Elering AS keskkonnaloa nr KL-520964 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Lisa 2

EELHINNANG

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3 kohaselt

annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes

kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

KeHJS § 6 lg 2 p 22 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224) § 15 p 8 kohaselt peab otsustaja, st käesolevas

keskkonnaloa menetluses Keskkonnaamet, andma eelhinnangu selle kohta, kas Elering AS (registrikood

11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915, edaspidi loa

taotleja) kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu

ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust, kuna kavandatav tegevus ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid võib üksi või koostoimes

muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti (KeHJS

§ 6 lg 2 p 22, § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning määrus nr 224 § 1 lg 1 ja § 15 p 8).

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Loa taotleja taotleb keskkonnaluba Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Pakrineeme

(registriosa number 13126202, katastritunnus 43101:001:1889, edaspidi Pakrineeme kinnistu) kinnistul

Balticconnector maagaasi ülekandetoru remondijärgseks puhastuseks ja survekatseks, milleks

kavandatakse võtta Lahepere lahest (VEE3137000) merevett kuni 35 000 m3. Ülekandetoru

puhastamiseks vajaminev merevee kogus on ligikaudu 5000 m3 ning hüdrostaatiliseks survekatseks on

vaja kasutada korraga ligikaudu 15 000 m3 merevett, mis on ülekandetoru mahutavus. Vajadusel tuleb

survekatse etappi korrata. Keskkonnaluba taotletakse tähtajaliselt kuni 31.12.2024.

Loa taotleja põhitegevusala on elektrienergia ülekanne (EMTAK kood 35121). Loa taotleja üks

lisategevusaladest on maagaasi ülekanne ja jaotus maagaasivõrgu kaudu (EMTAK kood 35221).1

Balticconnector maagaasi ülekandetoru ühendab Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrke ning koosneb

kolmest osast – maapealne osa Eestis, merealune osa Soome lahe põhjas ja maapealne osa Soomes. Eesti

ja Soome maagaasi ülekandevõrku opereerivad loa taotleja Eesti poolelt ja Gasgrid Finland Oy Soome

poolelt. Balticconnector merealuse osa pikkus on Paldiskist (Eestis) kuni Inkooni (Soomes) 77 km.

Gaasitoru võimaldab maagaasi kahesuunalist liikumist. Toruühendus alustas tööd 2020. aasta alguses.

1 https://ariregister.rik.ee/est/company/11022625/Elering-AS?search_id=7bff431&pos=1

2

2023. aasta oktoobris tekkis maagaasi ülekandes katkestus, kuna gaasitoru purunes Soome

territoriaalvetes. Teadaolevalt on gaasitoru praegu osaliselt üleujutatud.2

Joonis 1. Balticconnector maagaasi ülekandetoru paiknemine Eesti poolel3.

Loa taotleja ja Gasgrid Finland OY on avaldanud soovi gaasitoru parandada. Vastavalt kahe põhivõrgu

operaatori vahelisele hoolduskokkuleppele vastutab maagaasi ülekandetoru remondi eest see osapool,

kelle riigi territoriaalvetesse või majandusvööndisse rike jääb. Käesoleval hetkel jääb kahjustus Soome

majandusvööndisse. Eesti majandusvööndis remonditegevusi ette nähtud ei ole. Gaasi ülekandetoru

puhastamiseks ja survekatse teostamiseks on vajalikud tegevused mõlemal pool gaasitoru otstes.4

Balticconnector maagaasi ülekandetoru uuesti kasutuselevõtuks tuleb teostada kasutuselevõtueelsed

tegevused, sh:

• Gaasitoru veega täitmine, puhastamine ja kalibreerimine;

• Hüdrostaatiline survekatse (tugevus- ja lekkekatse);

2 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 3 ja 5 3 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 3 4 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 5

3

• Vee eemaldamine;

• Gaasitoru kuivatamine;

• Lämmastikuga täitmine;

• Maagaasiga täitmine;

• Kasutuselevõtmine.5

Hetkel on teadaolevalt ülekandetoru osaliselt täitunud purunemisel torusse sattunud mereveega ja koos

mereveega on sattunud torusse võõriseid (muda, vetikad jmt), mistõttu on vaja esimeses etapis

eemaldada torujuhtmest vigastuskoha kaudu sinna lekkinud merevesi koos setetega. Selleks täidetakse

toru puhastatud mereveega, surudes nii Paldiski kui Inkoo poolelt puhastussondid vigastuskoha poole.

Mereveevõtt maagaasi ülekandetoru puhastamiseks ja survetesti läbimiseks on kavandatud Pakrineeme

sadama LNG haalamiskai lähedusest, Lahepere lahest. Mereveehaarde koordinaadid on X: 6583368, Y:

504230. Kasutatav vesi puhastatakse mehaaniliste filtritega ning bakteritsiidlampidega (UV-

lampidega).6 Kasutatava veefiltri ava suurus on 50 mikronit7. Torustikus olevad setted ja merevesi

surutakse torujuhtmest vigastuskoha kaudu välja. Torujuhtmesse jääb filtreeritud merevesi.8 Esimese

etapi puhastustöödeks vajaminev merevee kogus on ligikaudu 5000 m3, mis pumbatakse

ülekandetorusse ühe päeva jooksul. Puhastussondid eemaldatakse vigastuskohas remonttööde käigus

või hilisemate sondeerimiste käigus Inkoo sondikambri kaudu.9

Teises etapis teostatakse remondijärgne survekatse, milleks on vaja kasutada korraga ca 15 000 m3

merevett, mis on ülekandetoru mahutavus. Survekatseks vajaminev merevee kogus pumbatakse

ülekandetorusse ühe päeva jooksul. Survetesti järgselt hinnatakse etapi kordamise vajadust, mistõttu

võib vaja minna veelkord ca 15 000 m merevett.10 Survetesti viiakse läbi survestades vett konkreetse

lekke testsurveni, mida hoitakse teatud perioodi vältel. Tavaliselt on selleks 24 tundi. Hoidmisperioodi

ajal jälgitakse rõhku tähelepanelikult ning rõhu langemine, mis pole seotud atmosfäärirõhu, veetaseme

või merevee temperatuuri muutumisega, osundab lekkele, mis tuleb seejärel lokaliseerida.11 Survekatse

järgselt on kavandatud merevee väljutamine gaasitorust läbi sondisõlme Soomes Balticconnector

ülekandetoru Inkoo poolses otsas. Kõik sondeerimised toimuvad Eestist Soome suunas.

Maagaasi ülekandetoru puhastamiseks ja survetesti läbiviimiseks rajatakse rannale ajutine sondisõlm.

Sondisõlm on gaasitorustiku seade, mis võimaldab gaasitoru sisediagnostikat ja surveproovi läbi viia.

Gaasitorule ligipääsuks on vajalik teostada lahtikaeve rannal, Pakrineeme kinnistul toru maaletuleku

asukohas (vt ptk-s 2.1. joonis 2). Lahtikaeveks eemaldatakse pealmine pinnasekiht (20-30 cm), mis

ladustatakse eraldi. Kaeve ulatus on hinnanguliselt 25-30 m. Pärast survekatse lõppu kaevis suletakse

olemasoleva väljakaevatud pinnasega.12

5 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 5 6 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 6 7 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 5, 16 8 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 5 9 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 6 10 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 5 11 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 43 12 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 5, lk 19

4

Pärast maagaasi ülekandetoru survekatset on vajalik survetoru mehaaniliselt kuivatada BiDi-sondidega

(bidirectional kahesuunalised sondid, BiDI-d). Esimese ja teise sondi vahele lastakse väike kogus

magevett toru loputamiseks mereveest. Magevee kasutamise maht jääb 50-150 m3 vahele. Magevett

kavandatakse võtta Paldiski maagaasi kompressorjaama tuletõrjevee mahutist, milles olevat vett on

kavas uuendada13. Survetoru mehaanilise kuivatamise protsessi veab (BiDi-sid tõukab torus) edasi

(100% õlivaba) kuiv suruõhk. Gaasitoru kuivatamine toimub kuni saavutatakse soovitud kastepunkt

torus. Pärast kuivatamise lõppu tuleb ülekandetoru ajutiselt täita lämmastikuga, et vabaneda

hapnikujääkidest ning selleks, et tagada, et toru täitmisel ei tekiks maagaasiga plahvatusohtlikku gaasi-

õhu segu. Hapnikusisaldust langetatakse torus ettenähtud väärtusteni. Edasi täidetakse ülekandetoru

maagaasiga, mis toimub sarnaselt mehaanilisele kuivatamisele, kus maagaasi surve lükkab sondi, mis

pressib omakorda torust välja lämmastiku. Kui sond jõuab sondisõlme, on gaasitoru täidetud gaasiga,

misjärel kontrollitakse metaani sisaldust torus. Selle käigus satub väike hulk maagaasi atmosfääri. Peale

toru täitmist maagaasiga on toru kasutamiseks valmis.14

Kavandatavate töödega on plaanitud alustada 2024. aasta veebruaris, mil plaanitakse teha maagaasi

ülekandetoru esmane täitmine puhastatud mereveega.

1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Töid kavandatakse Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Pakrineeme kinnistul ning

kinnistuga külgneval merealal.

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+15 järgi osaleb Eesti liikmesriigina Euroopa Liidu ühise poliitika

kujundamises, täites seda ellu viies oma kohustusi. Ruumilise arengu seisukohalt on olulisemal kohal

keskkonna-, energia-, transpordi-, põllumajandus-, kalandus-, merendus- ja välispoliitika. Uue

energiapoliitika kujundamisel on Euroopa Liit maailmas juhtival kohal. Eesmärgiks on seatud suur

energiajulgeolek ja vähese CO2-heitega majandus. Peamisteks arengusuundadeks on liidu ühtse elektri-

ja maagaasituru loomine, ühtsete energiavõrkude rajamine, tehnoloogia energiatõhususe parandamine,

energiasääst, taastuvenergia osakaalu suurendamine, väiksem sõltuvus välistest energiatarbijatest ja

alternatiivsete varustuskanalite rajamine.

Üks peamisest eesmärkidest energeetikavaldkonnas on Eesti energiavarustuse võimaluste avardamine,

luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. Eesti ja Läänemere piirkonna

energiavõrkude tugev seotus on oluline nii varustuskindluse kui ka energiajulgeoleku jaoks, aga ka Eesti

elanikele soodsaima hinnaga energia tagamise vaatenurgast. Energiavõrkude ja -allikatega (elekter,

gaas, vedel- ja tahkekütus) seotud transiidi arendamisel tuleb silmas pidada energia importimise ja

eksportimise suutlikkust. See tähendab, et Eesti sadamad peavad olema võimelised vedel- ja tahkekütust

sisse tooma ja välja viima ning vastu võtma vedelgaasi ja veeldatud maagaasi tankereid. Vaagimist

väärib Eesti ja Soome maagaasivõrgustike ühendamine näiteks Paldiskist lähtuva riikidevahelise

torujuhtme abil. Hea ühendus naaberriikide elektrivõrkudega on Eesti jaoks väga tähtis. See tagab

13 Elering AS kiri on registreeritud KOTKAS infosüsteemis 29.01.2024 dokumendina nr DM-126869-11 14 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 6 15 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, kättesaadav: https://planeerimine.ee/ruumiline-

planeerimine/yrp/ (15.01.2024)

5

erisuunalise energiatransiidi ning head energia sisseostu-, transiidi- ja ekspordivõimalused. Eelnevast

tulenevalt on kavandatav tegevus kooskõlas üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+.

Eesti mereala planeeringuga16 kavandatakse pikaajaline merekasutus, et tagada nii mereressursside

kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt

olulise alana. Mereala planeerimisel on peetud iga tegevuse kavandamisel silmas, et mistahes

inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Eesti mereala

planeeringuga on kavandatud merepõhjas paiknev taristu, mis edendab Eesti paremat ühendamist

ühtsete ülekandevõrkudega. Oluliseks peetakse toimivaid ühendusi Põhjamaade turuga ja saartega.

Eelnevast tulenevalt on kavandatav tegevus kooskõlas Eesti mereala planeeringuga.

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+17 on kavandatud põhimõttelised gaasitrassikoridorid, eristamata

C- või D-kategooriat, ning kajastatud perspektiivsete gaasiterminalide võimalikud asukohad.

Terminalide ja trasside täpsed asukohad määratakse edasise planeerimistegevuse kaudu

eriplaneeringuga, üldplaneeringuga või detailplaneeringutega. Maakonnaplaneeringuga määratud

põhimõttelised perspektiivsed gaasiterminalide ja gaasitrasside koridoride vajadused on järgmised:

LNG ja LPG terminalid Muuga sadamas; LNG terminal Pakri poolsaarel; Paldiski–Kiili gaasitrassi

maismaatorustik; Muuga sadama LNG gaasitrass; perspektiivne Eesti-Soome vaheline gaasitrassi

ühenduse vajadus Paldiski poolsaarelt. Üldised tingimused gaasiterminalide ja gaasitrasside

arendamiseks:

1) Gaasiterminalide ja gaasitrassi koridori asukoha valikul tuleb arvestada trassi ehitustegevuse ja

käitamise ning hooldamise võimaliku mõjuga loodus ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale

(looduslikult tundlikud alad, sh Natura 2000, pinna- ja põhjavesi, maavarad, väärtuslikud puhke- ja

kultuurmaastikud, sh kultuuripärand, ehitatud keskkond, inimese tervis ja heaolu jne).

2) Gaasitrassi kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate või täiendavalt koostatavate gaasivõrgu

riskianalüüsidega, et välja selgitada gaasitrassi võimalikud ohud ja neid ennetavad meetmed.

3) Tagada tuleb ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid gaasiterminalide/gaasitrassi ja elamurajoonide,

ühiskondlike hoonete ja alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahele.

Eeltoodust lähtuvalt on kavandatav tegevus kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

Käesoleva eelhinnangu andmise ajal ei ole Lääne-Harju valla üldplaneering kehtestatud. Lääne-Harju

valla üldplaneeringu 02.03.2023 eelnõu seletuskirja18 kohaselt on Lääne-Harju valla territooriumile

välja ehitatud D-kategooria gaasitrass, mis algab Kiilist ning maismaa osa lõppeb Pakri poolsaarel

asuvad kompressorjaamas. Edasi kulgeb gaasitrass Soome lahe alt läbi Soome. Perspektiivis on

võimalik väljaehitatud trassist tagada gaasivarustus selle lähistel asuvatel tiheasustusaladel, eeskätt

Paldiski ja Klooga asulates. Gaasivarustusega arvestamiseks on paika pandud järgmised tingimused: 1)

gaasitorustiku kaitsevööndi tingimused tulenevad seadusest; 2) vertikaalplaneerimisega tuleb tagada

gaasitorustiku puutumatus ja nõuetekohane paiknemissügavus vastavalt kehtivale standardile (EVS 843:

16 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146, kättesaadav

https://www.riigiteataja.ee/akt/317052022002 (15.01.2024) 17 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78, kättesaadav

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ (15.01.2024) 18 Kättesaadav https://laaneharju.ee/uldplaneering

6

Linnatänavad). Lähtuvalt eelnevast on kavandatav tegevus kooskõlas Lääne-Harju valla

üldplaneeringu eelnõuga.

Paldiski linna üldplaneeringus19 on tehnovõrkude peatükis toodud, et eelkõige tuleb rõhku panna välja

arendatud infrastruktuuri kaasajastamisele ja renoveerimisele. Hästi välja arendatud ja hooldatud

infrastruktuur loob head võimalused ettevõtluse arenguks ja elukvaliteedi parandamiseks. Kavandatav

tegevus on kooskõlas Paldiski linna üldplaneeringus tooduga.

Paldiski linna arengukava 202520 visioon on, et Paldiski linn on logistiliselt konkurentsivõimeline,

mitmekesise majandusega, rohelise keskkonnaga, sotsiaalselt turvaline, multikultuurne, huvitava

ajalooga sadamalinn, mis on soodne elamiseks ja turistile külastamiseks. Euroopa Liidu eesmärgiks on

seatud energia suure varustuskindluse ja madala süsinikuemissiooniga majanduse saavutamine.

Paldiskit puudutavad seejuures otseselt Eesti riigi poolt taotletavad Eesti-Soome maagaasijuhtme ja

veeldatud maagaasi terminalide rajamise projektid. Kavandatav tegevus on kooskõlas Paldiski linna

arengukavaga 2025.

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu21 kohaselt on LNG (veeldatud loodusliku maagaasi) terminali

rajamine Balti regiooni on üks Euroopa Ühenduse energiapoliitka peamisi ülesandeid. Balti

energiaturgude ühendamise lõppraportis nimetatakse terminali võimalike asukohtadena Eestis Tallinna

ja Paldiskit. Seega on terminali võimalike asukohtade eelvalik tehtud ühenduse tasemel. Edasises töös

(olemasolevate ja rajatavate võrkude asukohtade analüüs ning võimalike ohutegurite analüüs) on jõutud

järeldusele, et terminal on otstarbekas rajada sinna, kus on võimalik imporditud gaas suunata Baltikumi

ja Soomet ühendavasse Balticconnector gaasivõrku ning kus suurõnnetuse tekkimise oht olemasoleva

inimtegevuse kauguse tõttu rajatavast objektist on minimaalne. Balticconnector on planeeritud merre

suubuma Pakri poolsaarel, Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu lähipiirkonnas.

Baltimaid ja Soomet ühendav gaasitoru Balticconnector meretrassi algus on kavandatud Paldiskisse.

Eesti gaasiga varustamise tagamiseks on vajalik Venemaa gaasitarnetest sõltumatu gaasivarustuse

süsteemi loomine. Selleks sobib suurepäraselt maailmas järjest laiemalt leviv maagaasi veeldamine ja

veeldatud maagaasi transport spetsiaalsete tankeritega. Vedeldatud looduslik gaas (LNG) koosneb

peamiselt (ca 96%) metaanist ja selle koostis ning omadused on lähedased Venemaalt tarnitavale

looduslikule gaasile. LNG tootmismahu ja transpordivõimalused on jõudnud tasemele, mille juures

veeldatud maagaasi kasutamise kulud ei erine enam oluliselt tavalise maagaasi hinnast. Paldiski paikneb

nii magistraal gaasitorustike paiknemise kui ka gaasivõrguga ühendatavate maade gaasi tarbimise mahu

mõttes logistiliselt optimaalses asukohas. Meri on Paldiski juures piisavalt sügav ja avatud, mistõttu

esineb väga harva merevee jäätumist. See loob head eeldused tankerlaevade kohalesõiduks ja

randumiseks kai äärde.

Planeeritavad tööd on kooskõlas Paldiski LNG terminali teemaplaneeringuga.

19 Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrusega nr 15, kättesaadav https://laaneharju.ee/paldiski-linna-

uldplaneering (15.01.2024) 20 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0201/5016/arengukava.pdf (15.01.2024) 21 Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 27.09.2012 otsusega nr 51, kättesaadav

https://www.maaamet.ee/detailid/legendid/5802506_sel.pdf (15.01.2024)

7

Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu22 eesmärgiks on kinnistupiiride muutmine,

ehitusõiguse määramine LNG terminali ja seda teenindavate ehitiste püstitamiseks, tehniliste

kommunikatsioonide ja liikluskorralduse lahendamine, keskkonnatingimuste ja kujade määramine

Paldiski linna mandriosas. Planeeritav ala paikneb Pakri poolsaare kirderannikul Lahepere lahe kaldal.

Planeeritavasse alasse kuulub ka Pakrineeme kinnistu. Planeeringualaga on seotud teiste seas D-

kategooria gaasitorustik, st veeldatud maagaasi terminali liitumiseks gaasivõrguga on planeeritud rajada

Kiili-Paldiski D-kategooria gaasitorustik, mis liitub gaasivõrguga ning ühe võimalusena nähakse ette

liitumine Balticconnector gaasitorustikuga. Kehtestatud detailplaneeringuga on vähendatud ranna

ehituskeeluvööndi ulatust Keskkonnameti 14.02.2014 kirjaga nr HJR 14-9/13/25615-5 merepiirist 50

meetrini.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringuga.

Paldiski LNG terminali kai detailplaneeringus23 on kirjas, et LNG terminal on osaks Eesti, Läti, Leedu

ja Soome gaasituru ja energiajulgeoleku arendamisest, mis lisaks LNG terminalile/terminalidele neis

riikides eeldab maagaasitoru ühendust Eesti ja Soome vahel. Selline turu ja energiajulgeoleku

arendamine on Euroopa Liidu tervikliku energiavarustuse üks komponent. Planeeringuala paikneb

Harjumaal Pakri poolsaare kirderannikul Lahepere lahe veealal, piirnedes Pakrineeme kinnistuga.

Kavandatava ala suurus on ca 5 ha ning planeeringuala suurus ca 86 ha. Planeeringu koostamise

eesmärgiks on võimaldada merre LNG terminali kai rajamist. LNG terminali kai eesmärgiks on LNG

tankerite vastuvõtmine veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks ja vajadusel ka tankerisse tagasilaadimiseks,

mis koos maapealse taristuga moodustab komplekse LNG terminali. Merre kavandatav kai on

funktsionaalselt seotud maismaale kehtestatud detailplaneeringuga, maismaale planeeritud LNG

terminaliga ja sellega seonduvate võimalike lisaobjektidega: kompressorjaam, Balticconnector

maagaasitorustik, koostootmisjaam. Balticconnectori gaasitoru on kajastatud Paldiski LNG terminali

detailplaneeringu põhijoonisel.

Eelnevast tulenevalt on kavandatav tegevus kooskõlas Paldiski LNG terminali kai

detailplaneeringuga.

Keskkonnaloa alusel ei planeerita olemasolevaid rajatisi laiendada ega kavandada uusi sadamarajatisi.

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Planeeritava tegevuse käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, muud maavara, loomastikku

ega taimestikku.

Maagaasi ülekandetoru puhastusel ja survekatsel kasutatakse loodusvarana merevett. Kavandatav

mereveekogus planeeritavateks töödeks on kuni 35 000 m3, millest ligikaudu 5000 m3 kasutatakse

puhastuseks ning 15 000 m3 survekatseks. Kui tekib vajadus survekatse etappi korrata, võetakse

täiendavalt 15 000 m3 merevett.

22 Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 22.05.2014 otsusega nr 21, kättesaadav

https://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=25227 (15.01.2024) 23 Kehtestatud Paldiski Linnavalitsuse 27.06.2017 korraldusega nr 224, kättesaadav

https://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=26947 (15.01.2024)

8

Lisaks kasutatakse ülekandetoru loputamiseks magevett mahus 50-150 m3, mis võetakse Paldiski

kompressorjaama tuletõrjevee mahutist. Tuletõrjevee mahutis olevat vett on kavas uuendada, mistõttu

kasutatakse olemasolev vesi ära ülekandetoru loputamiseks. Täiendavat põhja- või pinnaveevõttu vee

erikasutusega ei kaasne.

1.4. Tegevuse energiakasutus

Tegevuse energiakasutus tuleneb süsteemi vee suunamise ja sondide liikumisega vajamineva energia

kasutamisest. Ülekandetoru puhastamiseks ja survekatseks kasutatakse diiselkütust tarbivaid masinaid

– kompressorid, kombineeritud üleujutus- ja survestusseadmed ning elektrit tarbivaid seadmeid –

pumbad. Tegevuste läbiviimise aeg on planeeritud survekatseks vähemalt 24 tundi. Sellele lisandub

gaasitoru üleujutamise, surve tõstmise, puhastamise, kuivatamise ja lämmastikuga täitmisele kuluv aeg.

Täpne täiendav energiakasutuse hulk ja aeg selgub katse teostamise ajal. Energiakasutus puhastuse ja

survekatse läbiviimiseks on ajutine ning peale katsetuste lõppu taastub varasem olukord.24

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt heiteid vette, pinnasesse, soojus-, kiirgus- ning

lõhnareostust.

1.5.1. Müra ja vibratsioon

Survekatse teostamiseks on vajalik kompressorite kasutamine. Plaani kohaselt kasutatakse survetestil

kompressorit Caterpillar C14, mille müratase toote andmelehe kohasel on 85 dBA25.

Tegevuse käigus ei ole kavandatud rammimisi või lõhkamisi, millega võiks kaasneda impulssmüra

teket. Vee erikasutustööde aegne müra on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning

tööde lõppemisel see lakkab. Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni tõus.

Vee erikasutuse käigus ei teki vibratsiooni, mis põhjustaks olulisi muutusi antud piirkonnas. Kõik

võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

1.5.2. Heited õhku

Kompressori töötamiseks kasutatakse diislit. Diiselkütuse põlemisel seadmes toimub heitgaaside

paiskamine õhku. Kompressorite kasutamine toimub torujuhtme puhastamise ja suvekatse ajal.26

Maagaasi ülekandetoru läbipesuks ning survetestiks vajalike seadmete käivitamise ja töötamise ajal ning

kaevetöödeks vajalikud sõidukid võivad põhjustada heiteid õhku. Paikseid heiteallikaid alale ei

kavandata. Häringute tekitamine on lokaalne ja ajutise iseloomuga.27

24 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 6 25 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 8 26 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 8 27 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 8

9

Gaasitoru täitmisel gaasiga toimub väikses koguses maagaasi heidet välisõhku. Maagaasi ülekandetoru

rajamisele eelnenud KMH aruandes28 on maagaasi heite välisõhku paiskamist hinnatud minimaalseks.

Kuna heite kogus selgub ülekandetoru kasutuselevõtul, saab aluseks võtta KMH aruandes esitatud

hinnangu. Tulenevalt maagaasi välisõhku sattumise väikesest kogusest ja ajutisest iseloomust, ei avalda

see olulist negatiivset keskkonnamõju.29

1.5.3. Valgus

Ülekandetorusse lastav merevesi puhastatakse UV-valguse abil. Kasutatav UV-lamp kiirgab

germitsiidset kiirguse lainepikkust, mis deaktiveerib kambri kaudu voolavas vees kõik elusorganismid.

UV kasutamine toimub kinnises veekambris, mistõttu valguse levimine ja häiringute tekkimine ei ole

võimalik.30

1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Gaasitoru puhastamisel filtrite abil eemaldatud jäägid sisaldavad eeldatavalt merevees looduslikult

esinevaid aineid – muda, vetikaid jmt ning ei ole välistatud vees heljunud praht.31

Filtrite abil eemaldatud võõrised kogutakse kokku ning antakse nõuetekohaseks käitlemiseks üle

keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Jäätmenimistu järgi määratav jäätmekood tuleneb filtrite

abil eemaldatud setete koosseisust ja omadustest. Jäätmetena tuleb peale kasutamist käsitleda ka filtrites

kasutatud filtrikotte.32

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Kavandatavate tööde käigus on võimalikud avariiolukorrad järgmised:

1) Töötamine kaevikus. Loa taotleja tagab tööde läbiviijalt ohutut tööde läbiviimist kaevikus ning

selle tagamiseks tööde läbiviimise plaani, mida kontrollitakse.

2) Seadmete lekked (nii välisõhu kvaliteet, kui ka õli ning naftasaadused). Loa taotleja tagab, et

kõik tööks kasutatavad seadmed oleks hooldatud vastavalt juhenditele ning ei tekitaks

mittekorrasolekust täiendavat õhuheidet. Kõikide seadmete all peab olema õlipüüdmiseks vann,

et takistada õli ja naftasaaduste sattumist pinnasesse seadme rikke korral. Kõik liikurtehnika

peab olema korras ning objektil peab olema absorbent vastavalt tööde läbiviija

keskkonnaplaanile.

3) Surveproovist tulenevad ohud. Surveproov viiakse läbi veega, mis vähendab riski, et toru

võimaliku plahvatuse korral oleks inim- või looduskahjustusi.

4) Maagaasiga täitmisest tulenevad ohud. Toru täidetakse enne maagaasi lämmastikuga, mis

minimeerib õhu-gaasi plahvatusohtliku segu tekke. Toru täitmisel maagaasiga järgitakse

28 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne 29 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 8 30 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 7 31 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 7 32 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 7

10

katsekava ning täitmist viivad läbi vastava koolituse läbinud inimesed. Torust õhkupaisatava

maagaasi hulk on väike.33

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Balticconnector maagaasi ülekandetoru asukoht merel ja Eesti poolsel maismaale tulekul ning

survetestiks kasutatav ajutine sondisõlm ei asu suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualal. Lähim

ohukategooriaga ettevõte, A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte Palsteve OÜ, ohuala asub 2,3 km

kaugusel. Arvestades Balticconnector maagaasi ülekandetoru kaugust Palsteve OÜ-st ning tegevuse

iseloomu ja mahtu, ei ole eeldada sellist kumuleeruvat mõju, mis võiks põhjustada suurõnnetuse või

katastroofi ohtu.34

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203035 kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste

sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise.

Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused. Projektiala

ei jää üleujutusalale ega üleujutusala riskipiirkonda. Seega ei ole oodata võimalikust veetaseme tõusust

tulenevat ohtu.36

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Balticconnector maagaasi survetoru puhastamine ja survekatse toimub Pakri poolsaarel, Pakrineeme

kinnistul. Gaasitoru maaletuleku asukohas (vt joonis 2) kavandatakse rajada ajutine sondisõlm, mille

kaudu on võimalik saada ligipääs maagaasi torujuhtme sisemusse. Sõlme rajamiseks paigutatakse

rannale lisaks ajutiselt puhastuse ja survetesti läbiviimiseks vajalikud seadmed.37 Kavandatav ajutise

sondisõlme rajamise asukoht asub ranna ehituskeeluvööndis (50 m), kus on uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud38. Alal on vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust 50 m-ni rannaastangust39.

Rannaastangu alune osa on alal Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu40 kohaselt sadama ala.

Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud

tehnovõrgule ja -rajatisele41. Ka on ehituskeeluvööndis lubatud olemasolevate ehitiste

rekonstrueerimine ja hooldus.

Pakrineeme kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa ning kinnistu kuulub e-kinnistusraamatu kande

järgi AS-ile Eesti Varude Keskus (registrikood 11124171). Loa taotlejale on antud tähtajatu isiklik

33 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 21 34 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 21 35 https://kliimaministeerium.ee/media/928/download (16.01.2024) 36 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 21 37 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 11 38 Looduskaitseseadus § 38 lg 3 39 Kiri registreeritud 14.02.2014 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga HJR 14-9/13/25615-5 40 Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 27.09.2012 otsusega nr 51, kättesaadav

https://www.maaamet.ee/detailid/legendid/5802506_sel.pdf (15.01.2024) 41 Looduskaitseseadus § 38 lg 5 p 8

11

kasutusõigus koos talumiskohustusega gaasipaigaldise ehitamiseks, omamiseks ja kasutamiseks

kasutusõiguse alal42.

Pakrineeme kinnistul asub ka Pakrineeme sadam, mis on sadamaregistrisse registreeritud 12.09.2022

ning mille navigatsiooniperiood on 1. jaanuar - 31. detsember. Sadamas on üks statsionaarne kai - LNG

haalamiskai, mille pikkus on 382,0 m. Sügavus kai ääres on 16,5 m (EH2000).43 Pakrineeme sadamas

osutab sadamateenust aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood 10137319).

Tavaolukorras, Balticconnector ülekandetoru sihipärasel töötamisel, kasutatakse Kadaka tee 4

(registriosa number 7684850, katastritunnus 58001:001:0398, vt joonis 2) kinnistul asuvat

kompressoralajaama. Käesoleval hetkel kavandatud gaasitoru puhastust ja survekatset ei saa teostada

läbi olemasoleva Paldiski kompressorjaama sondiseadmeid kasutades, kuna testi läbiviimisel merevee

kasutamine võib kahjustada olemasoleva kompressorjaama seadmeid ja tööd. Kompressorjaam

teenindab ka lähedalasuvat LNG terminali. Mõlemad kinnistud on koormatud Balticconnector gaasitoru

ja LNG haalamiskai tarbeks vajaliku tehnovõrguga.44

Joonis 2. Balticconnector maagaasi ülekandetoru maaletuleku asukoht Pakrineeme kinnistul45. Maaletuleku asukoht on

märgitud kui Offshore/onshore connection point.

42 E-kinnistusraamat 43 https://www.sadamaregister.ee/sadam/8457 44 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 11 45 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 11

12

Gaasitoru pesemiseks ja survetestiks vajalik merevee sissevõtt toimub Lahepere lahes asuva Pakrineeme

sadama LNG haalamiskai vahetus läheduses. Mereveehaarde asukoht kavandatakse kai tipust

põhjapoole, kus merevee sügavus on 5-7 m (joonis 3).46

Joonis 3. Veehaardeks sobilik asukoht Lahepere lahes, märgitud kollasega47.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

2.2.1. Lahepere laht

Lahepere laht kuulub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonda ning asub Pakri lahe

rannikuveekogumis (rannikuveekogumi kood EE_6).

46 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 12 47 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 12

13

Joonis 4. Lahepere laht. Allikas: Keskkonnaportaal.

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava (edaspidi VMK) veekogumite koondseisundiinfo 2022 kohaselt on Pakri lahe

rannikuveekogumi koondseisund hinnatud halvaks 2022. aastal teostatud seire põhjal (ökoloogiline

seisund kesine ja keemiline seisund halb). Kesise ökoloogilise seisundi põhjustena on nimetatud

vesikonnaspetsiifilised saasteained, tsink ja selle ühendid ning potentsiaalne lokaalne reostus. Halva

keemilise seisundi põhjusena on toodud elavhõbeda (Hg) sisaldus kalades (Hg kaugkanne, sadenemine

atmosfäärist), tributüültina ja selle ühendid settes ning heptakloor ja heptakloorepoksiid vees.

VMK meetmeprogrammis on Pakri lahe rannikuveekogumi oluliste koormustena nimetatud Keila-Joa

reoveepuhasti (PUH0370180) ja sadamad. Sadamate puhul tuleb järgida järgmisi meetmeid: 1)

veekaitse nõuete täitmine sadamates, st sadamaseaduse ja VeeS nõuete täitmine sadamates – rakendaja

sadama pidaja; 2) sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine – rakendaja

Keskkonnaamet.

2.2.2. Lahepera rannik ja rannaprotsessid

Lahepere nn klindilaht asub Pakri ja Laulasmaa klindi-poolsaarte vahelisel alal loode-kagu suunalisena.

Lahe veeala laius lääne-idasuunas Nabe neemest kuni Pakri neemeni on ligi 8 km, lahe keskosa laius

kirde-edela suunas Nabe neemest kuni Leetse mõisa piirkonnani, st lahe pärast ca 4 km kaugusel lahe

keskosas ulatub laius 5 km-ni. Lahepere lahte piirab lääne poolt Ordoviitsiumi – Kambriumi kivimitesse

(peamiselt liiva- ja lubjakivid) kujunenud poolsaare idarannik – klindipoolsaar, kus nimetatud kivimid

alluvad intensiivsele lainetuse tegevusele, või on Läänemere varasematel arengustaadiumitel allunud

intensiivsele murrutusele. Lahe idakülge piirab Lohusalu poolsaar, mille piires murrutusele alluvad

valdavalt liustiku ja selle sulavete ning Läänemere varasemate staadiumite kobedad setendid (peamiselt

14

moreen ja liivad-kruusad). Rannajoone pikkus linnulennult mõõdetuna on ligikaudu 22 km. Sellest

langeb Lahepere lahe päraosa liivaste randade arvele ligikaudu 8 km.48

Sõltuvalt varasemate kivimite litoloogiast ning reljeefi iseärasustest on tormilainetuse tegevuse

tulemusel lahe rannikul kujunenud erinevad randlatüübid alates tüüpilistest kulutusrandadest –

pankadest, astangutest, kuhjeliste kruusa-veeristiku ja liivarandadeni. Rannikute ja randade morfo-

geneetilise klassifikatsiooni kohaselt kuulub kogu see piirkond õgveneva kulutus-kuhjelise lahelise

ranniku hulka, mis on kujunenud aluspõhja kivimitesse ja käsitletakse klindilahtedega ranniku

alltüübina. Sellist ranniku alltüüpi iseloomustab üldjoontes erineva intensiivsusega kulutusprotsesside

ja murrutusrandade – pankade ja astangute esinemine lahte ümbritsevate poolsaarte-neemikute tippude

lähiümbruses, murrutusel kujunenud purdmaterjali transport lahe külgedel selle pära suunas, ning

materjali lõplik kuhje lahe päradesse, kus reeglipäraselt esinevad kuhjerannad – liiva ja kruusarandlad.49

2.2.3. Geoloogia

Pakrineeme kinnistul kerkib Põhja-Eesti klindi kuni 23 m kõrgune astang kitsukeselt rannaribalt ning

selle taga olevalt kuni 5 m kõrguselt ja ligi 30 m laiuselt maarjaskildast ning liivakivist koosnevalt

terrassilt järsult ligi 17 m ülespoole. Astangus ja selle jalamil avanevad ülalt alla: 1) kuni 2 m kvaternaari

setteid (enamasti rannavalli paeklibu); 2) kuni 7 m Kesk-Ordoviitsiumi Kõrgessaare, Väo, Kandle, Pakri

ja Toila kihistu lubjakive (tugevad kaljukivimid, survetugevus 100–150 MPa); 3) ca 2 m Alam-

Ordoviitsiumi Leetse kihistu glaukoniitliivakivi (väga nõrk kuni nõrk kivim, survetugevus 1–20 MPa);

4) kuni 5 m Alam-Ordoviitsiumi Türisalu kihistu maarjaskilta (inglise keeles alum shale) või graptoliit

argilliiti (keskmiselt tugev kivim, survetugevus 40–50 MPa); 5) kuni 25 m paksune lasund Alam-

Kambriumi Tiskre kihistu ja Alam-Ordoviitsiumi liivakive (väga nõrgad kuni keskmiselt tugevad

kaljukivimid, survetugevus 1 – 40 MPa (Suuroja 2010b). Õhukese (enamasti alla 1 m) klibukihiga

kaetud paeplatoo, millele avanevad Kesk-Ordoviitsiumi Haljala, Uhaku ja Lasnamäe lademe lubjakivid,

kerkib kuni tasemeni ca 30 m ümp poolsaare keskosas Paldiski linnast kirde pool Neosti ümbruses.

Sealtpeale laskub paeplatoo kagu suunas ja seda kuni tasemeni ca 10 m ümp Kersalu Laoküla

vahemikus50.

2.2.4. Hüdrogeoloogia

Pakrineeme kinnistu jääb vahetult Ordoviitsiumi karbonaatsete kivimitega esindatud

põhjaveekompleksi välja dreneerimise alale. Vahetu väljavool toimub Balti klindi Ordoviitsium-

Kambriumi astangul. Ordoviitsiumi veepideme moodustavad Varangu kihistu aleuriitsed savid, Türisalu

kihistu maarjaskilt (diktüoneemakilt või graptoliitargilliit) ja traditsiooniliselt ka Toila kihistu

glaukoniitlubjakivi. Kaardilehe piires on parimate vettpidavate omadustega Türisalu kihistu, mille

paksus on 4 – 5 m. Veepideme läbilaskvus on teravalt anisotroopne. Kui lateraalne (külgsuunaline)

filtratsioonikoefitsient võib muutuda 0,001–1,0 m/d, siis transversaalne on enamasti suurusjärgus 10 –

6–10 – 5 m/d või isegi 10 – 7 m/d. Ordoviitsiumi veepideme lagi jääb Pakrineeme piirkonnas tasemele

48 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 111 49 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 111 50 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 114

15

ca 15 m ümp. Ordoviitsiumi veekompleksi erideebit on enamasti alla 0,1 l/s. Karbonaatses kompleksis

on põhjavesi mage, HCO3 – Ca – Mg-tüüpi, mineraalainete üldsisaldusega (kuivjäägiga) valdavalt 0,2

– 0,5 g/l.51

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) järgi, mis annab hinnangu maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest, asub Pakrineeme

kinnistu kaitsmata põhjaveega alal, st vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.

2.2.5. Põhjasetted

Pakrineeme kinnistu Lahepere lahes sügavuseni kuni 9 m katab merepõhja moreen. Sügavusel 9 – 10 m

esineb munakate vöönd. Munakate vahel leidub liiva ja kruusa. 10 ja 15 m vahemikus on laineviredega

liiva ala, mis ca 20 m samasügavusjoonest edasi asendub väga pehme kuni pehme savi levikualaga.52

Läbi ajaloo on Läänemerre erinevatest allikatest sattunud raskmetalle, sh jõeveest, ranniku erosiooni

tõttu ja vähemal määral ka atmosfäärist. Need pärinevad looduskeskkonnast, kuid inimtegevuse

tulemusena on ka saasteainete osakaal Läänemeres suurenenud. Läänemerd ohustavad praegu erinevad

orgaanilised saasteained ja erinevad saasteallikad, näiteks kanalisatsioon, laevatehased ja jahisadamad

ning ka õhusaaste. Merepõhjas on saasteained peamiselt seotud peeneteralisse materjali, mille suurus

on võrreldav saviosakeste suurusega. Selle põhjuseks on asjaolu, et väikesed osakesed on negatiivselt

laetud ning neil on suur eripind, mille külge positiivselt laetud raskmetallid kinnituvad. Saasteaineid

seob mõnel juhul ka orgaaniline aine.53

Põhjasetetest võeti 2013. aastal proovid põhjasetete lõimise, ohtlike ainete sisalduse, põhjaloomastiku

liigilise koosseisu, arvukuse ja biomassi määramiseks. Ohtlikest ainetest määrati setetes raskmetallide

(As, Hg, Cd, Co, Cr, Pb, Ni, Zn), tinaorgaaniliste ühendite (tributüültina TBT ja trifenüültina TPT),

dioksiinide (polüklooritud dibensodioksiinid PCDD–TCDD, PeCDD, HxCDD, HpCDD, OCDD,

polüklooritud dibensofuraanid; PCDF–TCDF, PeCDF, HxCDF, OCDF), radionukliidide sisaldus.

Samuti määrati üldlämmastiku, fosfori, orgaanilise süsiniku ja vee sisaldust setetes. Valdavas osas võeti

proovid põhjasetete ülemisest 20 cm kihist.54

Raskmetallide sisaldusi võrreldi sel ajal kehtinud keskkonnaministri 11.08.2010 määrusega nr 38

„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud ohtlike ainete piirväärtustega pinnases

(määrus on kehtetu alates 30.09.2019). Praegu kehtib keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26

„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi pinnases

väljendatakse piirarvu ja sihtarvu kaudu ning need esitatakse milligrammides ühe kilogrammi pinnase

kuivmassi kohta. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral

loetakse pinnas reostunuks. Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või

väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks. Põhjasetted on enamuse jaamade piirkonnas

51 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 114 52 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 57 53 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 58 54 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 59

16

heas seisundis. Raskmetallide analüüsid näitavad (vt tabel 1), et kõikidest jaamadest võetud proovides

oli elavhõbeda, kaadmiumi, plii, arseeni, kroomi, vase ja tsingi sisaldus alla sihtarvu. Reostunuks

loetakse setted juhul kui vastava elemendi sisaldus ületab piirarvu. Üheski jaamas raskmetallide sisaldus

setetes piirarvu ei ületanud ja seega polnud reostunud.55

Tabel 1. Ohtlike ainete miinimum, keskmised ja maksimaalsed kontsentratsioonid (mg/kg) põhjasetetes56.

Tributüültina (TBT) sisaldus jäi Lahepere lahele lähimas mõõtepunktis alla määramispiiri 1 μm/kg57.

2.2.6. Merepõhja taimestik

Makrofüüdid moodustavad vööndeid, mis ulatuvad merepinnast kuni ligikaudu 20 m sügavusele.

Keskkonnateguritest mõjutab seda vööndilisust kõige enam kalda avatus, st kalda suund valdavate tuulte

suhtes. Reeglina ulatub vetikate vööndilisus avatud kallastel sügavamale. Makrofüüte ja neil leiduvat

zoobentost iseloomustab suur hooajaline varieeruvus või püsivus, olenevalt liikidest. Mõni liik on

mitmeaastane ning neid leidub aastast aastasse samades kohtades, samas kui mõnda liiki esineb ainult

teatud ajal, näiteks suviti või kesktalviti paari nädala kuni mõne kuu vältel. Üldjuhul määrab

litoraalivööndi zoobentose liigilist koosseisu fütobentose olemasolu ja nende liigiline koosseis.

Suurimad ohud makrofüütidele ja nendega seotud zoobentosele on mere üldine eutrofeerumine ning

selle tagajärjed, sealhulgas nähtavussügavuse vähenemine, mis takistab valguse levimist

litoraalivööndis.58

Lahepere lahe põhjataimestiku liigiline koosseis on rikkalik. 2009. aasta uuringu käigus registreeriti 22

ja 2013. aastal 20 põhjataimestiku liiki. 2013. aasta uuringul leiti 3 liiki rohevetikaid, 7 liiki

pruunvetikaid, 4 liiki punavetikaid, 1 mändvetika liik ja 5 kõrgema taime liiki. Põhjataimede liigiline

mitmekesisus varieerus uurimisalal suures ulatuses, sõltudes peamiselt põhjasubstraadist ja sügavusest.

55 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 59 56 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 59 57 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 59 58 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 72

17

Kõige ulatuslikuma levikuga Lahepere lahes oli punavetikas Ceramium trenuicorne

esinemissagedusega proovides 80%. Liik esines uuringualal sügavusvahemikus 0,5 – 14 m. Teised,

uuritavas piirkonnas levinud liigid, olid punavetikas Polysiphonia fucoides, rohevetikas Cladophora

glomerata ning pruunvetikad Chorda filum ja Pylaiella littoralis.59

Pakrineeme kinnistu mereala piirkonna merepõhja iseloomustab heterogeensus. Sügavusel üle 6 m on

domineerivaks põhjatüübiks liiv ja kruus. Väikeste kivide peal või lahtiste mattidena esinesid sealses

uurimispiirkonnas punavetikad Furcellaria lumbricalis, Ceramium tenuicorne ja Polysiphonia fucoides.

Madalas rannikulähedases piirkonnas moodustavad põhjasubstraadi paeplaat ja kivid. Taimestiku

liigiline koosseis oli seal mitmekesisem ja üldkatvus oli kuni 90%. Võtmeliikideks kõval põhjal olid

Fucus vesiculosus, katvusega kuni 40% ja Polysiphonia fucoides, katvusega kuni 60%. Vähem esinesid

punavetikas Ceramium tenuicorne (15%) ning pruunvetikas Pylaiella littoralis (10%). Kõige

madalamas meres esinesid kõrge katvusega rohevetikas Cladophora glomerata (50%) ja pruunvetikas

Chorda filum (20%). 2009. aastal registreeriti Pakrineeme kinnistu mereala kahes uurimispiirkonnas

põhjataimestikku kuni 26 m sügavusel.60

2.2.7. Põhjaloomastik

Põhjatüüp uuringupiirkonnas varieerub. Liivane vähese kruusa sisaldusega põhi domineerib madalates

proovivõtujaamades Lahepere lahes. Savi ja muda sisaldus põhjasetetes kasvab sügavuse suurenemisega

ja muutub domineerivaks põhjatüübiks sügavusel üle 40 m. Pakrineeme piirkonnas ranniku lähedal on

põhi valdavalt kivine. Soome lahe uuringu piirkonnas registreeriti kokku 32 põhjaloomastiku liiki.

Kõige sügavamates jaamades (86 – 101 m), kus esines hapnikupuudus, põhjaloomastikku ei leitud.

Koosluste liigiline koosseis oli vaene sügavamates ja rannikust kaugemal asuvates jaamades väljaspool

Lahepere lahte ja Soome lahe keskosas. Liikide arv nendes kooslustes oli 2–4. Kohati, peamiselt

Lahepere lahe suudmes, leidus arvukalt ka tavaline harjaslabalane (Monoporeia affinis). Väljaspool

taimestikuvööndit, Lahepere lahe madalamates pehme põhjaga piirkondades sügavusel 21 – 12 m, olid

võtmeliikideks balti lamekarp, söödav rannakarp (Mytilus trossulus), tavaline silinderkärslane, tavaline

harjaslabalane ning väheharjasussid Oligochaeta. Vähemal määral leidus tigusid: lamekeermene

vesitigu (Peringia ulvae), ümarkeermene vesitigu (Ecrobia ventrosa) ja rändtigu (Potamopyrgus

antipodarum). Kiviste põhjade koosluse võtmeliikideks olid söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja

tavaline tõruvähk (Amphibalanus improvisus). Söödav rannakarp oli kõvadel põhjadel suurima katvuse,

arvukuse ja biomassiga liik ning esines suuremal määral Pakrineeme kinnistu lähedases merealas.61

2.2.8. Kalastik

Lahepere lahe kalakooslus (kalade arvukus ja liigiline mitmekesisus) sarnaneb üldjoontes teiste Soome

lahe lääneosa ja Hiiumaa põhjaranniku uuritud aladega. Samas on Lahepere lahe kalakooslus suhteliselt

liigirikas – seirete ja kutselise kalapüügi andmetel võib lahes esineda ligikaudu 46 erinevat kalaliiki, mis

on võrreldes enamiku Eestis uuritud merealadega suur arv. Teadaolevalt on olulisim Lahepere lahes

59 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 73 60 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 73 61 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 74, 75

18

kudev kala räim. Lahepere lahe kalakoelmute seisundit hinnati planeeritava torujuhtme trassil ja selle

lähistel. Seirepüügid/uuringud viidi läbi 2009. aastal (aprillis ja juunis)ja 2013. aastal (12. juuni – räime

koelmualad; 14. mai ja 20. august – noodapüügid töönduskalade noorjärkude ja väiksemõõtmeliste

kalaliikide uurimiseks; 20 – 22. august kalastiku seire nakkvõrgujadadega). Lisaks on kokkuvõtte

koostamisel arvesse võetud ka ametlik kalapüügistatistika. On väga tõenäoline, et peale uuringu käigus

leitute võib Lahepere lahes aeg-ajalt esineda veel teisigi kalaliike. Selliste liikide tabamiseks oleks vaja

aastaringseid ja pidevaid uuringuid suure arvu erinevate püügivahenditega, sest enamik tabamata jäänud

kalaliike on piirkonnas tõenäoliselt vähearvukad või pigem juhuslikud külalised. Ka antud ülevaates on

ära toodud mõned liigid, keda seireandmetes ega kalapüügistatistikas ei kajastu, küll aga võib eeldada,

et nad piirkonnas siiski esinevad. Lisaks seirepüükidele kasutati ka rannakalurite püügiandmeid, mis on

kasulikud, sest kalurite tegevus on aastaringne. Lahepere lahe piirkonna kohta on kasutatud kuue aasta

andmeid perioodist 2006 – 2013. Kalurite saagid annavad väärtuslikku informatsiooni eelkõige

töönduslike kalaliikide ja kalanduse kohta. Samas ei ole kalurite püügistatistika abiks

väikesemõõtmeliste ja (või) kaitsealuste kalaliikide puhul, kuna väiksemõõtmelised kalaliigid ei satu

kalurite püünistesse ja kaitsealused kalaliigid tuleb elusalt vabastada, mistõttu nad ei kajastu

püügistatistikas.62

Järgnevalt on ära toodud Lahepere lahest leitud kalaliikide loetelu, kelleks on räim (Clupea harengus

membras), kilu (Sprattus sprattus balticus), meriforell (Salmo trutta trutta), haug (Esox lucius), angerjas

(Anguilla anguilla), särg (Rutilus rutilus), säinas (Leuciscus idus), rünt (Gobio gobio), vimb (Vimba

vimba), hink (Cobitis taenia), tuulehaug (Belone belone), madunõel (Nerophis ophidion), ahven (Perca

fluviatilis), väike tobias (Ammodytes tobianus), suurtobias (Hyperoplus lanceolatus), must mudil

(Gobius niger), väike mudil (Pomatoschistus minutus), pisimudil (Pomatoschistus microps), nolgus

(Myoxocephalus scorpius), merivarblane (Cyclopterus lumpus), meripühvel (Taurulus bubalis), lest

(Platichthys flesus trachurus), merisiig (Coregonus lavaretus), võldas (Cottus gobio) ja lõhi (Salmo

salar)63.

Vähemolulised liigid on jõesilm (Lampetra fluviatilis), vinträim (Alosa fallax), vikerforell

(Onchorhynchus mykiss); meritint (Osmerus eperlanus), lepamaim (Phoxinus phoxinus), linask (Tinca

tinca), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), viidikas (Alburnus alburnus), latikas (Abramis brama),

kuldkoger (Carassius carassius) ja hõbekoger (Carassius gibelio), karpkala (Cyprinus carpio), tursk

(Gadus morhua callarias), luts (Lota lota), ogalik (Gasterosteus aculeatus), luukarits (Pungitius

pungitius), koha (Sander lucioperca), kiisk (Gymnocephalus cernuus), emakala (Zoarces viviparus),

ümarmudil (Neogobius melanostomus) ja kammeljas (Scophthalmus maximus)64.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

62 62 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“,

keskkonnamõju hindamise aruanne, lk 74, 75 63 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju hindamise aruanne, lk-d 82-86 64 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju hindamise aruanne, lk 82

19

on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest

Vee erikasutus toimub Pakri hoiualal (KLO2000167), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Pakri linnu-

ja Pakri loodusalana (EE0010129). Pakrineeme kinnistu asub Pakri maastikukaitsealal (KLO1000113).

Hoiuala

Tegevus merealal jääb täies ulatuses Pakri hoiuala territooriumile (joonis 5), mis on moodustatud

Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“.

Määruse kohaselt on hoiuala kaitse alla võtmise eesmärk kaitsta EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisas nimetatud elupaigatüüpe, II lisas nimetatud liike ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/147/EÜ I lisas nimetatud liike ning I lisas nimetamata rändlindude elupaiku.

Tegevuse lähiümbruses ei ole registreeritud ühtegi Pakri hoiuala kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüüpi

või liiki.

Maastikukaitseala

Tegevus mandriosas jääb Pakri maastikukaitseala Pakrineeme piiranguvööndisse (joonis 5), kus valitsev

kaitsekord on kehtestatud Vabariigi valitsuse 30.08.2019 määrusega nr 75 „Pakri maastikukaitseala

kaitse-eeskiri“. Pakrineeme piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme

säilitamine, poollooduslike koosluste soodsa seisundi tagamine ning kaitsealuste liikide tume-

nõlvaöölase ja hahkkaruslase ning nende elupaiga kaitse. Pakri maastikukaitseala kaitse-eesmärk on

kaitsta Põhja-Eesti klinti, sealhulgas Pakri saarte ja poolsaare aluspõhjakivimite paljandeid,

kaitsealuseid liike ning Pakri saarte ajaloolist asustusstruktuuri, samuti säilitada looduse mitmekesisust

ja maastikuilmet. Kaitseala valitseja nõusolekul on Pakrineeme piiranguvööndis lubatud tehnovõrgu

rajatise püstitamine65.

65 Vabariigi Valitsuse 30.08.2019 määrus nr 75 § 15 lg 2 p 5

20

Joonis 5. Kavandatava tegevuse ja mereveehaarde asukoht Pakri hoiualal ja Pakri maastikukaitsealal.

Keskkonnaregistri andmetel on tegevuse alal (merealal) registreeritud II kaitsekategooria liigi kirjuhahk

(Polysticta stelleri, KLO9121476) esinemine. Keskkonnaregistri kohaselt kaitstavaid elupaigatüüpe alal

registreeritud ei ole. Ühtegi maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olevat liiki või elupaika tegevuste alal

(merel ja maismaal) registreeritud ei ole.

Tegevus toimub 7-9/24/949 teemaplaneeringu „Paldiski LNG terminali teemaplaneering“ (töö nr

09410-0026, 2012) kohaselt sadama alal. Tegevuse iseloom ja asukoht on selline, et tegevusega ei

kahjustata Pakri maastikukaitseala kaitse-eesmärke.

Pakri hoiuala ja osaliselt Pakri maastikukaitseala on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Pakri

linnu-ja loodusala (joonis 6).

21

Joonis 6. Kavandatava tegevuse ja mereveehaarde asukoht Natura linnu- ja loodusalal.

Kavandataval alal puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid ja muinsuskaitsealad.

Lähim pärandkultuuri objekt – Leetse kalarand, asub kavandatava tegevuse asukoha vahetus läheduses.

Siiski jääb Leetse kalarand kavandatavast maagaasi ülekandetorule ligipääsu tagamiseks plaanitud

kaevetöödest piisavalt kaugele, mistõttu ei avalda kaevetegevus mõju pärandkultuuri objektile. Leetse I

(Paju) seniitraketibaas asub ligikaudu 380 m kaugusel.

Lähimad kinnismälestised asuvad ligikaudu 2 km kaugusel - Pakri vana tuletorn, 1760-1808 (9495),

Pakri tuletorn, 1889. a. (9496), Pakri tuletorni tehniline hoone, 1950. a. (9497) ja Pakri tuletorni kelder,

19. saj. (9499).

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud paiknevad Pakrineeme kinnistust rohkem kui 2 km

kaugusel. Seega ei jõua kavandatava tegevusega kaasnev müra elanikeni, arvestades, et Caterpillar C14

kompressori müratase toote andmelehe kohasel on 85 dBA66. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kehtestatud piirnormide I kategooria alal (virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad) on

66 https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,85]&receiver=[1.5,5]&barrier=[1,2,2.5]

22

55 dB päevasel ja 50 dB öisel ajal. Seega puudub vee erikasutusega seotud töödel eeldatavalt oluline

mõju lähipiirkonna elanikele.

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra,

vibratsiooni ja kiirguse tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nendele keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad loa taotleja kavandatava tegevusega kaasneda järgmised keskkonnamõjud:

1) Mõju Lahepere lahe vee kvaliteedile.

2) Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule ja kalastikule.

3) Pakrineeme kinnistul kavandatavate töödega kaasnev võimalik mõju põhjaveele.

4) Lisaks hindab Keskkonnaamet eraldi peatükiga mõju Natura võrgustiku aladele.

Tööde käigus ajutiselt esinev kõrgem müra- ja vibratsioonitase jääb normipiiresse, mistõttu ei hinda

praegusel juhul Keskkonnaamet müra ja vibratsiooniga kaasnevat mõju. Vee erikasutustööde aegne

müra ja võimalik vibratsioon on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde

lõppemisel see lakkab.

Kavandatava tegevusega kaasneva positiivse mõjuna on maagaasi ülekandetoru remontimisjärgse

puhastamise ja survetesti järgselt võimalik maagaasitoru uuesti kasutusele võtta. Selle tulemusena

paraneb maagaasi varustuskindlus Eestis ja Soomes, suureneb konkurents gaasiturul ja suureneb

maagaasi varustus- ja tarnekindlus Balti-Soome piirkonnas, andes maagaasile võrdsed võimalused

konkureerimaks teiste primaarkütustega. Tänu sellele on võimalik stabiilne ja madal gaasihind

tarbijatele.67

3.1. Mõju suurus

1) Mõju Lahepere lahe vee kvaliteedile

Mereveevõtt võib põhjustada saasteainete resuspensiooni merepõhja setetest veesambasse. Selle

tulemusena võib suureneda veesambas heljumi sisaldus ning seetõttu väheneda vee läbipaistvus.

Arvestades, et mereveevõtt on lühiajaline, kestes kokku ligikaudu 3 päeva, ei kaasne mereveevõtuga

olulist heljumi sisalduse tõusu ja levikut veesambas.

Probleemsete merepõhja saasteallikate hulka kuuluvad raskmetallid ja orgaanilised ühendid, sh PAHid

(polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud)68. Raskmetallide kontsentratsioonid tööde piirkonna

põhjasetetes praktiliselt ei ületanud uuritud elementidele kehtestatud sihtarvusid. Vaid koobalti ja nikli

kontsentratsioonid ületasid piirkonnas vähesel määral uuritud elementidele kehtestatud sihtarvusid, kuid

jäid oluliselt alla tööstusmaa piirnormi. Võib eeldada, et raskmetallide kontsentratsioon veesambas

tööde perioodil oluliselt ei tõuse. Tinaorgaaniliste ühendite TBT ja TP kontsentratsioonid jäid enamikus

jaamadest alla määramispiiri 1 μm/kg. Ei ole tõenäoline, et TBT ega TPT kontsentratsioonid veesambas

67 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 20 68 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 175

23

ületaksid tööde ajal kontsentratsiooni, mis planktonit negatiivselt mõjutaks. Seega on raskmetallide ning

orgaaniliste ühendite kõrgendatud kontsentratsioon veesambas vähetõenäoline.69

Ajutine koormus seoses gaasitoru veega täitmisega ei oma tervikuna olulist negatiivset mõju piirkonna

rannikuveele. Ka minimaalsed voolumuutused ja võimalikud muud muutused veekvaliteedis

kavandatava tegevuse ajal ei oma mõju merevee seisundile. Seega ei ohusta Balticconnector

maagaasitoru puhastamine ja survekatse teostamine merepiirkonna head seisundit ega aeglusta

oluliselt selle saavutamist.70

2) Mõju kalastikule, põhjataimestikule ja põhjaloomastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik veesisesteks töödeks kudeaeg, sellele järgnev larvide

arenguaeg ja rändeaeg. Mereveevõtuga ja sellega kaasneva heljumi sisalduse tõusuga veesambas võivad

kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega71. Vältides töid kalade kudeajal ei

kahjustata kudemisajal tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Seega tuleb

kavandatud mereveevõtt soovituslikult teostada enne kevadist kalade kude- ja rändeaega. Räime

reproduktsioonile tekitatava kahju vähendamiseks on oluline tööde õige ajastamine. Selleks, et muuta

mõju räimevarule nullilähedaseks, tuleb vältida töid räime kudemisperioodil ja ajavahemikul, kui

toimub loodete areng, mis on keskmiselt ajavahemikus 01.05-30.06. Räime massiline kudemisaeg

toimub veetemperatuuril 8-15℃. Räim koeb selles piirkonnas umbes 3-4 meetri sügavusel.

Rannikumere kalastiku kaitseks on veesisesed tööd üldjuhul keelatud peamisel kalade kudeajal, mis on

perioodil 15.04-31.05.

Mõju kalastikule, põhjataimestikule ja põhjaloomastikule on eeldatavalt väike, kui veevõtt toimub

meres eelhinnangus väljatoodud piirkonnas, kus sügavust on 5 meetrit ning kasutatakse veefiltrit, mille

ava suurus 50 mikronit. Kuigi piirkonnas ei ole teisi olulisi kudealasid ning räime koelmud, mis

piirkonna lähistel asuvad, on hinnatud Eesti kalavarude mõttes vähetähtsateks, siiski soovitab

Keskkonnaamet võimalusel mereveevõttu vältida põhilisel räime kudemisajal ajavahemikus

01.05-30.06.

Mereveehaarde asukoht asub Pakrineeme sadamas LNG haalamiskai läheduses, mis on pidevalt

mõjutatud vee liikumisest (laevade liikumine). Siiski võib heljumi levik mõjutada ka põhjaelustikku

kaugemal, seeläbi ka sukelduvate lindude ja kalade toidubaasi ja kalade kudealasid. Eelnevast

tulenevalt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju kalastikule, põhjataimestikule ega

põhjaloomastikule.

3) Mõju põhjaveele

Maagaasi ülekandetoru puhastamiseks ja survetesti läbiviimiseks rajatakse Pakrineeme kinnistule

ajutine sondisõlm. Gaasitorule ligipääsuks on vajalik teostada lahtikaeve, milleks eemaldatakse

pealmine pinnasekiht (20-30 cm). Kaeve ulatus on hinnanguliselt 25-30 m. Pärast survekatse lõppu

69 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 175 70 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 170 71 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401

24

kaevis suletakse olemasoleva väljakaevatud pinnasega.72 Eelnimetatud tööd on kavandatud alale, mis

põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000) järgi asub kaitsmata põhjaveega alal, st vaadeldavas piirkonnas

põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Seega

kaasneb tegevusega põhjavee pealmise kihi reostuse oht.

Loa taotleja tagab, et kõik tööks kasutatavad seadmed oleks hooldatud vastavalt juhenditele. Kõikide

seadmete all peab olema õlipüüdmiseks vann, et takistada õli ja naftasaaduste sattumist

pinnasesse ja põhjavette seadme rikke korral. Kõik liikurtehnika peab olema korras ning objektil

peab olema absorbent vastavalt tööde läbiviija keskkonnaplaanile.

Eelnevast tulenevalt saab kütuse- ja õlilekkega kaasneva mõju esinemise tõenäosuse viia

miinimumini, kasutades töökorras tehnikat ning rakendades ohutusnõudeid.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus

Kavandatavad tööd toimuvad Pakrineeme kinnistul ning sellega külgneval merealal Lahepere lahes

Pakrineeme sadamas LNG haalamiskai läheduses.

Linde võib peletada ka töödeks kasutatava tehnika poolt tekitatud müra. Müra levik jääb pealmiselt

Pakrineeme kinnistule ning vähemal määral lähiümbrusesse.

Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud paiknevad kavandatavatest töödest kaugemal kui 2 km,

seega ei kaasne eeldatavalt kavandatavate töödega elanikele mürahäiringut. Kuna tegemist on

ühekordselt plaanitava tööga, on müra lühiajaline.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandatava tegevusega lähipiirkonnas elavatele inimestele olulist

negatiivset mõju.

3.3. Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Kavandatava mereveevõtuga kaasneb veesambas heljumi sisalduse tõus suure tõenäosusega. Kõrgem

heljumi sisaldus veesambas mõjutab vähesel määral ka piirkonna vee-elustikku ning lindude

toitumistingimusi. Kuna töid kavandatakse 2024. aasta algusesse ning tööd kestavad eeldatavalt kolm

päeva, kaasneb heljumi sisalduse tõusuga veesambas kaasnev mõju samuti kolmel päeval. Eeltoodut

arvestades on olulise negatiivse mõju avaldumise tõenäosus väga madal.

3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Lahepere lahest kavandatakse mereveevõttu ühekordse tegevusena, mis on plaanitud 2024. aasta

algusesse. Mereveevõtt toimub eeldatavalt kolmel päeval. Arvestades tööde iseloomu, on tegevuse mõju

(heljum, müra) pöörduvad, mis tähendab, et müra mõju kaob kohe pärast tööde lõppemist ning heljum

settib veesambas mõne aja jooksul pärast tööde lõppu. Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid,

taastub olemasolev olukord tööde järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki.

72 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 5, lk 19

25

3.5. Mõju piiriülesus

Kavandatava survekatse järgselt toimub merevee väljutamine gaasitorust läbi sondisõlme Soomes

Balticconnector ülekandetoru Inkoo poolses otsas. Vee tagasijuhtimine merre toimub juhitavate

voolikute ja vee hajutamiseks mõeldud difuusori kaudu, et vabastuspunktis veesurvet hajutada,

vähemalt 5 m sügavusel merepinnast. Mida kõrgemal veesambas toimub väljalase, seda väiksem on

merepõhjas tekkiv erosioon ja mõju merekeskkonnale73. Väljuva vee voolukiirus on 2 400 m³/h - 6 000

m³/h74. Vees leiduvad võimalikud võõrised eraldatakse tagastatavast veest samuti filtrite abil.

Kasutatava veefiltri ava suurus 50 mikronit. Ülekandetorust väljuv vesi võib sisaldada maagaasijääke.

Maagaas lahustub vees väga halvasti. Gaas tõuseb pinnale ja vabaneb atmosfääri. Gaasi hajumine sõltub

ilmastikutingimustest.75

Toru läbipesuvee mõjusid jälgiti Nord Stream gaasitoru projekti käigus Portovaja lahes (Viiburi,

Venemaa). Võttes aluseks Nord Sreami projekti kogemuse, võib väikese veehulga ja lühikese

äravooluaja tõttu toru läbipesemiseks kasutatava vee keskkonnamõju hinnata madalaks76.

Arvestades Balticconnector gaasitoru paiknemist Eesti ja Soome territoriaalvetes, kavandatava tegevuse

iseloomu ja mahtu, ei avalda maagaasi ülekandetoru puhastamine ja survekatse olulist mõju Soome

territoriaalveele. Kavandatava tegevusega ei kaasne (riigi)piiriülest keskkonnamõju teiste naaberriikide

keskkonnaseisunditele.77

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa nende

kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Projekti kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine

Käsitletud eelhinnangu ptk-des 1.1 ja 3.1.

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Pakri hoiuala ja osaliselt Pakri maastikukaitseala on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Pakri

linnu-ja loodusala.

Pakri linnuala (EE0010129) kaitse-eesmärgiks on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula),

krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik

(Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus

73 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 19 74 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 6 75 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 19 76 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 170 77 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 21

26

canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax),

tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus)78.

Pakri loodusala kaitse-eesmärgiks on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited–*2130), vähe-kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad–6210), lood (alvarid–*6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood

(7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad–*9180).

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine

Maismaal aset leidvad tegevused ei jää Natura alale.

Merevee sissevõtt on kavandatud Pakri linnu- ja loodusalalt Pakrineeme sadama kai lähedusest.

Veevõtul on eel-filtrite ava suurus 50 mikronit, mis välistab kalade ja muude suuremate elusorganismide

sattumise ülekandetorusse. Seoses veevõtuga merest (ca 15 000 m3 merevett survekatseks ja väiksem

kogus torujuhtme puhastamiseks), ei kaasne merekeskkonnale negatiivseid mõjusid, kuna antud kogus

on loodusala merealade sügavust ja ulatust arvestades üsna väikene.

Vee väljutamine gaasitorust toimub toru Soome poolsest otsast. Vee liigutamine torus toimub kaldal

asuva pumba abil, mille töötamine tekitab tõenäoliselt teatud määral heli, mis võib mõju avaldada

veeloomastikule ja linnustikule. Toru survekatse toimub märtsis ja selleks ajaks on möödas lahes

asuvatel madalatel merealadel lindude talvitumisperiood. Mürast ning tehnika ja inimeste liikumisest

põhjustatavad häiringud merelinnustikule piirduvad tõenäoliselt paarisaja meetriga.

Seoses veevõtuga merest ei kaasne kokkuvõttes negatiivset mõju merekeskkonnale. Tegevuse

lähipiirkonnas ei ole keskkonnaregistri Eesti looduse infosüsteemi andmetel registreeritud ühtegi Pakri

linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüüpi või liiki.

TÜ Eesti Mereinstituudi poolt teostatud merepõhja elupaikade modelleerimise tulemusel (TÜ Eesti

Mereinstituut, 2014) levib ca 400-500 laiuses tsoonis alates rannikust ehk kavandatava tegevuse

piirkonnas elupaigatüüp karid (1170). Kuna veevõtt merest ei mõjuta merekeskkonda ega veekvaliteeti

negatiivselt ning merepõhjale mõjud puuduvad, siis puuduvad mõjud kavandatava tegevuse piirkonnas

tõenäoliselt levivale elupaigatüübile karid (1170).

Balticconnector ülekandetoru rajamise KMH79 ja selle raames tehtud linnustiku uuringute (loenduste)

andmetel on kavandatava tegevuse mereala piirkond talvitumispaik ja/või rändepeatuspaik ning

toitumisala tõenäoliselt järgmistele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele: aul, merivart, hahk,

tõmmuvaeras, kalakajakas, tuttpütt, laululuik, kühmnokk-luik ja väikeluik. Samuti võib piirkonnas

toituda ja talvituda ka krüüsel. Toitumislendudel võib piirkonda sattuda ka merikotkas.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

78 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ 79 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne

27

Seoses kavandatava tegevusega (merealal toimuv veevõtt ja maismaal kaevamine ja seadmete

paigaldamine) võib piirkonnas viibivatele lindudele avalduda häiringuid, mis tulenevad inimeste ja

tehnika liikumisest ja töödega kaasnevast mürast. Häiringute ulatus on väike, piirdudes ca 100-200 m-

ga. Tegevusega kaasnevad häiringud on lühiajalised ja nende mõju on pöörduv. Häiringute tõttu võivad

linnud liikuda küll tööde alast eemale, kuid saavad naasta häiringu lõppemisel. Häiringud ei too kaasa

negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevale liikidele. Kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju

linnuliikide elupaikadele ega põhjusta elupaikade kadu.

Kokkuvõttes puuduvad kavandataval tegevusel negatiivsed mõjud Pakri linnuala kaitse-

eesmärkideks olevatele linnuliikidele. Puuduvad ka mõjud Natura ala terviklikkusele.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega

Pakrineeme kinnistule on rajatud veeldatud maagaasi (LNG) terminali kompleks. LNG terminali

teenindamiseks on rajatud haalamiskai koos väljalaadimise seadmetega LNG vastuvõtmiseks tankeritest

ja juhtimiseks Balticconnector torujuhtmesse. Balticconnector ja LNG terminal on kavandatud

ühendada Soome maagaasi võrguga.80 Balticconnectori ja LNG terminali võimalikud kumulatiivsed

mõjud on ajutised ja ruumiliselt piiratud kui rakendada kõiki projektide käigus pakutud leevendavaid

meetmeid81. Seega ei kaasne eeldatavalt tegevuste puhul koosmõju.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 81, VeeS § 193 lg

1 p 6, 8 ja 9 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale järgmised

töökorralduslikud nõuded:

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(keskkonnaloa tabel V16):

1) Keskkonnaamet soovitab võimalusel mereveevõttu vältida põhilisel räime kudemisajal

ajavahemikus 01.05-30.06.

2) Gaasitorule juurdepääsu tagamiseks vajamineva kaevise rajamiseks tuleb kasutada töökorras ja

hooldatud ehitusmasinaid ning võtta kasutusele meetmed tolmu lendumise piiramiseks.

Kaevetööde ulatus peab olema minimaalne vajaliku ligipääsu tagamiseks ja tagasitäide peab

toimuma sama väljakaevatud pinnasega.

3) Kaevise rajamisel väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb välistada sette valgumine merre.

4) Kõikide Pakrineeme kinnistul kasutatavate seadmete all peab olema õlipüüdmiseks vann, et

takistada õli ja naftasaaduste sattumist pinnasesse seadme rikke korral. Kõik liikurtehnika peab

olema töökorras ning objektil peab olema absorbent vastavalt tööde läbiviija keskkonnaplaanile.

5) Filtrite abil eemaldatud võõrised tuleb kokku koguda ning anda nõuetekohaseks käitlemiseks üle

keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

80 Skepast&Puhkim OÜ, 2023 „Balticconnector maagaasi ülekandetoru survekatse eelhinnang“, lk 20-21 81 Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ, 2016. „Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“, keskkonnamõju

hindamise aruanne, lk 255

28

Parima võimaliku tehnika kasutamine (keskkonnaloa tabel V16):

1) Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult

korras.

2) Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele

abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (keskkonnaloa tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

2) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja

Päästeametit.

3) Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud

õigusaktidest.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH

algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1) Kavandataval tegevusel puuduvad negatiivsed mõjud Pakri linnuala kaitse-eesmärkideks

olevatele linnuliikidele. Puuduvad ka mõjud Natura ala terviklikkusele.

2) Kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju looduskaitsealadele.

3) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju Lahepere lahe kalastikule ega muule

vee-elustikule.

4) Vee erikasutusega seotud töid tehakse ühekordse tegevusena 2024. aasta alguses, mistõttu on

vee erikasutuse mõju Lahepere lahe Pakrineeme sadama piirkonnas lokaalne ning lühiajaline.

5) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata

piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

6) Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi, kui loa taotleja järgib ettenähtud nõudeid.

7) Loa taotleja kavandatava tegevusega ei kaasne olulist piiriülest mõju.

Silja Jakobi

vanemspetsialist

veeosakond

Triin Ristmets

spetsialist

looduskasutuse osakond

29

Kerli Pettai

vee-elustiku spetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-520964

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Elering AS

Registrikood / Isikukood

11022625

Tegevuskoha andmed

Nimetus Balticconnector maagaasi ülekandetoru puhastamine ja survekatse mereveega Lahepere lahes

Aadress Pakrineeme, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 43101:001:1889

Territoriaalkood EHAK

5925

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pakrineeme (43101:001:1889). Puudutatud veekogud: Lahepere laht (VEE3137000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

06.02.2024

Lõppemise kuupäev

31.12.2024

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Veehaare jrk nr 1.

Veehaarde nimetus Elering Lahepere

Veehaarde kood PIH0000239

Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6583368, Y: 504230

Veekogu nimetus Lahepere laht

Veekogu kood VEE3137000

Pinnaveekogumi nimetus Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_6

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päevas Sek ​undis

Veevõtt 2024 2024 20 000 15 000 0 0 35 000 15 000

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Võetavad veekogused määrata arvutuslikult pumba tootlikkuse, tööaja ning maagaasi ülekandetoru mahutavuse alusel.

Põhjaveetaseme mõõtmine

Proovivõtunõuded

Analüüsinõuded

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 2/4

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad3/4

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Keskkonnaamet soovitab võimalusel mereveevõttu vältida põhilisel räime kudemisajal ajavahemikus 01.05-30.06. 2) Gaasitorule juurdepääsu tagamiseks vajamineva kaevise rajamiseks tuleb kasutada töökorras ja hooldatud ehitusmasinaid ning võtta kasutusele meetmed tolmu lendumise piiramiseks. Kaevetööde ulatus peab olema minimaalne vajaliku ligipääsu tagamiseks ja tagasitäide peab toimuma sama väljakaevatud pinnasega. 3) Kaevise rajamisel väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb välistada sette valgumine merre. 4) Kõikide Pakrineeme kinnistul kasutatavate seadmete all peab olema õlipüüdmiseks vann, et takistada õli ja naftasaaduste sattumist pinnasesse seadme rikke korral. Kõik liikurtehnika peab olema töökorras ning objektil peab olema absorbent vastavalt tööde läbiviija keskkonnaplaanile. 5) Filtrite abil eemaldatud võõrised tuleb kokku koguda ning anda nõuetekohaseks käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

Pidevalt

2. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras. 2) Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

1) Pidevalt 2) Olukorra tekkimisel

3. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. 2) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. 3) Keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Pidevalt

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/4