Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisasjade valdamise, kasutusse andmise, üleandmise ja omandamise korra kinnitamine

RMK kinnisasjade üleandmise ja otsustuskorras

võõrandamise juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 15 lõike 2 punkti 9 ja § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK kinnisasjade üleandmise ja otsustuskorras võõrandamise juhend“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_rmk_kinnisasjade_uleandmise_ja_otsustuskorras_vooran- damise_juhend.pdf) ja kehtestada see alates 01.10.2020.

2. T u n n i s t a d a alates 01.10.2020 k e h t e t u k s RMK juhatuse 12.12.2017 otsus nr 1-32/110 „Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisasjade valdamise, kasutusse andmise, üleandmise ja omandamise korra kinnitamine“.

3. Seni kinnisvaraosakonna ülesannetega, mis otsuse punktis 1 nimetatud juhendi kohaselt on

metsaosakonna ülesanded, seotud dokumendid tuleb kinnisvaraosakonnal üle anda metsaosakonnale hiljemalt 01.10.2020. Üleandmisele ei kuulu maakorraldustoimingutega ja kinnistamistoimingutega seotud asjaajamine, kuna nende alaseid ülesandeid täitvad töötajad on üle viidud kinnisvaraosakonnast metsaosakonda.

(allkirjastatud digitaalselt) Aigar Kallas Juhatuse esimees Jaotuskava: kõik struktuuriüksused Rainer Laigu Tootmis- ja finantskontroller 09.09.2020

JUHATUS

OTSUS

15. september 2020 nr 1-32/81

KINNITATUD

RMK juhatuse

15.09.2020

otsusega nr 1-32/81

RMK kinnisasjade üleandmise ja otsustuskorras võõrandamise juhend

1. Üldsätted Juhend kehtestab nõuded toimingute tegemiseks, mille tulemusel hoonestamata või

hoonestatud kinnisasi võõrandatakse otsustuskorras või antakse üle teisele riigivara

valitsejale või Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teisele asutusele.

2. Mõisted Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. Maa-ameti Keskkonnaministeeriumi riigivara rakendus – Maa-ameti poolt

kaardiserveris peetav Keskkonnaministeeriumi valitsemisala riigivara register;

2.2. kinnisasi – maa või veeala piiritletud osa, mis on kantud kinnistusraamatusse;

2.3. maakorraldaja – maakorralduse peaspetsialist või maakorraldusspetsialist;

2.4. hoonehaldur – haldusjuht, haldusspetsialist või remondi-hooldusspetsialist;

2.5. RKVR – riigi kinnisvararegister;

2.6. RITA – riigimetsa takseerandmete rakendustarkvara.

3. Kinnisasja üleandmine teisele riigivara valitsejale või Keskkonna- ministeeriumi valitsemisala teisele asutusele

3.1. Kinnisasja üleandmise menetlus algab sellekohase taotluse alusel.

3.2. Peametsaülem otsustab, vajadusel kaasab teiste valdkondade vastutavaid töötajaid

arutellu, kinnisasja vajalikkuse üle RMK-le põhimääruses sätestatud ülesannete

täitmiseks.

3.3. Juhul, kui ilmnevad kinnisasja üleandmist takistavad asjaolud, teavitab

peametsaülem nendest taotluse esitajat.

3.4. Kinnisasja üleandmine teisele riigivara valitsejale toimub riigivara valitsejate

omavahelisel kokkuleppel või Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teisele

asutusele keskkonnaministri käskkirja alusel.

3.5. Kinnisasja üleandmise alusdokumendiks on keskkonnaministri käskkiri, millega

antakse valitsemine üle teisele riigivara valitsejale või määratakse volitatud

asutuseks teine Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev asutus.

3.6. Kinnisasja üleandmise keskkonnaministri käskkirja valmistab ette metsaosakonna

spetsialist.

3.7. Käskkirja alusel koostab metsaosakonna spetsialist kinnisasja valitsejate vahelise

üleandmise-vastuvõtmise akti, mille allkirjastab RMK esindajana juhatuse esimees

või tema äraolekul teine juhatuse liige.

3.8. Metsaosakonna spetsialist salvestab riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti DHS-i

ja saadab DHS-i viite kinnisvaraarvestusspetsialistile ning põhivara vanem-

raamatupidajale.

3.9. Juhul, kui selgub vajadus kinnisasja koormava kasutuslepingu lõpetamiseks,

korraldab metsaülem kasutuslepingu lõpetamise.

3.10. Juhul, kui kinnisasjale on vaja enne üleandmist seada piiratud asjaõigus, valmistab

metsaosakonna spetsialist ette peametsaülema käskkirja piiratud asjaõigusega

koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

2

4. RMK sisene kooskõlastamine kinnisasja otsustuskorras võõrandamisel 4.1. Kinnisasja võõrandamise menetlus algab sellekohase taotluse alusel.

4.2. Metsaülem kontrollib võõrandatava kinnisasjaga seotud eraldiste lisatunnuse

„Müüki“ olemasolu eesmärgistamise rakendustarkvaras.

4.3. Juhul, kui võõrandatava kinnisasjaga seotud eraldistel ei ole maakasutusliku

eesmärgi lisatunnust „Müüki“, küsib metsaülem võõrandamise kaalutlusotsuse

tegemiseks DHS-i kaudu seisukoha võõrandatava kinnisasja vajalikkuse kohta

RMK põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks ja tingimused metsamajanduse

peaspetsialistilt, külastuskorraldusosakonna juhatajalt, looduskaitseosakonna

juhatajalt, kinnisvaraosakonna juhatajalt ning taimla- ja seemnemajandusosakonna

juhatajalt. Kui kõigi seisukoha andjate poolt on võõrandatava kinnisasjaga seotud

eraldised tunnistatud ebaotstarbekaks või 14 kalendripäeva jooksul ei ole DHS-i

kaudu seisukohta antud, sisestab metsaülem eraldistele maakasutusliku eesmärgi

lisatunnuse „Müüki“.

4.4. Juhul, kui kinnisasi on RMK põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik,

valmistab metsaosakonna spetsialist ette peametsaülema poolt juhatusele esitatava

võõrandamisest keelduva juhatuse otsuse eelnõu „Seisukoha andmine riigivara valitsejale RMK valduses oleva vara võõrandamise otsustamiseks“.

4.5. Juhul, kui võõrandatava kinnisasjaga seotud eraldised ei ole vajalikud RMK

põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks, kontrollib metsaülem, kas

kinnisasjal paiknevad ehitised ja koormavad kasutuslepingud on kantud RKVR-i.

Kui ehitised või koormavad kasutuslepingud on RKVR-i kandmata või kanne ei

vasta tegelikule olukorrale, teeb ehitiste puhul hoonehaldur ja kasutuslepingu korral

metsaosakonna spetsialist kande vastavalt, kas ehitisregistris või RKVR-s.

4.6. Metsaosakonna spetsialist valmistab ette peametsaülema poolt juhatusele esitatava

juhatuse otsuse eelnõu „Seisukoha andmine riigivara valitsejale RMK valduses

oleva vara võõrandamise otsustamiseks“ ja järgmised dokumendid:

4.6.1. võõrandamise taotlus;

4.6.2. metsaülema poolt kooskõlastatud võõrandatava kinnisasja jagamise

ettepanek skeemina;

4.6.3. seletuskiri, mis sisaldab ülevaadet võõrandamise vajadusest, varasematest

kokkulepetest RMK ja taotleja vahel ning ülevaadet RMK sisesest

kooskõlastamisest.

4.7. Peametsaülem edastab juhatuse otsuse ja kaaskirja Keskkonnaministeeriumile ning

taotlejale.

4.8. Metsaülem sisestab eesmärgistamise rakendustarkvaras võõrandatava kinnisasja

eraldistele maakasutusliku eesmärgi „Maade müük“. 4.9. Põhivara vanemraamatupidaja muudab võõrandatava kinnisasja põhivarakontot.

Põhivarakonto „Maa“ muudetakse „Hoonestamata KVI Maa“.

4.10. Kinnisasja võõrandamisega seonduvad maakorraldustoimingud algatab, korraldab

ja kulud tasub taotleja.

4.11. Juhul, kui selgub vajadus kinnisasja koormava kasutuslepingu lõpetamiseks,

korraldab metsaülem kasutuslepingu lõpetamise.

4.12. Kui kinnisasjale on vaja enne võõrandamist seada piiratud asjaõigus, valmistab

metsaosakonna spetsialist ette peametsaülema käskkirja piiratud asjaõigusega

koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

5. RMK väline kooskõlastamine kinnisasja võõrandamisel 5.1. Pärast maakorraldustoimingute tegemist ja kinnisasja kandmist kinnistus-

raamatusse teavitab metsaülem kinnisvaraosakonna juhatajat vajadusest algatada

3

RKVR-s menetlus teiste riigivara valitsejate huvide tuvastamiseks.

5.2. Kinnisvaralepingute spetsialist algatab RKVR-s menetluse teiste riigivara

valitsejate huvide tuvastamiseks.

5.3. Juhul, kui kinnisasi on vajalik teisele riigivara valitsejale, küsib peametsaülem

juhatuse seisukoha kinnisasja üleandmiseks teisele riigivara valitsejale. Juhatuse

nõusolekul kinnisasja üleandmiseks teisele riigivara valitsejale lõpeb võõrandamise

menetlus ja kinnisasja üleandmisel lähtutakse juhendi peatükist 3.

6. Kinnisasja otsustuskorras võõrandamise läbiviimine 6.1. Kinnisasja hariliku väärtuse hindamiseks tellib kinnisvaralepingute spetsialist

hindamisaruande ja suhtleb taotlejaga RMK poolt tehtavate kulutuste tasumise

kinnituse saamiseks.

6.2. Kinnisvaralepingute spetsialist saadab pärast hindamisaruande saamist selle

nõustumise saamiseks taotlejale. Samuti küsib taotlejalt kinnitust juhatuse otsuses

otsustuskorras võõrandamise eeldustena märgitud tingimustega nõustumise kohta.

6.3. Juhul, kui taotleja ei nõustu hinnatud kinnisasja hariliku väärtusega või

tingimustega, peatatakse võõrandamise menetlus kokkuleppe saavutamiseni või see

lõpetatakse.

6.4. Kinnisvaralepingute spetsialist koostab kinnisasja võõrandamiseks Vabariigi

Valitsuse korralduse eelnõu ja keskkonnaministri käskkirja eelnõu ning

seletuskirjad. Kõik kinnisasja otsustuskorras võõrandamiseks ettevalmistatud

dokumendid saadetakse kinnisvaraosakonna juhataja allkirjastatud kaaskirjaga

Keskkonnaministeeriumile.

6.5. Kinnisasja otsustuskorras võõrandamise alusdokumendiks on keskkonnaministri

käskkiri.

6.6. Notariaalseks tehinguks vajalikud dokumendid valmistab ette ja edastab

metsaülemale kinnisvaralepingute spetsialist.

6.7. Metsaülem lepib notariga kokku kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu

sõlmimise aja ja koha ning edastab notarile tehinguks vajalikud dokumendid.

6.8. Juhul, kui võõrandamine toimub tasu eest teavitab metsaülem müügiraamatupidajat

arve esitamise vajadusest.

6.9. Hiljemalt kahe kuu jooksul peale keskkonnaministri käskkirja väljaandmist sõlmib

RMK juhatuse liikme poolt notariaalse volikirjaga volitatud metsaülem või

peametsaülem kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu.

6.10. Lepingu sõlmija salvestab kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu DHS-i ja

saadab DHS-i viite kinnisvaraarvestusspetsialistile ning põhivara vanem-

raamatupidajale.

6.11. Kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega seotud kulud tasub

taotleja. 6.12. Kinnisvaralepingute spetsialist korraldab kinnisasja müügilepingu ja asjaõigus-

lepingu sõlmimisest 10 päeva jooksul teate avaldamise väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja RMK kodulehel. Teates tuleb märkida vara omandaja, hind ja muud

õigusaktides nõutud tingimused.

7. Toimingud registrites kinnisasja üleandmisel või võõrandamisel 7.1. Kinnisvaraarvestusspetsialist lisab RKVR-i ja Keskkonnaministeeriumi riigivara

rakendusse üleandmise ja võõrandamise alusdokumendid.

7.2. RKVR-s tehtud registrikanded edastatakse automaatselt Maa-ameti Keskkonna-

ministeeriumi riigivara rakendusse.

4

8. Üleantava ja võõrandatava kinnisasjaga tehtavad raamatupidamislikud kanded ja takseerandmete kustutamine RITA-st

8.1. Põhivara vanemraamatupidaja selgitab AXA põhivara, Maa-ameti Keskkonna-

ministeeriumi riigivara rakenduse ja RKVR-i andmete alusel 15. kuupäevaks välja

eelmisel kuul üle antud ja võõrandatud kinnisasjad.

8.2. Müügiarve koostamise järgselt muutub põhivara kaardil võõrandatud kinnisasja

staatuseks „Müüdud“ ja põhivara likvideerimise kuupäevaks on kinnisasja

müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise kuupäev.

8.3. Põhivara vanemraamatupidaja märgib teisele riigivara valitsejale üle antud

kinnisasja korral põhivara kaardil põhivara oleku staatuseks „Maha kantud“ ja

sisestab põhivara kaardile likvideerimise kuupäeva ning mahakandmise kandele

üleandmist lubava käskkirja andmed. Likvideerimise kuupäev on kinnisasja

üleandmise-vastuvõtmise akti kuupäev.

8.4. Metsakorraldaja kustutab kord kuus RITA-s võõrandatud kinnisasjal olevad

kvartalid, v.a kui kinnisasi on üle antud Keskkonnaministeeriumi, Kaitse-

ministeeriumi või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse

ja Siseministeeriumi valitsemisalasse ajutise kontrollijoone rajamiseks. 8.5. Aastainventuuri käigus hindab metsaülem võõrandamata kinnisasja olemi

asjakohasust põhivarakontol „Hoonestamata KVI Maa“ ja teeb ettepaneku peametsaülemale kinnisasja kandmiseks põhivarakontole „Maa“. Peametsaülem

edastab andmed põhivara vanemraamatupidajale, kes valmistab ette juhatuse otsuse

eelnõu. Juhatuse otsuse järgselt kustutab metsaülem kinnisasja eraldistelt

maakasutusliku eesmärgi „Maade müük“.

KINNITATUD

RMK juhatuse 12.12.2017

otsusega nr 1-32/110

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSE KINNISASJADE VALDAMISE, KASUTUSSE ANDMISE, ÜLEANDMISE JA OMANDAMISE KORD

Käesolevaga määratakse lisaks õigusaktidega sätestatud nõuetele Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) kinnisasjade valdamise, kasutusse andmise, üleandmise ja omandamise ning kinnisasjadel asuvate ehitiste kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise nõuded alljärgnevalt: 1. Valdamine

1.1. RMK valduses olevate kinnisasjade üle peetakse arvestust riigi kinnisvararegistris sellekohaste õigusaktide kohaselt. 1.2. Reeglina on hoonestatud kinnisasjad, s.o ehitised koos neid teenindava maaga kinnisvaraosakonna valduses ja hoonestamata kinnisasjad metsaosakonna valduses. 1.3. Kinnisasja valdava struktuuriüksuse juhi poolt määratakse igale kinnisasjale valitsemise eesmärk tulenevalt riigivaraseaduse § 10 lõikest 1. Metsaosakonna valduses olevale hoonestamata kinnisasjale määrab metsaosakonna peametsaülem kinnisasja eest vastutava töötaja (edaspidi vastutav isik). Kinnisvaraosakonna valduses olevale hoonestatud kinnisasjale määrab kinnisvaraosakonna juhataja kinnisasja eest vastutava töötaja (edaspidi vastutav isik). 1.4. Vastutavad isikud vastutavad: 1.4.1. kinnisasja ja sellel paiknevate ehitiste kohta riigi kinnisvararegistrisse ja ehitisregistrisse kantud andmete ajakohasuse ja täpsuse eest; 1.4.2. kinnisasja ja ehitistega seotud muudatuste kandmise eest riigi kinnisvararegistrisse, ehitisregistrisse ja finantsarvestusse. 1.5. Metsaosakonna valduses olevatel kinnisasjadel asuvatele ehitistele määratakse ehitist valdava struktuuriüksuse juhi poolt volitatud isik. Volitatud isikud vastutavad ehitiste kohta riigi kinnisvararegistrisse ja ehitisregistrisse kantud andmete ajakohasuse ja täpsuse eest ning asjakohaste muudatuste kandmise eest riigi kinnisvararegistrisse, ehitisregistrisse ja finantsarvestusse. 1.6. Kinnisasja RMK valdusesse saamisel tuleb valdusesse saamise dokumendid (kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise akt, müügileping koos lisadega jms) salvestada DHS-i, millest viide saata raamatupidamisosakonna põhivara raamatupidajale ja kinnisvaraosakonna juhatajale, kes suunab hoonestamata kinnisasja eelnimetatud dokumendid vastutava isiku määramiseks RMK metsaosakonna peametsaülemale või määrab hoonestatud kinnisasja eest vastutava isiku. Kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist teavitab kinnisasja valdusesse saamisest raamatupidamisosakonna põhivara raamatupidajat riigi kinnisvararegistris valduse kohta registrikande kinnitamise kuupäeval. Vastutava isiku määramisest kinnisasjale teavitab e-kirja teel raamatupidamisosakonna põhivara raamatupidajat hoonestatud kinnisasjade puhul kinnisvaraarvestusspetsialist ja hoonestamata kinnisasjade puhul metsaosakonna assistent hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates vastutava isiku määramisest.

2 1.7. Vastutav isik tutvub (mitte kauem kui ühe kuu jooksul) RMK valdusesse antud kinnisasjaga. Kui sellel on riigi kinnisvararegistrisse mittekantud ehitisi, siis algatab vastutav isik nende lammutamise või arvele võtmise teatades lammutamise või arvelevõtmise vajadusest e-kirja teel kinnisvaraosakonna juhatajale, kes määrab ülesande täitmiseks töötaja. Vastutav isik peab ehitise kohta huvi tuvastamiseks saatma e-kirja ka külastuskorraldusosakonna juhatajale. 1.8. Riigi kinnisvararegistrisse mittekantud ehitise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotleb kinnisvaraosakonna juhataja määratud töötaja, kes korraldab ka ehitise mahulise ja plaanilise hindamise. Esitatud materjalide (lammutusluba ja hinnatud maht) alusel korraldab kinnisvaraosakond riigihanke lammutamistööde läbiviimiseks. 1.9. Riigi kinnisvararegistrisse mittekantud ehitise arvele võtmise korraldab metsaosakonna vastutava isiku ettepaneku alusel kinnisvaraosakonna juhataja määratud töötaja. Maa jagamise vajadusel kooskõlastab kinnisvaraosakonna vastutav isik metsaosakonna vastutava isikuga ehitise teenindusmaa piirid ning esitab taotluse maaosakonnale katastriüksuse jagamiseks. Maaosakond korraldab katastriüksuse jagamise. 1.10. Riigi kinnisvararegistrisse mittekantud ehitise arvelevõtmisest ehitisregistris või ehitise andmete muutmisest ehitisregistris teavitab vastutav isik kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestus- spetsialisti ja raamatupidamisosakonna põhivara raamatupidajat ehitise arvelevõtmisest toimingut tõendava väljavõttega ehitisregistrist. 2. Kasutusse andmine 2.1. Kinnisasja (maatükk või hoone või rajatis tervikuna või nende osad, (välja arvatud poollooduslikke kooslusi sisaldavaid maatükke) kasutamiseks andmise ja selle viisi otsustamine, kasutustasu alghinna, kasutusse andmise tähtaegade ja muude tingimuste määramine ning enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise komisjoni moodustamise – otsustab käskkirjaga hoonestamata kinnisasja puhul RMK metsaosakonna peametsaülem, hoonestatud kinnisasja puhul RMK kinnisvaraosakonna juhataja. Hoonestamata kinnisasja kasutusse andmiseks valmistab käskkirja ette RMK metsaosakond, kes kooskõlastab selle eelnevalt ehitist valdava struktuuriüksuse juhiga, kui kinnisasjal asuv ehitis on teise struktuuriüksuse valduses. Hoonestatud kinnisasja või hoone või rajatise tervikuna või osaliselt kasutusse andmiseks valmistab käskkirja ette RMK kinnisvaraosakond. 2.2. Poollooduslikke kooslusi sisaldava kinnisasja kasutamiseks andmise ja selle viisi otsustamine, kasutustasu alghinna, kasutusse andmise tähtaegade ja muude tingimuste määramine ning enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise komisjoni moodustamise – otsustab käskkirjaga RMK looduskaitseosakonna juhataja. Hoonestamata kinnisasja kasutusse andmiseks valmistab käskkirja ette RMK looduskaitseosakond. 2.3. Kinnisasja tervikuna või osaliselt Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teisele riigiasutusele kasutusse andmiseks asja kasutamise kokkuleppe tingimuste ja kulude katmise määramine – otsustab käskkirjaga hoonestamata kinnisasja puhul RMK metsaosakonna peametsaülem, hoonestatud kinnisasja puhul RMK kinnisvaraosakonna juhataja. Hoonestamata kinnisasja kasutusse andmiseks valmistab käskkirja ette RMK metsaosakond, kes kooskõlastab selle eelnevalt kinnisasja valdava struktuuriüksuse juhiga, kui kinnisasi on teise struktuuriüksuse valduses. Hoonestatud kinnisasja või hoone või rajatise tervikuna või osaliselt teisele Keskkonnaministeeriumi valitsemisala riigiasutusele kasutusse andmiseks valmistab käskkirja ette RMK kinnisvaraosakond.

3 2.4. Kinnisasja servituutidega koormamise ja kasutusse andmise viisi otsustamine, kasutusse andmise tähtaja ja muude kasutusse andmise tingimuste määramine ning enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise komisjoni moodustamine või läbirääkimise pidaja määramine – otsustab käskkirjaga hoonestamata kinnisasja puhul RMK metsaosakonna peametsaülem, hoonestatud kinnisasja puhul RMK kinnisvaraosakonna juhataja. Hoonestamata kinnisasja servituutidega koormamiseks valmistab käskkirja ette RMK metsaosakond, kes kooskõlastab selle eelnevalt ehitist valdava struktuuriüksuse juhiga, kui kinnisasjal asuv ehitis on teise struktuuriüksuse valduses. Hoonestatud kinnisasja servituutidega koormamiseks valmistab käskkirja ette RMK kinnisvaraosakond. 2.5. Kinnisasja hoonestusõigusega koormamise kuni 50 aastaks, muude piiratud asjaõigustega koormamise ja kasutusse andmise viisi otsustamine ning kasutusse andmise tähtaegade ja muude kasutusse andmise tingimuste määramine, samuti koormamise lepingu muutmise ning koormamise lõpetamise otsustamine – toimub igakordse juhatuse otsuse alusel, mille valmistab ette RMK metsaosakond kas omal initsiatiivil või koormamisest huvitatud isiku või struktuuriüksuse ettepanekul. 2.6. Kinnisasja hoonestusõigusega koormamisel rohkem kui 50 aastaks ja kasutusse andmise viisi otsustamine ning kasutusse andmise tähtaegade ja muude kasutusse andmise tingimuste määramine - toimub igakordse nõukogu otsuse alusel, mille eelnõu esitab juhatus. Juhatuse vastava otsuse eelnõu valmistab ette RMK metsaosakond kas omal initsiatiivil või koormamisest huvitatud isiku või struktuuriüksuse ettepanekul. 2.7. Metsatee kasutamiseks ja korrashoiu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksusega või teise riigiasutusega kokkuleppe sõlmimine ja selle tingimuste määramine – otsustab RMK metsaosakonna peametsaülem käskkirjaga. 3. Üleandmine

3.1. Kinnisasja teisele riigivara valitsejale üleandmine toimub riigivara valitsejate omavahelisel kokkuleppel, kusjuures vajalikud dokumendid menetluseks valmistab ette kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist. Üleandmise akti salvestab kinnisvaraarvestusspetsialist DHS-is ja saadab viite raamatupidamisosakonna põhivara raamatupidajale.

3.2. Kinnisasja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teisele riigiasutusele üleandmise otsustab keskkonnaminister, kusjuures vajalikud dokumendid menetluseks valmistab ette kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist. Üleandmise akti salvestab kinnisvaraarvestusspetsialist DHS-is ja saadab viite raamatupidamisosakonna põhivara raamatupidajale. 3.3. Kinnisasja (maa, sellel asuvad hooned ja rajatised, kinnisasjaga seotud kohustused) üleandmine ühelt struktuuriüksuselt teisele toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt salvestatakse kinnisasja üleandva struktuuriüksuse juhi määratud töötaja poolt DHS-is, kinnitatakse DHS-is nii üleandva kui ka vastuvõtva struktuuriüksuse juhi poolt ning viide saadetakse põhivara vanemraamatupidajale ja kinnisvaraarvestusspetsialistile. Kuni akt ei ole üleandva ja vastuvõtva struktuuriüksuse juhi kinnitatud, ei saa põhivara arvestuses vara valdava struktuuriüksuse kohta muudatust teha. 3.4. Kinnisasja üleandmisest teisele riigivara valitsejale või teisele volitatud asutusele teavitab kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist raamatupidamisosakonna põhivara raamatupidajat ja volitatud isikut või vastutavat isikut riigi kinnisvararegistris kinnisasja üleandmise kohta registrikande kinnitamise kuupäeval.

4 4. Omandamine

4.1. Kinnisasja või hoonestusõiguse omandamise ning omandamise tingimuste otsustamine ja läbirääkimiste pidaja määramine – toimub igakordse juhatuse otsuse alusel, mille valmistab ette hoonestatud kinnisasjade osas kinnisvaraosakond ning hoonestamata kinnisasjade osas metsaosakond, kas omal initsiatiivil või huvitatud struktuuriüksuse ettepanekul, viide otsusest saadetakse raamatupidamisosakonna põhivara raamatupidajale.

4.2. Teisele isikule kuuluva kinnisasja piiratud asjaõigusega (reaal- ja isiklikud servituudid) koormamise välja arvatud isikliku kasutusõigusega koormamise korral erateede kasutamiseks, otsustamine, tingimuste kehtestamine kinnisasja omanikega peetavateks läbirääkimisteks ja läbirääkimisi pidavate isikute määramine – toimub igakordse juhatuse otsuse alusel, mille valmistab ette metsaosakond kas omal initsiatiivil või huvitatud struktuuriüksuse ettepanekul, viide otsusest saadetakse raamatupidamisosakonna põhivara raamatupidajale. 4.3. Teistele isikutele kuuluvate kinnisasjade isikliku kasutusõigusega koormamise otsustamine erateede kasutamiseks, tingimuste kehtestamine kinnisasja omanikega peetavateks läbirääkimisteks ja läbirääkimisi pidavate isikute määramine – toimub RMK metsaosakonna peametsaülema igakordse käskkirja alusel, mille valmistab ette metsaosakond kas omal initsiatiivil või huvitatud struktuuriüksuse ettepanekul, viide otsusest saadetakse raamatupidamisosakonna põhivara raamatupidajale. 5. Riigi kinnisvararegistrisse kantud ehitiste kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine 5.1. RMK valduses oleva maatüki oluliseks osaks oleva ehitise kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine – toimub igakordse juhatuse otsuse alusel, mille valmistab ette kinnisvaraosakond vara valdava struktuuriüksuse ettepanekul. Otsuse ettevalmistamiseks esitab raamatupidamisosakond kinnisvaraosakonnale käesoleva korra punktides 5.2.1 ja 5.2.3 loetletud finantsandmed.

5.2. Kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 5.2.1. kinnisasja nimetus, registri- ja tehnilised andmed, soetusaeg ja –maksumus, jääkväärtus ning kõlbmatuks tunnistamise põhjus; 5.2.2. kinnisasja mahakandmise korraldaja ning toimingud mahakantava varaga. Hävitamise viisiks määratakse lammutamine. 5.2.3. rahaliste õiguste ja kohustuste olemasolul märget nende kandmise kohta. 5.3. Vastutav isik tagab ehitise mahakandmise ja hävitamise kohta andmete esitamise ehitisregistrisse ja kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialisti kaudu riigi kinnisvara- registrisse ja raamatupidamisosakonna põhivara raamatupidajale DHS-ist akti lingi saatmise.

6. Kasutustasu hindamine

6.1. Kinnisasja kasutusse andmiseks tellib hoonestatud kinnisasjade osas kinnisvaraosakond ning hoonestamata kinnisasjade osas metsaosakond hindamisaruande.

6.2. Riigivaraseaduse §-s 181 toodud juhtudel võib hindamisaruande koostada hoonestatud kinnisasjade osas kinnisvaraosakond ning hoonestamata kinnisasjade osas metsaosakond ise. Käesolevas punktis nimetatud juhul kinnitab hindamisaruande kinnitusmärkega vastava struktuuriüksuse juht.

5 7. Lõppsätted

7.1. Teates kinnisasja kasutusse andmise kohta tuleb ära näidata, kas enampakkumise lõpphind sisaldab õigusaktide kohast käibemaksu või mitte. 7.2. Teistele riigivara valitsejatele või volitatud asutustele kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamiseks teatab kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist riigi kinnisvararegistri vahendusel kinnisasja tasu eest kasutusse andmise kavatsusest. 7.3. Kinnisvaraarvestusspetsialist saab kinnisasja kasutusse andmise lepingu kohta dokumendihaldussüsteemi kaudu viite kannete tegemiseks riigi kinnisvararegistris. 7.4. Kinnisasja kasutusse andmise kohta avaldab RMK veebilehel teate ja teeb kanded kinnisasja Keskkonnaministeeriumi maade arvestuse andmebaasis (Virtuaalkontoris) kasutusse andmise otsustaja poolt määratud isik.

KINNITATUD

RMK juhatuse 07.03.2017

otsusega nr 1-32/25 Lisa 1 MUUDETUD RMK juhatuse 06.06.2017 otsusega nr 1-32/54

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSE KINNISASJADE VALDAMISE, KASUTUSSE ANDMISE, ÜLEANDMISE JA OMANDAMISE KORD

Käesolevaga määratakse lisaks õigusaktidega sätestatud nõuetele Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) kinnisasjade valdamise, kasutusse andmise, üleandmise ja omandamise ning kinnisasjadel asuvate ehitiste kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise nõuded alljärgnevalt: 1. Valdamine

1.1. RMK valduses olevate kinnisasjade üle peetakse arvestust riigi kinnisvararegistris selle-kohaste õigusaktide kohaselt. 1.2. Reeglina on hoonestatud kinnisasjad, s.o ehitised koos neid teenindava maaga kinnisvaraosakonna valduses ja hoonestamata kinnisasjad maakasutusosakonna valduses. 1.3. Kinnisasja valdava struktuuriüksuse juhi poolt on määratud igale kinnisasjale valitsemise eesmärk tulenevalt riigivaraseaduse § 10 lõikest 1. Kinnisvaraosakonna valduses olevale hoonestatud kinnisasjale määrab kinnisvaraosakonna juhataja kinnisasja eest vastutava töötaja (edaspidi vastutav isik). Hoonestamata kinnisasjade eest vastutav isik on metsahalduse juhatuse liige, kes määrab volitatud isikud. Maakasutusosakonna valduses olevatel kinnisasjadel asuvatele ehitistele määrab volitatud isiku ehitist valdava struktuuriüksuse juht. 1.4. Vastutavad isikud ja volitatud isikud vastutavad: 1.4.1. kinnisasja ja sellel paiknevate ehitiste kohta riigi kinnisvararegistrisse ja ehitisregistrisse kantud andmete ajakohasuse ja täpsuse eest; 1.4.2. kinnisasja ja ehitistega seotud muudatuste kandmise eest riigi kinnisvararegistrisse, ehitisregistrisse ja finantsarvestusse. 1.5. Kinnisasja RMK valdusesse saamisel tuleb valdusesse saamise dokumendid (kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise akt, müügileping koos lisadega jms) salvestada DHS-i, millest viide saata finantsosakonna põhivara raamatupidajale ja kinnisvaraosakonna juhatajale, kes suunab hoonestamata kinnisasja eelnimetatud dokumendid volitatud isiku määramiseks või määrab hoonestatud kinnisasja eest vastutava isiku. Kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist teavitab kinnisasja valdusesse saamisest finantsosakonna põhivara raamatupidajat riigi kinnisvararegistris valduse kohta registrikande kinnitamise kuupäeval. Vastutava isiku ja volitatud isiku määramisest kinnisasjale teavitab e-kirja teel finantsosakonna põhivara raamatupidajat hoonestatud kinnisasjade puhul kinnisvaraarvestusspetsialist ja hoonestamata kinnisasjade puhul maakasutusosakonna assistent hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates vastutava isiku või volitatud isiku määramisest.

2 1.6. Vastutav isik või volitatud isik tutvub (mitte kauem kui ühe kuu jooksul) RMK valdusesse antud kinnisasjaga. Kui sellel on riigi kinnisvararegistrisse mittekantud ehitisi, siis algatab vastutav isik või volitatud isik nende lammutamise või arvelevõtmise teatades lammutamise või arvelevõtmise vajadusest e-kirja teel kinnisvaraosakonna juhatajale, kes määrab ülesande täitmiseks töötaja. Vastutav isik või volitatud isik peab ehitise kohta huvi tuvastamiseks saatma e-kirja ka külastuskorraldusosakonna juhatajale. 1.7. Riigi kinnisvararegistrisse mittekantud ehitise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotleb kinnisvaraosakonna juhataja määratud töötaja, kes korraldab ka ehitise mahulise ja plaanilise hindamise. Esitatud materjalide (lammutusluba ja hinnatud maht) alusel korraldab maakasutusosakond riigihanke lammutamistööde läbiviimiseks. 1.8. Riigi kinnisvararegistrisse mittekantud ehitise arvelevõtmise korraldab maakasutusosakonna volitatud isiku ettepaneku alusel kinnisvaraosakonna juhataja määratud töötaja. Maa jagamise vajadusel kooskõlastab kinnisvaraosakonna vastutav isik maakasutusosakonna volitatud isikuga ehitise teenindusmaa piirid ning esitab taotluse maakorraldustalituse maakorraldusspetsialistile katastriüksuse jagamiseks. Maakorraldustalitus korraldab katastriüksuse jagamise. 1.9. Riigi kinnisvararegistrisse mittekantud ehitise arvelevõtmisest ehitisregistris või ehitise andmete muutmisest ehitisregistris teavitab vastutav isik või volitatud isik kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialisti ja finantsosakonna põhivara raamatupidajat ehitise arvelevõtmisest toimingut tõendava väljavõttega ehitisregistrist. 2. Kasutusse andmine 2.1. Kinnisasja (maatükk või hoone või rajatis tervikuna või nende osad) kasutamiseks andmise ja selle viisi otsustamine, kasutustasu alghinna, kasutusse andmise tähtaegade ja muude tingimuste määramine ning enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise komisjoni moodustamine – otsustab käskkirjaga hoonestamata kinnisasja puhul RMK metsahalduse juhatuse liige, hoonestatud kinnisasja puhul RMK kinnisvaraosakonna juhataja. Hoonestamata kinnisasja kasutusse andmiseks valmistab käskkirja ette RMK maakasutusosakond, kes kooskõlastab selle eelnevalt ehitist valdava struktuuriüksuse juhiga, kui kinnisasjal asuv ehitis on teise struktuuriüksuse valduses. Hoonestatud kinnisasja või hoone või rajatise tervikuna või osaliselt kasutusse andmiseks valmistab käskkirja ette RMK kinnisvaraosakond. 2.2. Kinnisasja tervikuna või osaliselt Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teisele riigiasutusele kasutusse andmiseks asja kasutamise kokkuleppe tingimuste ja kulude katmise määramine – otsustab käskkirjaga hoonestamata kinnisasja puhul RMK metsahalduse juhatuse liige, hoonestatud kinnisasja puhul RMK kinnisvaraosakonna juhataja. Hoonestamata kinnisasja kasutusse andmiseks valmistab käskkirja ette RMK maakasutusosakond, kes kooskõlastab selle eelnevalt kinnisasja valdava struktuuriüksuse juhiga, kui kinnisasi on teise struktuuriüksuse valduses. Hoonestatud kinnisasja või hoone või rajatise tervikuna või osaliselt teisele Keskkonnaministeeriumi valitsemisala riigiasutusele kasutusse andmiseks valmistab käskkirja ette RMK kinnisvaraosakond. 2.3. Kinnisasja servituutidega koormamise ja kasutusse andmise viisi otsustamine, kasutusse andmise tähtaja ja muude kasutusse andmise tingimuste määramine ning enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise komisjoni moodustamine või läbirääkimise pidaja määramine – otsustab käskkirjaga hoonestamata kinnisasja puhul RMK metsahalduse juhatuse liige, hoonestatud kinnisasja puhul RMK kinnisvaraosakonna juhataja. Hoonestamata kinnisasja servituutidega koormamiseks valmistab käskkirja ette RMK maakasutusosakond, kes kooskõlastab selle eelnevalt ehitist valdava struktuuriüksuse juhiga, kui kinnisasjal asuv ehitis on teise struktuuriüksuse

3 valduses. Hoonestatud kinnisasja servituutidega koormamiseks valmistab käskkirja ette RMK kinnisvaraosakond. 2.4. Kinnisasja hoonestusõigusega koormamise kuni 50 aastaks, muude piiratud asjaõigustega koormamise ja kasutusse andmise viisi otsustamine ning kasutusse andmise tähtaegade ja muude kasutusse andmise tingimuste määramine, samuti koormamise lepingu muutmise ning koormamise lõpetamise otsustamine – toimub igakordse juhatuse otsuse alusel, mille valmistab ette RMK maakasutusosakond kas omal initsiatiivil või koormamisest huvitatud isiku või struktuuriüksuse ettepanekul. 2.5. Kinnisasja hoonestusõigusega koormamisel rohkem kui 50 aastaks ja kasutusse andmise viisi otsustamine ning kasutusse andmise tähtaegade ja muude kasutusse andmise tingimuste määramine - toimub igakordse nõukogu otsuse alusel, mille eelnõu esitab juhatus. Juhatuse vastava otsuse eelnõu valmistab ette RMK maakasutusosakond kas omal initsiatiivil või koormamisest huvitatud isiku või struktuuriüksuse ettepanekul. 2.6. Metsatee kasutamiseks ja korrashoiu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksusega või teise riigiasutusega kokkuleppe sõlmimine ja selle tingimuste määramine – otsustab RMK metsahalduse juhatuse liige käskkirjaga, mille valmistab ette RMK maakasutusosakond. 3. Üleandmine

3.1. Kinnisasja teisele riigivara valitsejale üleandmine toimub riigivara valitsejate omavahelisel kokkuleppel, kusjuures vajalikud dokumendid menetluseks valmistab ette kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist. Üleandmise akti salvestab kinnisvaraarvestusspetsialist DHS-sis ja saadab viite finantsosakonna põhivara raamatupidajale.

3.2. Kinnisasja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teisele riigiasutusele üleandmise otsustab keskkonnaminister, kusjuures vajalikud dokumendid menetluseks valmistab ette kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist. Üleandmise akti salvestab kinnisvaraarvestus- spetsialist DHS-sis ja saadab viite finantsosakonna põhivara raamatupidajale. 3.3. Kinnisasja (maa, sellel asuvad hooned ja rajatised, kinnisasjaga seotud kohustused) üleandmine ühelt struktuuriüksuselt teisele toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt salvestatakse kinnisasja üleandva struktuuriüksuse juhi määratud töötaja poolt DHS-is, kinnitatakse DHS-is nii üleandva kui ka vastuvõtva struktuuriüksuse juhi poolt ning viide saadetakse põhivara vanemraamatupidajale ja kinnisvaraarvestusspetsialistile. Kuni akt ei ole üleandva ja vastuvõtva struktuuriüksuse juhi kinnitatud, ei saa põhivara arvestuses vara valdava struktuuriüksuse kohta muudatust teha. 3.4. Kinnisasja üleandmisest teisele riigivara valitsejale või teisele volitatud asutusele teavitab kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist finantsosakonna põhivara raamatupidajat riigi kinnisvararegistris kinnisasja üleandmise kohta registrikande kinnitamise kuupäeval. 4. Omandamine

4.1. Kinnisasja või hoonestusõiguse omandamise ning omandamise tingimuste otsustamine ja läbirääkimiste pidaja määramine – toimub igakordse juhatuse otsuse alusel, mille valmistab ette hoonestatud kinnisasjade osas kinnisvaraosakond ning hoonestamata kinnisasjade osas maakasutusosakond, kas omal initsiatiivil või huvitatud struktuuriüksuse ettepanekul, viide otsusest saadetakse finantsosakonna põhivara raamatupidajale.

4.2. Teisele isikule kuuluva kinnisasja piiratud asjaõigusega (reaal- ja isiklikud servituudid) koormamise välja arvatud isikliku kasutusõigusega koormamise korral erateede kasutamiseks,

4 otsustamine, tingimuste kehtestamine kinnisasja omanikega peetavateks läbirääkimisteks ja läbirääkimisi pidavate isikute määramine – toimub igakordse juhatuse otsuse alusel, mille valmistab ette maakasutusosakond kas omal initsiatiivil või huvitatud struktuuriüksuse ettepanekul, viide otsusest saadetakse finantsosakonna põhivara raamatupidajale. 4.3. Teistele isikutele kuuluvate kinnisasjade isikliku kasutusõigusega koormamise otsustamine erateede kasutamiseks, tingimuste kehtestamine kinnisasja omanikega peetavateks läbirääkimisteks ja läbirääkimisi pidavate isikute määramine – toimub metsahalduse juhatuse liikme igakordse käskkirja alusel, mille valmistab ette maakasutusosakond kas omal initsiatiivil või huvitatud struktuuriüksuse ettepanekul, viide otsusest saadetakse finantsosakonna põhivara raamatupidajale. 5. Riigi kinnisvararegistrisse kantud ehitiste kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine 5.1. RMK valduses oleva maatüki oluliseks osaks oleva ehitise kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine – toimub igakordse juhatuse otsuse alusel, mille valmistab ette kinnisvaraosakond vara valdava struktuuriüksuse ettepanekul. Otsuse ettevalmistamiseks esitab finantsosakond kinnisvaraosakonnale käesoleva korra punktides 5.2.1 ja 5.2.3 loetletud finantsandmed.

5.2. Kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 5.2.1. kinnisasja nimetus, registri- ja tehnilised andmed, soetusaeg ja –maksumus, jääkväärtus ning kõlbmatuks tunnistamise põhjus; 5.2.2. kinnisasja mahakandmise korraldaja ning toimingud mahakantava varaga. Hävitamise viisiks määratakse lammutamine. 5.2.3. rahaliste õiguste ja kohustuste olemasolul märget nende kandmise kohta. 5.3. Vastutav isik tagab ehitise mahakandmise ja hävitamise kohta andmete esitamise ehitisregistrisse ja kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialisti kaudu riigi kinnisvara- registrisse ja finantsosakonna põhivara raamatupidajale DHS-ist akti lingi saatmise.

6. Kasutustasu hindamine

6.1. Kinnisasja kasutusse andmiseks tellib hoonestatud kinnisasjade osas kinnisvaraosakond ning hoonestamata kinnisasjade osas maakasutusosakond hindamisaruande.

6.2. Riigivaraseaduse §-s 181 toodud juhtudel võib hindamisaruande koostada hoonestatud kinnisasjade osas kinnisvaraosakond ning hoonestamata kinnisasjade osas maakasutusosakond ise. Käesolevas punktis nimetatud juhul kinnitab hindamisaruande kinnitusmärkega vastava struktuuriüksuse juht. 7. Lõppsätted

7.1. Teates kinnisasja kasutusse andmise kohta tuleb ära näidata, kas enampakkumise lõpphind sisaldab õigusaktide kohast käibemaksu või mitte. 7.2. Teistele riigivara valitsejatele või volitatud asutustele kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamiseks teatab kinnisvaraosakonna kinnisvaraarvestusspetsialist riigi kinnisvararegistri vahendusel kinnisasja tasu eest kasutusse andmise kavatsusest. 7.3. Kinnisvaraarvestusspetsialist saab kinnisasja kasutusse andmise lepingu kohta dokumendihaldussüsteemi kaudu viite kannete tegemiseks riigi kinnisvararegistris.

5 7.4. Kinnisasja kasutusse andmise kohta avaldab RMK veebilehel teate ja teeb kanded kinnisasja Keskkonnaministeeriumi maade arvestuse andmebaasis (Virtuaalkontoris) kasutusse andmise otsustaja poolt määratud isik.