RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna mahutulemustasu maksmise juhendi kinnitamine 2018. aastaks

KINNITATUD juhatuse 03.04.2018 otsusega nr 1-32/25

RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna mahutulemustasu maksmise juhend

1. Sissejuhatus

Seoses piirkondliku metsa ja töökorralduse eripäraga ei ole võimalik jaotada metsamajanduse tegevusvaldkonna eri piirkondade töökoormust võrdselt. Kindlustamaks sarnase töömahu eest makstavat töötasu arvestatakse varumispiirkonna meeskonnale, metsakasvatajatele, energiapuidu logistikule, metsaparandajale ja looduskaitse tööjuhil käesoleva juhendi kohaselt mahupalka.

2. Üldsätted

2.1 Mahutulemustasu maksimaalne määr on 50% arvestusperioodi põhipalgast. 2.2 Varumispiirkondadele ja metsakasvatajatele määratakse, lähtudes piirkonna

eripärast, arvestuslikud töömahud RMK juhatuse liikme sellekohase käskkirjaga.

2.3 Käesolevas juhendis sätestatud mahupalga määrad on mahupalga arvutamise aluseks.

2.4 Mahutulemustasu ümardamine toimub harilikul viisil täpsusega kaks kohta peale koma.

2.5 Mahutulemustasu makstakse välja arvestusperioodile järgneval kuul. 3. Mõisted

3.1 Arvestuslik töömaht – töömaht, mis leitakse erinevate tööde keerukuste kaalumisel.

3.2 Arvestusperiood – tulemuste hindamise periood, mille eest arvestatakse mahupalka.

3.3 Kvaliteedi osa mahupalgast – töö korraldamise ja andmete kajastamise kvaliteet.

4. Varumispiirkonna meeskond

4.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on metsamaterjali (sh raidmed ja laasimata tüvesed) kokkuveo vastuvõtu akti arvestuslik tihumeeter ehk tingtihu. Tingtihu arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on järgmised:

Raieliik KOEF LR 1,0 AR 2,0 HL 1,0 HR 4,0 RD 1,5 SR 1,5 TR 1,5 KR 4,0 Raidmed ja laasimata tüvesed 2,0

4.2 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta (01.07. kuni 31.12.).

4.3 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on kokkuveotöö vastuvõtu akti kuupäev.

4.4 Arvestusperioodi ülesanne tingtihudes:

4.5

4.6 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,07 eurot. 4.7 Mahutulemustasu kvaliteedi osa: 4.7.1 Erineva niiskustingimustega puistute raiumine

4.7.1.1 MÕÕDIK: Raiutud lagelankide niiskusindeks on võrdne või suurem kui URFis olevate eraldiste niiskusindeks.

4.7.1.2 KRITEERIUM: Kuivi, niiskeid ja märgasid puistuid majandusmetsas (kaitsekategooria T) peab raiuma sama või parema niiskusindeksiga, kui on URFis aasta algul.

4.7.1.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse MPL/VPT aruandega. 4.7.1.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse aasta

arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01 eurot. Regiooni juht põhjendab mitte tasumist töötasu korraldusel.

4.7.2 Regiooni juhi hinnang laoarvestuse pidamisele 4.7.2.1 MÕÕDIK: Varumispiirkonna meeskonna laoarvestuse pidamine peab

olema korraldatud kvaliteetselt. 4.7.2.2 KRITEERIUM: Laoarvestuse pidamine vastab nõuetele. 4.7.2.3 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse poolaasta

arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01 eurot. Regiooni juht põhjendab mitte tasumist töötasu korraldusel.

4.7.3 Regiooni juhi hinnang tööde korraldamise kvaliteedile 4.7.3.1 MÕÕDIK: Varumispiirkonna meeskonna töö peab olema korraldatud

kvaliteetselt. 4.7.3.2 KRITEERIUM: Töö korraldamine vastab nõuetele ja kokkulepetele. 4.7.3.3 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse poolaasta

arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01 eurot. Regiooni juht põhjendab mitte tasumist töötasu korraldusel.

Varumispiirkond

I poolaasta

ülesanne

II poolaasta

ülesanne

Edela Lääne piirkond 135000 165000

Edela Põhja piirkond 101250 123750

Edela Pärnu piirkond 108000 132000

Edela Viljandi piirkond 108000 132000

Kagu Jõgeva piirkond 108000 132000

Kagu Tartu piirkond 108000 132000

Kagu Valga piirkond 108000 132000

Kagu Võru piirkond 108000 132000

Kirde Alutaguse piirkond 108000 132000

Kirde Harju piirkond 108000 132000

Kirde Järva piirkond 108000 132000

Kirde Viru piirkond 108000 132000

4.7.4 Läbisõidu kasutuse koefitsient 4.7.4.1 MÕÕDIK: Varumispiirkonna meeskonna poolt korraldatud puiduveo

läbisõidu kasutuse koefitsient peab olema kõrge. 4.7.4.2 KRITEERIUM: Kõrge läbisõidu kasutuse koefitsient. 4.7.4.3 VÄÄRTUS: Varumispiirkonna meeskonna aasta arvestusperioodi

töömahtu ületavat summat suurendatakse lähtuvalt läbisõidu kasutuse koefitsiendist. Muutmise koefitsient on järgmine:

Läbisõidu kasutuse koefitsient

Koefitsient

Kuni 0,55 1,0 0,55 kuni 0,58 1,1 0,58 ja üle selle 1,2

4.8 Varumispiirkonna meeskonna mahupalga jagunemine ametite vahel on järgmine:

4.8.1 varumisjuht 12%; 4.8.2 praaker ja logistik 22%, v.a Lääne varumispiirkond, kus praaker on 16,5%

ja logistik 22%.

5. Metsakasvatajad 5.1 Metsakasvatajate mahutulemustasu arvestuse aluseks on metsauuendusfondi

(edaspidi MUF) ja noorendikefondi (edaspidi NOF) kaalutud keerukus (edaspidi tinghektar).

5.2 Fondide seis fikseeritakse kalendriaastaks aasta esimesel tööpäeval. 5.3 Fondide seisu fikseerimisel võetakse arvesse RMK ja Kaitseministeeriumi

omandis olevad majandatavad (T) ja majanduspiirangutega (K) kategooriaga eraldised. NOF fondis võetakse aluseks aktiivsed eraldised (NOF_a), millel puudub tunnus „Rohkem NOH ei tee“.

5.4 Piirkonna eripära koefitsient: Metsakasvataja fondide majandamisele kuluv tööaeg oleneb hallatava metsa hajususest. Hajususe koefitsiendina kasutatakse metsakasvataja piirkonna majandatava metsa (T) ja majanduspiirangutega metsa (K) pindala suhet piirkonna kogu pindalasse. Hajususe koefitsiendid on vahemikus 0,9 kuni 1,15 ning igale metsakasvataja piirkonnale arvutatakse koefitsient kalendriaastaks. Fondide alusel leitud mahutulemustasu korrutatakse läbi hajususe koefitsiendiga.

5.5 MUF kaalutud raskus ja tinghektar 5.5.1 MUF-is kaalutakse eraldise pindala läbi kasvukohatüübi ja

eesmärgipuuliigi koefitsiendiga, mille kaudu arvutatakse MUF keerukus. 5.5.2 Arvutamisel võetakse aluseks jaotus ja koefitsiendid:

5.5.2.1 Keerukas: 1,5 5.5.2.2 Keskmine: 1,0 5.5.2.3 Kerge: 0,5 5.5.3 MUF raskuse arvutamisel kasutatakse järgmist KKT ja EPL teatmikku:

KKT Raskus okaspuu EPL korral Raskus lehtpuu EPL korral

AN 1,5 0,5

JK 1,0 1,0

JM 1,0 1,0

JO 1,5 1,5

JP 1,0 0,5

KL 1,5 1,0

KM 1,0 0,5

KN 0,5 0,5

KR 1,0 0,5

LD 1,0 0,5

LL 1,5 1,0

LU 1,5 1,0

MD 1,0 0,5

MO 1,5 1,5

MP 1,5 1,5

MS 1,0 0,5

ND 1,5 0,5

OS 1,0 0,5

PH 0,5 0,5

RB 1,0 0,5

SJ 1,5 1,0

SL 1,5 1,0

SM 0,5 0,5

SN 1,0 0,5

SS 1,0 0,5

TA 1,5 0,5

TP 1,0 1,0

TR 1,5 0,5

5.5.4 Arvestuslik töömaht: MUF-is loetakse metsakasvataja piirkonna

arvestuslikuks fondi suuruseks 700 tinghektarit. 5.5.5 Tinghektari hind: tinghektarit ületava osa hektari hind on 2,00 eurot. 5.6 NOF kaalutud raskus ja tinghektar 5.6.1 NOF-is kaalutakse eraldise pindala läbi peapuuliigi koefitsiendiga, mille

kaudu arvutatakse NOF keerukus. 5.6.2 Arvutamisel võetakse aluseks jaotus ja koefitsiendid:

5.6.2.1 Keerukas: 1,0 5.6.2.2 Keskmine: 0,5 5.6.3 NOF raskuse arvutamisel kasutatakse järgmist teatmikku:

Raskus okaspuu PPL korral Raskus lehtpuu PPL korral

1,0 0,5

5.6.4 Arvestuslik töömaht: NOF-is loetakse metsakasvataja piirkonna

arvestuslikuks fondi suuruseks 1400 tinghektarit. 5.6.5 Tinghektari hind: tinghektarit ületava osa hektari hind on 1,50 eurot. 5.7 Elektriliinide ja gaasitrasside koefitsiendid 5.7.1 Arvestuslik töömaht: Tinghektareid ei rakendata 5.7.2 Teostatud tööde hektari hind: 1,50 eurot 5.8 Mahutulemustasu kvaliteediosa 5.8.1 Mahutulemustasu kvaliteedipalga osa on kuni 30% fondide tinghektaritelt

arvutatud mahutulemustasust, milles on arvesse võetud MUF ja NOF kvaliteedi paranemist, korrastamist aasta jooksul ning metsakasvatusjuhi (edaspidi MKJ) hinnangut tööde korraldamisele. Tingimuste vastavuse

korral makstakse kvaliteedipalga osa juurde teise poolaasta mahutulemustasule.

5.8.2 MUF kvaliteet 5.8.2.1 Mõõdik: Uuendada mets kiiresti 5.8.2.2 Kriteerium: Metsa uueneb õigeaegselt 5.8.2.3 Väärtus: Juhul, kui paraneb MUF majandusliku edukuse indeks

(edaspidi MEI) võrreldes eelmise kalendriaastaga, makstakse kvaliteedipalka kuni 10%.

5.8.3 NOF kvaliteet 5.8.3.1 Mõõdik: Kasvatada noorendik kiiresti latimetsaks 5.8.3.2 Kriteerium: Noorendik kasvab latimetsaks õigeaegselt 5.8.3.3 Väärtus: Juhul, kui paraneb NOF majandusliku edukuse indeks

(edaspidi MEI) võrreldes eelmise kalendriaastaga, makstakse kvaliteedipalka kuni 10%

5.8.3.4 MKJ hinnang tööde korraldamisele 5.8.3.4.1 Mõõdik: metsakasvataja töö on korraldatud kvaliteetselt 5.8.3.4.2 Kriteerium: töö korraldamine vastab nõuetele ja kokkulepetele 5.8.3.4.3 Väärtus: juhul, kui kriteerium on täidetud tasutakse kvaliteedipalka

kuni 10% teenitust mahutulemustasust. Metsakasvatusjuht põhjendab mitte tasumist töötasu korraldusel.

5.8.3.4.3.1 Hindamise ulatus: vähemalt kolm eraldist MUR, MUH, MUT, NOF_a ja NOF_p fondis iga metsakasvataja tööpiirkonnas.

5.8.3.4.3.2 Hindamise kriteerium: vastab nõuetele või ei vasta kvaliteedile 5.8.3.4.4 Hinnatavad tingimused: eesmärgi puuliigi vastavus, teostatud töö

kvaliteet, kavandatud töövõtte õigsus ja aeg, metsakahjustuste fikseerimine

5.8.3.4.4.1 Eraldise hindamise kohta koostatakse akt 5.8.3.4.4.2 Tööde korraldamise hindamisel võetakse lisaks arvesse tähtaegadest

kinnipidamist, andmete õiget kajastamist infosüsteemis ning lisakohustuste täitmist

5.8.4 Mahutulemustasu vähendamine 5.8.4.1 Mõõdik: uuenenuks arvestatud eraldiste pindala 5.8.4.1.1 Kriteerium: uuenenuks on arvestatud aasta algul seatud pindala 5.8.4.1.2 Väärtus: 5.8.4.1.2.1 metsakasvatajale püstitatud uuenenuks arvestamise pindalalisest

ülesandest jääb täitmata kuni 10%, vähendatakse fondide põhjal arvutatud mahutulemustasu 20%

5.8.4.1.2.2 metsakasvatajale püstitatud uuenenuks arvestamise pindalalisest ülesandest jääb täitmata rohkem kui 10%, vähendatakse fondide põhjal arvutatud mahutulemustasu 40%

5.8.4.2 Mõõdik: hooldada noorendikke kvaliteetselt 5.8.4.2.1 Kriteerium: noorendike hooldamine vastab kvaliteedinõuetele 5.8.4.2.2 Väärtus: noorendike hooldamise kvaliteet on analüütikute poolt

teostatud NOH ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%, vähendatakse fondide mahutulemustasu 10%

5.8.5 Mahutulemustasu väljamaksmine 5.8.5.1 I poolaastal tasustatakse 30% MUF ja NOF fondide arvutuslikust

mahutulemustasu summast. 5.8.5.2 II poolaasta ning mahutulemustasu kvaliteedi osa tasustatakse koos.

6. Energiapuidu logistikud

6.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on hakkpuidu saaja poolt vastuvõetud kogus. RMK energiapuidu logistikute esimese poolaasta arvestuslik töömaht on 30000 tingtihu ja teise poolaasta 30000 tingtihu. Tingtihu arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on metsas hakkimisel 1tm=1,5tingtihu ja platsil hakkimisel 1tm=0,5tingtihu.

6.2 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta (01.07. kuni 31.12.).

6.3 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on saadetud veodokumendi kuupäev.

6.4 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,04 eurot. 6.5 Kvaliteedi osa: Ei määrata.

7. Metsaparandajad

7.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on metsaparandustalituse poolt korraldatavate tööde aastane kogumaksumus (kapitaalmahutused, uuendus-, hooldus- ja remonttööd), mis on viidud vastavusse Statistikaameti poolt avaldatud reaalehitushinnaga.

7.2 Arvestusperiood: Aasta. 7.3 Arvestusperioodi töömaht: Metsaparandaja poolt korraldatud tööde

maksumus. Arvestusliku töömahu aluseks on töö vastuvõtu akti kuupäev. 7.4 Töömahu hind: Iga korraldatud töö summa 1 euro = 0,0016 eurot. 7.5 Kvaliteedi osa: Kokku osakaal 60% mahutulemustasuna tasumisele kuuluvast

summast. 7.5.1 Metsateede hööveldamise aeg.

7.5.1.1 MÕÕDIK: Hööveldada teid õigeaegselt. 7.5.1.2 KRITEERIUM: Töötaja poolt korraldatud hööveldatud tee kilomeetrid

poolaastas. Kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korraldusega. 7.5.1.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse Aruandekeskuse aruandega

Eelarve täitmine. 7.5.1.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui ei ole täidetud nõutav teede hööveldamise

kilomeetrid, vähendatakse mahutulemustasu summat esimese poolaasta osas – 10% ja teise poolaasta osas -10%.

8.6.2. Metsakuivendussüsteemide korraline hooldus. 8.6.2.1. MÕÕDIK: Maaparandussüsteemid hooldada õigeaegselt (tsükkel 6-7a). 8.6.2.2. KRITEERIUM: Töötaja poolt korraldatud hooldatavad objektid aastas

vastavalt nimekirjale. Kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korral- dusega.

8.6.2.3. ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse DHS sarjas „Maaparandus- süsteemide hoolduse dokumentatsioon“ (3-2.15).

8.6.2.4. VÄÄRTUS: Juhul, kui nimekirjas olevad objektid ei ole hooldatud, vähendatakse mahutulemustasu summat -20%.

8.6.3. Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektide tähtajaks vastuvõtmine.

8.6.3.1. MÕÕDIK: Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektid on vastuvõetud tähtaegselt.

8.6.2.2. KRITEERIUM: Töötaja poolt vastuvõetud objektid aastas vastavalt nimekirjale. Kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korraldusega.

8.6.2.3. ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse DHS sarjades „Lõpetatud metsaparandustööde aktid“ (6-31.1 ja 6-31.2).

8.6.2.4. VÄÄRTUS: Juhul, kui nimekirjas olevad objektid ei ole vastuvõetud, vähendatakse mahutulemustasu summat -20%.

9. Lõppsätted Käesoleva juhendi täitmise eest vastutavad regiooni juhid oma regioonis ja talituse juhatajad oma talituses.