KINNITATUD
Riigimetsa Majandamise Keskuse
27.09.2016. a juhatuse otsusega nr 1-32/66
Riigimetsa Majandamise Keskus
RAAMATUPIDAMISE
SISE-EESKIRI
Tallinn
SISUKORD
1. Ettevõtte lühitutvustus 4
2. Üldalused ja arvestuspõhimõtted 5
2.1. Eesmärk 5
2.2. Üldalused 5
2.3. Majandusaasta 5
2.4. RMK raamatupidamise sise-eeskiri ja vastutus 5
3. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine 5
3.1. Müügidokumendid 6
3.2. Ostudokumendid. Tarnija arved 6
3.3. Laodokumendid 7
3.4. Töölähetuse aruanded 8
3.5. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitamine 8
3.6. Majanduskulude hüvitamine 8
3.7. Kassa- ja pangadokumendid ning aruandlus 8
3.8. Tööajatabelid, tööde vastuvõtu aktid 8
3.9. Töötasuarvestus 9
3.10. Puhkuste ajakava ja puhkuste andmine. Puhkuse avaldus 9
3.11. Põhivara üleandmise-vastuvõtmise aktid 9
3.12. Lepingud 10
3.13. Dokumentide kirjendamine. Parandused 10
3.14. Raamatupidamise algdokumendi allkiri 10
4. Algdokument 11
4.1. Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid 11
4.2. Dokumendil kajastatavad andmed 11
5. Raamatupidamisregistrite pidamine 12
5.1. Dokumendikäive 12
6. Varade ja arvelduste inventeerimine ja hindamine 12
6.1. Üldpõhimõtted 12
6.2. Kassa inventuur 14
6.3. Pangakontode kontrollimine 14
6.4. Finantsinvesteeringute hindamine ja inventeerimine 14
6.5. Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimine 14
6.6. Bioloogilise vara inventuur 15
6.7. Varude inventuur 15
6.7.1. Puidu inventeerimine 16
6.8. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara inventuur 17
6.9. Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimine 17
7. Kontoplaan 18
8. Automatiseeritud andmetöötlussüsteem 19
9. Kasutatavad koodid ja lühendid 19
10. Majandustehingute arvestus 20
10.1. Rahaliste vahendite arvestus 20
10.1.1. Sularaha arvestus 20
10.1.2. Arvestus arvelduskontodel 20
10.2. Nõuded ja tehtud ettemaksed 21
10.2.1. Nõuded ostjate vastu 21
10.2.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 21
10.2.3. Lootusetud nõuded 22
10.3. Viitlaekumised 23
10.4. Muud nõuded 23
10.5. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 23
10.6. Bioloogiline vara 23
10.7. Varud 24
10.7.1. Lõpetamata toodangu arvestus 24
10.7.2. Valmistoodangu arvestus 25
10.7.3. Ettemaksed varude eest 25
10.8. Osaluste tütar-ja sidusettevõtjates arvestus 25
10.9. Pikaajaliste nõuete arvestus 26
10.10. Kinnisvarainvesteeringud 26
10.11. Materiaalne ja immateriaalne põhivara 26
10.11.1. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuse üldpõhimõtted. 26
10.11.2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus. 27
10.11.3. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 29
10.11.4. Amortisatsiooni arvestus 29
10.11.5. Parendused, remont, hooldus 31
10.11.6. Põhivara müük 31
10.11.7. Materiaalse põhivara ümberhindlus 32
10.11.8. Materiaalse põhivara mahakandmine 32
10.12. Bioloogiliste varade arvestus 33
10.13. Kohustused ja saadud ettemaksed 33
10.13.1. Maksuvõlad 33
10.13.2. Võlad töötajatele 34
10.13.3. Lühiajalised ja pikaajalised eraldised 35
10.13.4. Pikaajalised võlakohustused 35
10.14. Netovara 36
10.14.1. Puhaskasumist riigieelarvesse kantav osa ja seotud tulumaks 36
10.15. Tulude ja arvestus 36
10.16. Kulude arvestus 38
11. Aruandlus 44
12. Dokumentide säilitamine 45
1. Ettevõtte lühitutvustus
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on 1999. aastal metsaseaduse alusel moodustatud riigitulundusasutus, mille põhilised tegevusvaldkonnad on:
1. maakasutus
2. metsamajandus
3. metsakorraldus
4. taimla- ja seemnemajandus
5. puiduturustus
6. külastuskorraldus
7. looduskaitse
RMK juhatus koosneb kolmest (3) liikmest. RMK struktuur on järgmine:
nõukogu
juhatus
1. maakasutuse tegevusvaldkond
maakasutusosakond
maakorraldustalitus
metsaparandusosakond
jahindustalitus
2. metsamajanduse tegevusvaldkond
metsamajandusosakond
Kirde regioon
Kagu regioon
Edela regioon
metsakasvatustalitus
metsaparandustalitus
puiduenergeetikatalitus
looduskaitsetalitus
3. metsakorralduse tegevusvaldkond
metsakorraldusosakond
4. taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond
taimla- ja seemnemajandusosakond
5. puiduturustuse tegevusvaldkond
puiduturustusosakond
6. külastuskorralduse tegevusvaldkond
külastuskorraldusosakond
Sagadi metsakeskus
7.looduskaitse tegevusvaldkond
Looduskaitseosakond
Põlula kalakasvatustalitus
8. administratsioon
dokumendihaldusosakond
finantsosakond
riigihangete osakond
infotehnoloogia osakond
kinnisvaraosakond
kommunikatsiooniosakond
personaliosakond
õigusosakond
9. siseaudititalitus
2. Üldalused ja arvestuspõhimõtted
2.1. Eesmärk
RMK raamatupidamise sise-eeskiri määrab kindlaks RMK raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded.
2.2. Üldalused
RMK raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega järgides Eesti head raamatupidamistava.
RMK on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas asuv riigitulundusasutus seetõttu on RMK kohustatud esitama saldoandmikke vastavuses riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega.
Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Juhul, kui sise-eeskirjas ei ole kirjeldatud RMK raamatupidamise korraldamise sätet, dokumenteerimise viisi või arvestuse korda, lähtutakse “Raamatupidamise seaduses“, Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust.
2.3. Majandusaasta
Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
2.4. RMK raamatupidamise sise-eeskiri ja vastutus
RMK-l on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust, lähtudes käesolevast eeskirjast.
Raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse ja asendatakse majanduslikel kaalutlustel, töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel.
RMK raamatupidamise eest vastutab juhatus.
RMK raamatupidamist korraldab vahetult pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse tema ametijuhendis.
3. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
Müügi- ja laodokumentide koostamise ja viseerimise volitused fikseeritakse töötajate personaalsetes ametijuhendites. Ostudokumentide viseerimise ja kinnitamisega seonduvad rollid ning vastutuse struktuuriüksustes kinnitab tegevusvaldkonna juht.
Finantsosakond koostab ja salvestab RMK dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) viseerija ja kinnitaja õigustega isikute loetelu valdkondade põhiselt struktuuriüksuste lõikes. Kinnitusmärge antakse DHS-s valdkonna juhi poolt.
3.1. Müügidokumendid
Müügilepingud sõlmivad klientidega lepingu sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks volitatud isikud ehk kliendihaldurid. Metsamaterjali ja hakkpuidu müügilepingud ning metsamaterjali, hakkpuidu, raieõiguse ja raidmete müügipakkumised koostab puiduturustusosakonna kliendihaldur raamatupidamisprogrammis Axapta (edaspidi AXA). Müügipakkumisele märgitud summa laekumisel koostatakse müügi arve.
Külastuskorraldusosakonna müügipakkumused teenustele ja kaupadele koostab loodusteabe spetsialist ja teabejuht.
Sagadi metsakeskuse, taimla- ja seemnemajandusosakonna ning külastuskorraldusosakonna poolt sõlmitavate lepingute korral väljastatakse kliendile enne müügitehingut pakkumine, sellele märgitud summa laekumisel väljastatakse müügiarve.
Müügiarved koostab raamatupidaja AXA-s. Arve edastatakse kliendile posti teel või
e-posti teel. Arve edastamise eest vastutab raamatupidaja. Müügiarve väljastamiseks minimaalne summa on 0,50 senti. Kui arve summa on alla 25 euro, siis laekumata arve summale viivist ei arvesta.
Klientide nõuetega tegelevad kliendihaldurid, müügiraamatupidajad ning õigusosakond RMK juhatuse otsusega kinnitatud “Võlgnevuste sissenõudmise korra“ alusel.
RMK juhatuse otsusega on kinnitatud „RMK kaupade müügil ja teenuste osutamisel kohaldatavad maksetingimused“.
RMK klientidele ühtsete makse- ja krediiditingimuste määramiseks, nendest erandite tegemise lubamiseks, krediidiriskide hindamiseks ja debitoorsete võlgnevuste analüüsimiseks on moodustatud RMK-s krediidikomitee, mis tegutseb RMK juhatuse otsusega kinnitatud „RMK krediidikomitee reglemendi“ alusel.
3.2. Ostudokumendid. Tarnija arved
Tarnijad saadavad arved e-posti teel aadressile
[email protected] või RMK Tallinna kontori aadressile Toompuiestee 24 Tallinn 10149, kus need skaneeritakse ja saadetakse aadressile
[email protected]. Arved registreeritakse koos lisadega (saateleht, akt, leping jm oluline info) E-arvekeskuses (edaspidi eAK). Registreeritud dokumendi suunab osturaamatupidaja viseerimis- ja kinnitusringile.
Viseerija kohustus on ostudokumendile märkida struktuuriüksuse, tegevuse, objekti, projekti, tööobjekti, isiku dimensiooni kood ja lepingu number.
Juhul, kui ostuarve alusdokumendiks on akt, mis on koostatud tööjuhi töölaual (PTL, LTL, PET, MKT, LKT, MPT jne) peab ostuarvel olema fikseeritud akti number ja viseerimisel ei pea märkima rohkem dimensioonide koode kui ainult struktuuriüksuse kood, kuna akt pärineb töölaualt ja arvega sidumine toimub raamatupidamise programmis AXA.
Kinnisvaraosakonnal, külastuskorralduseosakonnal ja Sagadi metsakeskusel on kohustuslik arve viseerimisel märkida tööobjekti kood.
Kui ostuarvel on kajastatud:
1. autode, traktorite jm masinate kulu, tuleb eAK-s viseerimisel märkida auto, traktori jm masina registreerimisnumber või objekti kood;
2. koolituskulu, lähetuskulu, tuleb eAKs viseerimisel märkida töötaja nimi;
3. tööriided, tervisekulud, töövahendid (saag, mobiil jne) tuleb eAK-s viseerimisel märkida töötaja nimi, kelle isikukaardile andmed kantakse;
4. hoonete, rajatistega seotud kulu, tuleb eAK-s viseerimisel märkida objekti nimetus või objekti kood;
5. kapitaalmahutuste korral tuleb eAK-s viseerimisel märkida objekti nimetus või objekti kood. Objekti nimetus peab olema vastavuses kapitaalmahutuse eelarves olevate objektide loeteluga;
6. sihtfinantseerimisega seotud arvetel tuleb eAK-s viseerimisel näidata ka finantseeritava projekti nimetus või projekti kood.
Peale viseerimist suunab viseerija dokumendi kinnitajale. Ostuarved kinnitab eAK-s struktuuriüksuse juht või tema poolt volitatud isik ehk dokumendi kinnitaja.
Põhivara soetusmaksumuse korrigeerimisel hindab struktuuriüksuse juht või tema poolt volitatud isik vara järelejäänud kasuliku eluiga ja lisab dokumendile vastava märkuse vara järelejäänud kasuliku eluea muutmise kohta.
Kuludokumentide sisestamisel AXA-sse peab konto määrama raamatupidaja.
Tarnija arved kontrollib ja sisestab raamatupidamisprogrammi raamatupidaja.
Müügilepingute alusel makstavate kulude kajastamine toimub DHS-i kaudu saadud lingi alusel.
Tarnijate ülekannete eest vastutab raamatupidaja. Ülekandmisele kuuluvad ainult eAK-s kinnitatud ja DHS-i salvestatud allkirjastatud kuludokumendid (ostuarved ja müügilepingud).
Kõikide saldode vastavust kontrollitakse kord aastas majandusaasta aruande koostamise käigus.
Kõikidele ostuarvetele, mis on seotud konkreetse lepinguga, tuleb viseerimisel või kinnitamisel määrata, millise lepingu alusel arve on esitatud või määrata arvele, et lepinguväline arve. Selleks on arve viseerimisel dimensioon leping.
3.3. Laodokumendid
Laodokumentide (aktid, veodokumendid, saatelehed, ostuarved) eest vastutab struktuuriüksuse juht või tema poolt volitatud isik.
Kaupade, materjalide, toodangu lattu sissevõtmise vastavalt dokumentidele sisestab AXA laoprogrammi raamatupidaja või lao eest vastutav isik. Kaupade, materjalide, toodangu väljaminekud laost vormistab lao eest vastutav isik. Kanded sisestab AXA laoprogrammi raamatupidaja või lao eest vastutav isik.
Kütuse ja materjalide kande aluseks olevad dokumendid salvestatakse osturaamatupidaja poolt R-kettale kausta „kütuse ja materjalide kuluks kandmise dokumendid“.
Metsataimed ja seemned liiguvad RMK siseselt AXA laost välja läbi Taimla infosüsteemi (edaspidi TIS). Taimla- ja seemnemajanduse tööjuhid vormistavad laost väljamineku saatelehed. Väljamineku kanded AXA laos tekivad automaatselt. Metsakasvataja lattu liiguvad saadud metsataimed, seemned TIS–s loodud saatelehtde alusel, kui metsakasvataja need metsakasvataja töölaual (edaspidi MKT) kinnitab. AXA laost kuluks liiguvad metsataimed, metsapuu seemned metsakasvataja poolt MKT-s koostatud töövastuvõtuaktide alusel automaatselt.
Puidu lattu sissetulekud ja laost väljaminekud kirjeldatakse tööjuhtide töölaudade: praakeri töölaud, logistiku töölaud ja puiduenergeetiku töölaud (edaspidi vastavalt PTL, LTL ja PET) vahenditega vastavalt juhatuse liikme käskkirjaga kinnitatud “Puidu laoarvestuse korrale”. Laovarude muutuse kanded AXA-sse tulevad automaatselt.
Külastuskorralduse poolt ülestöötatud puit võetakse AXA lattu DHS-s salvestatud aktide alusel lõpetamata toodanguna (puit metsalaos). Akti alusel teeb raamatupidaja kande AXA-s.
3.4. Töölähetuse aruanded
Töötaja saatmine välislähetusse vormistatakse juhatuse esimehe käskkirjaga, mille alusel vormistatakse lähetatule RMK-s kehtestatud vormikohane lähetustunnistus. Lähetustunnistusel näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ning päevaraha määrad
Iga lähetatu esitab pärast lähetust aruande RMK-s kehtestatud vormil viie tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. Välislähetuse aruande kinnitab juhatuse esimees.
3.5. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitamine
Isiklike sõiduautode ja RMK ametiautode kasutajad salvestavad sõidupäevikud DHS-i kausta Haldus sarja 7-4 „Mootorsõidukite dokumendid“. Isiklike sõiduautode sõidupäevikud salvestatakse DHS-i kuu esimesel tööpäeval ja link saadetakse raamatupidajale ja sõidupäeviku kinnitajale. Väljamakse teostab palgaraamatupidaja peale sõidupäeviku kinnitamist.
RMK ametiauto kasutamiset isiklikeks sõitudeks sõidupäeviku alusel kajastatakse kulude vähendamisena. RMK ametiauto kasutajad salvestavad sõidupäevikud DHS-i eelmise kuu kohta järgmise kuu esimesel tööpäeval.
3.6. Majanduskulude hüvitamine
Majanduskulude tegemisel hoidutakse üldjuhul sularahaarveldustest.
Majanduskulude kuludokumendid (ostutšekid jm) saadetakse ja registreeritakse eAK-s. Ostutšekile peab olema peale kirjutatud töötaja nimi, kellele raha üle kantakse.
Ostutšekile peab olema peale märgitud kauba saajaks RMK ja RMK juriidiline aadress. Ostutšekid. mis on jäänud esitamata eelmisest majandusaastast või esitatud eelmise kuu kohta hiljem kui kuu 20. kuupäevaks, ei kuulu hüvitamisele.
Raamatupidaja sisestab kinnitatud ostutšekid AXA-sse tarnija aruandev isik tunnusega.
Ametipangakaardid (edaspidi RMK deebetkaardid) on kasutusel kinnisvaraosakonna töötajatel arvelduste hõlbustamiseks.
RMK deebetkaardiga ei saa välja võtta sularaha. Tasumisel RMK deebetkaardiga tuleb müüjalt võtta kuludokument (ostutšekk, arve) ja enne eAK-sse saatmist dokumendile peale märkida töötaja nimi ja märge RMK deebetkaart.
3.7. Kassa- ja pangadokumendid ning aruandlus
Kassadokumendid koostab AXA-s kassapidaja. Kassadokumendid on nummerdatud.
Pangatehingute jaoks kasutatakse internetipanka. Ülekannete tegemiseks on jaotatud õigused nii, et üks isik ei saaks ainuisikuliselt ülekannet teostada. Pangatehingute tegemise jaoks allkirjaõiguslikud isikud on kinnitatud juhatuse esimehe poolt. Raamatupidaja koostab ja kinnitab (raamatupidajale määratud B allkirjaõigus internetipangas) elektroonilised maksekorraldused. Elektroonilise ülekande kinnitab A allkirjaõigusega panga kasutaja ja seejärel on pangatehing teostatud.
Pangatehingud sisestab raamatupidaja AXA-sse igal tööpäeval.
3.8. Tööajatabelid, tööde vastuvõtu aktid
Tööajatabelid koostab struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik ja kinnitab juhatuse liige või struktuuriüksuse juht. Tööajatabelid salvestab iga kuu esimesel tööpäeval eelmise kuu kohta tööajatabeli täitmise eest vastutav isik DHS-i kausta 6 Finantsplaneerimine ja raamatupidamine sarja 6-13 „Tööaja arvestuse tabelid“.
Tööde vastuvõtu aktid koostatakse hiljemalt kuu viiendaks tööpäevaks eelmise kuu kohta tööjuhi töölaual (PTL, LTL, MKT, PET, TIS, MPT). Tööjuhi töölaual vastuvõtu aktide kinnitamisel infosüsteem automaatselt edastab aktide andmed Axaptasse töötaja lepingu avatud kannetesse, mille alusel raamatupidaja teostab palgaarvestuse. Valdkonna tööjuhid, kes ei kasuta eraldi infosüsteeme, koostavad aktid ja registreerivad need DHS-i sarja 6-11.8 „Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid ja töökäsud“ vastavatesse allsarjadesse ning raamatupidajale saadetakse sealt link kinnitatud akti kohta.
3.9. Töötasuarvestus
Töötasud, tunni- ja tükipalgad kehtestatakse juhatuse otsuste, juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete ning struktuuriüksuste juhtide käskkirjade ning RMK kollektiiv-lepingu palgatingimuste kokkuleppega.
Töötasuarvestuse eest AXA-s vastutab raamatupidaja.
Töötasuarvestus teostatakse iga kuu 5. kuupäevaks.
Töötasu ülekande teeb raamatupidaja hiljemalt iga kuu viiendal kuupäeval.
3.10. Puhkuste ajakava ja puhkuste andmine. Puhkuse avaldus
Puhkuste ajakava koostatakse iga majandusaasta alguses ja kinnitatakse 01. märtsiks.
Ajakavajärgne puhkus eraldi teatamist ei vaja. Ajakavavälise puhkuse korral tuleb esitada puhkuseavaldus. Puhkuse vormistab administratsioonis personaliosakonna spetsialist, struktuuriüksuses juhi poolt määratud isik ja edastab andmed palgaraamatupidajale.
Puhkuse ajakava kinnitab administratsioonis finants- ja administratsioonijuht, struktuuriüksuses juhatuse liige või struktuuriüksuse juht.
3.11. Põhivara üleandmise-vastuvõtmise aktid
Põhivara üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse eraldi aktina riigikinnisvararegistris arvel oleva põhivara kohta ja riigi kinnisvararegistris mitte arvel oleva põhivara (vallasasjade-sõidukid, masinad, arvutustehnika jne) kohta:
1. RMK struktuuriüksuste kasutuses oleva põhivara teistele struktuuriüksustele üle andmisel;
2. põhivara tasuta või tasu eest võõrandamisel.
Lõpetamata ehitusobjektil ehitustööde lõpetamisel ning hoone ekspluatatsiooni andmise kohta koostatakse akt, mis on aluseks vastaval lõpetamata ehitusobjektil teostatud kulutuste arvelevõtmiseks põhivara soetusmaksumusena raamatupidamisarvestuses. Akti koostab ja allkirjastab ehituse läbiviimise eest vastutav struktuuriüksuse juht.
Aktile märgitakse objekti nimetus, objekti koodid (põhivara kood, riigikinnisvara-registri kood, teederegistri kood), vara kasutuskoht, vastutav isik, maksumus ja objekti tunnused (pindala jm). Aktile tuuakse välja ka sihtfinantseerimise % soetus-maksumusest.
Ehitiste aktid esitatakse peale kasutusloa saamist finantsosakonnale vähemalt ühe kuu jooksul.
3.12. Lepingud
Lepingute koostamine, vormistamine, kooskõlastamine, allakirjutamine ja regist-reerimine toimub vastavalt RMK juhatuse otsusega kinnitatud „RMK lepingute menetlemise korrale“.
3.13. Dokumentide kirjendamine. Parandused
Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
1. majandustehingu kuupäev ja kirjendi kuupäev, kui see on erinev tehingu kuupäevast;
2. raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
4. dimensioonid-struktuuriüksus, tegevus, tehingupartner, objekt, projekt, isik, tööobjekt jm;
5. majandustehingu lühikirjeldus, kliendi, tarnija nimetus;
6. algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
RMK-s koostatakse dokumendid, kas tehingu toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult peale seda. Algdokumendid esitatakse raamatupidamisele esimesel võimalusel sise-eeskirjas kehtestatud tähtajaks. Dokumentide kirjendamisel tagatakse ettevõttele vajalik operatiivne väljundinfo.
Finantsosakonnas tagatakse dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:
1. tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;
2. raamatupidamiskontode, struktuuriüksuste, tegevuste, objektide, projektide, isikute, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja tööobjekti koodide õigsus;
3. maksetähtpäev;
4. tekkepõhine periood;
5. saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas tarnija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;
6. kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;
7. kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.
Lausendite sisestamisel infosüsteemi määratakse kindlaks kontodevaheline korrespondeerivus, mis tuleneb operatsiooni sisust. Raamatupidamislausendile omistatakse infosüsteemis järjekorranumber.
Raamatupidamiskirjendi parandamisel viidatakse parandatava raamatupidamiskirjendi järjerkorranumbrile. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend annulleeritakse storno-kandega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorra-numbrile.
3.14. Raamatupidamise algdokumendi allkiri
Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
1. omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil;
2. digitaalallkiri;
3. dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui selle andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik elektrooniliselt säilitada ja dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.
4. Algdokument
4.1. Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid
Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid on järgmised:
1. arved (ostuarved, müügiarved);
2. saatelehed, aktid;
3. sularaha kviitungid, ostutšekid;
4. kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid;
5. lähetustunnistused;
6. töötasu dokumendid (koondpalgalehed jm);
7. pangakontode väljavõtted;
8. lepingud;
9. raamatupidamisõiendid;
10. laoaruanded;
11. inventuurilehed;
12. põhivara arvele võtmise, ümberhindamise ja mahakandmise aktid;
13. aktid varade üleandmiseks, varade mahakandmiseks, varade inventuuriks, materjalide arvele ja arvelt maha võtmiseks või –ümbersorteerimiseks;
14. veoselehed;
15. puidu elektroonilised laokanded (varude muutuste kanne).
4.2. Dokumendil kajastatavad andmed
Majandustehingute raamatupidamisregistrites kirjeldamise aluseks on algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
Arvele tuleb märkida:
1. arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
2. maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
3. kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
4. kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel (sellise numbri olemasolu on vaja 0 %-lise käibemaksumäära kohaldamisel, kui kauba ostja või teenuse soetaja on teises liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud, ühenduseväliste klientide ja Eesti klientide puhul ei ole vaja numbrit küsida);
5. kauba või teenuse nimetus, kirjeldus või akti numbrid;
6. kauba kogus või teenuse maht;
7. kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
8. kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
9. maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
10. tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
Lisaks tuleb arvele märkida andmed vastavalt käibemaksuseadusele § 37 lõikele 7 ja 8.
RMK koostab raamatupidamise algdokumendid eesti keeles ja eurodes.
5. Raamatupidamisregistrite pidamine
Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi AXA alusel.
Kontode liikumise aruanded (väljatrükid) koostatakse igal kuul kassa kontode kohta.
Kontode väljatrükke säilitatakse koos põhidokumentidega.
Kontode aruandeid ja registreid säilitatakse algandmetena AXA andmebaasis.
5.1. Dokumendikäive
Dokumendi nimetus
Esitamise aeg
Dokumendi esitamise eest vastutav isik
Dokumentide edastamine finantsosakonda
Müügidokumendid
iga päev, kuid hiljemalt järgmise kuu 9. kuupäevaks
struktuuriüksuse juhi poolt volitatud isik
Müügi raamatupidajale
Tarnijate arved
Iga päev
struktuuriüksuse juht või tema poolt volitatud isik
eAK-s registreeritud dokumentide viseerimine ja kinnitamine
Töölähetusaruanne
5. päeva jooksul peale töölähetuse lõpptähtaega
struktuuriüksuse juht või tema poolt volitatud isik
Ostu raamatupidajale
Tööaja tabel
aruandekuule järgneva kuu 1. tööpäeval
tööaja tabeli täitmise eest vastutav isik
Palga raamatupidajale
Laoaruanded
aruandekuule järgneva kuu 9. tööpäeval
lao eest vastutav isik
Ostu raamatupidajale
6. Varade ja arvelduste inventeerimine ja hindamine
6.1. Üldpõhimõtted
Inventuurid on korralised ja erakorralised. Erakorraliste inventuuride puhul märgitakse põhjus, mis eesmärgil ja mida inventeeritakse. Näiteks laojääkide ülevaatamine jne.
Varade ja kohustuste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on alljärgnevad:
Inventeeritav vara/kohustus Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus
Kassa Ootamatu kontroll vähemalt kaks korda aastas ja aasta lõpu inventuur seisuga 31. detsember.
Pangakontod Igapäevane saldode võrdlemine, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt.
Maksunõuded ja –kohustused Bilansisaldode võrdlus maksu- ja tolliameti konto-kaartidega e-maksuameti infosüsteemist vähemalt iga kvartali lõpus, vahede selgitamine ja likvideerimine.
Muud nõuded ja ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega ja vähemalt iga kvartali lõpus ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus, 2 kuud enne aruande-aasta lõppu seisuga 31. oktoober saldokinnitus-kirjad kõikidelt olulistelt deebitoridelt.
Finantsinvesteeringud Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, ümberhindlused õiglasele väärtusele, tekkepõhine intressiarvestus, aasta lõpu seisuga saldokinnitus-kirjad või saldovõrdlused kõikide oluliste inves-teeringute osas.
Varud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu novembrikuu jooksul ja hinnang väheliikuvate varude alla-hindluse vajaduse kohta.
Kinnisvarainvesteeringud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu seisuga 31. oktoober, hinnang järelejäänud eluea õigsusele ning vara alla- või ümberhindluse läbiviimise vajaduse suhtes või mahakandmise osas.
Materiaalne põhivara ja
lõpetamata ehitised Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu seisuga 31. oktoober, hinnang järelejäänud eluea õigsusele ning vara alla- või ümberhindluse läbiviimise vajaduse suhtes või mahakandmise osas.
Väikevara Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas
kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu seisuga 31. oktoober, hinnang väheväärtusliku vara maha-kandmise vajaduse kohta.
Bilansiväline vara Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas
kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu seisuga 31. oktoober, hinnang bilansivälise vara maha-kandmise vajaduse kohta.
Kohustused ja saadud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, 2 kuud enne aruandeaasta lõppu seisuga 31. oktoober saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt kreeditoridelt.
Saldod riigi üksuste vahel Igas kvartalis võrdlus riigiraamatupidamise sektori üksuste omavahelised saldod infosüsteemis.
Inventuuri ulatus, põhjus, inventeerimiskomisjoni koosseis ja lõplike allkirjastatud tulemuste esitamise kuupäev fikseeritakse inventeerimise käskkirjaga. Inventeerimis-komisjoni esimees teeb käskkirja sisu teatavaks teistele inventeerimiskomisjoni liikmetele ja korraldab inventuuri nõuetekohase läbiviimise.
Erakorralised inventuurid viiakse läbi vastutavate isikute vahetumisel ning varguste, loodusõnnetuste jm juhtumite korral juhi käskkirja alusel.
6.2. Kassa inventuur
Kassa inventuuri puhul loetakse kõik rahatähed üle ja märgitakse inventuuriakti rahatähtede ühikud koos rahatähtede arvuga. Sularahajääk kokku kajastatakse aktis nii numbrite kui sõnadega. Aktis kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
1. inventuuri läbiviimise kuupäev;
2. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;
3. viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number;
4. sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
5. komisjoni liikmete allkirjad.
Akt edastatakse finantsosakonda. Finantsosakonnas kontrollitakse sularaha inventuuri akti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, inventuuri akt kinnitatakse raamatupidamise esindaja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega. Puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 10369000 Muud nõuded; ülejäägid kantakse tuludesse kontole 38889000 Muud (ebatavalised) tulud. Kassa inventuurid salvestatakse DHS-i sarja 6-6.2 „Varude inventuurid“.
6.3. Pangakontode kontrollimine
Pangakontode kontrollimisel võrdleb raamatupidaja igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Pangakonto saldode inventeerimiseks saadab pearaamatupidaja välja aasta lõpus kinnituskirjad pankadele.
6.4. Finantsinvesteeringute hindamine ja inventeerimine
Finantsinvesteeringute hindamisel ja inventeerimisel viiakse läbi:
1. hindamine õiglasele väärtusele või intresside arvestus sõltuvalt investeeringu liigist;
2. lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute korrektne klassifitseerimine aruande-perioodi lõpu seisuga;
3. välisvaluutas fikseeritud investeeringute ümberhindlus eurodesse Euroopa
Keskpanga valuutakursi alusel;
4. aasta lõpu seisuga kinnituskirjade saatmine olulistele tehingupartneritele.
6.5. Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimine
Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:
1. nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
2. nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
3. välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus eurodesse kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
4. nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
5. intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
6. saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. Saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi, samuti näidatakse bilansivälised trahvi- ja viivisenõuded nende olemasolul.
Nõuete inventuuri viib läbi müügi vanemraamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele saldoteatised. Teatised saadetakse kõikidele klientidele, kellel on saldo 31.10. seisuga.
Nõuete inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
1. andmed deebitoride kohta (nimi);
2. nõuete summad;
3. nõuete summad tagastatud saldoteatistelt (millist summat aktsepteeriti);
4. konto number;
Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega.
6.6. Bioloogilise vara inventuur
Inventuur viiakse läbi taimlate lõikes. Majandusaasta lõpus toimuvate inventuuride läbiviimiseks määratakse struktuuriüksuse juhi käskkirjaga inventuuride läbiviijad. Inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Käskkirjas näidatakse inventuuri(de) algus- ja lõpptähtajad ning läbiviimise kord. Inventuuri alguseks tuuakse välja raamatupidamislikud varade jäägid inventeerimise päevaks. Tegelikud varade jäägid (kogused) fikseeritakse inventeerimisnimestikes, kus näidatakse vara nimetus, nomenklatuurinumber, kogus ja hind. Nimestikele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. Finantsosakonnas kontrollitakse nimestikke ja võrreldakse neid arvestuslike näitajatega.
Kui laos on varasid, mida inventuurilehel pole, teeb inventeerimiskomisjon nende kohta õiendid, selgitused.
Kui laos pole varasid, mis on kirjas inventuurilehel, koostab inventeerimiskomisjon selgitused, mahakandmisaktid.
6.7. Varude inventuur
Varude inventuur koostatakse järgmistele varudele:
kaubad
materjalid
valmistoodang
lõpetamata toodang
väikevara
ettemaksed
Varude inventuurilehed trükitakse välja raamatupidamisprogrammist AXA, Hotisest ja Kakukesest, kus on kirjas nii kaupade, toodete, materjalide kogused kui ka hinnad, kuhu märgitakse tegelikud toodete kogused. Inventuur vormistatakse kirjalikult alljärgnevate rekvisiitidega:
1. struktuuriüksuse nimetus;
2. kauba, materjali, toote kood;
3. kauba, materjali, toote nimi;
4. kogus;
5. hind;
6. summa;
7. inventuuri läbiviimise koht ja aeg;
8. inventuuri läbiviijate nimed ja ametikohad;
9. allkirjad;
Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
1. varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
2. varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
3. loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topelt lugemise vältimiseks;
4. erinevuse korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);
5. üle- ja puudujääkide kohta lisatakse aktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;
6. dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja vastutava isiku poolt;
7. allkirjastatud aktide põhjal tehakse finantsosakonnas vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse; leitud puudujäägid kantakse kuluks või võetakse kuni tasumiseni arvele (konto 10369000); ülejäägid võetakse arvele (õiglasema hinnangu puudumisel nullväärtuses).
Inventuur viiakse läbi hoiukohtade lõikes. Majandusaasta lõpus toimuvate inventuuride läbiviimiseks määratakse struktuuriüksuse juhi käskkirjaga inventuuride läbiviijad. Varude ja materiaalse põhivara inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Käskkirjas näidatakse inventuuri(de) algus- ja lõpptähtajad ning läbiviimise kord. Inventuuri alguseks tuuakse välja raamatupidamislikud varude jäägid inventeerimise päevaks. Tegelikud varude jäägid (kogused) fikseeritakse inventeerimisnimestikes, kus näidatakse vara nimetus, nomenklatuurinumber, kogus ja hind. Nimestikele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. Finantsosakonnas kontrollitakse nimestikke ja võrreldakse neid arvestuslike näitajatega.
Kui laos on varusid, mida inventuurilehel pole, teeb inventeerimiskomisjon nende kohta õiendid, selgitused.
Kui laos pole tooteid, mis on kirjas inventuurilehel, koostab inventeerimiskomisjon selgitused, mahakandmisaktid.
6.7.1. Puidu inventeerimine
Puitu inventeeritakse RMK juhatuse liikme käskkirjaga kinnitatud „Puidu laoarvestuse korra“ alusel.
6.8. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara inventuur
Materiaalse ja immateriaalse põhivara inventuur toimub sarnaselt varude inventuurile. Põhivara loendamislehed ja inventeerimisnimestikud trükitakse välja aruandekeskusest. Põhivara loendamislehed ja inventeerimisnimestikud kajastavad põhivara soetus- ja jääkmaksumust.
Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:
1. hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadus;
2. inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;
3. veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses; kui selgub, et põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb amortisatsiooniperioodi ja -arvestust korrigeerida;
4. lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostab finantsosakond mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse ettepanekud juhatusele otsuse tegemiseks. Juhatuse otsuse alusel koostatakse mahakandmise aktid ja raamatupidaja sisestab põhivara mahakandmise kanded.
5. RMK hallatavatel maadel asuvate maaparandussüsteemide (edaspidi MPS) ja metsateede sisuline inventuur viivakse läbi kasutades selleks IT lahendust veebikaardina ja aruannetena, mis aitab võrrelda vara olemit registrites ja raamatupidamiseprogrammis AXA igal aastal 31. oktoobri seisuga.
Kaardil ei kuvata ja tabelitesse ei tooda välja erisusi, kui AXA põhivaras arvel oleva MPS-i pindala ja registrite (RMK katastriüksuste ja MPS-i ruumikujude) ühisosa pindala erinevaid omavahel kuni 2,0 ha. MPS-idel, kus ruumikuju kontroll võrreldes AXA-s varana arvel oleva MPS-iga tuvastab pindala erinevuse enam kui 2 ha võrra, teostatakse AXA-s põhivara pindala muudatuse kanne. Pindala muudatuse kanne ei muuda vastavate varade rahalist arvestust. Pindala muudatuste kanne teostatakse automaatselt. Pindala muudatuste kande algatab inventuuri sisuline läbiviija. Teepikkuste erinevuse kanne teostatakse, kui tee pikkuse erinevus on rohkem kui 10 meetrit. Teepikkuste muudatuste kande algatab inventuuri sisuline läbiviija. Vastavalt MPS ja teede numbritele kirjutatakse üle ka automaatselt varade nimetused.
Inventuuri tulemusel tekivad kaks nimekirja MPS-idest ja teedest.
Esimeses nimekirjas on MPS-d ja teed, mis puuduvad varade olemist AXA-s, selle nimekirja alusel tulevad arvele võtta uued bilansivälised MPS-d ja teed.
Teise nimekirja alusel selguvad AXA-s arvelolevad, kuid registrites puuduvad MPS-id ja teed. Selle nimekirja osas leitakse põhjendused, miks registrid neid varasid ei kajasta. Saadud loetelu põhjal koostab põhivara vanemraamatupidaja juhatusele otsuse eelnõu nende MPS-ide ja teede mahakandmise osas.
Inventuuri sisulised läbiviijad salvestavad inventuuri tulemusel koostatud nimekirjad DHS-i sarja 6-6.1. „Põhivarade inventuurid“ ja suunavad põhivara vanemraamatupidajale.
6.9. Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimine
Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
1. kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhist printsiipi;
2. välisvaluutas fikseeritud kohustuste (va ettemaksed) ümberhindlus eurodesse bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
3. kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
4. intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;
5. maksukohustuste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;
6. saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
7. eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.
Kohustuste inventuuri viib läbi kohustustega tegelev vanemraamatupidaja, kes koostab ning saadab kreeditoridele saldoteatised. Teatised saadetakse kõikidele tarnijatele, kellel on saldo 31.10.seisuga.
Kohustuste inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
1. andmed kreeditoride kohta (kood, nimi);
2. kohustuste summad;
3. käibe summad;
4. kohustuste ja käibe summad tagastatud saldoteatistelt (millist summat aktsepteeriti);
5. konto number;
Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega.
7. Kontoplaan
Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest:
1. kontode koodid (lisa 1);
2. struktuuriüksuste koodid (lisa 2);
3. tegevuste koodid (lisa 3);
4. objektide koodid;
5. projektide koodid;
6. isikute koodid;
7. tehingupartnerite koodid;
8. tegevusalade koodid;
9. leping või allikate koodid;
10. rahavoo koodid;
11. tööobjektide koodid.
Kontoplaani iga erinevat kombinatsiooni, mis koosneb konto, struktuuriüksuse, tegevuse, objekti, projekti, isiku, tehingupartneri, tegevusala, lepingust või allikast, rahavoo koodist ja tööobjekti koodist nimetatakse sise-eeskirjas konto-kombinatsiooniks.
Valitud kontole saab lisada struktuuriüksuse, tegevuse, objekti, projekti, isiku, tehingupartneri, tegevusala, lepingu või allika, rahavoo ja tööobjekti koodi.
Kontod on liigendatud 9-ks rühmaks.
Rühma tähistab konto koodi esimene number:
1. bilansi aktivakirjete kontod;
2. bilansi passivakirjete kontod;
3. tulude kontod;
4. kulude kontod;
5. kulude kontod;
6. kulude kontod;
7. riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelised siirded;
8. bilansiväliste tulude ja kulude koondkonto;
9. bilansivälised kontod;
Iga struktuuriüksus omab struktuuriüksuse numbrit, mida kasutatakse tehingute kirjendamisel raamatupidamises.
Erinevate kulude ja tulude eristamiseks ning juhtimisarvestuse koostamiseks on kasutusel tegevused.
Erinevaid objekte kasutades on võimalik jälgida tulusid ja kulusid erinevate tulu- või kuluobjektide lõikes, näiteks pidada arvestust autode lõikes.
Lisaks eelpool toodud jaotuse võimalustele saab veel jälgida majanduslikku tegevust projektide lõikes. Näiteks sihtotstarbeliste toetuste, sihtfinantseerimise jm jälgimiseks.
Isikute abil on võimalik jälgida tulusid ja kulusid erinevate isikute kaupa, näiteks mobiiltelefonikulusid kasutajate lõikes.
Tehingupartneri-, tegevusalade, lepingute või allikate ja rahavoo koodi kasutamise vajadus tuleneb riigi raamatupidamise üldeeskirjast.
Tööobjekti koodi abil on võimalik jälgida tulusid ja kulusid erinevate tööpiirkondade (puhkeala, metsandik, kinnisvarapiirkond) lõikes.
AXA suletakse eelnev kuu iga järgneva kuu hiljemalt 20. kuupäeval. Selleks ajaks peavad olema eelmise kuu andmed sisestatud ja ka kõik kontode saldod võrreldud vastavate registritega.
8. Automatiseeritud andmetöötlussüsteem
Kasutatakse:
raamatupidamisprogrammi AXA;
kinnisvararegistri infosüsteemi KR;
arvete registreerimise infosüsteemi eAK;
taimlamajanduse infosüsteemi TIS;
turustusassistendi töölauda TTL;
logistika töölauda LTL;
puiduenergeetika töölauda PET;
metsakasvataja töölauda MKT;
praakeri töölauda PTL;
looduskaitsjate töölaud LKT;
metsaparandaja töölaud MPT.
9. Kasutatavad koodid ja lühendid
Kontole lisatavate täiendavate koodide lühendid on alljärgnevad:
SÜ struktuuriüksus
T tegevus
OB objekt
PR projekt
I isik
TP tehingupartner
TT tegevusala
L/A leping või allikas
R rahavoog
TO tööobjekt
Raamatupidamiskirjete grupeerimisel kasutatakse alljärgnevat koodide süsteemi:
IK igapäevased kanded
KASSA kassasse laekumised klientidelt
BKT bilansikontode tasakaalustus
SKT sisekäibe tasakaalustus
10. Majandustehingute arvestus
10.1. Rahaliste vahendite arvestus
Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas.
10.1.1. Sularaha arvestus
Sularaha hoitakse seifis. Sularaha jääk kassas ei tohi ületada päeva lõpuks 4 000 eurot.
Sularaha arvestuses kasutatakse kassakontosid (kontogrupp1000).
Sularahaoperatsioone teostatakse kahe allkirjaga kinnitatud kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderi alusel
Kassaorderite numeratsioon algab AXA-s alates 01.01.2005. Eraldi numeratsiooni peetakse sissetuleku ja väljamineku orderitele.
Sagadi metsakeskuses on kaks kassat. Kõikide kassade rahad hoitakse eraldi kassas ja seifis. Sagadi metsakeskuse kassades koostatakse iga vahetuse lõppedes kahepoolselt kinnitatud akt, millega vahetuse lõpetanud kassapidaja annab kassajäägi üle vahetusse tulnud kassapidajale. Aktil fikseeritakse kassa nimetus, kuupäev, kassajääk ja allkirjastatakse kassa üleandja ja kassa vastuvõtja poolt.
10.1.2. Arvestus arvelduskontodel
Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, elektroonilisi panga-programme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid.
Ülekanded sisestab programmi raamatupidaja. Ülekanded kinnitab ja teostab pearaamatupidaja, palga vanemraamatupidaja.
RMK-l on avatud arveldusarveid alljärgnevates pankades:
1. SEB pank
2. Danske Bank
3. Swedbank
4. Nordea Bank
Igapäevaste arvelduste teostamiseks on RMK-s kasutusel SEB pangas neli tulukontot (keskus, külastuskorraldus, Sagadi metsakeskus ja metsamajandus) ja kaks kulukontot (palgamaksed ja maksed tarnijatele). Kõik tulud laekuvad tulukontole, kus need seisavad kas aasta lõpuni või vastavalt vajadusele tsentraliseeritakse varem. Kõik kulutused tehakse kulukontolt.
Informatsiooni edastamine toimub iga tööpäev.
Pangatehingute liikumised (klientide tasumised ja tarnijate maksmised) kirjendatakse AXA-s iga tööpäev.
Kõik välisvaluutas teostatud tehingud kirjendatakse eurodes Euroopa Keskpanga kursiga. Nõude laekumisel või võlgnevuse tasumisel valuutakursi muutusest tekkinud kasumit või kahjumit kajastatakse kontol 60800000 Valuuta kursivahed.
Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga kursiga. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes või – kuludes kontol 65890000 Valuutakursi kasumid/kahjumid.
Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes kontol 65500000 Intressitulu deposiitidelt. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes kontol 55001200 Pangateenused.
Pangakontode numbrid on järgmised 10010010 – 10010050, 10020000, 10090000.
Pangakontode vastavust panga väljavõtetega kontrollitakse järgmisel tööpäeval.
Iga kuu lõpul trükitakse pangast kontode jäägid ja võrreldakse saldosid bilansi kontodega.
Aasta viimasel päeval so 31. detsembril suletakse pangas RMK tulu- ja kulukontod RMK tulukontole EE881010002021370008.
10.2. Nõuded ja tehtud ettemaksed
Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest.
Ettemaksete tegemist võimaluse korral välditakse. Ettemaksete tegemine teenuste eest on lubatud vaid erandkorras RMK lepingute menetlemise korras toodud tingimustel. Nõuded ja tehtud ettemaksed kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks, käibevara kontorühmades 102 ja 103, ning põhivara kontorühmades 152 ja 153.
Laenu- ja muud nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kusjuures nominaalmaksumus kajastatakse eraldi lühi- ja pikaajalise osana, tehes korrigeerimised sama kontorühma teistel bilansikontodel.
Kui ettemakse tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmalt vastava ettemaksesumma ülekandmisel. Ettemakseid tehakse ainult vastavat eelarvet omava struktuuriüksuse juhi või temast kõrgemal seisvate juhtide kirjalikul (e-kirja teel) korraldusel.
Esitatud, kuid maksmata, ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist (alampiir 2 000 euro).
Kontogrupis 103 kajastatakse kõik lühiajalised nõuded ja ettemaksed, mille laekumise tähtaeg on jooksval majandusaastal või sellele järgneval majandusaastal. Hindamine- soetusmaksumuses, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud nõuded.
10.2.1. Nõuded ostjate vastu
Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes AXA andmebaasis. Arvestust klientide võlgade üle peetakse analüütiliselt klientide ja müügiarvete lõikes. Arvestust peetakse AXA-s müügireskontros. Finantsaruandluses ja reskontros saldod peavad ühtima.
Arveldusi ostjatega kajastatakse järgmistel kontodel: 10300000 – 10301900.
10.2.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
Nõuete hindamise aluseks on RTJ 3 Finantsinstrumendid.
RMK hindab nõudeid bilansis lähtudes nende laekumise tõenäosusest. Laekumata nõudeid hinnatakse individuaalselt, so iga nõude laekumise tõenäosust käsitletakse eraldi. Nõue loetakse ebatõenäoliselt laekuvaks ja hinnatakse 100% alla (st kantakse täies ulatuses kuludesse kontogruppi 605), kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1. võlgnik on andnud teada oma kavatsusest nõuet mitte tasuda (va juhul kui tegemist on võlgniku poolse pretensiooniga, mille RMK kavatseb koheselt kõrvaldada);
2. võlgniku makseraskuste või pankroti kohta on laekunud (võlgnikult, inkassofirmalt, mõnelt teiselt kliendilt või partnerilt) usaldusväärne informatsioon;
3. nõude maksetähtajast on möödunud 120 päeva.
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kohta peetakse finantsosakonnas eraldi analüütilist arvestust, mille koondandmeid analüüsib RMK krediidikomitee.
Nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamiseks valmistab finantsosakond ette vähemalt iga kvartali lõpus käskkirja projekti vastavalt ebatõenäoliselt laekuva nõude summa suurusele:
1. kui ebatõenäoliselt laekuva nõude suurus on kuni 9 999 eurot, siis nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise otsus vormistatakse finants- ja administratsioonijuhi käskkirjaga;
2. kui ebatõenäoliselt laekuva nõude suurus on 10 000 eurot või rohkem, siis nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise otsus vormistatakse juhatuse esimehe käskkirjaga.
Eelpool loetletud nõude kuludesse kandmise pädevus otsustatakse lähtuvalt nõude summast, mis on seotud võlgnikuga kogu RMK kohta, mitte eraldi struktuuriüksuste kaupa.
Ebatõenäoliselt laekuv nõudesumma kantakse kuludesse kontogruppi 605 vastavalt käibemaksuseadusele koos käibemaksuga. Vaatamata ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kirjendamisele, kajastatakse neid nõudeid negatiivse summana kuni laekumise või bilansist mahakandmiseni kontol 10300900 Ebatõenäoliselt laekuvateks loetud nõuded ostjate vastu või 10301900 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded müüdud põhivara eest (miinusega). Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähenemist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.
10.2.3. Lootusetud nõuded
Nõue on lootusetu kui:
1. RMK-l ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta (st võlgniku pankroti või likvideerimise korral);
2. võlgnikku või tema volitatud esindajat ei ole võimalik olnud pikema aja vältel kätte saada;
3. meetmete rakendamine võla sissenõudmiseks ei ole kas võimalik või majanduslikult põhjendatud.
Kui nõude laekumistähtajast on möödunud 360 ja enam päeva ja võlgniku osas ei ole algatatud pankrotimenetlust, siis kantakse varem kuludesse kantud nõue kui lootusetu bilansist välja.
Nõue tunnistatakse lootusetuks samade kriteeriumide järgi, mis on eelpool toodud nõude ebatõenäoliseks tunnistamise juures, st. kuni 9 999 eurot finants- ja administratsioonijuhi käskkirja alusel ja üle 10 000 euro juhatuse esimehe käskkirja alusel.
Varem kuludesse kantud lootusetu nõue kantakse bilansist välja.
Bilansist mahakantud lootusetute nõuete üle peetakse bilansivälist arvestust kahe aasta jooksul arvates nõude mahakandmise kuupäevast, et jälgida võlgniku varalise seisukorra muutumist. Kui selle perioodi jooksul laekumist ei toimu või võlgnik kustutatakse enne eelpoolnimetatud perioodi möödumist vastavast riiklikust registrist, siis arvatakse lootusetu nõue bilansivälisest arvestusest välja.
Bilansiväliselt arvestatavad lootusetud nõuded kustutatakse bilansivälisest arvestusest juhatuse esimehe käskkirja alusel.
Kui laekub bilansist välja kantud nõue, siis näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus.
Nõuete ebatõenäoliseks või lootusetuks tunnistamine ei võta asjaomastelt töötajatelt kohustust jätkata sissenõudmistoimingute tegemist.
10.3. Viitlaekumised
Kajastatakse tekkepõhiselt tuludena arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad (laenudelt arvestatud intresse), mille kohta ei ole arvet või muud nõude dokumenti esitatud.
10.4. Muud nõuded
Muude nõuete all kajastatakse kahjunõudeid, nõudeid ametiasutuste vastu, sisse nõudmata puudujäägid; ekslikult üle kantud summade tagasinõuded; laekunud ettemaksetelt arvestatud käibemaks; sisendkäibemaks, mille mahaarvamise periood pole veel saabunud jms nõuded.
RMK valduses oleva vara varguste, hävitamiste jms korral kahjude sissenõudmisel esitatakse kohtueelsetele menetlejatele, kohtule või kahju tekitanud isikule kahjunõue käibemaksuta.
10.5. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
Kirjendatakse teistele osapooltele ettemakstud summad, mida kajastatakse tekkepõhiselt kuluna alles järgmistel aruandeperioodidel kuni ühe aasta jooksul bilansipäevast arvates või nõutakse aasta jooksul tagasi.
Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 2 000 eurot (ilma käibemaksuta).
Kontol 10392000 Kulude ettemaksed töövõtjatele toimuvad arveldused majandus- ja lähetuskulude avansside osas iga isiku kohta eraldi.
10.6. Bioloogiline vara
Bioloogilise vara kirjel käibevara rühmas kajastab RMK metsataimi ja kasvava metsa lühiajalist osa, milleks on järgneva perioodi hinnanguline metsarealisatsioon.
Metsataimede väärtuse arvutamisel lähtutakse RTJ 7 põhimõtetest.
Bioloogilisi varasid, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel, kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvutatud hinnangulised müügikulutused. Käibevarana kajastatakse ainult sellist bioloogilist vara, mis on soetatud edasimüümise eesmärgil või realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus. Bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumis ja kahjumid kajastatakse kasumi-aruandes.
Metsataimed, nii lõpetamata kui ka valmistoodanguna, bioloogilise varana võetakse arvele igaaastase inventuuri käigus.
Metsataimed kantakse bioloogilisest varast välja varudesse valmistoodangu alla enne turustamisperioodi algust.
Bioloogilise vara käibevara osa leidmiseks kasutatakse 10 aasta keskmist metsamaterjali kuupmeetri hinda ning 10 aasta keskmist kulu kuupmeetri kohta. Mõlemad väärtused korrutatakse 10 aasta keskmise raiemahuga. Saadud tulu ja kulu vahe kajastatakse käibevaras bioloogilise varana.
10.7. Varud
Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
Käibevara hinnatakse bilansis soetusmaksumuses. Kauba ja materjali soetusmaksumus koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ning soetamisega seotud veokuludest ja muudest väljaminekutest, millest on maha arvatud hinnaalandid.
Materjalide liikumist analüütilisel tasandil arvestatakse laos, sünteetilisel tasandil – raamatupidamises pearaamatu kontodel kontogrupis 108.
Materjalid võetakse arvele tarnija arve alusel käibemaksuta. Materjale väljastatakse laost saatelehe või väljastuslehe või veodokumendi alusel.
Laos peetakse materiaalsete väärtuste koguselist arvestust nimetuste, liikide, sortide ja koguse järgi. Ühesugused, kuid erinevate hindadega materjalid kirjutatakse välja FIFO meetodil, st enne sisse tulnud materjalid kirjutatakse ka enne välja.
10.7.1. Lõpetamata toodangu arvestus
Lõpetamata ja valmistoodangu varude muutus kajastatakse õiglases väärtuses. Lõpetamata ja valmistoodang jaguneb kahte rühma: puit ning metsataimed ja seemned.
Puidu laod asuvad PTLs (väljaarvatud külastuskorralduse osakonna poolt korraldatavatelt viivitamatut sekkumist nõudvatelt väikesemahulistelt raietelt saadud puit). Külastuskorralduse osakonna poolt raiutud puidu ladu asub AXA laomoodulis. Ilutaimede ja seemnete laod asuvad AXA laomoodulis.
Puidu lõpetamata toodangu (puit metsalaos) arvestus toimub Metsamaterjali laoarvestuse korra alusel PTLs.
Puidu lõpetamata toodangu üle peetakse arvestust bilansikontol 10820010 Metsa-materjal AXA.
PTLs laotoimingute alusel koostatakse kuu lõpu seisuga varude muutuse kanne arvestuslikus hinnas:
1. Kui lao seis on suurenenud, tehakse kanne:
D Metsamaterjal 10820010
K Lõpetamata toodangu varude muutus 55292000
2. Kui lao seis on vähenenud, siis tehakse kanne:
K Metsamaterjal 10820010
D Valmistoodangu varude muutus 55292000
Aasta lõpul, kui on teada keskmine puidu müügihind sortimentide lõikes ning kõik logistika ja varumise kokkuveo kulud, arvestatakse välja uus arvestuslik omahind ja 31.12. seisuga korrigeeritakse laoväärtus uuele hinnale.
Taimla- ja seemnemajandusosakonna lõpetamata toodangu (v.a metsataimed) üle peetakse arvestust bilansikontol 10820040 Muu lõpetamata toodang, mis ei ole veel valmis turustamiseks AXA varude moodulis.
Taimlas võetakse iga aastase inventuuri ajal lõpetamata toodang arvele. Ilutaimed võetakse arvele taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja käskkirjaga kehtestatud arvestuslikus omahinnas. Kõik ilutaimed, mis ei ole valmis turustamiseks, on arvel lõpetamata toodanguna.
D Muu lõpetamata toodang, mis ei ole veel valmis turustamiseks 10820040
K Lõpetamata toodangu varude muutus 55292000
10.7.2. Valmistoodangu arvestus
Puidu valmistoodangu (puit vahelaos) arvestus toimub Metsamaterjali laoarvestuse korra alusel PTLs. Puidu lõpetamata toodangu üle peetakse arvestust bilansikontol 10830010 Metsamaterjal, mis on kokkuveetud laoplatsile AXA.
PTL laotoimingute alusel koostatakse kuu lõpu seisuga varude muutuse kanne arvestuslikus omahinnas:
1. Kui lao seis on suurenenud, tehakse kanne:
D Metsamaterjal 10830010
K Valmistoodangu varude muutus 55293000
2. Kui lao seis on vähenenud, siis tehakse kanne:
K Metsamaterjal 10830010
D Valmistoodangu varude muutus 55293000
Aasta lõpul, kui on teada keskmine puidu müügihind sortimentide lõikes ning kõik logistika kulud, arvestatakse välja uus arvestuslik omahind ja 31.12. seisuga korrigeeritakse laoväärtus uuele hinnale.
Varastatud metsamaterjalide üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Taimla- ja seemnemajandusosakonnas peetakse valmistoodangu üle arvestust AXA varude moodulis bilansikontol 10830040 Muu valmistoodang.
Taimlamajanduses loetakse valmistoodanguks seda toodangut, mis on valmis turustamiseks.
Metsataimed kantakse bioloogilisest varast valmistoodangusse kui taimed on müügiks väljakaevatud.
1. Kui lao seis on suureneb, tehakse kanne:
D Muu valmistoodang 10830040
K Valmistoodangu varude muutus 55293000
2. Kui lao seis väheneb, siis tehakse kanne
K Muu valmistoodang 10830040
D Valmistoodangu varude muutus 55293000
10.7.3. Ettemaksed varude eest
Kajastatakse tehtud ettemakseid bilansipäevaks veel kätte saamata tooraine, kaupade ja materjalide eest.
10.8. Osaluste tütar-ja sidusettevõtjates arvestus
Osalusi tütar- ja sidusettevõtjates kajastatakse kontogrupis 15 lähtudes RTJ 11 nõuetest.
10.9. Pikaajaliste nõuete arvestus
Pikaajaliste nõuetena kajastatakse nõudesummade pikaajaline osa, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud alates bilansipäevast.
Kõiki nõudeid (nt nõudeid ostjate vastu, viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.
Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu intressimääraga 4% aastas.
10.10. Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 6 põhimõtetest, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erinõudeid.
Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil
(soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused). Kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ühekordselt ümber üldeeskirja §-s 45 toodud põhimõtetele kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb §45 lõike 1 punktides 1 ja 2 esitatud põhjustel oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest.
Kinnisvarainvesteeringu amortisatsioon kajastatakse kontol 610000000. Kinnisvara-investeeringu müügi korral kajastatakse müügihinda kontol 381010.. kreeditis, müügiga seotud kulusid konto 381001.. deebetis ja investeeringu bilansilist jääkväärtust müügihetkel konto 381010.. deebetis.
Kinnisvarainvesteeringute nimekiri klassifitseeritakse kontoplaani kontode liigenduses.
Varad on jaotatud alamliikideks alljärgnevalt:
Konto 15400001 Kinnisvarainvesteeringud Maa
Konto 15400002 Kinnisvarainvesteeringud Muu
Kinnisvarainvesteeringud kivist eluhooned
Kinnisvarainvesteeringud puidust eluhooned
Kinnisvarainvesteeringud kivist hooned
Kinnisvarainvesteeringud puidust hooned
Kinnisvarainvesteeringud kergehitised
Kinnisvarainvesteeringud rajatised
10.11. Materiaalne ja immateriaalne põhivara
10.11.1. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuse üldpõhimõtted.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ-is 5 esitatud põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksustel lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (va tööjõukuludelt arvestatud maksud).
Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155, immateriaalset põhivara kontorühmas 156 ja bioloogilisi varasid kontorühmas 157. Põhivara amortisatsiooni, väärtuste langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmas 611 ja 613. Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813.
10.11.2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1 917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetus-maksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna. Mööbel võetakse arvele reeglina mitte komplektina, vaid eraldi esemetena.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid finantsosakonnas arvele eraldi varaobjektidena, määratakse neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead.
Näide:
Metsateed jagunevad alljärgnevateks komponentideks:
muldkeha – kogumaksumusest 50%, amortisatsioon on 30 aastat, st 3% aastas; geosünteedid – kogumaksumusest 10%, amortisatsioon on 30 aastat, st 3% aastas; alus - kogumaksumusest 30%, amortistsioon on 30 aastat, st 3% aastas;
kulumiskiht – kogumaksumusest 10 %, amortisatsioon on 30 aastat, st 3% aastas,
kuna komponentide kasulik eluiga on kõigil 30 aastat, ei ole vajadust amortiseerida komponentidena.
Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja –asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötaja poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive.
Arendustegevusega seotud väljaminekuteks ei loeta selliseid väljaminekuid, mille tulemusel luuakse uus iseseisev varaobjekt (uus tarkvara). Uue iseseisva varaobjekti loomiseks tehtud väljaminekud kapitaliseeritakse vastava varaobjekti soetusmaksumuses (uue tarkvara väljatöötamisega kajastatakse osana selle tarkvara soetusmaksumusest). Arendustegevusega seotud väljaminekute kajastamisel rakendatakse arvestuspõhimõtet:
kapitaliseerimisele kuuluvad arendustegevuse tulemuspalgad ja IT osakonna töötajate töötasu vastavalt osakonna juhataja poolt peetud tööajaarvestuse alusel koostatud aktile.
Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötaja poolt, kusjuures otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse vastava akti alusel:
1. vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest makstud töötasu ja sellelt arvestatud maksukulu;
2. vara valmistamiseks kasutatud materjalid;
3. vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud.
Töötasukulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 kreeditisse. Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse põhivara kontodele (kontod 15591000 Lõpetamata ehitused ja muud etapiviisilised soetused, 15691000 Lõpetamata ehitused ja muudetapiviisilised soetused), ilma, et need läbiksid tulemiaruande kontosid.
Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaardil, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid on elektroonilised. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta:
1. kasutuselevõtmise aeg;
2. soetusmaksumus;
3. vastutav isik-vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;
4. unikaalne inventarinumber;
5. täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne);
6. komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina);
7. parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;
8. amortisatsiooni kehtiv norm;
9. ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.
Põhivara nimekiri klassifitseeritakse kontoplaani kontode liigenduses. Varad on jaotatud alamliikideks alljärgnevalt:
Konto 15500000 Maa
Konto15510000 Hooned (va eluhooned) soetusmaksumuses alamliigid on:
Administratiiv-, õppe- ja esindushooned;
Tootmishooned;
Teenindus- ja majutushooned;
Laod, töökojad ja garaažid.
Konto 15510100 Eluhooned soetusmaksumuses
Konto 15510600 Teed soetusmaksumuses
Konto 15510900 Muud rajatised soetusmaksumuses alamliigid on:
Hüdrotehnilised rajatised;
Maaparandussüsteemid;
Side- ja elektriliinid;
Platsid ja väljakud;
Maad piiravad tarad;
Vaatetornid;
Kaevud, vee- ja kanalisatsioonitrassid;
Karjäärid;
Veekogud.
Konto 15540000 Masinad ja seadmed (va transpordivahendid) soetusmaksumuses alamliigid on:
Masinad ja seadmed;
Traktorite haagised;
Metsatraktorid;
Põllumajandusmasinad;
Põllutraktorid;
Konto 15540500 Transpordivahendid soetusmaksumuses alamliigid on:
Sõiduautod;
Bussid ja väikebussid;
Veoautod;
Väikeveokid;
Veesõidukid;
Lumesaanid , ATV-d, murutraktorid.
Konto 15550000 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed soetusmaksumuses alamliigid on:
Sidevahendid (telefoni keskjaamad);
Serverid;
Arvutustehnika;
Audio- ja videotehnika;
Printerid.
Konto 15560000 Muu amortiseeruv põhivara soetusmaksumuses alamliigid on:
Mööbel;
Tööriistad ja seadmed;
Autode haagised;
Muu amortiseeriv põhivara.
Konto 15570000 Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara
Kunstiesemed;
Museaalid.
Konto 15600000 Tarkvara soetusmaksumuses.
Konto 15691000 Lõpetamata ehitused ja muud etapiviisilised soetused
Konto 15692000 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
Konto 15701000 Mets
Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara eest vastutava isiku poolt allkirjastatud algdokumendi (arve, akti) alusel. Ehitusobjektil ehitustööde lõpetamisel ning ehitise ekspluatatsiooni andmisel vormistatakse akt, mis on aluseks põhivara arvelevõtmiseks raamatupidamisarvestuses. Aktis tuuakse ära põhivara iseloomustavad andmed. Aktile märgitakse vara kasutuskoht ja vastutav isik. Aktile lisatakse erinevate komponentide protsent kogumaksumusest ja komponendi kasulik eluiga.
10.11.3. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks
Põhivara sihtfinantseerimiseks loetakse toetust juhul, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Põhivarade sihtfinantseerimist ja mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse (raamatupidamiskohuslased, kes koostavad aruandeid Eesti hea raamatu-pidamistava kohaselt) kulutuste tegemisega samal perioodil tuluna, kui nende hinnangul puudub reaalne risk, et sihtfinantseerimine võib mitte leida aset või see võidakse tulevikus tagasi nõuda.
Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol (20385600 Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud vahendid ja 20385700 Põhivara kaasfinantseerimiseks saadud vahendid (abi saajad)). Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna (kontorühm 3502) ja nõudena (bilansikontod 10355600 Saamata põhivara sihtfinantseerimine (abi saaja) ja 10355700 Saamata põhivara kaasfinantseerimine (abi saaja)).
10.11.4. Amortisatsiooni arvestus
Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseerutakse nende kasuliku eluea jooksul.
Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.
Uute põhivara liikide kulunormid lähtudes põhivara kasulikust elueast on põhivara gruppidele alljärgnevad:
Põhivara liik
Eeldatav kasulik eluiga – aastates
Eeldatav kasulik eluiga – kuudes
Amortisatsiooni norm protsentides
Hooned
Kivihooned
34 a
408 kuud
3 %
Puithooned
17 a
204 kuud
6 %
Kergkonstruktsioonid
12 a
144 kuud
8 %
Rajatised
Laudteed, piirded jt puidust kerged välikonstruktsioonid
5 a
60 kuud
20 %
Kattega platsid
12 a
144 kuud
8%
Teed, hüdrotehnilised rajatised ja maaparandussüsteemid
Teede komponendid:
Muldkeha 50% maks
Geosünteedid 10% maks
Alus 30% maks
Kulumiskiht 10% maks
30 a
30 a
30 a
30 a
30 a
360 kuud
360 kuud
360 kuud
360 kuud
360 kuud
3%
3%
3%
3%
3%
Muud rajatised
12 a
144 kuud
8%
Masinad
ja seadmed
Traktorite ja metsaveomasinate lisaseadmed ja haagised
3,3 a
40 kuud
30 %
Intensiivselt kasutatava (kahes või enamas vahetuses) metsaveotraktorid
3,3 a
40 kuud
30 %
Muud masinad ja seadmed
5 a
60 kuud
20 %
Harvester
6 a
72 kuud
17 %
Skidder
7 a
84 kuud
14 %
Transpordivahendid
Sõiduautod
5 a
60 kuud
20 %
Veoautod
5 a
60 kuud
20 %
Muud sõidukid ja transpordivahendid
5 a
60 kuud
20 %
Inventar, tööriistad,
bürooseadmed
Arvutustehnika
2,8 a
34 kuud
35%
Muu inventar, tööriistad, seadmed
5 a
60 kuud
20 %
Immateriaalne põhivara
2,8 a
34 kuud
35 %
Kasutatakse lineaarset amortisatsiooniarvestuse meetodit. Amortisatsiooni arvutamist alustatakse põhivara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul, sest vara lõppväärtus ei oma olulist väärtust. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
Teenuse osutamise ja tootmisega seotud põhivara amortisatsioon arvestatakse ja kantakse kuludesse põhivara kasutavale struktuuriüksusele.
Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimis-summade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varaobjektide kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest. Vara võimaliku allahindluse vajaduse tuvastamiseks viiakse läbi vara väärtuste test vastavalt RTJ 5 paragrahvides 50-75 kirjeldatud protseduuridele. Vara väärtuse testijad määrab juhtkond. Vara väärtuse testimine fikseeritakse kirjalikult. Allahindluse kinnitab juhatus.
Vara allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.
10.11.5. Parendused, remont, hooldus
Juhul, kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel, juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
10.11.6. Põhivara müük
Põhivara müük toimub igakordse juhatuse otsuse alusel.
Kinnisvara (hoonestamata kinnisvara) müügi puhul lähtutakse RMK juhatuse otsusega kinnitatud „Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva kinnisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise põhimõtete“ vara võõrandamise kohta toodud sätetest.
Hoonestatud kinnisasjade müügi puhul lähtutakse RMK juhatuse otsusega kinnitatud „Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses olevate hoonestatud kinnisasjade võõrandamise korrast“.
Vallasvara müügi puhul lähtutakse RMK juhatuse otsusega kinnitatud „RMK vallasvaraga seonduvate toimingute eeskirja“ vara võõrandamise kohta toodud sätetest
Riigiasutuste vahelised tasuta varade üleandmised ja vastuvõtmised kajastatakse alates 01.09.2010 läbi omakapitali kontol 29100010 Riigikapital.
Põhivara tasuta võõrandamist kajastab võõrandaja juhul, kui seda ei saa lugeda osaluse või finantsinvesteeringu soetamiseks, mitterahalise sihtfimantseerimisena (v.a riigi-raamatupidamiskohustuslase üksuste vahelised siirded), eemaldades vara bilansist ja kajastades selle jääkväärtust kontol 45020000 Antud kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks. Kui mitterahalise sihtfinantseerimise saaja on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja mitterahalise sihtfinantseerimise kontol 35020000 Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks põhivara õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses.
10.11.7. Materiaalse põhivara ümberhindlus
Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest juhendi RTJ 5 paragrahvis 33 nimetatud asjaolust:
1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;
2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduse käigus, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega.
Juhul, kui RMK hinnangul erineb RMK-le kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viiakse läbi objekti väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt (v.a maa ümberhindlus). Eksperdi valiku kinnitab RMK juhatus. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta, ei ole põhivara ümberhindlus lubatud.
Maa hinnatakse ümber ümberhindluse läbiviimisel kehtinud maa maksustamishinna järgi.
Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena kontogrupi 2904 kontosid.
Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord.
Põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia üldjuhul kuni 31.12.2005. Kui see jäi teatud põhjustel selleks kuupäevaks läbi viimata, tuleb seda teha esimesel võimalusel järgmistel perioodidel.
Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.
10.11.8. Materiaalse põhivara mahakandmine
Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud, vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist.
Põhivara mahakandmine toimub juhatuse otsusega, mille valmistab ette finantsosakond vara valdava struktuuriüksuse ettepanekul. Finantsosakond koostab juhatuse otsuse alusel põhivara mahakandmise ja hävitamise akti, mis kajastab põhivara nimetust, põhivara koodi, riigikinnisvara registri numbrit (kui põhivara on riigikinnisvara registris), soetamise aega, põhivara soetamismaksumust, põhivara kulumit ja põhivara jääkmaksumust, samuti põhivara kõlbmatuks tunnistamise põhjust ja põhivara hävitamise kulusid või saadud tulusid eurodes Põhivara mahakandmise akt salvestatakse DHS-i sarja 6-18 „Vara mahakandmise ja vara üleandmise-vastuvõtmise aktid“ ja kinnitatakse vara valdava struktuuriüksuse juhi poolt.
10.12. Bioloogiliste varade arvestus
RMK poolt hallatav mets kajastatakse kontol 15701000 Mets. Metsa inventeeritakse selleks ettenähtud korra alusel aastaringselt arvestusega, et inventeerimisandmed metsa koguste ja seisukorra kohta ei oleks vanemad kui kümme aastat. RMK poolt majandatava metsa väärtus arvutatakse kehtestatud metoodika alusel.
10.13. Kohustused ja saadud ettemaksed
Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.
Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul, kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade grupis 2032.
Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustusena kontogrupis 2039 ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla 2 000 euro (ilma käibemaksuta) kanda koheselt tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258. Laenukohustusena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.
Laenukohustuste kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast, võib laenukohustuste arvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud koheselt intressikulusse (kontorühm 650).
10.13.1. Maksuvõlad
Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel kontogrupis 2030.
Maksuvõlgadena kajastatakse tekkepõhised deklareeritud maksukohustused (käibemaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, kogumispensioni makse, eri-soodustuste ja ettevõtja tulumaks, maamaks, tollimaks), mis peavad võrduma maksukoguja poolt näidatud tekkepõhise nõudega bilansipäeval. Siin kajastatakse ka tasumata maksuviiviseid ja maksutrahve, mida aruandeaastal on kuludesse kantud. Tasumisele kuuluvad maksud kirjendatakse vastavate kontode kreeditisse, tasumine deebetisse.
Käibedeklaratsiooni saadakse andmed AXA aruandest “ Käibemaksu maksmine“, mis on üles ehitatud käibemaksukoodidega.
RMK külastuskorraldusosakonna, looduskaitseosakonna, looduskaitsetalituse ja Põlula kalakasvatustalituse struktuuriüksuste tarbeks tehtud kulutuste (kaubad, teenused, objektide rajamine ja hooldamine) arvetel märgitud sisendkäibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei arvata maha. Erandiks on sõiduautoga otseselt seotud kulud, mille soetamisel arvab maksukohustuslane sisendkäibemaksu maha täies ulatuses.
Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot:
10370120 Sisendkäibemaks, kogumiskonto, mis suletakse iga kuu lõpus;
10370110 Sisendkäibemaks põhivara soetamiselt, kogumiskonto, mis suletakse iga kuu lõpus;
10370130 Tollis imporditult tasutud käibemaks, kogumiskonto, mis suletakse iga kuu lõpus;
20300100 Arvestatud käibemaks, kogumiskonto, suletakse iga kuu lõpus.
Iga kuu lõpus peale käibemaksu kogumiskontode sulgemist AXA-s kajastatakse käibemaksu kohustust kontol 20300000 Käibemaksu kohustus ja kui on käibemaksu ettemaks, siis kontol 10370000 Käibemaksu ettemaks.
Vastavalt käibemaksuseaduse § 32 ja § 33 sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise tingimustele tehakse ümberarvestus detsembrikuu käibedeklaratsioonis, rakendades RMK maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust administratsiooni kuludega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsionaalse mahaarvamise kulupõhist meetodit.
10.13.1.1 Kliendi poolt kinnitamata puidu veodokumentide kajastamine käibemaksuarvestuses
Selleks, et raamatupidamises saaks kajastada jooksvalt lähetatud puidukogustelt arvestatud käibemaksu, millel ei ole veel täpseid mõõtmistulemusi saabunud, st kliendi poolt on veodokumendiga saadetud kogus vastuvõtmata ja mõõteraport esitamata, tehakse AXA hinnangulise müügihinnaga kanne:
D Muud viitlaekumised 10319000
K Käibemaksu kohustus 20300100
K Tulud metsamaterjali müügist 32310012
10.13.2. Võlad töötajatele
Töötasu- ja puhkusearvestus kajastatakse kontorühmas 2020 võlad töötajatele. Eraldi kontod on arvestuslike töötasude, arvestuslike kinnipeetud maksete osas ja puhkusereservi kajastamiseks.
Töötasuarvestust kajastatakse raamatupidamises järgmiste kirjenditega
arvestatud põhipalk
D Põhipalk ja kokkulepitud tasud, tegevus vastavalt kuluobjektile,
kontogrupp 500*
K Töötasu võlgnevus 20200000
tulumaksu kinnipidamine
D Põhipalk ja kokkulepitud tasud kontogrupp 500*
K Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 20200200
Igakuuliselt moodustatakse puhkusetasude reserv, mille suuruseks on 10 % tegelikult arvestatud töötasult. Igakuuliselt tehakse järgmised kanded
D Põhipalk ja kokkulepitud tasud (10% kuu töötasust), tegevus vastavalt kuluobjektile, projekt PUHKRESERV
kontogrupp 500*
K Puhkusekohustus 20201000
ja
D “sotsiaalmaks töötasudelt ja toetusteltprojekt „PUHKRESERV“ 50600000
D Töötuskindlustusmakse projekt „PUHKRESERV“ 50604000
K Puhkusekohustus 20201000
Puhkusetasu maksmisel tehakse järgmine kanne
D Puhkusekohustus 20201000
K Töötasu võlgnevus 20200000
ja
D Puhkusekohustus 20201000
K Sotsiaalmaksu kohustus 20301000
K Töötuskindlustusmakse kohustus 20303000
Puhkusereservi ümberarvestus toimub üks kord aastas 31.12. Antud kuupäeva seisuga arvestatakse iga töötaja kohta saamata jäänud puhkusepäevade arv ja sellelt arvestatav puhkusekohustuse summa koos maksudega. Juhul, kui puhkusereservi inventuuri tulemusel selgub, et puhkusetasude reserv on võrreldes 31.12. seisuga arvel olevast reservist suurem, tehakse reservi suurenemise ulatuses järgmine kanne:
K Puhkusekohustus 20201000
D Põhipalk ja kokkulepitud tasud, tegevus vastavalt kuluobjektile
Projekt PUHKRESERV kontogrupp 500*
K Puhkusekohustus 20201000
D Sotsiaalmaks töötasudelt ja toetustelt (33 % eelmisest summast), tegevus vastavalt
Kuluobjektile, projekt PUHKRESERV 50600000
D Töötuskindlustusmakse projekt PUHKRESERV 50604000
Juhul, kui reserv on vähenenud, siis tehakse vastupidised kanded.
Puhkusekohustuse sotsiaalmakse kajastatakse koos puhkusetasu summaga kirjel Võlad töövõtjatele.
Puhkusereservi arvestus toimub AXA palgaprogrammi abil. Korrigeerimiskanded on programmis automatiseeritud.
Vastavalt kelle poolt ja millal kinnitatud RMK palgakorralduse juhendile makstakse töötajatele tulemuspalka. Tulemuspalga üheks liigiks on tulemuspalk RMK aastatulemuste eest kogu RMK heade töötulemuste korral, kui eelarvega kavandatud aruandeaasta kasumi eesmärk on ületatud. Antud tulemuspalga maksmise otsuse eelduseks RMK nõukogu positiivne hinnang tehtud tööle ja saavutaud tulemustele, mis on osa majandusaasta aruande kinnitamise protseduurist.
Ülalmainitust tulenevalt puudub töötajatel ja juhtkonnal õigustatud ootus tulemuspalkade saamiseks enne majandusaasta kokkuvõtmist nõukogu poolt. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel ei ole antud tingimustes võimalik kajastada tulemuspalkade kohustust ega eraldist kuna raamatupidamise aastaaruande koostamise hetke seisuga pole võimalik usaldusväärselt hinnata tulemuspalkade kohustuse realiseerumist ega summat. Seega RMK raamatupidamise aastaaruandes tulemustasu kohustust üles ei võeta.
10.13.3. Lühiajalised ja pikaajalised eraldised
Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50% ning eraldise summa on piisava usaldusväärsusega hinnatav. Juhul, kui need tingimused ei ole täidetud, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik kohustus avalikustatakse aruande lisades potentsiaalse kohustusena.
10.13.4. Pikaajalised võlakohustused
Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvele-võetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal, kajastatakse lühiajaliste kohustuste all.
Välisvaluutas fikseeritud kohustus võetakse arvele operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga kursiga. Välisvaluutas fikseeritud kohustus hinnatakse raamatupidamise aasta-aruande koostamisel bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga kursiga.
10.14. Netovara
Netovara koosneb riigikapitalist, eelmiste perioodide kasumist/kahjumist ja aruandeaasta kasumist/kahjumist. Riigikapital on üleminekuperioodi kirje (01.01.1999) Kehtivate õigusaktide alusel kajastasid riigiettevõtted, riiklikud aktsiaseltsid ja munitsipaalettevõtted riigivara ümberstruktureerimise käigus üleantud või vastuvõetud mitterahalist vara.
Alates 01. septembrist 2010 kajastatakse netovaras kontol 29100010 Riigikapital riigiettevõtetelt vastuvõetud ja riigietevõtetele üleantud mitterahalist vara.
Kasutatavad kontod on 29100010 Riigikapital, 29040000 Ümberhinnatud põhivara uus soetamismaksumus, 29800000 Akumuleeritud üle-/ puudujääk, 29800100 Akumuleeritud üle-/puudujääk, mis jaotatakse TP koodidele, 29900000 Aruandeperioodi puhastulem.
Kasumeid ja kahjumeid arvestatakse aastate lõikes eraldi kontodel.
Aruandeaasta kasumi kirjendamine eelmiste aastate kasumi kontole toimub raamatupidamisprogrammis automaatkonteeringuga järgmiselt:
D Aruandeperioodi puhastulem 29900000
K Akumuleeritud üle-/puudujääk 29800000
Juhul, kui aruandeaastal oli tegemist kahjumiga, kirjendatakse kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi reale järgmiselt:
K Aruandeperioodi puhastulem 29900000
D Akumuleeritud üle-/puudujääk 29800000
10.14.1. Puhaskasumist riigieelarvesse kantav osa ja seotud tulumaks
Metsaseaduse §48 lg 5 kohaselt kinnitab RMK puhaskasumist riigieelarvesse kantava summa Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Taotluse koos RMK nõukogu kinnitatud majandusaasta aruandega esitab rahandusministrile keskkonnaminister. Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kasumieraldise väljamaksmisel tekib tulumaksu tasumise kohustus. RMK puhaskasumist riigieelarvesse kantavalt summalt arvestatud tulumaks kajastatakse kontol D 68000000 Ettevõtja tulumaks ja K 20304000 Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustus.
10.15. Tulude ja arvestus
Tulude ja kulude kirjendamine toimub vastavalt kasumiaruande skeemile number 1.
Tulud jagunevad raamatupidamises kolme suuremasse kategooriasse:
1. müügitulu;
2. muud äritulud;
3. finantstulud.
Müügitulude kajastamiseks kasutatakse kontorühma: 32.
Müügitulud on järgmised:
1. tulud raieõiguse müügist;
2. tulud metsamaterjali müügist;
3. tulud hakkpuidu müügist;
4. tulud istutusmaterjali ja seemnete müügist;
5. tulud jahindusest;
6. tulud loodushoiult (puhkeala);
7. muuseumide ja näituste tasulised teenused;
8. tulu koolitusteenuste osutamisest;
9. muud tulud kaupade ja teenuste müügist;
10. üür ja rent eluruumidelt;
11. üür ja rent mitteeluruumidelt;
12. üür ja rent muult varalt;
13. tulu elektrienergia müügist;
14. tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest;
15. tulu soojuse ja kütte müügist;
16. muu tulu üüri ja rendiga kaasnevast tegevusest;
17. hoonestusõiguse tasu;
18. kasutamisõiguse tasu;
19. maa rent;
20. muu toodete ja teenuste müük;
21. enampakkumiste osavõtutasud.
Muude äritulude kajastamiseks kasutatakse kontorühma 35 ja 38.
Muude äritulude kirjetel kajastatakse ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivaid tulusid. Muud äritulud on järgmised:
1. sihtfinantseerimine tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks;
2. kasum/kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist;
3. saadud trahvid, viivised;
4. eelmiste perioodide tulud (tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet);
5. kasutatud ja kasutamata varude müügi tulu/kulu;
6. kindlustushüvitised.
Finantstulud ja -kulud
Finantstulusid ja -kulusid kajastatakse kontorühmas 65.
Finantstulud ja -kulud jagunevad järgmiselt:
1. intressitulud/intressikulud;
2. valuutakursi kasumid/kahjumid (finantsinvesteeringutelt);
3. kasum/kahjum osaluste ümberhindamisest;
4. tulem kapitaliosaluse meetodil.
Sisekäive on selline tegevus, millega ostetakse või müüakse RMK poolt toodetud tooteid (nt metsataimi) või teenuseid (nt külastuskorraldusele osutatud teenustööd) RMK siseselt.
Realiseerimise neto sisekäivet kajastatakse kontol 32310090 “Tulud müügist RMK struktuuriüksustele”.
Sisekäibega seotud kulusid kajastatakse kontodel:
55291090 RMK struktuuriüksustelt ostetud materjalid ja teenused;
55291091 Erisoodustusega seotud RMK struktuuriüksuselt ostetud materjalid ja teenused;
55291092 Tulumaksuga maksustatavad RMK struktuuriüksustelt ostetud materjalid ja teenused.
10.16. Kulude arvestus
Kulude kajastamine raamatupidamises toimub tulude-kulude vastavuse printsiibil.
Kulud, mis tehakse äritegevuse käigus, on kas perioodi kulud või ettemakstud kulud.
Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid.
Kulude liigitamine toimub vastavalt kasumiaruande skeem number 1 kirjetele.
Kulude kajastamiseks kasutatakse kontorühma 4, 5 ja 6.
Kinnisvara objektid on kinnisvaraosakonna arvel. Kinnisvaraobjektide ülalpidamisega seotud kulud, mis on seotud teenuse osutamise ja tootmisega, kajastatakse vara kasutaja struktuuriüksuses.
Kulude liigitused on järgmised:
1. otsekulud;
2. üld- ja halduskulud, sh tootmise juhtimiskulud;
3. tööjõukulud;
4. põhivara kulum;
5. ärikulud;
6. finantskulud.
Kõigi kulude kirjeldamisel tuleb kasutada tegevusi vastavalt sellele, millise tegevus-valdkonnaga tehtud kulu on seotud. Tegevuste loetelu on toodud lisas 3.
Tegevuste põhitüübid on järgmised :
1. Metsandus (maakasutus, metsamajandus, puiduturustus, metsakorraldus, looduskaitse, taimla-ja seemnemajandus) (1)
2. Külastuskorraldus (2)
3. Üld- ja halduskulud, sh tootmise juhtimiskulud (3)
Tulude-kulude aruandes on jagatud kulud omakorda tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks, mille kajastamine toimub vastavatel kulukontodel ja tegevustel (eelarve klassifikaator) pearaamatus.
Tootmiskulud jagunevad:
1. tootmise põhikulud (otsesed tootmisväljaminekud) on otseselt seotud toote valmistamisega, hõlmavad otseseid tööjõu ja materjali kulusid;
2. tootmise lisakulud (kaudsed tootmisväljaminekud) on kõik muud tootmiskulud (masinate ja seadmetega seotud kulud), tootmise juhtimiskulud.
Mittetootmiskuludeks on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega: turunduskulud, üld- ja halduskulud, uurimis- ja arenduskulud, finantseerimiskulud.
Muud ärikulud
Muud ärikuludena kajastatakse ebaregulaarse äritegevuse käigus tekkivaid kulusid:
1. antud sihtfinantseerimine;
2. kahjutasud, viivised (va maksuintressid ja finantskulud);
3. valuuta kursivahed (va finantsinvesteeringutega ja laenukohustustega seotud kursivahed).
RMK poolt tehtud kingitused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed maksustatakse tulumaksuga alates 01.01.2010. a TMS §2 lg 3 alusel. Vastuvõtukuludes kajastatakse RMK poolt korraldatud üritustel (perepäevad, loodusõppeprogrammid, matkad, konkursid jms) külalistele või äripartneritele tehtud kulutusi toitlustamisele, majutamisele, transpordile või kultuurilisele teenindamisele. Vastuvõtukuludes kajastatakse ka kulutusi maiustustele, kui tegemist ei ole erisoodustusega TMS §48 lg 6 mõistes. Vastuvõtukulusid kajastatakse kontodel 55004000 Esindus ja vastuvõtukulud, 55211020 Vastuvõtukulud (maksustatakse tulumaksuga).
Isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetelt võib teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Lisaks sellele võib muu residendist juriidilise isiku puhul teha väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega teatud summa (alates 01.01.2011 32 eurot) ulatuses kalendrikuus.
Kui kalendriaasta mõnel kuul ei tehta eelpool loetletud väljamakseid, või teeb neid samas lõikes sätestatud maksuvabast piirmäärast vähem, tehakse sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus.
Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, kirikute registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isikutele, haiglat pidavatele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse teadus- kultuuri- spordi-, haridus-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutustele või kaitseala valitsejatele võib teha kingitusi ja annetusi üldsummas kuni 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal isikustatud sotsiaalmaksuga väljamaksete summast, kajastatakse kontol 55004110 Kingitused ja annetused nimekirja kantud isikutele (maksustatakse tulumaksuga).
Kontol 55004010 Kingitused ja annetused (maksustatakse tulumaksuga 21/79) kajastatud kingitused ja annetused maksustatake tulumaksuga.
Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupu ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on ära toodud käibemaksuseaduses (alates 01.01.2011 10 eurot). Maksustamisele ei kuulu auhinnad, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks st asjal puudub tarbimisväärtus (vimpel, voldikud, plakat jms), kajastatakse kontol 55004100 Kingitused ja autasud (ei maksustata tulumaksuga) .
Vormil TSD lisa 5 (kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud) real 22 kajastatud maksusumma positiivne tulem kajastatakse kontodel D 60102000 Ettevõtte tulumaks ja K 20304000 Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustus.
Maksusumma negatiivse tulemi korral (Vormil TSD lisa 5 rida 22) tehakse vastupidine kanne.
Kulude vähendamine on seoses ametiautoga kasutamisega isiklikeks sõitudeks, mobiiltelfoni kasutuskuludega jms.
Ametiauto kasutamisel isiklikeks sõitudeks sõidupäeviku alusel kajastatakse kulude vähendamisena vastavalt kulukontolt proportsiooniga, kuna näiteks kütuse arve saamisel ei suuda kohe eristada, kui palju sellest autosse võetud kütusest kulus töösõitudele ja kui palju isikliku sõidu jaoks. Kulude vähendamise välja arvestatud proportsioon:
Kütus 65%: Kontod: 55290001 Bensiin, 55290002 Diiselkütus, 55130001 Sõidukite bensiin, 55130002 Sõidukite diiselkütus;
Remont ja hooldus 35%: Kontod 55290010 Remont ja hooldus, 55130600 Korrashoiu- ja remonditeenused.
Mobiiltelefoni kasutuskulude hüvitamist kajastatakse kulude vähendamisena kulukontol
55001010 Mobiiltelefoniteenused.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontoklassis 350 hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on sihtfinantseerimise andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvad lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.
Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
Sihtfinantseerimise vahendamist kajastatakse sihtfinantseerimise tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes maksetaotluse aktsepteerimise kuupäeval. Nimetatud reeglit jälgitakse ka juhul, kui rahalised ülekanded ei liigu vahendajate kaudu, vaid nende korralduse alusel otse Rahandusministeeriumist toetuse saajani või tema poolt määratud hankijani. Vahendajad kasutavad tuludes ja kuludes järgmisi kontosid: tulude kontod
35001000 Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks,
35003000 Välisabi vahendamine tegevuskuludeks,
35005000 Välisabi kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks,
35021000 Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks,
35023000 Välisabi vahendamine põhivara soetuseks,
35025000 Välisabi kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks
ja kulude kontod
45001000 Antud kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks, 45003000 Välisabi vahendamine tegevuskuludeks,
45021000 Antud kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetamiseks.
Vahendaja ei kajasta sihtfinantseerimist oma tuludes ja kuludes ainult juhul, kui Rahandusministeerium, vahendaja ja toetuse saaja on selles kokku leppinud.
Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse kasumiaruande real Muud äritulud.
Sihtfinantseerimisega seotud kulud kajastatakse kasumiaruande real Muud ärikulud.
Bilansiväline vara
Bilansiväline vara jaguneb kolmeks: bilansiväline vara, bilansivälised kinnisvarainvesteeringud ja väikevara. Bilansiväline vara on sarnane põhivara hulgas kajastatava ehitiste ja rajatiste hulka kuulva põhivaraga, kuid selle vara soetusmaksumus on väiksem põhivara soetusmaksumusest 2000 eurost. Need varad on ehitised või rajatised ja on seotud maaga, nende üle peetakse arvestust riigi kinnisvararegistris ja ehitusregistris. Bilansiväliste varade üleandmise, mahakandmise ja müügi üle otsustamine toimub sarnaselt põhivaradele.
Väikevara
Väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on alates 200 eurost (kuni 31.12.2010 alates 128 eurost) (ilma käibemaksuta) kuni 2 000 eurot (kuni 31.12.2010 kuni 1 917 eurot) (ilma käibemaksuta).
Maksumusega alla 200 euro võetakse bilansiväliselt arvele väikevarana ainult sellised töövahendid, mis tööandja annab töötajale kasutamiseks (nt mobiiltelefonid, kõrgusemõõtjad jms).
Mööbel võetakse arvele mitte komplektina vaid üksikesemetena.
Finantsosakonnas peetakse väheväärtusliku pika kasutuseaga väikevarade arvestust AXA põhivara moodulis bilansiväliselt, struktuuriüksuste ja vastutavate isikute lõikes. Väikevara võetakse arvele vastava sisulise märkega arve alusel, mille on kinnitanud struktuuriüksuse juht.
Väikevara mahakandmise ja hävitamise otsustab struktuuriüksuse juhi käskkirja alusel moodustatud komisjon. Komisjon koostab ja allkirjastab väheväärtusliku vara mahakandmise ja hävitamise akti, mis kajastab väheväärtusliku vara (väikevara) nimetust, väikevara koodi, ühikut, kogust, maksumust eurodes ja vara hävitamise viisi. Allkirjastatud akti salvestab vara mahakandnud struktuuriüksuse juhi poolt määratud töötaja DHS-i sarja 6-18 „Vara mahakandmise ja vara üleandmise-vastuvõtmise aktid“ ning saadab viite ostu vanemraamatupidajale. Allkirjaks loetakse ka dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kinnitust.
Tööriietuse soetamine ja kajastamine
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (§13 lg 1 p.11) on RMK kohustatud oma kulul andma töötajatele isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajatele isikukaitsevahendite kasutamise väljaõppe.
Töötajatele tasuta väljaantavad isikukaitsevahendid, tööriietus, esmaabi- ja muud kaitsevahendid kajastatakse raamatupidamisaruandluses järgnevatel kontodel:
55220010 Tööriietus (admin)
55220000 Meditsiini ja hügieenitarbed (admin)
55290020 Tööriietus (töölised)
55290023 Meditsiini ja hügieenitarbed (töölised)
Arvestust peetakse allpool loetletud töötajale tasuta väljaantavate isikukaitsevahendite ja tööriietuse kohta AXA palgamoodulis RMK töötajatele tööandja vara väljaandmise kaardil. Isikukaardile kantakse vara nimetus, välja andmise kuupäev, kogus, maksumus, kasutusaeg kuudes, eeldatav kasutusaja lõpukuupäev.
Ametikoht
Töö kirjeldus
Isikukaitsevahendite, tööriietuse, esmaabi- ja muude kaitsevahendite loetelu.
Kandeaeg
Lihttööline,
koristaja
Kontod 55220010,55290020
Tööruumide koristaja,
ka välitöödel
Töökittel
Töökindad
Kummikindad
Sooja voodriga tööjope/kombinesoon
Tööjalats
12 kuud
Kulumiseni
Kulumiseni
36 kuud
kulumiseni
Tööline,
mehaanik
Kontod 55220010,55290020
Lukksepp
Veekindla immutusega tööülikond
Töösaapad
Töökindad
Sooja voodriga tööjope
Soojad saapad
Kaitseprillid
Dielektrilised kindad (elektrikutele)
18 kuud
24 kuud
kulumiseni
36 kuud
kulumiseni
kulumiseni
12 kuud
Keevitaja
Tulekindla immutusega tööülikond
Töösaapad (nahk)
Töökindad
Sooja voodriga tööjope
Soojad saapad
Keevitusmask, keevitusprillid
12 kuud
12 kuud
kulumiseni
36 kuud
kulumiseni
kulumiseni
Katlakütja
Tulekindla immutusega tööülikond
Töösaapad
Töökindad
Kaitseprillid
12 kuud
12 kuud
kulumiseni
kulumiseni
Taimlatööline
Konto 55290020
Taimla tööline, seemnekuivati-tööline
Töösaapad
Töökindad
Veekindla immutusega tööülikond
Sooja voodriga tööjope
Soojad saapad
Kaitseprillid (seemnekuivatitöölisele)
12 kuud
Kulumiseni 24 kuud
36 kuud
kulumiseni
kulumiseni
Metsakahjurite keemiline tõrje
Happekindel tööülikond, keep (villane)
Töösaapad
Töökindad
Kaitseprillid, respiraator
kulumiseni
kulumiseni
kulumiseni
kulumiseni
Raietööline,
metsur,metsatööline
Konto 55290020
Metsalangetaja ja metsauuenduse rajaja, võsasaega tööline. Töötab võsasaega.
.
Lõikevastaste elementidega tööpüksid, demaskeeriva värvinguga tööülikond, vastavus EC nõuetele
Tugevdatud ninaga töösäärikud või turvakummikud
Tugevdamata ninaga töösaapad
Näokaitse võrkekraaniga, antifoonide ja lööki leevendava konstruktsiooniga varustatud kaitsekiiver
Ilma turvaelementideta tööpüksid
Kummikud
Töökindad
Sooja voodriga tööjope
Vihmariided
Esmaabivahendid (töökohal)
Konto 55290023
vastavalt kasutusjuhendile
vastavalt kasutusjuhendile
kulumiseni
vastavalt kasutusjuhendile
kulumiseni
kulumiseni kulumiseni kulumiseni
kulumiseni
peale kasutamist komplekteerida
vastavalt nime-kirjale
Metsaveotraktorist, traktorist,
harvesterioperaator,
forvarderi operaator
Konto 55290020
Tuule ka veekindla immutusega jakk
Mustust ja õli hülgavast kangast püksid
Töösaapad
Vee- ja libisemiskindlate taldadega ning õli taluvad jalanõud
Kaitsekiiver
Töökindad
Antifoonid
Soojad saapad
Esmaabivahendid (masinas)
Konto 55290023
kulumiseni
kulumiseni
kulumiseni
kulumiseni
vastavalt kasutusjuhendile
kulumiseni
vastavalt kasutusjuhendile
24 kuud
peale kasutamist komplekteerida
vastavalt nimekirjale
varumisjuht,
praaker,
logistik,
metsakasvataja,
metsaparandaja
harvestermõõtmise peaspetsialist,
harvestermõõtmise spetsialist,
looduskaitse tööjuht,
analüütik,
puidukontrollmõõtja,
puidumõõtmise peaspetsialist
energiapuidulogistik,
taimla tööjuht,
metsakorraldaja,
loodusvaht,
külastusalajuht,
looduskeskuste teabejuht
aednik,
loomade hooldaja,
loomade hooldaja-tehnik,
aednik-hooldaja
majandusjuht
looduskooli metoodik,
looduskooli arendusjuht
Konto 55220010
Kevad-sügisesed jope
Kevad-sügisesed püksid
Kummikud
Soojad saapad
Talvised jope ja püksid
Kampsun või fliis
Säärised
Kindad
Kiiver
Esmaabivahendid (autos)
Konto 55220000
24 kuud
12 kuud, kulumiseni
18 kuud,
kulumiseni
24 kuud,
kulumiseni
36 kuud
24 kuud
kulumiseni
kulumiseni
vastavalt kasutusjuhendile
peale kasutamist komplekteerida vastavalt nimekirjale
Sagadi administraator,
Sagadi vanemadmin,
Sagadi ettekandja
Sagadi teenindaja,
Sagadi müügijuht,
Sagadi müügiassistent,
Sagadi teenindusjuht,
Konto 55220010
Pluus
Must seelik või püksid
Vest
Kingad
Kaelapael
Põll
12 kuud
24 kuud
24 kuud
12 kuud
12 kuud
12 kuud
Kokk,
köögitööline,
koristaja
Konto 55290020
Pikad püksid
Kokajakk
Lühikese varrukaga pluus
Põll
Kittel
Peakate
Kingad
24 kuud
24 kuud
12 kuud
12 kuud
12 kuud
36 kuud
12 kuud
Elektrik,
tehnoloog,
kalakasvataja
Konto 55220010
Suve ja talve pikad riided
Suve ja talve jalanõud
Suve ja talve müts
Kummikud
Töökindad
Kaitseprillid
Dielektrilised kindad (elektrikutele)
Keevitusmask, keevitusprillid
Veekindel töökittel ja põll
Veekindlad töökindad
Respiraator
Esmaabivahendid (tootmishoones ja traktoris)
Konto 55220000
24 kuud
24 kuud
24 kuud
kulumiseni
kulumiseni
24 kuud
kulumiseni
kulumiseni
kulumiseni
kulumiseni
kulumiseni
peale kasutamist komplekteerida vastavalt nimekirjale
RMK töötajate tervise kaitsega seotud kulude (nt vaktsineerimine, tervisekontroll, prillide soetamine) kompenseerimise tingimused sätestab Juhatuse otsusega kinnitatud korrad.
11. Aruandlus
Aruandlus jaguneb perioodiliseks ja ühekordseks.
Perioodilisi aruandeid esitatakse igakuiselt maksu- ja tolliametile (maksudeklaratsioonid), statistikaametile (statistika aruanded) ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadel. Aruannete vormid ametkondadele on kinnitatud vastava ametkonna poolt. Kõik maksu- ja tolliametile esitatavad aruanded edastatakse interneti teel. Maksudeklaratsioon edastatakse AXA-st väljastatud aruandena.
Käibedeklaratsiooni edastatakse AXA-st väljastatud aruandena.
RMK koostab ja esitab saldoandmiku riigi raamatupidamise infosüsteemi. Saldoandmikuks nimetatakse kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu kontoplaani järgi.
Saldoandmik esitatakse järgmiste perioodide kohta:
1. 3 kuud – bilansikontode saldod seisuga 31. märts ja tulemiaruande kontode saldod perioodi 1. jaanuar – 31. märts kohta;
2. 6 kuud – bilansikontode saldod seisuga 30. juuni ja tulemiaruande kontode saldod perioodi 1. jaanuar – 30. juuni kohta;
3. 9 kuud – bilansikontode saldod seisuga 30. september ja tulemiaruande kontode saldod perioodi 1. jaanuar – 30. september kohta;
4. kalendriaasta – bilansikontode saldod seisuga 31. detsember ja tulemiaruande kontode saldod perioodi 1. jaanuar – 31. detsember kohta.
Saldoandmikud 3 kuu, 6 kuu ja 9 kuu kohta esitatakse vastava aruandeperioodi lõpule järgneva kuu 25. kuupäevaks ja kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks.
Saldoandmik edastatakse AXA-st väljastatud aruandena interneti teel riigi raamatupidamise infosüsteemi.
Perioodilised aruanded (igakuised) on lisaks järgmised:
1.bilanss;
2.kasumiaruanne;
3.ostjate maksmata arvete aruanne;
4.tarnijate maksmata arvete aruanne;
5.tulude-kulude (eelarve täitmise) aruanne;
6.kapitaalmahutuste aruanne.
Aruanded esitab juhatusele finants- ja administratsioonijuht.
Majandusaasta lõpus koostatakse aastaruanne, mille eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ning rahavoogudest. Aastaaruande koostamisel inventeeritakse varad ja arvelduste saldod, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, hinnatakse varad ja kohustused, arvutatakse bilansikontode lõppsaldod, tuuakse välja kasum (kahjum) ning vormistatakse aruandetabelid ja aruandelisad. Aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelneva majandusaasta aruandenäitajad. Kui majandusaasta ja eelneva aasta näitajad ei ole võrreldavad kas uuele skeemile ülemineku või arvestusmeetodite muudatuste tõttu, tuleb eelneva aasta näitajad ümber arvutada, avades mittevõrreldavuse põhjused, ümberarvutuse alused ja summad aastaaruande lisades. Bilansikirjete ümberhindamise tulemusena koostatakse korrigeeritud algbilanss.
Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla juhatus ning kõrgema juhtorgani liikmed (nõukogu).
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest:
bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali liikumise aruanne.
Põhiaruannete lahti seletamiseks koostatakse vajalikud lisad.
RMK kasutab kasumiaruande skeemi number 1.
12. Dokumentide säilitamine
Raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses §-s 12.
Kõiki algdokumente, lepinguid, raamatupidamisregistreid ja muid äridokumente säilitatakse 7 (seitse) aastat arvates selle majandusaasta lõpust, millal algdokument raamatupidamises kajastati. Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada 7 (seitse aastat) pärast kehtimistähtaja möödumist. Majandusaasta aruandeid säilitatakse paberkandjal.
Välisprojektide ja sihtfinantseerimise kuludokumente säilitatakse 15 (viisteist) aastat, toetuse andja määratud tähtajani (nt 31.12.2025) või projekti lubavas otsuses või lepingus ettenähtud ajani, alates sellest, millal algdokumente raamatupidamises esmakordselt kajastati.
Raamatupidamise sise-eeskirjad kinnitatakse RMK juhatuse otsusega ja säilitatakse alatiselt.
Raamatupidamisregistreid säilitatakse AXA-s.
Töötasu lehtedest tehakse iga kalendriaasta kohta pärast selle lõppu isikute kaupa väljatrükid ja neid säilitatakse 50 aastat.
Raamatupidamisdokumendid ja -registrid hoitakse kuni aastaaruande kinnitamiseni raamatupidamises ning antakse peale aastaaruande esitamist RMK arhiivi. Raamatupidamisdokumente ja arvestusregistreid on struktuuriüksus kohustatud säilitama vastavalt kehtivale seadusandlusele ja RMK juhatuse esimehe poolt kinnitatud RMK dokumentide loetelule.