RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna mahutulemustasu maksmise juhendi kinnitamine

RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna

mahutulemustasu maksmise juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 15 lõike 2 punkti 9 ning RMK juhatuse 26.01.2016 otsusega nr 1-32/6 kinnitatud „RMK palgakorralduse juhendi“ punkti 6.3 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna mahutulemustasu maksmise juhend“ (lisatud, Juhatuse_otsuse_lisa_metsamajanduse_tegevusvaldkonna_mahutulemus-

tasu_maksmise_juhend.pdf).

2. Rakendada käesoleva otsuse punktiga 1 kinnitatud juhendit tagasiulatuvalt alates

01.01.2020.

3. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse 12.03.2019 otsus nr 1-32/27 „RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna mahutulemustasu maksmise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: regioonid, metsaparandustalitus, puiduenergeetikatalitus, metsakasvatustalitus,

metsamajandusosakond, raamatupidamisosakond, personaliosakond

Olavi Andres

Metsamajanduse peaspetsialist

28.01.2020

JUHATUS

OTSUS

28. jaanuar 2020 nr 1-32/13

KINNITATUD RMK juhatuse 28.01.2020 otsusega nr 1-32/13

RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna mahutulemustasu maksmise juhend

1. Üldsätted 1.1 Seoses piirkondliku metsa ja töökorralduse eripäraga ei ole võimalik jaotada

metsamajanduse tegevusvaldkonna eri piirkondade töötajate töökoormust võrdselt. Kindlustamaks sarnase töömahu eest makstav õiglane töötasu varumispiirkonna meeskondadele, metsakasvatajatele, energiapuidu logisti- kutele ja metsaparandajatele, arvestatakse käesoleva juhendi kohaselt mahu- tulemustasu.

1.2 Varumispiirkondadele ja metsakasvatajatele määratakse, lähtudes piirkonna eripärast, arvestuslikud töömahud RMK juhatuse liikme sellekohase käskkirjaga.

1.3 Mahutulemustasu maksimaalne määr on neljakordne ühe kuu põhipalk. 1.4 Mahutulemustasu ümardamine toimub harilikul viisil täpsusega kaks kohta

peale koma. 1.5 Mahutulemustasu makstakse välja arvestusperioodile järgneval kuul. 1.6 Struktuuriüksusejuht edastab mahutulemustasu korraldused palgaraamatu-

pidajale hiljemalt 7 päeva jooksul peale arvestusperioodi lõppu. 2. Mõisted Juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1 Arvestuslik töömaht – töömaht, mis leitakse erinevate tööde keerukuste

kaalumisel. 2.2 Arvestusperiood – tulemuste hindamise periood, mille eest arvestatakse

mahutulemustasu. 2.3 Kvaliteedi osa mahutulemustasust – tööde korraldamise ja andmete

kajastamise kvaliteet. 3. Varumispiirkonna meeskond 3.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on metsamaterjali (sh raidmed

ja tüvesed) kokkuveo vastuvõtu akti arvestuslik tihumeeter ehk tingtihu. Tingtihu arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on järgmised:

VV aktita lattu võetud Koefitsient

LR 1

AR 2

HL 1

HR 3

RD 1,5

SR 1,5

TR 1,5

KR 4

Raidmed ja tüvesed 2

MP objektide raadamine 4

VV aktita lattu võetud 1

3.2 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta (01.07. kuni 31.12.).

3.3 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on kokkuveotöö vastuvõtu akti kuupäev. Töömahu hulka arvatakse ka varumispiirkonnas vastuvõtuaktita lattu võetud kogused.

3.4 Arvestusperioodi ülesanne tingtihudes: Varumispiirkond

I poolaasta ülesanne

II poolaasta ülesanne

Edela Lääne piirkond 135000 165000

Edela Põhja piirkond 101250 123750

Edela Pärnu piirkond 108000 132000

Edela Viljandi piirkond 108000 132000

Kagu Jõgeva piirkond 108000 132000

Kagu Tartu piirkond 108000 132000

Kagu Valga piirkond 108000 132000

Kagu Võru piirkond 108000 132000

Kirde Alutaguse piirkond 108000 132000

Kirde Harju piirkond 108000 132000

Kirde Järva piirkond 108000 132000

Kirde Viru piirkond 108000 132000

3.5 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,06€.

Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu ja tingtihu hinna korrutisena saadakse varumispiirkonna meeskonna mahutulemustasu summa ehk mahu- tulemustasu summa.

3.6 Mahutulemustasu kvaliteedi osa: 3.6.1 Erineva niiskustingimustega puistute raiumine. 3.6.1.1 MÕÕDIK: Varumispiirkonnas raiutud lageraielankide niiskusindeks on

suurem kui majandusmetsa URFis olevate eraldiste 0,95 kordne niiskusindeks.

3.6.1.2 KRITEERIUM: Kuivi, niiskeid ja märgasid puistuid majandusmetsas (kaitsekategooria T) peab raiuma sama või parema niiskusindeksiga, kui on URFis aasta algul.

3.6.1.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse aruandega. 3.6.1.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse aasta

arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01€. Regiooni juht põhjendab mitte tasumist mahutulemustasu korraldusel.

3.6.2 Laoarvestuse pidamisele. 3.6.2.1 MÕÕDIK: Varumispiirkonna meeskonna laoarvestuse pidamine peab

olema korraldatud kvaliteetselt. 3.6.2.2 KRITEERIUM: Nõuetele mitte vastavate sortide osatähtsus ei ole

suurem kui 4% arvestusperioodil analüütiku poolt kontrollitud sortidest.

3.6.2.3 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse poolaasta arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01€. Regiooni juht põhjendab mitte tasumist mahutulemustasu korraldusel.

3.6.3 Ümarpuiduveo logistika korraldamine. 3.6.3.1 MÕÕDIK: Kõigi varumispiirkondade meeskondade poolt korraldatud

ümarpuiduveo läbisõidu kasutuse koefitsient peab olema kõrge ja keskmine veokaugus madal. Mõõdik väljendatakse hinnaraamistiku hinnas tasemel 1,0.

3.6.3.2 KRITEERIUM: Madalam veohind hinnaraamistiku koefitsiendi 1,0 alusel võrreldes baashinnaga 7,439 €/tm mille aluseks on koormatäituvuse koefitsient 0,56 ja keskmine veokaugus 68 km.

3.6.3.3 VÄÄRTUS: Kõigi varumispiirkondade mahutulemustasu summat suurendatakse lähtuvalt läbisõidu kasutuse koefitsiendi ja veokauguse alusel arvutatud veohinna muutusest võrrelduna baashinnaga 7,439 €/tm. Juhul, kui arvutuslik veohind on väiksem baashinnast, siis mahupalga summat suurendatakse vastavalt valemile kuni 15%. Kui arvestuslik veohind on suurem baashinnast, siis mahutulemustasu summat ei vähendata.

(VHb/VHk-1)*100*5 VHb – arvutuslik veohind baas-aastal (7,439) VHk – arvutuslik veohind käesoleval aastal

3.7 Varumispiirkonna meeskonna mahupalga jaguneb ametite vahel järgmiselt:

praaker ja logistik 25%, v.a Lääne varumispiirkond, kus praaker 18,75% ja logistik 25%.

4. Metsakasvatajad 4.1 Metsakasvatajate mahutulemustasu arvestuse aluseks on metsauuendusfondi

(edaspidi MUF) ja noorendikefondi (edaspidi NOF) kaalutud keerukus (edaspidi tinghektar).

4.2 Fondide seis fikseeritakse kalendriaastaks aasta esimesel tööpäeval. 4.3 Fondide seisu fikseerimisel võetakse arvesse RMK ja Kaitseministeeriumi

omandis olevad majandatavad (T) ja majanduspiirangutega (K) kategooriaga eraldised. NOF fondis võetakse aluseks aktiivsed eraldised (NOF_a), millel puudub tunnus „Rohkem NOH ei tee“.

4.4 Piirkonna eripära koefitsient: Metsakasvataja fondide majandamisele kuluv tööaeg oleneb hallatava metsa hajususest. Hajususe koefitsiendina kasutatakse metsakasvataja piirkonna majandatava metsa (T) ja majanduspiirangutega metsa (K) pindala suhet piirkonna kogu pindalasse. Hajususe koefitsiendid on vahemikus 0,9 kuni 1,15 ning igale metsakasvataja piirkonnale arvutatakse koefitsient kalendriaastaks. Fondide alusel leitud mahutulemustasu korrutatakse läbi hajususe koefitsiendiga.

4.5 MUF kaalutud raskus ja tinghektar 4.5.1 MUF-is kaalutakse eraldise pindala läbi kasvukohatüübi ja

eesmärgipuuliigi koefitsiendiga, mille kaudu arvutatakse MUF keerukus. 4.5.2 Arvutamisel võetakse aluseks jaotus ja koefitsiendid: 4.5.2.1 Keerukas: 1,5 4.5.2.2 Keskmine: 1,0 4.5.2.3 Kerge: 0,5 4.5.3 MUF raskuse arvutamisel kasutatakse järgmist KKT ja EPL teatmikku: Kasvukohatüüp Raskus okaspuu EPL korral Raskus lehtpuu EPL korral

AN 1,5 0,5

JK 1,0 1,0

JM 1,0 1,0

JO 1,5 1,5

JP 1,0 0,5

KL 1,5 1,0

KM 1,0 0,5

KN 0,5 0,5

KR 1,0 0,5

LD 1,0 0,5

LL 1,5 1,0

LU 1,5 1,0

MD 1,0 0,5

MO 1,5 1,5

MP 1,5 1,5

MS 1,0 0,5

ND 1,5 0,5

OS 1,0 0,5

PH 0,5 0,5

RB 1,0 0,5

SJ 1,5 1,0

SL 1,5 1,0

SM 0,5 0,5

SN 1,0 0,5

SS 1,0 0,5

TA 1,5 0,5

TP 1,0 1,0

TR 1,5 0,5

Kõlvik PS ja PV 1,5 1,5

Mitte-metsamaa 1,0 1,0

4.5.4 Arvestuslik töömaht: MUF-is loetakse metsakasvataja piirkonna

arvestuslikuks fondi suuruseks 700 tinghektarit. 4.5.5 Tinghektari hind: tinghektarit ületava osa hektari hind on 2,00€.

4.6 NOF kaalutud raskus ja tinghektar 4.6.1 NOF-is kaalutakse eraldise pindala läbi peapuuliigi koefitsiendiga, mille

kaudu arvutatakse NOF keerukus. 4.6.2 Arvutamisel võetakse aluseks jaotus ja koefitsiendid: 4.6.2.1 Keerukas: 1,0 4.6.2.2 Keskmine: 0,5 4.6.3 NOF raskuse arvutamisel kasutatakse järgmist teatmikku: Raskus okaspuu PPL korral Raskus lehtpuu PPL korral

1,0 0,5

4.6.4 Arvestuslik töömaht: NOF-is loetakse metsakasvataja piirkonna

arvestuslikuks fondi suuruseks 1400 tinghektarit. 4.6.5 Tinghektari hind: tinghektarit ületava osa hektari hind on 1,50€.

4.7 Elektriliinide ja gaasitrasside koefitsiendid 4.7.1 Arvestuslik töömaht: Tinghektareid ei rakendata 4.7.2 Teostatud tööde hektari hind: 1,50€

4.8 Mahutulemustasu kvaliteediosa 4.8.1 Mahutulemustasu kvaliteedipalga osa on kuni 30% fondide

tinghektaritelt arvutatud mahutulemustasust, milles on arvesse võetud MUF ja NOF kvaliteedi paranemist, korrastamist aasta jooksul ning

metsakasvatusjuhi (edaspidi MKJ) hinnangut tööde korraldamisele. Tingimuste vastavuse korral makstakse kvaliteedipalga osa juurde teise poolaasta mahutulemustasule.

4.8.2 MUF kvaliteet 4.8.2.1 Mõõdik: Uuendada mets kiiresti 4.8.2.2 Kriteerium: Metsa uueneb õigeaegselt 4.8.2.3 Väärtus: Juhul, kui MUF majandusliku edukuse indeks (edaspidi MEI)

paraneb või jääb samaks võrreldes eelmise kalendriaastaga, makstakse kvaliteedipalka kuni 10%.

4.8.3 NOF kvaliteet 4.8.3.1 Mõõdik: Kasvatada noorendik kiiresti latimetsaks 4.8.3.2 Kriteerium: Noorendik kasvab latimetsaks õigeaegselt 4.8.3.3 Väärtus: Juhul, kui NOF majandusliku edukuse indeks (edaspidi MEI)

paraneb või jääb samaks võrreldes eelmise kalendriaastaga, makstakse kvaliteedipalka kuni 10%

4.8.3.4 MKJ hinnang tööde korraldamisele

4.8.3.4.1 Mõõdik: metsakasvataja töö on korraldatud kvaliteetselt

4.8.3.4.2 Kriteerium: töö korraldamine vastab nõuetele ja kokkulepetele

4.8.3.4.3 Väärtus: juhul, kui kriteerium on täidetud tasutakse kvaliteedipalka kuni 10% teenitust mahutulemustasust. Metsakasvatusjuht põhjendab mitte tasumist töötasu korraldusel.

4.8.3.4.4 Tööde korraldamise hindamisel võetakse lisaks analüütikute koostatud kontrolliaktidele arvesse tähtaegadest kinnipidamist,

andmete õiget kajastamist infosüsteemis ning lisakohustuste täitmist

4.8.4 Mahutulemustasu vähendamine 4.8.4.1 Mõõdik: uuenenuks arvestatud eraldiste pindala

4.8.4.1.1 Kriteerium: uuenenuks on arvestatud aasta algul seatud pindala 4.8.4.1.2 Väärtus:

4.8.4.1.2.1 metsakasvatajale püstitatud uuenenuks arvestamise pindalalisest ülesandest jääb täitmata kuni 10%, vähendatakse fondide põhjal arvutatud mahutulemustasu 10%

4.8.4.1.2.2 metsakasvatajale püstitatud uuenenuks arvestamise pindalalisest ülesandest jääb täitmata rohkem kui 10%, vähendatakse fondide põhjal arvutatud mahutulemustasu 20%

4.8.4.2 Mõõdik: rajada metsauuendust kvaliteetselt 4.8.4.2.2 Kriteerium: metsauuenduse rajamine vastab

kvaliteedinõuetele 4.8.4.2.3 Väärtus: metsauuenduse rajamise kvaliteet on analüütikute

poolt teostatud MUR ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%, vähendatakse fondide mahutulemustasu 10%.

4.8.4.3 Mõõdik: hooldada metsauuendust kvaliteetselt 4.8.4.3.2 Kriteerium: metsauuenduse hooldamine vastab

kvaliteedinõuetele 4.8.4.3.3 Väärtus: metsauuenduse hooldamise kvaliteet on analüütikute

poolt teostatud MUH ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%, vähendatakse fondide mahutulemustasu 10%.

4.8.4.4 Mõõdik: hooldada noorendikke kvaliteetselt 4.8.4.4.2 Kriteerium: noorendike hooldamine vastab kvaliteedinõuetele

4.8.4.4.3 Väärtus: noorendike hooldamise kvaliteet on analüütikute poolt teostatud NOH ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%, vähendatakse fondide mahutulemustasu 10%

4.8.5 Mahutulemustasu väljamaksmine 4.8.5.1 I poolaastal tasustatakse 30% MUF ja NOF fondide arvutuslikust

mahutulemustasu summast. 4.8.5.2 II poolaasta ning mahutulemustasu kvaliteedi osa tasustatakse

koos.

5 Energiapuidulogistikud 5.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on hakkpuidu saaja poolt

vastuvõetud kogus. Energiapuidulogistikute esimese poolaasta arvestuslik töömaht on 30000 tingtihu ja teise poolaasta 30000 tingtihu. Tingtihu arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on metsas hakkimisel 1tm = 1,0 tingtihu ja platsil hakkimisel 1tm =0,5 tingtihu.

5.2 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta (01.07. kuni 31.12.).

5.3 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on saadetud veodokumendi kuupäev.

5.4 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,09€. 5.5 Kvaliteedi osa: Ei määrata.

6 Metsaparandajad 6.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on metsaparandustalituse

poolt korraldatavate ehitus- ja rekonstrueerimistööde aastane kogumaksumus (kapitaalmahutused, uuendustööd ja LKO poolt tellitud ehitustööd).

6.2 Arvestusperiood: Aasta. 6.3 Arvestusperioodi töömaht: Metsaparandaja poolt korraldatud tööde

maksumus. Arvestusliku töömahu aluseks on töö vastuvõtu akti kuupäev. 6.4 Töömahu hind: Iga korraldatud töö summa 1€= 0,0016 €. 6.5 Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektide tähtajaks

vastuvõtmine. 6.5.1 Mõõdik: Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektid on

vastuvõetud tähtaegselt. 6.5.2 Kriteerium: Metsaparandaja poolt juhitud objektid on lõpetatud ja

vastuvõetud hiljemalt seatud tähtajaks. Objektide lõpetamise tähtaeg kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korraldusega.

6.5.3 Aruanne: Kriteeriumit jälgitakse DHS sarjades „Lõpetatud metsaparandustööde aktid“ (6-31.1 ja 6-31.2).

6.5.4 Väärtus: Juhul, kui objekt on tähtaegselt lõpetatud ja vastuvõetud, suurendatakse mahutulemustasu summat 25%.

KINNITATUD

RMK juhatuse

12.03.2019

otsusega nr 1-32/27

RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna mahutulemustasu maksmise juhend

1. Üldsätted

1.1 Seoses piirkondliku metsa ja töökorralduse eripäraga ei ole võimalik jaotada

metsamajanduse tegevusvaldkonna eri piirkondade töötajate töökoormust

võrdselt. Kindlustamaks sarnase töömahu eest makstav õiglane töötasu

varumispiirkonna meeskondadele, metsakasvatajatele, energiapuidu logisti-

kutele ja metsaparandajatele, arvestatakse käesoleva juhendi kohaselt mahu-

tulemustasu.

1.2 Varumispiirkondadele ja metsakasvatajatele määratakse, lähtudes piirkonna

eripärast, arvestuslikud töömahud RMK juhatuse liikme sellekohase

käskkirjaga.

1.3 Mahutulemustasu maksimaalne määr on neljakordne ühe kuu põhipalk.

1.4 Mahutulemustasu ümardamine toimub harilikul viisil täpsusega kaks kohta

peale koma.

1.5 Mahutulemustasu makstakse välja arvestusperioodile järgneval kuul.

1.6 Struktuuriüksusejuht edastab mahutulemustasu korraldused palgaraamatu-

pidajale hiljemalt 7 päeva jooksul peale arvestusperioodi lõppu.

2. Mõisted

Juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

2.1 Arvestuslik töömaht – töömaht, mis leitakse erinevate tööde keerukuste

kaalumisel.

2.2 Arvestusperiood – tulemuste hindamise periood, mille eest arvestatakse

mahutulemustasu.

2.3 Kvaliteedi osa mahutulemustasust – tööde korraldamise ja andmete

kajastamise kvaliteet.

3. Varumispiirkonna meeskond

3.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on metsamaterjali (sh

raidmed ja tüvesed) kokkuveo vastuvõtu akti arvestuslik tihumeeter ehk

tingtihu. Tingtihu arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on järgmised:

VV aktita lattu võetud KOEF

LR 1

AR 2

HL 1

HR 3

RD 1,5

SR 1,5

TR 1,5

KR 4

Raidmed ja tüvesed 2

MP objektide raadamine 4

VV aktita lattu võetud 1

3.2 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta

(01.07. kuni 31.12.).

3.3 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on kokkuveotöö

vastuvõtu akti kuupäev. Töömahu hulka arvatakse ka varumispiirkonnas

vastuvõtuaktita lattu võetud kogused.

3.4 Arvestusperioodi ülesanne tingtihudes:

Varumispiirkond

I poolaasta

ülesanne

II poolaasta

ülesanne

Edela Lääne piirkond 135000 165000

Edela Põhja piirkond 101250 123750

Edela Pärnu piirkond 108000 132000

Edela Viljandi piirkond 108000 132000

Kagu Jõgeva piirkond 108000 132000

Kagu Tartu piirkond 108000 132000

Kagu Valga piirkond 108000 132000

Kagu Võru piirkond 108000 132000

Kirde Alutaguse piirkond 108000 132000

Kirde Harju piirkond 108000 132000

Kirde Järva piirkond 108000 132000

Kirde Viru piirkond 108000 132000

3.5 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,06€.

Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu ja tingtihu hinna korrutisena

saadakse varumispiirkonna meeskonna mahutulemustasu summa ehk mahu-

tulemustasu summa.

3.6 Mahutulemustasu kvaliteedi osa:

3.6.1 Erineva niiskustingimustega puistute raiumine.

3.6.1.1 MÕÕDIK: Raiutud lageraielankide niiskusindeks on võrdne või

suurem kui majandusmetsa URFis olevate eraldiste niiskusindeks.

3.6.1.2 KRITEERIUM: Kuivi, niiskeid ja märgasid puistuid majandusmetsas

(kaitsekategooria T) peab raiuma sama või parema niiskusindeksiga,

kui on URFis aasta algul.

3.6.1.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse aruandega.

3.6.1.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse aasta

arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01€. Regiooni juht

põhjendab mitte tasumist mahutulemustasu korraldusel.

3.6.2 Laoarvestuse pidamisele.

3.6.2.1 MÕÕDIK: Varumispiirkonna meeskonna laoarvestuse pidamine peab

olema korraldatud kvaliteetselt.

3.6.2.2 KRITEERIUM: Nõuetele mitte vastavate ladude osatähtsus ei ole

suurem kui 4% arvestusperioodil analüütiku poolt kontrollitud

ladudest.

3.6.2.3 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse poolaasta

arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01€. Regiooni juht

põhjendab mitte tasumist mahutulemustasu korraldusel.

3.6.3 Ümarpuiduveo logistika korraldamine.

3.6.3.1 MÕÕDIK: Kõigi varumispiirkondade meeskondade poolt korraldatud

ümarpuiduveo läbisõidu kasutuse koefitsient peab olema kõrge ja

keskmine veokaugus madal. Mõõdik väljendatakse hinnaraamistiku

hinnas tasemel 1,0.

3.6.3.2 KRITEERIUM: Madalam veohind hinnaraamistiku koefitsiendi 1,0

alusel võrreldes eelmise aasta tegelikuga.

3.6.3.3 VÄÄRTUS: Kõigi varumispiirkondade mahutulemustasu summat

suurendatakse lähtuvalt läbisõidu kasutuse koefitsiendi ja veokauguse

alusel arvutatud veohinna muutusest võrrelduna eelmise aasta

arvutatud hinnaga. Juhul, kui arvutuslik veohind on väiksem eelmise

aasta arvutuslikust veohinnast, siis mahupalga summat suurendatakse

vastavalt valemile:

(/ − 1) ∗ 100 ∗ 5

VHe – arvutuslik veohind eelmisel aastal

VHk – arvutuslik veohind käesoleval aastal

Mahutulemustasu summat suurendatakse kuni 15%, kui arvestuslik

veohind on suurem eelmise aasta arvestuslikust veohinnast, siis

töömahtu ületavat summat ei vähendata.

3.7 Varumispiirkonna meeskonna mahupalga jaguneb ametite vahel järgmiselt:

praaker ja logistik 25%, v.a Lääne varumispiirkond, kus praaker 18,75% ja

logistik 25%.

4. Metsakasvatajad 4.1 Metsakasvatajate mahutulemustasu arvestuse aluseks on metsauuendusfondi (edaspidi

MUF) ja noorendikefondi (edaspidi NOF) kaalutud keerukus (edaspidi tinghektar).

4.2 Fondide seis fikseeritakse kalendriaastaks aasta esimesel tööpäeval.

4.3 Fondide seisu fikseerimisel võetakse arvesse RMK ja Kaitseministeeriumi omandis

olevad majandatavad (T) ja majanduspiirangutega (K) kategooriaga eraldised. NOF

fondis võetakse aluseks aktiivsed eraldised (NOF_a), millel puudub tunnus „Rohkem

NOH ei tee“.

4.4 Piirkonna eripära koefitsient: Metsakasvataja fondide majandamisele kuluv tööaeg

oleneb hallatava metsa hajususest. Hajususe koefitsiendina kasutatakse metsakasvataja

piirkonna majandatava metsa (T) ja majanduspiirangutega metsa (K) pindala suhet

piirkonna kogu pindalasse. Hajususe koefitsiendid on vahemikus 0,9 kuni 1,15 ning

igale metsakasvataja piirkonnale arvutatakse koefitsient kalendriaastaks. Fondide alusel

leitud mahutulemustasu korrutatakse läbi hajususe koefitsiendiga.

4.5 MUF kaalutud raskus ja tinghektar

4.5.1 MUF-is kaalutakse eraldise pindala läbi kasvukohatüübi ja eesmärgipuuliigi

koefitsiendiga, mille kaudu arvutatakse MUF keerukus.

4.5.2 Arvutamisel võetakse aluseks jaotus ja koefitsiendid:

4.5.2.1 Keerukas: 1,5

4.5.2.2 Keskmine: 1,0

4.5.2.3 Kerge: 0,5

4.5.3 MUF raskuse arvutamisel kasutatakse järgmist KKT ja EPL teatmikku:

KKT Raskus okaspuu EPL korral Raskus lehtpuu EPL korral

AN 1,5 0,5

JK 1,0 1,0

JM 1,0 1,0

JO 1,5 1,5

JP 1,0 0,5

KL 1,5 1,0

KM 1,0 0,5

KN 0,5 0,5

KR 1,0 0,5

LD 1,0 0,5

LL 1,5 1,0

LU 1,5 1,0

MD 1,0 0,5

MO 1,5 1,5

MP 1,5 1,5

MS 1,0 0,5

ND 1,5 0,5

OS 1,0 0,5

PH 0,5 0,5

RB 1,0 0,5

SJ 1,5 1,0

SL 1,5 1,0

SM 0,5 0,5

SN 1,0 0,5

SS 1,0 0,5

TA 1,5 0,5

TP 1,0 1,0

TR 1,5 0,5

Kõlvik PS ja PV 1,5 1,5

Mitte- metsamaa 1,0 1,0

4.5.4 Arvestuslik töömaht: MUF-is loetakse metsakasvataja piirkonna arvestuslikuks

fondi suuruseks 700 tinghektarit.

4.5.5 Tinghektari hind: tinghektarit ületava osa hektari hind on 2,00€.

4.6 NOF kaalutud raskus ja tinghektar

4.6.1 NOF-is kaalutakse eraldise pindala läbi peapuuliigi koefitsiendiga, mille kaudu

arvutatakse NOF keerukus.

4.6.2 Arvutamisel võetakse aluseks jaotus ja koefitsiendid:

4.6.2.1 Keerukas: 1,0

4.6.2.2 Keskmine: 0,5

4.6.3 NOF raskuse arvutamisel kasutatakse järgmist teatmikku:

Raskus okaspuu PPL korral Raskus lehtpuu PPL korral

1,0 0,5

4.6.4 Arvestuslik töömaht: NOF-is loetakse metsakasvataja piirkonna arvestuslikuks

fondi suuruseks 1400 tinghektarit.

4.6.5 Tinghektari hind: tinghektarit ületava osa hektari hind on 1,50€.

4.7 Elektriliinide ja gaasitrasside koefitsiendid

4.7.1 Arvestuslik töömaht: Tinghektareid ei rakendata

4.7.2 Teostatud tööde hektari hind: 1,50€

4.8 Mahutulemustasu kvaliteediosa

4.8.1 Mahutulemustasu kvaliteedipalga osa on kuni 30% fondide tinghektaritelt

arvutatud mahutulemustasust, milles on arvesse võetud MUF ja NOF

kvaliteedi paranemist, korrastamist aasta jooksul ning metsakasvatusjuhi

(edaspidi MKJ) hinnangut tööde korraldamisele. Tingimuste vastavuse korral

makstakse kvaliteedipalga osa juurde teise poolaasta mahutulemustasule.

4.8.2 MUF kvaliteet

4.8.2.1 Mõõdik: Uuendada mets kiiresti

4.8.2.2 Kriteerium: Metsa uueneb õigeaegselt

4.8.2.3 Väärtus: Juhul, kui MUF majandusliku edukuse indeks (edaspidi MEI) paraneb

või jääb samaks võrreldes eelmise kalendriaastaga, makstakse kvaliteedipalka

kuni 10%.

4.8.3 NOF kvaliteet

4.8.3.1 Mõõdik: Kasvatada noorendik kiiresti latimetsaks

4.8.3.2 Kriteerium: Noorendik kasvab latimetsaks õigeaegselt

4.8.3.3 Väärtus: Juhul, kui NOF majandusliku edukuse indeks (edaspidi MEI) paraneb

või jääb samaks võrreldes eelmise kalendriaastaga, makstakse kvaliteedipalka

kuni 10%

4.8.3.4 MKJ hinnang tööde korraldamisele

4.8.3.4.1 Mõõdik: metsakasvataja töö on korraldatud kvaliteetselt

4.8.3.4.2 Kriteerium: töö korraldamine vastab nõuetele ja kokkulepetele

4.8.3.4.3 Väärtus: juhul, kui kriteerium on täidetud tasutakse kvaliteedipalka kuni

10% teenitust mahutulemustasust. Metsakasvatusjuht põhjendab mitte

tasumist töötasu korraldusel.

4.8.3.4.4 Tööde korraldamise hindamisel võetakse lisaks analüütikute koostatud

kontrolliaktidele arvesse tähtaegadest kinnipidamist, andmete õiget

kajastamist infosüsteemis ning lisakohustuste täitmist

4.8.4 Mahutulemustasu vähendamine

4.8.4.1 Mõõdik: uuenenuks arvestatud eraldiste pindala

4.8.4.1.1 Kriteerium: uuenenuks on arvestatud aasta algul seatud pindala

4.8.4.1.2 Väärtus:

4.8.4.1.2.1 metsakasvatajale püstitatud uuenenuks arvestamise

pindalalisest ülesandest jääb täitmata kuni 10%, vähendatakse

fondide põhjal arvutatud mahutulemustasu 10%

4.8.4.1.2.2 metsakasvatajale püstitatud uuenenuks arvestamise

pindalalisest ülesandest jääb täitmata rohkem kui 10%,

vähendatakse fondide põhjal arvutatud mahutulemustasu 20%

4.8.4.2 Mõõdik: rajada metsauuendust kvaliteetselt

4.8.4.2.2 Kriteerium: metsauuenduse rajamine vastab kvaliteedinõuetele

4.8.4.2.3 Väärtus: metsauuenduse rajamise kvaliteet on analüütikute poolt

teostatud MUR ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%,

vähendatakse fondide mahutulemustasu 10%.

4.8.4.3 Mõõdik: hooldada metsauuendust kvaliteetselt

4.8.4.3.2 Kriteerium: metsauuenduse hooldamine vastab kvaliteedinõuetele

4.8.4.3.3 Väärtus: metsauuenduse hooldamise kvaliteet on analüütikute poolt

teostatud MUH ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%,

vähendatakse fondide mahutulemustasu 10%.

4.8.4.4 Mõõdik: hooldada noorendikke kvaliteetselt

4.8.4.4.2 Kriteerium: noorendike hooldamine vastab kvaliteedinõuetele

4.8.4.4.3 Väärtus: noorendike hooldamise kvaliteet on analüütikute poolt

teostatud NOH ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%,

vähendatakse fondide mahutulemustasu 10%

4.8.5 Mahutulemustasu väljamaksmine

4.8.5.1 I poolaastal tasustatakse 30% MUF ja NOF fondide arvutuslikust

mahutulemustasu summast.

4.8.5.2 II poolaasta ning mahutulemustasu kvaliteedi osa tasustatakse koos.

5 Energiapuidulogistikud

5.8 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on hakkpuidu saaja poolt

vastuvõetud kogus. Energiapuidulogistikute esimese poolaasta arvestuslik

töömaht on 30000 tingtihu ja teise poolaasta 30000 tingtihu. Tingtihu

arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on metsas hakkimisel 1tm = 1,0

tingtihu ja platsil hakkimisel 1tm =0,5 tingtihu.

5.9 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta

(01.07. kuni 31.12.).

5.10 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on saadetud

veodokumendi kuupäev.

5.11 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,09€.

5.12 Kvaliteedi osa: Ei määrata.

6 Metsaparandajad

6.8 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on metsaparandustalituse

poolt korraldatavate ehitus- ja rekonstrueerimistööde aastane

kogumaksumus (kapitaalmahutused, uuendustööd ja LKO poolt tellitud

ehitustööd).

6.9 Arvestusperiood: Aasta.

6.10 Arvestusperioodi töömaht: Metsaparandaja poolt korraldatud tööde

maksumus. Arvestusliku töömahu aluseks on töö vastuvõtu akti kuupäev.

6.11 Töömahu hind: Iga korraldatud töö summa 1€= 0,0016 €.

6.12 Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektide tähtajaks

vastuvõtmine.

6.12.4 Mõõdik: Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektid on

vastuvõetud tähtaegselt.

6.12.5 Kriteerium: Metsaparandaja poolt juhitud objektid on lõpetatud ja

vastuvõetud hiljemalt seatud tähtajaks. Objektide lõpetamise tähtaeg

kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korraldusega.

6.12.6 Aruanne: Kriteeriumit jälgitakse DHS sarjades „Lõpetatud

metsaparandustööde aktid“ (6-31.1 ja 6-31.2).

6.12.7 Väärtus: Juhul, kui objekt on tähtaegselt lõpetatud ja vastuvõetud,

suurendatakse mahutulemustasu summat 25%.