Kooskõlastus

Dokumendiregister	Päästeamet
Viit	7.2-3.2/1192-2
Registreeritud	05.03.2024
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine
Sari	7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus
Toimik	7.2-3.2
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kambja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Kambja Vallavalitsus
Vastutaja	Gennadi Apevalov (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (43785 tm).

Failid

Kraavi_DP_28022024.asice

Kraavi_DP_J-1_Situatsiooniskeem_17112022.pdf

Kraavi_DP_J-2_Olemasolev_30042023.pdf

Kraavi_DP_J-3_Kontaktvoond_15122022.pdf

Kraavi_DP_J-4_pohijoonis_tehnov_30042023.pdf

Kraavi_DP_J-5_Maakasutus_30042023.pdf

Kraavi_DP_J-6_ Illustreeriv_joonis_19112022.pdf

Kraavi_DP_Seletuskiri_10012024.pdf

Kraavi_DP_J-1_Situatsiooniskeem_17112022.pdf

Kraavi_DP_J-2_Olemasolev_30042023.pdf

Kraavi_DP_J-3_Kontaktvoond_15122022.pdf

Kraavi_DP_J-4_pohijoonis_tehnov_30042023.pdf

piiranguvöönd 100 m

veekaitsevöönd 10 m

ehituskeeluvöönd 50 m

kallasraja ulatus 4 m

Kõrvalm aantee

kaitsevöönd 10 m

Kõrvalm aantee

kaitsevöönd 30 m

K runtim

ise skeem

Märkused: 1. Aluskaardina on kasutatud Aamos Atlas OÜ poolt 10.08.2022 koostatud gepdeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500, töö nr 203-G-22.

Koordinaadid L-EST ’97 süsteemis, kõrgused EH2000 (Amsterdami) süsteemis. 2. Katastripiirid ja katastriandmed on kaardile kantud 22.03.2022 seisuga. 3. Veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd, kallasraja ulatus, veekogu veepiir on kaardile kantud 22.03.2022 seisuga. Metsamaal

ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Kui kallasrada on üle ujutatud on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest.

4. Planeeringualale jääb II kat. kaitsealuse liigi veelendlase elupaik. 5. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 5m väljapoole katastriüksuste piire.

Krundi number

Krundi pindala

Hoonete suurim ehitisealune pind (m2)

32 341 m2

4993 m2

Hoonete lubatud maks. suhteline kõrgus

Hoonete suurim lubatud arv

krundilkrundil

Krundi kasutamise sihtotstarve

Metsamaa (MM)

Üksikelamumaa (EP) 8,5 m / 6 m * 4

Ei hoonestata

500 m2

Ei hoonestata Ei hoonestata

Leppemärgid

Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundipiir

Planeeritud krundi number

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Sõidusuunad

Planeeritud juurdepääs krundile

Planeeritud sõidutee

Planeeritud servituudi seadmise vajadus

Töö nimetus: Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ

Objekti aadress:

Plaani nimetus:

Kuupäev:

Mõõtkava:

30.04.2023 4

1:500Valdeko Lukken

Joonise nr:

Kraavi, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu

maakond

Kraavi detailplaneering

Kontaktid: Postiaadress Lai 1-4, 51005 Tartu

Tegevusluba: MTR EP 10767406, VS 264/2006-E

Tellija:

Vastutav maastikuarhitekt:

Maastikuarhitekt:

Põhijoonis koos tehnovõrkudega

Töö nr:

Kreeta Sipelgas

02DP2022

Märt Kiisholts

0 20 50 70 m10 30

Planeeritud hoonestusala

Illustratiivne hoonestus (suurim lubatud ehitusalune pind)

Planeeritud veevõtukoht 10 m hooldusalaga (põhim.)

Planeeritud omapuhasti 5 m kujaga (põhim.)

Planeeritud imbväljak 10 m kujaga (põhim.)

Veekogu piir (ETAK, 22.03.2022 seisuga)

Planeeritud veetoru (põhim.)

Planeeritud reovee kanalisatsioonitoru (põhim.)

Planeeritud veemahuti (30 m³) võimalik asukoht

Kallasrada

Ehitusõiguse tabel:

Kraavi_DP_J-5_Maakasutus_30042023.pdf

Kraavi_DP_Seletuskiri_10012024.pdf

Maastikuarhitektuuri Büroo

Aadress: Lai tn 1- 4 51005 Tartu E-post: info@mab.ee

Koduleht: www.mab.ee Majandustegevuse registri nr: EP-10767406-0001

Muinsuskaitseameti tegevusloa nr: VS 264/2006-E

Kraavi maaüksuse detailplaneering

Töö nr: 03DP2022

Asukoht: Tartu Maakond, Kambja vald, Külitse alevik

Huvitatud isik: Märt Kiisholts

Vastutav spetsialist: Valdeko Lukken

Maastikuarhitekt: Kreeta Sipelgas

Tartu 2023

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

SISUKORD

A SELETUSKIRI .................................................................................................................. 3

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................... 3 2. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ..................................... 3 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................ 4

3.1. Üldine info ............................................................................................................ 4 3.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................ 7

4. PLANEERIMISE LAHENDUS ............................................................................................. 9 4.1. Planeeritava ala kruntide moodustamine ............................................................. 9 4.2. Krundi ehitusõigus ................................................................................................ 9 4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine ......................................................................... 9 4.4. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................... 10 4.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........... 10 4.6. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 11 4.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...................................................................... 11 4.8. Tuleohutus .......................................................................................................... 11 4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised .................................................................................. 12 4.10. Keskkonnatingimuste seadmine .......................................................................... 14 4.11. Servituutide määramise vajadus ......................................................................... 15 4.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ....................... 16 4.13. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus ............................................................................................................ 16 4.14. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............. 16 4.15. Planeeringu rakendamise võimalused ................................................................ 17

B JOONISED ....................................................................................................................... 18

1. SITUATSIOONISKEEM ....................................................................................................... 19 2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................. 20 3. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ................................................................ 21 4. PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA ............................................................................. 22 5. PLANEERITUD MAAKASUTUS JA KITSENDUSED ................................................................ 23  ILLUSTRATSIOON ......................................................................................................... 24

C KOOSTÖÖ DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ................................................................................................................................................ 25

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

A SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja vallavolikogu 24.08.2022 otsus nr 54 „Külitse alevikus asuva Kraavi maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning sama otsuse lisana väljastatud „Külitse alevikus asuva Kraavi maaüksuse (kü tunnus 94901:005:1206) detailplaneeringu lähteseisukohad“.

Planeeringu eesmärk on kaaluda Kraavi maaüksuse jagamist kaheks krundiks (elamumaa ja maatulundusmaa) ning elamumaa krundile ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud, parkimiskorraldus, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord.

Planeeringuala hõlmab Külitse alevikus asuvat maaüksist:

Kraavi (kü tunnus 94901:005:1206), pindala 3,7 ha, maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maaüksus rohevõrgustiku alal.

2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

Planeerimise käigus on arvestatud järgmisi planeeringud ja dokumente:

 Tartu maakonnaplaneering 2030+;

 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 13.11.2018.a otsusega nr 51);

 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

 Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“;

 Külitse alevikus asuva Haaviku maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 27.04.2022 korraldusega nr 420);

 Keskkonnaameti seisukoht Kraavi maaüksuse detailplaneeringu algatamisele 04.05.2022 nr 6-2/22/7752-2;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Detailplaneeringu koostamise alusplaanina on Aamos Atlas OÜ poolt 10.08.2022 koostatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, töö nr 203-G-22, koordinaadid L-EST ’97 süsteemis, kõrgused EH2000 (Amsterdami) süsteemis.

3. Olemasolev olukord ja analüüs

3.1. Üldine info Detailplaneeringu ala asub Kambja vallas, Külitse alevikus. Planeeringualasse jääb 3 maaüksust: kogu ulatuses Kraavi maaüksus (100% Maatulundusmaa), olemasoleva sissepääsutee ulatuses Järve tee 4 maaüksus (100% Elamumaa) ning sissepääsutee idapoolne külg Redeli maaüksus (100% Maatulundusmaa). Planeeringuala pindala on ca 3,7 ha. Planeeritavale alale jäävate maaüksuste maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa ja elamumaa. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.

Planeeringuala piirneb põhjast elamumaa kinnistutega Nurme vkt 10, Nurme vkt 11, Nurme vkt 17, Nurme vkt 20, Järve tee 12, Järve tee 10, Järve tee 6, Järve tee 4 (Elamumaamaa 100%), idast Redeli kinnistuga (Maatulundusmaa 100%) ja Lauri kinnistuga (Maatulundusmaa 100%), lõunast kinnistutega Liivaranna (Üldkasutatav maa 100%), Haage tee 23 (Maatulundusmaa 100%), Haage tee 23a (Maatulundusmaa 100%) ja läänest Haage tee 25 kinnistuga (Maatulundusmaa 100%).

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

Foto 1. Õhuvaade Kraavi maaüksusele (tähistatud punase joonega) põhja suunast1.

Juurdepääs Kraavi kinnistule on võimalik 22194 Külitse järve teelt Järve tee 4 ja Redeli kinnistute kaudu, kus paikneb olemasolev mahasõit.

Detailplaneeringu alune maapind on suhteliselt tasane, ühtlase kaldega ida suunas, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 60,0 m (maaüksuse lääneosas) 56,31 m (maaüksuse idaosas). Planeeringuala idapoolne osa on lagedam, läänepoolne osa kaetud metsaga (vt foto 2).

1 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, 2022. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

Foto 2. Vaade Kraavi maaüksusele idast 7.02.2022.

Kraavi maaüksus on hoonestamata.

Planeeringualal lääneosas asub allikas (KKR kood VEE4104400) piiranguvööndiga 50 m. Ropka järve (KKR kood VEE2094910) valgala pindala on 23,09 km², veepeegli pindala on 9 ha (tegemist on läbivoolava Ilmatsalu jõe osaga).

Metsaportaali andmetel on Kraavi maaüksusel teostatud Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt inventuur detsembris 2007 aastal. Mets on jagatud 5 eraldiseks: 94901:005:1206 nr 7, 94901:005:1206 nr 8, 94901:005:1206 nr 9, 94901:005:1206 nr 10, 94901:005:1206 nr 11. Eraldistel kasvab 35 - 50-aasta vanune mets, esimese rinde moodustavad kask, haab, hall lepp, Elamukrundiks moodustatav ala jääb eraldisele 10 ja 11, kus on teostatud raie.

Kraavi maaüksus, Ropka järv koos seda ümbritsevate aladega on registreeritud II kaitsekategooria aluse liigi veelendlase (Myotis daubentonii) leiukohana (EELIS andmebaasi andmetel).

Eesti geoloogilise baaskaardi2 andmetel jääb Kraavi maaüksus piirkonda, kus pinnakattes levivad moreen (liivsavid, saviliivad, madalsooturvas, peenliiv), mille paksus on vahemikus 50-60 m. Aluspõhja moodusavad Devoni Aruküla lademe liivakivid. Põhjavesi on hästi kaitstud (paks savikas moreenikiht). Kraavi maaüksuse lääneosas on põhjavesi suhteliselt hästi kaitstud. Muldadest on levinud leetjad ja leostunud gleimullad, kahkjad leetunud mullad ja maaüksuse keskosas väga õhuke madalsoomuld. Moreen on enamasti ehitusgeoloogilselt rahuldavate

2 Allikas: Eesti geoloogiline baaskaart 1:50 000. Eesti geoloogiakeskus, 2007.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

omadustega pinnas, kuid piirkonnas varasemalt teostatud uuringud viitavad saviliivmoreeni olemasolule3.

3.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Külitse alevikus, asula keskmes rohealal, endiste suvilakooperatiivide ja Ropka järve ranna-ala vahel. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad elamumaa sihtotstarbega ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maaüksus rohevõrgustiku alal. (skeem 1).

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja ehituslikud seosed on esitatud joonisel Kontaktvööndi funktsionaalsed ja ehituslikud seosed (joonis 3).

Planeeringuala piirinaabrite andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid Tunnus Sihtotstarve Suurus

Nurme vkt 10 (94901:005:0625) Elamumaa 100% 1271 m²

Nurme vkt 11 (94901:005:0568) Elamumaa 100% 1779 m²

Nurme vkt 17 (94901:005:1573) Elamumaa 100% 1429 m²

Nurme vkt 20 (94901:005:0762) Elamumaa 100% 1172 m²

Järve tee 12 (94901:005:0753) Elamumaa 100% 5975 m²

Järve tee 10 (94901:005:0743) Elamumaa 100% 1892 m²

Järve tee 6 (94901:005:0742) Elamumaa 100% 1814 m²

Järve tee 4 (94901:005:0741) Elamumaa 100% 2528 m²

Redeli (28301:001:1662) Maatulundusmaa 100% 24297 m²

Lauri (94901:005:0761) Maatulundusmaa 100% 3314 m²

Liivaranna (94901:005:1690) Üldkasutatav maa 100% 28765 m²

Haage tee 23 (94901:005:1110) Maatulundusmaa 100% 76412 m²

Haage tee 23a (94901:005:1111) Maatulundusmaa 100% 13773 m²

Haage tee 25 (94901:005:1205) Maatulundusmaa 100% 8151 m²

3 Allikas: EPA Ülenurme ÖKM. Ait-kuivati. Geoloogilise uurimistöö aruanne, EKE projekt, 1983.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

Skeem 1. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringust. Planeeringuala on märgitud punase pidevjoonega.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

4. Planeerimise lahendus

4.1. Planeeritava ala kruntide moodustamine Detailplaneeringu järgselt moodustatakse Kraavi maaüksusest üksikelamumaa krunt pindalaga 4993 m2 ja metsamaa krunt pindalaga 32341 m2. Andmed kruntide moodustamiseks on esitatud põhijoonisel ning tabelis 2. Katastrimõõdistamise käigus võivad planeeritud kruntide pindalad täpsustuda piiride märkimisel.

Tabel 2. Andmed kruntide moodustamiseks Krundi nr.

Krundi planeeritud sihtotstarve

Krundi planeeritud suurus

Moodustatakse kinnistust

Jagatava krundi suurus

Jagatava krundi senine sihtotstarve

1 metsamaa 32341 m2 Kraavi (kü tunnus 94901:005:1206)

37175 m² maatulundusmaa

2 üksikelamumaa 4993 m2

4.2. Krundi ehitusõigus Ehitusõiguste tabel on toodud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigus määratakse uuele moodustatud nr 2 krundile üksikelamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks. Kruntidele nr 1 lubatud projekteerida ja ehitada juurdepääsutee, hoonestust ette ei nähta, säilib metsamaa (maatulundusmaa).

Hoonete lubatud kasutamise otstarbed on üksikelamu (11101) ja elamu abihoone (12744). Hoonete suurim lubatud arv krundil on 4 hoonet (1 üksikelamu + 3 abihoonet). Ehitusõiguses toodud hoonestusele lisaks rohkem hooneid ehitada ei ole lubatud(ehitusloa kohustuseta kui ka teatisekohustuslikud), lubatud on rajatised.

Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarbed ja neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed on järgmised:

krunt nr 1 metsamaa (MM) ja maatulundusmaa;

krunt nr 2 üksikelamu maa (EP) ja elamumaa.

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ning selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

4.4. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on tagatud 22194 Külitse järve tee km 0,766 olemasolevalt mahasõidult. Juurdepääs krundile 1 ja 2 on tagatud servituutide alusel Järve tee 4 (94901:005:0741) ja Redeli (28301:001:1662) kinnistute kaudu. Põhijoonisel (joonis 4) on juurdepääs planeeritavale elamukinnistule.

Vastavalt Transpordiameti 12.04.2023 kirjale nr 7.2-2/23/8067-2 puudub vajadus riigitee nr 22194 km 0,766 olemasoleva mahasõidu rekonstrueerimiseks.

Parkimine krundil nr 2 tuleb lahendada krundisiseselt, nähes ette vähemalt kolm kohta4. Parkimiskohtade täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus, kui on teada hoonestuse paiknemine.

4.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused

Krundile nr 2 rajatava hoonestuse arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad hoonestuslaadiga sobituma ümbritsevasse keskkonda.

Hoonete olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:

1. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamul kuni 2 korrust, abihoonel 1 korrus;

2. hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul kuni 8,5 m maapinnast, abihoone kuni 6 m maapinnast;

3. Katusekalded: 0-15 kraadi;

4. katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi, sindelmaterjal;

5. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine;

6. kohustusliku ehitusjoont ei määrata;

7. katuse värv vaba;

8. katusetüüp: lamekatus, viilkatus, kelpkatus, kaldkatus;

9. katuseharja kulgemise suund vaba.

10. +/- 0.00 sidumine: lahendada planeerimise käigus, lubatud vahemik on 30 cm kuni 60 cm maapinnast. Hoonete lähiümbruses (kuni 8 m raadiuses) on lubatud olemasolevat maapinda tõsta kuni 0,5 m.

4 Linnatänavate standard EVS 843:2016, elamute parkimisnormatiiv „uus“ ja „väike-elamute alal“.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

4.6. Haljastus ja heakord Planeeringuala on metsaala, kus kasvavad 35-50 aastane lehtpuumets, puuliikidest esindatud valdavas enamuses kased, lepad, haavad, vähesel määral kuused, männid, tammed, vahtrad. Elamukrundiks moodustatav ala jääb eraldisele 10 ja 11, kus on osaliselt teostatud lageraie. Avatud alale on kasvama on jäetud üksikud puudegrupid.

Krundi nr 2 uushaljastus lahendatakse vastavalt krundi omaniku soovile. Haljastuses kasutada pärismaiseid ja piirkonnale iseloomulikke puu- ja põõsaliike. Haljastuse ja kujunduse põhimõtteline lahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete rajamisega. Olemasolev kõrghaljastus võimalusel säilitada.

Elamukrundi sõidukite parkimisplatsi rajamisel tuleb eelistada pinnakatet, mis tagab sademevee läbilaskevõime.

Piirdeaedade rajamise tingimused. Lubatud rajada kiviaed, roigasaed- lattaed, varbaed, lippaed. Samuti lubatud võrkaed ja keevismetallaed. Aed peab olema maastikku sobiv. Aia kõrgus kuni 1,5 m, keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev).

Kinnistu heakorra tagamisel tuleb järgida Kambja valla heakorra eeskirja.

4.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Maapinna planeerimise käigus võib vajadusel maapinda tõsta hoonete ümbruses ja õuealal 0,5 m, madalamates kohtades maapinna kõrguse tasandamiseks kuni 100 cm.. Kraavi puhastamise ja ehituse käigus tekkinud pinnas planeerida krundi piires. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsuse ning piirnaabriga on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.

Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele.

4.8. Tuleohutus Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812- 6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812-6:2012/A2:2017).

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

Krundi nr 2 suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m². Kui projekteerimisel kavandatakse hoonete kogupindala üle 400 m² ja hooned projekteeritakse TP 3 klassis, tuleb hoonete vahekaugusteks näha ette vähemalt 8 m või rakendada tule leviku piiramiseks ehituslikke abinõusid.

4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised

4.9.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringualal puuduvad olemasolevad ühendused elektri- ja veetrassidega. Vesi ja kanalisatsioon tuleb lahendada ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu baasil. Vallavalitsus ei võta kohustusi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks. Ajutise lahendusena lubatud kasutada lokaalseid lahendusi. Peale tsentraalsete võrkude väljaehitamist on krundi nr 2 omanikul kohustus liituda 1 aasta jooksul tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniga.

4.9.2. Veevarustus

Planeeringualal puudub olemasolev veevarustus. Veevarustus tuleb lahendada ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu baasil, seni kui puudub väljaehitatud ühisveevärk ja kanalisatsioon on lubatud ajutise lahendusena kasutada lokaalseid lahendusi. Krundile 2 planeeritakse veevarustus tagada kavandatavast puurkaevust. Vastavalt Veeseaduse § 148 lg 2 sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas. Arvutuslik veetarbimine on kuni 1,5 m3 ööpäevas ning seega tehakse planeeringuga ettepanek kaotada sanitaarkaitsevöönd. Puurkaevu hooldusala on 10 meetrit. Planeeritava puurkaevu asukoht on näidatud joonisel 4. Puurkaevu asukoht täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Peale tsentraalsete võrkude väljaehitamist on kohustus 1 aasta jooksul, liituda tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniga.

4.9.3. Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringualal puuduvad olemasolevad kanalisatsioonitorud ja imbväljakud. Planeeringuga nähakse ette kanalisatsiooni lahendus ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu baasil, seni kui puudub väljaehitatud ühisveevärk ja kanalisatsioon on lubatud ajutise lahendusena kasutada lokaalseid lahendusi. Eraldi sademevete kanalisatsiooni ei ole planeeritud. Sademeveed immutatakse maapinda kinnistu piires. Planeeringu joonisel nr 4 on näidatud võimalik omapuhastisüsteemi asukoht, mis on planeeritud tee suhtes vähemalt 5 m ning kraavi suhtes 10 m kaugusele. Projekteerimisel on lubatud täpsustada omapuhasti lahendus ja asukoht.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala.

Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega naabermaaüksustel; heitvett ei tohi juhtida Ropka järve, kuna lähedusse jääb supluskoht (heitvee väljalase peab supluskohast olema vähemalt 200 m kaugusel, mida ei ole võimalik tagada).

Imbsüsteemi rajamisel tuleb arvestada madalamal põhjavee võimaliku tasemega. Heitvee immutussügavus aasta ringi peab olema vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Kui krundil jääb põhjavee tase jääb lubatust kõrgemaks, tuleb imbsüsteemide rajamisel arvestada pinnase tõstmisega.

4.9.4. Tuletõrjevarustus

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812- 6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812-6:2012/A2:2017). Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt, nimetatud leevendust ei saa kasutada linnas ja alevikus. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Standardi kohane vajalik suurim tuletõrjevee normvooluhulk I kasutusviisi korral on 10 l/s 3 tunni jooksul. Planeeringualale lähim olemasolev hüdrant asub planeeringualast kirde suunas mööda Järve teed ca 296 m ja krunt nr 2 ca 575 m kaugusel Ropka järve ääres (piiramatu mahuga looduslik veevõtukoht, ID 2385). Olemasolev veevõtukoht jääb kaugemale kui 200, mistõttu ei ole võimalik tagada olemasolevast tuletõrje veevõtukohast. Planeeringualale krundile nr 2 ehitatavate hoonete tuletõrje veevõtukoha veeallikas tagatakse rajatava mahutiga. Planeeritava mahuti asukoht nähtav joonisel 4.

4.9.5. Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustus on kavandatud vastavalt Elektrilevi OÜ liitumislepingule nr 377199. Krundi nr 2 elektrivarustusega liitumiseks projekteerib ja ehitab Elektrilevi välja liitumispunkti krundi vahetus läheduses või krundil eraldi alusel asuvas liitumiskilbis ostja toitekaabli kingadel. Soovitud peakaitsme

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

nimivool on 3 x 25 A. Võimalusel on lubatud kasutada ka taastuvenergia lahendusi, nt päikesepaneele.

4.9.6. Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse projekteerimise käigus lokaalsena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas.

4.9.7. Sidevarustus

Sidevarustus lahendatakse mobiilside baasil.

4.10. Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud krundi igakordne omanik peab rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

4.10.1. Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale ning sõlmitakse leping piirkonda teenindava firmaga. Sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletavad kogumiskonteinerid, mis võib paigutada kas jäätmemajja/varjualuse alla. Prügikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise käigus.

4.10.2. Looduskaitse, kaitsealused liigid

Planeeringuala ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid.

Planeeringuala paikneb avalikult kasutatava Ropka järve (paisjärve) (keskkonnaregistri kood VEE2094910) kaldal ja sellele ulatuvad kalda kitsendused, sh piiranguvöönd laiusega 50 meetrit ning ehituskeeluvöönd laiusega 25 m. Järve kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini ehk 50 meetriniini. Lisaks asub planeeringuala Ilmatsalu jõe (21039000200000011M) piiranguvööndis. Ehituse kavandamisel tuleb arvestada nahkhiirte elutingimustega.

Kinnistu jääb terves ulatuses II kaitse kategooria liigi veelendlase (Myotis daubentonii) elupaika (keskkonnaregistri kood KLO9104478). II kaitse kategooria liigi elupaigas kehtib looduskaitseseadusest tulenevalt isendi kaitse kaitse, mis tähendab, et keelatud on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.

Tegemist on kakskümmend aastat tagasi registreeritud liigi leiukohaga ning peale esmaregistreerimist 2001. aastal ei ole teadaolevalt täpsemaid andmeid leiukoha kohta kogutud (st arvukuse, olulisuse jms kohta).

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

Kraavi maaüksusel raietegevus, lageraiet ei kavandata ja olemasolevaid puid säilitatakse maksimaalselt. Planeeringuga kavandatav hoonestuse rajamine ei vähenda veelendlase potentsiaalseid suviseid varjepaiku ja toitumisala. Valdav osa planeeringualast säilib metsamaana, kus nahkhiirte potentsiaalsed suvised varjepaigad ja toitumisala säilivad. Võimaliku elupaiga osalise kao ulatust ja ümbritsevat maastikku arvestades ei ole vajalik rakendada erimeetmeid veelendlase kaitseks. Vastavalt Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialisti seisukohale 08.02.2022 on Kraavi kinnistul ehitustegevus lubatud, kuid arvestada tuleb järgnevate soovitustega: Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 järgi on keelatud kaitsealuse loomaliigi tahtlik häirimine paljunemise ja poegade kasvatamise ajal. Sellest lähtuvalt ei ole lubatud raietegevus veelendlase paljunemise ajal 1. maist kuni 15. augustini. Soovitav on säilitada raietel õõnsustega, nn metsahundi tüüpi puid, surnult seisvaid puid ja tüükaid5.

4.11. Servituutide määramise vajadus Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt asjaõigusseadusest. Servituudid on toodud põhijoonisel (joonis 4). Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/isik Servituudi sisu Järve tee 4 (94901:005:0741)

Krunt nr 1

Krundi igakordsel omanikul on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat juurdepääsuteed, et tagada ligipääs 22194 Külitse järve teelt.

Järve tee 4 (94901:005:0741)

Krunt nr 2 Krundi igakordsel omanikul on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat juurdepääsuteed, et tagada ligipääs 22194 Külitse järve teelt.

Redeli (28301:001:1662)

Krunt nr 1

Krundi igakordsel omanikul on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat juurdepääsuteed, et tagada ligipääs 22194 Külitse järve teelt.

Redeli (28301:001:1662)

Krunt nr 2 Krundi igakordsel omanikul on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat juurdepääsuteed, et tagada ligipääs 22194 Külitse järve teelt.

5 Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialisti Tarmo Evestuse seisukoht 08.02.2022.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

4.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringuala kuritegevuse riske vähendavad tingimused on koostatud Eesti Standardi EVS 809-1:2002 alusel. Kuritegevuse riske vähendavad:

• tagada piirkonna hea nähtavus ja valgustatud; • vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine; • süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine; • Piirata krundile sissepääsu (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud)

ja kasutada lukustatavaid väravaid; • Eristada selgelt avalik ja eramaa, st eramaa piiramine piirdega. Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovitatav arvestada järgnevaga: • Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; • Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust; • Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve; • Hoida ala korras; • Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

4.13. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust järgmised piirangud ja kitsendused (tabel 4).

Tabel 4. Planeeringualal asuvad kitsendused ja nende ulatus

Piirang või kitsendus Ulatus II kat. kaitsealuse liigi veelendlase Kogu planeeringuala Kõrvalmaantee nr 22194 tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Ropka järve kallasraja ulatus 4 m veekogu veepiirist Ropka järve kalda veekaitsevöönd 10 m veekogu veepiirist

Ropka järve kalda ehituskeeluvöönd

25 m veekogu veepiirist. Looduskaitseseaduse kohaselt ulatub metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini

Ropka järve kalda piiranguvöönd 50 veekogu veepiirist

4.14. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud, mistõttu puudub käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline mõju.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

Planeeringuga kavandatava hoonestuse rajamine vähendab veelendlase jaoks järve piirkonna potentsiaalseid suviseid varjepaiku ja toitumisala, kuid kuna valdav osa planeeringualast säilib metsamaana, säilivad ka nahkhiirte potentsiaalsed suvised varjepaigad ja toitumisala. Hoonestus on kavandatud asukohta, mis ei sega vaateid järvele ja tagab jätkuvalt järveäärse ala kasutuse (ujumiskoht, kallasrajal liikumine).

4.15. Planeeringu rakendamise võimalused Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku 2. peatüki täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Krundile viivate juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi valdajal. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudileping sõlmitakse võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes.

Ehituslubasid hoonetele enne ei väljastata kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja –rajatised. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavalitsusel) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

B JOONISED

 Situatsiooniskeem

 Olemasolev olukord

 Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 Põhijoonis koos tehnovõrkudega

 Planeeritud maakasutus ja kitsendused

 Illustratsioon

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

1. Situatsiooniskeem

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

2. Olemasolev olukord

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

4. Põhijoonis koos tehnovõrkudega

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

 Illustratsioon

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

C KOOSTÖÖ DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Tabel 5. Kooskõlastuste kokkuvõte.

Jrk Kooskõlastav instants

Kooskõlastuse kuupäev

Kooskõlastuse originaali asukoht

Kooskõlastaja nimi ja ametinimi

Märkused -

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Kraavi maaüksuse detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks	01.03.2024	25	7.2-3.2/1192-1	Sissetulev kiri	paa	Kambja Vallavalitsus

Kooskõlastus

Failid

Digiallkirjad

Seosed