KINNITATUD
RMK juhatuse 24.09.2013
Otsusega nr 1-32/58














RMK 2014. a eelarve
koostamise protseduur
















2013



Sisukord:

1 Eelarve koostamise põhimõtted 3
2 Eelarve koostamise tegevuste järjekord 4
3 Metsakasvatuse tegevusvaldkonna eelarvete koostamine 4
3.1 Metsamajandus 4
3.2 Metsahaldus 8
3.3 Puiduturustus 10
4 Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond 11
5 Loodushoiu tegevusvaldkond 14
5.1 Loodushoiuosakond 14
5.2 Sagadi metsakeskus 15
6 Valdkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud 16
7 Administratsiooni ehk üldhalduskulud 18
8 Reservfond 20
9 Sihtfinantseerimene 20
10 Kapitaalmahutuste eelarvestamine 21
10.1 Metsamaaparandus 21
10.2 Tootmisvahendite soetamine (metsatehnika jm) 21
10.3 Infotehnoloogiaalased kapitaalmahutused 22
10.4 Transpordivahendite soetamine 22
10.5 Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine 23
11 Eelarve muutmine 23
12 Eelarvete täitmise jälgimine 23




1 Eelarve koostamise põhimõtted

Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) eelarve kinnitatakse nõukogu poolt eelarveaastaks RMK arengukavaga püstitatud majandustegevuse suundade alusel.
Eelarve koosneb kasumieelarvest ja kapitaalmahutuste eelarvest.

RMK põhitegevusvaldkonnad on metsamajandus, metsahaldus, puiduturustus, taimla- ja seemnemajandus ning loodushoid. Igale tegevusvaldkonnale koostatakse oma eelarve. Iga tegevusvaldkonna kasumieelarve kajastab lisaks tegevuste läbiviimiseks vajaminevatele summadele ka mahulisi näitajaid (kuupmeetrid, hektarid, müüdud metsataimede arv jne), mis on selle konkreetse tegevusvaldkonna tegevuste kavandamise aluseks. Põhitegevusvaldkonna eelarvetele lisaks koostatakse administratsiooni koondeelarve, mis sisaldab endas tugifunktsioonide eelarveid. RMK koondeelarve saadakse tegevusvaldkondade eelarvete ja tugifunktsioonide eelarve konsolideerimisel.

Eelarvete koostamist juhendab finantsosakond ja selleks kasutatakse eelarvestamise tarkvara ”Adaptive Planning”. (Eelarve sisestamise juhend Lisa 1)

RMK struktuuriüksustes eelarve koostamise ja täitmise eest vastutavad ametikohad.
Eelarve
Koostaja
RMK koondeelarve
• Kasumieelarve
• Kapitaalmahutuste eelarve
Juhatus, finants- ja administratsioonijuht
Metsamajanduse tegevusvaldkonna koondeelarve
Metsamajandusosakonna eelarve
Metsamajandusregiooni eelarve (3)
Metsaparandustalituse eelarve
Looduskaitsetalituse eelarve
Puiduenergeetikatalituse eelarve
Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht)

Metsamajanduse peaspetsialist
Regiooni juht
Talituse juhataja
Talituse juhataja
Talituse juhataja
Metsahalduse tegevusvaldkonna koondeelarve
Metsakasvatusosakonna eelarve
Metsaparandusosakonna eelarve
Looduskaitseosakonna eelarve
Jahindusosakonna eelarve
Metskondade eelarved (17)
Metsakorraldustalituse eelarve
Maakorraldustalituse eelarve
Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht)

Peaspetsialist
Peaspetsialist
Peaspetsialist
Peaspetsialist
Metsaülemad
Talituse juhataja
Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht)
Puiduturustusosakonna eelarve
Osakonna juhataja
Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkonna koondeelarve
Taimla eelarve (8)
Seemnemajanduse eelarve
Taimlamajanduse osakonna eelarve
Tartu puukooli eelarve
Taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja (tegevusvaldkonna juht)
Taimekasvatuse juht
Seemnemajanduse tootmisjuht
Osakonna juhataja
Seemnemajanduse tootmisjuht
Loodushoiu tegevusvaldkonna koondeelarve

Loodushoiuosakonna eelarve
-Loodushoiuosakonna tegevusüksuste eelarved
-Loodushoiuosakonna strateegilise tasandi eelarve
Sagadi metsakeskuse eelarve
Loodushoiuosakonna juhataja (tegevusvaldkonna juht)
Osakonna juhataja
Oakonna juhataja

Osakonna juhataja

Metsakeskuse juhataja
Nõukogu eelarve
Juhatuse eelarve
Administratsiooni koondeelarve
Administratsiooniosakonna eelarve
Finantsosakonna eelarve
Dokumendihaldusosakonna eelarve
Kinnisvaraosakonna eelarve
IT osakonna eelarve
Kommunikatsiooni osakonna eelarve
Personaliosakonna eelarve
Riigihangete osakonna eelarve
Siseaudititalituse eelarve
Õigusosakonna eelarve
Juhatuse liige
Juhatuse liige
Finants- ja administratsioonijuht
Finants- ja administratsioonijuht
Finants- ja administratsioonijuht
Osakonna juhataja
Osakonna juhataja
Osakonna juhataja
Osakonna juhataja
Osakonna juhataja
Osakonna juhataja
Talituse juhataja
Osakonna juhataja
RMK struktuuri järgne ametikohale vastavate eelarve eest vastutavate isikute nimekiri on toodud Lisas 2
2 Eelarve koostamise tegevuste järjekord

Eelarve koostamise ajakava kinnitab juhatuse esimees hiljemalt 24. septembriks 2013. a.

Finantsosakond valmistab igale valdkonnale ette eelarve koostamise tabelid.
Struktuuriüksuste juhid sisestavad eelarve planeerimise rakendusse (Adaptive Planning, edaspidi AP) struktuuriüksuse eelarveprojekti, mille kinnitab valdkonna juht. Struktuuriüksuste eelarveprojektidest moodustuvad valdkondade eelarveprojektid, mille kinnitab juhatus.

Juhatuse poolt heaks kiidetud valdkondade eelarvete lisaks esitatakse valdkondade seletuskirjad finants- ja administratsioonijuhile, kes koostab RMK koondeelarve seletuskirja. RMK koondeelarve esitatakse juhatuse poolt nõukogule kinnitamiseks. Koondeelarves sisalduv siseaudititalituse eelarve
kinnitatakse eraldi nõukogu otsusega.

Peale RMK koondeelarve kinnitamist nõukogu poolt kinnitab juhatus tegevusvaldkondade eelarved. Tegevusvaldkonna juht edastab kõikide tema haldusalas olevate struktuuriüksustele oma eelarved.

3 Metsakasvatuse tegevusvaldkonna eelarvete koostamine

3.1 Metsamajandus

Metsamajanduse valdkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas.

Metsamajanduse tegevusvaldkonna eelarve koosneb metsamajanduse regioonide koondeelarvest (Edela, Kagu ja Kirde regioon), metsamajandusosakonna, metsaparandustalituse, puiduenergeetikatalituse ja looduskaitsetalituse eelarvest.
Metsamajanduse valdkonna struktuuriüksuste eelarve täitmise eest vastutavad struktuuriüksuste juhid: regioonide juhid, talituste juhatajad. Koondeelarve eest vastutab juhatuse liige. Metsamajanduse eelarve koostamise aluseks on regioonide poolt koostatavate tööde nimekirjad ja planeeritud tööde mahud.




Tulud

Muude kaupade ja teenuste müük metsanduses (1.2)

Maapinna ettevalmistamine ja külvi teenus (1.2.1): Maapinna ettevalmistamine külviks. RMK osutab teenust ka väljaspool RMK haldusala. Eelarvestatakse vastavalt tellimustele.

Metsaparanduse rajatiste hooldamine (1.2.3): Metsaparandustalituse tellimusel tehtavad hooldustööd - kuivendusobjektide, kraavide, truupide, sildade, parklate ja muude metsamajanduslike rajatiste hoolduse, remondi ja uuendustööd. Eelarvestatakse vastavalt tellimustele.


Kulud

Metsamaterjali varumise kulud (5.2.1.1)

Uuendusraie (5.2.1.1.1): Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Teatud vanuse juures väheneb metsa juurdekasv ja maapinna tootlikus jääb kasutamata. Raievanused erinevad sõltuvalt mulla headusest ja puuliigist. Metsamajandamise eeskirjas on ära toodud lubatud raievanused uuendusraiel puuliikide kaupa, lisaks on võimalus raiuda puistu peapuuliigi diameetri järgi. Uuendusraie jaguneb erinevateks raieteks, peamiselt lähtuvalt sellest, kuidas on planeeritud taasmetsastamine või sätestatud kehtivatest piirangutest. Lageraie korral raiutakse aasta jooksul maha kõik puud, jäetakse kasvama üksikud säilikpuud ja vajadusel seemnepuud. Turberaie korral raiutakse puistu järkude kaupa aastakümnete jooksul. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Harvendusraie (5.2.1.1.2): Harvendusraie eesmärgiks on puude kasvutingimuste parandamine harvendamise teel Esimene harvendusraie toimub 25 – 40 aastases puistus. Harvendusraiel võetakse esmajärjekorras maha haiged, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud ning puud, mis takistavad teiste kvaliteetsemate puude kasvu ning puud, mis uuendusraie ikka ei jõua. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Sanitaarraie ja muud raided (5.2.1.1.3): Sanitaarraietega raiutakse surnud puud, samuti nakkusallikaks olevad või kahjurite paljunemist soodustavad, haiged või hukkunud puud. Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega metsas määral, mis ei kahjusta metsa bioloogilist mitmekesisust, kuna hukkunud puud on elupaigaks paljudele loomadele, taimedele ja seentele. Sanitaarraieks loetakse ka oma ülesande täitnud lageraielangile jäetud seemnepuude raiumist. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Raadamine (5.2.1.1.4): Metsa raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.

Metsamaterjali varumisega kaasnevad kulud (5.2.1.1.5): Langi ettevalmistamise kulu. Eelarvestatakse proportsionaalselt raie kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt.

Raidmete varumine (5.2.1.2): Raie lankidelt okste ja latvade kokkuvedu. Maht leitakse uuendusraide raiete nimekirjast sobilike raielkankide valikuga. Maht eelarvestatakse proportsionaalselt raielangi mahust, eelmise aasta osakaalule vastavalt.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.

Tüveste varumine (5.2.1.3): Tüvesed on puud, millest ei ole võimalik toota sortimente ning mida raiumisel ei laasita. Tüveseid varutakse teede ja kraavi äärest ja peenikese metsa raadamisel.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.


Logistika (5.2.2)

Metsamaterjali väljavedu (5.2.2.1): Metsamaterjali vedu vahelaost vahelaoni või vahelaost kliendini. Kogus planeeritakse lähtuvalt varumise mahtudest ja veokuu mahtudest ning RMK poolt korraldatava veo osakaalu alusel.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule m3 kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Metsamaterjali väljaveoga kaasnevad kulud (5.2.2.2): Lumekoristus, teede täitmine, ümbersorteerimine. Eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali väljaveo kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt.


Metsauuendus (5.2.3.1)

Maapinna ettevalmistamine (5.2.3.1.1): Maapinna ettevalmistus taimede istutamiseks või külviks. Metsakasvataja otsustab tuginedes maatüki kõlblikkusele, mida sinna istutatakse ja kas selleks on vaja maapind ette valmistada.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Metsauuenduse rajamine (5.2.3.1.2)
1) Metsa külvamine (5.2.3.1.2.1): metsa kasvatamine seemnest. Külvamine õnnestub kuivemates ja vähese rohukasvuga metsatüüpides. Metsa külvi mahud otsustab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
2) Metsa istutamine (5.2.3.1.2.2): metsa kasvatamine seemnetest ja istikutest. Istutatud mets sirgub kiiremini, sest taimed on tavaliselt 2-4 aasta vanused ning paremini on tagatud kvaliteetsema puistu kasvamine. Metsa istutamise mahud puuliigiti ja seadu otsustab matsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).


LUK (5.2.3.1.2.3)

1) LUK külvamine (5.2.3.1.2.3.1): Loodusliku uuenduse kaasaaitamine külvi teel. Kasutatakse juhtudel, kui raielank on ise ebapiisavalt uuenenud, taimedeta kohtadesse külvatakse juurde. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.
2) LUK istutamine (5.2.3.1.2.3.2): Loodusliku uuenduse kaasaaitamine istutamise teel. Kasutatakse juhtudel, kui raielank on ise ebapiisavalt uuenenud, taimedeta kohtadesse istutatakse juurde. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.

Metsauuenduse kasvatamine (5.2.3.1.3)
1) Metsauuenduse täiendamine (5.2.3.1.3.1): Uute taimede istutamine aladele kus eelnevalt istutatud või külvatud taimed on hukkunud. Mahu määrab metsakasvataja.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

2) Metsauuenduse hooldamine (5.2.3.1.3.2): Peapuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast. Maht prognoositakse eelmiste aastate metsauuenduse mahtude alusel metsakasvatusjuhi poolt.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Noorendike hooldamine (5.2.3.2): Puistu liigilise koosseisu kujundamine ja peapuuliigi kasvutingimuste parandamine puistu harvendamise teel. Maht prognoositakse metskonna nimekirja (ha) alusel. Mahu määrab metsakasvataja.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Harvendusraie (mittelikviidne) 5.2.3.4: Tegemata jäänud noorendike parandamine harvendusraie ealises puistus. Metskond koostab harvendusraie nimekirja, millest regioon määrab harvendusraie tehnoloogia. Juhul, kui puistust ei ole mõttekas metsamaterjali varuda, määratakse puistu mittelikviidseks harvendusraideks. Mahu määrab metsakasvataja.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Metsaparandus (5.2.4)

Kraavid (5.2.4.1): RMK’l on kohustus vastavalt Maaparandusseadusele hoida korras ja toimimas oma maaparandussüsteemid metsas. Süsteeme hooldatakse 5-7 aasta järel. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta.

Teed (5.2.4.2): Vastavalt Keskkonnaministri määrusele on RMK’l kohustus hoida korras ja liigeldavad oma haldusalas olevad metsateed. Kulu prognoositakse metskondade poolt läbiviidud inventuuri tulemusel, mille alusel metsaparandustalitus koostab tööde plaani. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta.

Karjääride majandamine (5.2.4.3): Karjääride hooldus- ja remonditööd. Kulu eelarvestatakse vastavalt kattematerjali vajadusele ning prognoositavale töö hinnale. Kulu eelarvestatakse tuginedes kattematerjali vajadusele ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta.

Metsakaitse (5.2.5): Tulekaitse ribade hooldamine, mahu tellib metsahaldusosakond metskonna põhiselt. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Tuletõrje veevõtukohtade korrastamine ja juurdepääsuteede rajamine ning korrastamine. Juurepessu tõrjeks ROTSTOPi ostmise kulu. Mahu prognoos tugineb vegetatsiooni perioodil kuusikutes läbiviidavale raiemahule.
Eelarvestatakse metsahaldusosakonna tellimuse põhjal.

Muud kulud metsanduses (5.2.6): Regiooni poolt müüdavate teenuste teostamise kulud. Sinna alla kuuluvad: metsamaterjali transporditeenuse osutamine, raieteenuse osutamine harvesteri ja saega, kokkuveoteenuse osutamine forvarderi ja põllutraktoriga, noorendike hooldamine, maapinna ettevalmistamise teenus, külvi teenus, võsa raiumine liinide kaitsevööndis, istutamisteenus, metsauuenduse hooldamisteenus, põllumajandusteenus, lumelükkamine, teede hooldamis- ja remonditeenus, kraavide hooldamis- ja remonditeenus. Kulu eelarvestatakse tuginedes MPT poolt ette antud mahule ha ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut.


Puiduenergeetika (5.2.7)

Hakkimine (5.2.7.1.1): Puidu hakkimine. Maht prognoositakse vastavalt müügilepingule (t). Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (t) ning eelmise aasta keskmisele kulule t kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut t kohta.

Hakkpuidu vedu (5.2.7.1.2): Maht prognoositakse vastavalt müügilepingule (t). Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (t) ning eelmise aasta keskmisele kulule t kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut t kohta.

Hakkpuidu tootmisega seotud kulud (5.2.7.1.3): Eelarvestatakse proportsionaalselt puidu hakkimise kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt.

Hakkpuidu laoplatsi kulud (5.2.7.2): Laohoidjate tööjõukulud, laoplatsi rent, tellitud mõõtmise kulu jms. Eelarvestatakse proportsionaalselt puidu hakkimise kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt.

Looduskaitse tööde kulu (5.2.8): Keskkonnaameti tellimusel tehtavate tööde kulu (puisniitude niitmine). Eelarvestatakse proportsionaalselt looduskaitse tuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. LKT tegevuseks vajalikud sisseostetud teenused ning kaubad eelarvestatakse koos käibemaksuga (20%).

Metsamajanduse valdkonna tootmise juhtimiskulude eelarve koostatakse vastavalt punktile 6.


3.2 Metsahaldus

Metsahalduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on tagada kõigi metsa mitmekülgse kasutamisega seonduvate huvide arvestamine metsa majandamisel. Metsahalduse valdkond vastutab metsaressursi arvestuse, metsakasvatuse- ja kasutuse planeerimise/hindamise ning metsa väärtuse/tootlikkuse suurendamise eest.

Metsahalduse tegevusvaldkonna eelarve sisaldab metskondade, metsakasvatusosakonna, metsaparandusosakonna, looduskaitseosakonna, jahindusosakonna, metsakorraldustalituse ja kinnisvara korraldamise talituse eelarveid.

Metsahalduse tegevusvaldkonna koondeelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab juhatuse liige. Metskondade eelarvete koostamise ja eelarve täitmise eest vastutavad metsaülemad. Metsakasvatusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab metsakasvatuse peaspetsialist. Metsaparandusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab metsaparanduse peaspetsialist. Kinnisvara korraldamise talituse eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab talituse juhataja. Jahindusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab jahinduse peaspetsialist. Looduskaitseosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab looduskaitse peaspetsialist.


Tulud

Raieõiguse müük (1.1.1.1): Sanitaarraie raieõiguse müük kliendile. Klient ostab raieõiguse konkreetsele ettevalmistatud sanitaarraielangile. Metsa raie ja äravedu on kliendi enda korraldada.
Raieõiguse müügimahu hindab metsahaldus (m3). Igale langile arvutatakse väärtus (sortimendi m3 korda hind, millest on lahutatud ülestöötamiskulu). Sortimendi hinna kinnitab PTO juhataja käskkirjaga. Ülestöötamiskulu kinnitab juhatuse liige (RMK perioodi keskmine hind). Eelarvestatakse tuginedes turu nõudlusele.

Muude metsasaaduste müük (1.1.1.6): Jõulukuuskede müük. Eelarvestatakase tuginedes prognoosidele.

Raidmete müük raiesmikelt (1.1.1.7): Eelarvestatakse tuginedes eeldatavatele mahtudele ning turu nõudlusele.

Metsakasvatuse tulud (1.3)
Hoonestusõiguse ning kasutusõiguse tasu. Eelarvestatakse tuginedes prognoosidele.

Kinnisvara rent (1.9.2)
Maa rent. Eelarvestatakse vastavalt rendilepingutele.

Muud äritulud (4)
Käimasolevate või algavate projektide sihtfinantseerimised. Eelarvestatakse vastavalt projektide eelarvetele.


Kulud

Metsakasvatuse kulud (5.3.1)

Metsakaitse ja metsavalvekulud (5.3.1.1): Prügikoristuskulud, reserv erakorralisteks prügikoristuskuludeks ning piirisihtide puhastamise/tähistamise kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritavade tööde mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse ka prognoositav hinnamuutus ha kohta.
Tulevalve seirejaama kulud (mobiilside masti paigutatud kaamera). Seirejaama kulu moodustavad mastide rent, töötajate palgakulud ning hoolduskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta keskmisele kulule seirejaama kohta. Tuletõrje veevõtukohtade viitade tellimine ning paigaldus. Eelarvestatakse vastavalt prognoositud kulule viida kohta.

Muud kulud metsahalduses (5.3.1.2): Projektipõhised kulud. Eelarvestatakse vastavalt kavandatavatele projektidele. LKO tegevuseks vajalike sisseostetavate teenuste ning kaupade kulud eelarvestatakse koos käibemaksuga (20%).

Maamaks (5.3.2):
Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele liidetakse aasta jooksul täiendavalt ülevõetud maa maamaks.

Maakorralduse kulud (5.3.3):
Maade vormistamisel maakorralduslikeks toiminguteks tehtavad kulutused. Toimingute mahu määrab juhatus. Kulu eelarvestatakse toimingute mahu ning eelmise aasta ühe toimingu keskmise kulu alusel.

Metsakorralduse kulud (5.3.4):
Juurdetulevate maade inventeerimiseks tööle võetud lisa tööjõukulu. Eelarvestatakse ettemääratud mahu (ha) ja kokkulepitud ühikuhinna alusel.
Metsahalduse valdkonna juhtimiskulude eelarve koostatakse vastavalt punktile 6.


3.3 Puiduturustus

Puiduturustuse tegevusvaldkonna eesmärgiks on realiseerida parimatel võimalikel tingimustel riigimetsast raiutav metsamaterjal ning muud varutavad puidulised metsasaadused.
Puiduturustuse tegevusvaldkonna eelarve koostamise ja eelarve täitmise eest vastutab puiduturustusosakonna juhataja.

Tulud

Metsakasutuse tulud (1.1.1)

Raieõiguse müük (1.1.1.1): Raieõiguse müük kliendile enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korras. Klient ostab raieõiguse konkreetsele ettevalmistatud langile. Metsa raie ja äravedu on kliendi enda korraldada.
Eelarvestatakse tuginedes turu nõudlusele.
Metsamaterjali müük (1.1.1.2): Metsamaterjali müük moodustab RMK kogutuludest suurima osa. Puitu müüakse peamiselt kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel, vähem eelläbirääkimistega pakkumisel ja enampakkumisel. Metsamaterjali müügitulu eelarvestatakse tuginevalt raiemahu prognoosile (sortimentide kaupa) ning turu hinnastatistikale ja -trendile. Samuti võetakse arvesse juba kehtivaid lepinguid ning seal fikseeritud mahtu ning hinda.
Raidmete müük (1.1.1.3): Oksad, ladvad, raiutav võsa. Eelarve koostatakse kehtivatele lepingutele ning prognoositava täiendava nõudluse alusel.
Hakkpuidu müük (1.1.1.4): Hakkpuitu toodetakse okstest, latvadest, võsast ja metsamaterjalist. Hakkpuitu metsamaterjalist müüakse juhul, kui hakkpuidu hind turul on kõrgem kui metsamaterjalina müües ning kui metsamaterjali nõudlus ei ole piisav. Eelarve koostatakse kehtivate lepingute ning prognoositava täiendava nõudluse alusel.
Metsamaterjali veo- ja ekspedeerimisteenuste müük (1.1.1.5): Paberipuidu vedu vahelaost kliendi lattu. Maht ja teenuse hind on sätestatud lepingus.

Kulud
RMK turustuskulud
Puidumõõtmine (5.1.1.1)
Puidumõõtmise teenus: Teenus mis on puiduturustusosakonna poolt sisse ostetud detailse kontrollmõõtmise läbiviimiseks. Teenust ostetakse RMKle kokkuveo- ja puidutransporditeenust osutavatelt ettevõtetelt. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.
Ostetud puidumõõtmise teenus (5.1.1.1.2.1): Teenus mida kasutatakse väljaspool RMK haldusala (sadamad). Teenus ostetakse sisse juhul kui lepingus on ette nähtud puidumõõtmine (sadamas enne laevale tõstmist) ning juhul kui osapoolte vahel tekib lahkarvamus puidu koguse suhtes. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.


Ostetud laboriteenus (5.1.1.1.2.2): eelarvestatakse vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale proportsionaalselt hakkpuidu müügituluga.
Ostetud laoteenus (5.1.1.2): Puidu ladustamise teenus laoplatsidel. Puitu ladustatakse väljaspool RMK haldusala (lepingupartnerite juures) juhul, kui konkreetsel ajahetkel väljaveetud puidu kogus ületab lepingus ettenähtud koguse ja kui on teada, et järgmisel perioodil ei ole muidu võimalik puitu lepingujärgselt tarnida. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.
Puidu sorteerimine kliendi laos (5.1.1.3): Klient sorteerib tema lattu toodud puidukogused. RMK kompenseerib kliendile väljasorteeritud ja tagastamisele kuuluva puidu koguse. Hind m3 on fikseeritud lepingus. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.
Sadamateenused (5.1.1.5): Laevade laadimisega seotud kulud. Puidu transport sadamasse ja laevale laadimine. Sätestatud lepingus. Kulu eelarvestatakse lepingu mahtu (m3) ning prognoositavat kulu m3’le aluseks võttes.
Metsamaterjali ost (5.1.3): Metsamaterjali ost müügitegevuse laiendamiseks ja müügivõimaluste suurendamiseks. Eelarvestatakse vastavalt prognoositavale vajadusele.
E-veoselehe teenus (5.1.1.6): teenuse kulu, mis sõltub süsteemiga liitunute arvust. Eelarvestatakse tuginedes küttepuude müüdavale mahule, koorma suurusele ning veoselehe maksumusele.
Puiduturustuse valdkonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 6.


4 Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond

Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkonna ülesandeks on korraldada töö selles valdkonnas nii, et nii era- kui riigimetsad saaksid kvaliteetset metsauuendusmaterjali piisavas mahus ja konkurentsivõimelise hinnaga.

Valdkonna eelarve kavandamisel eristatakse kolme tegevussuunda ja eelarve koostamise protsessi: taimekasvatus, seemnemajandus ja ilupuude tootmine.
Valdkonna eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja. Taimekasvatuse eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab taimekasvatuse juht. Seemnemajanduse ja ilupuude eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab seemnemajanduse tootmisjuht.
Taimla- ja seemnemajandusosakonna eelarve koosneb metsataimede tootmisega tegelevate taimlate (Purila, Kullenga, Räpina, Rulli, Reiu, Iisaku, Haapsalu ja Sonda taimla), seemlate (Kullenga, Viljandi, Räpina, Tartu, Sõmerpalu, Kuressaare) ja ilupuude kasvatamise (Tartu, Räpina) eelarvetest.


Tulud

Seemnete müügitulu (1.4.1.1)

Seemlaseemnete müük (1.4.1.1.1): Seemlaseeme on varutud seemnepuude istandustest ehk seemlatest ja sellest kasvatatud puistud on tootlikumad ja parema kvaliteediga kui puistuseemned. Seemlaseemet kasutatakse peamiselt taimede tootmiseks.
RMK taimla-ja seemnemajandusosakonna juhataja kavandab eelnevatel aastatel riigimetsas kasutatud seemnete ja eeldatava seemnevajaduse alusel realiseeritavate seemnete mahu seemneliikide kaupa.
Seemlaseemneid turustatakse nii RMK siseselt kui ka väljaspool RMKd. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta.

Puistuseemnete müük (5.4.1.1.2): Puistuseeme on varutud kontrollitud metsalankidelt ja seda seemet kasutatakse peamiselt metsakülvideks. Maht antakse ette metsamajandusosakonnast.
Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta.

Istutusmaterjali müük (1.4.2.1)

Seemikute müük (1.4.2.1.1): Seemik on 1-2 aastane külvatud ja samas kohas kasvatatud taim. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta.

Istikute müük (1.4.2.1.2): Istik on seemikust kasvatatud (Koolitatud e. hõredamalt ümber istutatud) 3-4 aastane puittaim. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta.

Ilupuude müük (1.4.2.2): Ilupuude müügimaht prognoositakse sõltuvalt eelmise aasta müügimahtust. Tulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele tulule istiku kohta.


Kulud

Seemnemajanduse kulud (5.4.1)

Noorte seemlate rajamine ja majandamine (5.4.1.1): Puude istutamise, kasvatamise ja hooldamisega seotud kulud (n. palgakulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Tootvate seemlate majandamine (5.4.1.2): Puude kasvatamise ja hooldamisega seotud kulud (n. palgakulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Seemnete varumine (5.4.1.3): Seemnete varumine seemlates ja metsas. Eelarvestatakse vastavalt prognoositud mahule ning eeldatavale hinnale mahuühiku kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Käbide lüdimine (5.4.1.4): Käbidest seemnete eraldamine kuumutamise teel. Käbikuivati kulud (elekter, küte, tööjõud). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele mahuühiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut.

Seemnevarude haldamine ja seemnete müük (5.4.1.5): Seemnete laokulu ning pakendamise- ja müügikulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule mahuühiku kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).


Taimekasvatuse kulud (5.4.2)

Seemikute tootmine (5.4.2.1): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele mahuühiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Katmik (5.4.2.1.2.3): Kasvuhoonekulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele katmiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut.

Väljakaevamine (5.4.2.1.3): Seemikute turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut.

Istikute tootmine (5.4.2.2): Siia kuuluvad istutamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Väljakaevamine (5.4.2.2.1.3): Istikute turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut.

Potitaimede tootmine (5.4.2.2.2): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Väljakaevamine (5.4.2.2.2.3): Potitaimede turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut.

Muude taimede tootmine (5.4.2.2.3): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut.

Ilupuude tootmine (5.4.2.3): Kasvukohtade rajamine, hooldamine ning turustamine. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut.
Ilupuude turustuskulud eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Istutusmaterjali transport kliendile (5.4.3): Taimede, istikute, seemikute ja ilupuude transport kliendini. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut.

Muude teenuste ja kaupade ostmise kulu (5.4.4):
AS Eesti metsataimelt ostetavate taimede kulu. Eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse tellimusele.

Taimla- ja seemnemajanduse valdkonna tootmise juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 6.





5 Loodushoiu tegevusvaldkond

5.1 Loodushoiuosakond

RMK loodushoiuosakonna ülesandeks on säästliku rekreatiivse looduskasutuse korraldamine riigimetsas, arvestades looduse taluvuspiire ja säästes bioloogilist mitmekesisust.

Loodushoiuosakonna eelarve koosneb loodushoiuosakonna arvestusüksuste eelarvetest ning loodushoiuosakonna strateegilise tasandi eelarvest. Arvestusüksuste nimekirja koostab valdkonna juht võttes aluseks loodushoiu objektide loendi ning järgmiseks perioodiks kavandatavate projektide loetelu.
Loodushoiuosakonna eelarve koostab ning selle eest vastutab loodushoiuosakonna juhataja. Osakonna eelarve pannakse kokku alameelarvetest, mille koostavad LHO projektijuhid ning spetsialistid.



Tulud

IÜÕ objektide kasutamine (1.6.1.1): tulu telkimisalade-, metsamajade- ja ruumide kasutusest ning parkimispiletite müügist. Eelarvestatakse täituvuse prognoosist ning kehtivatest hinnakirjadest lähtudes.

Loodusteadlikkuse edendamine looduskeskustes (1.6.1.2): RMK looduskeskustes pakutavad tasulised loodusharidusprogrammid. Eelarvestatakse prognoositavate mahtude põhjal.

Loodusmajade tulud (1.6.1.3): RMK loodusmajades pakutavad tasulised loodusharidusprogrammid. Eelarvestatakse prognoositavate mahtude põhjal.

Loomapargi tulud (1.6.1.4): Elistvere loomapargi tulud. Eelarvestatakse külastatavuse prognoosist ning kehtivatest hinnakirjadest lähtudes.

Koostööprojektid (1.6.1.5): Eelarvestatakse vastavalt lepingutele.

Muud tulud loodushoius (1.6.1.6): Sihtfinantseerimise tulud. Eelarvestatakse vastavalt lepingutele.


Kulud

Kõik loodushoiu valdkonna tegevuseks vajalikud sisseostetavate kaupade ja teenuste kulu eelarvestatakse koos käibemaksuga (20%).

Loodushoiu objektide rajamine (5.6.1.2.1): Objektide ehitus ning renoveerimine puhke- ja kaitsealadel. Eelarvestatakse tuginedes kasutuskorralduse kavale ning riigihangete tulemustele.

Loodushoiu objektide hooldus (5.6.2.2): Objektide hooldustööd puhke- ja kaitsealadel, puhke- ja kaitsealadel koristustööd. Eelarvestatakse lähtudes külaliste seireraportitest ning objektide aastasest keskmisest hoolduskulust eelmisel perioodil.

Loomasööt (5.6.1.3.1): Loomasööt Elistvere loomapargi loomadele. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta.

Loomade talitamine (5.6.3.2): Loomade hooldamisega seotud kulud Elistvere loomapargis. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Veterinaarteenus (5.6.1.3.3): Veterinaarkulud Elistvere loomapargi loomadele. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta.

Teavitamine (5.6.1.4): Teabepunktide, teabematerjalide, teabekogude soetamise ja haldamisega seotud kulud ning ürituste korralduse ning ekspositsioonide kavandamisega seotud kulud. Eelarvestatakse tuginedes külastajate seireraportile, ürituste arvule ning prognoositud kulule ürituse kohta.
Loodusharidusprogrammid (5.6.1.5.1): Looduskeskuste ja loodusmajade programmide läbiviimisega seotud kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes programmide mahule ning prognoositud kulule programmi kohta.

Looduskeskuste/-majade haldamine (5.6.1.5.2): Loodusmajade ja looduskeskuste haldamisega seotud kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes hoonete arvule ning prognoositud kulule hoone kohta eelmisel perioodil.

Väikevahendite soetamine (5.6.1.6): Väikevahendid, mis on seotud loodushoiu otsese tegevusega. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.

Loodushoiuosakonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 6.


5.2 Sagadi metsakeskus

RMK Sagadi metsakeskuse ülesanneteks on keskkonna- ja loodushariduse propageerimine ning turismiteenuste arendamine Sagadi mõisakompleksis.
Selleks toimivad metsakeskuses Sagadi looduskool, metsamuuseum koos mõisaajaloo ekspositsiooniga, hotell ja restoran.

Sagadi metsakeskuse eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab metsakeskuse juhataja.

Tulud

Muuseumi külastus (1.5.1): Tulu piletite müügist. Eelarvestatakse tuginedes külastatavuse prognoosile ning piletihinnale.

Loodusharidusprogrammid (1.5.3): Looduskeskuse poolt pakutavate õppeprogrammide müügitulu. Eelarvestatakse vastavalt tegevusplaanile ning tellimustele.

Koolitus (1.5.4): Sagadi looduskooli poolt pakutav keskkonnakoolitus. Eelarvestatakse vastavalt nõudluse prognoosile.

Majutamine (1.5.6): Majutus hotellis ja võõrastemajas. Eelarvestatakse vastavalt nõudluse prognoosile ning hinnakirjale.

Toitlustamine (1.5.7): Toitlustamine Sagadis. Eelarvestatakse vastavalt täituvuse prognoosile (majutus, seminarid, üritused).

Muud tulud (1.5.8): Muude tulude all kajastatakse muuseumi poe tulud, restorani tulud, sauna tulud ning tulud vahendusteenusest. Eelarvestatakse tuginedes nõudluse prognoosile.

Kinnisvara rent (1.9.2): Tulud seminari ruumide rendist. Eelarvestatakse vastavalt nõudluse prognoosile.


Kulud

Muuseumi haldamine (5.5.1): Muuseumi töötajate palgakulud. Eelarvestamisel võetakse arvesse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Arvesse võetakse ka planeeritud näituste, ekspositsioonide koostamise ja fondidega seotud tegevuste mahud. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Väikevahendite soetamine (5.5.2): Väikevahendid, mis on seotud metsakeskuse otsese tegevusega. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.

Loodusharidusprogrammid (5.5.3): Looduskeskuse poolt pakutavate programmide kulud. Eelarvestatakse tuginedes tellitud mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Koolitus (5.5.4): Sagadi looduskooli poolt pakutav keskkonnakoolitusega seotud kulud. Eelarvestatakse tuginedes tellitud mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Majutus (5.5.5): Majutusteenuse pakkumisega seotud kulud. Eelarvestatakse proportsionaalselt majutustuluga.

Toitlustamine (5.5.6): Toitlustamisteenusega seotud kulud. Eelarvestatakse proportsionaalselt toitlustustuluga. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).

Muu kulu (5.5.7): Kulud, mis on seotud vahendusteenuse osutamisega, saunakasutusteenuse osutamisega, muuseumi poe ning restoraniga. Eelarvestatakse proportsionaalselt muude tuludega.

Reklaam (5.5.8): Kodulehe uuendus, reklaambukletid jm. Eelarvestatakse tegevusplaanist lähtudes.

Sagadi metsakeskuse juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 6.


6 Valdkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud

RMK tegevusvaldkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud sisaldavad endas kulusid mis on küll seotud lõpptoodangu valmistamise ja teenuste osutamisega, kuid mida ei ole võimalik või otstarbekas seostada konkreetse lõpptoodangu või teenuste osutamisega, s.h. töötasu-, transpordi- ja majanduskulud. Siia alla kuuluvad metsamajanduse, metsahalduse, puiduturustuse, loodushoiu ning taimla- ja seemnemajanduse juhtimiskulud.

Palgakulud (7.1)

Palgakulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide palgad. Arvesse võetakse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud.

Transpordikulu (7.2)

Transpordikulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide transport. Tööjuhtide transpordi all kajastatakse nii kütusekulu kui hooldus- ja remonditööd. Eelarvestatakse prognoositava mahu (km) ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel.

Administratsiooni puhul kajastatakse transpordikulu all autokompensatsioon. Eelarvestatakse kehtiva kompensatsiooni summa või prognoositava km arvu ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel.

Personaliseeritud majanduskulud (7.3.1)

Personalikulud (7.3.1.1): Tervisekontroll, vaktsineerimine. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.

Ürituste korraldamine RMK töötajatele (7.3.1.3): Üritused töötajatele, n. sünnipäevad, jõulupidu. Eelarvestatakse lähtuvalt plaanidest.

Töölähetused (v.a. koolituslähetused) 7.3.1.4: Töötajate komandeeringute kulud (majutuskulud, päevarahad, sõidukulud). Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel.

Nõupidamiste korraldamine (7.3.1.5): Nõupidamiste – ja koosolekute korraldamise kulud. Majutus, toitlustamine, sõidukulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel.

Rahvusvaheline koostöö (7.3.1.6): Liikmemaksud, osalusmaksud rahvusvahelistes ühendustes. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt.

Muud majanduskulud (7.3.2)

Hoonete majandamine (7.3.2.1): Äriüksuste hoonete hooldustööd, heakorratööd, kommunaalkulud ning hooneid majandavate töötajate palgakulu. Palgakulu eelarvestamisel võetakse arvesse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Hoonete haldamise kulud eelarvestatakse eelmise aasta kulu hoone kohta aluseks võttes. Vajadusel võetakse arvesse ka hinnamuut (inflatsioon).

Sidevahendite kasutamine (7.3.2.2): Administratsiooni- ja tööjuhtide telefonikulud, GPS’ide ja raadiojaamade sidekulud. Telefonikulude eelarvestamine toimub käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Teiste kulude eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.

Kantselei kulud (7.3.2.3): Trükised, ajakirjad, tõlketööd. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel.

Infotehnoloogia (7.3.2.6): Infotehnoloogia kulude all kajastatakse IT osakonna poolt ette antud kulud (tarvikud, programmid, arendused), mis on ette nähtud vaid konkreetse osakonna tarbeks (arenduseks). Eelarvestatakse tuginedes RMK sisesele tellimustele ning planeeritavale vajadusele.

Väikevahendid 7.3.2.9: Raadiosaatjad, võsalõikurid jne. Kõik väikevahendid hinnaga alla 2 000 EUR’i.
Väikevahendid jagunevad – väikevahendid muu (7.3.2.9.1) kõik väikevahendid va infotehnoloogilised väikevahendid (eelarvestab vastav üksus). Eelarvestatakse vastavalt käskkirjas sätestatud piirmäärast lähtuvalt. Väikevahendid IT (7.3.2.9.2) – kõik infotehnoloogilised väikevahendid n sülearvuti. Eelarvestab IT juht lähtudes planeeritavast vajadusest.

Metsa (puidu) hindamise materjalid (7.3.2.10): Värvid, kindad ja muud tarvikud. Mõõtmisega tegelevate töötajate tööriistad. Eelarvestatakse prognoositava vajaduse alusel.

Kinnisvara maamõõdukulud, teede reg. Moodustamine (7.3.2.11): Raielankide piiride märgistamine. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuutus ha kohta.

Uurimistööd ja konsultatsioon (7.3.2.12): Uurimis- ja arendustöö. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.

Ametiriietus (töötajatele ettenähtud ametiriietus) 7.3.2.13: Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.

Muud kulud (7.3.2.14): liikmemeksud, pangateenused. Eelarvestatakse lähtuvalt planeeritud vajadusest.

Maamaks (7.3.2.15): Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele liidetakse aasta jooksul täiendavalt ülevõetud maa maamaks.

Amortisatsioon (9): Eelarvestab raamatupidamine põhivara registri põhjal.


7 Administratsiooni ehk üldhalduskulud

Administratsiooni ehk üldhalduskulude eelarve sisaldab endas administratsiooniosakonna, õigusosakonna, personaliosakonna, dokumendihaldusosakonna, kinnisvaraosakonna, IT osakonna, finantsosakonna, kommunikatsiooniosakonna, riigihangete osakonna, siseaudititalituse ja juhatuse ning nõukogu eelarvet.
Administratsiooni eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab finants- ja administratsioonijuht. Osakondade eelarved koostavad ja eelarvete täitmise eest vastutavad osakondade juhatajad ja siseaudititalituse juhataja. Juhatuse ja nõukogu eelarve koostab juhatuse liige.


Tulud

Kinnisvara rent (1.9.2): tulu üürile- või rendile antud hoonestatud kinnistute või ruumide üüri- ja renditulu. Eelarvestatatkse kehtivate lepingute alusel.

Muud tulud (1.9.3): sinna alla kuuluvad sihtfinantseerimine, kahjutasud, kindlustushüvitised jpm. Eelarvestatakse lähtuvalt sõlmitud lepingutest ning prognoosidest.


Kulud

Palgakulud (7.1)

Palgakulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide palgad. Arvesse võetakse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud.


Transpordikulu (7.2)

Transpordikulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide transport. Tööjuhtide transpordi all kajastatakse nii kütusekulu kui hooldus- ja remonditööd. Eelarvestatakse prognoositava mahu (km) ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel.

Administratsiooni puhul kajastatakse transpordikulu all autokompensatsioon. Eelarvestatakse kehtiva kompensatsiooni summa või prognoositava km arvu ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel.

Personaliseeritud majanduskulud (7.3.1)

Personalikulud (7.3.1.1): Tervisekontroll, vaktsineerimine. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.

Koolitus (sh. koolituslähetus) 7.3.1.2: koolitused töötajatele. Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest.

Ürituste korraldamine RMK töötajatele (7.3.1.3): üritused töötajatele, n. sünnipäevad, jõulupidu. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt.

Töölähetused (v.a. koolituslähetused) 7.3.1.4: Töötajate komandeeringute kulud (majutuskulud, päevarahad, sõidukulud). Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel.

Nõupidamiste korraldamine (7.3.1.5): Nõupidamiste – ja koosolekute korraldamise kulud. Majutus, toitlustamine, sõidukulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel.

Rahvusvaheline koostöö (7.3.1.6): liikmemaksud, osalusmaksud rahvusvahelistes ühendustes. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt.

Muud majanduskulud (7.3.2)

Hoonete majandamine (7.3.2.1): Kontorihoonete ning äritegevuseks mittekasutatavate hoonete hooldustööd, heakorratööd, kommunaalkulud ning hooneid majandavate töötajate palgakulu. Palgakulu eelarvestamisel võetakse arvesse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Hoonete haldamise kulud eelarvestatakse eelmise aasta kulu hoone kohta aluseks võttes. Vajadusel võetakse arvesse ka hinnamuut (inflatsioon).

Sidevahendite kasutamine (7.3.2.2): Administratsiooni- ja tööjuhtide telefonikulud, GPS’ide ja raadiojaamade sidekulud. Telefonikulude eelarvestamine toimub käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Teiste kulude eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.

Kantselei kulud (7.3.2.3): trükised, ajakirjad, tõlketööd, arhiivindusega seotud kulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel.

Audit (7.3.2.4): auditi kulud. Eelarvestatakse kehtivate lepingute alusel.

Õigusabi, kohtukulud (7.3.2.5): juriidilise teenuse kulud. Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest.

Infotehnoloogia (7.3.2.6): osakonnad, üksused (va.IT osakond) kajastavad infotehnoloogia kulude all IT osakonna poolt ette antud kulud (tarvikud, programmid, arendused), mis on ette nähtud vaid konkreetse osakonna, üksuse tarbeks (arenduseks). IT osakond kajastab infotehnoloogia kulude all RMK üldiseid infotehnoloogilisi kulusid. Eelarvestatakse tuginedes RMK sisesele tellimustele ning planeeritavale vajadusele.

Kommunikatsioon (7.3.2.7): reklaamikulud, RMK meened, tõlketeenused, tellitud teenused. Eelarvestatakse vastavalt lepingutele ning eelmise aasta keskmisele kulule.

Koostöölepped (7.3.2.8): sponsorlus. Eelarvestatakse kehtivate lepingute alusel.

Väikevahendid 7.3.2.9: Kõik väikevahendid hinnaga alla 2 000 EUR’i.
Väikevahendid jagunevad – väikevahendid muu (7.3.2.9.1) kõik väikevahendid va infotehnoloogilised väikevahendid (eelarvestab vastav osakond). Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Väikevahendid IT (7.3.2.9.2) – kõik infotehnoloogilised väikevahendid n sülearvuti. Eelarvestab IT juht lähtudes planeeritavast vajadusest.

Uurimistöö ja konsultatsioon (7.3.2.12): Eelarvestatakse lähtuvalt planeeritud vajadusest.

Ametiriietus (töötajatele ettenähtud ametiriietus) 7.3.2.13: Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.

Muud kulud (7.3.2.14): eelarvestatakse vastavalt vajadusele.

Maamaks (7.3.2.15): Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele liidetakse aasta jooksul täiendavalt ülevõetud maa maamaks.

Amortisatsioon (9): Eelarvestab raamatupidamine põhivara registri põhjal.


8 Reservfond

Reservfondi suuruse kinnitab juhatus eelarve vastuvõtmisega. Reservfondi suurus ei tohi olla üle 5% eelarveaastaks planeeritavatest kuludest.
Reservfondi kasutab juhatus erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha.
Reservfondist raha eraldamise taotlus esitatakse tegevusvaldkondade ja struktuuriüksuste juhi poolt finants- ja administratsioonijuhile.
Taotlus peab sisaldama selgitust kulu vajalikkuse ja suuruse kohta (miks on tarvis täiendavat finantseerimist)
Finantsosakond koostab laekunud taotluste ja nende juurde kuuluvate lisamaterjalide põhjal eelarve muutmise otsuse eelnõu, milles märgitakse: lisaraha saaja struktuuriüksuse nimi, summa ja sihtotstarve.
Peale juhatuse poolset taotluse rahuldamise otsust muudetakse otsuse alusel vastava struktuuriüksuse eelarvet.


9 Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimine jaguneb:
1) Kulude katteks saadav sihtfinantseering eelarvestatakse ridadel „muud äritulud“ ning vastava tegevusega seotud kulu reale.
2) Vahendatav sihtfinantseerimine eelarvestatakse võrdsete summadena ridadele „Muud äritulud“ ja „Muud ärikulud“.
3) Kapitaalmahutuste soetamiseks ettenähtud sihtfinantseering kajastatakse kapitaalmahutuste eelarves.
Sihtfinantseeringuga seotud tulu- ja kuluread tuuakse eelarvestamisel eraldi välja selleks ettenähtud väljal.



10 Kapitaalmahutuste eelarvestamine

Kapitaalmahutuste kavandamine on osa eelarve koostamise protsessist. Koos eelarve projekti kinnitamisega AP’s esitavad tegevusvaldkondade juhid finantsosakonnale kavandatavate kapitaalmahutuste taotletavad mahud, kapitaalmahutuste tasuvuse arvestused ja põhjendused. Juhatus hindab kapitaalmahutuste tasuvust ja vajadust ning finantsosakond koostab RMK kapitaalmahutuste eelarve, mis kuulub esitamisele nõukogule ühe osana koondeelarvest.

RMK kapitaalmahutused jagunevad tinglikult kaheks: tootmisega seotud kapitaalmahutused (liikideks jaotatuna metsamaaparandus, metsatehnika soetamine, tööjuhtide transpordivahendid) ja haldamisega seotud kapitaalmahutused (ehitus-ja renoveerimistööde läbiviimine, infotehnoloogia, haldamisega seotud transpordivahendite soetamine).
Kapitaalmahutusi eristatakse ka finantseerimisallika järgi (sihtfinantseering või RMK omafinantseering). Sihtfinantseeringutega kaetavad kapitaalmahutused esitatakse nõukogule kinnitamiseks eraldi blokina.

Struktuuriüksused koostavad kapitaalmahutuste taotlused liikide- ja finantseerija lõikes vastavalt kehtestatud kordadele ja juhenditele, mis esitatakse koos eelarvega tegevusvaldkonna juhile. Valdkonna juht hindab kapitaalmahutuste tasuvust ja põhjendatust ning koostab valdkonna kapitaalmahutuste koondeelarve. Eelarve sisestatakse AP’s selleks ettenähtud väljale, märkides ära ka finantseerimise allika (sihtfinantseering või RMK omafinantseering) . Eelarve esitatakse Juhatusele, kes hindab koostöös vastava valdkonna spetsialistidega kapitaalmahutuste tasuvust ja põhjendatust. Finantsosakond koostab Juhatuse poolt kinnitatud projektide alusel kapitaalmahutuste koondeelarve.


10.1 Metsamaaparandus

Metsaparanduse kapitaalmahutuste planeerimine lähtub kahe peamise tegevusvaldkonna metsahalduse ja metsamajanduse arengukavast ning toimub mõlema valdkonna poolt ettevalmistatuna ja läbiviiduna vastavalt Juhatuse 05.03.2013. a otsusega nr 1-32/19 kinnitatud „Metsaparanduse kapitaalmahutuste ja kulude eelarve koostamise juhend” kehtestatud korra alusel.


10.2 Tootmisvahendite soetamine (metsatehnika jm)

Tootmisvahendite soetamise aluseks on kapitaalmahutuse tasuvuse arvestus. Eristatakse tegevusi, mida on võimalik teenusena väljast sisse osta (nt maapinna ettevalmistus, puidu kokkuvedu) ja mida ei ole võimalik väljast sisse osta (nt masinistutus).

Kui teenust on võimalik väljast sisse osta, siis koostatakse kapitaalmahutuse kavandatavad rahavood, võttes arvesse tootmisseadmele kavandatud tööde iga-aastase mahu, tootmisseadmega teostatavate tegevuste maksumuse, tootmisseadme ülalpidamisega seonduvad kulutused, tootmisseadme jääkmaksumuse kasutusaja lõpuks ning kapitaalmahutuselt nõutavat tulumäära, mis on võrdne analoogseteks investeeringuteks pakutava laenuintressi määraga turul. Kapitaalmahutus loetakse õigustatuks kui oma tootmisvahendiga teostatud tegevuse maksumus kujuneb soodamaks väljast ostetud teenuse maksumusest.

Kui teenust ei ole võimalik sisse osta, hinnatakse kapitaalmahutuse tasuvust võrreldes alternatiivseid tegevuse teostamise võimalusi (sama töö teostamine käsitsi, olemasolevate seadmetega jne).

Tegevusvaldkonna juht hindab tootmisvahendite soetamise taotluse põhjendatust, koostab allüksuste tootmisvahendite kapitaalmahutuste koondeelarve struktuuriüksuste lõikes ning esitab kapitaalmahutuse taotluse Juhatusele.
Tootmisvahendite soetamiseks tehtud investeeringute ning tootmisvahendite töötulemuste jälgimiseks on kehtestatud käskkiri 27.03.2008 nr 1-5/46.

10.3 Infotehnoloogiaalased kapitaalmahutused

Infotehnoloogia alased kapitaalmahutused on riistvara ja tarkvara alased kapitaalmahutused, infotehnoloogilised ärilahendused ja arendusprojektid, mis tellitakse tulenevalt tegevus- ja tugivaldkondade vajadustest ja nende poolt IT osakonnale püstitatud lähteülesannetest.

Materiaalse (riistvara) ja immateriaalse põhivara (infotehnoloogilised ärilahendused ja arendusprojektid) kapitaliseerimise alampiir on kehtestatud RMK raamatupidamise sise-eeskirjaga. Immateriaalse põhivara arvestust ja aruandlust peetakse IT osakonna juhataja poolt etteantud ja eelarvega määratud projektide lõikes.
Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis (käsitletakse kapitaalmahutusena) ainult juhul, kui:
(a) objekt (projekt) on RMK poolt kontrollitav;
(b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti (projekti) kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu; ja
(c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Kapitaalmahutustena on käsitletavad ka arendusväljaminekud. Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse immateriaalse põhivarana juhul, kui täidetud on kõik alltoodud kriteeriumid:
(a) on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks;
(b) RMK suudab kasutada või müüa loodavat vara;
(c) immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete või teenuste jaoks);
(d) arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Infotehnoloogiaalaseid kapitaalmahutusi tehakse tsentraalselt. IT osakonna juhataja hindab RMK erinevate tegevusvaldkondade infotehnoloogia alaste kapitaalmahutuste vajadust koostöös tegevusvaldkonna juhtidega ning koostab RMK infotehnoloogialaste kapitaalmahutuste eelarve, mis esitatakse Juhatusele.

Infotehnoloogiaalaste kapitaalmahutuste põhjendatuse puhul võetakse arvesse nii mõõdetavaid kriteeriume (tootmismahu kasv, omahinna alanemine, tulude kasv, kulude vähenemine jne), kui ka nn pehmeid kriteeriume (parem informeeritus, teeninduskvaliteedi tõus, imago paranemine, klientide rahulolu, ladusam töökorraldus, konkurentsivõime paranemine, turvalisus jne). Kui võimalik, siis koostatakse infotehnoloogiaalase kapitaalmahutuste rahavoogude plaan, kuid reeglina tehakse otsus siiski hinnanguliselt ning põhjendatakse seletuskirjaga.


10.4 Transpordivahendite soetamine

Transpordivahendite soetamise vajadust hindab tegevusvaldkonna juht, tulenevalt töökohtadele arvust, mis eeldavad transpordivahendi olemasolu ning struktuuriüksuse autopargi keskmisest vanusest ja optimaalsest kasutuseast. Struktuuriüksuse juht esitab transpordivahendite soetamise taotluse ja põhjenduse tegevusvaldkonna juhile, kes hindab omakorda struktuuriüksuse transpordivahendite soetamise vajadust ning esitab andmed ehitus- ja transpordispetsialistile. Haldusspetsialist koondab valdkondade transpordivahendite soetamiste eelarved ning esitab need Juhatusele. Juhatus otsustab millises mahus valdkonniti eelarveaastal transpordivahendite soetamiseks rahalisi vahendeid kavandatakse ning seejärel koostab haldusspetsialist RMK transpordivahendite kapitaalmahutuste eelarve.

Transpordivahendite soetamine toimub haldusspetsialisti vahendusel. Hanke viib läbi riigihangete osakond.


10.5 Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine

Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine hõlmab endas RMK struktuuriüksustes hoonetega seotud ehitus- ja renoveerimistööde planeerimist ja läbiviimist.

Kinnisvaraosakond, tuginedes teiste struktuuriüksuste ettepanekutele ning hoonete tehnilise seisukorra kaardistamise tulemustele, koostab kapitaalmahutuste aastaplaani ja renoveerimistööde aastaplaani ettepanekud (tiitelnimestikud) ning esitab koos eelarve ettepanekutega finantsosakonnale.
Finantsosakond lülitab ettepanekud eelarve projekti koosseisu ja esitab Juhatusele.
„Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimise kord“ on kinnitatud 30. juuni 2009. a juhatuse otsusega
nr 1-32/66

11 Eelarve muutmine

Eelarve muutmise (üldine tulude, mahtude, kulude, ühikuhindade suurendamine või vähendamine) algatab juhatus. Lisaeelarve kinnitab nõukogu ja see jõustub juhatuse otsusega.
Valdkondade vahelised muudatused koondeelarve piires (eelarve ümberjagamised) algatab finants- ja administratsioonijuht ning need jõustuvad juhatuse otsusega.

Eelarve koondridavahelisi muudatusi on võimalik teha ainult lisaeelarvestamise käigus.
AP’s sisestavate ja üheks koondreaks koonduvate alamridade vahelisi muudatusi on võimalik teha valdkonna sisese eelarvete ümberjagamise käigus.


12 Eelarvete täitmise jälgimine

Eelarvete täitmise jälgimine toimub aruandekeskuses (http://aruanded.rmk.ee/doku.php). Eelarve jälgimiseks kasutatavad aruanded:
• Eelarve täitmise raport – sisaldab tegelikke andmete võrdlust eelarvega. Võimaldab võtta andmeid kuupäevade vahemikega ning erinevate valdkondade ning struktuuriüksuste lõikes.
• RMK kapitaalmahutused – Axapta aruanne, sisaldab eelarvet ning tegelikku täitmist. Raport on kumulatiivne.