| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 1-32/62 |
| Registreeritud | 11.09.2012 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Juhatuse otsus |
| Funktsioon | 1-32 |
| Sari | RMK juhatuse otsused |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Juhatus |
| Vastutaja | Juhatus |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
KINNITATUD
RMK juhatuse 11.09.2012
otsusega nr 1-32/62
Lisa 1
RMK eelarve koostamise protseduuri juurde
Adaptive Planningu kasutajajuhend
2
Sisukord:
Sisselogimine ............................................................................................................................. 3
Salasõna muutmine ................................................................................................................... 3
Töölehtede asukoht ja avamine ................................................................................................ 4
Summade sisestamine ................................................................................................................ 5
Tööriba käsud .......................................................................................................................... 11
3
Sisselogimine
Ava veebilehitseja (Explorer, Mozilla) ning sisesta aknasse
https://live.adaptiveplanning.com/app
Sisesta programmi administraatori (peakasutaja) poolt edastatud kasutajanimi (Email
Aadress) ja salasõna (Password) ning vali Submit.
Salasõna muutmine
Vali paremalt ülevalt nurgast Profile.
Sisesta kehtiv salasõna (Old password) ja kaks korda uus salasõna (New password, Verify
new password)- Submit. Salasõna muutmine ei ole kohustuslik.
4
Töölehtede asukoht ja avamine
Töölehed asetsevad Sheets valiku all. Töölehte avamiseks vali tööleht My Sheets (Overview)
või tööriba valikust (vasak hiireklikk). Töölehti on rohkem kui alloleval pildil kuvatud.
Töölehed kuhu andmed sisestada: Tulud – sisesta osakonna tulud
Sisekäive – sisesta sisekäibe kulud, tulud ilmuvad automaatselt vastavalt sisekäibe osapoole
kuludele.
Põhitegevuse kulud – sisesta osakonna kulud
Üldhaldus-ja juhtimiskulud – sisesta üldhaldus kulud
Administratsiooni transport km – sisesta kilomeetrid
Administratsiooni transport fix komp – sisesta fikseeritud kompensatsioon
Tööjuhtide transport sum – sisesta tööjuhtide transpordi kulu (EUR) koos maksudega
(RMK autod)
Tööjuhtide transport km – Sisesta tööjuhtide sõidetavad kilomeetrid (fikseeritud km
kompensatsiooni korral)
Tööjuhtide transport fix komp – sisesta fikseeritud kompensatsioon
Telefonid – sisesta telefoni kulu ametikoha kaupa
Uued töötajad – sisesta tööle võetava töötaja ametinimetus ning eeldatav töötasu ilma
maksuta
5
Summade sisestamine
Lahtrid, kuhu saab summasid sisestada on valged. Mitteredigeeritavad lahtrid on hallid.
Sisesta vastavad summad konto-perioodi kohta, salvestamiseks vajuta .
Peale salvestamist muutuvad sinised summad mustaks.
Sisestada saab ka kvartaalset või aasta summat.
Peale summa sisestamist avaneb dialoogiaken, kus tuleb määrata, mis alusel summa
6
jaotada.
- vastavalt olemasolevatele proportsioonidele
- vastavalt eelmise aasta proportsioonidele
- jaota võrdselt
- vastavalt valitud kaaludele (ainult
kvartaalsete summade puhul)
Avamine - vali lahter ja vajuta paremat hiireklahvi, avaneb hüpikmenüü.
7
Copy-Paste > Välja(de) kopeerimine. Vali lahter(id), mida kopeeritakse, ava hüpikmenüü ja
Copy; aseta need lahtritesse, kuhu kopeerida, ava hüpikmenüü ja vali Paste.
Ilma dialoogiaknata saab sama teha kasutades Ctrl+C ja Ctrl+V kombinatsioone. Clear-
nullib valitud välja(d). Copy Forvard > Copy to End – kopeerib välja väärtuse ajaperioodide
lõpuni.
Copy Forvard > Advanced – kopeerib väärtuse vastavalt valitud kriteeriumitele
Value- kopeeritav väärtus
Copy until – kopeerib kuni töölehe viimase perioodini (Plan), aasta lõpuni (Year), kvartali
lõpuni (Qtr).
Kopeeritava väärtuse suurendamine või vähendamine:
1. Increment by Percent -suurendab iga perioodi väärtust % võrra
2. Increment by Value - suurendab iga perioodi väärtust summa võrra
3. Decrement by Percent - vähendab iga perioodi väärtust % võrra
4. Decrement by Value - vähendab iga perioodi väärtust summa võrra
Stop at 0 – lõpeta vähendamine, kui väärtus on jõudnud nullini (ei teki negatiivseid
summasid).
8
Adjust – summa jaotamine üle valitud lahtrite.
Vali piirkond, kuhu sisestatud summa jaotada, ava hüpikmenüü ja Adjust
Avaneb dialoogiaken
Vali soovitud variant ja sisesta jaotatav summa ning vajuta Apply
• Jaotus vastavalt olemasolevatele proportsioonidele (Change proportsionally by)
Kui valitud lahtrites on juba summad, toimub proportsionaalne jaotus nende
alusel ja jaotatav summa liidetakse olemasolevatele summadele.
9
• Joata võrdselt (Change evenly by). Jaotatav summa liidetakse
olemasolevatele summadele)
• Valitud väärtuste suurendamine/vähendamise summa/protsendi võrra
Increment by Percent -suurendab väärtust % võrra
Increment by Value - suurendab väärtust summa võrra
10
Decrement by Percent - vähendab väärtust % võrra
Decrement by Value - vähendab väärtust summa võrra
Add Note - märkmete lisamine lahtrile.
Vali lahter, ava hüpikmenüü ja Add Note.
Märkmetega väljadele tekib paremale ülesse nurka punane kolmnurk
Märkmete vaatamiseks vali lahter, ava hüpikmenüü ja Edit Note.
Show and Hide -töölehel nähtavate perioodide seadistamine.
Ava hüpikmenüü, vali Show and Hide. Vali iga aasta kohta veerud (Kuud, Kvartal,
Aasta), mida töölehel kuvatakse/ei kuvata. Aastate valik dialoogiaknas sõltub
peakasutaja poolt määratud eelarveperioodist.
11
Tööriba käsud
Clear All Edits- kustutab kõik peale viimast salvestamist tehtud muudatused
Save - Sisestatud andmete salvestamine
Printable View - töölehe avamine/salvestamine Exceli formaadis
Refresh Sheet – töölehe andmete värskendamine
Copy, Cut, Paste - kopeeri, lõika, aseta käsud -
Spliti (eelarvekonto detailrea) lisamine, kustutamine, ümbernimetamine
Võimaldab kasutajal lisada eelarvekontole detailridu. Detailridade summad
summeeritakse eelarvekonto reale.
KINNITATUD
RMK juhatuse 11.09.2012
otsusega nr 1-32/62
Lisa 2
RMK eelarve koostamise protseduuri juurde
Eelarvete koostamise ja täitmise eest vastutavad töötajad
Kood Struktuuriüksus Nimi Ametinimetus
RMK RMK Aigar Kallas Juhatuse esimees
MHLD Metsahalduse tegevusvaldkond Tiit Timberg Juhatuse liige
1702 Maakorraldustalitus Tiit Timberg Juhatuse liige
1703 Metsakasvatusosakond Toomas Väät Metsakasvatuse peaspetsialist
1704 Looduskaitseosakond Kristjan Tõnisson Looduskaitse peaspetsialist
1705 Metsaparandusosakond Toomas Kivisto Metsaparanduse peaspetsialist
1706 Jahindusosakond Kalev Männiste Jahinduse peaspetsialist
171A Alutaguse metskond Koidu Simson Metsaülem
171B Harjumaa metskond Andrus Kevvai Metsaülem
171D Hiiumaa metskond Lembit Lühi Metsaülem
171E Ida-Virumaa metskond Alar Süda Metsaülem
171G Järvamaa metskond Peeter Puhke Metsaülem
171H Jõgevamaa metskond Avo Jürissaar Metsaülem
171K Läänemaa metskond Tanel Ehrpais Metsaülem
171L Lääne-Virumaa metskond Eerik Väärtnõu Metsaülem
171M Põlvamaa metskond Andres Sepp Metsaülem
171N Pärnumaa metskond Heiki Ärm Metsaülem
171O Raplamaa metskond Margus Emberg Metsaülem
171P Saaremaa metskond Marko Trave Metsaülem
171R Tartumaa metskond Toomas Haas Metsaülem
171S Valgamaa metskond Risto Sepp Metsaülem
171T Viljandimaa metskond Elor Ilmet Metsaülem
171U Võrumaa metskond Agu Palo Metsaülem
171V Vändra metskond Jaan Kägu Metsaülem
1772 Metsakorraldustalitus Veiko Eltermann Talituse juhataja
MMAJ Metsamajanduse tegevusvaldkond Tavo Uuetalu Juhatuse liige
1801 Metsamajandusosakond Rainer Laigu Metsamajanduse peaspetsialist
1821 Edela regioon Aivar Laud Regiooni juht
1831 Kagu regioon Raivo Võlli Regiooni juht
1841 Kirde regioon Avo Siilak Regiooni juht
1850 Metsaparandustalitus Margus Reimann Talituse juhataja
1860 Puiduenergeetikatalitus Erkki Etverk Talituse juhataja
1870 Looduskaitsetalitus Kristo Kokk Talituse juhataja
MTUR Puiduturustuse tegevusvaldkond Ulvar Kaubi Puiduturustusosakonna juhataja
1901 Puiduturustusosakond Ulvar Kaubi Puiduturustusosakonna juhataja
1903 Puidumõõtmistalitus Terje Sein Talituse juhataja
TAIM Taimla- ja seemnemajandusosakond Esko Krinal Taimla-ja seemnemajanduseosakonna juhataja
LOOD Loodushoiu osakond Marge Rammo Loodushoiuosakonna juhataja
KESK Administratsioon Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht
4074 Administratsiooniosakond Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht
4075 Riigihangete osakond Reimo Kõps Osakonna juhataja
4077 Personaliosakond Ülle Pällo Osakonna juhataja
4078 Õigusosakond Mare Hiiesalu Osakonna juhataja
4080 Riigimetsa Majandamise Keskus Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht
4081 Juhatus Tavo Uuetalu Juhatuse liige
4083 IT-osakond Jaan Schults Osakonna juhataja
4084 Kommunikatsiooniosakond Mari-Liis Kitter Osakonna juhataja
4085 Siseaudititalitus Piret Lantin Talituse juhataja
4086 Kinnisvaraosakond Andrus Lauren Osakonna juhataja
4087 Dokumendihaldusosakond Elisabeth Ivask Osakonna juhataja
4088 Finantsosakond Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht
4089 Nõukogu Tavo Uuetalu Juhatuse liige
SAGA Sagadi metsakeskus Krista Keedus Juhataja
KINNITATUD
RMK juhatuse 11.09.2012. a
otsusega nr 1-32/62
Lisa 3
RMK eelarve koostamise protseduuri
juurde
RMK 2013. a eelarve koostamise ajakava
Tähtaeg Tegevus
1.oktoober Finantsosakonnas seadistatakse eelarve mudelid, koostatakse juhendid ja algab eelarve projektide sisestamine AP'sse ning eelarve tabelitesse
11.oktoober Metsamajandusosakond annab puiduturustusosakonnale sortimentide nimekirja
29.oktoober Metsamajandusosakond annab taimla- ja seemnemajandusosakonnale 2013. aasta taimede vajaduse
29.oktoober Puiduturustusosakond arvestab tulu eelarve ja sisestab selle AP'sse
30.oktoober Investeeringute eelarve AP's. Projektid ja seletuskirjad olemas
5.november Eelarvete koond koos AP's. Projektid ja seletuskirjad olemas
5-9.november Eelervete kaitsmise koosolek - juhatus, tegevusvaldkondade juhid, osakondade ja talituste juhatajad.
13.november Finants- ja administratsioonijuht esitab RMK koondeelarve ja eelarve seletuskirja juhatusele.
13-15.november Vajadusel muudatuste tegemine ja uute seletuskirjade koostamine
30.november Juhatuse esimees esitab koondeelarve heakskiitmiseks nõukogule
KINNITATUD
RMK juhatuse 11.09.2012. a
Otsusega nr 1-32/62
RMK 2013. a EELARVE
KOOSTAMISE PROTSEDUUR
2012
2
Sisukord:
1 Eelarve koostamise põhimõtted ......................................................................................... 3
2 Eelarve koostamise tegevuste järjekord ............................................................................. 4
3 Metsakasvatuse tegevusvaldkonna eelarvete koostamine .................................................. 4
3.1 Metsamajandus ........................................................................................................... 4
3.2 Metsahaldus ................................................................................................................ 8
3.3 Puiduturustus .............................................................................................................. 9
4 Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond ............................................................... 11
5 Loodushoiu tegevusvaldkond ........................................................................................... 13
5.1 Loodushoiuosakond ................................................................................................. 13
5.2 Sagadi metsakeskus .................................................................................................. 15
6 Valdkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud ......................... 16
7 Administratsiooni ehk üldhalduskulud ............................................................................. 18
8 Reservfond ........................................................................................................................ 20
9 Sihtfinantseerimene .......................................................................................................... 20
10 Kapitaalmahutuste eelarvestamine .................................................................................. 20
10.1 Metsamaaparandus ................................................................................................... 21
10.2 Tootmisvahendite soetamine (metsatehnika jm) ...................................................... 21
10.3 Infotehnoloogiaalased kapitaalmahutused ............................................................... 21
10.4 Transpordivahendite soetamine ................................................................................ 22
10.5 Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine ................................................................ 22
11 Eelarve muutmine ............................................................................................................. 23
12 Eelarvete täitmise jälgimine ............................................................................................. 23
3
1 Eelarve koostamise põhimõtted
Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) eelarve kinnitatakse nõukogu poolt eelarveaastaks
RMK arengukavaga püstitatud majandustegevuse suundade alusel.
Eelarve koosneb kasumieelarvest ja kapitaalmahutuste eelarvest.
RMK põhitegevusvaldkonnad on metsamajandus, metsahaldus, puiduturustus, taimla- ja
seemnemajandus ning loodushoid. Igale tegevusvaldkonnale koostatakse oma eelarve. Iga
tegevusvaldkonna kasumieelarve kajastab lisaks tegevuste läbiviimiseks vajaminevatele summadele ka
mahulisi näitajaid (kuupmeetrid, hektarid, müüdud metsataimede arv jne), mis on selle konkreetse
tegevusvaldkonna tegevuste kavandamise aluseks. Põhitegevusvaldkonna eelarvetele lisaks
koostatakse administratsiooni koondeelarve, mis sisaldab endas tugifunktsioonide eelarveid. RMK
koondeelarve saadakse tegevusvaldkondade eelarvete ja tugifunktsioonide eelarve konsolideerimisel.
Eelarvete koostamist juhendab finantsosakond ja selleks kasutatakse eelarvestamise tarkvara
”Adaptive Planning”. (Eelarve sisestamise juhend Lisa 1)
RMK struktuuriüksustes eelarve koostamise ja täitmise eest vastutavad ametikohad.
Eelarve Koostaja
RMK koondeelarve
Kasumieelarve
Kapitaalmahutuste eelarve
Juhatus, finants- ja administratsioonijuht
Metsamajanduse tegevusvaldkonna
koondeelarve
Metsamajandusosakonna eelarve
Metsamajandusregiooni eelarve (3)
Metsaparandustalituse eelarve
Looduskaitsetalituse eelarve
Puiduenergeetikatalituse eelarve
Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht)
Metsamajanduse peaspetsialist
Regiooni juht
Talituse juhataja
Talituse juhataja
Talituse juhataja
Metsahalduse tegevusvaldkonna
koondeelarve
Metsakasvatusosakonna eelarve
Metsaparandusosakonna eelarve
Looduskaitseosakonna eelarve
Jahindusosakonna eelarve
Metskondade eelarved (17)
Metsakorraldustalituse eelarve
Maakorraldustalituse eelarve
Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht)
Peaspetsialist
Peaspetsialist
Peaspetsialist
Peaspetsialist
Metsaülemad
Talituse juhataja
Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht)
Puiduturustuse tegevusvaldkonna
koondeelarve
Puiduturustusosakonna eelarve
Puidumõõtmistalituse eelarve
Puiduturustusosakonna juhataja
(tegevusvaldkonna juht)
Osakonna juhataja
Talituse juhataja
Taimla- ja seemnemajanduse
tegevusvaldkonna koondeelarve
Taimla eelarve (8)
Seemnemajanduse eelarve
Taimlamajanduse osakonna eelarve
Tartu puukooli eelarve
Taimla- ja seemnemajandusosakonna
juhataja (tegevusvaldkonna juht)
Taimekasvatuse juht
Seemnemajanduse tootmisjuht
Osakonna juhataja
Seemnemajanduse tootmisjuht
Loodushoiu tegevusvaldkonna koondeelarve
Loodushoiuosakonna eelarve
Loodushoiuosakonna juhataja
(tegevusvaldkonna juht)
Osakonna juhataja
4
-Loodushoiuosakonna tegevusüksuste
eelarved (13-18)
-Loodushoiuosakonna strateegilise tasandi
eelarve
Sagadi metsakeskuse eelarve
Oakonna juhataja
Osakonna juhataja
Metsakeskuse juhataja
Nõukogu eelarve
Juhatuse eelarve
Administratsiooni koondeelarve
Administratsiooniosakonna eelarve
Finantsosakonna eelarve
Dokumendihaldusosakonna eelarve
Kinnisvaraosakonna eelarve
IT osakonna eelarve
Kommunikatsiooni osakonna eelarve
Personaliosakonna eelarve
Riigihangete osakonna eelarve
Siseaudititalituse eelarve
Õigusosakonna eelarve
Juhatuse liige
Juhatuse liige
Finants- ja administratsioonijuht
Finants- ja administratsioonijuht
Finants- ja administratsioonijuht
Osakonna juhataja
Osakonna juhataja
Osakonna juhataja
Osakonna juhataja
Osakonna juhataja
Osakonna juhataja
Talituse juhataja
Osakonna juhataja
RMK struktuuri järgne ametikohale vastavate eelarve eest vastutavate isikute nimekiri on
toodud Lisas 2
2 Eelarve koostamise tegevuste järjekord
Eelarve koostamise ajakava kinnitab juhatuse esimees hiljemalt 17. septembriks 2012. a.
Finantsosakond valmistab igale valdkonnale ette eelarve koostamise tabelid.
Struktuuriüksuste juhid sisestavad eelarve planeerimise rakendusse (Adaptive Planning, edaspidi AP)
struktuuriüksuse eelarveprojekti, mille kinnitab valdkonna juht. Struktuuriüksuste eelarveprojektidest
moodustuvad valdkondade eelarveprojektid, mille kinnitab juhatus.
Juhatuse poolt heaks kiidetud valdkondade eelarvete lisaks esitatakse valdkondade seletuskirjad
finants- ja administratsioonijuhile, kes koostab RMK koondeelarve seletuskirja. RMK koondeelarve
esitatakse juhatuse poolt nõukogule kinnitamiseks. Koondeelarves sisalduv siseaudititalituse eelarve
kinnitatakse eraldi nõukogu otsusega.
Peale RMK koondeelarve kinnitamist nõukogu poolt kinnitab juhatus tegevusvaldkondade eelarved.
Tegevusvaldkonna juht edastab kõikide tema haldusalas olevate struktuuriüksustele oma eelarved.
3 Metsakasvatuse tegevusvaldkonna eelarvete koostamine
3.1 Metsamajandus
Metsamajanduse valdkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde
korraldaja riigimetsas.
Metsamajanduse tegevusvaldkonna eelarve koosneb metsamajanduse regioonide koondeelarvest
(Edela, Kagu ja Kirde regioon), metsamajandusosakonna, metsaparandustalituse,
puiduenergeetikatalituse ja looduskaitsetalituse eelarvest.
Metsamajanduse valdkonna struktuuriüksuste eelarve täitmise eest vastutavad struktuuriüksuste juhid:
regioonide juhid, talituste juhatajad. Koondeelarve eest vastutab juhatuse liige. Metsamajanduse
eelarve koostamise aluseks on regioonide poolt koostatavate tööde nimekirjad ja planeeritud tööde
mahud.
5
Tulud
Muude kaupade ja teenuste müük metsanduses (1.2)
Maapinna ettevalmistamine ja külvi teenus (1.2.1): Maapinna ettevalmistamine külviks. RMK
osutab teenust ka väljaspool RMK haldusala. Eelarvestatakse vastavalt tellimustele.
Metsaparanduse rajatiste hooldamine (1.2.3): Metsaparandustalituse tellimusel tehtavad
hooldustööd - kuivendusobjektide, kraavide, truupide, sildade, parklate ja muude metsamajanduslike
rajatiste hoolduse, remondi ja uuendustööd. Eelarvestatakse vastavalt tellimustele.
Kulud
Metsamaterjali varumise kulud (5.2.1.1)
Uuendusraie (5.2.1.1.1): Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist.
Teatud vanuse juures väheneb metsa juurdekasv ja maapinna tootlikus jääb kasutamata. Raievanused
erinevad sõltuvalt mulla headusest ja puuliigist. Metsamajandamise eeskirjas on ära toodud lubatud
raievanused uuendusraiel puuliikide kaupa, lisaks on võimalus raiuda puistu peapuuliigi diameetri
järgi. Uuendusraie jaguneb erinevateks raieteks, peamiselt lähtuvalt sellest, kuidas on planeeritud
taasmetsastamine või sätestatud kehtivatest piirangutest. Lageraie korral raiutakse aasta jooksul maha
kõik puud, jäetakse kasvama üksikud säilikpuud ja vajadusel seemnepuud. Turberaie korral raiutakse
puistu järkude kaupa aastakümnete jooksul. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha)
ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.
Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Harvendusraie (5.2.1.1.2): Harvendusraie eesmärgiks on puude kasvutingimuste parandamine
harvendamise teel Esimene harvendusraie toimub 25 – 40 aastases puistus. Harvendusraiel võetakse
esmajärjekorras maha haiged, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud ning puud, mis takistavad teiste
kvaliteetsemate puude kasvu ning puud, mis uuendusraie ikka ei jõua. Kulu eelarvestatakse tuginedes
mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav
hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu
kulu).
Sanitaarraie ja muud raided (5.2.1.1.3): Sanitaarraietega raiutakse surnud puud, samuti
nakkusallikaks olevad või kahjurite paljunemist soodustavad, haiged või hukkunud puud. Sanitaarraiet
tohib teha mis tahes vanusega metsas määral, mis ei kahjusta metsa bioloogilist mitmekesisust, kuna
hukkunud puud on elupaigaks paljudele loomadele, taimedele ja seentele. Sanitaarraieks loetakse ka
oma ülesande täitnud lageraielangile jäetud seemnepuude raiumist. Kulu eelarvestatakse tuginedes
mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav
hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu
kulu).
Raadamine (5.2.1.1.4): Metsa raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui
metsa majandamiseks. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta
keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.
Metsamaterjali varumisega kaasnevad kulud (5.2.1.1.5): Langi ettevalmistamise kulu.
Eelarvestatakse proportsionaalselt raie kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt.
Raidmete varumine (5.2.1.2): Raie lankidelt okste ja latvade kokkuvedu. Maht leitakse uuendusraide
raiete nimekirjast sobilike raielkankide valikuga. Maht eelarvestatakse proportsionaalselt raielangi
mahust, eelmise aasta osakaalule vastavalt.
6
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta.
Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.
Tüveste varumine (5.2.1.3): Tüvesed on puud, millest ei ole võimalik toota sortimente ning mida
raiumisel ei laasita. Tüveseid varutakse teede ja kraavi äärest ja peenikese metsa raadamisel.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta.
Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.
Logistika (5.2.2)
Metsamaterjali väljavedu (5.2.2.1): Metsamaterjali vedu vahelaost vahelaoni või vahelaost kliendini.
Kogus planeeritakse lähtuvalt varumise mahtudest ja veokuu mahtudest ning RMK poolt korraldatava
veo osakaalu alusel.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule m3 kohta.
Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning
RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Metsamaterjali väljaveoga kaasnevad kulud (5.2.2.2): Lumekoristus, teede täitmine,
ümbersorteerimine. Eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali väljaveo kuludega, eelmise
aasta osakaalule vastavalt.
Metsauuendus (5.2.3.1)
Maapinna ettevalmistamine (5.2.3.1.1): Maapinna ettevalmistus taimede istutamiseks või külviks.
Metsakasvataja otsustab tuginedes maatüki kõlblikkusele, mida sinna istutatakse ja kas selleks on vaja
maapind ette valmistada.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta.
Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning
RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Metsauuenduse rajamine (5.2.3.1.2)
1) Metsa külvamine (5.2.3.1.2.1): metsa kasvatamine seemnest. Külvamine õnnestub kuivemates ja
vähese rohukasvuga metsatüüpides. Metsa külvi mahud otsustab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse
tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse
prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu
(palk, kütus, muu kulu).
2) Metsa istutamine (5.2.3.1.2.2): metsa kasvatamine seemnetest ja istikutest. Istutatud mets sirgub
kiiremini, sest taimed on tavaliselt 2-4 aasta vanused ning paremini on tagatud kvaliteetsema puistu
kasvamine. Metsa istutamise mahud puuliigiti ja seadu otsustab matsakasvataja. Kulu eelarvestatakse
tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse
prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu
(palk, kütus, muu kulu).
LUK (5.2.3.1.2.3)
1) LUK külvamine (5.2.3.1.2.3.1): Loodusliku uuenduse kaasaaitamine külvi teel. Kasutatakse
juhtudel, kui raielank on ise ebapiisavalt uuenenud, taimedeta kohtadesse külvatakse juurde. Mahu
määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta
keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.
2) LUK istutamine (5.2.3.1.2.3.2): Loodusliku uuenduse kaasaaitamine istutamise teel. Kasutatakse
juhtudel, kui raielank on ise ebapiisavalt uuenenud, taimedeta kohtadesse istutatakse juurde. Mahu
7
määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta
keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.
Metsauuenduse kasvatamine (5.2.3.1.3)
1) Metsauuenduse täiendamine (5.2.3.1.3.1): Uute taimede istutamine aladele kus eelnevalt istutatud
või külvatud taimed on hukkunud. Mahu määrab metsakasvataja.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta.
Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning
RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
2) Metsauuenduse hooldamine (5.2.3.1.3.2): Peapuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja
võsast. Maht prognoositakse eelmiste aastate metsauuenduse mahtude alusel metsakasvatusjuhi poolt.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta.
Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning
RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Noorendike hooldamine (5.2.3.2): Puistu liigilise koosseisu kujundamine ja peapuuliigi
kasvutingimuste parandamine puistu harvendamise teel. Maht prognoositakse metskonna nimekirja
(ha) alusel. Mahu määrab metsakasvataja.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta.
Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning
RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Harvendusraie (mittelikviidne) 5.2.3.4: Tegemata jäänud noorendike parandamine harvendusraie
ealises puistus. Metskond koostab harvendusraie nimekirja, millest regioon määrab harvendusraie
tehnoloogia. Juhul, kui puistust ei ole mõttekas metsamaterjali varuda, määratakse puistu
mittelikviidseks harvendusraideks. Mahu määrab metsakasvataja.
Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta.
Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning
RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Metsaparandus (5.2.4)
Kraavid (5.2.4.1): RMK’l on kohustus vastavalt Maaparandusseadusele hoida korras ja toimimas oma
maaparandussüsteemid metsas. Süsteeme hooldatakse 5-7 aasta järel. Kulu eelarvestatakse tuginedes
mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav
hinnamuut km kohta.
Teed (5.2.4.2): Vastavalt Keskkonnaministri määrusele on RMK’l kohustus hoida korras ja
liigeldavad oma haldusalas olevad metsateed. Kulu prognoositakse metskondade poolt läbiviidud
inventuuri tulemusel, mille alusel metsaparandustalitus koostab tööde plaani. Kulu eelarvestatakse
tuginedes mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav
hinnamuut km kohta.
Karjääride majandamine (5.2.4.3): Karjääride hooldus- ja remonditööd. Kulu eelarvestatakse
vastavalt kattematerjali vajadusele ning prognoositavale töö hinnale. Kulu eelarvestatakse tuginedes
kattematerjali vajadusele ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse
prognoositav hinnamuut km kohta.
Metsakaitse (5.2.5): Tulekaitse ribade hooldamine, mahu tellib metsahaldusosakond metskonna
põhiselt. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule km
kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Tuletõrje veevõtukohtade korrastamine ja
juurdepääsuteede rajamine ning korrastamine. Juurepessu tõrjeks ROTSTOPi ostmise kulu. Mahu
prognoos tugineb vegetatsiooni perioodil kuusikutes läbiviidavale raiemahule.
Eelarvestatakse metsahaldusosakonna tellimuse põhjal.
8
Muud kulud metsanduses (5.2.6): Regiooni poolt müüdavate teenuste teostamise kulud. Sinna alla
kuuluvad: metsamaterjali transporditeenuse osutamine, raieteenuse osutamine harvesteri ja saega,
kokkuveoteenuse osutamine forvarderi ja põllutraktoriga, noorendike hooldamine, maapinna
ettevalmistamise teenus, külvi teenus, võsa raiumine liinide kaitsevööndis, istutamisteenus,
metsauuenduse hooldamisteenus, põllumajandusteenus, lumelükkamine, teede hooldamis- ja
remonditeenus, kraavide hooldamis- ja remonditeenus. Kulu eelarvestatakse tuginedes MPT poolt ette
antud mahule ha ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav
hinnamuut.
Puiduenergeetika (5.2.7)
Hakkimine (5.2.7.1.1): Puidu hakkimine. Maht prognoositakse vastavalt müügilepingule (t). Mahu
määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (t) ning eelmise aasta
keskmisele kulule t kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut t kohta.
Hakkpuidu vedu (5.2.7.1.2): Maht prognoositakse vastavalt müügilepingule (t). Mahu määrab
metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (t) ning eelmise aasta keskmisele
kulule t kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut t kohta.
Hakkpuidu tootmisega seotud kulud (5.2.7.1.3): Eelarvestatakse proportsionaalselt puidu hakkimise
kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt.
Hakkpuidu laoplatsi kulud (5.2.7.2): Laohoidjate tööjõukulud, laoplatsi rent, tellitud mõõtmise kulu
jms. Eelarvestatakse proportsionaalselt puidu hakkimise kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt.
Looduskaitse tööde kulu (5.2.8): Keskkonnaameti tellimusel tehtavate tööde kulu (puisniitude
niitmine). Eelarvestatakse proportsionaalselt looduskaitse tuludega, eelmise aasta osakaalule
vastavalt. LKT tegevuseks vajalikud sisseostetud teenused ning kaubad eelarvestatakse koos
käibemaksuga (20%).
Metsamajanduse valdkonna tootmise juhtimiskulude eelarve koostatakse vastavalt punktile 6.
3.2 Metsahaldus
Metsahalduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on tagada kõigi metsa mitmekülgse kasutamisega
seonduvate huvide arvestamine metsa majandamisel. Metsahalduse valdkond vastutab metsaressursi
arvestuse, metsakasvatuse- ja kasutuse planeerimise/hindamise ning metsa väärtuse/tootlikkuse
suurendamise eest.
Metsahalduse tegevusvaldkonna eelarve sisaldab metskondade, metsakasvatusosakonna,
metsaparandusosakonna, looduskaitseosakonna, jahindusosakonna, metsakorraldustalituse ja
kinnisvara korraldamise talituse eelarveid.
Metsahalduse tegevusvaldkonna koondeelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab juhatuse liige.
Metskondade eelarvete koostamise ja eelarve täitmise eest vastutavad metsaülemad.
Metsakasvatusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab metsakasvatuse peaspetsialist.
Metsaparandusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab metsaparanduse peaspetsialist.
Kinnisvara korraldamise talituse eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab talituse juhataja.
Jahindusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab jahinduse peaspetsialist.
Looduskaitseosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab looduskaitse peaspetsialist.
9
Tulud
Raieõiguse müük (1.1.1.1): Sanitaarraie raieõiguse müük kliendile. Klient ostab raieõiguse
konkreetsele ettevalmistatud sanitaarraielangile. Metsa raie ja äravedu on kliendi enda korraldada.
Raieõiguse müügimahu hindab metsahaldus (m3). Igale langile arvutatakse väärtus (sortimendi m3
korda hind sortimendi järgi lahutatud ülestöötamiskulu). Sortimendi mahu kinnitab PTO juhataja
käskkirjaga. Ülestöötamiskulu annab metsahaldus (RMK perioodi keskmine hind). Eelarvestatakse
tuginedes turu nõudlusele.
Muude metsasaaduste müük (1.1.1.6): Jõulukuuskede müük. Eelarvestatakase tuginedes
prognoosidele.
Raidmete müük raiesmikelt (1.1.1.7): Eelarvestatakse tuginedes eeldatavatele mahtudele ning turu
nõudlusele.
Metsakasvatuse tulud (1.3)
Hoonestusõiguse ning kasutusõiguse tasu. Eelarvestatakse tuginedes prognoosidele.
Muud äritulud (4)
Käimasolevate või algavate projektide sihtfinantseerimised. Eelarvestatakse vastavalt projektide
eelarvetele.
Kulud
Metsakasvatuse kulud (5.3.1)
Metsakaitse ja metsavalvekulud (5.3.1.1): Prügikoristuskulud, reserv erakorralisteks
prügikoristuskuludeks ning piirisihtide puhastamise/tähistamise kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes
planeeritavade tööde mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse
võetakse ka prognoositav hinnamuutus ha kohta.
Tulevalve seirejaama kulud (mobiilside masti paigutatud kaamera). Seirejaama kulu moodustavad
mastide rent, töötajate palgakulud ning hoolduskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta
keskmisele kulule seirejaama kohta. Tuletõrje veevõtukohtade viitade tellimine ning paigaldus.
Eelarvestatakse vastavalt prognoositud kulule viida kohta.
Muud kulud metsahalduses (5.3.1.2): Projektipõhised kulud. Eelarvestatakse vastavalt
kavandatavatele projektidele. LKO tegevuseks vajalike sisseostetavate teenuste ning kaupade kulud
eelarvestatakse koos käibemaksuga (20%).
Maamaks (5.3.2)
Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele liidetakse aasta jooksul
täiendavalt ülevõetud maa maamaks.
Maakorralduse kulud (5.3.3)
Maade vormistamisel maakorralduslikeks toiminguteks tehtavad kulutused. Toimingute mahu määrab
juhatus. Kulu eelarvestatakse toimingute mahu ning eelmise aasta ühe toimingu keskmise kulu alusel.
Metsahalduse valdkonna juhtimiskulude eelarve koostatakse vastavalt punktile 6.
3.3 Puiduturustus
Puiduturustuse tegevusvaldkonna eesmärgiks on realiseerida parimatel võimalikel tingimustel
riigimetsast raiutav metsamaterjal ning muud varutavad puidulised metsasaadused.
10
Puiduturustuse tegevusvaldkonna eelarve koosneb puidumõõtmistalituse ja puiduturustusosakonna
eelarvest.
Puiduturustuse tegevusvaldkonna koondeelarve ja puiduturustusosakonna eelarve koostamise ja
eelarve täitmise eest vastutab puiduturustusosakonna juhataja. Puidumõõtmistalituse eelarve
koostamise ja täitmise eest vastutab talituse juhataja.
Tulud
Metsakasutuse tulud (1.1.1)
Raieõiguse müük (1.1.1.1): Raieõiguse müük kliendile enampakkumise korras. Klient ostab
raieõiguse konkreetsele ettevalmistatud langile. Metsa raie ja äravedu on kliendi enda korraldada.
Eelarvestatakse tuginedes turu nõudlusele.
Metsamaterjali müük (1.1.1.2): Metsamaterjali müük moodustab RMK kogutuludest suurima osa.
Puitu müüakse peamiselt kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel, vähem eelläbirääkimistega
pakkumisel ja enampakkumisel. Metsamaterjali müügitulu eelarvestatakse tuginevalt raiemahu
prognoosile (sortimentide kaupa) ning turu hinnastatistikale ja -trendile. Samuti võetakse arvesse juba
kehtivaid lepinguid ning seal fikseeritud mahtu ning hinda.
Raidmete müük (1.1.1.3): Oksad, ladvad, raiutav võsa. Eelarve koostatakse kehtivatele lepingutele
ning prognoositava täiendava nõudluse alusel.
Hakkpuidu müük (1.1.1.4): Hakkpuitu toodetakse okstest, latvadest, võsast ja metsamaterjalist.
Hakkpuitu metsamaterjalist müüakse juhul, kui hakkpuidu hind turul on kõrgem kui metsamaterjalina
müües ning kui metsamaterjali nõudlus ei ole piisav. Eelarve koostatakse kehtivate lepingute ning
prognoositava täiendava nõudluse alusel.
Metsamaterjali veo- ja ekspedeerimisteenuste müük (1.1.1.5): Paberipuidu vedu vahelaost kliendi
lattu. Maht ja teenuse hind on sätestatud lepingus.
Kulud
RMK turustuskulud
Puidumõõtmine (5.1.1.1)
Puidumõõtmise teenus: Teenus mis on puidumõõtmistalituse poolt sisse ostetud detailse
kontrollmõõtmise läbiviimiseks. Teenust ostetakse RMKle kokkuveo- ja puidutransporditeenust
osutavatelt ettevõtetelt. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise
perioodi osakaalu aluseks võttes.
Ostetud puidumõõtmise teenus (5.1.1.1.2.1): Teenus mida kasutatakse väljaspool RMK haldusala
(sadamad). Teenus ostetakse sisse juhul kui lepingus on ette nähtud puidumõõtmine (sadamas enne
laevale tõstmist) ning juhul kui osapoolte vahel tekib lahkarvamus puidu koguse suhtes. Kulu
eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks
võttes.
Ostetud laboriteenus (5.1.1.1.2.2): eelarvestatakse vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale.
Ostetud laoteenus (5.1.1.2): Puidu ladustamise teenus laoplatsidel. Puitu ladustatakse väljaspool
RMK haldusala (lepingupartnerite juures) juhul, kui konkreetsel ajahetkel väljaveetud puidu kogus
ületab lepingus ettenähtud koguse ja kui on teada, et järgmisel perioodil ei ole muidu võimalik puitu
11
lepingujärgselt tarnida. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise
perioodi osakaalu aluseks võttes.
Puidu sorteerimine kliendi laos (5.1.1.3): Klient sorteerib tema lattu toodud puidukogused. RMK
kompenseerib kliendile väljasorteeritud ja tagastamisele kuuluva puidu koguse. Hind m3 on
fikseeritud lepingus. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise
perioodi osakaalu aluseks võttes.
Sadamateenused (5.1.1.5): Laevade laadimisega seotud kulud. Puidu transport sadamasse ja laevale
laadimine. Sätestatud lepingus. Kulu eelarvestatakse lepingu mahtu (m3) ning prognoositavat kulu
m3’le aluseks võttes.
Metsamaterjali ost (5.1.3): Metsamaterjali ost müügitegevuse laiendamiseks ja müügivõimaluste
suurendamiseks. Eelarvestatakse vastavalt prognoositavale vajadusele.
Puiduturustuse valdkonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 6.
4 Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond
Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkonna ülesandeks on korraldada töö selles valdkonnas nii, et
nii era- kui riigimetsad saaksid kvaliteetset metsauuendusmaterjali piisavas mahus ja
konkurentsivõimelise hinnaga.
Valdkonna eelarve kavandamisel eristatakse kolme tegevussuunda ja eelarve koostamise protsessi:
taimekasvatus, seemnemajandus ja ilupuude tootmine.
Valdkonna eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab taimla- ja seemnemajandusosakonna
juhataja. Taimekasvatuse eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab taimekasvatuse juht.
Seemnemajanduse ja ilupuude eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab seemnemajanduse
tootmisjuht. Taimla- ja seemnemajandusosakonna eelarve koosneb metsataimede tootmisega tegelevate taimlate
(Purila, Kullenga, Räpina, Rulli, Reiu, Iisaku, Haapsalu ja Sonda taimla), seemlate (Kullenga,
Viljandi, Räpina, Tartu, Sõmerpalu, Kuressaare) ja ilupuude kasvatamise (Tartu, Räpina) eelarvetest.
Tulud
Seemnete müügitulu (1.4.1.1)
Seemlaseemnete müük (1.4.1.1.1): Seemlaseeme on varutud seemnepuude istandustest ehk
seemlatest ja sellest kasvatatud puistud on tootlikumad ja parema kvaliteediga kui puistuseemned.
Seemlaseemet kasutatakse peamiselt taimede tootmiseks.
RMK taimla-ja seemnemajandusosakonna juhataja kavandab eelnevatel aastatel riigimetsas kasutatud
seemnete ja eeldatava seemnevajaduse alusel realiseeritavate seemnete mahu seemneliikide kaupa.
Seemlaseemneid turustatakse nii RMK siseselt kui ka väljaspool RMKd. Tulu eelarvestatakse
tuginedes metsamajanduse tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta.
Puistuseemnete müük (5.4.1.1.2): Puistuseeme on varutud kontrollitud metsalankidelt ja seda seemet
kasutatakse peamiselt metsakülvideks. Maht antakse ette metsamajandusosakonnast.
Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele
tulule kg kohta.
12
Istutusmaterjali müük (1.4.2.1)
Seemikute müük (1.4.2.1.1): Seemik on 1-2 aastane külvatud ja samas kohas kasvatatud taim. Tulu
eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule
kg kohta.
Istikute müük (1.4.2.1.2): Istik on seemikust kasvatatud (Koolitatud e. hõredamalt ümber istutatud)
3-4 aastane puittaim. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning
eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta.
Ilupuude müük (1.4.2.2): Ilupuude müügimaht prognoositakse sõltuvalt eelmise aasta müügimahtust.
Tulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele tulule istiku kohta.
Kulud
Seemnemajanduse kulud (5.4.1)
Noorte seemlate rajamine ja majandamine (5.4.1.1): Puude istutamise, kasvatamise ja
hooldamisega seotud kulud (n. palgakulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid). Kulu eelarvestatakse
tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele ha kohta. Arvesse võetakse
prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus,
muu kulu).
Tootvate seemlate majandamine (5.4.1.2): Puude kasvatamise ja hooldamisega seotud kulud (n.
palgakulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning
eelmise aasta tegelikele kuludele ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse
eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Seemnete varumine (5.4.1.3): Seemnete varumine seemlates ja metsas. Eelarvestatakse vastavalt
prognoositud mahule ning eeldatavale hinnale mahuühiku kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud
teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Käbide lüdimine (5.4.1.4): Käbidest seemnete eraldamine kuumutamise teel. Käbikuivati kulud
(elekter, küte, tööjõud). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele
kuludele mahuühiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut.
Seemnevarude haldamine ja seemnete müük (5.4.1.5): Seemnete laokulu ning pakendamise- ja
müügikulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule
mahuühiku kohta. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu
kulu).
Taimekasvatuse kulud (5.4.2)
Seemikute tootmine (5.4.2.1): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse
tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele mahuühiku kohta. Arvesse võetakse
prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus,
muu kulu).
Katmik (5.4.2.1.2.3): Kasvuhoonekulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning
eelmise aasta tegelikele kuludele katmiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut.
13
Väljakaevamine (5.4.2.1.3): Seemikute turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud
realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav
kulu muut.
Istikute tootmine (5.4.2.2): Siia kuuluvad istutamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse
tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse
prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus,
muu kulu).
Väljakaevamine (5.4.2.2.1.3): Istikute turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud
realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav
kulu muut.
Potitaimede tootmine (5.4.2.2.2): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse
tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse
prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus,
muu kulu).
Väljakaevamine (5.4.2.2.2.3): Potitaimede turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud
realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav
kulu muut.
Muude taimede tootmine (5.4.2.2.3): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu
eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse
võetakse prognoositav kulu muut.
Ilupuude tootmine (5.4.2.3): Kasvukohtade rajamine, hooldamine ning turustamine. Kulu
eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse
võetakse prognoositav kulu muut.
Ilupuude turustuskulud eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning
eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Eelarvestatakse eraldi
sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Istutusmaterjali transport kliendile (5.4.3): Taimede, istikute, seemikute ja ilupuude transport
kliendini. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele
kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut.
Taimla- ja seemnemajanduse valdkonna tootmise juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 6.
5 Loodushoiu tegevusvaldkond
5.1 Loodushoiuosakond
RMK loodushoiuosakonna ülesandeks on säästliku rekreatiivse looduskasutuse korraldamine
riigimetsas, arvestades looduse taluvuspiire ja säästes bioloogilist mitmekesisust.
Loodushoiuosakonna eelarve koosneb loodushoiuosakonna arvestusüksuste eelarvetest ning
loodushoiuosakonna strateegilise tasandi eelarvest. Arvestusüksuste nimekirja koostab valdkonna juht
võttes aluseks loodushoiu objektide loendi ning järgmiseks perioodiks kavandatavate projektide
loetelu.
Loodushoiuosakonna eelarve koostab ning selle eest vastutab loodushoiuosakonna juhataja. Osakonna
eelarve pannakse kokku alameelarvetest, mille koostavad LHO projektijuhid ning spetsialistid.
14
Tulud
IÜÕ objektide kasutamine (1.6.1.1): tulu telkimisalade-, metsamajade- ja ruumide kasutusest ning
parkimispiletite müügist. Eelarvestatakse täituvuse prognoosist ning kehtivatest hinnakirjadest
lähtudes.
Loodusteadlikkuse edendamine looduskeskustes (1.6.1.2): RMK looduskeskustes pakutavad
tasulised loodusharidusprogrammid. Eelarvestatakse prognoositavate mahtude põhjal.
Loodusmajade tulud (1.6.1.3): RMK loodusmajades pakutavad tasulised loodusharidusprogrammid.
Eelarvestatakse prognoositavate mahtude põhjal.
Loomapargi tulud (1.6.1.4): Elistvere loomapargi tulud. Eelarvestatakse külastatavuse prognoosist
ning kehtivatest hinnakirjadest lähtudes.
Koostööprojektid (1.6.1.5): Eelarvestatakse vastavalt lepingutele.
Muud tulud loodushoius (1.6.1.6): Sihtfinantseerimise tulud. Eelarvestatakse vastavalt lepingutele.
Kulud
Kõik loodushoiu valdkonna tegevuseks vajalikud sisseostetavate kaupade ja teenuste kulu
eelarvestatakse koos käibemaksuga (20%).
Loodushoiu objektide rajamine (5.6.1.2.1): Objektide ehitus ning renoveerimine puhke- ja
kaitsealadel. Eelarvestatakse tuginedes kasutuskorralduse kavale ning riigihangete tulemustele.
Loodushoiu objektide hooldus (5.6.2.2): Objektide hooldustööd puhke- ja kaitsealadel, puhke- ja
kaitsealadel koristustööd. Eelarvestatakse lähtudes külaliste seireraportitest ning objektide aastasest
keskmisest hoolduskulust eelmisel perioodil.
Loomasööt (5.6.1.3.1): Loomasööt Elistvere loomapargi loomadele. Eelarvestatakse tuginedes
loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta.
Loomade talitamine (5.6.3.2): Loomade hooldamisega seotud kulud Elistvere loomapargis.
Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta.
Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Veterinaarteenus (5.6.1.3.3): Veterinaarkulud Elistvere loomapargi loomadele. Eelarvestatakse
tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta.
Teavitamine (5.6.1.4): Teabepunktide, teabematerjalide, teabekogude soetamise ja haldamisega
seotud kulud ning ürituste korralduse ning ekspositsioonide kavandamisega seotud kulud.
Eelarvestatakse tuginedes külastajate seireraportile, ürituste arvule ning prognoositud kulule ürituse
kohta.
Loodusharidusprogrammid (5.6.1.5.1): Looduskeskuste ja loodusmajade programmide
läbiviimisega seotud kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes programmide mahule ning prognoositud
kulule programmi kohta.
15
Looduskeskuste/-majade haldamine (5.6.1.5.2): Loodusmajade ja looduskeskuste haldamisega
seotud kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes hoonete arvule ning prognoositud kulule hoone kohta
eelmisel perioodil.
Väikevahendite soetamine (5.6.1.6): Väikevahendid, mis on seotud loodushoiu otsese tegevusega.
Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.
Loodushoiuosakonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 6.
5.2 Sagadi metsakeskus
RMK Sagadi metsakeskuse ülesanneteks on keskkonna- ja loodushariduse propageerimine ning
turismiteenuste arendamine Sagadi mõisakompleksis.
Selleks toimivad metsakeskuses Sagadi looduskool, metsamuuseum koos mõisaajaloo
ekspositsiooniga, hotell ja restoran.
Sagadi metsakeskuse eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab metsakeskuse juhataja.
Tulud
Muuseumi külastus (1.5.1): Tulu piletite müügist. Eelarvestatakse tuginedes külastatavuse
prognoosile ning piletihinnale.
Loodusharidusprogrammid (1.5.3): Looduskeskuse poolt pakutavate õppeprogrammide müügitulu.
Eelarvestatakse vastavalt tegevusplaanile ning tellimustele.
Koolitus (1.5.4): Sagadi looduskooli poolt pakutav keskkonnakoolitus. Eelarvestatakse vastavalt
nõudluse prognoosile.
Majutamine (1.5.6): Majutus hotellis ja võõrastemajas. Eelarvestatakse vastavalt nõudluse
prognoosile ning hinnakirjale.
Toitlustamine (1.5.7): Toitlustamine Sagadis. Eelarvestatakse vastavalt täituvuse prognoosile
(majutus, seminarid, üritused).
Muud tulud (1.5.8): Muude tulude all kajastatakse muuseumi poe tulud, restorani tulud, sauna tulud
ning tulud vahendusteenusest. Eelarvestatakse tuginedes nõudluse prognoosile.
Kinnisvara rent (1.9.2): Tulud seminari ruumide rendist. Eelarvestatakse vastavalt nõudluse
prognoosile.
Kulud
Muuseumi haldamine (5.5.1): Muuseumi töötajate palgakulud. Eelarvestamisel võetakse arvesse iga
ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse
võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Arvesse võetakse ka planeeritud näituste,
ekspositsioonide koostamise ja fondidega seotud tegevuste mahud. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud
teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Väikevahendite soetamine (5.5.2): Väikevahendid, mis on seotud metsakeskuse otsese tegevusega.
Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.
16
Loodusharidusprogrammid (5.5.3): Looduskeskuse poolt pakutavate programmide kulud.
Eelarvestatakse tuginedes tellitud mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule. Eelarvestatakse eraldi
sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Koolitus (5.5.4): Sagadi looduskooli poolt pakutav keskkonnakoolitusega seotud kulud.
Eelarvestatakse tuginedes tellitud mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule. Eelarvestatakse eraldi
sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu kulu).
Majutus (5.5.5): Majutusteenuse pakkumisega seotud kulud. Eelarvestatakse proportsionaalselt
majutustuluga.
Toitlustamine (5.5.6): Toitlustamisteenusega seotud kulud. Eelarvestatakse proportsionaalselt
toitlustustuluga. Eelarvestatakse eraldi sisseostetud teenus ning RMK oma kulu (palk, kütus, muu
kulu).
Muu kulu (5.5.7): Kulud, mis on seotud vahendusteenuse osutamisega, saunakasutusteenuse
osutamisega, muuseumi poe ning restoraniga. Eelarvestatakse proportsionaalselt muude tuludega.
Reklaam (5.5.8): Kodulehe uuendus, reklaambukletid jm. Eelarvestatakse tegevusplaanist lähtudes.
Sagadi metsakeskuse juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 6.
6 Valdkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud
RMK tegevusvaldkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud sisaldavad endas
kulusid mis on küll seotud lõpptoodangu valmistamise ja teenuste osutamisega, kuid mida ei ole
võimalik või otstarbekas seostada konkreetse lõpptoodangu või teenuste osutamisega, s.h. töötasu-,
transpordi- ja majanduskulud. Siia alla kuuluvad metsamajanduse, metsahalduse, puiduturustuse,
loodushoiu ning taimla- ja seemnemajanduse juhtimiskulud.
Palgakulud (7.1)
Palgakulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide palgad. Arvesse võetakse iga
ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse
võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud.
Transpordikulu (7.2)
Transpordikulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide transport. Tööjuhtide
transpordi all kajastatakse nii kütusekulu kui hooldus- ja remonditööd. Eelarvestatakse prognoositava
mahu (km) ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel.
Administratsiooni puhul kajastatakse transpordikulu all autokompensatsioon. Eelarvestatakse kehtiva
kompensatsiooni summa või prognoositava km arvu ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi
(käskkiri) alusel.
Personaliseeritud majanduskulud (7.3.1)
Personalikulud (7.3.1.1): Tervisekontroll, vaktsineerimine. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast
vajadusest.
17
Ürituste korraldamine RMK töötajatele (7.3.1.3): Üritused töötajatele, n. sünnipäevad, jõulupidu.
Eelarvestatakse lähtuvalt plaanidest.
Töölähetused (v.a. koolituslähetused) 7.3.1.4: Töötajate komandeeringute kulud (majutuskulud,
päevarahad, sõidukulud). Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud
piirmäära alusel.
Nõupidamiste korraldamine (7.3.1.5): Nõupidamiste – ja koosolekute korraldamise kulud. Majutus,
toitlustamine, sõidukulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud
piirmäära alusel.
Rahvusvaheline koostöö (7.3.1.6): Liikmemaksud, osalusmaksud rahvusvahelistes ühendustes.
Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt.
Muud majanduskulud (7.3.2)
Hoonete majandamine (7.3.2.1): Äriüksuste hoonete hooldustööd, heakorratööd, kommunaalkulud
ning hooneid majandavate töötajate palgakulu. Palgakulu eelarvestamisel võetakse arvesse iga
ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Hoonete
haldamise kulud eelarvestatakse eelmise aasta kulu hoone kohta aluseks võttes. Vajadusel võetakse
arvesse ka hinnamuut (inflatsioon).
Sidevahendite kasutamine (7.3.2.2): Administratsiooni- ja tööjuhtide telefonikulud, GPS’ide ja
raadiojaamade sidekulud. Telefonikulude eelarvestamine toimub käskkirjaga määratud piirmäära
alusel. Teiste kulude eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.
Kantselei kulud (7.3.2.3): Trükised, ajakirjad, tõlketööd. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast
vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel.
Infotehnoloogia (7.3.2.6): Infotehnoloogia kulude all kajastatakse IT osakonna poolt ette antud kulud
(tarvikud, programmid, arendused), mis on ette nähtud vaid konkreetse osakonna tarbeks (arenduseks).
Eelarvestatakse tuginedes RMK sisesele tellimustele ning planeeritavale vajadusele.
Väikevahendid 7.3.2.9: Raadiosaatjad, võsalõikurid jne. Kõik väikevahendid hinnaga alla 2 000
EUR’i.
Väikevahendid jagunevad – väikevahendid muu (7.3.2.9.1) kõik väikevahendid va infotehnoloogilised
väikevahendid (eelarvestab vastav üksus). Eelarvestatakse vastavalt käskkirjas sätestatud piirmäärast
lähtuvalt. Väikevahendid IT (7.3.2.9.2) – kõik infotehnoloogilised väikevahendid n sülearvuti.
Eelarvestab IT juht lähtudes planeeritavast vajadusest.
Metsa (puidu) hindamise materjalid (7.3.2.10): Värvid, kindad ja muud tarvikud. Mõõtmistalituse
tööriistad. Eelarvestatakse prognoositava vajaduse alusel.
Kinnisvara maamõõdukulud, teede reg. Moodustamine (7.3.2.11): Raielankide piiride
märgistamine. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele
kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuutus ha kohta.
Uurimistööd ja konsultatsioon (7.3.2.12): Uurimis- ja arendustöö. Eelarvestamisel lähtutakse
planeeritavast vajadusest.
Ametiriietus (töötajatele ettenähtud ametiriietus) 7.3.2.13: Eelarvestamisel lähtutakse
planeeritavast vajadusest.
Muud kulud (7.3.2.14): liikmemeksud, pangateenused. Eelarvestatakse lähtuvalt planeeritud
vajadusest.
18
Maamaks (7.3.2.15): Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele
liidetakse aasta jooksul täiendavalt ülevõetud maa maamaks.
Amortisatsioon (9): Eelarvestab raamatupidamine põhivara registri põhjal.
7 Administratsiooni ehk üldhalduskulud
Administratsiooni ehk üldhalduskulude eelarve sisaldab endas administratsiooniosakonna,
õigusosakonna, personaliosakonna, dokumendihaldusosakonna, kinnisvaraosakonna, IT osakonna,
finantsosakonna, kommunikatsiooniosakonna, riigihangete osakonna, siseaudititalituse ja juhatuse
ning nõukogu eelarvet.
Administratsiooni eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab finants- ja administratsioonijuht.
Osakondade eelarved koostavad ja eelarvete täitmise eest vastutavad osakondade juhatajad ja
siseaudititalituse juhataja. Juhatuse ja nõukogu eelarve koostab juhatuse liige.
Tulud
Kinnisvara rent (1.9.2): tulu üürile- või rendile antud hoonestatud kinnistute või ruumide üüri- ja
renditulu. Eelarvestatatkse kehtivate lepingute alusel.
Muud tulud (1.9.3): sinna alla kuuluvad sihtfinantseerimine, kahjutasud, kindlustushüvitised jpm.
Eelarvestatakse lähtuvalt sõlmitud lepingutest ning prognoosidest.
Kulud
Palgakulud (7.1)
Palgakulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide palgad. Arvesse võetakse iga
ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse
võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud.
Transpordikulu (7.2)
Transpordikulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide transport. Tööjuhtide
transpordi all kajastatakse nii kütusekulu kui hooldus- ja remonditööd. Eelarvestatakse prognoositava
mahu (km) ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel.
Administratsiooni puhul kajastatakse transpordikulu all autokompensatsioon. Eelarvestatakse kehtiva
kompensatsiooni summa või prognoositava km arvu ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi
(käskkiri) alusel.
Personaliseeritud majanduskulud (7.3.1)
Personalikulud (7.3.1.1): Tervisekontroll, vaktsineerimine. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast
vajadusest.
Koolitus (sh. koolituslähetus) 7.3.1.2: koolitused töötajatele. Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast
vajadusest.
19
Ürituste korraldamine RMK töötajatele (7.3.1.3): üritused töötajatele, n. sünnipäevad, jõulupidu.
Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt.
Töölähetused (v.a. koolituslähetused) 7.3.1.4: Töötajate komandeeringute kulud (majutuskulud,
päevarahad, sõidukulud). Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud
piirmäära alusel.
Nõupidamiste korraldamine (7.3.1.5): Nõupidamiste – ja koosolekute korraldamise kulud. Majutus,
toitlustamine, sõidukulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga
kehtestatud piirmäära alusel.
Rahvusvaheline koostöö (7.3.1.6): liikmemaksud, osalusmaksud rahvusvahelistes ühendustes.
Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt.
Muud majanduskulud (7.3.2)
Hoonete majandamine (7.3.2.1): Kontorihoonete ning äritegevuseks mittekasutatavate hoonete
hooldustööd, heakorratööd, kommunaalkulud ning hooneid majandavate töötajate palgakulu.
Palgakulu eelarvestamisel võetakse arvesse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel
ametikohal töötavate inimeste arv. Hoonete haldamise kulud eelarvestatakse eelmise aasta kulu hoone
kohta aluseks võttes. Vajadusel võetakse arvesse ka hinnamuut (inflatsioon).
Sidevahendite kasutamine (7.3.2.2): Administratsiooni- ja tööjuhtide telefonikulud, GPS’ide ja
raadiojaamade sidekulud. Telefonikulude eelarvestamine toimub käskkirjaga määratud piirmäära
alusel. Teiste kulude eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest.
Kantselei kulud (7.3.2.3): trükised, ajakirjad, tõlketööd, arhiivindusega seotud kulud. Eelarvestamisel
lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel.
Audit (7.3.2.4): auditi kulud. Eelarvestatakse kehtivate lepingute alusel.
Õigusabi, kohtukulud (7.3.2.5): juriidilise teenuse kulud. Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast
vajadusest.
Infotehnoloogia (7.3.2.6): osakonnad, üksused (va.IT osakond) kajastavad infotehnoloogia kulude all
IT osakonna poolt ette antud kulud (tarvikud, programmid, arendused), mis on ette nähtud vaid
konkreetse osakonna, üksuse tarbeks (arenduseks). IT osakond kajastab infotehnoloogia kulude all
RMK üldiseid infotehnoloogilisi kulusid. Eelarvestatakse tuginedes RMK sisesele tellimustele ning
planeeritavale vajadusele.
Kommunikatsioon (7.3.2.7): reklaamikulud, RMK meened, tõlketeenused, tellitud teenused.
Eelarvestatakse vastavalt lepingutele ning eelmise aasta keskmisele kulule.
Koostöölepped (7.3.2.8): sponsorlus. Eelarvestatakse kehtivate lepingute alusel.
Väikevahendid 7.3.2.9: Kõik väikevahendid hinnaga alla 2 000 EUR’i.
Väikevahendid jagunevad – väikevahendid muu (7.3.2.9.1) kõik väikevahendid va infotehnoloogilised
väikevahendid (eelarvestab vastav osakond). Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest,
käskkirjaga määratud piirmäära alusel. Väikevahendid IT (7.3.2.9.2) – kõik infotehnoloogilised
väikevahendid n sülearvuti. Eelarvestab IT juht lähtudes planeeritavast vajadusest.
Uurimistöö ja konsultatsioon (7.3.2.12): Eelarvestatakse lähtuvalt planeeritud vajadusest.
20
Ametiriietus (töötajatele ettenähtud ametiriietus) 7.3.2.13: Eelarvestamisel lähtutakse
planeeritavast vajadusest.
Muud kulud (7.3.2.14): eelarvestatakse vastavalt vajadusele.
Maamaks (7.3.2.15): Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele
liidetakse aasta jooksul täiendavalt ülevõetud maa maamaks.
Amortisatsioon (9): Eelarvestab raamatupidamine põhivara registri põhjal.
8 Reservfond
Reservfondi suuruse kinnitab juhatus eelarve vastuvõtmisega. Reservfondi suurus ei tohi olla üle 5%
eelarveaastaks planeeritavatest kuludest.
Reservfondi kasutab juhatus erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud
võimalik ette näha.
Reservfondist raha eraldamise taotlus esitatakse tegevusvaldkondade ja struktuuriüksuste juhi poolt
finants- ja administratsioonijuhile.
Taotlus peab sisaldama selgitust kulu vajalikkuse ja suuruse kohta (miks on tarvis täiendavat
finantseerimist)
Finantsosakond koostab laekunud taotluste ja nende juurde kuuluvate lisamaterjalide põhjal eelarve
muutmise otsuse eelnõu, milles märgitakse: lisaraha saaja struktuuriüksuse nimi, summa ja
sihtotstarve. Peale juhatuse poolset taotluse rahuldamise otsust muudetakse otsuse alusel vastava struktuuriüksuse eelarvet.
9 Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine jaguneb:
1) Kulude katteks saadav sihtfinantseering eelarvestatakse ridadel „muud äritulud“ ning vastava
tegevusega seotud kulu reale.
2) Vahendatav sihtfinantseerimine eelarvestatakse võrdsete summadena ridadele „Muud äritulud“
ja „Muud ärikulud“.
3) Kapitaalmahutuste soetamiseks ettenähtud sihtfinantseering kajastatakse kapitaalmahutuste
eelarves.
Sihtfinantseeringuga seotud tulu- ja kuluread tuuakse eelarvestamisel eraldi välja selleks ettenähtud
väljal.
10 Kapitaalmahutuste eelarvestamine
Kapitaalmahutuste kavandamine on osa eelarve koostamise protsessist. Koos eelarve projekti
kinnitamisega AP’s esitavad tegevusvaldkondade juhid finantsosakonnale kavandatavate
kapitaalmahutuste taotletavad mahud, kapitaalmahutuste tasuvuse arvestused ja põhjendused. Juhatus
hindab kapitaalmahutuste tasuvust ja vajadust ning finantsosakond koostab RMK kapitaalmahutuste
eelarve, mis kuulub esitamisele nõukogule ühe osana koondeelarvest.
21
RMK kapitaalmahutused jagunevad tinglikult kaheks: tootmisega seotud kapitaalmahutused (liikideks
jaotatuna metsamaaparandus, metsatehnika soetamine, tööjuhtide transpordivahendid) ja haldamisega
seotud kapitaalmahutused (ehitus-ja renoveerimistööde läbiviimine, infotehnoloogia, haldamisega
seotud transpordivahendite soetamine).
Kapitaalmahutusi eristatakse ka finantseerimisallika järgi (sihtfinantseering või RMK
omafinantseering). Sihtfinantseeringutega kaetavad kapitaalmahutused esitatakse nõukogule
kinnitamiseks eraldi blokina.
Struktuuriüksused koostavad kapitaalmahutuste taotlused liikide- ja finantseerija lõikes vastavalt
kehtestatud kordadele ja juhenditele, mis esitatakse koos eelarvega tegevusvaldkonna juhile.
Valdkonna juht hindab kapitaalmahutuste tasuvust ja põhjendatust ning koostab valdkonna
kapitaalmahutuste koondeelarve. Eelarve sisestatakse AP’s selleks ettenähtud väljale, märkides ära ka
finantseerimise allika (sihtfinantseering või RMK omafinantseering) . Eelarve esitatakse Juhatusele,
kes hindab koostöös vastava valdkonna spetsialistidega kapitaalmahutuste tasuvust ja põhjendatust.
Finantsosakond koostab Juhatuse poolt kinnitatud projektide alusel kapitaalmahutuste koondeelarve.
10.1 Metsamaaparandus
Metsaparanduse kapitaalmahutuste planeerimine lähtub kahe peamise tegevusvaldkonna metsahalduse
ja metsamajanduse arengukavast ning toimub mõlema valdkonna poolt ettevalmistatuna ja läbiviiduna
vastavalt Juhatuse 19.06.2009. a otsusega nr 1-32/62 kinnitatud „Metsaparanduse
kapitaalmahutuste ja kulude eelarve koostamise juhend” kehtestatud korra alusel.
10.2 Tootmisvahendite soetamine (metsatehnika jm)
Tootmisvahendite soetamise aluseks on kapitaalmahutuse tasuvuse arvestus. Eristatakse tegevusi,
mida on võimalik teenusena väljast sisse osta (nt maapinna ettevalmistus, puidu kokkuvedu) ja mida ei
ole võimalik väljast sisse osta (nt masinistutus).
Kui teenust on võimalik väljast sisse osta, siis koostatakse kapitaalmahutuse kavandatavad rahavood,
võttes arvesse tootmisseadmele kavandatud tööde iga-aastase mahu, tootmisseadmega teostatavate
tegevuste maksumuse, tootmisseadme ülalpidamisega seonduvad kulutused, tootmisseadme
jääkmaksumuse kasutusaja lõpuks ning kapitaalmahutuselt nõutavat tulumäära, mis on võrdne
analoogseteks investeeringuteks pakutava laenuintressi määraga turul. Kapitaalmahutus loetakse
õigustatuks kui oma tootmisvahendiga teostatud tegevuse maksumus kujuneb soodamaks väljast
ostetud teenuse maksumusest.
Kui teenust ei ole võimalik sisse osta, hinnatakse kapitaalmahutuse tasuvust võrreldes alternatiivseid
tegevuse teostamise võimalusi (sama töö teostamine käsitsi, olemasolevate seadmetega jne).
Tegevusvaldkonna juht hindab tootmisvahendite soetamise taotluse põhjendatust, koostab allüksuste
tootmisvahendite kapitaalmahutuste koondeelarve struktuuriüksuste lõikes ning esitab
kapitaalmahutuse taotluse Juhatusele.
Tootmisvahendite soetamiseks tehtud investeeringute ning tootmisvahendite töötulemuste jälgimiseks
on kehtestatud käskkiri 27.03.2008 nr 1-5/46.
10.3 Infotehnoloogiaalased kapitaalmahutused
Infotehnoloogia alased kapitaalmahutused on riistvara ja tarkvara alased kapitaalmahutused,
infotehnoloogilised ärilahendused ja arendusprojektid, mis tellitakse tulenevalt tegevus- ja
tugivaldkondade vajadustest ja nende poolt IT osakonnale püstitatud lähteülesannetest.
22
Materiaalse (riistvara) ja immateriaalse põhivara (infotehnoloogilised ärilahendused ja
arendusprojektid) kapitaliseerimise alampiir on kehtestatud RMK raamatupidamise sise-eeskirjaga.
Immateriaalse põhivara arvestust ja aruandlust peetakse IT osakonna juhataja poolt etteantud ja
eelarvega määratud projektide lõikes.
Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis (käsitletakse kapitaalmahutusena) ainult juhul, kui:
(a) objekt (projekt) on RMK poolt kontrollitav;
(b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti (projekti) kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu; ja
(c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Kapitaalmahutustena on käsitletavad ka arendusväljaminekud. Arendusväljaminekud on kulutused,
mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või
süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse
immateriaalse põhivarana juhul, kui täidetud on kõik alltoodud kriteeriumid:
(a) on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks;
(b) RMK suudab kasutada või müüa loodavat vara;
(c) immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh turu
olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete või teenuste jaoks);
(d) arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Infotehnoloogiaalaseid kapitaalmahutusi tehakse tsentraalselt. IT osakonna juhataja hindab RMK
erinevate tegevusvaldkondade infotehnoloogia alaste kapitaalmahutuste vajadust koostöös
tegevusvaldkonna juhtidega ning koostab RMK infotehnoloogialaste kapitaalmahutuste eelarve, mis
esitatakse Juhatusele.
Infotehnoloogiaalaste kapitaalmahutuste põhjendatuse puhul võetakse arvesse nii mõõdetavaid
kriteeriume (tootmismahu kasv, omahinna alanemine, tulude kasv, kulude vähenemine jne), kui ka nn
pehmeid kriteeriume (parem informeeritus, teeninduskvaliteedi tõus, imago paranemine, klientide
rahulolu, ladusam töökorraldus, konkurentsivõime paranemine, turvalisus jne). Kui võimalik, siis
koostatakse infotehnoloogiaalase kapitaalmahutuste rahavoogude plaan, kuid reeglina tehakse otsus
siiski hinnanguliselt ning põhjendatakse seletuskirjaga.
10.4 Transpordivahendite soetamine
Transpordivahendite soetamise vajadust hindab tegevusvaldkonna juht, tulenevalt töökohtadele arvust,
mis eeldavad transpordivahendi olemasolu ning struktuuriüksuse autopargi keskmisest vanusest ja
optimaalsest kasutuseast. Struktuuriüksuse juht esitab transpordivahendite soetamise taotluse ja
põhjenduse tegevusvaldkonna juhile, kes hindab omakorda struktuuriüksuse transpordivahendite
soetamise vajadust ning esitab andmed ehitus- ja transpordispetsialistile. Haldusspetsialist koondab
valdkondade transpordivahendite soetamiste eelarved ning esitab need Juhatusele. Juhatus otsustab
millises mahus valdkonniti eelarveaastal transpordivahendite soetamiseks rahalisi vahendeid
kavandatakse ning seejärel koostab haldusspetsialist RMK transpordivahendite kapitaalmahutuste
eelarve.
Transpordivahendite soetamine toimub haldusspetsialisti vahendusel. Hanke viib läbi riigihangete
osakond.
10.5 Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine
Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine hõlmab endas RMK struktuuriüksustes hoonetega seotud
ehitus- ja renoveerimistööde planeerimist ja läbiviimist.
23
Kinnisvaraosakond, tuginedes teiste struktuuriüksuste ettepanekutele ning hoonete tehnilise seisukorra
kaardistamise tulemustele, koostab kapitaalmahutuste aastaplaani ja renoveerimistööde aastaplaani
ettepanekud (tiitelnimestikud) ning esitab koos eelarve ettepanekutega finantsosakonnale.
Finantsosakond lülitab ettepanekud eelarve projekti koosseisu ja esitab Juhatusele.
„Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimise kord“ on kinnitatud 30. juuni 2009. a juhatuse otsusega
nr 1-32/66
11 Eelarve muutmine
Eelarve muutmise (üldine tulude, mahtude, kulude, ühikuhindade suurendamine või vähendamine)
algatab juhatus. Lisaeelarve kinnitab nõukogu ja see jõustub juhatuse otsusega.
Valdkondade vahelised muudatused koondeelarve piires (eelarve ümberjagamised) algatab finants- ja
administratsioonijuht ning need jõustuvad juhatuse otsusega.
Eelarve koondridavahelisi muudatusi on võimalik teha ainult lisaeelarvestamise käigus.
AP’s sisestavate ja üheks koondreaks koonduvate alamridade vahelisi muudatusi on võimalik teha
valdkonna sisese eelarvete ümberjagamise käigus.
12 Eelarvete täitmise jälgimine
Eelarvete täitmise jälgimine toimub aruandekeskuses (http://aruanded.rmk.ee/doku.php). Eelarve
jälgimiseks kasutatavad aruanded:
Eelarve täitmise raport – sisaldab tegelikke andmete võrdlust eelarvega. Võimaldab võtta
andmeid kuupäevade vahemikega ning erinevate valdkondade ning struktuuriüksuste lõikes.
RMK kapitaalmahutused – Axapta aruanne, sisaldab eelarvet ning tegelikku täitmist. Raport
on kumulatiivne.