RMK raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine

KINNITATUD

Riigimetsa Majandamise Keskuse

22. mai 2012.a juhatuse

otsusega nr 1-32/39

Riigimetsa Majandamise Keskus

RAAMATUPIDAMISE

SISE-EESKIRI

Tallinn

2

SISUKORD

1. Ettevõtte lühitutvustus ........................................................................................... 4

2. Üldalused ja arvestuspõhimõtted .......................................................................... 5 2.1. Eesmärk ............................................................................................................ 5

2.2. Üldalused .......................................................................................................... 5

2.3. Majandusaasta .................................................................................................. 5

2.4. RMK raamatupidamise sise-eeskiri .................................................................. 5

3. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine ................................... 6 3.1. Müügidokumendid ........................................................................................... 6

3.2. Ostudokumendid. Tarnija arved ....................................................................... 6

3.3. Laodokumendid ................................................................................................ 7

3.4. Töölähetuse aruanded ....................................................................................... 7

3.5. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitamine ........................................... 7

3.6. Majanduskulude hüvitamine ............................................................................ 7

3.7. Kassa- ja pangadokumendid ning aruandlus .................................................... 8

3.8. Tööajatabelid, tööde vastuvõtu aktid ................................................................ 8

3.9. Töötasuarvestus ................................................................................................ 8

3.10. Puhkuste ajakava ja puhkuste andmine. Puhkuse avaldus ............................... 8

3.11. Põhivara üleandmise-vastuvõtmise aktid ......................................................... 9

3.12. Lepingud ........................................................................................................... 9

3.13. Dokumentide kirjendamine. Parandused .......................................................... 9

3.14. Raamatupidamise algdokumendi allkiri ......................................................... 10

4. Algdokument ......................................................................................................... 10 4.1. Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid ............................................ 10

4.2. Dokumendil kajastatavad andmed .................................................................. 10

5. Raamatupidamisregistrite pidamine .................................................................. 11 5.1. Dokumendikäive ............................................................................................. 11

6. Varade ja arvelduste inventeerimine ja hindamine .......................................... 12 6.1. Üldpõhimõtted ................................................................................................ 12

6.2. Kassa inventuur .............................................................................................. 13

6.3. Pangakontode kontrollimine ........................................................................... 14

6.4. Finantsinvesteeringute hindamine ja inventeerimine ..................................... 14

6.5. Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimine ................................................. 14

6.6. Varude inventuur ............................................................................................ 15

6.6.1. Metsamaterjali inventeerimine ............................................................... 16

6.7. Materiaalse ja immateriaalse põhivara inventuur ........................................... 16

6.8. Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimine ......................................... 16

7. Kontoplaan ............................................................................................................ 17

8. Automatiseeritud andmetöötlussüsteem ............................................................ 18

9. Kasutatavad koodid ja lühendid ......................................................................... 18

10. Majandustehingute arvestus ............................................................................ 18 10.1. Rahaliste vahendite arvestus ........................................................................... 18

10.1.1. Sularaha arvestus .................................................................................... 19

10.1.2. Arvestus arvelduskontodel ..................................................................... 19

10.2. Nõuded ja tehtud ettemaksed .......................................................................... 20

10.2.1. Nõuded ostjate vastu ............................................................................... 20

10.2.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ........................................................... 20

10.2.3. Lootusetud nõuded ................................................................................. 21

3

10.3. Viitlaekumised ................................................................................................ 22

10.4. Muud nõuded. ................................................................................................. 22

10.5. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ......................................................... 22

10.6. Varud .............................................................................................................. 22

10.6.1. Lõpetamata toodangu arvestus ............................................................... 23

10.6.2. Valmistoodangu arvestus ........................................................................ 24

10.6.3. Ettemaksed varude eest .......................................................................... 24

10.7. Osaluste tütar-ja sidusettevõtjates arvestus. ................................................... 25

10.8. Pikaajaliste nõuete arvestus ............................................................................ 25

10.9. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ......................................................... 25

10.9.1. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuse üldpõhimõtted. .......... 25

10.9.2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus. ....................................... 25

10.9.3. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks ............................................. 28

10.9.4. Amortisatsiooni arvestus ........................................................................ 28

10.9.5. Parendused, remont, hooldus .................................................................. 30

10.9.6. Põhivara müük ........................................................................................ 30

10.9.7. Materiaalse põhivara ümberhindlus ....................................................... 30

10.9.8. Materiaalse põhivara mahakandmine ..................................................... 31

10.10. Bioloogiliste varade arvestus .......................................................................... 31

10.11. Kohustused ja saadud ettemaksed .................................................................. 31

10.11.1. Maksuvõlad ........................................................................................ 32

10.11.2. Võlad töövõtjatele .............................................................................. 33

10.11.3. Lühiajalised eraldised ......................................................................... 34

10.11.4. Pikaajalised võlakohustused ............................................................... 34

10.12. Netovara ......................................................................................................... 34

10.12.1. Puhaskasumist riigieelarvesse kantav osa ja seotud tulumaks .......... 35

10.13. Tulude arvestus ............................................................................................... 35

10.14. Kulude arvestus .............................................................................................. 36

11. Aruandlus .......................................................................................................... 42

12. Dokumentide säilitamine ................................................................................. 43

4

1. Ettevõtte lühitutvustus

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on 1999. aastal metsaseaduse alusel

moodustatud riigitulundusasutus, mille põhilised tegevusvaldkonnad on:

1. metsahaldus

2. metsamajandus

3. puiduturustus

4. taimla- ja seemnemajandus

5. loodushoid

6. administratsioon

7. siseaudititalitus

RMK juhatus koosneb 3 liikmest. RMK struktuur on järgmine:

nõukogu

juhatus

1. metsahalduse tegevusvaldkond

metskonnad (17)

maakorraldustalitus

metsakasvatusosakond

looduskaitseosakond

metsaparandusosakond

jahindusosakond

2. metsamajanduse tegevusvaldkond

metsamajandusosakond

regioonid (3)

metsaparandustalitus

puiduenergeetikatalitus

looduskaitsetalitus

3. puiduturustuse tegevusvaldkond

puiduturustusosakond

puidumõõtmistalitus

4. taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond

taimla- ja seemnemajandusosakond

5. loodushoiu tegevusvaldkond

loodushoiuosakond

Sagadi metsakeskus

6 administratsioon

administratsioon

dokumendihaldusosakond

finantsosakond

riigihangete osakond

infotehnoloogia osakond

kinnisvaraosakond

personaliosakond

õigusosakond

kommunikatsiooniosakond

7. siseaudititalitus

5

2. Üldalused ja arvestuspõhimõtted

2.1. Eesmärk

Riigimetsa Majandamise Keskuse raamatupidamise sise-eeskiri määrab kindlaks RMK

raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded.

2.2. Üldalused

Riigimetsa Majandamise Keskuse raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid

ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivas raamatupidamise

seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega järgides Eesti head raamatupidamistava.

RMK on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas asuv riigitulundusasutus. RMK on

kohustatud esitama saldoandmikke vastavuses riigi raamatupidamise üldeeskirjas

esitatud arvestuspõhimõtetega.

Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava

informatsiooni saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Juhul, kui sise-eeskirjas ei ole kirjeldatud RMK raamatupidamise korraldamise sätet,

dokumenteerimise viisi või arvestuse korda, lähtutakse “Raamatupidamise seaduses“,

Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust.

2.3. Majandusaasta

Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31.

detsembril.

2.4. RMK raamatupidamise sise-eeskiri

RMK-l on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust, lähtudes

käesolevast eeskirjast.

RMK raamatupidamise eest vastutab juhatus.

RMK raamatupidamist korraldab vahetult pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused

ja vastutus määratakse tema ametijuhendis.

Raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse ja asendatakse majanduslikel kaalutlustel,

töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate

juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja

maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel.

6

3. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

Struktuuriüksuse juhi poolt volitatud isik määratakse struktuuriüksuse juhi käskkirjaga

3.1. Müügidokumendid

Loodushoiuosakonna müügipakkumused teenustele ja kaupadele koostab

looduskeskuse juht, tootejuht või teabetöötaja.

Lepingud sõlmivad klientidega lepingu sõlmimiseks volitatud isikud.

Metsamaterjali müügi puhul müügilepingud koostab ja kinnitab turustuse spetsialist

laoprogrammis MIS. Müügiarved koostab raamatupidaja raamatupidamisprogrammis

Axapta. Arve edastatakse kliendile posti teel või meiliga. Arve edastamise eest

vastutab raamatupidaja.

Klientide nõuetega tegelevad kliendihaldurid (lepingu sõlmimiseks, muutmiseks ja

lõpetamiseks volitatud isikud), müügiraamatupidajad ning õigusosakond RMK juhatuse

21.11.2008.a otsusega nr 1-32/87 kinnitatud “Võlgnevuste sissenõudmise korra“ alusel.

RMK klientidele ühtsete makse- ja krediiditingimuste määramiseks, nendest erandite

tegemise lubamiseks, krediidiriskide hindamiseks ja debitoorsete võlgnevuste

analüüsimiseks on moodustatud krediidikomitee.

3.2. Ostudokumendid. Tarnija arved

Tarnijad saadavad arved e-posti teel aadressile [email protected] või Viljandi mnt. 18b

11216 Tallinn. Arved registreeritakse elektroonilises ostuarvete registris RAR, lisatakse

skaneeritud dokument. Kaupade ja teenuste ostmisel esitatakse raamatupidamisele koos

arvega kauba või teenuse vastuvõtmist tõendav dokument (saateleht, akt, leping jm).

Registreeritud dokumendi suunab viseerijale/kinnitajale registreerija.

Kõik ostuarved kinnitab ostuarvete registris RAR struktuuriüksuse juht või tema poolt

volitatud isik.

Ostuarvetel on kohustuslik märkida lisaks kinnitaja allkirjale struktuuriüksuse kood ja

tegevuse kood (kulud, mille kohta ei koostata akti MIS-is ega TR-is). Kui arvel on tööd,

mille kohta on koostatud akt MIS-is või TR-is (teederegister), näidata arvel aktide

numbrid ja “MIS” või “TR”. Kinnisvaraosakonnal, loodushoiuosakonnal on

kohustuslik arve viseerimisel märkida ka tööobjekt. Kui ostuarvel on kajastatud:

1. autode, traktorite kulu, tuleb märkida arvele auto, traktori

registreerimisnumber;

2. koolitus, lähetus, tööriided, tervisekulud, töövahendid (saag, mobiil jne)

märkida arvele töötaja nimi;

3. remondid, märkida arvele “Objekti” nimetus

4. kapitaalmahutused, märkida arvele “Objekti” nimetus

“Objekti” nimetus peab olema vastavuses kapitaalmahutuse eelarves olevate

objektide loeteluga;

5. põhivara soetusmaksumuse korrigeerimisel hindab struktuuriüksuse juht või

tema poolt volitatud isik vara järelejäänud kasulikku eluiga ja lisab

dokumendile vastava märkuse vara järelejäänud kasuliku eluea muutmise

kohta .

6. sihtfinantseerimisega seotud arvetel tuleb näidata ka finantseeritava projekti

tunnuskood

Kuludokumentide sisestamisel Axaptasse jääb konto raamatupidaja määrata.

Tarnija arved kontrollib ja sisestab raamatupidamisprogrammi raamatupidaja.

7

Tarnijate ülekannete eest vastutab raamatupidaja. Ülekandmisele kuuluvad ainult

RARis kinnitatud kuludokumendid (ostuarved).

Kõikide saldode vastavust kontrollitakse kord aastas majandusaasta aruande koostamise

käigus.

3.3. Laodokumendid

Laodokumentide (aktid, ostuarved) eest vastutab struktuuriüksuse juht või tema poolt

volitatud isik.

Kaupade, materjalide, toodangu lattu sissevõtmise vastavalt dokumentidele sisestab

Axapta laoprogrammi raamatupidaja. Kaupade, materjalide, toodangu väljaminekud

laost vormistab lao eest vastutav isik. Kanded sisestab Axapta laoprogrammi

raamatupidaja.

Metsamaterjali lattu sissetulekud ja laost väljaminekud kirjeldatakse MISi vahenditega

vastavalt “Metsamaterjali laoarvestuse korrale”.

3.4. Töölähetuse aruanded

Välislähetusse saatmisel vormistatakse kehtestatud vormil lähetustunnistus.

Välislähetustunnistusel näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning

hüvitatavate lähetuskulude ning päevaraha määrad

Töötaja saatmine välislähetusse vormistatakse juhatuse esimehe käskkirjaga. Iga

lähetatu esitab pärast lähetust aruande kehtestatud vormil viie tööpäeva jooksul pärast

lähetusest saabumist. Välislähetuse aruanded kinnitab juhatuse esimees.

3.5. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitamine

Sõidupäevikud salvestab sõidupäeviku esitaja dokumendihaldussüsteemi kausta

“Haldus“ sarja 7-4 kuu viimasel tööpäeval. Korraldused hüvituse maksmiseks edastab

struktuuriüksuse juht või tema poolt volitatud isik kuu viimasel tööpäeval

raamatupidajale. Väljamakse teostab palga raamatupidaja peale sõidupäeviku esitamist.

RMK ametiautoga isiklike sõitude kompenseerimist sõidupäeviku alusel kajastatakse

kulude vähendamisena. RMK ametiauto kasutajad salvestavad sõidupäevikud

dokumendihaldussüsteemi kausta “Haldus“ sarja 7-4 eelmise kuu kohta järgmise kuu

esimesel tööpäeval.

3.6. Majanduskulude hüvitamine

Majanduskulude tegemisel hoidutakse üldjuhul sularahaarveldustest.

Majanduskulude kuludokumendid (tšekid jm) registreeritakse elektroonilises ostuarvete

registris RAR, lisatakse skaneeritud kuludokument, millel on näidatud töötaja nimi,

kellele raha üle kantakse. Kuludokumendid (tšekid jm), mis on jäänud esitamata

eelmisest majandusaastast või esitatud eelmise kuu kohta hiljem kui kuu 20.

kuupäevaks, ei kuulu hüvitamisele.

Registreeritud dokumendid suunab viseerijale/kinnitajale ostu raamatupidaja.

Raamatupidaja sisestab kinnitatud dokumendi Axaptasse aruandvale isikule.

Ametipangakaardid (edaspidi RMK deebetkaardid) on kasutusel kinnisvaraosakonna

töötajatel arvelduste hõlbustamiseks.

8

RMK deebetkaardiga ei saa välja võtta sularaha. Tasumisel RMK deebetkaardiga tuleb

võtta kuludokument (tsekk, arve) ja enne RARi skaneerimist dokumendile peale

märkida töötaja nimi ja RMK deebetkaart.

3.7. Kassa- ja pangadokumendid ning aruandlus

Kassadokumendid koostab Axaptas müügi raamatupidaja kassapidajalt saadud info

alusel (kliendi nimi ja laekunud summa). Müügi raamatupidaja meilib kassapidajale

sissetulekuorderi ja arve. Kassa päevaraamat meilitakse kassapidajale tehingule

järgneva päeva hommikul. Kuu lõpul saadetakse meili teel kassapidajale möödunud kuu

tehingute kohta aruanne. Kassapidaja edastab allkirjastatud kassaorderid ja

päevaraamatud raamatupidajale kuu viimasele päevale järgneva viie päeva jooksul.

Kassadokumendid on nummerdatud.

Pangatehingute jaoks kasutatakse internetipanka. Ülekannete tegemiseks on jaotatud

õigused nii, et üks isik ei saaks ainuisikuliselt ülekannet teostada. Pangatehingute

tegemise jaoks allkirjaõiguslikud isikud on kinnitatud juhatuse esimehe poolt.

Raamatupidaja koostab ja kinnitab (raamatupidajale määratud B allkirjaõigus

internetipangas) elektroonilised maksekorraldused. Elektroonilise ülekande kinnitab A

allkirjaõigusega panga kasutaja ja seejärel on pangatehing teostatud.

Pangatehingud sisestab raamatupidaja raamatupidamisprogrammi Axapta iga päev.

3.8. Tööajatabelid, tööde vastuvõtu aktid

Tööajatabelid koostab struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik ja kinnitab

struktuuriüksuse juht.Tööajatabelid salvestab iga kuu esimesel tööpäeval eelmise kuu

kohta tööajatabeli täitmise eest vastutav isik dokumendihaldussüsteemi kausta 6

“Finantsplaneerimine ja raamatupidamine“ sarja 6-13 “Tööaja arvestuse tabelid“.

Tööde vastuvõtu aktid koostab tööjuht hiljemalt kuu esimeseks tööpäevaks eelmise kuu

kohta (metsanduslikus infosusteemis MIS, DHS-s, taimlamajanduse infosüsteemis IS,

metsakasvataja töölaual) MIS-is, IS-is metsakasvataja töölaual tööjuhi poolt aktide

kinnitamisel infosüsteem automaatselt edastab aktide andmed Axaptasse töötaja lepingu

avatud kannetesse, mille alusel raamatupidaja teostab palgaarvestuse. Valdkonnad, kes

ei kasuta eraldi infosüsteeme, tööjuhid koostavad aktid ja registreerivad need DHS-i

ning raamatupidajale saadetakse sealt link kinnitatud akti kohta.

3.9. Töötasuarvestus

Töötasud, tunni- ja tükipalgad kehtestatakse juhatuse otsuste, juhatuse esimehe ja

juhatuse liikmete käskkirjade ning RMK kollektiivlepingu palgatingimuste

kokkuleppega.

Töötasuarvestuse eest Axaptas vastutab raamatupidaja.

Töötasuarvestus teostatakse iga kuu 5. kuupäevaks.

Töötasu ülekande teeb raamatupidaja hiljemalt iga kuu viiendal kuupäeval.

3.10. Puhkuste ajakava ja puhkuste andmine. Puhkuse avaldus

Puhkuste ajakava koostatakse iga majandusaasta alguses ja kinnitatakse 31. märtsiks.

Ajakava järgne puhkus eraldi teatamist ei vaja. Ajakava välise puhkuse korral tuleb

esitada puhkuseavaldus. Puhkuse vormistab peakontoris personalitöötaja,

struktuuriüksuses juhi poolt määratud isik ja edastab andmed palga raamatupidajale.

9

Puhkuse ajakava kinnitab peakontoris juhatuse esimees ja struktuuriüksuses juht või

tema poolt määratud isik.

3.11. Põhivara üleandmise-vastuvõtmise aktid

Põhivara üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse eraldi aktina riigikinnisvararegistris

arvel oleva põhivara kohta ja riigikinnisvararegistris mitte arvel oleva põhivara

(vallasasjade-sõidukid, masinad, arvutustehnika jne) kohta:

1. RMK struktuuriüksuste kasutuses oleva põhivara teistele struktuuriüksustele üle

andmisel;

2. põhivara tasuta või tasu eest võõrandamisel.

Lõpetamata ehitusobjektil ehitustööde lõpetamisel ning hoone ekspluatatsiooni andmise

kohta koostatakse akt, mis on aluseks vastaval lõpetamata ehitusobjektil teostatud

kulutuste arvelevõtmiseks põhivara soetusmaksumusena raamatupidamisarvestuses.

Akti koostab ja allkirjastab ehituse läbiviimise eest vastutav struktuuriüksuse juht.

Aktile märgitakse objekti nimetus, objekti koodid (põhivara kood,

riigikinnisvararegistri kood, teederegistri kood), vara kasutuskoht, materiaalset

vastutav isik, maksumus ja objekti tunnused ( pindala jm).

Aktid esitatakse peale kasutusloa saamist finantsosakonnale vähemalt kuuaja jooksul.

3.12. Lepingud

Lepingute koostamine, vormistamine, kooskõlastamine, allakirjutamine ja

registreerimine toimub vastavalt RMK lepingute menetlemise korrale.

3.13. Dokumentide kirjendamine. Parandused

Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:

1. majandustehingu kuupäev ja kirjendi kuupäev, kui see on erinev tehingu

kuupäevast;

2. raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

4. dimensioonid- struktuuriüksus, tegevus, tehingupartner, objekt, projekt, isik,

tööobjekt jm;

5. majandustehingu lühikirjeldus, kliendi, tarnija nimetus;

6. algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

RMK-s koostatakse dokumendid, kas tehingu toimumise momendil või kui see ei ole

võimalik, siis vahetult peale seda. Algdokumendid esitatakse raamatupidamisele

esimesel võimalusel sise-eeskirjas kehtestatud tähtajaks. Dokumentide kirjendamisel

tagatakse ettevõttele vajalik operatiivne väljundinfo.

Raamatupidamises tagatakse dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide

ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise

raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:

1. tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;

2. raamatupidamiskontode, struktuuriüksuste, tegevuste, objektide, projektide,

isikute, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja tööobjekti koodide õigsus;

3. maksetähtpäev;

4. tekkepõhine periood;

10

5. saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll

selle kohta, kas tarnija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja

kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;

6. kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

7. kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati

selleks volitatud isiku(te) poolt.

Lausendite sisestamisel infosüsteemi määratakse kindlaks kontodevaheline

korrespondeerivus, mis tuleneb operatsiooni sisust. Raamatupidamislausendile

omistatakse infosüsteemis järjekorranumber.

Raamatupidamiskirjendi parandamisel viidatakse parandatava raamatupidamiskirjendi

järjerkorranumbrile. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend annulleeritakse

stornokandega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi

järjekorranumbrile.

3.14. Raamatupidamise algdokumendi allkiri

Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:

1. omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil;

2. digitaalallkiri

3. dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud

kooskõlastus või kinnitus, kui selle andjat ja selle andmise kuupäeva on

võimalik elektrooniliselt säilitada ja dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.

4. Algdokument

4.1. Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid

Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid on järgmised:

1. Arved (ostuarved, müügiarved);

2. Saatelehed, aktid;

3. Sularaha kviitungid, tšekid;

4. Kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid;

5. Lähetustunnistus;

6. Töötasu dokumendid (koondpalgalehed jm);

7. Pangakontode väljavõtted;

8. Lepingud;

9. Raamatupidamisõiendid;

10. Laoaruanded;

11. Inventuurilehed;

12. Põhivara arvele võtmise, ümberhindamise ja mahakandmise aktid;

13. Aktid varade üleandmiseks, varade mahakandmiseks, varade inventuuriks,

materjalide arvele ja arvelt maha võtmiseks või –ümbersorteerimiseks;

14. Veoselehed;

15. Metsamaterjali lao elektroonilised laokanded.

4.2. Dokumendil kajastatavad andmed

Majandustehingute raamatupidamisregistrites kirjeldamise aluseks on algdokument või

algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

Arvele tuleb märkida:

11

1. arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;

2. maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise

number;

3. kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;

4. kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise

number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel

(sellise numbri olemasolu on vaja 0 %-lise käibemaksumäära kohaldamisel,

kui kauba ostja või teenuse soetaja on teises liikmesriigis

käibemaksukohustuslasena registreeritud,ühenduseväliste klientide ja Eesti

klientide puhul ei ole vaja numbrit küsida);

5. kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;

6. kauba kogus või teenuse maht;

7. kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse

eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on

kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;

8. kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole

hinna sisse arvatud;

9. maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate

käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;

10. tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud

juhtudel.

Lisaks tuleb arvele märkida andmed vastavalt käibemaksuseadusele § 37 lõikele 7

ja 8.

RMK koostab raamatupidamise algdokumendid eesti keeles ja eurodes.

5. Raamatupidamisregistrite pidamine

Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas või käsitsi

koostatud arvestusraamat.

Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil

või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises

järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Kõik kontode aruanded ja

registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi Axapta alusel.

Kontode liikumise aruanded (väljatrükid) koostatakse igal kuul kassa kontode kohta:

Kontode väljatrükke säilitatakse koos põhidokumentidega.

Kontode aruandeid ja registreid säilitatakse algandmetena Axapta andmebaasis.

5.1. Dokumendikäive

Dokumendi

nimetus

Esitamise aeg Dokumendi

esitamise eest

vastutav isik

Dokumentide

edastamine

raamatupidamisse

Müügidokumendid iga päev, kuid

hiljemalt järgmise

struktuuriüksuse

juhi poolt volitatud

Müügi

raamatupidajale

12

kuu 7. kuupäevaks isik (koostaja, töö

üleandja)

Tarnijate arved Iga päev struktuuriüksuse

juht või tema poolt

volitatud isik

Elektroonilises

ostuarvete registris

RAR registreeritud

dokumentide

viseerimine ja

kinnitamine

Töölähetusaruanne 5 päeva jooksul

peale töölähetuse

lõpptähtaega

struktuuriüksuse

juht või tema poolt

volitatud isik

Ostu

raamatupidajale

Tööaja tabel aruandekuule

järgneva kuu 1.

tööpäeval

tööaja tabeli

täitmise eest

vastutav isik

Palga

raamatupidajale

Laoaruanded aruandekuule

järgneva kuu 5.

tööpäeval

lao eest vastutav

isik

Ostu

raamatupidajale

6. Varade ja arvelduste inventeerimine ja hindamine

6.1. Üldpõhimõtted

Inventuurid on korralised ja erakorralised. Erakorraliste inventuuride puhul märgitakse

põhjus, mis eesmärgil ja mida inventeeritakse. Näiteks laojääkide ülevaatamine jne.

Varade ja kohustuste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on alljärgnevad:

Inventeeritav vara/kohustus Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus

Kassa Üks kord kvartalis ja seisuga 31. detsember.

Pangakontod Igapäevane saldode võrdlemine, aasta lõpus

kinnituskirjad pankadelt.

Maksunõuded ja –kohustused Bilansisaldode võrdlus maksuameti

kontokaartidega E-maksuameti infosüsteemist

vähemalt iga kvartali lõpus, vahede selgitamine ja

likvideerimine.

Muud nõuded ja ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega ja

vähemalt iga kvartali lõpus ebatõenäoliselt

laekuvate nõuete allahindlus, 1 kuu enne

aruandeaasta lõppu seisuga 30. november

saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt

deebitoridelt.

Finantsinvesteeringud Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega,

ümberhindlused õiglasele väärtusele, tekkepõhine

intressiarvestus, aasta lõpu seisuga

saldokinnituskirjad või saldovõrdlused kõikide

oluliste investeeringute osas.

13

Varud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas kuni

2 kuud enne aruandeaasta lõppu novembrikuu

jooksul ja hinnang väheliikuvate varude

allahindluse vajaduse kohta.

Materiaalne põhivara ja

lõpetamata ehitised Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas kuni

2 kuud enne aruandeaasta lõppu seisuga 31.

oktoober, hinnang järelejäänud eluea õigsusele

ning vara alla- või ümberhindluse läbiviimise

vajaduse suhtes või mahakandmise osas.

Väikevara Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas

kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu seisuga 31.

oktoober, hinnang väheväärtusliku vara

mahakandmise vajaduse kohta.

Bilansiväline vara Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas

kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu seisuga 31.

oktoober, hinnang bilansivälise vara

mahakandmise vajaduse kohta.

Kohustused ja saadud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, 1

kuu enne aruandeaasta lõppu seisuga 30.

november saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt

kreeditoridelt.

Saldoandmikke esitavate avaliku Igas kvartalis võrdlus riigi raamatupidamise

sektori üksuste omavahelised saldod infosüsteemis.

Inventuuri ulatus, põhjus, inventeerimiskomisjoni koosseis ja lõplike allkirjastatud

tulemuste esitamise kuupäev fikseeritakse inventeerimise käskkirjaga.

Inventeerimiskomisjoni esimees teeb käskkirja sisu teatavaks teistele

inventeerimiskomisjoni liikmetele ja korraldab inventuuri nõuetekohase läbiviimise.

Erakorralised inventuurid viiakse läbi materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel,

ning varguste, loodusõnnetuste jm juhtumite korral juhi käskkirja alusel.

Inventuuri läbiviimine on kohustuslik materiaalselt vastutava töötajaga töölepingu ja

materiaalse vastutuse lepingu lõpetamisel.

Materiaalselt vastutav on töötaja, kes töölepingujärgsete ülesannete täitmise käigus

vastutab RMK- le kuuluvate rahaliste ja muude materiaalsete väärtuste vastuvõtmise,

hoidmise, väljastamise või kasutamise eest.

6.2. Kassa inventuur

Kassa inventuuri puhul loetakse kõik rahatähed üle ja märgitakse inventuuriakti

rahatähtede ühikud koos rahatähtede arvuga. Sularahajääk kokku kajastatakse aktis nii

numbrite kui sõnadega. Aktis kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:

1. inventuuri läbiviimise kuupäev;

2. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

14

3. viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number;

4. sularaha jääk numbrite ja sõnadega kas ja kui suur oli erinevus võrreldes

raamatupidamisandmetega;

5. komisjoni liikmete allkirjad.

Akt edastatakse raamatupidamisele. Raamatupidamises kontrollitakse sularaha

inventuuri akti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, inventuuri akt

kinnitatakse raamatupidamise esindaja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega;

puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 10369000 “Muud nõuded”;

ülejäägid kantakse tuludesse kontole 38889000 “Muud (ebatavalised) tulud”.

6.3. Pangakontode kontrollimine

Pangakontode kontrollimisel võrdleb raamatupidaja igapäevaselt pangaväljavõtete ja

pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine iga kuu lõpu seisuga

vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ning kuupäeva ja allkirja lisamisega.

Pangakonto saldode inventeerimiseks saadab pearaamatupidaja välja aasta lõpus

kinnituskirjad pankadele.

6.4. Finantsinvesteeringute hindamine ja inventeerimine

Finantsinvesteeringute hindamisel ja inventeerimisel viiakse läbi:

1. hindamine õiglasele väärtusele või intresside arvestus sõltuvalt investeeringu

liigist;

2. lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute korrektne klassifitseerimine

aruandeperioodi lõpu seisuga;

3. välisvaluutas fikseeritud investeeringute ümberhindlus eurodesse

Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;

4. aasta lõpu seisuga kinnituskirjade saatmine olulistele tehingupartneritele.

6.5. Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimine

Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:

1. nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2. nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;

3. välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus

eurodesse kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;

4. nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

5. intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;

6. saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise

andmetega; saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete

nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid

summasid ega diskonteeritud intressi, samuti näidatakse bilansivälised trahvi- ja

viivisenõuded nende olemasolul.

Nõuete inventuuri viib läbi müügi vanemraamatupidaja, kes koostab ning saadab

deebitoridele saldoteatised. Teatised saadetakse ka klientidele üheteistkümne kuu

käibega alates 50 000 eurost) olenemata sellest, et kliendi saldo on null.

Saldokinnitused peavad olema tagastatud kõikidelt klientidelt üheteistkümne kuu

käibega alates 50 000 eurost ) ja saldoga alates 10 000 eurost).

Nõuete inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad

andmed ja rekvisiidid:

15

1. andmed deebitoride kohta (nimi)

2. nõuete summad;

3. nõuete summad tagastatud saldoteatistelt (millist summat aktsepteeriti);

4. konto number;

Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega

6.6. Varude inventuur

Varude inventuur koostatakse järgmistele varudele:

kaubad

materjalid

valmistoodang

lõpetamata toodang

väikevara

ettemaksed

Varude inventuurilehed trükitakse välja programmist, kus on kirjas nii kaupade,

toodete, materjalide kogused kui ka hinnad, kuhu märgitakse tegelikud toodete

kogused. Inventuur vormistatakse kirjalikult alljärgnevate rekvisiitidega:

1. strktuuriüksuse nimetus

2. kauba, materjali, toote kood

3. kauba, materjali, toote nimi

4. kogus

5. hind

6. summa

7. inventuuri läbiviimise koht ja aeg

8. inventuuri läbiviijate nimed ja ametikohad

9. allkirjad

Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:

1. varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;

2. varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane

dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;

3. loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topelt lugemise vältimiseks;

4. erinevuse korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja

ülejääkide ning allahindluse akt(id);

5. üle- ja puudujääkide kohta lisatakse aktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul

nõutakse puudujäägid neilt sisse;

6. dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava

isiku poolt;

7. allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid

raamatupidamise andmetesse; leitud puudujäägid kantakse kuluks või võetakse

kuni tasumiseni arvele (konto 10369000); ülejäägid võetakse arvele (õiglasema

hinnangu puudumisel nullväärtuses).

Inventuur viiakse läbi hoiukohtade lõikes. Majandusaasta lõpus toimuvate inventuuride

läbiviimiseks määratakse struktuuriüksuse juhi käskkirjaga inventuuride läbiviijad.

Varude ja materiaalse põhivara inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt 2 liikmest,

kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb

inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Käskkirjas näidatakse inventuuri(de) algus-

ja lõpptähtajad ning läbiviimise kord. Inventuuri alguseks tuuakse välja

16

raamatupidamislikud varude jäägid inventeerimise päevaks. Tegelikud varude jäägid

(kogused) fikseeritakse inventeerimisnimestikes, kus näidatakse vara nimetus,

nomenklatuurinumber, kogus ja hind. Nimestikele kirjutavad alla kõik komisjoni

liikmed kui ka varade eest vastutav isik. Raamatupidamises kontrollitakse nimestikke ja

võrreldakse neid arvestuslike näitajatega.

Kui laos on varusid, mida inventuurilehel pole, teeb inventeerimiskomisjon nende kohta

õiendid, selgitused.

Kui laos pole tooteid, mis on kirjas inventuurilehel, koostab inventeerimiskomisjon

selgitused, mahakandmisaktid.

6.6.1. Metsamaterjali inventeerimine

Metsamaterjali inventeeritakse Metsamaterjali laoarvestuse korra alusel.

6.7. Materiaalse ja immateriaalse põhivara inventuur

Materiaalse ja immateriaalse põhivara inventuur toimub sarnaselt varude inventuurile.

Põhivara loendamislehed ja inventeerimisnimestikud trükitakse välja aruandekeskusest.

Põhivara loendamislehed ja inventeerimisnimestikud kajastavad põhivara soetus- ja

jääkmaksumust.

Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:

1. hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadus;

2. inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu ( nii füüsiliselt kui

moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle

võimalikku netorealiseerimismaksumust;

3. veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses; kui selgub, et põhivara tegelik

kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb amortisatsiooniperioodi ja -arvestust

korrigeerida;

4. lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostab finantsosakond mahakandmise,

allahindluse ja ümberhindluse ettepanekud juhatusele otsuse tegemiseks. Juhatuse

otsuse alusel koostatakse mahakandmise aktid ja raamatupidaja sisestab põhivara

mahakandmise kanded.

6.8. Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimine

Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:

1. kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhist printsiipi;

2. välisvaluutas fikseeritud kohustuste (va ettemaksed) ümberhindlus eurodesse

bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;

3. kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4. intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;

5. maksukohustuste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;

6. saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise

andmetega;

7. eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.

Kohustuste inventuuri viib läbi kohustustega tegelev vanemraamatupidaja, kes koostab

ning saadab kreeditoridele saldoteatised. Teatised saadetakse ka tarnijatele

üheteistkümne kuu käibega alates 50 000 eurost olenemata sellest, et tarnija saldo on

null.

17

Saldokinnitused peavad olema tagastatud kõikidelt tarnijatelt üheteistkümne kuu

käibega alates 50 000 eurost ja saldoga alates 10 000 eurost

Kohustuste inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad

alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:

1. andmed kreeditoride kohta ( kood, nimi);

2. kohustuste summad;

3. käibe summad;

4. kohustuste ja käibe summad tagastatud saldoteatistelt (millist summat

aktsepteeriti);

5. konto number;

Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega.

7. Kontoplaan

Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest:

1. kontode koodid (lisa 1)

2. struktuuriüksuste koodid (lisa 2)

3. tegevuste koodid (lisa 3)

4. objektide koodid

5. projektide koodid

6. isikute koodid

7. tehingupartnerite koodid

8. tegevusalade koodid

9. allikate koodid

10. rahavoo koodid

11. tööobjektide koodid

Kontoplaani iga erinevat kombinatsiooni, mis koosneb konto, struktuuriüksuse,

tegevuse, objekti, projekti, isiku, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo koodist ja

tööobjekti koodist nimetatakse sise- eeskirjas kontokombinatsiooniks.

Valitud kontole saab lisada struktuuriüksuse, tegevuse, objekti, projekti, isiku,

tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja tööobjekti koodi.

Kontod on liigendatud 9-ks rühmaks.

Rühma tähistab konto koodi esimene number:

1. bilansi aktivakirjete kontod

2. bilansi passivakirjete kontod

3. tulude kontod

4. kulude kontod

5. kulude kontod

6. kulude kontod

7. riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelised siirded

8. bilansiväliste tulude ja kulude koondkonto

9. bilansivälised kontod

Iga struktuuriüksus omab struktuuriüksuse numbrit, mida kasutatakse tehingute

kirjendamisel raamatupidamises.

Erinevate kulude ja tulude eristamiseks ning juhtimisarvestuse koostamiseks on

kasutusel tegevused.

18

Erinevaid objekte kasutades on võimalik jälgida tulusid ja kulusid erinevate tulu- või

kuluobjektide lõikes, näiteks pidada arvestust autode lõikes.

Lisaks eelpool toodud jaotuse võimalustele saab veel jälgida majanduslikku tegevust

projektide lõikes. Näiteks sihtotstarbeliste toetuste, sihtfinantseerimise jm jälgimiseks.

Isikute abil on võimalik jälgida tulusid ja kulusid erinevate isikute kaupa, näiteks

mobiiltelefonikulusid kasutajate lõikes.

Tehingupartneri-, tegevusalade, allikate ja rahavoo koodi kasutamise vajadus tuleneb

riigi raamatupidamise üldeeskirjast.

Tööobjekti koodi abil on võimalik jälgida tulusid ja kulusid erinevate tööpiirkondade

(puhkeala, metsandik, kinnisvarapiirkond) lõikes.

Finantstarkvaras Axapta suletakse eelnev kuu iga järgneva kuu 18 kuupäeval.

Selleks ajaks peavad olema eelmise kuu andmed sisestatud ja ka kõik kontode saldod

võrreldud vastavate registritega.

8. Automatiseeritud andmetöötlussüsteem

Kasutatakse raamatupidamisprogrammi Axapta, metsandusliku infosüsteemi MIS,

kinnisvararegistri infosüsteemi KR, teederegistri infosüsteemi TR, arvete

registreerimise infosüsteemi RAR, taimlamajanduse infosüsteemi IS.

9. Kasutatavad koodid ja lühendid

Kontole lisatavate täiendavate koodide lühendid on alljärgnevad:

SÜ struktuuriüksus

T tegevus

OB objekt

PR projekt

I isik

TP tehingupartner

TT tegevusala

A allikas

R rahavoog

TO tööobjekt

Raamatupidamiskirjete grupeerimisel kasutatakse alljärgnevat koodide süsteemi:

IK igapäevased kanded

KASSA kassasse laekumised klientidelt

BKT bilansikontode tasakaalustus

SKT sisekäibe tasakaalustus

Jne.

10. Majandustehingute arvestus

10.1. Rahaliste vahendite arvestus

Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas.

19

10.1.1. Sularaha arvestus

Sularaha arvestust peab töötaja, kellega struktuuriüksuse juht on sõlminud täieliku

materiaalse vastuse lepingu.

Sularaha hoitakse seifis. Sularaha jääk kassas ei tohi ületada päeva lõpuks 4 000 eurot.

Sularahaoperatsioonide teostamise õigus on kõigil aruandvatel isikutel. Aruandvate

isikute nimekiri kinnitatakse struktuuriüksuse juhi käskkirjaga või tema poolt volitatud

isiku käskkirjaga ning nendega sõlmitakse täieliku materiaalse vastutuse leping.

Aruandvate isikute kohta peetakse arvestus isiku lõikes kontodel 20205000 “Võlad

töövõtjatele majanduskulude eest ja 10392000 “Kulude ettemaksed töövõtjatele”

Sularaha arvestuses kasutatakse kassakontosid (kontogrupp1000).

Sularahaoperatsioone teostatakse kahe allkirjaga kinnitatud kassa sissetuleku- ja

väljaminekuorderi alusel

Kassaorderite numeratsioon algab finantstarkvaras Axapta alates 01.01.2005. Eraldi

numeratsiooni peetakse sissetuleku ja väljamineku orderitele.

10.1.2. Arvestus arvelduskontodel

Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, elektroonilisi

pangaprogramme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid.

Ülekanded sisestab programmi raamatupidaja. Ülekanded kinnitab ja teostab

pearaamatupidaja.

RMK-l on avatud arveldusarveid alljärgnevates pankades:

1. SEB pank

2. AS Sampo Pank

3. Swedbank

4. Nordea Bank

Igapäevaste arvelduste teostamiseks on RMK-s kasutusel SEB pangas 4 tulukontot

(keskus, loodushoid, Sagadi metsakeskus ja metsamajandus) ja 2 kulukontot

(palgamaksed ja maksed tarnijatele).Kõik tulud laekuvad tulukontole, kus need seisavad

kas aasta lõpuni või vastavalt vajadusele tsentraliseeritakse varem. Kõik kulutused

tehakse kulukontolt.

Informatsiooni edastamine toimub iga päev.

Pangatehingute liikumised (klientide tasumised ja tarnijate maksmised) kirjendatakse

raamatupidamisprogrammis iga päev.

Kõik välisvaluutas teostatud tehingud kirjendatakse eurodes Euroopa Keskpanga

kursiga. Nõude laekumisel või võlgnevuse tasumisel valuutakursi muutusest tekkinud

kasumit või kahjumit kajastatakse kontol 60800000 - Valuuta kursivahed.

Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Euroopa

Keskpanga kursiga. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes või – kuludes

kontol 65890000 – Valuutakursi kasumid/kahjumid.

Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes kontol 65500000. Pangateenuseid

kajastatakse tegevuskuludes kontol 55001200.

Pangakontode numbrid on järgmised 10010010 – 10010050, 10020000, 10090000.

Pangakontode vastavust panga väljavõtetega kontrollitakse järgmisel tööpäeval.

20

Iga kuu lõpul trükitakse pangast kontode jäägid ja võrreldakse saldosid bilansi

kontodega.

Aasta viimasel päeval s.o. 31. detsembril suletakse pangas RMK struktuuriüksuste tulu-

ja kulukontod RMK tulukontole 10002021370008.

10.2. Nõuded ja tehtud ettemaksed

Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest.

Ettemaksete tegemist võimaluse korral välditakse. Ettemaksete tegemine teenuste eest

on lubatud vaid erandkorras RMK lepingute menetlemise korras toodud tingimustel.

Nõuded ja tehtud ettemaksed kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna

lühi- ja pikaajalisteks, käibevara kontorühmades 102 ja 103, ning põhivara

kontorühmades 152 ja 153.

Laenu- ja muud nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses,

kusjuures nominaalmaksumus kajastatakse eraldi lühi- ja pikaajalise osana, tehes

korrigeerimised sama kontorühma teistel bilansikontodel.

Kui ettemakse tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmalt vastava

ettemaksesumma ülekandmisel. Ettemakseid tehakse ainult vastavat eelarvet omava

struktuuriüksuse juhi või temast kõrgemal seisvate juhtide kirjalikul (e-kirja teel)

korraldusel.

Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata. Ettemaksed

tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse

tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu

koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara

kapitaliseerimise alampiirist (alampiir 2 000 eurot.)

Kontogrupis 103 kajastatakse kõik lühiajalised nõuded ja ettemaksed, mille laekumise

tähtaeg on jooksval majandusaastal või sellele järgneval majandusaastal.Hindamine-

soetusmaksumuses, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad ja lootusetud

nõuded.

10.2.1. Nõuded ostjate vastu

Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes

raamatupidamisprogrammi andmebaasis. Arvestust klientide võlgade üle peetakse

analüütiliselt klientide ja müügiarvete lõikes. Arvestust peetakse Axaptas

müügireskontros. Finantsaruandluses ja reskontros saldod peavad ühtima.

Arveldusi ostjatega kajastatakse järgmistel kontodel: 10300000 – 10301900.

10.2.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

Nõuete hindamise aluseks on RTJ 3 “Finantsinstrumendid”.

RMK hindab nõudeid bilansis lähtudes nende laekumise tõenäosusest. Laekumata

nõudeid hinnatakse individuaalselt, s.o iga nõude laekumise tõenäosust käsitletakse

eraldi. Nõue loetakse ebatõenäoliselt laekuvaks ja hinnatakse 100 % alla (st kantakse

täies ulatuses kuludesse kontogruppi 605), kui on täidetud vähemalt üks järgmistest

tingimustest:

1. võlgnik on andnud teada oma kavatsusest nõuet mitte tasuda (va juhul

kui tegemist on võlgniku poolse pretensiooniga, mille RMK kavatseb

koheselt kõrvaldada);

21

2. võlgniku makseraskuste või pankroti kohta on laekunud (võlgnikult,

inkassofirmalt, mõnelt teiselt kliendilt või partnerilt) usaldusväärne

informatsioon;

3. nõude maksetähtajast on möödunud 120 päeva.

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kohta peetakse raamatupidamises eraldi analüütilist

arvestust, mille koondandmeid analüüsib RMK krediidikomitee.

Nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamiseks valmistab finantsosakond ette vähemalt

iga kvartali lõpus käskkirja projekti vastavalt ebatõenäoliselt laekuva nõude summa

suurusele:

1. kui ebatõenäoliselt laekuva nõude suurus on kuni 9 999 eurot, siis nõude

ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise otsus vormistatakse finants- ja

administratsioonijuhi käskkirjaga;

2. kui ebatõenäoliselt laekuva nõude suurus on 10 000 eurot või rohkem, siis

nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise otsus vormistatakse juhatuse

esimehe käskkirjaga.

Eelpool loetletud nõude kuludesse kandmise pädevus otsustatakse lähtuvalt nõude

summast, mis on seotud võlgnikuga kogu RMK kohta, mitte eraldi struktuuriüksuste

kaupa.

Ebatõenäoliselt laekuv nõudesumma kantakse kuludesse kontogruppi 605 vastavalt

käibemaksuseadusele koos käibemaksuga. Vaatamata ebatõenäoliselt laekuvate nõuete

kuludesse kirjendamisele, kajastatakse neid nõudeid negatiivse summana kuni

laekumise või bilansist mahakandmiseni kontol 10300900 või 10301900.

Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu

vähenemist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda

kui selle kontrakonto saldot.

10.2.3. Lootusetud nõuded

Nõue on lootusetu kui:

1. RMK-l ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta (st võlgniku pankroti või

likvideerimise korral);

2. võlgnikku või tema volitatud esindajat ei ole võimalik olnud pikema aja

vältel kätte saada;

3. meetmete rakendamine võla sissenõudmiseks ei ole kas võimalik või

majanduslikult põhjendatud.

Kui nõude laekumistähtajast on möödunud 360 ja enam päeva ja võlgniku osas ei ole

algatatud pankrotimenetlust, siis kantakse varem kuludesse kantud nõue kui lootusetu

bilansist välja.

Nõue tunnistatakse lootusetuks samade kriteeriumide järgi, mis on eelpool toodud

nõude ebatõenäoliseks tunnistamise juures, st. kuni 9 999 eurot finants- ja

administratsioonijuhi käskkirja alusel ja üle 10 000 euro juhatuse esimehe käskkirja

alusel.

Varem kuludesse kantud lootusetu nõue kantakse bilansist välja

Bilansist mahakantud lootusetute nõuete üle peetakse bilansivälist arvestust 2 aasta

jooksul arvates nõude mahakandmise kuupäevast, et jälgida võlgniku varalise

seisukorra muutumist. Kui selle perioodi jooksul laekumist ei toimu või võlgnik

22

kustutatakse enne eelpoolnimetatud perioodi möödumist vastavast riiklikust registrist,

siis arvatakse lootusetu nõue bilansivälisest arvestusest välja.

Bilansiväliselt arvestatavad lootusetud nõuded kustutatakse bilansivälisest arvestusest

juhatuse esimehe vastava käskkirja alusel.

Kui laekub bilansist välja kantud nõue, siis näidatakse varem kajastatud kulu

vähendamist perioodis, mil laekumine toimus.

Nõuete ebatõenäoliseks või lootusetuks tunnistamine ei võta asjaomastelt töötajatelt

kohustust jätkata sissenõudmistoimingute tegemist

10.3. Viitlaekumised

Kajastatakse tekkepõhiselt tuludena arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad

(laenudelt arvestatud intresse), mille kohta ei ole arvet või muud nõude dokumenti

esitatud.

10.4. Muud nõuded.

Muude nõuete all kajastatakse kahjunõudeid, nõudeid ametiasutuste vastu

(sotsiaalamet), sisse nõudmata puudujäägid; ekslikult üle kantud summade

tagasinõuded; laekunud ettemaksetelt arvestatud käibemaks; sisendkäibemaks, mille

mahaarvamise periood pole veel saabunud jms nõuded.

RMK valduses oleva vara varguste, hävitamiste jms korral kahjude sissenõudmisel

esitatakse kohtueelsetele menetlejatele, kohtule või kahju tekitanud isikule kahjunõue

käibemaksuta.

10.5. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

Kirjendatakse teistele osapooltele ettemakstud summad, mida kajastatakse tekkepõhiselt

kuluna alles järgmistel aruandeperioodidel kuni 1 aasta jooksul bilansipäevast arvates

või nõutakse aasta jooksul tagasi.

Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu

koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui

2 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Kontol 10392000 “Kulude ettemaksed töövõtjatele” toimuvad arveldused majandus- ja

lähetuskulude avansside osas iga isiku kohta eraldi.

10.6. Varud

Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, toodetakse

müügiks tavapärase äritegevuse käigus.

Käibevara hinnatakse bilansis soetusmaksumuses. Kauba ja materjali soetusmaksumus

koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ning soetamisega seotud

veokuludest ja muudest väljaminekutest, millest on maha arvatud hinnaalandid.

Materjalide liikumist analüütilisel tasandil arvestatakse laos, sünteetilisel tasandil –

raamatupidamises pearaamatu kontodel kontogrupis 108.

23

Materjalid võetakse arvele tarnija arve alusel käibemaksuta. Materjale väljastatakse

laost saatelehe või väljastuslehe alusel.

Laos peetakse materiaalsete väärtuste koguselist arvestust nimetuste, liikide, sortide ja

koguse järgi. Ühesugused, kuid erinevate hindadega materjalid kirjutatakse välja FIFO

meetodil, st. enne sisse tulnud materjalid kirjutatakse ka enne välja.

10.6.1. Lõpetamata toodangu arvestus

Lõpetamata ja valmistoodangu varude muutus kajastatakse kehtestatud arvestuslikus

omahinnas.

Metsamaterjali lõpetamata toodangu arvestus toimub Metsamaterjali laoarvestuse korra

alusel.

Laotoimingute alusel koostatakse kuu lõpu seisuga varude muutuse kanne arvestuslikus

omahinnas:

1. Kui lao seis on suurenenud, tehakse kanne:

D “Metsamaterjal” 10820010

K “Lõpetamata toodangu varude muutus” 55292000

2. Kui lao seis on vähenenud, siis tehakse kanne:

K “Metsamaterjal” 10820010

D “Valmistoodangu varude muutus” 55292000

Aasta lõpul, kui on selgunud tegelikud toodangu valmistamise kulud, arvestatakse välja

tegelik omahind. Omahinna arvestamise kohta koostatakse eraldi juhend.

Seega aasta lõpu bilansis on lõpetamata toodang tegelikus omahinnas, aastat alustatakse

samuti tegelikus omahinnas ning aasta esimestel päevadel minnakse tagasi toodangu

arvestuslikule omahinnale. Sisuliselt tehakse vastupidine kanne aasta lõpus tehtud

korrigeerimisele.

Taimla- ja seemnemajandusosakonna lõpetamata toodangu üle peetakse arvestust

bilansikontol 10820040 tarkvaras Axapta varude moodulis.

Taimlas toimub iga aasta lõpus inventuur, mille alusel võetakse lõpetamata toodang

arvele. Taimed võetakse arvele käskkirjaga kehtestatud arvestuslikus omahinnas. Kõik

taimed, mis ei ole valmis turustamiseks, on arvel lõpetamata toodanguna.

Aasta lõpul, kui on selgunud tegelikud toodangu valmistamise kulud, arvestatakse välja

tegelik omahind. Omahinna arvestamise kohta koostatakse eraldi juhend Kui taimede

tegelik omahind on suurem arvestuslikust omahinnast, siis tehakse aasta lõpuga

korrigeerimiskanded vastava puuliigi lõpetamata toodangu kohta, suurendades

lõpetamata toodangu maksumust

D „Muu lõpetamata toodang, mis ei ole veel valmis turustamiseks“ 10820040

K “Lõpetamata toodangu varude muutus” 55292000

Juhul kui taimede tegelik omahind on väiksem kui arvestuslik omahind, siis

vähendatakse lõpetamata toodangu maksumust:

K“ Muu lõpetamata toodang, mis ei ole veel valmis turustamiseks“ 10820040

D “Lõpetamata toodangu varude muutus” 55292000

24

10.6.2. Valmistoodangu arvestus

Metsamaterjali valmistoodangu arvestuse aluseks on Metsamaterjali laoarvestuse kord..

Laotoimingute alusel koostatakse kuu lõpu seisuga varude muutuse kanne arvestuslikus

omahinnas:

1. Kui lao seis on suurenenud, tehakse kanne:

D “Metsamaterjal” 10830010

K “Valmistoodangu varude muutus” 55293000

2. Kui lao seis on vähenenud, siis tehakse kanne:

K “Metsamaterjal” 10830010

D “Valmistoodangu varude muutus” 55293000

Aasta lõpul, kui on selgunud tegelikud toodangu valmistamise kulud, arvestatakse välja

tegelik omahind. Omahinna arvestamine toimub juhendi alusel. Teades tegelikku

omahinda tehakse korrigeeriv kanne arvel olevate materjalide osas. Seega lõppjääk

hinnatakse tegeliku omahinna põhjal ümber. Juhul, kui arvestuslik hind osutus

madalamaks tegelikust omahinnast, tehakse erinevuse osas järgmine kanne:

D “Metsamaterjal” 10830010

K “Valmistoodangu varude muutus” 55293000

Juhul, kui arvestuslik hind osutus kõrgemaks tegelikust omahinnast, tehakse

vastupidine kanne.

Seega aasta lõpu bilansis on valmistoodang tegelikus omahinnas, aastat alustatakse

samuti tegelikus omahinnas ning aasta esimestel päevadel minnakse tagasi toodangu

arvestuslikule omahinnale. Sisuliselt tehakse vastupidine kanne aasta lõpus tehtud

korrigeerimisele.

Varastatud materjalide üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Taimla- ja seemnemajandusosakonnas peetakse valmistoodangu üle arvestust tarkvaras

Axapta varude moodulis bilansikontol 10830040.

Taimlamajanduses loetakse valmistoodanguks seda toodangut, mis on valmis

turustamiseks. Aasta lõpul, kui on selgunud tegelikud toodangu valmistamise kulud,

arvestatakse välja tegelik omahind. Omahinna arvestamise kohta koostatakse eraldi

juhend.

1. Kui lao seis on suurenenud, tehakse kanne:

D “Muu valmistoodang” 10830040

K “Valmistoodangu varude muutus” 55293000

2. Kui lao seis on vähenenud, siis tehakse kanne

K “Muu valmistoodang” 10830040

D “Valmistoodangu varude muutus” 55293000

10.6.3. Ettemaksed varude eest

Kajastatakse tehtud ettemakseid bilansipäevaks veel kätte saamata tooraine, kaupade ja

materjalide eest. Kaupade ja teenuste ostmisel ettemaksu teostamist üldjuhul ei

25

aktsepteerita. Erandjuhtudel on vastavat eelarvet omavatel struktuuriüksuse juhtidel või

struktuuriüksuse juhtidest kõrgemal seisvatel juhtidel õigus võtta vastu otsus ettemaksu

teostamiseks. Ettemaksu ülekande tegemiseks saadetakse vastavasisuline e-kiri ostu

raamatupidajale.

10.7. Osaluste tütar-ja sidusettevõtjates arvestus.

Osalusi tütar- ja sidusettevõtjates kajastatakse kontogrupis 15…lähtudes RTJ 11

nõuetest.

10.8. Pikaajaliste nõuete arvestus

Pikaajaliste nõuetena kajastatakse nõudesummade pikaajaline osa, mille maksetähtaeg

on hiljem kui 12 kuud alates bilansipäevast.

Kõiki nõudeid (näit. nõudeid ostjate vastu, viitlaekumised, antud laenud ning muud

lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded,

kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.

Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt

arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt

intressitulu intressimääraga 6% aastas.

10.9. Materiaalne ja immateriaalne põhivara

10.9.1. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuse üldpõhimõtted.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ-is 5 esitatud

põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksustel lubatud kapitaliseerida

materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele

mittekuuluvaid makse ja lõive (v. a tööjõukuludelt arvestatud maksud)

Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155,

immateriaalset põhivara kontorühmas 156 ja bioloogilisi varasid kontorühmas 157.

Põhivara amortisatsiooni, väärtuste langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust

mahakandmisel kajastatakse kontorühmas 611 ja 613. Põhivara müügist saadud kasumit

või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813.

10.9.2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010

soetatud vara korral 1 917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara

korral 2 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse

soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega

objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna. Mööbel võetakse arvele

reeglina mitte komplektina vaid eraldi esemetena.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest,

millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises

arvele eraldi varaobjektidena, määratakse neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt

nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda

26

olulisuse printsiibist, st ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele

võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead.

Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle

viimiseks tööseisukorda ja –asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile,

paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või

renoveerimisega).Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega

seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi

korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötaja poolt

ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita

varade soetamisega seotud makse ja lõive.

Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötaja poolt, kusjuures

otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri,

kapitaliseeritakse vastava akti alusel:

1. vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise

aja eest makstud palk ja sellelt arvestatud maksukulu;

2. vara valmistamiseks kasutatud materjalid;

3. vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja

teenuste kulud.

Palgakulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 kreeditisse.

Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse põhivara kontodele ( kontod 15591000,

15691000), ilma, et need läbiksid tulemiaruande kontosid.

Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaardil, millel

säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid on

elektroonilised. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta:

1. kasutuselevõtmise aeg;

2. soetusmaksumus;

3. vastutav isik- vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise

eest vastutav isik;

4. unikaalne inventarinumber;

5. täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, hoone

puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne);

6. komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud

iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina);

7. parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

8. amortisatsiooni kehtiv norm;

9. ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

Põhivara nimekiri klassifitseeritakse kontoplaani kontode liigenduses. Varad on

jaotatud alamliikideks alljärgnevalt:

Konto 15500000 “Maa”

Konto15510000 “Hooned (v.a. eluhooned) soetusmaksumuses” alamliigid on:

Administratiiv-, õppe- ja esindushooned;

Tootmishooned;

Teenindus- ja majutushooned;

Laod, töökojad ja garaažid.

Konto 15510100 “Eluhooned soetusmaksumuses”

27

Konto 15510600 “Teed soetusmaksumuses”

Konto 15510900 “Muud rajatised soetusmaksumuses” alamliigid on:

Kuivendussüsteemid;

Side- ja elektriliinid;

Platsid ja väljakud;

Maad piiravad tarad;

Vaatetornid;

Kaevud, vee- ja kanalisatsioonitrassid;

Karjäärid;

Veekogud.

Konto 15540000 “Masinad ja seadmed (va transpordivahendid) soetusmaksumuses”

alamliigid on:

Masinad ja seadmed;

Traktorite haagised;

Metsatraktorid;

Põllumajandusmasinad;

Põllutraktorid;

Maaparandusmasinad;

Väiketraktorid.

Konto 15540500 “Transpordivahendid soetusmaksumuses” alamliigid on:

Sõiduautod;

Bussid ja väikebussid;

Veoautod;

Väikeveokid;

Veesõidukid;

Lumesaanid , ATV-d, murutraktorid.

Konto 15550000 “Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed soetusmaksumuses”

alamliigid on:

Sidevahendid ( telefoni keskjaamad);

Serverid;

Arvutustehnika.

Konto 15560000 “Muu amortiseeruv põhivara soetusmaksumuses” alamliigid on:

Mööbel;

Kontoritehnika;

Majandusinventar;

Tööriistad ja seadmed;

Autode haagised;

Tulirelvad;

Muu amortiseeriv põhivara.

Konto 15570000 “Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara”

Kunstiesemed

Museaalid

Konto 15600000 “Tarkvara soetusmaksumuses”.

28

Konto 15620000 “Õigused ja litsentsid soetusmaksumuses”

Konto 15660000 “Muu immateriaalne põhivara soetusmaksumuses”

Konto15690000 “Üle andmata tsentraliseeritud korras soetatud immateriaalne

põhivara”

Konto 15691000 “Lõpetamata ehitused ja muud etapiviisilised soetused”

Konto 15692000 “Ettemaksed immateriaalse põhivara eest”

Konto 15701000 “ Mets“

Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara eest vastutava isiku poolt allkirjastatud

algdokumendi (arve, akti) alusel. Ehitusobjektil ehitustööde lõpetamisel ning ehitise

ekspluatatsiooni andmisel vormistatakse akt, mis on aluseks põhivara arvelevõtmiseks

raamatupidamisarvestuses. Aktis tuuakse ära põhivara iseloomustavad andmed. Aktile

märgitakse vara kasutuskoht ja materiaalselt vastutav isik.

10.9.3. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

Põhivara sihtfinantseerimiseks loetakse toetust juhul, kui selle kasutamise

põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil

soetamine. Põhivarade sihtfinantseerimist ja mitterahalist sihtfinantseerimist

kajastatakse (raamatupidamiskohuslased kes koostavad aruandeid Eesti hea

raamatupidamistava kohaselt) kulutuste tegemisega samal perioodil tuluna, kui nende

hinnangul puudub reaalne risk, et sihtfinantseerimine võib mitte leida aset või see

võidakse tulevikus tagasi nõuda.

Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud

tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol (20385600 ja

20385700). Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on

aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna

(kontorühm 3502) ja nõudena (bilansikontod 10355600 ja 10355700).

10.9.4. Amortisatsiooni arvestus

Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse

üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Maad, kunstiväärtusi ja

muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti

muuseumieksponaate, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele,

amortiseerutakse nende kasuliku eluea jooksul.

Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes

eeldatavast vara kasulikust elueast.

Uute põhivara liikide kulunormid lähtudes põhivara kasulikust elueast on põhivara

gruppidele alljärgnevad:

Põhivara liik Eeldatav kasulik Eeldatav kasulik Amortisatsiooni

29

eluiga – aastates eluiga – kuudes norm protsentides

Hooned

Kivihooned 34 a. 408 kuud 3 %

Puithooned 17 a. 204 kuud 6 %

Kergkonstruktsioonid 12 a. 144 kuud 8 %

Rajatised

Laudteed, piirded jt.

Puidust kerged

välikonstruktsioonid

5 a. 60 kuud 20 %

Kattega

Platsid

12 a. 144 kuud 8%

Teed, truubid ja

kuivendussüsteemid

30 a 360 kuud 3%

Muud rajatised 12 a. 144 kuud 8%

Masinad

ja seadmed

Traktorite ja

metsaveomasinate

lisaseadmed ja

haagised

3,3 a. 40 kuud 30 %

Muud masinad ja

seadmed

5 a. 60 kuud 20 %

Harvester 6 a. 72 kuud 17 %

Skidder 7 a. 84 kuud 14 %

Transpordivahendid

Sõiduautod 5 a. 60 kuud 20 %

Veoautod 5 a. 60 kuud 20 %

Intensiivselt

kasutatava (kahes või

enamas vahetuses)

metsaveotraktorid

3,3 a. 40 kuud 30 %

Muud sõidukid ja

transpordivahendid

5 a. 60 kuud 20 %

Inventar, tööriistad,

Bürooseadmed

Arvutustehnika 2,8 a. 34 kuud 35%

Tulirelvad 10 a. 120 kuud 10 %

Muu inventar,

tööriistad, seadmed

5 a. 60 kuud 20 %

Immateriaalne

põhivara

2,8 a. 34 kuud 35 %

Kasutatakse lineaarset amortisatsiooniarvestuse meetodit. Amortisatsiooni arvutamist

alustatakse põhivara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku

amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul, sest vara lõppväärtus ei oma olulist

väärtust. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii

soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult

kasutusest eemaldatud.

30

Teenuse osutamise ja tootmisega seotud põhivara amortisatsioon arvestatakse ja

kantakse kuludesse põhivara kasutavale struktuuriüksusele.

Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust,

muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku

eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle

investeeringu (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste

(renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele.

Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes

perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla nende kaetavale

väärtusele juhul, kui varaobjektide kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest

jääkmaksumusest. Vara võimaliku allahindluse vajaduse tuvastamiseks viiakse läbi vara

väärtuste test vastavalt RTJ 5 paragrahvides 50-75 kirjeldatud protseduuridele. Varade

väärtuse testijad määrab juhtkond. Varade väärtuse teostus fikseeritakse kirjalikult.

Allahindluse kinnitab juhatus.

Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.

10.9.5. Parendused, remont, hooldus

Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse

uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab

materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav

komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi

komponendina arvel, juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja

sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, võib seda hinnata,

lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise

kulumi.

10.9.6. Põhivara müük

Riigiasutuste vahelised tasuta varade üleandmised ja vastuvõtmised kajastatakse alates

01.09.2010 läbi omakapitali kontol 29100010 Riigikapital

Põhivara tasuta võõrandamist kajastab võõrandaja juhul, kui seda ei saa lugeda osaluse

või finantsinvesteeringu soetamiseks, mitterahalise sihtfimantseerimisena (v.a.

riigiraamatupidamiskohustuslase üksuste vahelised siirded), eemaldades vara bilansist

ja kajastades selle jääkväärtust kontol 45020000. Kui mitterahalise sihtfinantseerimise

saaja on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja mitterahalise

sihtfinantseerimise kontol 35020000 põhivara õiglases väärtuses või kui see ei ole

teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses

10.9.7. Materiaalse põhivara ümberhindlus

Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud

väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest

jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest juhendi RTJ 5 paragrahvis 33 nimetatud

asjaolust:

1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;

2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed,

sealhulgas juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduse

31

käigus, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse

kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest

võrreldes üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega.

Juhul kui RMK hinnangul erineb RMK-le kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline

väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viiakse läbi objekti

väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt (v.a maa ümberhindlus) Eksperdi valiku

kinnitab RMK juhtkond. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta,

ei ole põhivara ümberhindlus lubatud.

Maa hinnatakse ümber ümberhindluse läbiviimisel kehtinud maa maksustamishinna

järgi.

Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine

soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena

kontogrupi 2904 kontosid.

Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord.

Põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia üldjuhul kuni 31.12.2005. Kui see jäi

teatud põhjustel selleks kuupäevaks läbi viimata, tuleb seda teha esimesel võimalusel

järgmistel perioodidel.

Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks

tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus

varem bilansis arvele võtnud.

10.9.8. Materiaalse põhivara mahakandmine

Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või

hävinud, kadunud, vms.) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle

utiliseerimist või hävitamist.

Põhivara mahakandmine toimub juhatuse otsusega, mille valmistab ette finantsosakond

vara valdava struktuuriüksuse ettepanekul. Finantsosakond koostab juhatuse otsuse

alusel põhivara mahakandmise ja hävitamise akti, mis kajastab põhivara nimetust,

põhivara koodi, riigikinnisvara registri numbrit (kui põhivara on riigikinnisvara

registris), soetamise aega, põhivara soetamismaksumust, põhivara kulumit ja põhivara

jääkmaksumust, samuti põhivara kõlbmatuks tunnistamise põhjust ja põhivara

hävitamise kulusid või saadud tulusid kroonides Põhivara mahakandmise akt

allkirjastatakse vara valdava struktuuriüksuse poolt.

10.10. Bioloogiliste varade arvestus

RMK poolt majandamisele kuuluv mets kajastatakse kontol 15701000. Metsa

inventeeritakse selleks ettenähtud korra alusel aastaringselt arvestusega, et

inventeerimisandmed metsa koguste ja seisukorra kohta ei oleks vanemad kui kümme

aastat. Riigimetsa väärtus arvutatakse kehtestatud metoodika alusel.

10.11. Kohustused ja saadud ettemaksed

Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.

32

Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik

aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul, kui

aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade grupis

2032.

Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustusena kontogrupis 2039 ning

kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste

perioodide tulud summas alla 2 000 euro (ilma käibemaksuta) kanda koheselt tuluks

ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral

lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja

pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258. Laenukohustusena

kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused,

millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.

Laenukohustuste kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist.

Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt

efektiivsest intressimäärast, võib laenukohustuste arvestuses kasutada lepingujärgset

intressimäära ning kanda tehingukulud koheselt intressikulusse (kontorühm 650).

10.11.1. Maksuvõlad

Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel kontogrupis 2030.

Maksuvõlgadena kajastatakse tekkepõhised deklareeritud maksukohustused

(käibemaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, kogumispensioni makse,

erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks, maamaks, tollimaks), mis peavad võrduma

maksukoguja poolt näidatud tekkepõhise nõudega bilansipäeval. Siin kajastatakse ka

tasumata maksuviiviseid ja maksutrahve, mida aruandeaastal on kuludesse kantud.

Tasumisele kuuluvad maksud kirjendatakse vastavate kontode kreeditisse, tasumine

deebetisse.

Käibemaksu arvestuse aluseks on Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määrus nr 40.

Käibedeklaratsiooni saadakse andmed Axapta aruandest “ Käibemaksu maksmine“,

mis on üles ehitatud käibemaksukoodidega. Käibemaksukoodide ja kontode seoste

kohta on koostatud 27.05.2005. a selgituskiri nr 1208.

RMK loodushoiu ja looduskaitse struktuuriüksuste tarbeks tehtud kulutuste (kaubad,

teenused, objektide rajamine ja hooldamine) arvetel märgitud sisendkäibemaksu oma

maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei arvata maha. Erandiks on

sõiduautoga otseselt seotud kulud, mille soetamisel arvab maksukohustuslane

sisendkäibemaksu maha täies ulatuses.

Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot:

10370120 sisendkäibemaksu kogumiskonto, mis suletakse iga kuu lõpus;

10370110 sisendkäibemaks põhivara soetamiselt; kogumiskonto, mis suletakse

iga kuu lõpus;

10370130 tollis imporditult tasutud käibemaksu kogumiskonto, mis suletakse

iga kuu lõpus;

20300100 arvestatud käibemaksu kogumiskonto, suletakse iga kuu lõpus.

Iga kuu lõpus peale käibemaksu kogumiskontode sulgemist raamatupidamisprogrammis

kajastatakse käibemaksu kohustust kontol 20300000 ja kui on käibemaksu ettemaks,

siis kontol 10370000.

33

Vastavalt Käibemaksuseaduse § 32 ja § 33 sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise

tingimustele tehakse ümberarvestus detsembrikuu käibedeklaratsioonis, rakendades

RMK maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust administratsiooni kuludega

seotud sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsionaalse mahaarvamise kulupõhist

meetodit.

10.11.1.1 Kliendi poolt kinnitamata veoselehtede kajastamine

käibemaksuarvestuses

Selleks, et raamatupidamises saaks kajastada jooksvalt lähetatud puidukogustelt

arvestatud käibemaksu, millel ei ole veel täpseid mõõtmistulemusi saabunud st. kliendi

poolt on kinnitamata veoseleht, tehakse finantstarkvarasse Axapta hinnangulise

müügihinnaga kanne:

D “Muud viitlaekumised” 10319000

K “Käibemaksu kohustus” 20300100

K “Tulud metsamaterjali müügist “ 32310012

10.11.2. Võlad töövõtjatele

Töötasu- ja puhkusearvestus kajastatakse kontorühmas 2020 võlad töötajatele. Eraldi

kontod on arvestuslike töötasude, arvestuslike kinnipeetud maksete osas ja

puhkusereservi kajastamiseks.

Töötasuarvestust kajastatakse raamatupidamises järgmiste kirjenditega

arvestatud põhipalk

D “Astme- või põhipalk ja selle suurendus”, tegevus vastavalt kuluobjektile,

kontogrupp 500*

K “Töötasu võlgnevus” 20200000

tulumaksu kinnipidamine

D “Astme- või põhipalk ja selle suurendus” kontogrupp 500*

K “Deklareerimata kinnipeetud tulumaks” 20200200

Igakuuliselt moodustatakse puhkusetasude reserv, mille suuruseks on 10 % tegelikult

arvestatud töötasult. Igakuuliselt tehakse järgmised kanded

D “Puhkusetasud” (10 % kuu töötasust), tegevus vastavalt

kuluobjektile, kontogrupp 500*

K “Puhkusekohustus” 20201000

ja

D “Sotsiaalmaks töötasudelt ja toetustelt” 50600000

D “Töötuskindlustusmakse” 50604000

K “Puhkusekohustus” 20201000

puhkusetasu maksmisel tehakse järgmine kanne

D “Puhkusekohustus” 20201000

K “Töötasu võlgnevus” 20200000

ja

D “Puhkusekohustus” 20201000

K “Sotsiaalmaksu kohustus” 20301000

K “Töötuskindlustusmakse kohustus” 20303000

Puhkusereservi ümberarvestus toimub kaks korda aastas 30.06 ja 31.12. Nende

kuupäevade seisuga arvestatakse iga töötaja kohta saamata jäänud puhkusepäevade arv

34

ja sellelt arvestatav puhkusekohustuse summa koos maksudega. Juhul, kui inventuuri

tulemusel selgub, et puhkusetasude reserv on võrreldes 30.06. ja 31.12. seisuga arvel

olevast reservist suurem, tehakse reservi suurenemise ulatuses järgmine kanne:

K “Puhkusekohustus” 20201000

D “Puhkusetasud”, tegevus vastavalt kuluobjektile kontogrupp 500*

ja

K “Puhkusekohustus” 20201000

D “Sotsiaalmaks töötasudelt ja toetustelt” (33 % eelmisest summast), tegevus vastavalt

kuluobjektile 50600000

D “Töötuskindlustusmakse” 50604000

Juhul kui reserv on vähenenud, siis tehakse vastupidised kanded.

Puhkusekohustuse sotsiaalmakse kajastatakse koos puhkusetasu summaga kirjel “võlad

töövõtjatele“.

Puhkusereservi arvestus toimub Axapta palgaprogrammi abil. Korrigeerimiskanded on

programmis automatiseeritud.

10.11.3. Lühiajalised eraldised

Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.

Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem

kui 50% ning eraldise summa on piisava usaldusväärsusega hinnatav. Juhul kui need

tingimused ei ole täidetud, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik kohustus

avalikustatakse aruande lisades potentsiaalse kohustusena.

10.11.4. Pikaajalised võlakohustused

Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvele-

võetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal,

kajastatakse lühiajaliste kohustuste all.

Välisvaluutas fikseeritud kohustus võetakse arvele operatsioonipäeval kehtiva Euroopa

Keskpanga kursiga. Välisvaluutas fikseeritud kohustus hinnatakse raamatupidamise

aasta-aruande koostamisel bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga kursiga.

10.12. Netovara

Netovara koosneb riigikapitalist, eelmiste perioodide kasumist/kahjumist ja

aruandeaasta kasumist/kahjumist. Riigikapital on üleminekuperioodi kirje (01.01.1999)

Kehtivate õigusaktide alusel kajastasid riigiettevõtted, riiklikud aktsiaseltsid ja

munitsipaalettevõtted riigivara ümberstruktureerimise käigus üleantud või vastuvõetud

mitterahalist vara.

Alates 01. septembrist 2010 kajastatakse netovaras kontol 29100010 riigiettevõtetelt

vastuvõetud ja riigietevõtetele üleantud mitterahalist vara.

Kasutatavad kontod on 29100010, 29040000, 29800000, 29800100, 29900000.

Kasumeid ja kahjumeid arvestatakse aastate lõikes eraldi kontodel

Aruandeaasta kasumi kirjendamine eelmiste aastate kasumi kontole toimub

raamatupidamisprogrammis automaatkonteeringuga järgmiselt:

D “Aruandeperioodi kasum” 29900000

35

K “Eelmiste perioodide jaotamata kasum” 29800000

Juhul, kui aruandeaastal oli tegemist kahjumiga, kirjendatakse kahjum eelmiste

perioodide jaotamata kasumi reale järgmiselt:

K “Aruandeperioodi kasum” 29900000

D “Eelmiste perioodide jaotamata kasum” 29800000

10.12.1. Puhaskasumist riigieelarvesse kantav osa ja seotud tulumaks

Metsaseaduse § 48 lõike 5 kohaselt kinnitab RMK puhaskasumist riigieelarvesse

kantava summa Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Taotluse koos RMK

nõukogu kinnitatud majandusaasta aruandega esitab rahandusministrile

keskkonnaminister. Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kasumieraldise

väljamaksmisel tekib tulumaksu tasumise kohustus. Tulumaksuseaduse muutmise

seadus jõustus 2009. aasta 1. detsembril ning kohaldati tagasiulatuvalt alates 2009. aasta

1. augustist. Muudatuste kohaselt võrdsustati tulumaksuseaduse mõistes, mis puudutab

kasumieraldiste maksustamist tulumaksuga, RMK sisuliselt äriühingutega. RMK

puhaskasumist riigieelarvesse kantavalt summalt arvestatud tulumaks kajastatakse

kontol D 68000000 “Ettevõtja tulumaks“ ja K 20304000 “ Erisoodustuste ja ettevõtja

tulumaksu kohustus“.

10.13. Tulude arvestus

Tulude ja kulude kirjendamine toimub vastavalt kasumiaruande skeemile number 1.

Tulud jagunevad raamatupidamises kolme suuremasse kategooriasse:

1. müügitulu

2. muud äritulud

3. finantstulud

Müügitulude kajastamiseks kasutatakse kontorühma: 32.

Müügitulud on järgmised:

1. tulud raieõiguse müügist;

2. tulud metsamaterjali müügist;

3. tulud hakkpuidu ja raiejäätmete müügist;

4. tulud istutusmaterjali ja seemnete müügist;

5. tulud jahindusest;

6. tulud loodushoiult (puhkeala);

7. muuseumide ja näituste tasulised teenused;

8. tulu koolitusteenuste osutamisest;

9. muud tulud kaupade ja teenuste müügist;

10. üür ja rent eluruumidelt;

11. üür ja rent mitteeluruumidelt;

12. üür ja rent muult varalt;

13. tulu elektrienergia müügist;

14. tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest;

15. tulu soojuse ja kütte müügist;

16. muu tulu üüri ja rendiga kaasnevast tegevusest;

17. hoonestusõigusetasu;

18. kasutamisõiguse tasu;

19. maa rent;

20. muu toodete ja teenuste müük;

36

21. enampakkumiste osavõtutasud.

Muude äritulude kajastamiseks kasutatakse kontorühma 35 ja 38.

Muude äritulude kirjetel kajastatakse ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivaid

tulusid. Muud äritulud on järgmised:

1. sihtfinantseerimine tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks

2. kasum/kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute

müügist;

3. saadud trahvid, viivised;

4. eelmiste perioodide tulud (tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et

korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet);

5. kasutatud ja kasutamata varude müügi tulu/kulu

6. kindlustushüvitised.

Finantstulud ja -kulud

Finantstulusid ja -kulusid kajastatakse kontorühmas 65.

Finantstulud ja -kulud jagunevad järgmiselt:

1. intressitulud/intressikulud;

2. valuutakursi kasumid/kahjumid (finantsinvesteeringutelt).

3. kasum/kahjum osaluste ümberhindamisest

4. tulem kapitaliosaluse meetodil

Sisekäive on selline tegevus, millega ostame või müüme RMK poolt toodetud toodet

(taimed) või teenust (loodushoiuosakonnale osutatud teenustööd, puhkemajades ja

jahimajades ööbimine jne) RMK siseselt.

Realiseerimise neto sisekäivet kajastatakse kontol 32310090 “Tulud müügist RMK

struktuuriüksustele” .

Sisekäibega seotud kulusid kajastatakse kontodel:

55291090 “RMK struktuuriüksustelt ostetud materjalid ja teenused”;

55291091 “Erisoodustusega seotud RMK struktuuriüksuselt ostetud materjalid ja

teenused” .

55291092 “Tulumaksuga maksustatavad RMK struktuuriüksustelt ostetud

materjalid ja teenused“

10.14. Kulude arvestus

Kulude kajastamine raamatupidamises toimub tulude-kulude vastavuse printsiibil.

Kulud, mis tehakse äritegevuse käigus, on kas perioodi kulud või ettemakstud kulud.

Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid.

Kulude liigitamine toimub vastavalt kasumiaruande skeem number 1 kirjetele.

Kulude kajastamiseks kasutatakse kontorühma 4, 5 ja 6.

Kinnisvaraobjektide haldamisega seotud kulud, mis on seotud teenuse osutamise ja

tootmisega kajastatakse vara kasutaja struktuuriüksustes, mitte vara haldaja

struktuuriüksuses.

Kulude liigitused on järgmised:

1. otsekulud;

2. üld- ja halduskulud

sealhulgas tootmise juhtimiskulud

3. tööjõukulud

4. põhivara kulum,

5. ärikulud

37

6. finantskulud.

Kõigi kulude kirjeldamisel tuleb kasutada tegevusi vastavalt sellele, millise

tegevusvaldkonnaga tehtud kulu on seotud. Tegevuste loetelu on toodud lisas 3.

Tegevuste põhitüübid on järgmised :

1. Metsandus (metsahaldus, metsamajandus) (1)

2. Loodushoid (2)

3. Taimla- ja seemnemajandus (3)

4. Üld- ja halduskulud (4)

Sealhulgas tootmise juhtimiskulud (4)

Tulude-kulude aruandes on jagatud kulud omakorda tootmiskuludeks ja

mittetootmiskuludeks, mille kajastamine toimub vastavatel kulukontodel ja tegevustel

(eelarve klassifikaator) pearaamatus.

Tootmiskulud jagunevad:

1. tootmise põhikulud (otsesed tootmisväljaminekud) on otseselt seotud toote

valmistamisega, hõlmavad otseseid tööjõu ja materjali kulusid;

2. tootmise lisakulud (kaudsed tootmisväljaminekud) on kõik muud tootmiskulud

(masinate ja seadmetega seotud kulud), tootmise juhtimiskulud.

Mittetootmiskuludeks on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte

üldjuhtimise ja finantseerimisega: turunduskulud, üld- ja halduskulud, uurimis- ja

arenduskulud, finantseerimiskulud.

Muud ärikulud

Muud ärikuludena kajastatakse ebaregulaarse äritegevuse käigus tekkivaid kulusid:

1. antud sihtfinantseerimine;

2. kahjutasud, viivised (v.a. maksuintressid ja finantskulud)

3. valuuta kursivahed (v.a. finantsinvesteeringutega ja laenukohustustega seotud

kursivahed).

RMK poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega

mitteseotud kulud ja väljamaksed maksustatakse tulumaksuga alates 01.01.2010. a

TMS paragrahv 2 lg 3 alusel. Vastuvõtukuludes kajastatakse RMK poolt korraldatud

üritustel (perepäevad, loodusõppeprogrammid, matkad, konkursid jms) külalistele või

äripartneritele tehtud kulutusi toitlustamisele, majutamisele, transpordile või

kultuurilisele teenindamisele.Vastuvõtukuludes kajastatakse ka kulutusi maiustustele,

kui tegemist ei ole erisoodustusega TMS paragrav 48 lg 6 mõistes. Vastuvõtukulusid

kajastatakse kontodel 55004000, 55211020.

Isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetelt võib teha kalendrikuus

tulumaksuvabalt seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi

või kultuurilise teenindamisega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses samal

kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

Lisaks sellele võib muu residendist juriidilise isiku puhul teha väljamakseid seoses

külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise

teenindamisega teatud summa (alates 01.01.2011 32 eurot) ulatuses kalendrikuus.

Kui kalendriaasta mõnel kuul ei tehta eelpool loetletud väljamakseid, või teeb neid

samas lõikes sätestatud maksuvabast piirmäärast vähem, tehakse sellel ja järgmistel

kuudel kuni kalendriaasta lõpuni nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus.

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, kirikute

registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isikutele, haiglat pidavatele

38

isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse teadus- kultuuri- spordi-, haridus-, korrakaitse-

või sotsiaalhoolekandeasutustele või kaitseala valitsejatele võib teha kingitusi ja

annetusi üldsummas kuni 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal isikustatud

sotsiaalmaksuga väljamaksete summast, kajastatakse kontol 55004110.

Kontol 55004010 kajastatud kingitused ja annetused maksustatake tulumaksuga.

Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupu ega osutatud teenust,

mille väärtus ilma käibemaksuta on ära toodud käibemaksuseaduses (alates 01.01.2011

10 eurot). Maksustamisele ei kuulu auhinnad, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks

s.t asjal puudub tarbimisväärtus (vimpel, voldikud, plakat jms), kajastatakse kontol

55004100.

Vormil TSD lisa 5 (kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud) real 22 kajastatud

maksusumma positiivne tulem kajastatakse kontodel D 60102000 “Ettevõtte tulumaks“

ja K 20304000 “Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustus“

Maksusumma negatiivse tulemi korral (Vormil TSD lisa 5 rida 22) tehakse vastupidine

kanne.

Kulude vähendamine on seoses ametiautoga isiklike sõitude kompenseerimisega,

mobiiltelfoni kasutuskuludega. jms.

Ametiautoga isiklike sõitude kompenseerimist sõidupäeviku alusel kajastatakse kulude

vähendamisena vastavalt kulukontolt proportsiooniga, kuna näiteks kütuse arve

saamisel ei suuda kohe eristada, kui palju sellest autosse võetud kütusest kulus

töösõitudele ja kui palju isikliku sõidu jaoks. Kulude vähendamise välja arvestatud

proportsioon:

Kütus 65%: Kontod: 55290001 Bensiin, 55290002 Diiselkütus, 55130001 Sõidukite

bensiin, 55130002 Sõidukite diiselkütus;

Remont ja hooldus 35%: Kontod 55290010 Remont ja hooldus, 55130600 Korrashoiu-

ja remonditeenused.

Mobiiltelefoni kasutuskulude hüvitamist kajastame kulude vähendamisena kulukontol 55001010.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse

printsiibist. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontoklassis 350 hetkel, kui selle

laekumine on kindel (maksetaotlus on sihtfinantseerimise andja või vahendaja poolt

aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvad lisatingimusi ning

teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse

lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui

lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku

sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt

omavahel kokku.

Sihtfinantseerimise vahendamist kajastatakse sihtfinantseerimise tekkepõhise printsiibi

järgi oma tuludes ja kuludes maksetaotluse aktsepteerimise kuupäeval. Nimetatud

reeglit jälgitakse ka juhul, kui rahalised ülekanded ei liigu vahendajate kaudu, vaid

nende korralduse alusel otse Rahandusministeeriumist toetuse saajani või tema poolt

määratud hankijani. Vahendajad kasutavad tuludes ja kuludes järgmisi kontosid: tulude

kontod 35001000, 35003000, 35005000, 35021000, 35023000, 35025000 ja kulude

kontod 45001000, 45003000, 45005000, 45021000, 45023000, 45025000. Vahendaja ei

kajasta sihtfinantseerimist oma tuludes ja kuludes ainult juhul, kui

Rahandusministeerium, vahendaja ja toetuse saaja on selles kokku leppinud.

Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse kasumiaruande real “muud äritulud”

Sihtfinantseerimisega seotud kulud kajastatakse kasumiaruande real “muud ärikulud”

39

Bilansiväline vara

Bilansiväline vara jaguneb kaheks bilansiväline vara ja väikevara. Bilansiväline vara on

sarnane põhivara hulgas kajastatava ehitiste ja rajatiste hulka kuulva põhivaraga, kuid

selle vara soetusmaksumus on väiksem põhivara soetusmaksumusest 2000 eurost. Need

varad on ehitised või rajatised ja on seotud maaga, nende üle peetakse arvestust Riigi

kinnisvararegistris ja Ehitusregistris. Bilansiväliste varade üleandmise, mahakandmise

ja müügi üle otsustamine toimub sarnaselt põhivaradele.

Väikevara

Väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on alates 200 eurost ( kuni

31.12.2010 alates 128 eurost) (ilma käibemaksuta) kuni 2 000 eurot (kuni 31.12.2010

kuni 1 917 eurot) (ilma käibemaksuta).

Maksumusega alla 200 euro võetakse bilansiväliselt arvele väikevarana ainult sellised

töövahendid, mis tööandja annab töötajale kasutamiseks (nt. mobiiltelefonid,

kõrgusemõõtjad jms.).

Mööbel võetakse arvele mitte komplektina vaid üksikesemetena.

Raamatupidamises peetakse väheväärtusliku pika kasutuseaga väikevarade arvestust

Axaptas põhivara moodulis bilansiväliselt, struktuuriüksuste ja materiaalselt

vastutavate isikute lõikes. Väikevara võetakse arvele vastava sisulise märkega arve

alusel, mille on kinnitanud struktuuriüksuse juht.

Väikevara mahakandmise ja hävitamise otsustab struktuuriüksuse juhi käskkirja alusel

moodustatud komisjon. Komisjon koostab ja allkirjastab väheväärtusliku vara

mahakandmise ja hävitamise akti, mis kajastab väheväärtusliku vara (väikevara)

nimetust, väikevara koodi, ühikut, kogust, maksumust eurodes ja vara hävitamise viisi.

Allkirjastatud akti salvestab vara mahakandnud struktuuriüksuse juhi poolt määratud

töötaja DHSi vara mahakandmise ja vara üleandmise-vastuvõtmise aktide sarja 6-18

ning saadab viite ostu vanemraamatupidajale. Allkirjaks loetakse dokumendi

menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastust või

kinnitust.

Tööriietuse soetamine ja kajastamine

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (§ 13 lg 1 p.11) on RMK kohustatud

oma kulul andma töötajatele isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja

pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajatele

isikukaitsevahendite kasutamise väljaõppe.

Töötajatele tasuta väljaantavate isikukaitsevahendite, tööriietuse, esmaabi- ja

kaitsevahendite loetelu on RMK kollektiivlepingu töötervishoiu ja tööohutuse

kokkuleppe lisas, mida on siin kaasajastatud ametikohtade nimetuste osas.

Töötajatele tasuta väljaantavad isikukaitsevahendid, tööriietus, esmaabi- ja muud

kaitsevahendid kajastatakse raamatupidamisaruandluses alljärgnevatel kontodel:

55220010 Tööriietus (admin)

55220000 Meditsiini ja hügieenitarbed (admin)

55290020 Tööriietus (töölised)

55290023 Meditsiini ja hügieenitarbed (töölised)

Arvestust peetakse allpool loetletud töötajale tasuta väljaantavate isikukaitsevahendite

ja tööriietuse kohta Axaptas palga moodulis RMK töötajatele tööandja vara

väljaandmise kaardil. Isikukaardile kantakse vara nimetus, välja andmise kuupäev,

kogus, maksumus, kasutusaeg kuudes, eeldatav kasutusaja lõpukuupäev.

40

Ametikoht Kutse

Isikukaitsevahendite, tööriietuse,

esmaabi- ja muude kaitsevahendite

loetelu.

Kandeaeg

Lihttööline,

koristaja

Kontod

55220010,55290020

Tööruumide

koristaja

välitöödel

Töökittel

Töökindad

Kummikindad

Sooja voodriga

tööjope/kombinesoon

Tööjalats

12 kuud

kulumiseni

kulumiseni

Tööline,

mehaanik

Kontod

55220010,55290020

Lukksepp

Veekindla immutusega tööülikond

Töösaapad

Töökindad

Sooja voodriga tööjope

Soojad saapad

Kaitseprillid

Dielektrilised kindad (elektrikutele)

18 kuud

24 kuud

kulumiseni

36 kuud

kulumiseni

kulumiseni

12 kuud

Keevitaja Tulekindla immutusega tööülikond

Töösaapad (nahk)

Töökindad

Sooja voodriga tööjope

Soojad saapad

Keevitusmask, keevitusprillid

12 kuud

12 kuud

kulumiseni

36 kuud

kulumiseni

kulumiseni

Katlakütja Tulekindla immutusega tööülikond

Töösaapad

Töökindad

Kaitseprillid

12 kuud

12 kuud

kulumiseni

kulumiseni

Metsatööline,

taimlatööline

Konto 55290020

Metsataimla

tööline,

metsakultuuri-

tööline,

seemnekuivati-

tööline

Töösaapad

Töökindad

Veekindla immutusega tööülikond

Sooja voodriga tööjope

Soojad saapad

Kaitseprillid

(seemnekuivatitöölisele)

Kui teeb raietöid, siis vastav riietus

raietöölisele

12 kuud

Kulumiseni

24 kuud

valvevarustus

Metsakahjurite

keemiline tõrje

Happekindel tööülikond, keep

(villane)

Töösaapad

Töökindad

Kaitseprillid, respiraator

valvevarustus

kulumiseni

kulumiseni

kulumiseni

Tuletõrje Rinnaesisega põll, töösaapad

Töökindad

Kaitseprillid, respiraator, gaasimask

valvevarustus

kulumiseni

kulumiseni

41

Raietööline,

metsur

Konto 55290020

Metsalange-

taja, kes

töötab

mootorsaega

Lõikevastaste elementidega

tööpüksid, demaskeeriva

värvinguga tööülikond, vastavus

EC nõuetele

Tugevdatud ninaga töösäärikud või

turvakummikud

Näokaitse võrkekraaniga,

antifoonide ja lööki leevendava

konstruktsiooniga varustatud

kaitsekiiver

Ilma turvaelementideta tööpüksid

Tööjalats/kummikud

Töökindad

Sooja voodriga tööjope

Esmaabivahendid (töökohal)

Konto 55290023

vastavalt kasu-

tusjuhendile

vastavalt kasu-

tusjuhendile

vastavalt kasu-

tusjuhendile

kulumiseni

kulumiseni

kulumiseni

kulumiseni

peale kasutamist

komplekteerida

vastavalt nime-

kirjale

Metsaveotraktorist,

traktorist,

metsaveoautojuht,

autojuht,

harvesterioperaator,

forwarderi operaator

Konto 55290020

Veekindla immutusega tööülikond

Töösaapad

Kaitsekiiver

Töökindad

Sooja voodriga tööjope

Antifoonid (traktorist)

Soojad saapad

Esmaabivahendid (traktoris ja

autos)

Konto 55290023

18 kuud

18 kuud

vastavalt kasu-

tusjuhendile

kulumiseni

36 kuud

vastavalt

kasutusjuhendile

24 kuud

peale kasutamist

komplekteerida

vastavalt nime-

kirjale

Metsnik,

praaker,

logistik

metsakasvataja,

metsaparandaja

puidukontrollmõõtja

energiapuidulogistik,

metsakorraldaja,

loodusvaht,

aednik,

loomadehooldaja,

loomadehooldaja-

veterinaar,

loomadehooldaja-

koristaja,

pargivaht,

tehnik-majandusjuht

Konto 55220010

Veekindel tööülikond

Kummikud

Soojad saapad

Kombinesoon

Tuulepluus

Kampsun või fliis

Talvemüts

Suvemüts

Kindad

Kiiver

Esmaabivahendid ( autos)

Konto 55220000

48 kuud

18 kuud

36 kuud

36 kuud

36 kuud

24 kuud

24 kuud

24 kuud

kulumiseni

vastavalt kasu-

tusjuhendile

peale kasutamist

komplekteerida

vastavalt nime-

kirjale

42

RMKs töötajate tervise kaitsega seotud kulude (nt vaktsineerimine, tervisekontroll,

prillide soetamise kompensatsioon) kompenseerimise tingimused sätestab selleks

kehtestatud kord.

11. Aruandlus

Aruandlus jaguneb perioodiliseks ja ühekordseks.

Perioodilisi aruandeid esitatakse igakuiselt maksuametile (maksudeklaratsioonid),

statistikaametile (statistika aruanded) ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele

õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadel. Aruannete vormid ametkondadele on

kinnitatud vastava ametkonna poolt. Kõik maksuametile esitatavad aruanded

edastatakse interneti teel. Maksudeklaratsioon edastatakse programmist Axapta

väljastatud aruandena.

Käibedeklaratsiooni andmed sisestatakse käsitsi.

RMK koostab ja esitab saldoandmiku riigi raamatupidamise infosüsteemi.

Saldoandmikuks nimetatakse kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud

loetelu kontoplaani järgi.

Saldoandmik esitatakse järgmiste perioodide kohta:

1. 3 kuud – bilansikontode saldod seisuga 31. märts ja tulemiaruande kontode

saldod perioodi 1. jaanuar – 31. märts kohta;

2. 6 kuud – bilansikontode saldod seisuga 30. juuni ja tulemiaruande kontode

saldod perioodi 1. jaanuar – 30. juuni kohta;

3. 9 kuud – bilansikontode saldod seisuga 30. september ja tulemiaruande kontode

saldod perioodi 1. jaanuar – 30. september kohta;

4. kalendriaasta – bilansikontode saldod seisuga 31. detsember ja tulemiaruande

kontode saldod perioodi 1. jaanuar – 31. detsember kohta.

Saldoandmikud 3 kuu, 6 kuu ja 9 kuu kohta esitatakse vastava aruandeperioodi lõpule

järgneva kuu viimaseks kuupäevaks ja kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise aasta 28

15. veebruariks.

Saldoandmik edastatakse programmist Axapta väljastatud aruandena interneti teel riigi

raamatupidamise infosüsteemi.

Perioodilised aruanded (igakuised) on lisaks järgmised:

1.bilanss;

2.kasumiaruanne;

3.ostjate maksmata arvete aruanne;

4.tarnijate maksmata arvete aruanne;

5.tulude-kulude (eelarve täitmise) aruanne;

6.kapitaalmahutuste aruanne.

Aruanded esitab juhatusele finants- ja administratsioonijuht.

Majandusaasta lõpus koostatakse aastaruanne, mille eesmärgiks on anda õige ja õiglane

ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ning

rahavoogudest. Aastaaruande koostamisel inventeeritakse varad ja arvelduste saldod,

tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, hinnatakse varad ja kohustused, arvutatakse

43

bilansikontode lõppsaldod, tuuakse välja kasum (kahjum) ning vormistatakse

aruandetabelid ja aruandelisad. Aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelneva

majandusaasta aruandenäitajad. Kui majandusaasta ja eelneva aasta näitajad ei ole

võrreldavad kas uuele skeemile ülemineku või arvestusmeetodite muudatuste tõttu,

tuleb eelneva aasta näitajad ümber arvutada, avades mittevõrreldavuse põhjused,

ümberarvutuse alused ja summad aastaaruande lisades. Bilansikirjete ümberhindamise

tulemusena koostatakse korrigeeritud algbilanss.

Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.

Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Majandusaasta aruandele

kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla tegevjuhtkond, ning kõrgema juhtorgani

liikmed (nõukogu).

Raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest:

Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali liikumise aruanne.

Põhiaruannete lahti seletamiseks koostatakse vajalikud lisad.

RMK kasutab kasumiaruande skeemi number 1.

12. Dokumentide säilitamine

Raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustus on sätestatud raamatupidamise

seaduses §12.

Kõiki algdokumente, lepinguid, raamatupidamisregistreid ja muid äridokumente

säilitatakse 7 (seitse) aastat arvates selle majandusaasta lõpust, millal algdokument

raamatupidamises kajastati. Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente

tuleb säilitada 7 (seitse aastat) pärast kehtimistähtaja möödumist. Majandusaasta

aruandeid säilitatakse paberkandjal.

Välisprojektide ja sihtfinantseerimise kuludokumente säilitatakse 10 (kümme) aastat või

projekti lubavas otsuses või lepingus ettenähtud ajani, alates sellest, millal

algdokumente raamatupidamises esmakordselt kajastati.

Raamatupidamise sise-eeskirju tuleb säilitada seitse aastat pärast nende muutmist või

asendamist.

Raamatupidamisregistreid säilitatakse finantstarkvaras.

Töötasu lehtedest tehakse iga kalendriaasta kohta pärast selle lõppu isikute kaupa

väljatrükid ja neid säilitatakse 50 aastat.

Raamatupidamisdokumendid ja -registrid hoitakse kuni aastaaruande kinnitamiseni

raamatupidamises ning antakse peale aastaaruande esitamist RMK arhiivi.

Raamatupidamisdokumente ja arvestusregistreid on struktuuriüksus kohustatud

säilitama vastavalt kehtivale seadusandlusele ja RMK juhatuse poolt kinnitatud

“Riigimetsa Majandamise Keskuse asjaajamiskorra” lisas olevale dokumentide

loetelule.