KINNITATUD

RMK juhatuse 30.09.2014

otsusega nr 1-32/60

Lisa 3

RMK eelarve koostamise protseduuri

juurde

RMK 2015. a eelarve koostamise ajakava

Tähtaeg Tegevus

30.september Finantsosakonnas seadistatakse eelarve mudelid, koostatakse juhendid ja algab eelarve

projektide sisestamine AP'sse ning eelarve tabelitesse

15.oktoober Metsamajandusosakond annab puiduturustusosakonnale sortimentide nimekirja

24.oktoober Metsamajandusosakond annab taimla- ja seemnemajandusosakonnale 2015. aasta taimede

vajaduse

27.oktoober Puiduturustusosakond arvestab tulu eelarve ja sisestab selle AP'sse

22-31.oktoober IV kv prognoos AP's

31.oktoober Kapitaalmahutuste eelarve AP's. Projektid ja seletuskirjad olemas

31.oktoober Eelarvete koond koos AP's. Projektid ja seletuskirjad olemas

4-7.november Eelervete kaitsmise koosolek - juhatus, tegevusvaldkondade juhid, osakondade ja talituste

juhatajad.

17.november Finants- ja administratsioonijuht esitab RMK koondeelarve ja eelarve seletuskirja

juhatusele.

17-21.november Vajadusel muudatuste tegemine ja uute seletuskirjade koostamine

KINNITATUD RMK juhatuse 30.09.2014

otsusega nr 1-32/60

RMK 2015. a EELARVE KOOSTAMISE PROTSEDUUR

2014

2

Sisukord: 1 Eelarve koostamise põhimõtted .......................................................................................... 3

2 Eelarve koostamise tegevuste järjekord ............................................................................. 4

3 Metsakasvatuse tegevusvaldkonna eelarvete koostamine .................................................. 4

3.1 Metsamajandus ............................................................................................................ 4

3.2 Metsahaldus ................................................................................................................. 8

3.3 Puiduturustus ................................................................................................................... 10

4 Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond ............................................................... 11

5 Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkond ................................................. 14

5.1 Loodushoiuosakond ................................................................................................... 14

5.2 Sagadi metsakeskus ................................................................................................... 15

6 Põlula kalakasvatusosakond ............................................................................................ 16

7 Valdkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud ......................... 17

8 Administratsiooni ehk üldhalduskulud ............................................................................. 19

9 Reservfond ........................................................................................................................ 21

10 Sihtfinantseerimine ........................................................................................................... 21

11 Kapitaalmahutuste eelarvestamine .................................................................................. 22

11.1 Metsamaaparandus ................................................................................................. 22

11.2 Tootmisvahendite soetamine (metsatehnika jm) ................................................... 22

11.3 Infotehnoloogiaalased kapitaalmahutused ............................................................. 23

11.4 Transpordivahendite soetamine ............................................................................. 23

11.5 Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine .............................................................. 24

12 Eelarve muutmine ............................................................................................................. 24

13 Eelarvete täitmise jälgimine ............................................................................................. 24

3

1 Eelarve koostamise põhimõtted Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) eelarve kinnitatakse nõukogu poolt eelarveaastaks RMK arengukavaga püstitatud majandustegevuse suundade alusel. Eelarve koosneb kasumieelarvest ja kapitaalmahutuste eelarvest. RMK põhitegevusvaldkonnad on metsamajandus, metsahaldus, puiduturustus, taimla- ja seemnemajandus ning loodushoid. Igale tegevusvaldkonnale koostatakse oma eelarve. Iga tegevusvaldkonna kasumieelarve kajastab lisaks tegevuste läbiviimiseks vajaminevatele summadele ka mahulisi näitajaid (kuupmeetrid, hektarid, müüdud metsataimede arv jne), mis on selle konkreetse tegevusvaldkonna tegevuste kavandamise aluseks. Põhitegevusvaldkonna eelarvetele lisaks koostatakse administratsiooni koondeelarve, mis sisaldab endas tugifunktsioonide eelarveid. RMK koondeelarve saadakse tegevusvaldkondade eelarvete ja tugifunktsioonide eelarve konsolideerimisel. Eelarvete koostamist juhendab finantsosakond ja selleks kasutatakse eelarvestamise tarkvara ”Adaptive Planning”. (Eelarve sisestamise juhend Lisa 1) RMK struktuuriüksustes eelarve koostamise ja täitmise eest vastutavad ametikohad.

Eelarve Koostaja

RMK koondeelarve

Juhatus, finants- ja administratsioonijuht − Kasumieelarve

− Kapitaalmahutuste eelarve

Metsamajanduse tegevusvaldkonna koondeelarve Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht)

Metsamajandusosakonna eelarve Metsamajandusregiooni eelarve (3) Metsamajanduse peaspetsialist Metsaparandustalituse eelarve Regiooni juht Looduskaitsetalituse eelarve Talituse juhataja Puiduenergeetikatalituse eelarve Talituse juhataja

Metsahalduse tegevusvaldkonna koondeelarve Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht) Metsakasvatusosakonna eelarve Peaspetsialist Metsaparandusosakonna eelarve Peaspetsialist Looduskaitseosakonna eelarve Peaspetsialist Jahindusosakonna eelarve Peaspetsialist Metskondade eelarved (17) Metsaülemad Metsakorraldustalituse eelarve Talituse juhataja Maakorraldustalituse eelarve Peaspetsialist Puiduturustusosakonna eelarve Osakonna juhataja Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkonna koondeelarve

Taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja (tegevusvaldkonna juht)

Taimla eelarve (6) Taimekasvatuse juht Seemnemajanduse eelarve Seemnemajanduse tootmisjuht Taimlamajanduse osakonna eelarve Osakonna juhataja Tartu puukooli eelarve Seemnemajanduse tootmisjuht

Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkond Valdkonna juht Loodushoiuosakonna eelarve Osakonna juhataja -Loodushoiuosakonna tegevusüksuste eelarved Oakonna juhataja -Loodushoiuosakonna strateegilise tasandi eelarve Osakonna juhataja

4

Sagadi metsakeskuse eelarve Metsakeskuse juhataja

Põlula kalakasvatusosakonna eelarve Osakonna juhataja

Nõukogu eelarve Juhatuse liige Juhatuse eelarve Juhatuse liige Administratsiooni koondeelarve Finants- ja administratsioonijuht Administratsiooniosakonna eelarve Finants- ja administratsioonijuht Finantsosakonna eelarve Finants- ja administratsioonijuht Dokumendihaldusosakonna eelarve Osakonna juhataja Kinnisvaraosakonna eelarve Osakonna juhataja IT osakonna eelarve Osakonna juhataja Kommunikatsiooni osakonna eelarve Osakonna juhataja Personaliosakonna eelarve Osakonna juhataja Riigihangete osakonna eelarve Osakonna juhataja Siseaudititalituse eelarve Talituse juhataja Õigusosakonna eelarve Osakonna juhataja

RMK struktuuri järgne ametikohale vastavate eelarve eest vastutavate isikute nimekiri on toodud Lisas 2

2 Eelarve koostamise tegevuste järjekord Eelarve koostamise ajakava kinnitab juhatuse esimees hiljemalt 30. septembriks 2014. a. Finantsosakond valmistab igale valdkonnale ette eelarve koostamise tabelid. Struktuuriüksuste juhid sisestavad eelarve planeerimise rakendusse (Adaptive Planning, edaspidi AP) struktuuriüksuse eelarveprojekti, mille kinnitab valdkonna juht. Struktuuriüksuste eelarveprojektidest moodustuvad valdkondade eelarveprojektid, mille kinnitab juhatus. Juhatuse poolt heaks kiidetud valdkondade eelarvete lisaks esitatakse valdkondade seletuskirjad finants- ja administratsioonijuhile, kes koostab RMK koondeelarve seletuskirja. RMK koondeelarve esitatakse juhatuse poolt nõukogule kinnitamiseks. Koondeelarves sisalduv siseaudititalituse eelarve kinnitatakse eraldi nõukogu otsusega. Peale RMK koondeelarve kinnitamist nõukogu poolt kinnitab juhatus tegevusvaldkondade eelarved. Tegevusvaldkonna juht edastab kõikide tema haldusalas olevate struktuuriüksustele oma eelarved.

3 Metsakasvatuse tegevusvaldkonna eelarvete koostamine 3.1 Metsamajandus

Metsamajanduse valdkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas. Metsamajanduse tegevusvaldkonna eelarve koosneb metsamajanduse regioonide koondeelarvest (Edela, Kagu ja Kirde regioon), metsamajandusosakonna, metsaparandustalituse, puiduenergeetikatalituse ja looduskaitsetalituse eelarvest. Metsamajanduse valdkonna struktuuriüksuste eelarve täitmise eest vastutavad struktuuriüksuste juhid: regioonide juhid, talituste juhatajad. Koondeelarve eest vastutab juhatuse liige. Metsamajanduse eelarve koostamise aluseks on regioonide poolt koostatavate tööde nimekirjad ja planeeritud tööde mahud.

5

Tulud Muude kaupade ja teenuste müük metsanduses (1.2) Maapinna ettevalmistamine ja külvi teenus (1.2.1): Maapinna ettevalmistamine külviks. RMK osutab teenust ka väljaspool RMK haldusala. Eelarvestatakse vastavalt tellimustele. Metsaparanduse rajatiste hooldamine (1.2.3): Metsaparandustalitusetellimusel tehtavad hooldustööd - kuivendusobjektide, kraavide, truupide, sildade, parklate ja muude metsamajanduslike rajatiste hoolduse, remondi ja uuendustööd. Eelarvestatakse vastavalt tellimustele. Kulud Metsamaterjali varumise kulud (5.2.1.1) Uuendusraie (5.2.1.1.1): Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Teatud vanuse juures väheneb metsa juurdekasv ja maapinna tootlikus jääb kasutamata. Raievanused erinevad sõltuvalt mulla headusest ja puuliigist. Metsamajandamise eeskirjas on ära toodud lubatud raievanused uuendusraiel puuliikide kaupa, lisaks on võimalus raiuda puistu peapuuliigi diameetri järgi. Uuendusraie jaguneb erinevateks raieteks, peamiselt lähtuvalt sellest, kuidas on planeeritud taasmetsastamine või sätestatud kehtivatest piirangutest. Lageraie korral raiutakse aasta jooksul maha kõik puud, jäetakse kasvama üksikud säilikpuud ja vajadusel seemnepuud. Turberaie korral raiutakse puistu järkude kaupa aastakümnete jooksul. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Harvendusraie (5.2.1.1.2): Harvendusraie eesmärgiks on puude kasvutingimuste parandamine harvendamise teel Esimene harvendusraie toimub 25 – 40 aastases puistus. Harvendusraiel võetakse esmajärjekorras maha haiged, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud ning puud, mis takistavad teiste kvaliteetsemate puude kasvu ning puud, mis uuendusraie ikka ei jõua. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Sanitaarraie ja muud raided (5.2.1.1.3): Sanitaarraietega raiutakse surnud puud, samuti nakkusallikaks olevad või kahjurite paljunemist soodustavad, haiged või hukkunud puud. Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega metsas määral, mis ei kahjusta metsa bioloogilist mitmekesisust, kuna hukkunud puud on elupaigaks paljudele loomadele, taimedele ja seentele. Sanitaarraieks loetakse ka oma ülesande täitnud lageraielangile jäetud seemnepuude raiumist. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Raadamine (5.2.1.1.4): Metsa raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Metsamaterjali varumisega kaasnevad kulud (5.2.1.1.5): Langi ettevalmistamise kulu. Eelarvestatakse proportsionaalselt raie kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt.

6

Raidmete varumine (5.2.1.2): Raie lankidelt okste ja latvade kokkuvedu. Maht leitakse uuendusraide raiete nimekirjast sobilike raielankide valikuga. Maht eelarvestatakse proportsionaalselt raielangi mahust, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Tüveste varumine (5.2.1.3): Tüvesed on puud, millest ei ole võimalik toota sortimente ning mida raiumisel ei laasita. Tüveseid varutakse teede ja kraavi äärest ja peenikese metsa raadamisel. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Logistika (5.2.2) Metsamaterjali väljavedu (5.2.2.1): Metsamaterjali vedu vahelaost vahelaoni või vahelaost kliendini. Kogus planeeritakse lähtuvalt varumise mahtudest ja veokuu mahtudest ning RMK poolt korraldatava veo osakaalu alusel. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule m³ kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut m³ kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Metsamaterjali väljaveoga kaasnevad kulud (5.2.2.2): Lumekoristus, teede täitmine, ümbersorteerimine. Eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali väljaveo kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Metsauuendus (5.2.3.1) Maapinna ettevalmistamine (5.2.3.1.1): Maapinna ettevalmistus taimede istutamiseks või külviks. Metsakasvataja otsustab tuginedes maatüki kõlblikkusele, mida sinna istutatakse ja kas selleks on vaja maapind ette valmistada. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Metsauuenduse rajamine (5.2.3.1.2) 1) Metsa külvamine (5.2.3.1.2.1): metsa kasvatamine seemnest. Külvamine õnnestub kuivemates ja vähese rohukasvuga metsatüüpides. Metsa külvi mahud otsustab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). 2) Metsa istutamine (5.2.3.1.2.2): metsa kasvatamine seemnetest ja istikutest. Istutatud mets sirgub kiiremini, sest taimed on tavaliselt 2-4 aasta vanused ning paremini on tagatud kvaliteetsema puistu kasvamine. Metsa istutamise mahud puuliigiti ja seadu otsustab matsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). LUK (5.2.3.1.2.3) 1) LUK külvamine (5.2.3.1.2.3.1): Loodusliku uuenduse kaasaaitamine külvi teel. Kasutatakse juhtudel, kui raielank on ise ebapiisavalt uuenenud, taimedeta kohtadesse külvatakse juurde. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.

7

2) LUK istutamine (5.2.3.1.2.3.2): Loodusliku uuenduse kaasaaitamine istutamise teel. Kasutatakse juhtudel, kui raielank on ise ebapiisavalt uuenenud, taimedeta kohtadesse istutatakse juurde. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Metsauuenduse kasvatamine (5.2.3.1.3) 1) Metsauuenduse täiendamine (5.2.3.1.3.1): Uute taimede istutamine aladele kus eelnevalt istutatud või külvatud taimed on hukkunud. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). 2) Metsauuenduse hooldamine (5.2.3.1.3.2): Peapuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast. Maht prognoositakse eelmiste aastate metsauuenduse mahtude alusel metsakasvatusjuhi poolt. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Noorendike hooldamine (5.2.3.2): Puistu liigilise koosseisu kujundamine ja peapuuliigi kasvutingimuste parandamine puistu harvendamise teel. Maht prognoositakse metskonna nimekirja (ha) alusel. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Harvendusraie (mittelikviidne) 5.2.3.4: Tegemata jäänud noorendike parandamine harvendusraie ealises puistus. Metskond koostab harvendusraie nimekirja, millest regioon määrab harvendusraie tehnoloogia. Juhul, kui puistust ei ole mõttekas metsamaterjali varuda, määratakse puistu mittelikviidseks harvendusraideks. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Metsaparandus (5.2.4) Kraavid (5.2.4.1): RMK’l on kohustus vastavalt Maaparandusseadusele hoida korras ja toimimas oma maaparandussüsteemid metsas. Süsteeme hooldatakse 5-7 aasta järel. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Teed (5.2.4.2): Vastavalt Keskkonnaministri määrusele on RMK’l kohustus hoida korras ja liigeldavad oma haldusalas olevad metsateed. Kulu prognoositakse metskondade poolt läbiviidud inventuuri tulemusel, mille alusel metsaparandustalitus koostab tööde plaani. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Karjääride majandamine (5.2.4.3): Karjääride hooldus- ja remonditööd. Kulu eelarvestatakse vastavalt kattematerjali vajadusele ning prognoositavale töö hinnale. Kulu eelarvestatakse tuginedes kattematerjali vajadusele ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Metsakaitse (5.2.5): Tulekaitse ribade hooldamine, mahu tellib metsakasvatusosakond metskonna põhiselt. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Tuletõrje veevõtukohtade korrastamine ja

8

juurdepääsuteede rajamine ning korrastamine. Juurepessu tõrjeks ROTSTOPi ostmise kulu. Mahu prognoos tugineb vegetatsiooni perioodil kuusikutes läbiviidavale raiemahule. Eelarvestatakse metsakasvatusosakond tellimuse põhjal. Muud kulud metsanduses (5.2.6): Regiooni poolt müüdavate teenuste teostamise kulud. Sinna alla kuuluvad: metsamaterjali transporditeenuse osutamine, raieteenuse osutamine harvesteri ja saega, kokkuveoteenuse osutamine forvarderi ja põllutraktoriga, noorendike hooldamine, maapinna ettevalmistamise teenus, külvi teenus, võsa raiumine liinide kaitsevööndis, istutamisteenus, metsauuenduse hooldamisteenus, põllumajandusteenus, lumelükkamine, teede hooldamis- ja remonditeenus, kraavide hooldamis- ja remonditeenus. Kulu eelarvestatakse tuginedes MPT poolt ette antud mahule ha ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut. Puiduenergeetika (5.2.7) Hakkimine (5.2.7.1.1): Puidu hakkimine. Maht prognoositakse vastavalt müügilepingule (t). Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (t) ning eelmise aasta keskmisele kulule t kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut t kohta. Hakkpuidu vedu (5.2.7.1.2): Maht prognoositakse vastavalt müügilepingule (t). Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (t) ning eelmise aasta keskmisele kulule t kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut t kohta. Hakkpuidu tootmisega seotud kulud (5.2.7.1.3): Eelarvestatakse proportsionaalselt puidu hakkimise kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Hakkpuidu laoplatsi kulud (5.2.7.2): Laohoidjate tööjõukulud, laoplatsi rent, tellitud mõõtmise kulu jms. Eelarvestatakse proportsionaalselt puidu hakkimise kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Looduskaitse tööde kulu (5.2.8): Kaitsekorralduskavadest- ja LKO poolt koostatud tööde nimekirjast lähtuvalt tehtavad tööd. Eelarvestatakse proportsionaalselt looduskaitse tuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. LKT tegevuseks vajalikud sisseostetud teenused ning kaubad eelarvestatakse koos käibemaksuga (20%). Metsamajanduse valdkonna tootmise juhtimiskulude eelarve koostatakse vastavalt punktile 7. 3.2 Metsahaldus Metsahalduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on tagada kõigi metsa mitmekülgse kasutamisega seonduvate huvide arvestamine metsa majandamisel. Metsahalduse valdkond vastutab metsaressursi arvestuse, metsakasvatuse- ja kasutuse planeerimise/hindamise ning metsa väärtuse/tootlikkuse suurendamise eest. Metsahalduse tegevusvaldkonna eelarve sisaldab metskondade, metsakasvatusosakonna, metsaparandusosakonna, looduskaitseosakonna, jahindusosakonna, metsakorraldustalituse ja maakorraldustalituse eelarveid. Metsahalduse tegevusvaldkonna koondeelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab juhatuse liige. Metskondade eelarvete koostamise ja eelarve täitmise eest vastutavad metsaülemad. Metsakasvatusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab metsakasvatuse peaspetsialist. Metsaparandusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab metsaparanduse peaspetsialist. Maakorraldusetalituse eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab maakorralduse peaspetsialist.

9

Jahindusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab jahinduse peaspetsialist. Looduskaitseosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab looduskaitse peaspetsialist. Tulud Raieõiguse müük (1.1.1.1): Erinevate raiete raieõiguse müük kliendile. Klient ostab raieõiguse konkreetsele ettevalmistatud raielangile. Metsa raie ja äravedu on kliendi enda korraldada. Raieõiguse müügimahu hindab metsahaldus (m3). Igale langile arvutatakse väärtus (sortimendi m3 korda hind, millest on lahutatud ülestöötamiskulu). Sortimendi hinna kinnitab PTO juhataja käskkirjaga. Ülestöötamiskulu kinnitab juhatuse liige (RMK perioodi keskmine hind). Eelarvestatakse tuginedes turu nõudlusele. Muude metsasaaduste müük (1.1.1.6): Jõulukuuskede müük. Eelarvestatakase tuginedes prognoosidele. Raidmete müük raiesmikelt (1.1.1.7): Eelarvestatakse tuginedes eeldatavatele mahtudele ning turu nõudlusele. Metsakasvatuse tulud (1.3) Jahilubade- ja jahisaaduste müük, jahipidamisõiguse kasutustasud. Eelarvestatakse tuginedes prognoosidele. Kinnisvara rent (1.9.2) Maa rent. Eelarvestatakse vastavalt rendilepingutele. Muud äritulud (4) Käimasolevate või algavate projektide sihtfinantseerimised. Eelarvestatakse vastavalt projektide eelarvetele. Kulud Metsakasvatuse kulud (5.3.1) Metsakaitse ja metsavalvekulud (5.3.1.1): Prügikoristuskulud, riigimetsa piiritähistamise kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritavate tööde mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse ka prognoositav hinnamuutus ha kohta. Tulevalve seirejaama kulud (mobiilside masti paigutatud kaamerad). Seirejaama kulu moodustavad mastide rent, töötajate palgakulud ning hoolduskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta keskmisele kulule seirejaama kohta. Tuletõrje veevõtukohtade viitade tellimine ning paigaldus. Eelarvestatakse vastavalt prognoositud kulule viida kohta. Muud kulud metsahalduses (5.3.1.2): Projektipõhised kulud. Eelarvestatakse vastavalt kavandatavatele projektidele. Rida sisaldab alamridu – looduskaitsetööde kavandamine, metsaparandustööde kavandamine ning jahinduskulud. LKO tegevuseks vajalike sisseostetavate teenuste ning kaupade kulud eelarvestatakse koos käibemaksuga (20%). Maamaks (5.3.2): Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele liidetakse aasta jooksul täiendavalt riigi omandisse vormistatud maa maamaks. Maakorralduse kulud (5.3.3): Maade vormistamisel maakorralduslikeks toiminguteks tehtavad kulutused. Toimingute mahu määrab juhatus. Kulu eelarvestatakse toimingute mahu ning eelmise aasta ühe toimingu keskmise kulu alusel.

10

Metsakorralduse kulud (5.3.4): Juurdetulevate maade inventeerimiseks tööle võetud lisa tööjõukulu. Eelarvestatakse ettemääratud mahu (ha) ja kokkulepitud ühikuhinna alusel. Metsahalduse valdkonna juhtimiskulude eelarve koostatakse vastavalt punktile 7. 3.3 Puiduturustus Puiduturustuse tegevusvaldkonna eesmärgiks on realiseerida parimatel võimalikel tingimustel riigimetsast raiutav metsamaterjal ning muud varutavad puidulised metsasaadused. Puiduturustuse tegevusvaldkonna eelarve koostamise ja eelarve täitmise eest vastutab puiduturustusosakonna juhataja. Tulud Metsakasutuse tulud (1.1.1) Raieõiguse müük (1.1.1.1): Raieõiguse müük kliendile enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korras ning kokkuleppehinnaga. Klient ostab raieõiguse konkreetsele ettevalmistatud langile. Metsa raie ja äravedu on kliendi enda korraldada. Eelarvestatakse tuginedes turu nõudlusele.

Metsamaterjali müük (1.1.1.2): Metsamaterjali müük moodustab RMK kogutuludest suurima osa. Puitu müüakse peamiselt kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel, vähem eelläbirääkimistega pakkumisel ja enampakkumisel. Metsamaterjali müügitulu eelarvestatakse tuginevalt raiemahu prognoosile (sortimentide kaupa) ning turu hinnastatistikale ja -trendile. Samuti võetakse arvesse juba kehtivaid lepinguid ning seal fikseeritud mahtu ning hinda.

Raidmete müük (1.1.1.3): Oksad, ladvad, raiutav võsa, mis metsaseaduse kohaselt on metsamaterjal, kuid eelarvestatakse eraldi. Eelarvestatakse tuginedes eeldatavatele mahtudele ning turu nõudlusele.

Hakkpuidu müük (1.1.1.4): Hakkpuitu toodetakse raidmetest, tüvestest, võsast ja ümarpuidust. Hakkpuitu ümarpuidust müüakse juhul, kui hakkpuidu hind turul on kõrgem kui ümarpuiduna müües ning kui ümarpuidu nõudlus ei ole piisav. Eelarve koostatakse kehtivate lepingute ning prognoositava täiendava nõudluse alusel.

Metsamaterjali veo- ja ekspedeerimisteenuste müük (1.1.1.5): Paberipuidu vedu vahelaost kliendi lattu. Maht ja teenuse hind on sätestatud lepingus.

Kulud RMK turustuskulud

Puidumõõtmine (5.1.1.1)

Puidumõõtmise teenus (5.1.1.1.1): Teenus mis on puiduturustusosakonna poolt sisse ostetud detailse kontrollmõõtmise läbiviimiseks. Teenust ostetakse RMKle kokkuveo- ja puidutransporditeenust osutavatelt ettevõtetelt. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.

Ostetud puidumõõtmise teenus (5.1.1.1.2.1): Teenus mida kasutatakse väljaspool RMK haldusala (sadamad). Teenus ostetakse sisse juhul kui lepingus on ette nähtud puidumõõtmine (sadamas enne laevale tõstmist) ning juhul kui osapoolte vahel tekib lahkarvamus puidu koguse suhtes. Kulu

11

eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.

Ostetud laboriteenus (5.1.1.1.2.2): eelarvestatakse vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale proportsionaalselt hakkpuidu müügituluga.

Ostetud laoteenus (5.1.1.2): Puidu ladustamise teenus laoplatsidel. Puitu ladustatakse väljaspool RMK haldusala (lepingupartnerite juures) juhul, kui konkreetsel ajahetkel väljaveetud puidu kogus ületab lepingus ettenähtud koguse ja kui on teada, et järgmisel perioodil ei ole muidu võimalik puitu lepingujärgselt tarnida. Kulu eelarvestatakse eeldatava vajaduse alusel, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.

Puidu sorteerimine kliendi laos (5.1.1.3): Klient sorteerib tema lattu toodud puidukogused. RMK kompenseerib kliendile väljasorteeritud ja tagastamisele kuuluva puidu koguse. Hind m3 on fikseeritud lepingus. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.

Sadamateenused (5.1.1.5): Laevade laadimisega seotud kulud. Puidu transport sadamasse ja laevale laadimine. Sätestatud lepingus. Kulu eelarvestatakse lepingu mahtu (m3) ning prognoositavat kulu m3’le aluseks võttes.

Metsamaterjali ost (5.1.3): Metsamaterjali ost müügitegevuse laiendamiseks ja müügivõimaluste suurendamiseks. Eelarvestatakse vastavalt prognoositavale vajadusele.

E-teenused (5.1.1.6): sisaldab E-veoselehe teenuse kulu, mis sõltub süsteemiga ELVIS liitunute arvust. Eelarvestatakse tuginedes küttepuude müüdavale mahule, koorma suurusele ning veoselehe maksumusele. Samuti sisaldab elektroonilise enampakkumise veebikeskkonna kasutamise tasu. Eelarvestatakse eeldatava kasutusmahu alusel.

Puiduturustuse valdkonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

4 Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkonna ülesandeks on korraldada töö selles valdkonnas nii, et nii era- kui riigimetsad saaksid kvaliteetset metsauuendusmaterjali piisavas mahus ja konkurentsivõimelise hinnaga. Valdkonna eelarve kavandamisel eristatakse kolme tegevussuunda ja eelarve koostamise protsessi: taimekasvatus, seemnemajandus ja ilupuude tootmine.

Valdkonna eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja. Taimekasvatuse eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab taimekasvatuse juht. Seemnemajanduse ja ilupuude eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab seemnemajanduse tootmisjuht. Taimla- ja seemnemajandusosakonna eelarve koosneb metsataimede tootmisega tegelevate taimlate (Purila, Kullenga, Räpina, Rulli, Reiu, Iisaku, Haapsalu ja Sonda taimla), seemlate (Kullenga, Viljandi, Räpina, Tartu, Sõmerpalu, Kuressaare) ja ilupuude kasvatamise (Tartu, Räpina) eelarvetest.

12

Tulud Seemnete müügitulu (1.4.1.1) Seemlaseemnete müük (1.4.1.1.1): Seemlaseeme on varutud seemnepuude istandustest ehk seemlatest ja sellest kasvatatud puistud on tootlikumad ja parema kvaliteediga kui puistuseemned. Seemlaseemet kasutatakse peamiselt taimede tootmiseks. RMK taimla-ja seemnemajandusosakonna juhataja kavandab eelnevatel aastatel riigimetsas kasutatud seemnete ja eeldatava seemnevajaduse alusel realiseeritavate seemnete mahu seemneliikide kaupa. Seemlaseemneid turustatakse nii RMK siseselt kui ka väljaspool RMKd. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta. Puistuseemnete müük (5.4.1.1.2): Puistuseeme on varutud kontrollitud metsalankidelt ja seda seemet kasutatakse peamiselt metsakülvideks. Maht antakse ette metsamajandusosakonnast. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta. Istutusmaterjali müük (1.4.2.1) Seemikute müük (1.4.2.1.1): Seemik on 1-2 aastane külvatud ja samas kohas kasvatatud taim. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta. Istikute müük (1.4.2.1.2): Istik on seemikust kasvatatud (Koolitatud e. hõredamalt ümber istutatud) 3-4 aastane puittaim. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta. Ilupuude müük (1.4.2.2): Ilupuude müügimaht prognoositakse sõltuvalt eelmise aasta müügimahtust. Tulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele tulule istiku kohta. Kulud Seemnemajanduse kulud (5.4.1) Noorte seemlate rajamine ja majandamine (5.4.1.1): Puude istutamise, kasvatamise ja hooldamisega seotud kulud (n. palgakulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Tootvate seemlate majandamine (5.4.1.2): Puude kasvatamise ja hooldamisega seotud kulud (n. palgakulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Seemnete varumine (5.4.1.3): Seemnete varumine seemlates ja metsas. Eelarvestatakse vastavalt prognoositud mahule ning eeldatavale hinnale mahuühiku kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Käbide lüdimine (5.4.1.4): Käbidest seemnete eraldamine kuumutamise teel. Käbikuivati kulud (elekter, küte, tööjõud). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele mahuühiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Seemnevarude haldamine ja seemnete müük (5.4.1.5): Seemnete laokulu ning pakendamise- ja müügikulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule

13

mahuühiku kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Taimekasvatuse kulud (5.4.2) Seemikute tootmine (5.4.2.1): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele mahuühiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Katmik (5.4.2.1.2.3): Kasvuhoonekulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele katmiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Väljakaevamine (5.4.2.1.3): Seemikute turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Istikute tootmine (5.4.2.2): Siia kuuluvad istutamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Väljakaevamine (5.4.2.2.1.3): Istikute turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Potitaimede tootmine (5.4.2.2.2): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Väljakaevamine (5.4.2.2.2.3): Potitaimede turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Muude taimede tootmine (5.4.2.2.3): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Ilupuude tootmine (5.4.2.3): Kasvukohtade rajamine, hooldamine ning turustamine. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Ilupuude turustuskulud eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Istutusmaterjali transport kliendile (5.4.3): Taimede, istikute, seemikute ja ilupuude transport kliendini. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Muude teenuste ja kaupade ostmise kulu (5.4.4): AS Eesti metsataimelt ostetavate taimede kulu. Eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse tellimusele. Taimla- ja seemnemajanduse valdkonna tootmise juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

14

5 Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkond 5.1 Loodushoiuosakond RMK loodushoiuosakonna ülesandeks on säästliku rekreatiivse looduskasutuse korraldamine riigimetsas, arvestades looduse taluvuspiire ja säästes bioloogilist mitmekesisust. Loodushoiuosakonna eelarve koosneb loodushoiuosakonna arvestusüksuste eelarvetest ning loodushoiuosakonna strateegilise tasandi eelarvest. Arvestusüksuste nimekirja koostab valdkonna juht võttes aluseks loodushoiu objektide loendi ning järgmiseks perioodiks kavandatavate projektide loetelu. Loodushoiuosakonna eelarve koostab ning selle eest vastutab loodushoiuosakonna juhataja. Osakonna eelarve pannakse kokku alameelarvetest, mille koostavad LHO projektijuhid ning spetsialistid. Tulud IÜÕ objektide kasutamine (1.6.1.1): tulu telkimisalade-, metsamajade- ja ruumide kasutusest ning parkimispiletite müügist. Eelarvestatakse täituvuse prognoosist ning kehtivatest hinnakirjadest lähtudes. Loodusteadlikkuse edendamine looduskeskustes (1.6.1.2): RMK looduskeskustes pakutavad tasulised loodusharidusprogrammid. Eelarvestatakse prognoositavate mahtude põhjal. Loodusmajade tulud (1.6.1.3): RMK loodusmajades pakutavad tasulised loodusharidusprogrammid. Eelarvestatakse prognoositavate mahtude põhjal. Loomapargi tulud (1.6.1.4): Elistvere loomapargi tulud. Eelarvestatakse külastatavuse prognoosist ning kehtivatest hinnakirjadest lähtudes. Koostööprojektid (1.6.1.5): Eelarvestatakse vastavalt lepingutele. Muud tulud loodushoius (1.6.1.6): Sihtfinantseerimise tulud. Eelarvestatakse vastavalt lepingutele. Kulud Kõik loodushoiu valdkonna tegevuseks vajalikud sisseostetavate kaupade ja teenuste kulu eelarvestatakse koos käibemaksuga (20%). Loodushoiu objektide rajamine (5.6.1.2.1): Objektide ehitus ning renoveerimine puhke- ja kaitsealadel. Eelarvestatakse tuginedes kasutuskorralduse kavale ning riigihangete tulemustele. Loodushoiu objektide hooldus (5.6.2.2): Objektide hooldustööd puhke- ja kaitsealadel, puhke- ja kaitsealadel koristustööd. Eelarvestatakse lähtudes külaliste seireraportitest ning objektide aastasest keskmisest hoolduskulust eelmisel perioodil. Loomasööt (5.6.1.3.1): Loomasööt Elistvere loomapargi loomadele. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta. Loomade talitamine (5.6.3.2): Loomade hooldamisega seotud kulud Elistvere loomapargis. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

15

Veterinaarteenus (5.6.1.3.3): Veterinaarkulud Elistvere loomapargi loomadele. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta. Teavitamine (5.6.1.4): Teabepunktide, teabematerjalide, teabekogude soetamise ja haldamisega seotud kulud ning ürituste korralduse ning ekspositsioonide kavandamisega seotud kulud. Eelarvestatakse tuginedes külastajate seireraportile, ürituste arvule ning prognoositud kulule ürituse kohta. Loodusharidusprogrammid (5.6.1.5.1): Looduskeskuste ja loodusmajade programmide läbiviimisega seotud kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes programmide mahule ning prognoositud kulule programmi kohta. Looduskeskuste/-majade haldamine (5.6.1.5.2): Loodusmajade ja looduskeskuste haldamisega seotud kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes kinnisvaraosakonna juhataja 18.09.14 käskkirjas nr 1- 5/183 kinnitatud standardides toodud nõuetele. https://dok.rmk.ee/?page=docinfo&docid=468415 Väikevahendite soetamine (5.6.1.6): Väikevahendid, mis on seotud loodushoiu otsese tegevusega. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Loodushoiuosakonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7. 5.2 Sagadi metsakeskus RMK Sagadi metsakeskuse ülesanneteks on keskkonna- ja loodushariduse propageerimine ning turismiteenuste arendamine Sagadi mõisakompleksis. Selleks toimivad metsakeskuses Sagadi looduskool, metsamuuseum koos mõisaajaloo ekspositsiooniga, hotell ja restoran. Sagadi metsakeskuse eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab metsakeskuse juhataja. Tulud Muuseumi külastus (1.5.1): Tulu piletite müügist. Eelarvestatakse tuginedes külastatavuse prognoosile ning piletihinnale. Loodusharidusprogrammid (1.5.3): Looduskeskuse poolt pakutavate õppeprogrammide müügitulu. Eelarvestatakse vastavalt tegevusplaanile ning tellimustele. Koolitus (1.5.4): Sagadi looduskooli poolt pakutav keskkonnakoolitus. Eelarvestatakse vastavalt nõudluse prognoosile. Majutamine (1.5.6): Majutus hotellis ja võõrastemajas. Eelarvestatakse vastavalt nõudluse prognoosile ning hinnakirjale. Toitlustamine (1.5.7): Toitlustamine Sagadis. Eelarvestatakse vastavalt täituvuse prognoosile (majutus, seminarid, üritused). Muud tulud (1.5.8): Muude tulude all kajastatakse muuseumi poe tulud, restorani tulud, sauna tulud ning tulud vahendusteenusest. Eelarvestatakse tuginedes nõudluse prognoosile. Kinnisvara rent (1.9.2): Tulud seminari ruumide rendist. Eelarvestatakse vastavalt nõudluse prognoosile.

16

Kulud Muuseumi haldamine (5.5.1): Muuseumi töötajate palgakulud. Eelarvestamisel võetakse arvesse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Arvesse võetakse ka planeeritud näituste, ekspositsioonide koostamise ja fondidega seotud tegevuste mahud. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Väikevahendite soetamine (5.5.2): Väikevahendid, mis on seotud metsakeskuse otsese tegevusega. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Loodusharidusprogrammid (5.5.3): Looduskeskuse poolt pakutavate programmide kulud. Eelarvestatakse tuginedes tellitud mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Koolitus (5.5.4): Sagadi looduskooli poolt pakutav keskkonnakoolitusega seotud kulud. Eelarvestatakse tuginedes tellitud mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Majutus (5.5.5): Majutusteenuse pakkumisega seotud kulud. Eelarvestatakse proportsionaalselt majutustuluga. Toitlustamine (5.5.6): Toitlustamisteenusega seotud kulud. Eelarvestatakse proportsionaalselt toitlustustuluga. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu). Muu kulu (5.5.7): Kulud, mis on seotud vahendusteenuse osutamisega, saunakasutusteenuse osutamisega, muuseumi poe ning restoraniga. Eelarvestatakse proportsionaalselt muude tuludega. Reklaam (5.5.8): Kodulehe uuendus, reklaambukletid jm. Eelarvestatakse tegevusplaanist lähtudes. Sagadi metsakeskuse juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

6 Põlula kalakasvatusosakond Põlula Kalakasvatuskeskuse põhiülesandeks on kaitsealuste või ohustatud külmaveeliste vääriskalaliikide noorkalade kasvatamine ja veekogudesse asustamine kalavarude taastamise eesmärgil ning nende kalade looduslike populatsioonide geneetilise materjali kogumine ja säilitamine elusgeenipankades. Kulud Kalasööt 5.8.1– kalade kasvatamisega seotud sööda kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi sööda kogustele ja hindadele. Arvestatakse prognoositavat hindade ja koguste muutust. Hapnik 5.8.2 – kalade kasvatamisega seotud hapniku ja mahutite rendi kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi hapniku kogusele, hinnale ja mahutite vajadusele. Arvesse võetakse prognoositav muutus. Asustamine 5.8.3 – noorkalade asustamisega seotud kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes viimasel perioodil tehtud rahalistele kulutustele. Arvesse võetakse prognoositav hindade muutus ja

17

asustamiseks vajaliku inventari uuendamise vajadus. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (asustamiseks vajalike vahendite ostmine). Hooldusained 5.8.4 – ravi-, hoolde ja desoainete kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmisel aastal kasutatud kogustele ja hindadele. Arvesse võetakse prognoositav koguste ja hindade muutus. Märgistamine 5.8.5 – noorkalade märgistamiseks vajalike vahendite ostmise ja märgistamise kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodil sisseostetud teenuse hinnale ja märgistamiseks vajalike vahendite vajadusele. Arvesse võetakse prognoositav hindade muutus. Püügiandmete kogumine 5.8.6– märgise tagastajale preemia maksmise, lantide, makstud vastusega ümbrikute trükkimise ja loosimise korraldamise kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi sarnastele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav märgiste tagastamise ja hindade muutus. Marja ja Niisa kogumine 5.8.7– Marja ja niisa kogumisega seotud kulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta tegevusele ja hindadele. Arvesse võetakse tegevuse ja prognoositav hindade muutus. Kalanduse hoonete haldamine 5.8.8– Eelarvestab KVO. Hoonete haldamise kulud eelarvestatakse aluseks võttes eelmise aasta kulu hoone kohta. Vajadusel võetakse arvesse ka hinnamuut (inflatsioon). Inventari haldamine 5.8.9– kalakasvatamisega seotud vahendite kulu, mis ei ole kaetud punktidega 5.8.1.-5.8.7. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Kalakasvatusosakonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

7 Valdkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud RMK tegevusvaldkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud sisaldavad endas kulusid mis on küll seotud lõpptoodangu valmistamise ja teenuste osutamisega, kuid mida ei ole võimalik või otstarbekas seostada konkreetse lõpptoodangu või teenuste osutamisega, s.h. töötasu-, transpordi- ja majanduskulud. Siia alla kuuluvad metsamajanduse, metsahalduse, puiduturustuse, loodushoiu ning taimla- ja seemnemajanduse juhtimiskulud. Palgakulud (7.1) Palgakulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide palgad. Arvesse võetakse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Transpordikulu (7.2) Transpordikulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide transport. Tööjuhtide transpordi all kajastatakse nii kütusekulu kui hooldus- ja remonditööd. Eelarvestatakse prognoositava mahu (km) ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel. Administratsiooni puhul kajastatakse transpordikulu all autokompensatsioon. Eelarvestatakse kehtiva kompensatsiooni summa või prognoositava km arvu ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel.

18

Personaliseeritud majanduskulud (7.3.1) Personalikulud (7.3.1.1): Tervisekontroll, vaktsineerimine. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Ürituste korraldamine RMK töötajatele (7.3.1.3): Üritused töötajatele, n. sünnipäevad, jõulupidu. Eelarvestatakse lähtuvalt plaanidest. Töölähetused (v.a. koolituslähetused) 7.3.1.4: Töötajate komandeeringute kulud (majutuskulud, päevarahad, sõidukulud). Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Nõupidamiste korraldamine (7.3.1.5): Nõupidamiste – ja koosolekute korraldamise kulud. Majutus, toitlustamine, sõidukulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Rahvusvaheline koostöö (7.3.1.6): Liikmemaksud, osalusmaksud rahvusvahelistes ühendustes. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt. Muud majanduskulud (7.3.2) Hoonete majandamine (7.3.2.1): Hoonete haldamise kulud eelarvestatakse tuginedes kinnisvara- osakonna juhataja 18.09.14 käskkirjas nr 1-5/183 kinnitatud standardides toodud nõuetele. https://dok.rmk.ee/?page=docinfo&docid=468415 Sidevahendite kasutamine (7.3.2.2): Administratsiooni- ja tööjuhtide telefonikulud, GPS’ide ja raadiojaamade sidekulud. Telefonikulude eelarvestamine toimub käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Teiste kulude eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Kantselei kulud (7.3.2.3): Trükised, ajakirjad, tõlketööd. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Infotehnoloogia (7.3.2.6): Infotehnoloogia kulude all kajastatakse IT osakonna poolt ette antud kulud (tarvikud, programmid, arendused), mis on ette nähtud vaid konkreetse osakonna tarbeks (arenduseks). Eelarvestatakse tuginedes RMK sisesele tellimustele ning planeeritavale vajadusele. Väikevahendid 7.3.2.9: Raadiosaatjad, võsalõikurid jne. Kõik väikevahendid hinnaga alla 2 000 EUR’i. Väikevahendid jagunevad – väikevahendid muu (7.3.2.9.1) kõik väikevahendid va infotehnoloogilised väikevahendid (eelarvestab vastav üksus). Eelarvestatakse vastavalt käskkirjas sätestatud piirmäärast lähtuvalt. Väikevahendid IT (7.3.2.9.2) – kõik infotehnoloogilised väikevahendid n sülearvuti. Eelarvestab IT juht lähtudes planeeritavast vajadusest. Metsa (puidu) hindamise materjalid (7.3.2.10): Värvid, kindad ja muud tarvikud. Mõõtmisega tegelevate töötajate tööriistad. Eelarvestatakse prognoositava vajaduse alusel. Kinnisvara maamõõdukulud, teede reg. Moodustamine (7.3.2.11): Raielankide piiride märgistamine. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuutus ha kohta. Uurimistööd ja konsultatsioon (7.3.2.12): Uurimis- ja arendustöö. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.

19

Ametiriietus (töötajatele ettenähtud ametiriietus) 7.3.2.13: Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Muud kulud (7.3.2.14): liikmemeksud, pangateenused. Eelarvestatakse lähtuvalt planeeritud vajadusest. Maamaks (7.3.2.15): Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele liidetakse aasta jooksul täiendavalt ülevõetud maa maamaks. Amortisatsioon (9): Eelarvestab raamatupidamine põhivara registri põhjal.

8 Administratsiooni ehk üldhalduskulud Administratsiooni ehk üldhalduskulude eelarve sisaldab endas administratsiooniosakonna, õigusosakonna, personaliosakonna, dokumendihaldusosakonna, kinnisvaraosakonna, IT osakonna, finantsosakonna, kommunikatsiooniosakonna, riigihangete osakonna, siseaudititalituse ja juhatuse ning nõukogu eelarvet. Administratsiooni eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab finants- ja administratsioonijuht. Osakondade eelarved koostavad ja eelarvete täitmise eest vastutavad osakondade juhatajad ja siseaudititalituse juhataja. Juhatuse ja nõukogu eelarve koostab juhatuse liige. Tulud Kinnisvara rent (1.9.2): tulu üürile- või rendile antud hoonestatud kinnistute või ruumide üüri- ja renditulu. Eelarvestatatkse kehtivate lepingute alusel. Muud tulud (1.9.3): sinna alla kuuluvad sihtfinantseerimine, kahjutasud, kindlustushüvitised jpm. Eelarvestatakse lähtuvalt sõlmitud lepingutest ning prognoosidest. Kulud Palgakulud (7.1) Palgakulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide palgad. Arvesse võetakse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Transpordikulu (7.2) Transpordikulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide transport. Tööjuhtide transpordi all kajastatakse nii kütusekulu kui hooldus- ja remonditööd. Eelarvestatakse prognoositava mahu (km) ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel. Administratsiooni puhul kajastatakse transpordikulu all autokompensatsioon. Eelarvestatakse kehtiva kompensatsiooni summa või prognoositava km arvu ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel.

20

Personaliseeritud majanduskulud (7.3.1) Personalikulud (7.3.1.1): Tervisekontroll, vaktsineerimine. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Koolitus (sh. koolituslähetus) 7.3.1.2: koolitused töötajatele. Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest. Ürituste korraldamine RMK töötajatele (7.3.1.3): üritused töötajatele, n. sünnipäevad, jõulupidu. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt. Töölähetused (v.a. koolituslähetused) 7.3.1.4: Töötajate komandeeringute kulud (majutuskulud, päevarahad, sõidukulud). Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel. Nõupidamiste korraldamine (7.3.1.5): Nõupidamiste – ja koosolekute korraldamise kulud. Majutus, toitlustamine, sõidukulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel. Rahvusvaheline koostöö (7.3.1.6): liikmemaksud, osalusmaksud rahvusvahelistes ühendustes. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt. Muud majanduskulud (7.3.2) Hoonete majandamine (7.3.2.1): Kulu eelarvestatakse tuginedes kinnisvaraosakonna juhataja 18.09.14 käskkirjas nr 1-5/183 kinnitatud standardides toodud nõuetele. https://dok.rmk.ee/?page=docinfo&docid=468415 Sidevahendite kasutamine (7.3.2.2): Administratsiooni- ja tööjuhtide telefonikulud, GPS’ide ja raadiojaamade sidekulud. Telefonikulude eelarvestamine toimub käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Teiste kulude eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Kantselei kulud (7.3.2.3): trükised, ajakirjad, tõlketööd, arhiivindusega seotud kulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel. Audit (7.3.2.4): auditi kulud. Eelarvestatakse kehtivate lepingute alusel. Õigusabi, kohtukulud (7.3.2.5): juriidilise teenuse kulud. Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest. Infotehnoloogia (7.3.2.6): osakonnad, üksused (va.IT osakond) kajastavad infotehnoloogia kulude all IT osakonna poolt ette antud kulud (tarvikud, programmid, arendused), mis on ette nähtud vaid konkreetse osakonna, üksuse tarbeks (arenduseks). IT osakond kajastab infotehnoloogia kulude all RMK üldiseid infotehnoloogilisi kulusid. Eelarvestatakse tuginedes RMK sisesele tellimustele ning planeeritavale vajadusele. Kommunikatsioon (7.3.2.7): reklaamikulud, RMK meened, tõlketeenused, tellitud teenused. Eelarvestatakse vastavalt lepingutele ning eelmise aasta keskmisele kulule. Koostöölepped (7.3.2.8): sponsorlus. Eelarvestatakse kehtivate lepingute alusel.

21

Väikevahendid 7.3.2.9: Kõik väikevahendid hinnaga alla 2 000 EUR’i. Väikevahendid jagunevad – väikevahendid muu (7.3.2.9.1) kõik väikevahendid va infotehnoloogilised väikevahendid (eelarvestab vastav osakond). Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Väikevahendid IT (7.3.2.9.2) – kõik infotehnoloogilised väikevahendid n sülearvuti. Eelarvestab IT juht lähtudes planeeritavast vajadusest. Uurimistöö ja konsultatsioon (7.3.2.12): Eelarvestatakse lähtuvalt planeeritud vajadusest. Ametiriietus (töötajatele ettenähtud ametiriietus) 7.3.2.13: Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Muud kulud (7.3.2.14): eelarvestatakse vastavalt vajadusele. Maamaks (7.3.2.15): Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele liidetakse aasta jooksul täiendavalt ülevõetud maa maamaks. Amortisatsioon (9): Eelarvestab raamatupidamine põhivara registri põhjal.

9 Reservfond Reservfondi suuruse kinnitab juhatus eelarve vastuvõtmisega. Reservfondi suurus ei tohi olla üle 5% eelarveaastaks planeeritavatest kuludest. Reservfondi kasutab juhatus erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha. Reservfondist raha eraldamise taotlus esitatakse tegevusvaldkondade ja struktuuriüksuste juhi poolt finants- ja administratsioonijuhile. Taotlus peab sisaldama selgitust kulu vajalikkuse ja suuruse kohta (miks on tarvis täiendavat finantseerimist) Finantsosakond koostab laekunud taotluste ja nende juurde kuuluvate lisamaterjalide põhjal eelarve muutmise otsuse eelnõu, milles märgitakse: lisaraha saaja struktuuriüksuse nimi, summa ja sihtotstarve. Peale juhatuse poolset taotluse rahuldamise otsust muudetakse otsuse alusel vastava struktuuriüksuse eelarvet.

10 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine jaguneb:

1) Kulude katteks saadav sihtfinantseering eelarvestatakse ridadel „muud äritulud“ ning vastava tegevusega seotud kulu reale.

2) Vahendatav sihtfinantseerimine eelarvestatakse võrdsete summadena ridadele „Muud äritulud“ ja „Muud ärikulud“.

3) Kapitaalmahutuste soetamiseks ettenähtud sihtfinantseering kajastatakse kapitaalmahutuste eelarves.

Sihtfinantseeringuga seotud tulu- ja kuluread tuuakse eelarvestamisel eraldi välja selleks ettenähtud väljal.

22

11 Kapitaalmahutuste eelarvestamine Kapitaalmahutuste kavandamine on osa eelarve koostamise protsessist. Koos eelarve projekti kinnitamisega AP’s esitavad tegevusvaldkondade juhid finantsosakonnale kavandatavate kapitaalmahutuste taotletavad mahud, kapitaalmahutuste tasuvuse arvestused ja põhjendused. Juhatus hindab kapitaalmahutuste tasuvust ja vajadust ning finantsosakond koostab RMK kapitaalmahutuste eelarve, mis kuulub esitamisele nõukogule ühe osana koondeelarvest. RMK kapitaalmahutused jagunevad tinglikult kaheks: tootmisega seotud kapitaalmahutused (liikideks jaotatuna metsamaaparandus, metsatehnika soetamine, tööjuhtide transpordivahendid) ja haldamisega seotud kapitaalmahutused (ehitus-ja renoveerimistööde läbiviimine, infotehnoloogia, haldamisega seotud transpordivahendite soetamine). Kapitaalmahutusi eristatakse ka finantseerimisallika järgi (sihtfinantseering või RMK omafinantseering). Sihtfinantseeringutega kaetavad kapitaalmahutused esitatakse nõukogule kinnitamiseks eraldi blokina. Struktuuriüksused koostavad kapitaalmahutuste taotlused liikide- ja finantseerija lõikes vastavalt kehtestatud kordadele ja juhenditele, mis esitatakse koos eelarvega tegevusvaldkonna juhile. Valdkonna juht hindab kapitaalmahutuste tasuvust ja põhjendatust ning koostab valdkonna kapitaalmahutuste koondeelarve. Eelarve sisestatakse AP’s selleks ettenähtud väljale, märkides ära ka finantseerimise allika (sihtfinantseering või RMK omafinantseering) . Eelarve esitatakse Juhatusele, kes hindab koostöös vastava valdkonna spetsialistidega kapitaalmahutuste tasuvust ja põhjendatust. Finantsosakond koostab Juhatuse poolt kinnitatud projektide alusel kapitaalmahutuste koondeelarve.

11.1 Metsamaaparandus Metsaparanduse kapitaalmahutuste planeerimine lähtub kahe peamise tegevusvaldkonna metsahalduse ja metsamajanduse arengukavast ning toimub mõlema valdkonna poolt ettevalmistatuna ja läbiviiduna vastavalt Juhatuse 05.03.2013. a otsusega nr 1-32/19 kinnitatud „Metsaparanduse kapitaalmahutuste ja kulude eelarve koostamise juhend” kehtestatud korra alusel. 11.2 Tootmisvahendite soetamine (metsatehnika jm) Tootmisvahendite soetamise aluseks on kapitaalmahutuse tasuvuse arvestus. Eristatakse tegevusi, mida on võimalik teenusena väljast sisse osta (nt maapinna ettevalmistus, puidu kokkuvedu) ja mida ei ole võimalik väljast sisse osta (nt masinistutus). Kui teenust on võimalik väljast sisse osta, siis koostatakse kapitaalmahutuse kavandatavad rahavood, võttes arvesse tootmisseadmele kavandatud tööde iga-aastase mahu, tootmisseadmega teostatavate tegevuste maksumuse, tootmisseadme ülalpidamisega seonduvad kulutused, tootmisseadme jääkmaksumuse kasutusaja lõpuks ning kapitaalmahutuselt nõutavat tulumäära, mis on võrdne analoogseteks investeeringuteks pakutava laenuintressi määraga turul. Kapitaalmahutus loetakse õigustatuks kui oma tootmisvahendiga teostatud tegevuse maksumus kujuneb soodamaks väljast ostetud teenuse maksumusest. Kui teenust ei ole võimalik sisse osta, hinnatakse kapitaalmahutuse tasuvust võrreldes alternatiivseid tegevuse teostamise võimalusi (sama töö teostamine käsitsi, olemasolevate seadmetega jne).

23

Tegevusvaldkonna juht hindab tootmisvahendite soetamise taotluse põhjendatust, koostab allüksuste tootmisvahendite kapitaalmahutuste koondeelarve struktuuriüksuste lõikes ning esitab kapitaalmahutuse taotluse Juhatusele.

Tootmisvahendite soetamiseks tehtud investeeringute ning tootmisvahendite töötulemuste jälgimiseks on kehtestatud käskkiri 27.03.2008 nr 1-5/46.

11.3 Infotehnoloogiaalased kapitaalmahutused Infotehnoloogia alased kapitaalmahutused on riistvara ja tarkvara alased kapitaalmahutused, infotehnoloogilised ärilahendused ja arendusprojektid, mis tellitakse tulenevalt tegevus- ja tugivaldkondade vajadustest ja nende poolt IT osakonnale püstitatud lähteülesannetest. Materiaalse (riistvara) ja immateriaalse põhivara (infotehnoloogilised ärilahendused ja arendusprojektid) kapitaliseerimise alampiir on kehtestatud RMK raamatupidamise sise-eeskirjaga. Immateriaalse põhivara arvestust ja aruandlust peetakse IT osakonna juhataja poolt etteantud ja eelarvega määratud projektide lõikes.

Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis (käsitletakse kapitaalmahutusena) ainult juhul, kui: (a) objekt (projekt) on RMK poolt kontrollitav; (b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti (projekti) kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu; ja (c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Kapitaalmahutustena on käsitletavad ka arendusväljaminekud. Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse immateriaalse põhivarana juhul, kui täidetud on kõik alltoodud kriteeriumid: (a) on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks; (b) RMK suudab kasutada või müüa loodavat vara; (c) immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete või teenuste jaoks); (d) arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Infotehnoloogiaalaseid kapitaalmahutusi tehakse tsentraalselt. IT osakonna juhataja hindab RMK erinevate tegevusvaldkondade infotehnoloogia alaste kapitaalmahutuste vajadust koostöös tegevusvaldkonna juhtidega ning koostab RMK infotehnoloogialaste kapitaalmahutuste eelarve, mis esitatakse Juhatusele. Infotehnoloogiaalaste kapitaalmahutuste põhjendatuse puhul võetakse arvesse nii mõõdetavaid kriteeriume (tootmismahu kasv, omahinna alanemine, tulude kasv, kulude vähenemine jne), kui ka nn pehmeid kriteeriume (parem informeeritus, teeninduskvaliteedi tõus, imago paranemine, klientide rahulolu, ladusam töökorraldus, konkurentsivõime paranemine, turvalisus jne). Kui võimalik, siis koostatakse infotehnoloogiaalase kapitaalmahutuste rahavoogude plaan, kuid reeglina tehakse otsus siiski hinnanguliselt ning põhjendatakse seletuskirjaga. 11.4 Transpordivahendite soetamine Transpordivahendite soetamise vajadust hindab tegevusvaldkonna juht, tulenevalt töökohtadele arvust, mis eeldavad transpordivahendi olemasolu ning struktuuriüksuse autopargi keskmisest vanusest ja optimaalsest kasutuseast. Struktuuriüksuse juht esitab transpordivahendite soetamise taotluse ja põhjenduse tegevusvaldkonna juhile, kes hindab omakorda struktuuriüksuse transpordivahendite soetamise vajadust ning esitab andmed ehitus- ja transpordispetsialistile. Haldusspetsialist koondab valdkondade transpordivahendite soetamiste eelarved ning esitab need Juhatusele. Juhatus otsustab

24

millises mahus valdkonniti eelarveaastal transpordivahendite soetamiseks rahalisi vahendeid kavandatakse ning seejärel koostab haldusspetsialist RMK transpordivahendite kapitaalmahutuste eelarve. Transpordivahendite soetamine toimub haldusspetsialisti vahendusel. Hanke viib läbi riigihangete osakond. 11.5 Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine hõlmab endas RMK struktuuriüksustes hoonetega seotud ehitus- ja renoveerimistööde planeerimist ja läbiviimist. Kinnisvaraosakond, tuginedes teiste struktuuriüksuste ettepanekutele ning hoonete tehnilise seisukorra kaardistamise tulemustele, koostab kapitaalmahutuste aastaplaani ja renoveerimistööde aastaplaani ettepanekud (tiitelnimestikud) ning esitab koos eelarve ettepanekutega finantsosakonnale. Finantsosakond lülitab ettepanekud eelarve projekti koosseisu ja esitab Juhatusele. „Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimise kord“ on kinnitatud 30. juuni 2009. a juhatuse otsusega nr 1-32/66

12 Eelarve muutmine

Eelarve muutmise (üldine tulude, mahtude, kulude, ühikuhindade suurendamine või vähendamine) algatab juhatus. Lisaeelarve kinnitab nõukogu ja see jõustub juhatuse otsusega. Valdkondade vahelised muudatused koondeelarve piires (eelarve ümberjagamised) algatab finants- ja administratsioonijuht ning need jõustuvad juhatuse otsusega. Eelarve koondridavahelisi muudatusi on võimalik teha ainult lisaeelarvestamise käigus. AP’s sisestavate ja üheks koondreaks koonduvate alamridade vahelisi muudatusi on võimalik teha valdkonna sisese eelarvete ümberjagamise käigus.

13 Eelarvete täitmise jälgimine

Eelarvete täitmise jälgimine toimub aruandekeskuses (http://aruanded.rmk.ee/doku.php). Eelarve jälgimiseks kasutatavad aruanded:

• Eelarve täitmise raport – sisaldab tegelikke andmete võrdlust eelarvega. Võimaldab võtta andmeid kuupäevade vahemikega ning erinevate valdkondade ning struktuuriüksuste lõikes.

• RMK kapitaalmahutused – Axapta aruanne, sisaldab eelarvet ning tegelikku täitmist. Raport on kumulatiivne.

KINNITATUD RMK juhatuse 30.09.2014 otsusega nr 1-32/60 Lisa 2 RMK eelarve koostamise protseduuri juurde

Eelarvete koostamise ja täitmise eest vastutavad töötajad

St

üksus Struktuuriüksus Nimi Ametinimetus

RMK Aigar Kallas Juhatuse esimees

Metsahalduse tegevusvaldkond Tiit Timberg Juhatuse liige

1702 Maakorraldustalitus Maarika Tiigimäe Maakorraldustalituse peaspetsialist

1703 Metsakasvatusosakond Toomas Väät Metsakasvatuse peaspetsialist

1704 Looduskaitseosakond Kristjan Tõnisson Looduskaitse peaspetsialist

1705 Metsaparandusosakond Toomas Kivisto Metsaparanduse peaspetsialist

1706 Jahindusosakond Kalev Männiste Jahinduse peaspetsialist

171A Alutaguse metskond Koidu Simson Metsaülem

171B Harjumaa metskond Andrus Kevvai Metsaülem

171D Hiiumaa metskond Lembit Lühi Metsaülem

171E Ida-Virumaa metskond Alar Süda Metsaülem

171G Järvamaa metskond Peeter Puhke Metsaülem

171H Jõgevamaa metskond Avo Jürissaar Metsaülem

171K Läänemaa metskond Tanel Ehrpais Metsaülem

171L Lääne-Virumaa metskond Eerik Väärtnõu Metsaülem

171M Põlvamaa metskond Andres Sepp Metsaülem

171N Pärnumaa metskond Heiki Ärm Metsaülem

171O Raplamaa metskond Margus Emberg Metsaülem

171P Saaremaa metskond Marko Trave Metsaülem

171R Tartumaa metskond Toomas Haas Metsaülem

171S Valgamaa metskond Risto Sepp Metsaülem

171T Viljandimaa metskond Elor Ilmet Metsaülem

171U Võrumaa metskond Agu Palo Metsaülem

171V Vändra metskond Jaan Kägu Metsaülem

1772 Metsakorraldustalitus Veiko Eltermann Talituse juhataja

Metsamajanduse tegevusvaldkond Tavo Uuetalu Juhatuse liige

1801 Metsamajandusosakond Rainer Laigu Metsamajanduse peaspetsialist

1821 Edela regioon Aivar Laud Regiooni juht

1831 Kagu regioon Raivo Võlli Regiooni juht

1841 Kirde regioon Avo Siilak Regiooni juht

1850 Metsaparandustalitus Margus Reimann Talituse juhataja

1860 Puiduenergeetikatalitus Erkki Etverk Talituse juhataja

1870 Looduskaitsetalitus Kristo Kokk Talituse juhataja

1901 Puiduturustusosakond Ulvar Kaubi Osakonna juhataja

20* Taimla- ja seemnemajandusosakond Esko Krinal Osakonna juhataja

Külastuskorralduse ja loodushariduse

tegevusvaldkond Marge Rammo Valdkonna juht

3003 Loodushoiuosakond Marge Rammo Loodushoiuosakonna juhataja

50* Sagadi metsakeskus Krista Keedus Juhataja

Administratsioon Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht

4074 Administratsiooniosakond Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht

4075 Riigihangete osakond Reimo Kõps Osakonna juhataja

4077 Personaliosakond Ülle Pällo Osakonna juhataja

4078 Õigusosakond Mare Hiiesalu Osakonna juhataja

4080 Riigimetsa Majandamise Keskus Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht

4081 Juhatus Tavo Uuetalu Juhatuse liige

4083 IT-osakond Jaan Schults Osakonna juhataja

4084 Kommunikatsiooniosakond Katre Ratassepp Osakonna juhataja

4085 Siseaudititalitus Piret Lantin Talituse juhataja

4086 Kinnisvaraosakond Andrus Lauren Osakonna juhataja

4087 Dokumendihaldusosakond Elisabeth Ivask Osakonna juhataja

4088 Finantsosakond Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht

4089 Nõukogu Tavo Uuetalu Juhatuse liige

6001 Põlula kalakasvatusosakond Kunnar Klaas Osakonna juhataja