RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna mahutulemustasu maksmise põhimõtete kinnitamine

KINNITATUD

Riigimetsa Majandamise Keskus juhatuse

4. aprilli 2017 otsusega nr 1-32/33

RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna

mahutulemustasu maksmise põhimõtted 2017. aastal

1. Sissejuhatus

Seoses piirkondliku metsa ja töökorralduse eripäraga ei ole võimalik jaotada

metsamajanduse tegevusvaldkonna eri piirkondade töökoormust võrdselt.

Kindlustamaks sarnase töömahu eest makstavat töötasu arvestatakse

varumispiirkonna meeskonnale, metsakasvatajatele, energiapuidulogistikule,

metsaparandajale ja looduskaitse tööjuhil käesoleva juhendi kohaselt

mahutulemustasu (edaspidi mahutasu).

2. Üldsätted

2.1 Mahutasu maksimaalne määr on 50% arvestusperioodi töölepingujärgsest

töötasust.

2.2 Varumispiirkondadele ja metsakasvatajatele määratakse, lähtudes piirkonna

eripärast, arvestuslikud töömahud RMK juhatuse liikme sellekohase

käskkirjaga.

2.3 Käesolevas juhendis sätestatud mahutasu määrad on mahutasu arvutamise

aluseks.

2.4 Mahutasu ümardamine toimub harilikul viisil täpsusega kaks kohta peale

koma.

2.5 Mahutasu makstakse välja arvestusperioodile järgneval kuul.

3. Mõisted

3.1 Arvestuslik töömaht – töömaht, mis leitakse erinevate tööde keerukuste

kaalumisel.

3.2 Arvestusperiood – tulemuste hindamise periood, mille eest arvestatakse

mahutasu.

3.3 Kvaliteedi osa mahutasust – töö korraldamise ja andmete kajastamise

kvaliteet.

4. Varumispiirkonna meeskond

4.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on metsamaterjali (sh

raidmed ja laasimata tüvesed) kokkuveo vastuvõtu akti arvestuslik tihumeeter

ehk tingtihu. Tingtihu arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on järgmised:

Raieliik KOEF

LR 1,0

AR 1,0

HL 1,0

HR 4,0

RD 1,5

SR 1,5

TR 1,5

KR 4,0

Raidmed ja laasimata tüvesed 2,0

4.2 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta

(01.07. kuni 31.12.).

4.3 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on kokkuveotöö

vastuvõtu akti kuupäev.

4.4 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,07€.

4.5 Mahutasu kvaliteedi osa:

4.5.1 Erineva niiskustingimustega puistute raiumine

4.5.1.1 MÕÕDIK: Raiutud lagelankide niiskusindeks on võrdne või suurem kui

URFis olevate eraldiste niiskusindeks.

4.5.1.2 KRITEERIUM: Kuivi, niiskeid ja märgasid puistuid majandusmetsas

(kaitsekategooria T) peab raiuma sama või parema niiskusindeksiga, kui

on URFis aasta algul.

4.5.1.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse MPL/VPT aruandega.

4.5.1.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse aasta

arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01€. Regiooni juht

põhjendab mitte tasumist töötasu korraldusel.

4.5.2 Regiooni juhi hinnang laoarvestuse täitmisele

4.5.2.1 MÕÕDIK: Varumispiirkonna meeskonna laoarvestuse täitmine peab

olema korraldatud kvaliteetselt.

4.5.2.2 KRITEERIUM: Laoarvestuse täitmine vastab nõuetele.

4.5.2.3 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse poolaasta

arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01€. Regiooni juht

põhjendab mitte tasumist töötasu korraldusel.

4.5.3 Regiooni juhi hinnang tööde korraldamise kvaliteedile

4.5.3.1 MÕÕDIK: Varumispiirkonna meeskonna töö peab olema korraldatud

kvaliteetselt.

4.5.3.2 KRITEERIUM: Töö korraldamine vastab nõuetele ja kokkulepetele.

4.5.3.3 VÄÄRTUS: Juhul, kui kriteerium on täidetud tasustatakse poolaasta

arvestuslikku töömahtu ületava tingtihu eest 0,01€. Regiooni juht

põhjendab mitte tasumist töötasu korraldusel.

4.5.4 Läbisõidu kasutuse koefitsient

4.5.4.1 MÕÕDIK: Varumispiirkonna meeskonna poolt korraldatud puiduveo

läbisõidu kasutuse koefitsient peab olema kõrge.

4.5.4.2 KRITEERIUM: Kõrge läbisõidu kasutuse koefitsient.

4.5.4.3 VÄÄRTUS: Varumispiirkonna meeskonna aasta arvestusperioodi

töömahtu ületavat summat suurendatakse lähtuvalt läbisõidu kasutuse

koefitsiendist. Muutmise koefitsient on järgmine:

Läbisõidu kasutuse

koefitsient

Koefitsient

Kuni 0,55 1,0

0,55 kuni 0,58 1,1

0,58 ja üle selle 1,2

4.6 Varumispiirkonna meeskonna mahutasu jagunemine ametite vahel on

järgmine:

4.6.1 varumisjuht 12%;

4.6.2 praaker ja logistik 22%, v.a Lääne varumispiirkond, kus praaker on 16,5%

ja logistik 22%.

5. Metsakasvatajad

5.1 Metsakasvatajate mahutasu arvestuse aluseks on metsauuendusfondi (edaspidi

MUF) ja noorendikefondi (edaspidi NOF) kaalutud keerukus (edaspidi

tinghektar).

5.2 Fondide seis fikseeritakse kalendriaastaks aasta esimesel tööpäeval.

5.3 Fondide seisu fikseerimisel võetakse arvesse RMK ja Kaitseministeeriumi

omandis olevad majandatavad (T) ja majanduspiirangutega (K) kategooriaga

eraldised. NOF fondis võetakse aluseks aktiivsed eraldised (NOF_a), millel

puudub tunnus „Rohkem NOH ei tee“.

5.4 Piirkonna eripära koefitsient: Metsakasvataja fondide majandamisele kuluv

tööaeg oleneb hallatava metsa hajususest. Hajususe koefitsiendina kasutatakse

metsakasvataja piirkonna majandatava metsa (T) ja majanduspiirangutega

metsa (K) pindala suhet piirkonna kogu pindalasse. Hajususe koefitsiendid on

vahemikus 0,9 kuni 1,15 ning igale metsakasvataja piirkonnale arvutatakse

koefitsient kalendriaastaks. Fondide alusel leitud mahutasu korrutatakse läbi

hajususe koefitsiendiga.

5.5 MUF kaalutud raskus ja tinghektar

5.5.1 MUF-is kaalutakse eraldise pindala läbi kasvukohatüübi ja

eesmärgipuuliigi koefitsiendiga, mille kaudu arvutatakse MUF keerukus.

5.5.2 Arvutamisel võetakse aluseks jaotus ja koefitsiendid:

5.5.2.1 Keerukas: 1,5

5.5.2.2 Keskmine: 1,0

5.5.2.3 Kerge: 0,5

5.5.3 MUF raskuse arvutamisel kasutatakse järgmist KKT ja EPL teatmikku:

KKT Raskus okaspuu EPL korral Raskus lehtpuu EPL korral

AN 1,5 0,5

JK 1,0 1,0

JM 1,0 1,0

JO 1,5 1,5

JP 1,0 0,5

KL 1,5 1,0

KM 1,0 0,5

KN 0,5 0,5

KR 1,0 0,5

LD 1,0 0,5

LL 1,5 1,0

LU 1,5 1,0

MD 1,0 0,5

MO 1,5 1,5

MP 1,5 1,5

MS 1,0 0,5

ND 1,5 0,5

OS 1,0 0,5

PH 0,5 0,5

RB 1,0 0,5

SJ 1,5 1,0

SL 1,5 1,0

SM 0,5 0,5

SN 1,0 0,5

SS 1,0 0,5

TA 1,5 0,5

TP 1,0 1,0

TR 1,5 0,5

5.5.4 Arvestuslik töömaht: MUF-is loetakse metsakasvataja piirkonna

arvestuslikuks fondi suuruseks 700 tinghektarit.

5.5.5 Tinghektari hind: tinghektarit ületava osa hektari hind on 2,00€.

5.6 NOF kaalutud raskus ja tinghektar

5.6.1 NOF-is kaalutakse eraldise pindala läbi peapuuliigi koefitsiendiga, mille

kaudu arvutatakse NOF keerukus.

5.6.2 Arvutamisel võetakse aluseks jaotus ja koefitsiendid:

5.6.2.1 Keerukas: 1,0

5.6.2.2 Keskmine: 0,5

5.6.3 NOF raskuse arvutamisel kasutatakse järgmist teatmikku:

Raskus okaspuu PPL korral Raskus lehtpuu PPL korral

1,0 0,5

5.6.4 Arvestuslik töömaht: NOF-is loetakse metsakasvataja piirkonna

arvestuslikuks fondi suuruseks 1400 tinghektarit.

5.6.5 Tinghektari hind: tinghektarit ületava osa hektari hind on 1,50€.

5.7 Elektriliinide ja gaasitrasside koefitsiendid

5.7.1 Arvestuslik töömaht: Tinghektareid ei rakendata.

5.7.2 Teostatud tööde hektari hind: 1,50€.

5.8 Mahutasu kvaliteediosa

5.8.1 Mahutasu kvaliteeditasu osa on kuni 30% fondide tinghektaritelt

arvutatud mahutasust, milles on arvesse võetud MUF ja NOF kvaliteedi

paranemist, korrastamist aasta jooksul ning metsakasvatusjuhi (edaspidi

MKJ) hinnangut tööde korraldamisele. Tingimuste vastavuse korral

makstakse kvaliteeditasu osa juurde teise poolaasta mahutasule.

5.8.2 MUF kvaliteet

5.8.2.1 Mõõdik: Uuendada mets kiiresti.

5.8.2.2 Kriteerium: Metsa uueneb õigeaegselt.

5.8.2.3 Väärtus: Juhul, kui paraneb MUF majandusliku edukuse indeks

(edaspidi MEI) võrreldes eelmise kalendriaastaga, makstakse

kvaliteeditasu kuni 10%.

5.8.3 NOF kvaliteet

5.8.3.1 Mõõdik: Kasvatada noorendik kiiresti latimetsaks.

5.8.3.2 Kriteerium: Noorendik kasvab latimetsaks õigeaegselt.

5.8.3.3 Väärtus: Juhul, kui paraneb NOF majandusliku edukuse indeks

(edaspidi MEI) võrreldes eelmise kalendriaastaga, makstakse

kvaliteeditasu kuni 10%.

5.8.3.4 MKJ hinnang tööde korraldamisele

5.8.3.4.1 Mõõdik: metsakasvataja töö on korraldatud kvaliteetselt.

5.8.3.4.2 Kriteerium: töö korraldamine vastab nõuetele ja kokkulepetele.

5.8.3.4.3 Väärtus: juhul, kui kriteerium on täidetud tasutakse kvaliteeditasu kuni

10% teenitust mahutasust. Metsakasvatusjuht põhjendab mitte tasumist

töötasu korraldusel.

5.8.3.4.3.1 Hindamise ulatus: vähemalt kolm eraldist MUR, MUH, MUT, NOF_a

ja NOF_p fondis iga metsakasvataja tööpiirkonnas.

5.8.3.4.3.2 Hindamise kriteerium: vastab nõuetele või ei vasta kvaliteedile.

5.8.3.4.4 Hinnatavad tingimused: eesmärgi puuliigi vastavus, teostatud töö

kvaliteet, kavandatud töövõtte õigsus ja aeg, metsakahjustuste

fikseerimine.

5.8.3.4.4.1 Eraldise hindamise kohta koostatakse akt.

5.8.3.4.4.2 Tööde korraldamise hindamisel võetakse lisaks arvesse tähtaegadest

kinnipidamist, andmete õiget kajastamist infosüsteemis ning

lisakohustuste täitmist.

5.8.4 Mahutasu vähendamine

5.8.4.1 Mõõdik: uuenenuks arvestatud eraldiste pindala.

5.8.4.1.1 Kriteerium: uuenenuks on arvestatud aasta algul seatud pindala.

5.8.4.1.2 Väärtus:

5.8.4.1.2.1 metsakasvatajale püstitatud uuenenuks arvestamise pindalalisest

ülesandest jääb täitmata kuni 10%, vähendatakse fondide põhjal

arvutatud mahutasu 20%.

5.8.4.1.2.2 metsakasvatajale püstitatud uuenenuks arvestamise pindalalisest

ülesandest jääb täitmata rohkem kui 10%, vähendatakse fondide põhjal

arvutatud mahutasu 40%.

5.8.4.2 Mõõdik: hooldada noorendikke kvaliteetselt.

5.8.4.2.1 Kriteerium: noorendike hooldamine vastab kvaliteedinõuetele.

5.8.4.2.2 Väärtus: noorendike hooldamise kvaliteet on analüütikute poolt

teostatud NOH ülevaatuse ja koostatud aruande põhjal alla 90%,

vähendatakse fondide mahutasu 10%.

5.8.5 Mahutasu väljamaksmine

5.8.5.1 I poolaastal tasustatakse 30% MUF ja NOF fondide arvutuslikust

mahutasu summast.

5.8.5.2 II poolaasta ning mahutasu kvaliteedi osa tasustatakse koos.

6. Energiapuidu logistikud

6.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on hakkpuidu saaja poolt

vastuvõetud kogus. RMK energiapuidu logistikute esimese poolaasta

arvestuslik töömaht on 30000 tingtihu ja teise poolaasta 30000 tingtihu.

Tingtihu arvestuse aluseks olevad koefitsiendid on metsas hakkimisel

1tm=1,5tingtihu ja platsil hakkimisel 1tm=0,5tingtihu.

6.2 Arvestusperiood: Esimene poolaasta (01.01. kuni 30.06.) ja teine poolaasta

(01.07. kuni 31.12.).

6.3 Arvestusperioodi töömaht: Arvestusliku töömahu aluseks on saadetud

veodokumendi kuupäev.

6.4 Tingtihu hind: Arvestusperioodi töömahtu ületava tingtihu hind on 0,04€.

6.5 Kvaliteedi osa: Ei määrata.

7. Metsaparandajad

7.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on metsaparandustalituse

poolt korraldatavate tööde aastane kogumaksumus (kapitaalmahutused,

uuendus-, hooldus- ja remonttööd), mis on viidud vastavusse Statistikaameti

poolt avaldatud reaalehitushinnaga.

7.2 Arvestusperiood: Aasta.

7.3 Arvestusperioodi töömaht: Metsaparandaja poolt korraldatud tööde

maksumus. Arvestusliku töömahu aluseks on töö vastuvõtu akti kuupäev.

7.4 Töömahu hind: Iga korraldatud töö summa 1€= 0,0016 €.

7.5 Kvaliteedi osa: Kokku osakaal 60% mahutasuna tasumisele kuuluvast

summast.

7.5.1 Metsateede hööveldamise aeg

7.5.1.1 MÕÕDIK: Hööveldada teid õigeaegselt.

7.5.1.2 KRITEERIUM: Töötaja poolt korraldatud hööveldatud tee kilomeetrid

poolaastas. Kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korraldusega.

7.5.1.3 ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse Aruandekeskuse aruandega

Eelarve täitmine.

7.5.1.4 VÄÄRTUS: Juhul, kui ei ole täidetud nõutav teede hööveldamise

kilomeetrid, vähendatakse mahutasu summat esimese poolaasta osas –

10% ja teise poolaasta osas -10%.

8.6.2. Metsakuivendussüsteemide korraline hooldus

8.6.2.1. MÕÕDIK: Maaparandussüsteemid hooldada õigeaegselt (tsükkel 6-7a).

8.6.2.2. KRITEERIUM: Töötaja poolt korraldatud hooldatavad objektid aastas

vastavalt nimekirjale. Kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korral-

dusega.

8.6.2.3. ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse DHS sarjas „Maaparandus-

süsteemide hoolduse dokumentatsioon“ (3-2.15).

8.6.2.4. VÄÄRTUS: Juhul, kui nimekirjas olevad objektid ei ole hooldatud,

vähendatakse mahutasu summat -20%.

8.6.3. Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektide tähtajaks

vastuvõtmine

8.6.3.1. MÕÕDIK: Metsaparanduse uuenduse ja kapitaalmahutuse objektid on

vastuvõetud tähtaegselt.

8.6.2.2. KRITEERIUM: Töötaja poolt vastuvõetud objektid aastas vastavalt

nimekirjale. Kehtestatakse metsaparandustalituse juhataja korraldusega.

8.6.2.3. ARUANNE: Kriteeriumit jälgitakse DHS sarjades „Lõpetatud

metsaparandustööde aktid“ (6-31.1 ja 6-31.2).

8.6.2.4. VÄÄRTUS: Juhul, kui nimekirjas olevad objektid ei ole vastuvõetud,

vähendatakse mahutasu summat -20%.

8. Looduskaitsetööd

8.1 Arvestuslik töömaht: Töömahu arvestuse aluseks on looduskaitsetalituse

poolt korraldatavate Euroopa Liidu struktuurifondide poolt rahastatavate

tööde (välja arvatud poollooduslike koosluste taastamine) maksumus.

8.2 Arvestusperiood: Aasta.

8.3 Arvestusperioodi töömaht: Looduskaitse tööjuhi ja metsaparandaja poolt

korraldatud tööde maksumus. Arvestusliku töömahu aluseks on töö

vastuvõtu akti kuupäev.

8.4 Töömahu hind: Iga korraldatud töö summa 1€ = 0,0016 €.

8.5 Kvaliteedi osa: Kokku osakaal 100% mahutasuna tasumisele kuuluvast

summast.

8.6 Tööde korraldamise kvaliteet

8.7 MÕÕDIK: Tööd on teostatud vastavalt rahastaja poolt esitatud nõuetele.

8.8 KRITEERIUM: Rahastaja poolt RMK-le eraldatud summa vastavalt

maksetaotluses esitatud abikõlblikule summale.

8.9 ARUANNE: Rahastaja poolt tehtud ning looduskaitsetalituse tulu eelarvesse

laekunud summa. Kriteeriumi jälgitakse aruandega Eelarve täitmine.

8.10 VÄÄRTUS: Juhul, kui rahastaja on mitteabikõlblikeks kuludeks hinnanud

rohkem kui 0,15% tööde maksumusest, siis mahutasu ei maksta.

9. Looduskaitse tööjuhi metsamaterjali varumine

9.1 Arvestuslik töömaht: Arvestuslikku töömahtu ei määrata.

9.2 Arvestusperiood: Aasta.

9.3 Arvestusperioodi töömaht: Kõik looduskaitse tööjuhi poolt loodud vahe- ja

hakkpuidulaost välja antud ja kliendi poolt vastuvõetud metsamaterjali ja

hakkpuidu kogused. Arvestusliku töömahu aluseks on veodokumendi

kuupäev.

9.4 Tihumeetri hind: Kliendile üleantud tihumeetri eest on mahutasu määraks

0,10€. Saadud summat ei vähendata kvaliteedi kriteeriumite osas.

10. Lõppsätted

Käesoleva juhendi täitmise eest vastutavad regiooni juhid oma regioonis ja

talituse juhatajad oma talituses.