RMK arengukava ja struktuuriüksuse tegevuskavade koostamise ning töötajatele tulemuseesmärkide püstitamise juhendi kinnitamine

 KINNITATUD
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 18. mai 2010. a
otsusega nr 1-32/45
RMK ARENGUKAVA, VALDKONDADE JA STRUKTUURIÜKSUSTE TEGEVUSKAVADE KOOSTAMISE NING TÖÖTAJATELE TULEMUSEESMÄRKIDE PÜSTITAMISE JUHEND

1. RMK arengukava

RMK arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis määratleb organisatsiooni arengu järgnevaks neljaks aastaks. Arengukava on vormilt PDF formaadis elektrooniline dokument, mis paikneb RMK interneti koduleheküljel ja on salvestatud RMK dokumendihaldussüsteemi.

1.1. Arengukava käsitlusala
Arengukava käsitleb järgmisi valdkondi:
1.1.1. ülevaadet RMK senisest arengust ja eelmise perioodi eesmärkide täitmisest;
1.1.2. ülevaadet RMK toimimiskeskkonnast;
1.1.3. RMK juhtimispoliitikaid ja organisatsiooniüleseid eesmärke;
1.1.4. RMK tegevusvaldkondade põhilisi arengueesmärke.

1.2. Arengukava uuendamine või uue arengukava koostamine
1.2.1. Arengukava koostatakse neljaks aastaks ning seda uuendatakse iga kahe aasta tagant, pikendades tulevikuvaadet kahe aasta võrra ning korrigeerides mõjuvatel põhjustel varem määratletud eesmärke ja mõõdikuid. Olulisemate muudatuste tegemiseks RMK arengueesmärkides või juhtimispoliitikates koostatakse uus arengukava versioon.

1.2.2. Arengukava uuendamiseks teostab finants- ja administratsioonijuht arengukava eelmise perioodi eesmärkide täitmise analüüsi ja koostab ülevaate RMK toimimiskeskkonna muudatustest 1. aprilliks ning esitab need juhatusele tutvumiseks. Juhatus otsustab arengukava uuendamise või uue versiooni koostamise protsessi tähtajad ja kinnitab lähteülesande 1. juuliks.

1.2.3. Arengukava koostamise käigus hinnatakse strateegilisi riske ja kavandatakse nende kontrollimeetmed vastavalt RMK strateegiliste ja protsessiriskide hindamise juhendile.

1.2.4. Arengukava eelnõu esitatakse RMK nõukogule kinnitamiseks detsembris.

1.2.5. Arengukava eelnõu esitatakse olulisematele partneritele ja huvigruppidele tutvumiseks ja seisukoha saamiseks enne eelnõu tutvustamist nõukogus. Saadud seisukohad esitatakse RMK nõukogule tutvumiseks ja omapoolse seisukoha võtmiseks.

1.2.6. RMK arengukava uuendatakse / koostatakse juhatuse poolt või selleks juhatuse otsusega moodustatud töörühma poolt.

1.3. Arengukava kinnitamine
1.3.1. RMK arengukava kiidetakse heaks RMK nõukogu otsusega.
1.3.2. Arengukava salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-40 „RMK arengukavad”.

2. Valdkondade / struktuuriüksuste tegevuskavad

Valdkonna tegevuskava (edaspidi tegevuskava) on dokument, mis määratleb RMK arengukavast tulenevad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks. Tegevuskavad koostatakse ja uuendatakse arvestades RMK arengukavas püstitatud eesmärke, millele lisatakse vajadusel valdkonnale püstitatavaid spetsiifilisi eesmärke. Valdkonna tegevuskava sisaldab sama valdkonna struktuuriüksuste tegevusi või nende koondit. Valdkonna juhi äranägemisel võidakse koostada tegevuskavad valdkonna struktuuriüksustele.

2.1. Tegevuskava käsitlusala ja ülesehitus
Tegevuskava koosneb struktuuriüksuse tegevuskava tabelist (lisa 1), kus sisalduvad struktuuriüksuste eesmärgid, mõõdikud, mahud aastate lõikes, vastutajad ja eesmärkide tunnuskoodid.

2.2. Tegevuskava uuendamine või uue tegevuskava koostamine
2.2.1. Tegevuskava koostatakse kaheks aastaks ja seda uuendatakse iga aasta 1. juuliks, pikendades tulevikuvaadet ühe aasta võrra ning korrigeerides mõjuvatel põhjustel varem määratletud eesmärke ja mõõdikuid.

2.2.2. Olulisemate muudatuste tegemisel struktuuriüksuse või valdkonna eesmärkides koostatakse uus tegevuskava versioon. Selles kajastatakse ka uute arenduste ja projektide läbiviimine, kirjeldades tegevuskava tabelis arenduste eesmärki, alameesmärke, tulemuste mõõdikuid, vastutajaid, ressursse.

2.2.3. Tegevuskava tabel täidetakse lähtuvalt RMK arengukava eesmärkidest ja näidatakse seos nendega. Tegevuskava koostamisel lähtutakse samuti juhatuse otsustest ning eelarvest tulenevatest kohustustest. Administratsiooni struktuuriüksuste tegevuskava lähtub põhivaldkondade tegevuskavades toodud eesmärkidest.

2.2.4. Tegevuskava tabeli tunnuskood seostab tegevused kas keskkonna- (K), majanduslike- (M) või sotsiaalsete (S) eesmärkidena. Koodiga K tähistatud eesmärgid ja tegevused moodustavad struktuuriüksuse / tegevusvaldkonna keskkonnakava.

2.3. Tegevuskava kinnitamine
2.3.1. Valdkonna ja selle koosseisu kuuluva struktuuriüksuse tegevuskava kinnitab kinnitusmärkega RMK juhatuse liige, kes vastutab valdkonna juhtimise eest.

2.3.2. Tegevuskava salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-41 „Struktuuriüksuse tegevuskavad ja tööde ajakavad”.

2.4. Tegevuskava täitmise aruanne
2.4.1. Struktuuriüksuse / valdkonna juhid esitavad iga-aastase perioodi järgselt, 1. aprilliks, RMK juhatuse liikmele või juhatuse esimehele tegevuskava täitmise aruande. Tegevuskava täitmise aruanne koosneb struktuuriüksuse tegevuskava täitmise tabelist (lisa 2), kus sisalduvad struktuuriüksuste eesmärgid, mõõdikud, eelneva aasta eesmärgi mahud ja täitmise mahud, samuti vastutajad ja eesmärkide tunnuskoodid.

2.4.2. Tegevuskava täitmise aruanne salvestatakse RMK dokumendihaldussüsteemi ja säilitatakse sarjas 1-41 „Struktuuriüksuse tegevuskavad ja tööde ajakavad”.

3. Töötaja tulemuseesmärgid

Töötaja tööülesannete seostamiseks RMK arengukava ja struktuuriüksuse tegevuskavaga määratakse töötajale aastaks tulemuseesmärgid. Tulemuseesmärkidena määratletakse olulisemad eesmärgid ja nende saavutamiseks etteantud ajalised piirid. Püstitatud tulemuseesmärkide saavutamise alusel võib toimuda (finantsvahendite olemasolul) töötajale tulemuspalga arvestus ja maksmine.
3.1. Tulemuseesmärkide püstitamine
3.1.1. Töötaja tulemuseesmärgid püstitab töötajale juhatuse liige või struktuuriüksuse juht (edaspidi juht) või struktuuriüksuse juhi ülesandel töötaja vahetu tööjuht.

3.1.2. Struktuuriüksuse juhi või struktuuriüksuse töötaja aasta tulemuseesmärkideks võivad olla struktuuriüksuse tegevuskava eesmärgid, mille täitmise eest juht on vastutav või osa aasta tegevuskava eesmärkidest, mille täitmise eest töötaja on vastutav. Tulemuseesmärkideks võivad olla ka töötajale püstitatavad isiklikud arengueesmärgid.

3.1.3. Tulemuseesmärgid püstitatakse vastavalt töökoha spetsiifikale sobivaks ajaperioodiks. Üldjuhul püstitatakse töötajale tulemuseesmärgid üheks aastaks. Töötaja tulemuseesmärgid püstitatakse juhi ja töötaja vahel peetava tulemusvestluse käigus ja vormistatakse tulemuseesmärkide tabeli kujul (lisa 3).

3.1.4. Eelneva aasta tulemuseesmärkide täitmist hinnatakse järgneva aasta jaanuaris-veebruaris juhi ja töötaja vahel peetava tulemusvestluse käigus ning juhi hinnangud kantakse tabelisse. Tulemuste hindamise alusel otsustab juht töötajale makstava tulemuspalga määra.

3.1.5. Tulemusvestluse käigus püstitab juht töötajale järgneva aasta tulemuseesmärgid ja finantsvahendite olemasolul eesmärkide täitmise eest ettenähtud tulemuspalga määra.

3.1.6. Töötaja tulemuseesmärkide tabelit käsitletakse RMK palgatingimustega sätestatud tulemuspalga juhisena.

3.1.7. Juhi ja töötaja vahelise tulemusvestluse käigus hindab juht töötaja kompetentsust erinevates töövaldkondades, milles töötaja osaleb (näiteks meeskonna juhtimist hinnatakse juhul, kui see on töötaja töövaldkond). Tulemusvestluse käigus kaardistatakse töötaja arengu- ja koolitusvajadused. Tulemusvestluse kokkuvõte vormistatakse samuti lisas 3 toodud vormil.

3.2. Töötaja tulemuseesmärkide tabeli ja tulemusvestluse kokkuvõtte säilitamine
Töötaja tulemuseesmärkide tabeli ja tulemusvestluse kokkuvõtte allkirjastavad töötaja ja juht. Tulemuseesmärkide tabel ja tulemusvestluse kokkuvõte säilitatakse programmis Axapta.

Lisa 1 Struktuuriüksuste / tegevusvaldkondade tegevuskavade tabel

Lisa 2 Struktuuriüksuste / tegevusvaldkondade tegevuskavade täitmise tabel

Lisa 3 Töötaja tulemuseesmärkide püstitamise ja täitmise hindamise tabel