm km Survetorustik m Liinikaev tk Paisjärv 3 Paisjärv tk Paisjärve nimetus 1) kogumaht tuh.m3 2) reguleeriv maht tuh.m3 3) pindala ha Maaparandusehitist teenindav tee Kruuskattega tee pikkus km

Lisa 4.RMK Keskkonnamõjude analüüs . Mõjude analüüsi kokkuvõte

Metsakuivendussüsteemiga piirnevad või süsteemi maa-alal asuvad looduskaitselised või muud olulised objektid

Nr

KV ER Pind KKVM* loetelu Kaitserežiim KKVM minimaalne kaugus olemasolevast kraavist; m

Mõju kirjeldus KKVM objektile** Alternatiivide kirjeldus ja valitud alternatiivi põhjendus / Meetmed negatiivse mõju vähendamiseks

1

HL003 1 3,66 sõnajala kkt märjad metsad 5 KKT mõjutamise eksperthinnang eelprojekti valmimisel

eksperthinnang

2

HL003 2 0,6 1) kallas, rand-eesvool; 2) angervaksa kkt

1) veekaitsemets; 2) märjad metsad

25 1) oht kütuste ja määrdeainete sattumiseks vette, setete kandumine eesvoolu; 2) KKT mõjutamise eksperthinnang ainult uute kraavide projekteerimisel, peale eelprojekti valmimist

1) järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, rajada settetiigid enne eesvoolu suubumist; 2) vajadusel eksperthinnang

3

HL003 3 0,52 angervaksa kkt märjad metsad 115 KKT mõjutamise eksperthinnang ainult uute kraavide projekteerimisel, peale eelprojekti valmimist

vajadusel eksperthinnang

4

HL003 9 2,34 1) kallas, rand-eesvool; 2) angervaksa kkt

1) veekaitsemets; 2) märjad metsad

0 1) oht kütuste ja määrdeainete sattumiseks vette, setete kandumine eesvoolu; 2) KKT mõjutamise eksperthinnang ainult uute kraavide projekteerimisel, peale eelprojekti valmimist

1) järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, rajada settetiigid enne eesvoolu suubumist; 2) vajadusel eksperthinnang

5

HL003 10-12 2,54 kallas, rand-eesvool veekaitsemets 0 oht kütuste ja määrdeainete sattumiseks vette, setete kandumine eesvoolu

järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, rajada settetiigid enne eesvoolu suubumist

6

HL004 1;2,17 4,2 kallas, rand-eesvool veekaitsemets 0 oht kütuste ja määrdeainete sattumiseks vette, setete kandumine eesvoolu

järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, rajada settetiigid enne eesvoolu suubumist

7

HL004 14;16;18 2,02 1) kallas, rand-eesvool; 2) angervaksa kkt

1) veekaitsemets; 2) märjad metsad

0 1) oht kütuste ja määrdeainete sattumiseks vette, setete kandumine eesvoolu; 2) KKT mõjutamise eksperthinnang ainult uute kraavide projekteerimisel, peale eelprojekti valmimist

1) järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, rajada settetiigid enne eesvoolu suubumist; 2) vajadusel eksperthinnang

72

Arvud projektjoonel -teekatte projektkõrgusarvud

Täiendavad tingmärgid tee profiilil :

teisaldatav pinnas saadakse: K - kraavivallidest, S - süvendist teisaldamise vahend: A - auto, B - buldooser, T - traktor

teisaldamise suund piki tee trassi, risti tee teljele

teisaldamise kaugus teisaldatav pinnas saadakse olemasolev kraav olemasoleva kraavi süvendus uus kraav tee nõva

truup ja number

maapinna langu suund tee ääres

Mahasõit tüüp M-10 2tk

truup sirgestatud plaanil

1 katte tüüp 4,0-25 cm looduslik kruus+10 cm purustatud kruus 2 mulde tüüp olemasolev liivast mulle+liivaküngastelt kaevatud liiva teisaldus tee turvastunud lohkudesse

3 teekatte kõrgusarvud tee teljel m 14 6,

88 14

6, 86

14 6,

93

14 7,

18

14 5,

15

14 5,

01

14 5,

31 14

5, 19

14 4,

99

14 5,

14

14 6,

78

14 7,

30

14 7,

30

14 6,

37 14

6, 00

14 4,

19

14 3,

77

14 3,

29

14 3,

76

14 3,

51

14 3,

67

14 3,

32

14 2,

88

14 2,

92

14 3,

14

14 3,

08

14 4,

26

14 4,

30

4 teemulde kõrgusarv m 14 6,

63 14

6, 56

14 6,

63

14 6,

88

14 4,

85

14 4,

71

14 5,

01 14

4, 89

14 4,

69

14 4,

84

14 6,

38

14 7,

22

14 8,

02

14 6,

07 14

5, 95

14 3,

89

14 3,

47

14 2,

99

14 3,

46

14 3,

01

14 3,

37

14 3,

02

14 2,

58

14 2,

62

14 2,

84

14 2,

78

14 4,

21

14 4,

00

5 olemasoleva mulde kõrgusarvud tee teljel m 14 6,

63 14

6, 21

14 6,

63

14 7,

88

14 4,

60

14 4,

46

14 4,

76 14

4, 09

14 3,

89

14 4,

04

14 6,

38

14 7,

22

14 8,

02

14 6,

07 14

5, 95

14 3,

89

14 3,

22

14 2,

74

14 3,

46

14 2,

76

14 3,

37

14 2,

77

14 2,

33

14 2,

37

14 2,

59

14 2,

53

14 3,

96

14 4,

00

6 maapinna kõrgusarvud 14 3,

09

14 3,

46

14 2,

35

14 2,

59

14 2,

53

14 3,

96

14 4,

00

7 Väljaehitatud teekatete paksused (Ehitusjärelvalve) cm 8 pikettide vahekaugused m 15 60 25 50 45 80 # 25 20 30 25 50 25 15 25 20 80 80 30 30 30 35 35 70 50 40 30 1035 m

9 piketi number 100m 43 ,4

0 46

,2 5

46 ,4

0

47 ,0

0

47 ,2

5

47 ,7

5

48 ,2

0

49 ,0

0 49

,1 5

49 ,4

0 49

,6 0

49 ,9

0

50 ,1

5

50 ,6

5

50 ,9

0 51

,0 5

51 ,3

0 51

,5 0

52 ,3

0

53 ,1

0

53 ,4

0

53 ,7

0

54 ,0

0

54 ,3

5

54 ,7

0

55 ,4

0

55 ,9

0

56 ,3

0

56 ,6

0

•=80,7• R=53m T=56m T=46m K=72m B=17m 10 m K=80m,B=28m

13m •=80,2• R=36

11 trassiserva kaugus tee teljest m 7 7 7 7 7 9 9 9 9 9 9 6 6 6 6 6 10 10 10 10 10 10 10 10 10 6 6 12 kraavi siseserva kaugus tee teljest m Luutsniku 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4

mp. langu suund

Tupiktee tagasipööramise koht 13

14 kraavi siseserva kaugus tee teljest m 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3,5 3,5 15 trassiserva kaugus tee teljest m 7 7 7 7 6 9 9 9 9 9 9 7 6 6 6 6 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 16 kilometraaþ km 0

Pr oj

ek te

er itu

d

B - 30m³ 30 m

T/1

sirge ja kõvera pikkus

sirgestatud trassi plaan

Kv. 165

Kv. 164

Kv. 161

Kv. 160

Liiva tee 1035m

146,93

146,37

143,51

143,67 143,76

145,14

146,78

147,30147,30

146,00

144,19

143,77 143,29

144,99 145,19145,31

145,01145,15

147,18 146,88

146,86

143,32 142,88

142,92 143,14 143,08

144,26144,30

140,00

141,00

142,00

143,00

144,00

145,00

146,00

147,00

148,00

149,00

150,00

151,00

152,00

153,00

154,00

46,00 47,00 48,00 49,00 50,00 51,00 52,00 53,00 54,00 55,00 56,00 57,00 Piketid 100m

K õr

gu s

m

olemasolev teemulde kõrgus tee projektkõrgus olemasoleva kraavi põhja kõrgus projekt. vasakp. teekraavipõhja kõrgus mulde projektkõrgus projekteeritud paremp. kraavi kõrgus

parempoolne teekraav pikkus ( m ) / maht ( m³ )

vasakpoolne teekraav pikkus ( m ) / maht ( m³ )

K-100m³ 100m

5-E,D, M 250m

raiutav pind 100m²

E-hõre võsa D-tihe võsa M-mets

raiutav pikkus

T/34

N-18

106

106

111 3-M,1-D 100m

th20L+

Teepind 146,88

Rp.5 - Mä 147,95

T/1

O le

m as

ol ev

K -6

0- P

T- 8

S-480m³ 50m T - 500m³

400 m

Geotekstiil IV klass

3-M,1-D 100m

4-M, 60m

Olemasolev liiva tee

M-10

Rp. 6 - KU 144,50

Kv. 157

Kv. 156

106

107

108

Kv. 169

Kv. 168

L+

T1 ,6

L+ T1,0sL+ SL+ SL+

T1,2sL+

T0,6sL+ L+

B - 120m³

60 m T - 360m³

200 m

Geotekstiil IV klass

215m 460m

TTR/10

O le

m as

ol ev

K -5

0- P

T- 8

M-10

R=15

TTR/7

M A

O K

-5 0-

P T-

10

M A

O K

-5 0-

P T-

10 T1

,2 L+

T1 ,4

L+

S-500m³ 800m

TTR/11

M A

O K

-5 0-

P T-

10

M-10

TK-5

TK-6

TK-7

TK-8

N-19

N-21

N-20

P ikam

äe tee

4-M, 60m

11-M,2-D 110m

1,035km

Olemasolev liiva tee

TTR/12

M A

O K

-5 0-

P T-

10

M-10 2tk

uu s

trr up

ol ev

a tru

ub i

re ko

ns tru

ee rim

in e ol

ev a

tru ub

i uu

en da

m in

e