RMK riskide hindamise juhendi kinnitamine

KINNITATUD

RMK juhatuse 5. mai 2015. a

otsusega nr 1-32/27

RMK RISKIDE HINDAMISE JUHEND I. Üldsätted

1. Eesmärk

Käesoleva eeskirja ülesandeks on määrata kindlaks strateegiliste ja

protsessiriskide ning keskkonnamõjude hindamise põhimõtted RMK-s.

2. Riskide ja keskkonnamõjude määratlemise, hindamise ja analüüsi eesmärgiks on: 2.1 sisekontrollisüsteemi tõhustamine

2.2 teabe andmine juhtidele eesmärkide saavutamist takistada võivate ohtude

kohta;

2.3 soodsate ja ebasoodsate keskkonnamõjude tuvastamine ja hindamine

2.3 määratletud riskide süsteemne käsitlus ja analüüs;

2.4 analüüsi ja kriitiliste riskide määratlemise järel riskimaandamise meetmete

kavandamine;

2.5 protsessis osalejate riskiteadlikkuse tõstmine ja riskimaandamise meetmetest

tulenevate tööülesannete jaotamine.

3. Mõisted Sisekontroll on organisatsiooni eesmärkide saavutamist toetav süstemaatiline

tegevus, mille on kavandanud, teostanud ja mida hoiavad töös juhtkond ja muu

personal, et anda põhjendatud kindlus organisatsiooni varade kaitstuse,

tegevuste tulemuslikkuse ja tõhususe, finantsaruandluse usaldusväärsuse ning

kohaldatavatele õigusaktidele ja regulatsioonidele vastavuse osas.

Sisekontrollisüsteem on organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks loodud

sisekontrollide kogum.

Risk on võimalik oht või sündmus, tegevus või tegevusetus, mille

realiseerumine võib ohustada RMK eesmärkide saavutamist.

2

Keskkonnaaspekt on organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element,

mis võib keskkonnaga koosmõjus olla

Keskkonnamõju on täielikult või osaliselt organisatsiooni

keskkonnaaspektidest tulenev mistahes soodne või ebasoodne muutus

keskkonnas.

Jääkrisk on riski tase pärast juhtkonna poolt kehtestatud kontrollimeetmete

juurutamist ja käivitamist, asutuse juhtide poolt aktsepteeritav riskitase, mis on

kulude otstarbeka kasutamise seisukohalt optimaalne;

Tõenäosus on riski võimalus või tekkimise tõenäosus väljendatuna numbriliselt

või sõnaliselt.

Mõju on riski realiseerumisest tulenevad tagajärjed organisatsioonile

väljendatuna numbriliselt, sõnaliselt või rahalises ulatuses.

II. Riskide hindamine

4. Strateegiliste riskide hindamine

4.1 Strateegilisi riske hinnatakse RMK arengukava koostamise käigus. Riskide

hindamisel keskendutakse strateegilisi eesmärke ohustada võivatele riskidele.

4.2 Strateegiliste riskide hindamist viib läbi RMK juhatus.

4.3 Strateegiliste riskide hindamisel määratletakse RMK arengukavast

tulenevate strateegiliste eesmärkide saavutamist ohustada võivad kõige

olulisemad riskid ja nende riskide maandamiseks rakendatavad võimalikud

meetmed (Lisa 1).

5. Protsessiriskide hindamine 5.1 Esmane protsessiriskide määratlemine ja hindamine viiakse läbi

protsessiskeemide koostamisel.

5.2 Regulaarse iga-aastase protsessiskeemide ülevaatuse või skeemide

muutmise käigus vaatab protsessi omanik üle protsessiriskide viimase hindamise

tulemused ja otsustab uue riskihindamise vajaduse

5.3 Protsessiriskide määratlemist ja hindamist juhivad RMK juhatuse liikme või

struktuuriüksuse juhi poolt määratud protsessi omanikud.

5.4 Protsessiriskide hindamiskriteeriumid jagunevad viie (5) punkti skaalas

alljärgnevalt:

Mõju, kui risk / probleem realiseerub

3

Hinnangu määratlus mõjule Hinnangu arvuline väljendus

Täielik mõju (toob kaasa peaaegu

katastroofilise mõju organisatsiooni/

asutuse eesmärkide saavutamisele)

5

Suures osas mõjutab 4

Osaline mõju (kaasnevad

kulud/kahjud kindlas, teadaolevas

summas)

3

Ebapiisav mõju 2

Puudub mõju (ei oma mingit mõju

organisatsiooni/asutuse

eesmärkidele)

1

Tõenäosus, et risk / probleem realiseerub või on juba toimunud sarnaseid

olukordi

Hinnangu määratlus tõenäosusele Hinnangu arvuline väljendus

Kindel (kindel sündmus) 5

Tõenäoline 4

Võimalik 3

Ebatõenäoline 2

Mittearvestatav (ei juhtu kunagi) 1

5.5 Riske määratletakse ja hinnatakse sarnaste põhimõtete alusel töögrupis

toimuva ühise arutelu käigus. Iga osaleja hinnang riski mõju ja tõenäosuse kohta

kantakse tabelisse. Seejärel arvutatakse kõigi riskihindamise tulemuste

aritmeetiline keskmine eraldi riski mõju ja tõenäosuse kohta (Lisa 2).

5.6 Riskide hindamistulemuste põhjal valitakse tabelist kriitilised riskid,

kasutades järgnevat graafikut:

4

5.7 Aktsepteeritav riskitase ehk jääkrisk on 3,0. Kõik riskid, mis ületavad nii

mõju kui ka tõenäosuse osas selle taseme, on kriitilised ja neile tuleb kavandada

maandamismeetmed.

5.8 Riskide maandamismeetmete puhul sõnastatakse, soovitavalt mõõdetaval

kujul, rakendatava meetme kirjeldus, meetme eest vastutaja ja tähtaeg.

Vajaliku(d) meetme(d) kavandab protsessi omanik ning kirjeldab need

protsessiriskide hindamise tabeli osana (Lisa 2).

Samuti võib protsessiomanik kavandada maandamismeetmed neile riskidele,

mille riskiaste jääb alla kriitilise riski piiri, kuid mille mõju või tõenäosuse

astme suurus tingib protsessiomaniku arvates siiski sisekontrollimeetmete

rakendamise vajalikkuse.

5.9. Protsessiriskide hindamine toimub protsessi omaniku poolt määratud

juhtudel, kuid mitte harvem, kui kord kolme aasta jooksul.

5.10 Läbiviidud riskihindamise tulemused säilitatakse:

5.10.1 Strateegiliste riskide kohta DHS-is sarjas 1-42.1 „RMK strateegiliste

riskide dokumentatsioon“

5.10.2 Protsessiriskide kohta DHS-is sarjas 1-42.2 „RMK protsesside riskide

dokumentatsioon“.

5.11 Protsessi omanik esitab protsessiriskide hindamise tabelid

tegevusvaldkonna juhile kinnitamiseks

III. Keskkonnamõjude hindamine

6. Keskkonnamõjude hindamised jagunevad järgmiselt:

6.1. korralised keskkonnamõjude hindamised

6.2 erakorralised keskkonnamõjude hindamised

7. Keskkonnamõjude korraline hindamine

7.1. RMK-s igapäevaselt tehtavate tegevuste (protsesside) osas hinnatakse

keskkonnamõjud protsesside loetelude alusel. Keskkonnamõjude hindamise

käigus lisatakse protsesside loeteludesse vajadusel tegevusi, mida ei teosta

RMK, kuid mis võivad mõjutada või mõjutavad RMK-d (näiteks metsaaluste

prahistamine)

7.2. Keskkonnamõjude korralised hindamised toimuvad iga kolme aasta järel

aasta esimese poolaasta jooksul.

5

7.3. RMK-s viiakse korralised keskkonnamõjude hindamised läbi järgmistes

tegevusvaldkondades ja struktuuriüksustes:

7.3.1. Metsahalduse tegevusvaldkond

7.3.2. Metsamajanduse tegevusvaldkond

7.3.3. Loodushoiu tegevusvaldkond

7.3.4. Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond

7.3.5 Kinnisvaraosakond

7.4. Keskkonnamõjude korralise ja erakorralise hindamise protsessi

koordineerib keskkonna- ja kvaliteedispetsialist.

7.5. Keskkonnamõjude hindamisel võetakse aluseks järgmine RMK

keskkonnaaspektide nimekiri:

7.5.1 Emissioon atmosfäär

7.5.2 Emissioon pinnasesse

7.5.3 Emissioon vette

7.5.4 Jäätmete teke (va ohtlikud jäätmed)

7.5.5 Ohtlike jäätmete teke

7.5.5 Mõju metsakoosluse/ populatsiooni tervislikule seisundile

7.5.6 Mõju metsa bioloogilisele mitmekesisusele majandatavas metsas

7.5.7 Mõju kaitstava loodusobjekti seisundile

7.5.8 Mõju maastikule

7.5.9 Müra

75.10 Loodusressursside kasutamine

7.6 Keskkonnamõjude hindamine toimub seminari vormis. Seminarile

kutsutakse vastava tegevusvaldkonna juhi poolt osalema sobiv arv sobiva

kvalifikatsiooniga töötajaid oma tegevusvaldkonnast. Keskkonna- ja

kvaliteedispetsialisti soovitusel kaasatakse hindamisseminaridele vajadusel

looduskaitseosakonna töötajaid.

7.7. Keskkonnamõjude hindamisseminaril valitakse konsensuslikult

tegevusvaldkonna protsesside nimekirjast välja sobiv arv selliseid protsesse, mis

seminaril osalejate arvates omavad olulist keskkonnamõju. Protsesside valikul

peetakse samaaegselt silmas võimalikku keskkonnamõju nii tavaolukorras, kui

häireolukorras.

7.7.1. Tavaolukorra all mõistetakse seda, et tegevused kulgevad täpselt etteantud

reeglite järgi ning kõrvalekaldeid neist ei esine. Näiteks mootorsae tankimisel ei

valgu kütust ega õli maha, metsatehnikal hüdrovoolikud ei purune.

7.7.2. Hindamisel analüüsitakse kompleksselt tegevuse keskkonnamõju olemust:

lokaalsust, kestust, tegevuse orienteeruvaid mahte.

7.7.3. Tegevusi, mida ei teosta RMK, kuid mis võivad mõjutada või mõjutavad

RMK-d, käsitletakse RMK jaoks tavaolukorrana. Näiteks see, et metsaaluseid

mingil määral pahistatakse on RMK jaoks tavaolukord, millel on oma

keskkonnamõju.

7.7.4. Häireolukordade all mõistetakse seda, kui tegevuse läbiviimisel esineb või

võib esineda kõrvalekaldeid kehtestatud reeglitest isegi juhul, kui need

6

kõrvalekalded ei vii, aga võivad viia, õnnetuseni (hädaolukorrani). Väga suure

mõjuga häireolukorda võib käsitleda hädaolukorrana.

7.7.5. Häireolukordade puhul peetakse hindamisel silmas protsessiga seotud

häireolukordade tekkimise tõenäosust ja häireolukordade tekkimisel sellega

kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.

7.7.6. Tegevuste korral, mida ei teosta RMK, kuid mis võivad mõjutada või

mõjutavad RMK-d, käsitletakse RMK jaoks häireolukorrana. Näiteks jäätmete

sattumine metsa, mis kutsub või võib kutsuda esile tavalisest suurema

keskkonnareostuse.

7.8. Igat valitud protsessi hinnatakse eraldi, määratledes esmalt antud

protsessiga seostuvad olulisemad negatiivsed keskkonnaaspektid.

Keskkonnaaspektide valik toimub p.7.5 toodud nimekirjast.

7.9. Oluliste positiivsete keskkonnaaspektide määratlemiseks valitakse

tegevusvaldkonna protsesside nimekirjast võimalikku positiivset

keskkonnamõju omavad protsessid ja sõnastatakse lühidalt vabas vormis

nimetatud protsesside positiivse keskkonnaaspekti olemus.

7.10. RMK olulise keskkonnamõjuga protsessid ja nendega seotud

keskkonnaaspektid salvestatakse dokumendihaldussüsteemi sarja „1-42.3“ ja

kinnitatakse kinnitusmärkega tegevusvaldkonna juhi poolt.

8. Erakorralised keskkonnamõjude hindamised 8.1. Iga-aastasel keskkonnajuhtimissüsteemi juhtkonnapoolsel ülevaatusel annab

RMK juhatus hinnangu oluliste keskkonnamõjudega tegevuste adekvaatsusele

ning juhul, kui RMK keskkonnaalane olukord on muutunud, annab korralduse

keskkonnamõjude erakorralise hindamise läbiviimiseks. Erakorraline hindamine

viiakse läbi vastavalt käesoleva juhendi punktile 7.

9. Keskkonnaaspektide ja keskkonnamõjude avalikustamine 9.1 Keskkonnamõjude korralise ja erakorralise hindamise käigus leitud olulised

keskkonnaaspektid ja oluliste keskkonnamõjudega tegevused paigutatakse RMK

interneti koduleheküljele.