RMK arengukava ja struktuuriüksuste tegevuskavade koostamise ning töötajatele tulemuseesmärkide püstitamise juhendi kinnitamine

KINNITATUD

Riigimetsa Majandamise

Keskuse juhatuse 15.04.2014. a

otsusega nr 1-32/23

RMK ARENGUKAVA JA STRUKTUURIÜKSUSTE TEGEVUSKAVADE

KOOSTAMISE NING TÖÖTAJATELE TULEMUSEESMÄRKIDE PÜSTITAMISE JUHEND

1. RMK arengukava RMK arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis määratleb organisatsiooni arengu

keskpikaks perioodiks. Arengukava on vormilt PDF formaadis elektrooniline dokument, mis

paikneb RMK interneti koduleheküljel ja on salvestatud RMK dokumendihaldussüsteem i.

1.1.Arengukava käsitlusala Arengukava käsitleb järgmisi valdkondi: 1.1.1. ülevaadet RMK senisest arengust ja eelmise perioodi eesmärkide täitmisest;

1.1.2. ülevaadet RMK toimimiskeskkonnast; 1.1.3. RMK juhtimispoliitikaid ja organisatsiooniüleseid eesmärke;

1.1.4. RMK tegevusvaldkondade põhilisi arengueesmärke.

1.2. Arengukava uuendamine või uue arengukava koostamine

1.2.1. Arengukava koostatakse keskpikaks perioodiks ning uuendatakse vajadusel,

korrigeerides mõjuvatel põhjustel varem määratletud eesmärke ja mõõdikuid.

1.2.2. RMK arengukava uuendatakse / koostatakse juhatuse poolt või selleks juhatuse otsusega moodustatud töörühma poolt.

1.2.3. Arengukava koostamise käigus hinnatakse strateegilisi riske ja kavandatakse nende kontrollimeetmed vastavalt RMK strateegiliste ja protsessiriskide hindamise juhendile.

1.2.4. Arengukava eelnõu esitatakse olulisematele partneritele ja huvigruppidele tutvumiseks ja seisukoha saamiseks enne eelnõu tutvustamist nõukogus.

1.3. Arengukava kinnitamine

1.3.1. RMK arengukava kiidetakse heaks RMK nõukogu otsusega. 1.3.2. Arengukava salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-40 „RMK arengukavad”.

1.4. Arengukava täitmise aruanne

1.4.1. Finants- ja administratsioonijuht koostab ülevaate arengukava eelmise aasta eesmärkide täitmisest ja esitab selle hiljemalt 1. aprilliks RMK juhatusele ülevaatuseks.

Arengukava täitmise aruanne vormistatakse tabelisse, salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-40 „RMK arengukavad”.

2. Struktuuriüksuste tegevuskavad

Struktuuriüksuse tegevuskava (edaspidi tegevuskava) on dokument, mis määratleb põhivaldkondade koosseisu kuuluvatele struktuuriüksustele (v. a administratsioon) RMK

arengukavast tulenevad eesmärgid järgnevaks aastaks. Tegevuskavad koostatakse ja uuendatakse arvestades RMK arengukavas püstitatud eesmärke, millele lisatakse vajadusel struktuuriüksusele püstitatavaid spetsiifilisi eesmärke.

2.1. Tegevuskava käsitlusala ja ülesehitus

Tegevuskava koosneb struktuuriüksuse tegevuskava tabelist, kus sisalduvad struktuuriüksuste eesmärgid, mõõdikud, mahud aastate lõikes, vastutajad ja eesmärkide tunnuskoodid. Tabeli vorm on paigutatud DHS-i vormide sarja.

2.2. Tegevuskava uuendamine või uue tegevuskava koostamine

2.2.1. Tegevuskava koostatakse igaks aastaks koos struktuuriüksuse eelarve koostamisega. Vajadusel võib struktuuriüksus koostada tegevuskava mitmeks aastaks ja seda iga-aastaselt uuendada .

2.2.2. Olulisemate muudatuste tegemisel (tegevuskava kehtimise ajal) struktuuriüksuse

eesmärkides koostatakse tegevuskava uus versioon. Selles kajastatakse ka uute arenduste ja projektide läbiviimine, kirjeldades tegevuskava tabelis arenduste eesmärki, alameesmärke, tulemuste mõõdikuid, vastutajaid ning ressursse.

2.2.3. Tegevuskava tabel täidetakse lähtuvalt RMK arengukava eesmärkidest ja näidatakse

seos nendega. Tegevuskava koostamisel lähtutakse samuti juhatuse otsustest ning eelarvest tulenevatest kohustustest.

2.2.4. Tegevuskava tabeli tunnuskood seostab tegevused keskkonna- (KK) ja kvaliteedieesmärkidega (KV). Koodiga KK tähistatud eesmärgid ja tegevused moodustavad

struktuuriüksuse keskkonnakava. 2.3. Tegevuskava kinnitamine

2.3.1. Struktuuriüksuse tegevuskava kinnitab RMK dokumendihaldussüsteemis kinnitusmärkega RMK juhatuse liige, kes vastutab valdkonna juhtimise eest.

2.3.2. Tegevuskava salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-41 „Struktuuriüksuse tegevuskavad ”.

2.4. Tegevuskava täitmise aruanne

2.4.1. Struktuuriüksuse juhid esitavad iga-aastase perioodi järgselt, 1. aprilliks, RMK juhatuse liikmele või juhatuse esimehele tegevuskava täitmise aruande. Tegevuskava täitmise aruanne vormistatakse struktuuriüksuse tegevuskava tabelisse.

2.4.2. Tegevuskava täitmise aruanne salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja

säilitatakse sarjas 1-41 „Struktuuriüksuse tegevuskavad”. 3. Töötaja tulemuseesmärgid

Töötaja tööülesannete seostamiseks RMK arengukava ja struktuuriüksuse tegevuskavaga määratakse töötajale aastaks tulemuseesmärgid. Tulemuseesmärkidena määratletakse

olulisemad eesmärgid ja nende saavutamiseks etteantud ajalised piirid.

3.1. Tulemuseesmärkide püstitamine

3.1.1. Töötaja tulemuseesmärgid püstitab töötajale juhatuse liige või struktuuriüksuse juht (edaspidi juht) või struktuuriüksuse juhi ülesandel töötaja vahetu tööjuht.

3.1.2. Struktuuriüksuse juhi või struktuuriüksuse töötaja aasta tulemuseesmärkideks võivad olla struktuuriüksuse tegevuskava eesmärgid, mille täitmise eest juht on vastutav või osa aasta

tegevuskava eesmärkidest, mille täitmise eest on töötaja vastutav. Tulemuseesmärkideks võivad olla ka töötajale püstitatavad isiklikud arengueesmärgid.

3.1.3. Tulemuseesmärgid püstitatakse vastavalt töökoha spetsiifikale sobivaks ajaperioodiks. Üldjuhul püstitatakse töötajale tulemuseesmärgid üheks aastaks. Töötaja tulemuseesmärgid püstitatakse juhi ja töötaja vahel peetava tulemusvestluse käigus ja kantakse

tulemuseesmärkide tabelisse ning säilitatakse programmis Axapta. Tabeli vorm on paigutatud DHS-i vormide sarja.

3.1.4. Juhi ja töötaja vahelise tulemusvestluse käigus hindab juht töötaja kompetentsust erinevates töövaldkondades, milles töötaja osaleb (näiteks meeskonna juhtimist hinnatakse

juhul, kui see on töötaja töövaldkond). Tulemusvestluse käigus kaardistatakse töötaja arengu- ja koolitusvajadused. Tulemusvestluse kokkuvõte kantakse tulemuseesmärkide tabelisse.

3.1.5. Eelneva aasta tulemuseesmärkide täitmist hinnatakse järgneva aasta I kvartalis juhi ja töötaja vahel peetava tulemusvestluse käigus ning hinnangud kantakse tulemuseesmärkide

tabelisse.

KINNITATUD

Riigimetsa Majandamise Keskuse

juhatuse 02.04.2013. a

otsusega nr 1-32/33

RMK ARENGUKAVA JA STRUKTUURIÜKSUSTE TEGEVUSKAVADE

KOOSTAMISE NING TÖÖTAJATELE TULEMUSEESMÄRKIDE PÜSTITAMISE

JUHEND

1. RMK arengukava

RMK arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis määratleb organisatsiooni arengu

järgnevaks neljaks aastaks. Arengukava on vormilt PDF formaadis elektrooniline dokument,

mis paikneb RMK interneti koduleheküljel ja on salvestatud RMK dokumendihaldussüsteemi.

1.1. Arengukava käsitlusala

Arengukava käsitleb järgmisi valdkondi:

1.1.1. ülevaadet RMK senisest arengust ja eelmise perioodi eesmärkide täitmisest;

1.1.2. ülevaadet RMK toimimiskeskkonnast;

1.1.3. RMK juhtimispoliitikaid ja organisatsiooniüleseid eesmärke;

1.1.4. RMK tegevusvaldkondade põhilisi arengueesmärke.

1.2. Arengukava uuendamine või uue arengukava koostamine

1.2.1. Arengukava koostatakse neljaks aastaks ning seda uuendatakse iga kahe aasta tagant,

pikendades tulevikuvaadet kahe aasta võrra ning korrigeerides mõjuvatel põhjustel varem

määratletud eesmärke ja mõõdikuid. Olulisemate muudatuste tegemiseks RMK

arengueesmärkides või juhtimispoliitikates koostatakse uus arengukava versioon.

1.2.2. Arengukava uuendamiseks teostab finants- ja administratsioonijuht arengukava eelmise

perioodi eesmärkide täitmise analüüsi ja koostab ülevaate RMK toimimiskeskkonna

muudatustest 1. aprilliks ning esitab need juhatusele tutvumiseks. Juhatus otsustab

arengukava uuendamise või uue versiooni koostamise protsessi tähtajad ja kinnitab

lähteülesande 1. juuliks.

1.2.3. Arengukava koostamise käigus hinnatakse strateegilisi riske ja kavandatakse nende

kontrollimeetmed vastavalt RMK strateegiliste ja protsessiriskide hindamise juhendile.

1.2.4. RMK arengukava uuendatakse / koostatakse juhatuse poolt või selleks juhatuse

otsusega moodustatud töörühma poolt.

1.2.5. Arengukava eelnõu esitatakse olulisematele partneritele ja huvigruppidele tutvumiseks

ja seisukoha saamiseks enne eelnõu tutvustamist nõukogus. Saadud seisukohad esitatakse

RMK nõukogule tutvumiseks ja omapoolse seisukoha võtmiseks.

1.2.6. Arengukava eelnõu esitatakse RMK nõukogule kinnitamiseks eelnõu koostamise aasta

detsembris.

1.3. Arengukava kinnitamine

1.3.1. RMK arengukava kiidetakse heaks RMK nõukogu otsusega.

1.3.2. Arengukava salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-40

„RMK arengukavad”.

2

2. Struktuuriüksuste tegevuskavad

Struktuuriüksuse tegevuskava (edaspidi tegevuskava) on dokument, mis määratleb

põhivaldkondade koosseisu kuuluvatele struktuuriüksustele (va. administratsioon) RMK

arengukavast tulenevad eesmärgid järgnevaks aastaks. Tegevuskavad koostatakse ja

uuendatakse arvestades RMK arengukavas püstitatud eesmärke, millele lisatakse vajadusel

struktuuriüksusele püstitatavaid spetsiifilisi eesmärke.

2.1. Tegevuskava käsitlusala ja ülesehitus

Tegevuskava koosneb struktuuriüksuse tegevuskava tabelist, kus sisalduvad

struktuuriüksuste eesmärgid, mõõdikud, mahud aastate lõikes, vastutajad ja eesmärkide

tunnuskoodid. Tabeli vorm on paigutatud DHS-i vormide sarja.

2.2. Tegevuskava uuendamine või uue tegevuskava koostamine

2.2.1. Tegevuskava koostatakse igaks aastaks koos struktuuriüksuse eelarve koostamisega.

Vajadusel võib struktuuriüksus koostada tegevuskava mitmeks aastaks ja seda iga-aastaselt

uuendada .

2.2.2. Olulisemate muudatuste tegemisel (tegevuskava kehtimise ajal) struktuuriüksuse

eesmärkides koostatakse tegevuskava uus versioon. Selles kajastatakse ka uute arenduste ja

projektide läbiviimine, kirjeldades tegevuskava tabelis arenduste eesmärki, alameesmärke,

tulemuste mõõdikuid, vastutajaid ning ressursse.

2.2.3. Tegevuskava tabel täidetakse lähtuvalt RMK arengukava eesmärkidest ja näidatakse

seos nendega. Tegevuskava koostamisel lähtutakse samuti juhatuse otsustest ning eelarvest

tulenevatest kohustustest.

2.2.4. Tegevuskava tabeli tunnuskood seostab tegevused keskkonna- (KK) ja

kvaliteedieesmärkidega (KV). Koodiga KK tähistatud eesmärgid ja tegevused moodustavad

struktuuriüksuse keskkonnakava.

2.3. Tegevuskava kinnitamine

2.3.1. Struktuuriüksuse tegevuskava kinnitab RMK dokumendihaldussüsteemis

kinnitusmärkega RMK juhatuse liige, kes vastutab valdkonna juhtimise eest.

2.3.2. Tegevuskava salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-41

„Struktuuriüksuse tegevuskavad ”.

2.4. Tegevuskava täitmise aruanne

2.4.1. Struktuuriüksuse juhid esitavad iga-aastase perioodi järgselt, 1. aprilliks, RMK juhatuse

liikmele või juhatuse esimehele tegevuskava täitmise aruande. Tegevuskava täitmise aruanne

vormistatakse struktuuriüksuse tegevuskava tabelisse.

2.4.2. Tegevuskava täitmise aruanne salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja

säilitatakse sarjas 1-41 „Struktuuriüksuse tegevuskavad”.

3. Töötaja tulemuseesmärgid

Töötaja tööülesannete seostamiseks RMK arengukava ja struktuuriüksuse tegevuskavaga

määratakse töötajale aastaks tulemuseesmärgid. Tulemuseesmärkidena määratletakse

olulisemad eesmärgid ja nende saavutamiseks etteantud ajalised piirid. Püstitatud

3

tulemuseesmärkide saavutamise alusel võib toimuda (finantsvahendite olemasolul) töötajale

tulemuspalga arvestus ja maksmine.

3.1. Tulemuseesmärkide püstitamine

3.1.1. Töötaja tulemuseesmärgid püstitab töötajale juhatuse liige või struktuuriüksuse juht

(edaspidi juht) või struktuuriüksuse juhi ülesandel töötaja vahetu tööjuht.

3.1.2. Struktuuriüksuse juhi või struktuuriüksuse töötaja aasta tulemuseesmärkideks võivad

olla struktuuriüksuse tegevuskava eesmärgid, mille täitmise eest juht on vastutav või osa aasta

tegevuskava eesmärkidest, mille täitmise eest töötaja on vastutav. Tulemuseesmärkideks

võivad olla ka töötajale püstitatavad isiklikud arengueesmärgid.

3.1.3. Tulemuseesmärgid püstitatakse vastavalt töökoha spetsiifikale sobivaks ajaperioodiks.

Üldjuhul püstitatakse töötajale tulemuseesmärgid üheks aastaks. Töötaja tulemuseesmärgid

püstitatakse juhi ja töötaja vahel peetava tulemusvestluse käigus ja vormistatakse

tulemuseesmärkide tabeli kujul. Tabeli vorm on paigutatud DHS-i vormide sarja.

3.1.4. Eelneva aasta tulemuseesmärkide täitmist hinnatakse järgneva aasta jaanuaris-

veebruaris juhi ja töötaja vahel peetava tulemusvestluse käigus ning juhi hinnangud kantakse

tabelisse. Tulemuste hindamise alusel otsustab juht töötajale makstava tulemuspalga määra.

3.1.5. Tulemusvestluse käigus püstitab juht töötajale järgneva aasta tulemuseesmärgid ja

finantsvahendite olemasolul eesmärkide täitmise eest ettenähtud tulemuspalga määra.

3.1.6. Töötaja tulemuseesmärkide tabelit käsitletakse RMK palgatingimustega sätestatud

tulemuspalga juhisena.

3.1.7. Juhi ja töötaja vahelise tulemusvestluse käigus hindab juht töötaja kompetentsust

erinevates töövaldkondades, milles töötaja osaleb (näiteks meeskonna juhtimist hinnatakse

juhul, kui see on töötaja töövaldkond). Tulemusvestluse käigus kaardistatakse töötaja arengu-

ja koolitusvajadused. Tulemusvestluse kokkuvõte vormistatakse tulemuseesmärkide

tabelisse.

3.2. Töötaja tulemuseesmärkide tabeli ja tulemusvestluse kokkuvõtte säilitamine

Töötaja tulemuseesmärkide tabeli koos tulemusvestluse kokkuvõttega allkirjastavad töötaja ja

juht. Tulemuseesmärkide tabel koos tulemusvestluse kokkuvõttega säilitatakse programmis

Axapta.