RMK riskide hindamise juhendi kinnitamine

RMK riskide hindamise juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 15 lõike 2 punkti 9 ja § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a alates 01.07.2020 „RMK riskide hindamise juhend“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_riskide_hindamise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s alates 01.07.2020 RMK juhatuse 18.04.2017 otsus nr

1-32/37 „RMK riskide hindamise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: kõik struktuuriüksused

Rainer Laigu

Tootmis- ja finantskontroller

26.05.2020

JUHATUS

OTSUS

26. mai 2020 nr 1-32/52

KINNITATUD

RMK juhatuse 26.05.2020

otsusega nr 1-32/52

RMK riskide hindamise juhend

1. Üldsätted Juhendi eesmärk on sätestada strateegiliste riskide, protsesside riskide ja positiivsete

mõjude hindamise nõuded.

2. Mõisted ja lühendid Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. risk – protsessi mõjutav võimalik oht või sündmus, tegevus või tegevusetus, mille

realiseerumine võib ohustada RMK eesmärkide saavutamist või suurendada

negatiivseid keskkonnamõjusid;

2.2. positiivne mõju – protsessi mõjutav võimalik sündmus või tegevus, mille

realiseerumine võib parandada RMK eesmärkide saavutamist, luua uusi

arenguvõimalusi, parandada keskkonnaseisundit või vähendada negatiivseid

keskkonnamõjusid;

2.3. talutav risk – aktsepteeritav riskitase, mida RMK suudab taluda kahjustamata

eesmärkide saavutamist;

2.4. keskkonnaaspekt – vaatenurk protsessi keskkonnariskide hindamiseks;

2.5. riski olulisuse näitaja – riski mõju ja tõenäosuse korrutis vastaval riskihindamise

skaalal;

2.6. RMH – riskide ja positiivsete mõjude hindamise rakendustarkvara.

3. Riskide klassifitseerimine 3.1. Riskid jaotatakse oma ulatusest lähtuvalt strateegilist mõju omavateks ja protsesse

mõjutavateks riskideks.

3.2. Riskid jagunevad oma iseloomust tulenevalt järgmisteks riskitüüpideks:

3.2.1. kvaliteedirisk – riski realiseerumine toob kaasa toote või teenuse kvaliteedi

halvenemise või mahu vähenemise;

3.2.2. finantsrisk – riski realiseerumine toob kaasa kulude põhjendamatu

suurenemise, tulude vähenemise või varade väärtuse vähenemise;

3.2.3. mainerisk – riski realiseerumine toob kaasa avalikkuse negatiivse suhtumise

RMK-sse;

3.2.4. korruptsioonirisk – riski realiseerumine toob kaasa ametikoha või võimu

kuritarvitamise omakasu eesmärgil;

3.2.5. keskkonnarisk – riski realiseerumine toob kaasa negatiivse mõju keskkonnale.

3.3. Keskkonnariske hinnatakse lähtudes järgmistest vaatenurkadest ehk keskkonna-

aspektidest:

3.3.1. atmosfääri aspektist;

3.3.2. pinnase aspektist;

3.3.3. vee aspektist;

3.3.4. elurikkuse aspektist;

3.3.5. jäätmete tekke (k.a ohtlikud jäätmed) aspektist;

3.3.6. metsa tervisliku seisundi aspektist;

3.3.7. energiaressursside kasutamise aspektist;

3.3.8. süsiniku sidumise või talletamise aspektist.

4. Protsesside riskide hindamine

4.1. Protsesside riske hinnatakse esmaselt või täiendavalt.

4.2. Protsesside riske hinnatakse esmaselt protsesside kaardistamisel.

4.3. Protsesside riske hinnatakse täiendavalt järgmistel juhtudel:

4.3.1. maandamismeetme rakendamise järgselt;

4.3.2. juhtimise ja metsamajandamise standardite auditites ning finantsauditites on

leitud mittevastavusi ja tähelepanekuid;

4.3.3. siseauditites on tehtud soovitusi;

4.3.4. järelevalveasutuste kontrolli tulemusena on leitud mittevastavusi ja

tähelepanekuid;

4.3.5. struktuuriüksuse juhi või juhatuse liikme korraldusel.

4.4. Protsesside riskide hindamise korraldab protsessiomanik, kaasates vajadusel teisi

RMK töötajaid.

4.5. Protsesside riske hinnatakse RMH-s.

4.6. Protsessi riskide hindamisel peetakse silmas protsessi tavapärast kulgu.

4.7. Protsessi riske ei pea hindama, kui protsessiomaniku arvates risk sisuliselt puudub, st

riski realiseerumisel on tähtsusetu mõju ning riski realiseerumine on ebatõenäoline.

4.8. Protsessi riski hindamisel sõnastatakse risk lähtudes riskitüübist.

4.9. Protsessi risk sõnastatakse arusaadavalt ja lühidalt ning seejärel hinnatakse riski

esinemise võimalikku mõju ja tõenäosust.

4.10. Riski mõju ja tõenäosus jagunevad kuude klassi vastavalt riskihindamise skaalale, mis

on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Riski hindamise skaala

5. Protsesside riskide maandamismeetmete kavandamine 5.1. Protsessi riskile kavandatakse maandamismeede, millega on võimalik vähendada riski

mõju ja/või tõenäosust.

5.2. Alati tuleb kavandada maandamismeede, kui protsessi risk on oluline.

5.3. Oluliseks loetakse risk, mille riski olulisuse näitaja on suurem või võrdne kui 9.

Riskide olulisuse näitajad on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Riskide olulisuse näitajate tabel

5.4. Maandamismeede sõnastatakse arusaadavalt ja lühidalt, lisades meetme rakendamise

tähtaja ja vastutaja.

5.5. Oluliste riskide puhul otsustab juhatus, kas tegemist on talutava riskiga või tuleb riski

maandamiseks kasutusele võtta täiendavad maandamismeetmeid.

6. Protsesside positiivse mõju hindamine 6.1. Iga protsessi puhul hinnatakse, kas sellel on positiivne mõju.

6.2. Positiivsed mõjud jagunevad oma iseloomust tulenevalt järgmiselt:

6.2.1. mõju kvaliteedile – toob kaasa toote või teenuse kvaliteedi paranemise või

mahu suurenemise;

6.2.2. mõju finantsile – toob kaasa kulude vähenemise, tulude suurenemise või

varade väärtuse suurenemise;

6.2.3. mõju mainele – toob kaasa avalikkuse positiivse suhtumise;

6.2.4. mõju atmosfäärile – toob kaasa atmosfääri seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju atmosfäärile;

6.2.5. mõju pinnasele – toob kaasa pinnase seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju pinnasele;

6.2.6. mõju veele – toob kaasa vee seisundi paranemise või vähendab negatiivset

mõju veele;

6.2.7. mõju elurikkusele – toob kaasa elurikkuse seisundi paranemise või vähendab

negatiivset mõju elurikkusele;

6.2.8. mõju metsa tervislikule seisundile – toob kaasa metsa tervisliku seisundi

paranemise või vähendab negatiivset mõju metsa tervislikule seisundile;

6.2.9. mõju energiaressursside kasutamisele – toob kaasa energiaressursside

kasutamise vähenemise;

6.2.10. mõju süsiniku sidumisele või talletamisele – toob kaasa süsiniku sidumise või

talletamise suurenemise.

6.3. Protsesside positiivset mõju hinnatakse esmaselt või täiendavalt.

6.4. Protsesside positiivset mõju hinnatakse esmaselt protsessi kaardistamisel.

6.5. Protsesside positiivset mõju hinnatakse täiendavalt struktuuriüksuse juhi või juhatuse

liikme korraldusel.

6.6. Protsesside positiivse mõju hindamise korraldab protsessiomanik, kaasates vajadusel

teisi RMK töötajaid.

6.7. Protsessi positiivse mõju hindamisel sõnastatakse lühidalt positiivse mõju olemus.

7. Strateegiliste riskide hindamine 7.1. Strateegiliste riskide määratlemiseks hinnatakse protsesside riskide mõju RMK

arengukava eesmärkide täitmisele ja keskkonnaseisundile.

7.2. Strateegiliste riskide hindamine toimub vähemalt kord aastas ja RMK arengukava

koostamise käigus.

7.3. Strateegilisi riske hindab juhatus.

7.4. Kui juhatus leiab, et RMK arengukava eesmärkide täitmist või keskkonnaseisundit

võivad ohustada riskid, mida pole protsessi riskide hindamisel oluliseks hinnatud või

riskid, mida pole sõnastatud, korraldab vastava protsessi omanik uue protsessi riskide

hindamise juhatuse tähelepanekuid arvestades.

7.5. Kui juhatus leiab, et RMK protsessidega kaasnevaid positiivseid mõjusid pole

sõnastatud, korraldab vastava protsessi omanik uue protsessi positiivsete mõjude

hindamise juhatuse tähelepanekuid arvestades.

KINNITATUD

Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse

18. aprilli 2017 otsusega nr 1-32/37

RMK RISKIDE HINDAMISE JUHEND I. Üldsätted

1. Eesmärk Käesoleva eeskirja ülesandeks on määrata kindlaks strateegiliste ja protsessiriskide ning

keskkonnamõjude hindamise põhimõtted RMK-s.

2. Riskide ja keskkonnamõjude määratlemise, hindamise ja analüüsi eesmärgiks on: 2.1 sisekontrollisüsteemi tõhustamine

2.2 teabe andmine juhtidele eesmärkide saavutamist takistada võivate ohtude kohta;

2.3 soodsate ja ebasoodsate keskkonnamõjude tuvastamine ja hindamine

2.3 määratletud riskide süsteemne käsitlus ja analüüs;

2.4 analüüsi ja kriitiliste riskide määratlemise järel riskimaandamise meetmete kavandamine;

2.5 protsessis osalejate riskiteadlikkuse tõstmine ja riskimaandamise meetmetest tulenevate

tööülesannete jaotamine.

3. Mõisted Sisekontroll on organisatsiooni eesmärkide saavutamist toetav süstemaatiline tegevus, mille

on kavandanud, teostanud ja mida hoiavad töös juhtkond ja muu personal, et

anda põhjendatud kindlus organisatsiooni varade kaitstuse, tegevuste tulemuslikkuse ja

tõhususe, finantsaruandluse usaldusväärsuse ning kohaldatavatele õigusaktidele ja

regulatsioonidele vastavuse osas.

Sisekontrollisüsteem on organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks loodud sisekontrollide

kogum.

Risk on võimalik oht või sündmus, tegevus või tegevusetus, mille realiseerumine võib

ohustada RMK eesmärkide saavutamist.

Keskkonnaaspekt on organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib

keskkonnaga koosmõjus olla

Keskkonnamõju on täielikult või osaliselt organisatsiooni keskkonnaaspektidest tulenev

mistahes soodne või ebasoodne muutus keskkonnas.

Jääkrisk on riski tase pärast juhtkonna poolt kehtestatud kontrollimeetmete juurutamist ja

käivitamist, asutuse juhtide poolt aktsepteeritav riskitase, mis on kulude otstarbeka

kasutamise seisukohalt optimaalne;

2

Tõenäosus on riski võimalus või tekkimise tõenäosus väljendatuna numbriliselt või

sõnaliselt.

Mõju on riski realiseerumisest tulenevad tagajärjed organisatsioonile väljendatuna

numbriliselt, sõnaliselt või rahalises ulatuses.

II. Riskide ja arenguvõimaluste hindamine

4. Strateegiliste riskide ja arenguvõimaluste hindamine 4.1 Strateegilisi riske ja arenguvõimalusi hinnatakse RMK arengukava koostamise käigus.

Riskide hindamisel keskendutakse strateegilisi eesmärke ohustada võivatele riskidele.

4.2 Strateegiliste riskide hindamist viib läbi RMK juhatus.

4.3 Strateegiliste arenguvõimaluste määratlemisel sõnastatakse RMK arengukava eesmärkide

kõige olulisemad positiivsed mõjud organisatsiooni arengule.

4.4 Strateegiliste riskide hindamisel määratletakse RMK arengukavast tulenevate strateegiliste

eesmärkide saavutamist ohustada võivad kõige olulisemad riskid ja nende riskide

maandamiseks rakendatavad võimalikud meetmed (Lisa 1).

5. Protsesside riskide hindamine 5.1 Riskide hindamisel võetakse arvesse kõik antud protsessi mõjutada võivad riskid:

äri/tururisk, üldjuhtimisrisk, ebapiisava sisekontrolli risk, personalirisk, juriidiline risk,

korruptsioonirisk, finantsrisk, varalise kahju risk, keskkonnarisk, pettuse risk, tehingute

teostamise risk, dokumendihalduse ja teabekaitse risk, koostööpartnerite risk, info- ja

kommunikatsioonirisk, töökeskkonna risk, IT risk, mainerisk jm.

5.2 Esmane protsesside riskide määratlemine ja hindamine viiakse läbi protsessiskeemide

koostamisel.

5.3 Regulaarse iga-aastase protsessiskeemide ülevaatuse või skeemide muutmise käigus

vaatab protsessi omanik üle protsesside riskide viimase hindamise tulemused ja otsustab uue

riskihindamise vajaduse

5.4 Protsesside riskide määratlemist ja hindamist juhivad RMK juhatuse liikme või

struktuuriüksuse juhi poolt määratud protsessi omanikud.

5.5 Protsesside riskide hindamiskriteeriumid jagunevad viie (5) punkti skaalas alljärgnevalt:

Mõju, kui risk / probleem realiseerub

Hinnangu määratlus mõjule Hinnangu arvuline väljendus

Täielik mõju (toob kaasa peaaegu

katastroofilise mõju organisatsiooni/

asutuse eesmärkide saavutamisele)

5

Suures osas mõjutab 4

Osaline mõju (kaasnevad kulud/kahjud

kindlas, teadaolevas summas) 3

Ebapiisav mõju 2

Puudub mõju (ei oma mingit mõju

organisatsiooni/asutuse eesmärkidele) 1

3

Tõenäosus, et risk / probleem realiseerub või on juba toimunud sarnaseid olukordi

Hinnangu määratlus tõenäosusele Hinnangu arvuline väljendus

Kindel (kindel sündmus) 5

Tõenäoline 4

Võimalik 3

Ebatõenäoline 2

Mittearvestatav (ei juhtu kunagi) 1

5.6 Riske määratletakse ja hinnatakse sarnaste põhimõtete alusel töögrupis toimuva ühise

arutelu käigus. Iga osaleja hinnang riski mõju ja tõenäosuse kohta kantakse tabelisse. Seejärel

arvutatakse kõigi riskihindamise tulemuste aritmeetiline keskmine eraldi riski mõju ja

tõenäosuse kohta (Lisa 2).

5.7 Riskide hindamistulemuste põhjal valitakse tabelist kriitilised riskid, kasutades järgnevat

graafikut:

5.8 Aktsepteeritav riskitase ehk jääkrisk on 3,0. Kõik riskid, mis ületavad nii mõju kui ka

tõenäosuse osas selle taseme, on kriitilised ja neile tuleb kavandada maandamismeetmed.

5.9 Riskide maandamismeetmete puhul sõnastatakse, soovitavalt mõõdetaval kujul,

rakendatava meetme kirjeldus, meetme eest vastutaja ja tähtaeg. Vajaliku(d) meetme(d)

kavandab protsessi omanik ning kirjeldab need protsessiriskide hindamise tabeli osana (Lisa

2).

Samuti võib protsessiomanik kavandada maandamismeetmed neile riskidele, mille riskiaste

jääb alla kriitilise riski piiri, kuid mille mõju või tõenäosuse astme suurus tingib

protsessiomaniku arvates siiski sisekontrollimeetmete rakendamise vajalikkuse.

5.10 Protsesside riskide hindamine toimub protsessi omaniku poolt määratud juhtudel, kuid

mitte harvem, kui kord kolme aasta jooksul.

5.11 Läbiviidud riskihindamise tulemused säilitatakse:

5.11.1 Strateegiliste riskide kohta DHS-is sarjas 1-42.1 „RMK strateegiliste riskide

dokumentatsioon“

4

5.11.2 Protsesside riskide kohta DHS-is sarjas 1-42.2 „RMK protsesside riskide

dokumentatsioon“.

5.12 Protsessi omanik esitab protsesside riskide hindamise tabelid tegevusvaldkonna või

struktuuriüksuse juhile kinnitamiseks.

III. Keskkonnamõjude hindamine

6. Keskkonnamõjude hindamised jagunevad järgmiselt:

6.1 korralised keskkonnamõjude hindamised

6.2 erakorralised keskkonnamõjude hindamised.

7. Keskkonnamõjude korraline hindamine

7.1 RMK-s igapäevaselt tehtavate tegevuste (protsesside) osas hinnatakse keskkonnamõjud

protsesside loetelude alusel. Keskkonnamõjude hindamise käigus lisatakse protsesside

loeteludesse vajadusel tegevusi, mida ei teosta RMK, kuid mis võivad mõjutada või

mõjutavad RMK-d (näiteks metsaaluste prahistamine)

7.2 Keskkonnamõjude korralised hindamised toimuvad iga kolme aasta järel aasta esimese

poolaasta jooksul.

7.3 RMK-s viiakse korralised keskkonnamõjude hindamised läbi järgmistes

tegevusvaldkondades ja struktuuriüksustes:

7.3.1 Maakasutuse tegevusvaldkond

7.3.2 Metsamajanduse tegevusvaldkond

7.3.3 Metsakorralduse tegevusvaldkond

7.3.4 Külastuskorralduse tegevusvaldkond

7.3.5 Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond

7.3.6 Looduskaitse tegevusvaldkond

7.3.7 Kinnisvaraosakond

7.4 Keskkonnamõjude korralise ja erakorralise hindamise protsessi koordineerib keskkonna-

ja kvaliteedispetsialist.

7.5 Keskkonnamõjude hindamisel võetakse aluseks järgmine RMK keskkonnaaspektide

nimekiri:

7.5.1 Emissioon atmosfäär

7.5.2 Emissioon pinnasesse

7.5.3 Emissioon vette

7.5.4 Jäätmete teke (v.a ohtlikud jäätmed)

7.5.5 Ohtlike jäätmete teke

7.5.5 Mõju metsakoosluse/ populatsiooni tervislikule seisundile

7.5.6 Mõju metsa bioloogilisele mitmekesisusele majandatavas metsas

7.5.7 Mõju kaitstava loodusobjekti seisundile

7.5.8 Mõju maastikule

7.5.9 Müra

7.5.10 Loodusressursside kasutamine

7.6 Keskkonnamõjude hindamine toimub seminari vormis. Seminarile kutsutakse vastava

tegevusvaldkonna juhi poolt osalema sobiv arv sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid oma

tegevusvaldkonnast. Keskkonna- ja kvaliteedispetsialisti soovitusel kaasatakse

hindamisseminaridele vajadusel looduskaitseosakonna töötajaid.

7.7 Keskkonnamõjude hindamisseminaril valitakse konsensuslikult tegevusvaldkonna

protsesside nimekirjast välja sobiv arv selliseid protsesse, mis seminaril osalejate arvates

5

omavad olulist keskkonnamõju. Protsesside valikul peetakse samaaegselt silmas võimalikku

keskkonnamõju nii tavaolukorras, kui häireolukorras.

7.7.1 Tavaolukorra all mõistetakse seda, et tegevused kulgevad täpselt etteantud reeglite järgi

ning kõrvalekaldeid neist ei esine. Näiteks mootorsae tankimisel ei valgu kütust ega õli maha,

metsatehnikal hüdrovoolikud ei purune.

7.7.2 Hindamisel analüüsitakse kompleksselt tegevuse keskkonnamõju olemust: lokaalsust,

kestust, tegevuse orienteeruvaid mahte.

7.7.3 Tegevusi, mida ei teosta RMK, kuid mis võivad mõjutada või mõjutavad RMK-d,

käsitletakse RMK jaoks tavaolukorrana. Näiteks see, et metsaaluseid mingil määral

pahistatakse on RMK jaoks tavaolukord, millel on oma keskkonnamõju.

7.7.4 Häireolukordade all mõistetakse seda, kui tegevuse läbiviimisel esineb või võib esineda

kõrvalekaldeid kehtestatud reeglitest isegi juhul, kui need kõrvalekalded ei vii, aga võivad

viia, õnnetuseni (hädaolukorrani). Väga suure mõjuga häireolukorda võib käsitleda

hädaolukorrana.

7.7.5 Häireolukordade puhul peetakse hindamisel silmas protsessiga seotud häireolukordade

tekkimise tõenäosust ja häireolukordade tekkimisel sellega kaasnevat negatiivset

keskkonnamõju.

7.7.6 Tegevuste korral, mida ei teosta RMK, kuid mis võivad mõjutada või mõjutavad RMK-

d, käsitletakse RMK jaoks häireolukorrana. Näiteks jäätmete sattumine metsa, mis kutsub või

võib kutsuda esile tavalisest suurema keskkonnareostuse.

7.8 Igat valitud protsessi hinnatakse eraldi, määratledes esmalt antud protsessiga seostuvad

olulisemad negatiivsed keskkonnaaspektid. Keskkonnaaspektide valik toimub p 7.5 toodud

nimekirjast.

7.9 Oluliste positiivsete keskkonnaaspektide määratlemiseks valitakse tegevusvaldkonna

protsesside nimekirjast võimalikku positiivset keskkonnamõju omavad protsessid ja

sõnastatakse lühidalt vabas vormis nimetatud protsesside positiivse keskkonnaaspekti olemus.

7.10 RMK olulise keskkonnamõjuga protsessid ja nendega seotud keskkonnaaspektid

salvestatakse dokumendihaldussüsteemi sarja „1-42.3“ ja kinnitatakse kinnitusmärkega

tegevusvaldkonna juhi poolt.

8. Erakorralised keskkonnamõjude hindamised 8.1 Iga-aastasel keskkonnajuhtimissüsteemi juhtkonnapoolsel ülevaatusel annab RMK juhatus

hinnangu oluliste keskkonnamõjudega tegevuste adekvaatsusele ning juhul, kui RMK

keskkonnaalane olukord on muutunud, annab korralduse keskkonnamõjude erakorralise

hindamise läbiviimiseks. Erakorraline hindamine viiakse läbi vastavalt käesoleva juhendi

punktile 7.