Riigimetsa Majandamise Keskuse 2017. a eelarve koostamise protseduuri kinnitamine

KINNITATUD RMK juhatuse 27.09.2016

otsusega nr 1-32/70

RMK 2017. a EELARVE KOOSTAMISE PROTSEDUUR

2016

2

Sisukord: 1 Eelarve koostamise põhimõtted ........................................................................................ 3

2 Eelarve koostamise tegevuste järjekord............................................................................ 4

3 Metsakasvatuse tegevusvaldkondade eelarvete koostamine ............................................. 4

3.1 Metsamajanduse tegevusvaldkond ................................................................................... 4

3.2 Maakasutuse tegevusvaldkond ......................................................................................... 8

3.3 Metsakorralduse tegevusvaldkond .................................................................................... 9

3.4 Puiduturustuse tegevusvaldkond ..................................................................................... 10

4 Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond .............................................................. 11

5 Külastuskorralduse tegevusvaldkond ............................................................................. 14

5.1 Külastuskorraldusosakond .............................................................................................. 14

5.2 Sagadi metsakeskus ........................................................................................................ 15

6 Looduskaitse tegevusvaldkond ........................................................................................ 17

6.1 Looduskaitseosakond ...................................................................................................... 17

6.2 Põlula kalakasvatustalitus ............................................................................................... 17

7 Valdkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud ....................... 19

8 Administratsiooni ehk üldhalduskulud ............................................................................ 20

9 Reservfond ...................................................................................................................... 22

10 Sihtfinantseerimine ......................................................................................................... 23

11 Kapitaalmahutuste eelarvestamine ................................................................................. 23

11.1 Metsamaaparandus .......................................................................................................... 23

11.2 Tootmisvahendite soetamine (metsatehnika jm) ............................................................ 24

11.3 Infotehnoloogiaalased kapitaalmahutused ...................................................................... 24

11.4 Transpordivahendite soetamine ...................................................................................... 25

11.5 Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine ....................................................................... 25

12 Eelarve muutmine ........................................................................................................... 25

13 Eelarvete täitmise jälgimine ........................................................................................... 26

3

1 Eelarve koostamise põhimõtted Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) eelarve kinnitatakse nõukogu poolt eelarveaastaks RMK arengukavaga püstitatud majandustegevuse suundade alusel. Eelarve koosneb kasumieelarvest ja kapitaalmahutuste eelarvest. RMK põhitegevusvaldkonnad on metsamajandus, maakasutus, metsakorraldus, puiduturustus, taimla- ja seemnemajandus, looduskaitse ning külastuskorraldus. Igale tegevusvaldkonnale koostatakse oma eelarve. Iga tegevusvaldkonna kasumieelarve kajastab lisaks tegevuste läbiviimiseks vajaminevatele summadele ka mahulisi näitajaid (kuupmeetrid, hektarid, müüdud metsataimede arv jne), mis on selle konkreetse tegevusvaldkonna tegevuste kavandamise aluseks. Põhitegevusvaldkonna eelarvetele lisaks koostatakse administratsiooni koondeelarve, mis sisaldab endas tugifunktsioonide eelarveid. RMK koondeelarve saadakse tegevusvaldkondade eelarvete ja tugifunktsioonide eelarve konsolideerimisel. Eelarvete koostamist juhendab finantsosakond ja selleks kasutatakse eelarvestamise tarkvara ”Adaptive Planning”. RMK struktuuriüksustes eelarve koostamise ja täitmise eest vastutavad ametikohad.

Eelarve Koostaja

RMK koondeelarve

Juhatus, finants- ja administratsioonijuht − Kasumieelarve

− Kapitaalmahutuste eelarve

Metsamajanduse tegevusvaldkonna koondeelarve Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht) Peaspetsialist Metsamajandusosakonna eelarve

Metsamajandusregiooni eelarve (3) Regioonide juhid Metsaparandustalituse eelarve Talituse juhataja Looduskaitsetalituse eelarve Talituse juhataja Puiduenergeetikatalituse eelarve Metsakasvatustalituse eelarve

Talituse juhataja Talituse juhataja

Maakasutuse tegevusvaldkonna koondeelarve Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht) Maakasutusosakonna eelarve Peaspetsialist Metsaparandusosakonna eelarve Osakonna juhataja Jahindustalituse eelarve Maakorraldustalituse eelarve

Talituse juhataja Talituse juhataja

Puiduturustusosakonna eelarve Osakonna juhataja

Metsakorraldusosakonna eelarve Osakonna juhataja Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkonna koondeelarve

Taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja (tegevusvaldkonna juht)

Taimla eelarve Taimekasvatuse juht

Seemnemajanduse eelarve Seemnemajanduse tootmisjuht

Taimlamajanduse osakonna eelarve Osakonna juhataja Tartu puukooli eelarve Taimekasvatuse juht Külastuskorralduse tegevusvaldkond Valdkonna juht Külastuskorraldusosakonna eelarve Osakonna juhataja -Külastuskorraldusosakonna tegevusüksuste eelarved Osakonna juhataja -Külastuskorraldusosakonna strateegilise tasandi eelarve Osakonna juhataja Sagadi metsakeskuse eelarve Metsakeskuse juhataja

Looduskaitse tegevusvaldkond Valdkonna juht

4

Looduskaitseosakonna eelarve Põlula kalakasvatustalituse eelarve

Osakonna juhataja Talituse juhataja

Nõukogu eelarve Juhatuse liige Juhatuse eelarve Juhatuse liige Administratsiooni koondeelarve Finants- ja administratsioonijuht Administratsiooniosakonna eelarve Finants- ja administratsioonijuht Finantsosakonna eelarve Finants- ja administratsioonijuht Dokumendihaldusosakonna eelarve Osakonna juhataja Kinnisvaraosakonna eelarve Osakonna juhataja IT osakonna eelarve Osakonna juhataja Kommunikatsiooni osakonna eelarve Osakonna juhataja Personaliosakonna eelarve Osakonna juhataja Riigihangete osakonna eelarve Osakonna juhataja Siseaudititalituse eelarve Talituse juhataja Õigusosakonna eelarve Osakonna juhataja

RMK struktuuri järgne ametikohale vastavate eelarve eest vastutavate isikute nimekiri on toodud lisas 1.

2 Eelarve koostamise tegevuste järjekord Eelarve koostamise ajakava kinnitab juhatuse esimees hiljemalt 03. oktoobriks 2016. a. Finantsosakond valmistab igale valdkonnale ette eelarve koostamise tabelid. Struktuuriüksuste juhid sisestavad eelarve planeerimise rakendusse (Adaptive Planning, edaspidi AP) struktuuriüksuse eelarveprojekti, mille kinnitab valdkonna juht. Struktuuriüksuste eelarveprojektidest moodustuvad valdkondade eelarveprojektid, mille kinnitab juhatus. Juhatuse poolt heaks kiidetud valdkondade eelarvete lisaks esitatakse valdkondade seletuskirjad finants- ja administratsioonijuhile, kes koostab RMK koondeelarve seletuskirja. RMK koondeelarve esitatakse juhatuse poolt nõukogule kinnitamiseks. Koondeelarves sisalduv siseaudititalituse eelarve kinnitatakse eraldi nõukogu otsusega. Peale RMK koondeelarve kinnitamist nõukogu poolt kinnitab juhatus tegevusvaldkondade eelarved. Tegevusvaldkonna juht edastab kõikide tema haldusalas olevate struktuuriüksustele oma eelarved.

3 Metsakasvatuse tegevusvaldkondade eelarvete koostamine

3.1 Metsamajanduse tegevusvaldkond

Metsamajanduse valdkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde planeerija ja korraldaja riigimetsas. Metsamajanduse tegevusvaldkonna eelarve koosneb metsamajanduse regioonide koondeelarvest (Edela, Kagu ja Kirde regioon), metsamajandusosakonna, metsakasvatustalituse, metsaparandustalituse, puiduenergeetikatalituse ja looduskaitsetalituse eelarvest. Metsamajanduse valdkonna struktuuriüksuste eelarve täitmise eest vastutavad struktuuriüksuste juhid: regioonide juhid, talituste juhatajad. Koondeelarve eest vastutab juhatuse liige.

5

Tulud Muude kaupade ja teenuste müük metsanduses (1.2) Maapinna ettevalmistamine ja külvi teenus (1.2.1): Maapinna ettevalmistamine ja külv. RMK osutab teenust teistele metsaomanikele. Eelarvestatakse vastavalt tellimustele. Muud tulud metsamajanduses (1.2.5): eelarvestatakse tuginedes sõlmitud lepingute mahtudele. Muud äritulud (4) LKT käimasolevate või algavate projektide sihtfinantseerimised. Eelarvestatakse vastavalt projektide eelarvetele. Kulud Metsamaterjali varumise kulud (5.2.1.1) Uuendusraie (5.2.1.1.1): Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Teatud vanuse juures väheneb metsa juurdekasv ja maapinna tootlikus jääb kasutamata. Raievanused erinevad sõltuvalt mulla headusest ja puuliigist. Metsamajandamise eeskirjas on ära toodud lubatud raievanused uuendusraiel puuliikide kaupa, lisaks on võimalus raiuda puistu peapuuliigi diameetri järgi või puistute halva tervisliku seisundi alusel KeA poolt tehtud metsakaitseekspertiisi alusel. Uuendusraie jaguneb erinevateks raieteks, peamiselt lähtuvalt sellest, kuidas on planeeritud metsa uuenemine või sätestatud kehtivatest piirangutest. Lageraie korral raiutakse aasta jooksul maha kõik puud, jäetakse kasvama üksikud säilikpuud ja vajadusel seemnepuud. Turberaie korral raiutakse puistu järkude kaupa aastate jooksul. Kulu eelarvestatakse tuginedes arvestuslangile (ha) ja kavandatud metsakaitse ekspertiisi alusel tehtavate uuendusraiete pindalale (ha) ja väljaraie prognoosile (tm/ha). Ühikuhinna eelarvestamise aluseks on planeeritud keskmised tüvemahud, kokkuveokaugused jt hinda mõjutavad looduslikud parameetrid ning järgmiseks aastaks prognoositud kütuse hind, töötasu suurus ning töövõtulepingute koefitsiendid hinnaraamistikule. Harvendusraie (5.2.1.1.2): Harvendusraie eesmärgiks on puude kasvutingimuste parandamine harvendamise teel. Esimene harvendusraie toimub 25 – 40 aastases puistus. Harvendusraiel võetakse esmajärjekorras maha haiged, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud ning puud, mis takistavad teiste kvaliteetsemate puude kasvu ning puud, mis uuendusraie ikka ei jõua. Kulu eelarvestatakse tuginedes optimaalsele raiepindalale (ha) väljaraie prognoosile (tm/ha). Ühikuhinna eelarvestamise aluseks on planeeritud keskmised tüvemahud, kokkuveokaugused jt hinda mõjutavad looduslikud parameetrid ning järgmiseks aastaks prognoositud kütuse hind, töötasu suurus ning töövõtulepingute koefitsiendid hinnaraamistikule. Sanitaarraie ja muud raided (5.2.1.1.3): Sanitaarraietega raiutakse surnud puud, samuti nakkusallikaks olevad või kahjurite paljunemist soodustavad, haiged või hukkunud puud. Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega metsas määral, mis ei kahjusta metsa bioloogilist mitmekesisust, kuna hukkunud puud on elupaigaks paljudele loomadele, taimedele ja seentele. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (tm) ning eelmise aasta keskmisele kulule tm kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut tm kohta. Raadamine (5.2.1.1.4): Metsa raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (tm) ning eelmise aasta keskmisele kulule tm kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut tm kohta. Metsamaterjali varumisega kaasnevad kulud (5.2.1.1.5): Langi ettevalmistamise kulu ning raiega kaasnenud rajatiste korrastamise kulu. Eelarvestatakse proportsionaalselt raie kuludega.

6

Raidmete varumine (5.2.1.2): Raielankidelt okste ja latvade kokkuvedu. Maht leitakse uuendusraide raiete nimekirjast sobilike raielankide valikuga. Maht eelarvestatakse proportsionaalselt raielangi mahust Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (tm) ning eelmise aasta keskmisele kulule tm kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut tm kohta. Tüveste varumine (5.2.1.3): Tüvesed on puud, millest ei ole võimalik toota sortimente ning mida raiumisel ei laasita. Tüveseid varutakse teede ja kraavi äärest ja peenikese metsa raadamisel. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (tm) ning eelmise aasta keskmisele kulule tm kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut tm kohta. Logistika (5.2.2) Metsamaterjali väljavedu (5.2.2.1): Metsamaterjali vedu vahelaost teisse vahelattu (RMK puiduterminal) või vahelaost (sh RMK puiduterminalist) kliendini. Kogus planeeritakse lähtuvalt varumise mahtudest ja veokuu mahtudest ning RMK poolt korraldatava veo osakaalu alusel. Ühikuhinna eelarvestamise aluseks on prognoositud keskmised väljaveo kaugus ja läbisõidus kasutuse koefitsiendid ning järgmiseks aastaks prognoositud kütuse hind, töötasu suurus ning veolepingute koefitsiendid hinnaraamistikule.. Metsamaterjali väljaveoga kaasnevad kulud (5.2.2.2): Lumekoristus, teede tasandamine, ümbersorteerimine, praami piletid. Eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali väljaveo kuludega. Metsauuendus (5.2.3.1) Maapinna ettevalmistamine (5.2.3.1.1): Maapinna ettevalmistus metsataimede istutamiseks. Metsakasvataja otsustab tuginedes mulla viljakusele ja eesmärgi puuliigile, millist uuendamise võtet kasutada ja kas selleks on vaja maapind ette valmistada. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Metsauuenduse rajamine (5.2.3.1.2) 1) Metsa külvamine (5.2.3.1.2.1): metsa kasvatamine metsapuuseemnest. Külvamine õnnestub kuivemates ja vähese rohukasvuga metsatüüpides. Metsa külvi mahud otsustab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta ja metsapuuseemne hind. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). 2) Metsa istutamine (5.2.3.1.2.2): metsa kasvatamine seemikutest ja istikutest. Istutatud mets sirgub kiiremini, sest taimed on tavaliselt 2-4 aasta vanused ning paremini on tagatud kvaliteetsema puistu kasvamine. Metsa istutamise mahud puuliigiti ja algtiheduse otsustab matsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta ja metsataimede hind. LUK (5.2.3.1.2.3)

LUK istutamine (5.2.3.1.2.3.2): Loodusliku uuenduse kaasaaitamine istutamise teel. Kasutatakse juhtudel, kui raiesmik on ise ebapiisavalt uuenenud, puudeta kohtadesse istutatakse juurde metsataimi. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes

7

mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta ja metsataimede hind.

Metsauuenduse kasvatamine (5.2.3.1.3)

1) Metsauuenduse täiendamine (5.2.3.1.3.1): Uute metsataimede istutamine aladele, kus eelnevalt istutatud või külvatud metsataimed on hukkunud. Mahu määrab metsakasvataja.

Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta ja metsataimede hind.

2) Metsauuenduse hooldamine (5.2.3.1.3.2): Eesmärgi puuliigi metsataimede vabastamine nende kasvu takistavatest rohttaimedest, põõsastest ja puudest. Maht prognoositakse eelmiste aastate metsauuenduse mahtude alusel metsakasvatusjuhi poolt.

Ühikuhinna eelarvestamise aluseks on prognoositud töö raskusastmetesse jagunemine ning järgmiseks aastaks prognoositud kütuse hind, töötasu suurus ning töövõtulepingute koefitsiendid hinnaraamistikule. Noorendike hooldamine (5.2.3.2): Puistu liigilise koosseisu kujundamine ja eesmärgi puuliigi kasvutingimuste parandamine puistu harvendamise teel. Maht prognoositakse metsakasvataja poolt nimekirja (ha) alusel. Ühikuhinna eelarvestamise aluseks on prognoositud väljaraiutavate puude kõrgus ja arv ning järgmiseks aastaks prognoositud kütuse hind, töötasu suurus ning töövõtulepingute koefitsiendid hinnaraamistikule. Harvendusraie (mittelikviidne) 5.2.3.4: Tegemata jäänud noorendike parandamine harvendusraie parameetritega puistus. Juhul, kui puistust ei ole mõttekas metsamaterjali varuda, määratakse puistu praakeri poolt mittelikviidseks harvendusraideks. Eelarve mahu määrab metsakasvatusjuht. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Metsaparandus (5.2.4) Kraavid (5.2.4.1): RMK’l on kohustus vastavalt Maaparandusseadusele hoida korras ja toimimas oma metsakuivendussüsteemid metsas. Süsteeme hooldatakse 5-7 aasta järel. Kulu eelarvestatakse metsakuivendusobjektide viisi ning eelmise aasta keskmise kulule alusel. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut. Teed (5.2.4.2): Vastavalt Keskkonnaministri määrusele on RMK’l kohustus hoida korras ja liigeldavad oma haldusalas olevad ning kasutust vajavad metsateed. Kulu prognoositakse metsatee järkudest ning seisundinõuetest. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Karjääride majandamine (5.2.4.3): Karjääride avamise, kaevandamise ja sulgemise tööd. Kulu eelarvestatakse karjääris tehtavate tööde põhiselt. Metsakaitse (5.2.5): Tulekaitse ribade hooldamine, mahu tellib maakasutusosakond tulekaitse ribade põhiselt. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Tuletõrje veevõtukohtade korrastamine ja juurdepääsuteede rajamine ning korrastamine. Juurepessu tõrjeks ROTSTOPi ostmise kulu. Mahu prognoos tugineb vegetatsiooni perioodil kuusikutes läbiviidavale raiemahule. Kopratammide likvideerimise kulud, mahu tellib maakasutusosakond maakonna põhiselt. Muud kulud metsanduses (5.2.6): Regiooni poolt müüdavate teenuste teostamise kulud. Sinna alla kuuluvad peamiselt: maapinna ettevalmistamise teenus, külvi teenus, võsa raiumine liinide kaitsevööndis, istutamisteenus. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta keskmisele kulule. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut.

8

Puiduenergeetika (5.2.7) Hakkimine (5.2.7.1.1): Puidu hakkimine. Maht prognoositakse vastavalt müügilepingule. Mahu määrab puiduturustusosakond. Ühikuhinna eelarvestamise aluseks on prognoositud energiapuidu tooraine jagunemine ning järgmiseks aastaks prognoositud kütuse hind, töötasu suurus ning töövõtulepingute hinnad. Hakkpuidu vedu (5.2.7.1.2): Maht prognoositakse vastavalt müügilepingule. Mahu määrab puiduturustusosakond. Ühikuhinna eelarvestamise aluseks on prognoositud keskmised väljaveo kaugus ning järgmiseks aastaks prognoositud kütuse hind, töötasu suurus ning ning töövõtulepingute hinnad. Hakkpuidu tootmisega seotud kulud (5.2.7.1.3): Eelarvestatakse proportsionaalselt puidu hakkimise kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Hakkpuidu laoplatsi kulud (5.2.7.2): Laohoidjate tööjõukulud, laoplatsi rent, tellitud mõõtmise kulu, kattepaberi ostmise kulu jms. Eelarvestatakse proportsionaalselt puidu hakkimise kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Looduskaitse tööde kulu (5.2.8): Tööde kulud eelarvestatakse LKO poolt koostatud looduskaitsetööde nimekirja põhjal. Looduskaitsetööde nimekirja aluseks on kinnitatud kaitsekorralduskavad, liigikaitse tegevuskavad ning kaitseala valitseja ja liigiekspertide ettepanekud. Looduskaitse tööde kulud jagunevad omakorda PLK (poollooduslike koosluste) taastamise- ja muudeks looduskaitse kuludeks. Tööde teostamise kulud kaetakse kas sihtfinantseeringust ning projektidele ettenähtud RMK omaosalusest või RMK omavahenditest. vt Looduskaitsetööde kavandamise ja seire juhend (link kui juhend uuendatud) LKT tegevuseks vajalikud sisseostetud teenused ning kaubad eelarvestatakse koos käibemaksuga (20%). Metsamajanduse valdkonna tootmise juhtimiskulude eelarve koostatakse vastavalt punktile 7.

3.2 Maakasutuse tegevusvaldkond Maakasutuse valdkonna põhiülesandeks on RMK maakasutuse kavandamine ja maa kasutusse andmise korraldamine. Teiste ülesannetena teostatakse RMK-le vajalikke maakorraldustoiminguid, kavandatakse metsaparandust ja korraldatakse jahipiirkondade kasutamist. Maakasutuse tegevusvaldkonna eelarve sisaldab maakasutusosakonna, maakorraldustalituse, metsaparandusosakonna ja jahindustalituse eelarveid. Maakasutuse tegevusvaldkonna koondeelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab juhatuse liige. Maakasutusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab maakasutusosakonna peaspetsialist.. Metsaparandusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab metsaparandusosakonna juhataja. Maakorraldusetalituse eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab maakorraldustalituse juhataja. Jahindustalituse eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab jahindustalituse juhataja.

9

Tulud Kinnisvara rent (1.9.2): Maa rent. Eelarvestatakse vastavalt rendilepingutele. Jahinduse kasutustasud (1.9.4): Jahipidamisõiguse kasutustasud ja jahilubade müügitasud. Eelarvestatakse tuginedes enampakkumise tuluprognoosile. Kulud Metsakasvatuse kulud (5.3.1) Metsakaitse ja metsavalvekulud (5.3.1.1): Prügikoristuskulud, riigimetsa piiri ja kaitsealade tähistamise kulud, erakorraliste tööde kulud. Prügikoristuskulu eelarvestatakse tuginedes planeeritavate tööde mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule hektari kohta. Arvesse võetakse ka prognoositav hinnamuutus ha kohta. Muude metsakaitsekuludena arvestatakse reservina erakorraliste tööde (hädaolukordade likvideerimise) kulusumma. Tulevalve seirejaama kulud (mobiilside masti paigutatud kaamerad). Seirejaama kulu moodustavad mastide rent, töötajate palgakulud ning hoolduskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta keskmisele kulule seirejaama kohta. Muud kulud maakasutuses (5.3.1.2): Rida sisaldab alamridu – metsaparandustööde kavandamine ning jahinduskulud. Maamaks (5.3.2): Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele liidetakse aasta jooksul täiendavalt riigi omandisse vormistatava maa eeldatav maamaks keskmise hektarimäära alusel. Maakorralduse kulud (5.3.3): Maade vormistamisel maakorralduslikeks toiminguteks tehtavad kulutused. Kulu eelarvestatakse toimingute mahu ning eelmise aasta ühe toimingu keskmise kulu alusel. Maakasutuse valdkonna juhtimiskulude eelarve koostatakse vastavalt punktile 7.

3.3 Metsakorralduse tegevusvaldkond Kulud Metsakorralduse kulud (5.12): Juurdetulevate maade inventeerimiseks tööle võetud lisa tööjõukulu. Eelarvestatakse ettemääratud mahu (ha) ja kokkulepitud ühikuhinna alusel. Metsakorralduse tegevusvaldkonna juhtimiskulude eelarve koostatakse vastavalt punktile 7.

10

3.4 Puiduturustuse tegevusvaldkond Puiduturustuse tegevusvaldkonna eesmärgiks on realiseerida parimatel võimalikel tingimustel raieõigus, riigimetsast raiutav metsamaterjal ning muud varutavad puidulised metsasaadused. Puiduturustuse tegevusvaldkonna eelarve koostamise ja eelarve täitmise eest vastutab puiduturustusosakonna juhataja. Tulud Metsakasutuse tulud (1.1.1) Raieõiguse müük (1.1.1.1): Raieõiguse müük kliendile enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korras ning kokkuleppehinnaga. Klient ostab raieõiguse konkreetsele ettevalmistatud langile. Metsa raie ja äravedu on kliendi enda korraldada. Eelarvestatakse tuginedes eeldatavatele mahtudele ning turu nõudlusele.

Metsamaterjali müük (1.1.1.2): Metsamaterjali müük moodustab RMK kogutuludest suurima osa. Puitu müüakse peamiselt kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel, vähem eelläbirääkimistega pakkumisel ja enampakkumisel. Metsamaterjali müügitulu eelarvestatakse tuginevalt raiemahu prognoosile (sortimentide kaupa) ning turu hinnastatistikale ja -trendile. Samuti võetakse arvesse juba kehtivaid lepinguid ning seal fikseeritud mahtu ning hinda.

Raidmete müük (1.1.1.3): Oksad, ladvad, raiutav võsa, mis metsaseaduse kohaselt on metsamaterjal, kuid eelarvestatakse eraldi. Sisaldab ka eraisikute poolt raiesmikelt isevarutavat osa. Eelarvestatakse tuginedes eeldatavatele mahtudele ning turu nõudlusele.

Hakkpuidu müük (1.1.1.4): Hakkpuitu toodetakse raidmetest, tüvestest, võsast ja ümarpuidust. Hakkpuitu ümarpuidust müüakse juhul, kui hakkpuidu hind turul on kõrgem kui ümarpuiduna müües ning kui ümarpuidu nõudlus ei ole piisav. Eelarve koostatakse kehtivate lepingute ning prognoositava täiendava nõudluse alusel.

Metsamaterjali veo- ja ekspedeerimisteenuste müük (1.1.1.5): Paberipuidu vedu vahelaost kliendi lattu. Maht ja teenuse hind on sätestatud lepingus.

Kulud RMK turustuskulud

Puidumõõtmine (5.1.1.1)

Puidumõõtmise teenus (5.1.1.1.1): Teenus mis on puiduturustusosakonna poolt sisse ostetud detailse kontrollmõõtmise läbiviimiseks. Teenust ostetakse RMKle kokkuveo- ja puidutransporditeenust osutavatelt ettevõtetelt. Kulu eelarvestatakse puidutranspordi hankelepingutest tuleneva teenuse hinna alusel, eelmise perioodi mahtu aluseks võttes.

Ostetud puidumõõtmise teenus (5.1.1.1.2.1): Teenus mida kasutatakse väljaspool RMK haldusala (sadamad). Teenus ostetakse sisse juhul kui lepingus on ette nähtud puidumõõtmine (sadamas enne laevale tõstmist) ning juhul kui osapoolte vahel tekib lahkarvamus puidu koguse suhtes. Kulu eelarvestatakse eeldatava vajaduse alusel mõõtmisteenuse pakkujate hindu aluseks võttes.

11

Ostetud laboriteenus (5.1.1.1.2.2): Eelarvestatakse vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale eeldatava vajaduse alusel.

Ostetud laoteenus (5.1.1.2): Puidu ladustamise teenus laoplatsidel. Puitu ladustatakse väljaspool RMK haldusala (lepingupartnerite juures) juhul, kui konkreetsel ajahetkel väljaveetud puidu kogus ületab lepingus ettenähtud koguse ja kui on teada, et järgmisel perioodil ei ole muidu võimalik puitu lepingujärgselt tarnida. Kulu eelarvestatakse eeldatava vajaduse alusel, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.

Puidu sorteerimine kliendi laos (5.1.1.3): Klient sorteerib tema lattu toodud puidukogused. RMK kompenseerib kliendile väljasorteeritud ja tagastamisele kuuluva puidu koguse. Hind kuupmeetri kohta on fikseeritud lepingus. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.

Sadamateenused (5.1.1.5): Laevade laadimisega seotud kulud. Puidu transport sadama laoplatsilt kaile ja laevale laadimine. Sätestatud lepingus. Kulu eelarvestatakse lepingute mahtu (m3), eeldatavat turukonjunktuuri ning prognoositavat kulu kuupmeetrile aluseks võttes.

E-teenused (5.1.1.6): sisaldab E-veoselehe teenuse kulu, mis sõltub süsteemiga ELVIS liitunute arvust. Eelarvestatakse tuginedes eraisikutele müüdava küttepuidu mahule, RMK terminalidesse veetavale mahule ning veoselehe maksumusele. Samuti sisaldab elektroonilise enampakkumise veebikeskkonna kasutamise tasu. Eelarvestatakse eeldatava kasutusmahu alusel.

Metsamaterjali ost (5.1.3): Metsamaterjali ost müügitegevuse laiendamiseks ja müügivõimaluste suurendamiseks. Eelarvestatakse vastavalt prognoositavale vajadusele.

Puiduturustuse valdkonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

4 Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkonna ülesandeks on korraldada töö selles valdkonnas nii, et eelkõige riigimetsad saaksid kvaliteetset metsauuendusmaterjali piisavas mahus ja konkurentsivõimelise hinnaga (v.a. metsaseemnemajandus). Valdkonna eelarve kavandamisel eristatakse kahte tegevussuunda ja eelarve koostamise protsessi: taimekasvatus ja seemnemajandus .

Valdkonna eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja. Taimekasvatuse eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutavad taimekasvatusjuhid. Seemnemajanduse eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab seemnemajandusjuht. Taimla- ja seemnemajandusosakonna eelarve koosneb taimede tootmisega tegelevate taimlate (Purila, Kullenga, Räpina, Rulli, Reiu, Iisaku, Marana ja Tartu taimla), seemlate (Kullenga, Viljandi, Räpina, Tartu, Sõmerpalu, Kuressaare) eelarvetest.

Tulud Seemnete müük (1.4.1.1) Seemlaseemnete müük (1.4.1.1.1): Seemlaseeme on varutud seemnepuude istandustest ehk seemlatest ja sellest kasvatatud puistud on tootlikumad ja parema kvaliteediga kui puistuseemned. Seemlaseemet kasutatakse peamiselt taimede tootmiseks.

12

RMK taimla-ja seemnemajandusosakonna juhataja kavandab eelnevatel aastatel Eesti metsanduses kasutatud seemnete ja eeldatava seemnevajaduse alusel realiseeritavate seemnete mahu seemneliikide kaupa. Seemlaseemneid turustatakse nii RMK siseselt kui ka väljaspool RMKd. Tulu eelarvestatakse tuginedes RMK sisesele tellimusele ning väljapoole müügil eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta. Puistuseemnete müük (1.4.1.1.2): Puistuseeme on varutud kontrollitud metsalankidelt ja seda seemet kasutatakse peamiselt metsakülvideks. Maht planeeritakse sarnaselt seemlaseemnetega. Tulu eelarvestatakse analoogselt seemlaseemnetega. Istutusmaterjali müük (1.4.2.1) Seemikute müük (1.4.2.1.1): Seemik on 1-2 aastane külvatud ja samas kohas kasvatatud taim. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule tk kohta. Istikute müük (1.4.2.1.2): Istik on seemikust kasvatatud (Koolitatud e. hõredamalt ümber istutatud) 2-3 aastane puittaim. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule tk kohta. Ilupuude müük (1.4.2.2): Ilupuude müügimaht prognoositakse sõltuvalt eelmise aasta müügimahtust. Tulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele tulule istiku kohta. Kulud Seemnemajanduse kulud (5.4.1) Noorte seemlate rajamine ja majandamine (5.4.1.1): Puude istutamise, kasvatamise ja hooldamisega seotud kulud (n. palgakulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Tootvate seemlate majandamine (5.4.1.2): Puude kasvatamise ja hooldamisega seotud kulud (n. palgakulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Seemnete varumine (5.4.1.3): Seemnete varumine seemlates ja metsas. Eelarvestatakse vastavalt prognoositud mahule ning eeldatavale hinnale mahuühiku kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Käbide lüdimine (5.4.1.4): Käbidest seemnete eraldamine kuumutamise teel. Käbikuivati kulud (elekter, küte, tööjõud). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele mahuühiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Seemnevarude haldamine ja seemnete müük (5.4.1.5): Seemnete laokulu ning pakendamise- ja müügikulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule mahuühiku kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Taimekasvatuse kulud (5.4.2) Seemikute tootmine (5.4.2.1): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele mahuühiku kohta. Arvesse võetakse

13

prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Katmik (5.4.2.1.2.3): Kasvuhoonekulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele katmiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Väljakaevamine (5.4.2.1.3): Seemikute turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Istikute tootmine (5.4.2.2): Siia kuuluvad istutamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Väljakaevamine (5.4.2.2.1.3): Istikute turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Potitaimede tootmine (5.4.2.2.2): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Väljakaevamine (5.4.2.2.2.3): Potitaimede turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Muude taimede tootmine (5.4.2.2.3): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Ilupuude tootmine (5.4.2.3): Kasvukohtade rajamine, hooldamine ning turustamine. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Ilupuude turustuskulud eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Istutusmaterjali transport kliendile (5.4.3): Taimede, istikute, seemikute ja ilupuude transport kliendini. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Muude teenuste ja kaupade ostmise kulu (5.4.4): Teistelt tootjatelt ostetavate taimede kulu. Eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse tellimusele. Taimla- ja seemnemajanduse hoonete majandamine (5.4.5): Kulu eelarvestatakse tuginedes kinnisvaraosakonna juhataja 18.09.14 käskkirjas nr 1-5/183 kinnitatud standardides toodud nõuetele. https://dok.rmk.ee/?page=docinfo&docid=468415 Taimla- ja seemnemajanduse valdkonna tootmise juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

14

5 Külastuskorralduse tegevusvaldkond

5.1 Külastuskorraldusosakond RMK külastuskorraldusosakonna ülesandeks on säästliku rekreatiivse looduskasutuse korraldamine riigimetsas, arvestades looduse taluvuspiire ja säästes bioloogilist mitmekesisust. Külastuskorraldusosakonna eelarve koosneb külastuskorraldusosakonna arvestusüksuste eelarvetest ning külastuskorraldusosakonna strateegilise tasandi eelarvest. Arvestusüksuste nimekirja koostab valdkonna juht võttes aluseks loodushoiu objektide loendi ning järgmiseks perioodiks kavandatavate projektide loetelu. Külastuskorraldusosakonna eelarve koostab ning selle eest vastutab külastuskorraldusosakonna juhataja. Osakonna eelarve pannakse kokku alameelarvetest, mille koostavad projektijuhid ning spetsialistid. Tulud IÜÕ objektide kasutamine (1.6.1.1): tulu telkimisalade-, metsamajade- ja ruumide kasutusest ning parkimispiletite müügist. Eelarvestatakse täituvuse prognoosist ning kehtivatest hinnakirjadest lähtudes. Loodusteadlikkuse edendamine looduskeskustes (1.6.1.2): RMK looduskeskustes pakutavad tasulised loodusharidusprogrammid. Eelarvestatakse prognoositavate mahtude põhjal. Loodusmajade tulud (1.6.1.3): RMK loodusmajades pakutavad tasulised loodusharidusprogrammid. Eelarvestatakse prognoositavate mahtude põhjal. Loomapargi tulud (1.6.1.4): Elistvere loomapargi tulud. Eelarvestatakse külastatavuse prognoosist ning kehtivatest hinnakirjadest lähtudes. Koostööprojektid (1.6.1.5): Eelarvestatakse vastavalt lepingutele. Muud tulud loodushoius (1.6.1.6): Sihtfinantseerimise tulud. Eelarvestatakse vastavalt lepingutele. Kulud Kõik loodushoiu valdkonna tegevuseks vajalikud sisseostetavate kaupade ja teenuste kulu eelarvestatakse koos käibemaksuga (20%). Loodushoiu objektide rajamine ja rekonstrueerimine (5.6.1.2.1): Objektide ehitus ning rekonstrueerimine puhke- ja kaitsealadel. Eelarvestatakse tuginedes kasutuse korraldamise kavadele ning riigihangete tulemustele. Loodushoiu objektide hooldus ja jooksev remont (5.6.2.2): Objektide hooldus- ja remonttööd puhke- ja kaitsealadel, puhke- ja kaitsealade jäätmemajandus ja lõkkepuumajandus. Eelarvestatakse lähtudes külastaja seireraportitest ning objektide aastasest keskmisest hoolduskulust eelmisel perioodil. Loomasööt (5.6.1.3.1): Loomasööt Elistvere loomapargi loomadele. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta.

15

Loomade talitamine (5.6.3.2): Loomade hooldamisega seotud kulud Elistvere loomapargis. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Veterinaarteenus (5.6.1.3.3): Veterinaarkulud Elistvere loomapargi loomadele. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta. Teavitamine (5.6.1.4): Teabepunktide, teabematerjalide, teabekogude soetamise ja haldamisega seotud kulud ning ürituste korralduse ning ekspositsioonide kavandamisega seotud kulud. Eelarvestatakse tuginedes külastajate seireraportile, ürituste arvule ning prognoositud kulule ürituse kohta. Loodusharidusprogrammid (5.6.1.5.1): Looduskeskuste ja loodusmajade programmide läbiviimisega seotud kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes programmide mahule ning prognoositud kulule programmi kohta. Looduskeskuste/-majade haldamine KK (5.6.1.5.2.1): Loodusmajade ja looduskeskuste teenuse osutamisega seotud tegevuskulu eelarvestatakse vastavalt eeldatavale külastusmahule ja eelmise aasta tegelikule kulule külastaja kohta. Looduskeskuste/-majade haldamine KVO (5.6.1.5.2.2): Hoonete ja territooriumiga seotud kulu eelarvestatakse haldurite poolt, tuginedes kinnisvaraosakonna juhataja 18.09.14 käskkirjas nr 1-5/183 kinnitatud standardides toodud nõuetele. https://dok.rmk.ee/?page=docinfo&docid=468415 Väikevahendite soetamine (5.6.1.6): Väikevahendid, mis on seotud loodushoiu otsese tegevusega. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Külastuskorraldusosakonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

5.2 Sagadi metsakeskus RMK Sagadi metsakeskuse ülesanneteks on keskkonna- ja loodushariduse propageerimine ning turismiteenuste arendamine Sagadi mõisakompleksis. Selleks toimivad metsakeskuses Sagadi looduskool, metsamuuseum koos mõisaajaloo ekspositsiooniga, hotell ja restoran. Sagadi metsakeskuse eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab metsakeskuse juhataja. Tulud Muuseumi külastus (1.5.1): Tulu piletite müügist. Eelarvestatakse tuginedes külastatavuse prognoosile ning piletihinnale. Loodusharidusprogrammid (1.5.3): Looduskooli poolt pakutavate õppeprogrammide ja koolituste müügitulu. Eelarvestatakse vastavalt tegevusplaanile ning tellimustele. Majutamine (1.5.6): Majutus hotellis ja võõrastemajas. Eelarvestatakse vastavalt nõudluse prognoosile ning hinnakirjale. Toitlustamine (1.5.7): Toitlustamine Sagadis. Eelarvestatakse vastavalt täituvuse prognoosile (majutus, seminarid, üritused). Muud tulud (1.5.8): Muude tulude all kajastatakse muuseumi poe tulud, restorani tulud, sauna tulud ning tulud vahendusteenusest. Eelarvestatakse tuginedes nõudluse prognoosile.

16

Kinnisvara rent (1.9.2): Tulud seminari ruumide rendist. Eelarvestatakse vastavalt nõudluse prognoosile. Kulud Muuseumi haldamine (5.5.1): Muuseumi töötajate palgakulud. Eelarvestamisel võetakse arvesse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Arvesse võetakse ka planeeritud näituste, ekspositsioonide koostamise ja fondidega seotud tegevuste mahud. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Väikevahendite soetamine (5.5.2): Väikevahendid, mis on seotud metsakeskuse otsese tegevusega. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Loodusharidusprogrammid (5.5.3): Looduskooli poolt pakutavate programmide ja koolituste kulud. Eelarvestatakse tuginedes tellitud mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, muu kulu). Majutus (5.5.5): Majutusteenuse pakkumisega seotud kulud. Eelarvestatakse proportsionaalselt majutustuluga. Toitlustamine (5.5.6): Toitlustamisteenusega seotud kulud. Eelarvestatakse proportsionaalselt toitlustustuluga. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Muu kulu (5.5.7): Kulud, mis on seotud vahendusteenuse osutamisega, saunakasutusteenuse osutamisega ja muuseumiga. Eelarvestatakse proportsionaalselt muude tuludega. Reklaam (5.5.8): Kodulehe uuendus, reklaambukletid jm. Eelarvestatakse tegevusplaanist lähtudes. Sagadi hoonete majandamine (5.5.9): Kulu eelarvestatakse tuginedes kinnisvaraosakonna juhataja 18.09.14 käskkirjas nr 1-5/183 kinnitatud standardides toodud nõuetele. https://dok.rmk.ee/?page=docinfo&docid=468415 Sagadi metsakeskuse juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

17

6 Looduskaitse tegevusvaldkond

6.1 Looduskaitseosakond

Looduskaitse tegevusvaldkonna eesmärgiks on säilitada looduslik mitmekesisus RMK hallataval riigimaal. Selleks kavandab looduskaitseosakond erinevaid looduskaitsetöid ning viib läbi tehtud tööde seiret. Tulud Muud äritulud (4) Käimasolevate või algavate projektide sihtfinantseerimised. Eelarvestatakse vastavalt projektide eelarvetele Kulud Looduskaitsetööde kulud (5.11): kavandamise kulud, näiteks veerežiimi taastamise projekteerimised, ekspertiisid, keskkonnamõjude hindamised, looduskaitsetöödest teavitamise kulud aga ka looduskaitsetööde seire kulud. Looduskaitseosakonna eelarves eristatakse RMK omavahenditest ja sihtfinantseeritavatest projektides tehtavad kulud. Eelarvestamise aluseks on kaitsekorralduskavade ja liigikaitse tegevuskavade põhjal koostatud looduskaitsetööde nimekiri. Looduskaitseosakonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

6.2 Põlula kalakasvatustalitus

Põlula Kalakasvatuskeskuse põhiülesandeks on kaitsealuste või ohustatud külmaveeliste vääriskalaliikide noorkalade kasvatamine ja veekogudesse asustamine kalavarude taastamise eesmärgil ning nende kalade looduslike populatsioonide geneetilise materjali kogumine ja säilitamine elusgeenipankades. Kulud Kalasööt (5.8.1)– kalade kasvatamisega seotud sööda kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi sööda kogustele ja hindadele. Arvestatakse prognoositavat hindade ja koguste muutust. Hapnik ja vedellämmastik (5.8.2) – kalade kasvatamisega seotud hapniku, niisa sügavkülmutamisega seotud lämmastiku ja mahutite rendi kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi kogustele ja hindadele. Arvesse võetakse prognoositav koguste ja hindade muutus. Asustamine (5.8.3) – noorkalade asustamisega seotud kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes viimasel perioodil tehtud rahalistele kulutustele. Arvesse võetakse prognoositav hindade muutus, asustamise maht ja asustamiseks vajaliku inventari uuendamise vajadus. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (asustamiseks vajalike vahendite ostmine). Hooldusained (5.8.4) – pesu-, ravi-, hoolde ja desoainete kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmisel aastal kasutatud kogustele ja hindadele. Arvesse võetakse prognoositav koguste ja hindade muutus.

18

Märgistamine (5.8.5) – noorkalade märgistamiseks vajalike vahendite ostmise kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes märgistamiseks vajalike vahendite vajadusele. Arvesse võetakse prognoositav hindade muutus. Püügiandmete kogumine (5.8.6)– märgise tagastajale preemia maksmise, lantide, makstud vastusega ümbrikute trükkimise ja loosimise korraldamise kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi sarnastele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav märgiste tagastamise ja hindade muutus. Marja ja Niisa kogumine (5.8.7)– Marja ja niisa kogumisega seotud kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta tegevusele ja hindadele. Arvesse võetakse tegevuse ja prognoositav hindade muutus. Kalanduse hoonete haldamine (5.8.8)– Eelarvestab KVO. Hoonete haldamise kulud eelarvestatakse aluseks võttes eelmise aasta kulu hoone kohta. Vajadusel võetakse arvesse ka hinnamuut (inflatsioon). Uuringud ja konsultatsioonid (5.8.9) – Vee ja kalahaiguste uuringutega ning kalakasvatusalaste konsultatsioonide ja projektidega seotud kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta tegevusele ja hindadele. Arvesse võetakse tegevuse ja prognoositav hindade muutus. Inventari haldamine (5.8.10) – kalakasvatamisega seotud vahendite kulu, mis ei ole kaetud punktidega 5.8.1.-5.8.9. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Marja ja noorkalade hooldamine (5.8.11) - Marja ja noorkalade hooldamisega seotud kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta tegevusele ja hindadele. Arvesse võetakse tegevuse ja prognoositav hindade muutus. Kalakasvatustalituse juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

19

7 Valdkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud RMK tegevusvaldkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud sisaldavad endas kulusid mis on küll seotud lõpptoodangu valmistamise ja teenuste osutamisega, kuid mida ei ole võimalik või otstarbekas seostada konkreetse lõpptoodangu või teenuste osutamisega, s.h. töötasu-, transpordi- ja majanduskulud. Siia alla kuuluvad metsamajanduse, maakasutuse, puiduturustuse, loodushoiu, taimla- ja seemnemajanduse ning kalanduse juhtimiskulud. Palgakulud (7.1) Palgakulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide palgad. Arvesse võetakse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Transpordikulu (7.2) Transpordikulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide transport. Transpordi all kajastatakse nii kütusekulu kui hooldus- ja remonditööd. Eelarvestatakse prognoositava mahu (km) ning kehtiva km tariifi (käskkiri) alusel. Personaliseeritud majanduskulud (7.3.1) Personalikulud (7.3.1.1): Tervisekontroll, vaktsineerimine. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Ürituste korraldamine RMK töötajatele (7.3.1.3): Üritused töötajatele, n. sünnipäevad, jõulupidu. Eelarvestatakse lähtuvalt plaanidest. Töölähetused (v.a. koolituslähetused) 7.3.1.4: Töötajate komandeeringute kulud (majutuskulud, päevarahad, sõidukulud). Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Nõupidamiste korraldamine (7.3.1.5): Nõupidamiste – ja koosolekute korraldamise kulud. Majutus, toitlustamine, sõidukulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Rahvusvaheline koostöö (7.3.1.6): Liikmemaksud, osalusmaksud rahvusvahelistes ühendustes. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt. Muud majanduskulud (7.3.2) Sidevahendite kasutamine (7.3.2.2): Administratsiooni- ja tööjuhtide telefonikulud, raadiojaamade sidekulud. Telefonikulude eelarvestamine toimub käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Teiste kulude eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Kantselei kulud (7.3.2.3): Trükised, ajakirjad, tõlketööd. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Infotehnoloogia (7.3.2.6): Infotehnoloogia kulude all kajastatakse IT osakonna poolt eelarvestatud kulud - IT seadmete remonditarvikud, andmeside, tarkvaraprogrammid ja -arendused jms.

20

Struktuuriüksuste eelarvetes kajastatakse (v.a. IT osakond) kulud, mis on ette nähtud vaid konkreetse üksuse töötajate tarbeks. Kulud eelarvestab IT osakond tuginedes RMK sisesele tellimustele ning planeeritavale vajadusele. Väikevahendid 7.3.2.9: Raadiosaatjad, võsalõikurid jne. Kõik väikevahendid hinnaga alla 2 000 EUR’i. Väikevahendid jagunevad – väikevahendid muu (7.3.2.9.1) kõik väikevahendid va infotehnoloogilised väikevahendid (eelarvestab vastav üksus). Eelarvestatakse vastavalt käskkirjas sätestatud piirmäärast lähtuvalt. Väikevahendid IT (7.3.2.9.2) – kõik infotehnoloogilised väikevahendid n sülearvuti. Eelarvestab IT juht lähtudes planeeritavast vajadusest. Metsa (puidu) hindamise materjalid (7.3.2.10): Värvid, kindad ja muud tarvikud. Mõõtmisega tegelevate töötajate tööriistad. Eelarvestatakse prognoositava vajaduse alusel. Kinnisvara maamõõdukulud, teede reg. Moodustamine (7.3.2.11): Raielankide piiride märgistamine. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuutus ha kohta. Uurimistööd ja konsultatsioon (7.3.2.12): Uurimis- ja arendustöö. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Ametiriietus (töötajatele ettenähtud ametiriietus) 7.3.2.13: Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Muud kulud (7.3.2.14): liikmemeksud, pangateenused, käibemaks põhivara soetuselt. Eelarvestatakse lähtuvalt planeeritud vajadusest. Maamaks (7.3.2.15): Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele liidetakse aasta jooksul täiendavalt ülevõetud maa maamaks. Amortisatsioon (9): Eelarvestab raamatupidamine põhivara registri põhjal.

8 Administratsiooni ehk üldhalduskulud Administratsiooni ehk üldhalduskulude eelarve sisaldab endas administratsiooniosakonna, õigusosakonna, personaliosakonna, dokumendihaldusosakonna, kinnisvaraosakonna, IT osakonna, finantsosakonna, kommunikatsiooniosakonna, riigihangete osakonna, siseaudititalituse ja juhatuse ning nõukogu eelarvet. Administratsiooni eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab finants- ja administratsioonijuht. Osakondade eelarved koostavad ja eelarvete täitmise eest vastutavad osakondade juhatajad ja siseaudititalituse juhataja. Juhatuse ja nõukogu eelarve koostab juhatuse liige. Tulud Kinnisvara rent (1.9.2): tulu üürile- või rendile antud hoonestatud kinnistute või ruumide üüri- ja renditulu. Eelarvestatatkse kehtivate lepingute alusel. Muud äritulud (4): sinna alla kuuluvad sihtfinantseerimine, kahjutasud, kindlustushüvitised jpm. Eelarvestatakse lähtuvalt sõlmitud lepingutest ning prognoosidest.

21

Kulud Palgakulud (7.1) Palgakulude all on kajastatud administratsiooni palgad. Arvesse võetakse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Transpordikulu (7.2) Transpordikulu all on kajastatud administratsiooni transport. Eelarvestatakse prognoositava mahu (km) ning kehtiva km tariifi (käskkiri) alusel. Personaliseeritud majanduskulud (7.3.1) Personalikulud (7.3.1.1): Tervisekontroll, vaktsineerimine. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Koolitus (sh. koolituslähetus) 7.3.1.2: koolitused töötajatele. Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest. Ürituste korraldamine RMK töötajatele (7.3.1.3): üritused töötajatele, n. sünnipäevad, jõulupidu. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt. Töölähetused (v.a. koolituslähetused) 7.3.1.4: Töötajate komandeeringute kulud (majutuskulud, päevarahad, sõidukulud). Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel. Nõupidamiste korraldamine (7.3.1.5): Nõupidamiste – ja koosolekute korraldamise kulud. Majutus, toitlustamine, sõidukulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel. Rahvusvaheline koostöö (7.3.1.6): liikmemaksud, osalusmaksud rahvusvahelistes ühendustes. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt. Muud majanduskulud (7.3.2) Hoonete majandamine (7.3.2.1): Kulu eelarvestatakse tuginedes kinnisvaraosakonna juhataja 18.09.14 käskkirjas nr 1-5/183 kinnitatud standardides toodud nõuetele. https://dok.rmk.ee/?page=docinfo&docid=468415 Sidevahendite kasutamine (7.3.2.2): Administratsiooni- ja tööjuhtide telefonikulud, raadiojaamade sidekulud. Telefonikulude eelarvestamine toimub käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Teiste kulude eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Kantselei kulud (7.3.2.3): trükised, ajakirjad, tõlketööd, arhiivindusega seotud kulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel. Audit (7.3.2.4): auditi kulud. Eelarvestatakse kehtivate lepingute alusel. Õigusabi, kohtukulud (7.3.2.5): juriidilise teenuse kulud. Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest.

22

Infotehnoloogia (7.3.2.6): Infotehnoloogia kulude all kajastatakse IT osakonna poolt eelarvestatud kulud - IT seadmete remonditarvikud, andmeside, tarkvaraprogrammid ja -arendused jms). Struktuuriüksuste eelarvetes kajastatakse (v.a. IT osakond) kulud, mis on ette nähtud vaid konkreetse üksuse töötajate tarbeks. Kulud eelarvestab IT osakond tuginedes RMK sisesele tellimustele ning planeeritavale vajadusele. Kommunikatsioon (7.3.2.7): reklaamikulud, RMK meened, tõlketeenused, tellitud teenused. Eelarvestatakse vastavalt lepingutele ning eelmise aasta keskmisele kulule. Koostöölepped (7.3.2.8): sponsorlus. Eelarvestatakse kehtivate lepingute alusel. Väikevahendid 7.3.2.9: Kõik väikevahendid hinnaga alla 2 000 EUR’i. Väikevahendid jagunevad – väikevahendid muu (7.3.2.9.1) kõik väikevahendid va infotehnoloogilised väikevahendid (eelarvestab vastav osakond). Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Väikevahendid IT (7.3.2.9.2) – kõik infotehnoloogilised väikevahendid n sülearvuti. Eelarvestab IT juht lähtudes planeeritavast vajadusest. Uurimistöö ja konsultatsioon (7.3.2.12): Eelarvestatakse lähtuvalt planeeritud vajadusest. Ametiriietus (töötajatele ettenähtud ametiriietus) 7.3.2.13: Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Muud kulud (7.3.2.14): eelarvestatakse vastavalt vajadusele. Maamaks (7.3.2.15): Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele liidetakse aasta jooksul täiendavalt ülevõetud maa maamaks. Amortisatsioon (9): Eelarvestab raamatupidamine põhivara registri põhjal.

9 Reservfond Reservfondi suuruse kinnitab juhatus eelarve vastuvõtmisega. Reservfondi suurus ei tohi olla üle 5% eelarveaastaks planeeritavatest kuludest. Reservfondi kasutab juhatus erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha. Reservfondist raha eraldamise taotlus esitatakse tegevusvaldkondade ja struktuuriüksuste juhi poolt finants- ja administratsioonijuhile. Taotlus peab sisaldama selgitust kulu vajalikkuse ja suuruse kohta (miks on tarvis täiendavat finantseerimist) Finantsosakond koostab laekunud taotluste ja nende juurde kuuluvate lisamaterjalide põhjal eelarve muutmise otsuse eelnõu, milles märgitakse: lisaraha saaja struktuuriüksuse nimi, summa ja sihtotstarve. Peale juhatuse poolset taotluse rahuldamise otsust muudetakse otsuse alusel vastava struktuuriüksuse eelarvet.

23

10 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine jaguneb:

1) Kulude katteks saadav sihtfinantseering eelarvestatakse ridadel „muud äritulud“ ning vastava tegevusega seotud kulu reale.

2) Vahendatav sihtfinantseerimine eelarvestatakse võrdsete summadena ridadele „Muud äritulud“ ja „Muud ärikulud“.

3) Kapitaalmahutuste soetamiseks ettenähtud sihtfinantseering kajastatakse kapitaalmahutuste eelarves.

Sihtfinantseeringuga seotud tulu- ja kuluread tuuakse eelarvestamisel eraldi välja selleks ettenähtud väljal.

11 Kapitaalmahutuste eelarvestamine Kapitaalmahutuste kavandamine on osa eelarve koostamise protsessist. Koos eelarve projekti kinnitamisega AP’s esitavad tegevusvaldkondade juhid finantsosakonnale kavandatavate kapitaalmahutuste taotletavad mahud, kapitaalmahutuste tasuvuse arvestused ja põhjendused. Juhatus hindab kapitaalmahutuste tasuvust ja vajadust ning finantsosakond koostab RMK kapitaalmahutuste eelarve, mis kuulub esitamisele nõukogule ühe osana koondeelarvest. RMK kapitaalmahutused jagunevad tinglikult kaheks: tootmisega seotud kapitaalmahutused (liikideks jaotatuna metsamaaparandus, metsatehnika soetamine, tööjuhtide transpordivahendid) ja haldamisega seotud kapitaalmahutused (ehitus-ja renoveerimistööde läbiviimine, infotehnoloogia, haldamisega seotud transpordivahendite soetamine). Kapitaalmahutusi eristatakse ka finantseerimisallika järgi (sihtfinantseering või RMK omafinantseering). Sihtfinantseeringutega kaetavad kapitaalmahutused esitatakse nõukogule kinnitamiseks eraldi blokina. Struktuuriüksused koostavad kapitaalmahutuste taotlused liikide- ja finantseerija lõikes vastavalt kehtestatud kordadele ja juhenditele, mis esitatakse koos eelarvega tegevusvaldkonna juhile. Valdkonna juht hindab kapitaalmahutuste tasuvust ja põhjendatust ning koostab valdkonna kapitaalmahutuste koondeelarve. Eelarve sisestatakse AP’s selleks ettenähtud väljale, märkides ära ka finantseerimise allika (sihtfinantseering või RMK omafinantseering) . Eelarve esitatakse Juhatusele, kes hindab koostöös vastava valdkonna spetsialistidega kapitaalmahutuste tasuvust ja põhjendatust. Finantsosakond koostab Juhatuse poolt kinnitatud projektide alusel kapitaalmahutuste koondeelarve.

11.1 Metsamaaparandus Metsaparanduse kapitaalmahutuste planeerimine lähtub kahe peamise tegevusvaldkonna maakasutuse ja metsamajanduse arengukavast ning toimub mõlema valdkonna poolt ettevalmistatuna ja läbiviiduna vastavalt Juhatuse 05.03.2013. a otsusega nr 1-32/19 kinnitatud „Metsaparanduse kapitaalmahutuste ja kulude eelarve koostamise juhend” kehtestatud korra alusel.

24

11.2 Tootmisvahendite soetamine (metsatehnika jm)

Tootmisvahendite soetamise aluseks on kapitaalmahutuse tasuvuse arvestus. Eristatakse tegevusi, mida on võimalik teenusena väljast sisse osta (nt maapinna ettevalmistus, puidu kokkuvedu) ja mida ei ole võimalik väljast sisse osta (nt masinistutus). Kui teenust on võimalik väljast sisse osta, siis koostatakse kapitaalmahutuse kavandatavad rahavood, võttes arvesse tootmisseadmele kavandatud tööde iga-aastase mahu, tootmisseadmega teostatavate tegevuste maksumuse, tootmisseadme ülalpidamisega seonduvad kulutused, tootmisseadme jääkmaksumuse kasutusaja lõpuks ning kapitaalmahutuselt nõutavat tulumäära, mis on võrdne analoogseteks investeeringuteks pakutava laenuintressi määraga turul. Kapitaalmahutus loetakse õigustatuks kui oma tootmisvahendiga teostatud tegevuse maksumus kujuneb soodamaks väljast ostetud teenuse maksumusest. Kui teenust ei ole võimalik sisse osta, hinnatakse kapitaalmahutuse tasuvust võrreldes alternatiivseid tegevuse teostamise võimalusi (sama töö teostamine käsitsi, olemasolevate seadmetega jne). Tegevusvaldkonna juht hindab tootmisvahendite soetamise taotluse põhjendatust, koostab allüksuste tootmisvahendite kapitaalmahutuste koondeelarve struktuuriüksuste lõikes ning esitab kapitaalmahutuse taotluse Juhatusele.

Tootmisvahendite soetamiseks tehtud investeeringute ning tootmisvahendite töötulemuste jälgimiseks on kehtestatud käskkiri 27.03.2008 nr 1-5/46.

11.3 Infotehnoloogiaalased kapitaalmahutused Infotehnoloogia alased kapitaalmahutused on riistvara ja tarkvara alased kapitaalmahutused, infotehnoloogilised ärilahendused ja arendusprojektid, mis tellitakse tulenevalt tegevus- ja tugivaldkondade vajadustest ja nende poolt IT osakonnale püstitatud lähteülesannetest. Materiaalse (riistvara) ja immateriaalse põhivara (infotehnoloogilised ärilahendused ja arendusprojektid) kapitaliseerimise alampiir on kehtestatud RMK raamatupidamise sise-eeskirjaga. Immateriaalse põhivara arvestust ja aruandlust peetakse IT osakonna juhataja poolt etteantud ja eelarvega määratud projektide lõikes.

Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis (käsitletakse kapitaalmahutusena) ainult juhul, kui: (a) objekt (projekt) on RMK poolt kontrollitav; (b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti (projekti) kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu; ja (c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Kapitaalmahutustena on käsitletavad ka arendusväljaminekud. Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse immateriaalse põhivarana juhul, kui täidetud on kõik alltoodud kriteeriumid: (a) on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks; (b) RMK suudab kasutada või müüa loodavat vara; (c) immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete või teenuste jaoks); (d) arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Infotehnoloogiaalaseid kapitaalmahutusi tehakse tsentraalselt. IT osakonna juhataja hindab RMK erinevate tegevusvaldkondade infotehnoloogia alaste kapitaalmahutuste vajadust koostöös

25

tegevusvaldkonna juhtidega ning koostab RMK infotehnoloogialaste kapitaalmahutuste eelarve, mis esitatakse Juhatusele. Infotehnoloogiaalaste kapitaalmahutuste põhjendatuse puhul võetakse arvesse nii mõõdetavaid kriteeriume (tootmismahu kasv, omahinna alanemine, tulude kasv, kulude vähenemine jne), kui ka nn pehmeid kriteeriume (parem informeeritus, teeninduskvaliteedi tõus, imago paranemine, klientide rahulolu, ladusam töökorraldus, konkurentsivõime paranemine, turvalisus jne). Kui võimalik, siis koostatakse infotehnoloogiaalase kapitaalmahutuste rahavoogude plaan, kuid reeglina tehakse otsus siiski hinnanguliselt ning põhjendatakse seletuskirjaga.

11.4 Transpordivahendite soetamine Transpordivahendite soetamise vajadust hindab tegevusvaldkonna juht, tulenevalt töökohtadele arvust, mis eeldavad transpordivahendi olemasolu ning struktuuriüksuse autopargi keskmisest vanusest ja optimaalsest kasutuseast. Struktuuriüksuse juht esitab transpordivahendite soetamise taotluse ja põhjenduse tegevusvaldkonna juhile, kes hindab omakorda struktuuriüksuse transpordivahendite soetamise vajadust ning esitab andmed ehitus- ja transpordispetsialistile. Haldusspetsialist koondab valdkondade transpordivahendite soetamiste eelarved ning esitab need Juhatusele. Juhatus otsustab millises mahus valdkonniti eelarveaastal transpordivahendite soetamiseks rahalisi vahendeid kavandatakse ning seejärel koostab haldusspetsialist RMK transpordivahendite kapitaalmahutuste eelarve. Transpordivahendite soetamine toimub haldusspetsialisti vahendusel. Hanke viib läbi riigihangete osakond.

11.5 Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine hõlmab endas RMK struktuuriüksustes hoonetega seotud ehitus- ja renoveerimistööde planeerimist ja läbiviimist. Kinnisvaraosakond, tuginedes teiste struktuuriüksuste ettepanekutele ning hoonete tehnilise seisukorra kaardistamise tulemustele, koostab kapitaalmahutuste aastaplaani ja renoveerimistööde aastaplaani ettepanekud (tiitelnimestikud) ning esitab koos eelarve ettepanekutega finantsosakonnale. Finantsosakond lülitab ettepanekud eelarve projekti koosseisu ja esitab Juhatusele. „Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimise kord“ on kinnitatud 30. juuni 2009. a juhatuse otsusega nr 1-32/66

12 Eelarve muutmine

Eelarve muutmise (üldine tulude, mahtude, kulude, ühikuhindade suurendamine või vähendamine) algatab juhatus. Lisaeelarve kinnitab nõukogu ja see jõustub juhatuse otsusega. Valdkondade vahelised muudatused koondeelarve piires (eelarve ümberjagamised) algatab finants- ja administratsioonijuht ning need jõustuvad juhatuse otsusega. Eelarve koondridavahelisi muudatusi on võimalik teha ainult lisaeelarvestamise käigus. AP’s sisestavate ja üheks koondreaks koonduvate alamridade vahelisi muudatusi on võimalik teha valdkonna sisese eelarvete ümberjagamise käigus.

26

13 Eelarvete täitmise jälgimine

Eelarvete täitmise jälgimine toimub aruandekeskuses (http://aruanded.rmk.ee/doku.php). Eelarve jälgimiseks kasutatavad aruanded:

• Eelarve täitmise raport – sisaldab tegelikke andmete võrdlust eelarvega. Võimaldab võtta andmeid kuupäevade vahemikega ning erinevate valdkondade ning struktuuriüksuste lõikes.

• RMK kapitaalmahutused – Axapta aruanne, sisaldab eelarvet ning tegelikku täitmist. Raport on kumulatiivne.

KINNITATUD RMK juhatuse 27.09.2016 otsusega nr 1-32/70 Lisa 1 RMK eelarve koostamise protseduuri juurde

Eelarvete koostamise ja täitmise eest vastutavad töötajad

St

üksus Struktuuriüksus Nimi Ametinimetus

RMK Aigar Kallas Juhatuse esimees

Maakasutuse tegevusvaldkond Tiit Timberg Juhatuse liige

1702 Maakorraldustalitus Maarika Tiigimäe Talituse juhataja

1705 Metsaparandusosakond Toomas Kivisto Osakonna juhataja

1706 Jahindustalitus Kalev Männiste Talituse juhataja

1707 Maakasutusosakond Marko Trave Maakasutusosakonna peaspetsialist

Metsamajanduse tegevusvaldkond Tavo Uuetalu Juhatuse liige

1801 Metsamajandusosakond Rainer Laigu Metsamajanduse peaspetsialist

1821 Edela regioon Aivar Laud Regiooni juht

1831 Kagu regioon Raivo Võlli Regiooni juht

1841 Kirde regioon Avo Siilak Regiooni juht

1810 Metsakasvatustalitus Toomas Väät Talituse juhataja

1850 Metsaparandustalitus Margus Reimann Talituse juhataja

1860 Puiduenergeetikatalitus Erkki Etverk Talituse juhataja

1870 Looduskaitsetalitus Kristo Kokk Talituse juhataja

1901 Puiduturustusosakond Ulvar Kaubi Osakonna juhataja

2003 Taimla- ja seemnemajandusosakond Esko Krinal Osakonna juhataja

Külastuskorralduse tegevusvaldkond Marge Rammo Valdkonna juht

3003 Külastuskorralduseosakond Marge Rammo Külastuskorraldusosakonna juhataja

50* Sagadi metsakeskus Krista Keedus Juhataja

Administratsioon Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht

4074 Administratsiooniosakond Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht

4075 Riigihangete osakond Reimo Kõps Osakonna juhataja

4077 Personaliosakond Ülle Pällo Osakonna juhataja

4078 Õigusosakond Mare Hiiesalu Osakonna juhataja

4080 Riigimetsa Majandamise Keskus Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht

4081 Juhatus Tavo Uuetalu Juhatuse liige

4083 IT-osakond Jaan Schults Osakonna juhataja

4084 Kommunikatsiooniosakond Mari-Liis Kitter Osakonna juhataja

4085 Siseaudititalitus Piret Lantin Talituse juhataja

4086 Kinnisvaraosakond Andrus Lauren Osakonna juhataja

4087 Dokumendihaldusosakond Elisabeth Ivask Osakonna juhataja

4088 Finantsosakond Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht

4089 Nõukogu Tavo Uuetalu Juhatuse liige

Looduskaitse tegevusvaldkond

6001 Põlula kalakasvatustalitus Kunnar Klaas Talituse juhataja

6002 Looduskaitseosakond Kristjan Tõnisson Osakonna juhataja

7001 Metsakorraldusosakond Veiko Eltermann Osakonna juhataja

KINNITATUD

RMK juhatuse 27.09.2016

otsusega nr 1-32/70

Lisa 2

RMK eelarve koostamise protseduuri

juurde

RMK 2017. a eelarve koostamise ajakava

Tähtaeg Tegevus

04. oktoober Finantsosakonnas seadistatakse eelarve mudelid, koostatakse juhendid ja algab

eelarve projektide sisestamine AP'sse ning eelarve tabelitesse

17. oktoober Metsamajandusosakond annab puiduturustusosakonnale sortimentide nimekirja

17. oktoober Metsamajandusosakond annab taimla- ja seemnemajandusosakonnale 2017. aasta

taimede vajaduse

24. oktoober Puiduturustusosakond arvestab tulu eelarve ja sisestab selle AP'sse

28. oktoober IV kv prognoos AP's (va metsamajandus ja TSM)

7. november Metsamajanduse ja TSM’i IV kv prognoos AP's

7. november Investeeringute eelarve AP's. Projektid ja seletuskirjad olemas

9. november Eelarvete koond koos AP's. Projektid ja seletuskirjad olemas

9-11.november Eelarvete kaitsmise koosolek - juhatus, tegevusvaldkondade juhid, osakondade ja

talituste juhatajad.

22. november Finants- ja administratsioonijuht esitab RMK koondeelarve ja eelarve seletuskirja

juhatusele.

22-25.november Vajadusel muudatuste tegemine ja uute seletuskirjade koostamine