RMK arengukava ja struktuuriüksuse tegevuskavade koostamise ning töötajatele tulemuseesmärkide püstitamise juhendi kinnitamine

KINNITATUD Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 18. aprilli 2017 otsusega nr 1-32/36

RMK ARENGUKAVA JA STRUKTUURIÜKSUSTE TEGEVUSKAVADE KOOSTAMISE NING TÖÖTAJATELE TULEMUSEESMÄRKIDE PÜSTITAMISE JUHEND 1. RMK arengukava RMK arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis määratleb organisatsiooni arengu keskpikaks perioodiks. Arengukava on vormilt PDF formaadis elektrooniline dokument, mis paikneb RMK interneti koduleheküljel ja on salvestatud RMK dokumendihaldussüsteemi. 1.1.Arengukava käsitlusala Arengukava käsitleb järgmisi valdkondi: 1.1.1. ülevaadet RMK senisest arengust ja eelmise perioodi eesmärkide täitmisest; 1.1.2. ülevaadet RMK toimimiskeskkonnast; 1.1.3. RMK juhtimispoliitikaid ja organisatsiooniüleseid eesmärke; 1.1.4. RMK tegevusvaldkondade põhilisi arengueesmärke. 1.2. Arengukava uuendamine või uue arengukava koostamine 1.2.1. Arengukava koostatakse keskpikaks perioodiks ning uuendatakse vajadusel, korrigeerides mõjuvatel põhjustel varem määratletud eesmärke ja mõõdikuid. 1.2.2. RMK arengukava uuendatakse / koostatakse juhatuse poolt või selleks juhatuse otsusega moodustatud töörühma poolt. 1.2.3. Arengukava koostamise käigus hinnatakse strateegilisi riske ning arenguvõimalusi ja kavandatakse nende kontrollimeetmed vastavalt RMK strateegiliste ja protsessiriskide hindamise juhendile. 1.2.4. Arengukava eelnõu esitatakse olulisematele partneritele ja huvigruppidele tutvumiseks ja seisukoha saamiseks enne eelnõu tutvustamist nõukogus. 1.3. Arengukava kinnitamine 1.3.1. RMK arengukava kiidetakse heaks RMK nõukogu otsusega. 1.3.2. Arengukava salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-40 „RMK arengukavad”. 1.4. Arengukava täitmise aruanne 1.4.1. Finants- ja administratsioonijuht koostab ülevaate arengukava eelmise aasta eesmärkide täitmisest ja esitab selle hiljemalt 1. aprilliks RMK juhatusele ülevaatuseks. Arengukava täitmise aruanne vormistatakse tabelisse, salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-40 „RMK arengukavad”.

2. Struktuuriüksuste tegevuskavad Struktuuriüksuse tegevuskava (edaspidi tegevuskava) on dokument, mis määratleb struktuuriüksustele RMK arengukavast tulenevad eesmärgid järgnevaks aastaks (aastateks). Tegevuskavad koostatakse ja uuendatakse arvestades RMK arengukavas püstitatud eesmärke, millele lisatakse vajadusel struktuuriüksusele püstitatavaid spetsiifilisi eesmärke. 2.1. Tegevuskavad koostatakse järgmistele struktuuriüksustele: 2.1.1. Maakasutuse tegevusvaldkonna struktuuriüksused 2.1.2. Metsamajanduse tegevusvaldkonna struktuuriüksused 2.1.3. Metsakorraldusosakond 2.1.4. Puiduturustusosakond 2.1.5. Külastuskorralduse tegevusvaldkonna struktuuriüksused 2.1.6. Taimla- ja seemnemajandusosakond 2.1.7. Looduskaitse tegevusvaldkonna struktuuriüksused 2.1.8. Kinnisvaraosakond 2.2. Tegevuskava käsitlusala ja ülesehitus Tegevuskava koosneb struktuuriüksuse tegevuskava tabelist (lisa), kus sisalduvad struktuuriüksuste eesmärgid, mõõdikud, mahud aastate lõikes, vastutajad ja eesmärkide tunnuskoodid. Tabeli vorm on paigutatud DHS-i vormide sarja. 2.3. Tegevuskava uuendamine või uue tegevuskava koostamine 2.3.1. Tegevuskava koostatakse igaks aastaks koos struktuuriüksuse eelarve koostamisega. Vajadusel võib struktuuriüksus koostada tegevuskava mitmeks aastaks ja seda iga-aastaselt uuendada. 2.3.2. Olulisemate muudatuste tegemisel (tegevuskava kehtimise ajal) struktuuriüksuse eesmärkides koostatakse tegevuskava uus versioon. Selles kajastatakse ka uute arenduste ja projektide läbiviimine, kirjeldades tegevuskava tabelis arenduste eesmärki, alameesmärke, tulemuste mõõdikuid, vastutajaid ning ressursse. 2.3.3. Tegevuskava tabel täidetakse lähtuvalt RMK arengukava eesmärkidest ja näidatakse seos nendega. Tegevuskava koostamisel lähtutakse samuti juhatuse otsustest ning eelarvest tulenevatest kohustustest. 2.3.4. Tegevuskava tabeli tunnuskood seostab tegevused keskkonna- (KK) ja kvaliteedieesmärkidega (KV). Koodiga KK tähistatud eesmärgid ja tegevused moodustavad struktuuriüksuse keskkonnakava. 2.4. Tegevuskava kinnitamine 2.4.1. Struktuuriüksuse tegevuskava kinnitab RMK dokumendihaldussüsteemis kinnitusmärkega RMK juhatuse liige, kes vastutab valdkonna juhtimise eest. 2.4.2. Tegevuskava salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-41 „Valdkonna / struktuuriüksuse tegevuskavad”. 2.5. Tegevuskava täitmise aruanne 2.5.1. Struktuuriüksuse juhid esitavad iga-aastase perioodi järgselt, 1. aprilliks, RMK juhatuse liikmele või juhatuse esimehele tegevuskava täitmise aruande. Tegevuskava täitmise aruanne vormistatakse struktuuriüksuse tegevuskava tabelisse.

2.5.2. Tegevuskava täitmise aruanne salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-41 „Valdkonna / struktuuriüksuse tegevuskavad”. 3. Töötaja tulemuseesmärgid Töötaja tööülesannete seostamiseks RMK arengukava ja struktuuriüksuse tegevuskavaga määratakse töötajale aastaks tulemuseesmärgid. Tulemuseesmärkidena määratletakse olulisemad eesmärgid ja nende saavutamiseks etteantud ajalised piirid. 3.1. Tulemuseesmärkide püstitamine 3.1.1. Töötaja tulemuseesmärgid püstitab töötajale juhatuse liige või struktuuriüksuse juht (edaspidi juht) või struktuuriüksuse juhi ülesandel töötaja vahetu tööjuht. 3.1.2. Struktuuriüksuse juhi või struktuuriüksuse töötaja aasta tulemuseesmärkideks võivad olla struktuuriüksuse tegevuskava eesmärgid, mille täitmise eest juht on vastutav või osa aasta tegevuskava eesmärkidest, mille täitmise eest on töötaja vastutav. Tulemuseesmärkideks võivad olla ka töötajale püstitatavad isiklikud arengueesmärgid. 3.1.3. Tulemuseesmärgid püstitatakse vastavalt töökoha spetsiifikale sobivaks ajaperioodiks. Üldjuhul püstitatakse töötajale tulemuseesmärgid üheks aastaks. Töötaja tulemuseesmärgid püstitatakse juhi ja töötaja vahel peetava tulemusvestluse käigus ja kantakse tulemuseesmärkide tabelisse ning säilitatakse programmis Axapta. Tabeli vorm on paigutatud DHS-i vormide sarja. 3.1.4. Juhi ja töötaja vahelise tulemusvestluse käigus hindab juht töötaja kompetentsust erinevates töövaldkondades, milles töötaja osaleb (näiteks meeskonna juhtimist hinnatakse juhul, kui see on töötaja töövaldkond). Tulemusvestluse käigus kaardistatakse töötaja arengu- ja koolitusvajadused. Tulemusvestluse kokkuvõte kantakse tulemuseesmärkide tabelisse. 3.1.5. Eelneva aasta tulemuseesmärkide täitmist hinnatakse järgneva aasta I kvartalis juhi ja töötaja vahel peetava tulemusvestluse käigus ning hinnangud kantakse tulemuseesmärkide tabelisse.