Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 09.01.2024 nr 6-1/126

Meie 06.02.2024 nr 7.2-2/24/480-2

Aruküla tee 41 detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Rae vallas Jüri alevikus

Aruküla tee 41 detailplaneeringule (katastritunnus 65301:003:2670, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused olemasolevate hoonete lammutamiseks, uue üksikelamu

ja seda teenindavate abihoonete rajamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11303 Jüri–Aruküla tee (edaspidi riigitee) km 1,760-1,790.

Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 09.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/23081-2.

Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

- Lisa 1. seletuskiri_Arukula41_11.09.23

- Lisa 2. 04_pohijoonis_aruküla tee 41_05.12.23

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Tellijad: Karita Oja TÖÖ NR 03-22

JÜRI ALEVIK ARUKÜLA TEE 41 KINNISTU JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING HARJUMAA

DETAILPLANEERING MiHo OÜ Kontakt: Kristina Sepp Pae 25-33 Tallinn reg.kood 11344754 gsm +372 56642338 e-mail: [email protected]

Tallinn 2022

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

3

DETAILPALNERINGU SISUKORD

1. MENETLUSDOKUMENDID

2. SELETUSKIRI

3. LISAD

4. JOONISED

5. KOOSKÕLASTUSED

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

4

1. MENETLUSDOKUMENDID

 2022.03.17_Detailplaneeringu algatamise taotlus

 2022.10.05_Rae Vallavalitsuse korraldus nr 1542_Jüri alevik, Aruküla tee 41 kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine

 2022.10.11_Detailplaneeringu algatamise teade_Ametlik teadaanne

 2022.10.14_Detailpalneeringu algatamise teade_Harju Elu nr 34

 2022.xx.xx_Detailplaneeringu algatamise teade_veebileht

 2022.11.xx_Detailplaneeringu algatamise teade_Rae Sõnumid nr 11

 2022.11.09_Transpordiameti kiri_seisukohtade väljastamine

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

5

2. SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS

 Detailplaneeringu koostamise aluste ja lähtedokumentide loetelu

 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1. Planeeritava ala asukoht

2.2. Reljeef ja haljastus

2.3. Olemasolevad tehnovõrgud

2.4. Olemasolevad hooned ja maakasutus

2.5. Haljastus

2.6. Teed

2.7. Kehtivad piirangud

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

3.1. Vastavus Harju maakonnaplaneeringule

3.2. Vastavus Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla

külaosade üldplaneeringule

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

5. PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS

5.1. Kruntide jaotamine

5.2. Kruntide ehitusõigus

5.3. Tee maa-ala ja liikluskorraldus

5.4. Vertikaalplaneering

5.5. Tehnovõrkude ja rajatiste paigutus

5.5.1. Veevarustus

5.5.2. Tuletõrjevee varustus

5.5.3. Olmekanalisatsioon

5.5.4. Sadevee kanalisatsioon

5.5.5. Elektrivarustus

5.5.6. Küte

5.5.7. Side

5.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.7. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed

5.8. Autoliiklusest põhjustatud müra, vibratsioon, õhusaaste

5.9. Abinõud radooni mõju leevendamiseks

6. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD NÕUDED

6.1. Kuritegevuse riskid

6.2. Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks

7. TULEOHUTUSNÕUDED

8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

9. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE

KAHJUDE HÜVITAJA

10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

6

S I S S E J U H A T U S

Detailplaneeringu koostamise aluste ja lähtedokumentide loetelu:

 Rae Vallavalitsuse 05.10.2022 korraldus nr 1542 Jüri alevik Aruküla tee 41 kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu koostamise algatamiseks ning lähteseisukohtade

kinnitamiseks;

 Rae Vallavolikogu 20.09.2012 otsusega nr 390 kehtestatud Rae valla Jüri aleviku ja

sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering;

 Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise

kava aastateks 2017 – 2028;

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste

alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 “Detailplaneeringute koostamise ning

vormistamise juhend“;

 Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja

ehitamisel Rae vallas“;

 Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18 “Haljastuse hindamise metoodika ning

avaliku ala haljastuse nõuded”

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

 Geodeetiline alusplaan;

 Planeerimisseadus;

 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

 Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

 Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja

Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine;

 Eesti Standard EVS 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes

 Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;

 Eesti Standard EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus.

 Eesti Standard EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes

 jt kehtivad õigusaktid ning normid

Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

Detailplaneeringu koostamisel on kaustatud OÜ AderGeo (reg.nr. EEG000465) poolt

10.10.2022 koostatud topo-geodeetilist alusplaani, töö nr M161221/1.

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Rae vallas Jüri alevikus Aruküla tee 41

(katastritunnus 65301:003:2670) maaüksusel olemasolevate hoonete lammutamine ja

ehitusõiguse ning hoonestustingimuste määramine uue üksikelamu ja seda teenindavate

abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks lahendada

juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

7

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1. Planeeritava ala asukoht

Planeeritav ala paikneb Jüri alevikus 11303 Jüri-Aruküla tee, Ehituse tänava ja Pargi tänava

vahelisel alal u 1,8 km kaugusel 11 Tallinn ringtee ja 11303 Jüri-Aruküla tee ristumiskohast

mööda Jüri-Aruküla teed kirdes. Juurdepääs maaüksusele on 11303 Jüri-Aruküla teelt.

Planeeritav ala piirneb põhjast 11303 Jüri-Aruküla tee (katastritunnus 65301:003:0260)

transpordimaaga, idast Aruküla tee 43 (katastritunnus 65301:003:0624) elamumaaga, kagust

Ehituse tn 5a (katastritunnus 65301:001:5518) sihtotstarbeta maaga, lõunast Ehituse tn 5

(katastritunnus 65301:003:0770) üldkasutatava maaga ning läänest Aruküla tee 39

(katastritunnus 65301:003:0016) elamumaaga.

Planeeritava ala suuruseks on 1211 m² ehk 0,1 ha.

Detailplaneeringu ala hõlmab Rae vallas Jüri alevikus:

 Aruküla tee 41 kinnistut, pindala 1211 m², katastritunnus 65301:003:2670, registriosa

nr 2737702, sihtotstarve elamumaa 100%.

2.2 Reljeef ja haljastus

Aruküla tee 41 maaüksus on suhteliselt tasane, abs kõrgused muutuvad vahemikus 42.73 -

42.93. Kinnistu on osaliselt kaetud kõrghaljastusega, kus kasvavad enamasti õunapuud.

Kinnistu tänavapoolses servas on tänava maa-alal kuusehekk, mille kõrval kasvavad veel

mõned erinevad okaspuud - siberi nulg, torkav kuusk ja harilik elupuu. Olemasoleva

lammutatava hoone seina ääres kasvab veel üks hariliku elupuu grupp ning naaberkinnistul aia

ääres hariliku elupuu hekk. Lisaks kasvab kinnistul veel 1 hariliku jugapuu põõsas ning aia

ääres 2 ploomipuud ja 1 harilik sirel.

2.3 Olemasolevad tehnovõrgud

Aruküla tee 41 kinnistuni on rajatud kõik vajalikud tehnovõrgud: vesi, kanalisatsioon, elekter

ja side. Kõik piirkonnas olemasolevad trassid ja seadmed on kantud topo-geodeetilisele

alusplaanile.

2.4 Olemasolevad hooned ja maakasutus

Planeeritava Aruküla tee 41 maaüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Ehitisregistri andmetel paikneb kinnistul elamu (ehitisregistri kood: 116038825), samuti on

kinnistul ehitisregistrisse kandmata hooneid.

2.5 Teed

Aruküla tee 41 kinnistu paikneb 11303 Jüri-Aruküla tee ääres. Jüri-Aruküla teelt on tagatud ka

täna olemasolev juurdepääs. Juurdepääsu asukohta detailplaneeringu koostamise raames ei

muudeta.

2.6 Kehtivad piirangud

Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

- Telia Eesti AS sideehitised maismaal koos nende kaitsevöönditega,

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

8

- AS Elveso maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250 mm koos kaitsevööndiga,

- AS Elveso Maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla 2 m süg, alla 250 mm koos

kaitsevööndiga,

- elektrimaakaabelliinid koos kaitsevööndiga;

- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m.

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

3.1 Vastavus Harju Maakonnaplaneeringule

Aruküla tee 41 elamumaa sihtotstarbega maaüksusele ehitusõiguse määramine ühe

üksikelamu ja seda teenindava abihoone püstitamiseke ei ole vastuolus Harju

maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr

1.1- 4/78). Maakonna planeeringu alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik

(rohekoridorid ega tuumalad). Harju maakonnaplaneeringus on piirkond, kus planeeritav ala

paikneb, määratletud kui linnalise asustusega ala (kompaktse asustuse arenguks sobilik ala).

3.2 Vastavus Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla

külaosade üldplaneeringule

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 20.09.2012 otsusega

nr 390 kehtestatud Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla

külaosade üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on

väikeelamumaa.

Väljavõte Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringust. Aruküla tee 41

maaüksus on tähistatud punakaspruuni piirjoonega.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

9

Väljavõte Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringu maakasutusest

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala asub Jüri alevikus 11303 Jüri-Aruküla tee, Ehituse tänava ja Pargi tänava

vahelisel alal u 1,8 km kaugusel 11 Tallinn ringtee ja 11303 Jüri-Aruküla tee ristumiskohast

mööda Jüri-Aruküla teed kirdes. Juurdepääs planeeritavale alale on 11303 Jüri-Aruküla teelt.

Planeeritavast kinnistust u 160 - 200 m kaugusel Jüri-Aruküla tee ääres paiknevad Jüri

bussipeatused.

Aruküla tee 41 olemasolev elamumaa krunt piirneb vahetult idast ja läänest väikeelamumaa

kruntidega. Lähipiirkonnas edelas paiknevad olemasolevad korterelamud, kus domineerivad

mitme trepikojaga 3- ja 4-kordsed korruselamud, mis on ehitatud peamiselt 1970-ndatel ja

1980-ndatel aastatel endise koondise „Eesti Külaehitus“ Ehitus- ja Montaaživalitsuse

tootmisbaasi juurde. Planeeritavat kinnistut eraldab korterelamutest olemasolev hoonestamata

haljasmaa, mis paikneb planeeritavast alast lõunas. Idasuunal paiknevast äri- ja tootmisalast

eraldab olemasolevat väikeelamuala Kirikukopli park. Kirikukopli pargis, planeeritavast

kinnistust u 100 m kaugusel, asuvad lastemänguväljakud, korvpalliplats, skatepark, jalutus- ja

jooksurada ning piknikukohad. Planeeritavast alast põhjas, linnulennult u 160 m kaugusel,

paikneb Jüri kalmistu ja kirdes u 120 m kaugusel paikneb Jüri kirik ja kirikuaed.

Aruküla tee 41 lähipiirkonna hoonestuse moodustavad valdavalt ühe- ja kahekorruselised viil-

või kaldkatustega elamud.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

10

Punase piirjoonega on tähistatud Aruküla tee 41 kinnistu.

Lähiümbruses on kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

 Vaskjala küla Väljataga kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud Rae

Vallavalitsuse 30.06.2015 korraldus nr 962. Detailplaneeringu eesmärk on Jüri

kalmistu laiendus, muudetakse kinnistu sihtotstarve sotsiaalmaaks, määratakse ehitus-

ja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine

ning haljastus.

 Jüri alevikus Aruküla tee 59A tootmispiirkonna detailplaneering, kehtestatud Rae

Vallavalitsus 13.07.2004 korraldusega nr 1044. Detailplaneeringu eesmärgiks on

kavandada alale 13 eraldi krunti, neist 7 on tootmismaa, 2 ärimaa ja üks transpordimaa

sihtotstarbega, 2 krunti on segasihtotstarbega (äri- ja tootmismaa, äri- ja elamumaaga)

ning üks sotsiaalmaa krunt liitmiseks planeeringualast lääneküljele rajatava pargialaga.

 Jüri alevikus Ehituse tn 7 kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud Rae

Vallavalitsuse 06.12.2016 korraldusega nr 1741. Detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks on muuta senine sihtotstarve ärimaast elamumaaks kahe kortermaja

rajamise eesmärgil. Määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada

juurdepääsud, parkimine ning haljastus.

Lähiümbruses on pooleli järgmised detailplaneeringud:

 Jüri alevikus Aruküla tee 51, 51a ja 57e kinnistute ning lähiala detailplaneering, mis on

algatatud Rae Vallavalitsuse 27.02.2018 korraldusega nr 260. Detailplaneeringu

eesmärk on 13.07.2004 Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 1044 kehtestatud Jüri

aleviku Aruküla tee 59A tootmisterritooriumi detailplaneeringu järgsete pos 4 ja 7

liitmine ning ehitusõiguse suurendamine. Määrata moodustatavatele kinnistutele

ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja

tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

11

5. PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Rae vallas Jüri alevikus Aruküla tee 41

(katastritunnus 65301:003:2670) elamumaa sihtotstarbega maaüksusel olemasolevate hoonete

lammutamine ja ehitusõiguse ning hoonestustingimuste määramine uue üksikelamu ja seda

teenindavate abihoonete püstitamiseks.

Planeeringuga tehakse ettepanek püstitada elamu maaüksuse põhjapoolse piiri äärde

olemasoleva hoone asukohale eesmärgiga säilitada võimalikult maksimaalses mahus

olemasolevat kõrghaljastust.

5.1 Kruntide jaotamine

Detailplaneeringuga täiendavaid krunte ei kavandata. Tegemist on olemasoleva Aruküla tee

41 elamumaa sihtotstarbega kinnistul ehitusõiguse määramisega.

Planeeritava maaüksuse andmed:

pos.

nr Krundi aadress

krundi

olemasolev

sihtotstarve

krundi

olemasolev

suurus m²

katastriüksuse tunnus

senine

sihtotstarve (kü

liik)

1 Aruküla tee 41 EP100% 1211 65301:003:2670 E100%

5.2 Krundi ehitusõigus

Hoone projekteerimisel kinnistule tuleb arvestada piirkonna hoonestuslaadiga ja ka välja

kujunenud ehitusjoonega. Transpordiameti nõusolekul võib elukondlike hoonete hoonestusala

kavandada vähemalt 20 m kaugusele sõidutee servast. Elukondlike hoonete välja kujunenud

ehitusjoon ulatub Aruküla tee 41 kinnistul 6 m kaugusele kinnistu teega piirnevast piirist.

Planeeritav hoonestusala kaugus, kuhu võib püstitada elukondliku hoone, on määratud teega

piirnevast kinnistu piirist 8,5 m kaugusele. Abihooned paiknevad naaberkinnistul Aruküla tee

43 vahetult tee äärsel kinnistu piiril. Transpordiameti nõusolekul on lubatud abihooned

kavandada riigitee kaitsevööndisse, kuid mitte ligemale kui 13 m sõidutee servast. Teega

piirnevast kinnistu piirist 3 m kaugusele on kavandatud hoonestusala, kuhu võib püstitada vaid

abihooneid. Sõidutee servast on abihoonete hoonestusala kaugus 14,4 m.

Kinnistule projekteeritav hoone peab arvestama ja väärtustama nii suuruselt, mahult kui

arhitektuurselt lahenduselt väljakujunenud keskkonda. Kuna tegemist on olemasoleva

tänavavõrgu ja tehnovõrkudega, siis elamumaa sihtotstarbelise krundi sihipärane kasutamine

ja ehitusõiguse ulatuse määramine piirkonnale sobivas suuruses ning piirkonnale iseloomuliku

funktsiooniga hoone tagab ala jätkusuutliku ning keskkonda säästva arengu.

Olemasolevale elamumaa kinnistule määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu püstitamiseks.

Elamu juurde võib rajada kuni 2 abihoonet, ehitisealuse pinnaga kuni 40 m²/hoone. Elamu

korruselisus on 2 ja kõrgus kuni 8 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5 m.

Eluhoone katusekalle määrata väljakujunenud eramute piirkonnast lähtuv. Katuse kalle peab

olema vahemikus 10-45°. Projekteeritavad hooned tuleb lahendada ühtses miljöös.

Abihoone(d) ja nende välisviimistlus peavad sobima põhihoonega. Ühekorruselise abihoone

katuse kalle võib jääda vahemikku 0-45°.

Hoone liigitus tuleohutuse järgi on I kasutusviis ning tulepüsivusaste TP-3.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

12

Planeeritavate hoonete välisviimistlusmaterjalide valikul tuleb lähtuda antud piirkonnale

sobivatest materjalidest. Hoonete lubatavad välisviimistlusmaterjalid on: puit, (looduslik) kivi

ning klaas ja krohvitud pinnad. Soovituslik on kasutada välisviimistluses eelnimetatud

materjalide kombinatsioone. Välisviimistluse värvitoonid valida pigem mahedad ja pastelsed.

Mitte kasutada välisviimistluses erksaid liialt silmatorkavaid toone (n.ö. tugev sinine, kollane,

punane, roheline).

Ehitiste välisviimistluses on keelatud kasutada ümarpalki ning imiteerivaid materjale ehk

plekist ja plastikust välisvoodrit.

Krundi ehitusõigus:

K ru

n d

i aa

d re

ss

K ru

n d

i su

u ru

s m

²

E h

it is

ea lu

n e

p in

d /m

² (m

aa p

ea ln

e)

T äi

se h it

u s

%

E lu

h o

o n

e m

ax k

o rr

u se

li su

s/

ab ih

o o

n e

m ax

k o

rr u

se li

su s

P õ

h ih

o o

n e

k õ

rg u

s

m /a

b s

A b

ih o o n

e k õ

rg u

s

m /a

b s

H o

o n

et e

ar v k

ru n d il

p õ

h ih

/a b ih

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

k aa

lu %

(D P

l ii

k id

e k

au p a)

S u

le tu

d b

ru to

p .

K Ü

s ih

to ts

ta rv

et e

k au

p a

m ²

(m aa

p ea

ln e)

Aruküla tee 41 1211 163 13,5 2 / 1 8/50.9 5/47.9 1 / 2 EP100 EP320

Orienteeruv hoonete ±0.00 = 43,38

Planeeritava üksikelamu soovituslik asukoht on maaüksuse põhjapoolne osa, et maaüksuse

lõunapoolne osa oleks võimalik kasutusele võtta elamut teenindava õuealana.

Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“) ning arvestada aastal 2020 kehtima hakanud liginullenergiahoone

projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb hooned projekteerida vastavalt standardile EVS

842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ja vastavalt standardile EVS

840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Piirete rajamine on lubatud elamumaa kinnistu piirile. Piirete rajamisel tuleb krundi piiretena

kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid piirdeid, mille kõrgus

peab olema kooskõlas piirkonnas väljakujunenud tavaga. Tee poolne piire võib olla puidust

latt- või lippaed või võrkpiire hekiga, kinnistute vahel võib olla võrkpiire. Elamumaa

kinnistute vahele jääv piirdeaed tuleb lahendada kinnistuomanike vahelisel kokkuleppel.

Detailplaneeringuga kavandatakse piirdeaia kõrguseks kuni 1,5 m. Väravate rajamise korral

peavad väravad avanema hoovi poole. Massiivpiirete rajamine ei ole lubatav.

Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.

5.3 Tee maa-ala ja liikluskorraldus

Planeeritav alal külgneb riigiteega nr 11303 Jüri-Aruküla km 1,760-1,790. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 5014 autot.

Juurdepääs Aruküla tee 41 olemasolevale elamumaa kinnistule on tagatud olemasolevalt

11303 Jüri-Aruküla teelt. Planeeringu kohaselt on kavandatud kasutada olemasolevat

sissesõidutee asukohata. Täiendavaid riigitee ristumiskohti planeeringuga ei kavandata.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

13

Ehitusseadustiku § 71 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev

maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt

lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on

avalikult kasutatav.

Ehitusseadustiku § 71 lg 2 kohaselt on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise

sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3 kui see

ei vähenda riigitee ohutust. Transpordiamet on 09.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/23081-2

andnud nõusoleku hoonete kavandamiseks tee kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud

hoonestusjoonele arvestades samas ka riigitee toimimiseks vajalikke aspekte. Elukondlike

hoonete hoonestusala on lubatud kavandada vähemalt 20 m kaugusele sõidutee servast.

Abihooned on lubatud kavandada riigitee kaitsevööndisse, kuid mitte ligemale kui 13 m

sõidutee servast.

Detailplaneeringu joonistele on kantud ehitusseadustiku § 71 riigitee kaitsevööndi ulatus

äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Aruküla tee 41 kinnistu hoonestusala on

kavandatud äärmise sõiduraja välimisest servast 20 m kaugusele.

Detailplaneeringu põhijoonisele on peale kantud riigitee nähtavuskolmnurk vastavalt juhisele

„Ristmike vahekauguse ja nähtavuse määramine“ 7x105m. Käesolevas detailplaneeringus uusi

ristumiskohti riigiteega ei ole ette nähtud. Planeering ei näe ette riigitee laiendamist. Riigiteel

parkimist, sh manööverdamist ei ole lubatud. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel tuleb mets, võsa, hekk, aed vms rajatis likvideerida (EhS § 72 lg

2).

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

Parkimine on lahendatud Aruküla tee 41 kinnistul ning kavandatud on 2 parkimiskohta.

Kinnistu parkimisala tuleb projekteerida selliselt, et oleks tagatud sõidukite

ümberpööramiseks vajalik manööverdamisruum kinnistu siseselt. Riigiteel parkimist ja

tagurdamist planeeringuga ei kavandata.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas

või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes

hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt

endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud

ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

5.4 Vertikaalplaneering

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Vertikaalplaneerimine lahendatakse

üksikelamu ehitusprojekti raames. Kui elamu ehitusprojektis nähakse ette maapinna tõstmist,

tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine

naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistule. Sademevete juhtimine naaberkinnistutele ei ole

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

14

lubatud. Lisaks tuleb maapinna tõstmisel arvestada kõrghaljastuse kasvutingimuste

säilitamisega. Sademe- ja drenaažvee ärajuhtimise lahenduse tehniliste tingimuste osas

pöörduda AS ELVESO poole. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0,5 m

hoonestusala piires. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud

naaberkinnistu maapinnast. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada vihmavee mitte kaldumine

naaberkinnistutele. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva

drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine.

5.5 Tehnovõrkude ja rajatiste paigutus

Planeeringuga ei ole kavas olemasolevate tehnovõrkude likvideerimist ega uute juurde

planeerimist. Kõik vajalikud tehnovõrgud koos liitumispunktidega paiknevad planeeritava

alaga piirneval alal. Seega käesoleva planeeringu raames ei muudeta olemasolevaid

tehnovõrke ja liitumispunkte.

5.5.1 Veevarustus

AS ELVESO poolt on 25.10.2022 kirjaga nr 4-11/2479-1 väljastatud tehnilised tingimused nr

VK-TT 127. Tehnilised tingimused on väljastatud Rae valla Jüri alevikus asuva Aruküla tee

41 kinnistu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise rajatise ning veemõõdusõlme projekti

koostamiseks üksikelamule.

Vastavalt tehnilistele tingimustele on AS ELVESO nõus lubama kinnistule ühisveevärgist vett

vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale koguses kuni 0,4 m3

/ööpäevas (12,0 m3 /kuus). Kinnistu veevarustuse rajatised projekteerida ja ehitada alates

kinnistu ühisveevärgi liitumispunktist V-1 (maakraan, LISA 1).

ÜVK rajatiste kaitsevööndisse (sh liitumispunktidest 2m) ei tohi aedu, kõvakattega platse jms

ehitada ning istutada puid ilma AS ELVESO kirjaliku nõusolekuta.

Olemasoleva veetarbimise osas on sõlmitud 26.01.2022 AS ELVESO-ga veevarustuse teenuse

müügileping nr V-TL-260. Vastavalt lepingule on maksimaalne müüdav veekogus 10

m³/kuus.

Koostatava detailplaneeringuga veevarustuse osas muudatusi ei kavandata.

5.5.2 Tuletõrjevee varustus

Planeeritud hoonestus on ette nähtud tulepüsivusastmega TP3.

Lähim tuletõrje veevõtuhüdrant paikneb Aruküla tee ääres Kiriku tn 2 // Kirikaed

(katastritunnus 65301:003:0079) maaüksuse kagupoolse kinnistu piiri ääres u 145 m kaugusel

Aruküla tee 41 kinnistu juurdepääsuteest. Arvutuslik vooluhulk tule kustutamiseks on 10

l/sek.

5.5.3 Olmekanalisatsioon

AS ELVESO poolt on 25.10.2022 kirjaga nr 4-11/2479-1 väljastatud tehnilised tingimused nr

VK-TT 127. Tehnilised tingimused on väljastatud Rae valla Jüri alevikus asuva Aruküla tee

41 kinnistu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise rajatise ning veemõõdusõlme projekti

koostamiseks üksikelamule.

Vastavalt tehnilistele tingimustele on AS ELVESO nõus võtma vastu kinnistult reovett

vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavale koguses kuni 0,4 m3

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

15

/ööpäevas (12,0 m3 /kuus). 2.2 Kinnistu reovee ärajuhtimise rajatised projekteerida ja ehitada

alates kinnistu ühiskanalisatsiooni liitumispunktist K-2 (vaatluskaev, LISA 1).

ÜVK rajatiste kaitsevööndisse (sh liitumispunktidest 2m) ei tohi aedu, kõvakattega platse jms

ehitada ning istutada puid ilma AS ELVESO kirjaliku nõusolekuta.

Koostatava detailplaneeringuga kanalisatsiooni osas muudatusi ei kavandata.

5.5.4 Sademevee kanalisatsioon

Piirinaabrite andmetel on piirkonnas sademevee torustik (torustiku omanik teadmata), mis

Ehituse tn 7 arendaja poolt omavoliliselt likvideeriti. Sademevee torustiku paiknemist Aruküla

tee 41 maaüksusel ei ole võimalik tuvastada. Juhul kui ehituse käigus sademevee torustik

avastatakse, siis on Aruküla tee 41 maaüksuse omanikud kohustatud kasutusest väljas oleva

torustiku likvideerima, et see ei tekitaks kahju naaberkinnistutele.

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Hoone projekteerimisel tuleb

arvestada, et tegemist on liigniiske alaga. Vertikaalplaneerimine lahendatakse üksikelamu

ehitusprojektis. Kui elamu ehitusprojektis nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see

projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele.

Sademevete juhtimine naaberkinnistutele ei ole lubatud. Lisaks tuleb maapinna tõstmisel

arvestada kõrghaljastuse kasvutingimuste säilitamisega.

Projekteerimise käigus kaaluda sadevee kogumist ja taaskasutamise võimalust. Sademevee

käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda tekkekohas.

Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike,

vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

maastikukujundamise kaudu.

Näiteks on võimalik kavandada kinnistu

haljasalale vihmapeenar, mis on vihmavee

kogumiseks loodud taimestatud ala. Vihmavee

äravool suunatakse vihmaveerennidest maa sees

oleva toru kaudu vihmapeenrasse, kus see

imendub pinnasesse.

Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ja naaberkinnistutele ei ole

lubatud. Krundi kõvapindadele langenud sademevesi tuleb koguda kokku ja kasutada

kastmiseks. Võttes arvesse viimastel aastatel täheldatud äärmuslikke ilmastikunähtusi nagu

pikaajalised põuad, siis on vihmavee kogumine muutunud eriti oluliseks.

5.5.5 Elektrivarustus

Maaüksuse omanikul on sõlmitud 21.01.2022 elektrienergia müügileping nr EL227 ning

võrguteenuse leping VT134 AS ELVESO-ga.

Vastavalt lepingule alajaam AJ T-2. Nimipinge mõõtepunktis on 3x400V. Peakaitse

mõõtepunktis 3x20A. Liitumispunkt pikeneb kliendi 0,4 kV kaabli alajaama poolses otsas.

Lubatud vool liitumispunktis 3x20A.

Koostatava detailplaneeringuga elektrivarustuse osas muudatusi ei kavandata.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

16

5.5.6 Küte

Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Sobivateks võimalusteks on nt pelletiküte, õhk-vesi

soojuspump vms. Soovitav on valida võimalikult keskkonnasõbralik variant.

Õhksoojuspumpade välisagregaate ei või paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle

äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrval kinnistule lähemale kui

2m, kõrval krundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8m kaugusele. Agregaadist

leviv müra ei tohi ületada kinnistu piiril lubatud normatiivset mürataset elamualal.

Maasoojuskütte kasutamise kaalumisel on geoloogiliste ehitus ja hüdroloogiliste tingimuste

sobivusel (selgitatakse välja järgmises projekteerimise staadiumis hoone ehitusprojekti

mahus) võimalikuks lahenduseks soojuspuuraukude kasutamine, kuna tegemist on väikese

(1211 m²) kõrghaljastusega kaetud kinnistuga. Soojuspuuraugu kasutamisel on võimalik

paigaldada maaküte ka väikesele maa-alale ja keskmiselt on vaja eramu küttevajaduse

katmiseks puurida kaks kuni kolm puurauku. Soojuspuuragu saagikus (võime võtta

maapinnast soojust) on suurem kui maapinna lähedusse paigaldatud kollektoril.

Soojuspuurauk võimaldab küttesüsteemis kasutada põhjavette salvestunud soojust. Kuna

maapinna all on temperatuur talvel kõrgem kui õhutemperatuur või temperatuur maapinna 1 m

sügavusel, siis on tagatud parim võimalik soojuspumba ülekandetegur .

Soojuspumba maakontuurina on soovitatav kasutada suletud puurauku, millesse on

paigaldatud loodussõbraliku maaküttevedelikuga täidetud sond.

Kinnise soojussüsteemi puuraukude mõju põhjavee temperatuurile on minimaalne, ulatudes

üldjuhul kuni 5 m kauguseni soojuspuuraukudest ning >100 m sügavustes soojuspuuraukudes

kuni 10 m. Soojuskontuuris peab kasutama keskkonnaohutut soojuskandevedelikku, et

välistada põhjavee kvaliteedi halvenemise puurimise käigus ning hiljem. Kinnise

soojussüsteemi puurauk on sisuliselt tampoonitud puurauk. Soojuspuuraugu amortiseerumisel

või muul põhjusel nende kasutamise lõpetamise järgselt peab olema võimalik

soojuskandevedelik soojuskontuurist eemaldada.

Soojuspuuraugu puurimise ning tsementeerimise ajal võib lühiajaliselt esineda mõningat mõju

puurimistööde lähialal. Võimalik mõju avaldub eelkõige vee hägususe suurenemises.

Tsementeerimiseks tuleb kasutada kiiresti kivistuvat segu või lisada segule kiirendit, et

vähendada soojuspuuraukude rajamiseks kuluvat aega ja sellega mõju keskkonnale. Kuna

puuraukudest veevõttu ei toimu, siis ei mõjuta nende rajamine tarbekaevude veeandvust.

Lähim puurkaev jääb planeeritavast kinnistust >100 m kaugusele. Juhul kui kavandatava

hoone küttelahenduseks valitakse maaküte, siis tuleb arvestada, et soojuspuuraugud peavad

paiknevad vähemalt 2 m kaugusel kinnistu piirist ning asuma puu vertikaalprojektsioonist 2

m. Maasoojussüsteem ei või asuda kõvakattega alal, tee, parkla või hoone all. Vastavalt

veeseaduse §-dele 148 ja 154 maasoojus puuraukudele sanitaarkaitse ala ja hooldusala ei

moodustata. Soojuspuuraukude rajamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015

määrusele nr 43. Maakütte puhul kollektorite asukoht krundil lahendatakse järgmises

projekteerimise staadiumis hoonete ehitusprojekti mahus.

Milline küttesüsteemi lahendus kavandatava hoone puhul valitakse täpsustub ehitusprojekti

koostamisel.

Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja

kivisüsi.

5.5.7 Side

Kinnistu omanikul on valida, kas ta soovib sideteenuste tarbimist mobiilvõrgu baasil või liitub

sidevõrguga vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.

Telia Eesti AS poolt on väljastatud telekommunikatsioonialades tehnilised tingimused nr

37685016.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

17

Aruküla 41 optilise sidevõrguga liitumiseks tuleb projekteerida ja välja ehitada

sidekanalisatsioon hoonestuseni alates Telia-le kuuluvast sidekaevust ARL-084 (Lisa 1).

Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatete all 1m. Paigaldada nelja kiuline

optiline sidekaabel alates Aruküla tee 41 sidejaotlast sidekaevu ARL-087 (Lisa 1). Soovitavalt

tellida optilise kaabli paigaldustööd Telia koostööpartnerilt, info nende kohta kodulehelt

www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/partnered Sidekaevu jätta kaablile varu 15 m, mis

võimaldaks kaabli ühendada jätkuga. Optiline kaabel peab olema SM tüüpi ja vastama ITU-T

G.657 standardile ning Telia Eesti AS nõuetele. Näha ette kõik vajalikud töödvaremehitatud

siderajatiste kaitsmiseks. Enne ehitustööde alustamist taodelda Telia järelevalve esindajalt

töödeks tegutsemisluba, teostada objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida olemasolevate

liinirajatiste asukohad (liinirajatiste paiknemise kohta edastada oma küsimused eelnevalt:

[email protected]).

5.6 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Aruküla tee 41 on hoonestatud elamumaa, kus kasvavad enamasti õunapuud. Kinnistul

kasvava haljastuse osas on koostatud haljastuse hinnang (Inomatic OÜ, 21.12.2022, töö nr

22090).

Kokku tuvastati kinnistul 12 aedõunapuud, millest 7 hinnati oluliseks ja 5 väheväärtuslikuks.

Olulised aedõunapuud olid suhteliselt terved puud, väiksemate vigastustega või hooldamata

võraga. Väheväärtuslikuks hinnati aedõunapuud, mille võra oli liiga paju vähendatud või oli

võrasse jäetud palju oksakönte, mis olid kuivanud.

Kinnistu tänavapoolses servas on tänava maa-alal kuusehekk, mis on ca 3 m kõrguselt

varasemalt lõigatud ning seejärel jäetud hoolduseta. Sellest tulenevalt on puud sellelt

kõrguselt harunevad, mitme ladvaga. Heki puude tüved on erineva läbimõõduga, nende hulgas

on ka alla 8 cm läbimõõduga puid. Heki puud on lõikusega kahjustatud ja hekk seest laasunud

ning hinnati väheväärtuslikuks (IV klass).

Heki kõrval kasvavad veel mõned erinevad okaspuud - siberi nulg, torkav kuusk ja harilik

elupuu, mis hinnati kõik samuti väheväärtuslikuks (IV klass), kuna on ühepoolsete võradega,

sest paiknevad tihedalt heki kõrval. Nende kõrval kasvab ka 1 kuldvihm, mis on küll samuti

veidi ühepoolne, kuid omab sellisena antud kohas rohkem perspektiivi ja hinnati oluliseks (III

klass).

Hoone seina ääres kasvab veel üks hariliku elupuu grupp, mis on heas seisukorras ja hinnati

oluliseks (III klass). Grupi sees on siiski mõned peenemad elupuu tüved, mis on alla jäänud ja

hääbumas, mille võiks grupist välja lõigata.

Naaberkinnistul kasvab aia ääres hariliku elupuu hekk, mis hinnati ka oluliseks (III klass).

Tegemist on normaalses seisukorras vabakujulise hekiga, mida ei ole (uuritud ala poolses

osas) hooldatud. Lisaks kasvab kinnistul veel 1 hariliku jugapuu põõsas, mis on laiali vajunud

võraga ja hinnati samuti oluliseks (III klass).

Aia ääres kasvab 2 ploomipuud, millest 1 oli ilusa sirge tüvega puu ja hinnati väärtuslikuks (II

klass), teine ploomipuu oli haruneva tüvega ja hinnati oluliseks (III klass). Veel kasvas aia

ääres, õunapuude all üks harilik sirel, mis hinnati väheväärtuslikuks (IV klass).

Hinnatud objektidest 1 on väärtuslik (II klass), 12 on olulised (III klass) ja 11 on

väheväärtuslikud (IV klass).

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

18

Haljastuse hinnangus antakse järgmised soovitused haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja

täiendamiseks.

 Säilitada ja kaitsta ehitustööde ajal olemasolevat II klassi puud.

 Võimaluse korral säilitada ja säilitamise korral kaitsta ehitustööde ajal olemasolevaid

III klassi puid.

 IV klassi puud võib vajaduse korral likvideerida. Likvideerimise korral asendada need

uute elujõuliste noorte puude ja põõsastega.

 Säilivate puude juurestiku kaitseala ulatuses kaevetööde tegemise korral võtta

tarvitusele vajalikud meetmed vastavalt asjakohastele juhendmaterjalidele (nt EVS

939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“).

Täpsemalt lahendatakse krundi haljastus, sissesõiduteed, parkimine, piirded, prügikonteinerite

paigaldus jne. hoone ja haljastuse projekti mahus. Haljastuse ja heakorrastuse projekteerimisel

tuleb lähtuda Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrusest nr 11 „Haljastusnõuded

projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“.

Elamukrundi iga 300 m² kohta tuleb näha ette vähemalt üks puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m. Krundi haljastuse planeerimisel on soovituslik koostada eraldi

haljastusprojekt, millega lahendatakse haljastuse kontseptsioon ning sobivus ümbritsevasse

keskkonda. Väärtuslik kõrghaljastus tuleb võimalusel säilitada. Kõrg- ja/või madalhaljastuse

täieliku või osalise likvideerimise korral tuleb kinnistu piires kavandada uus kõrg- ja/või

madalhaljastus, mille minimaalne osakaal peab vastama detail- või üldplaneeringus toodud

nõuetele.

Planeeritaval alal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatav

ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta. Jäätmekäitlusel tuleb lähtuda Rae

Vallavolikogu 15.06.2021 vastu võetud määrusest nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“.

Krundi valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine krundi

piires prügikonteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Äraveo osas tuleb

sõlmida leping mõne seda teenust pakkuva firmaga. Prügikonteinerid tuleb paigutada

juurdepääsutee äärde sissesõiduväravate kõrvale kõvakattega alusele, et tagada

prügiveoautodele parem ligipääs. Jäätmed tuleb koguda sorteeritult vastavalt kaasaegse

jäätmekogumise parimatele tavadele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda

eraldi ja anda üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele.

5.7. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed

Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või

tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need

ennetatavad õigete töövõtetega. Peamised ohud ehitamisel on:

- avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega;

- tööõnnetused;

- kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, vesi, kanalisatsioon jne);

- kemikaalide, kütuste, õlide lekked.

Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid

ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil

ja seda ümbritseval alal. Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

19

ehitiste tulekahjud. Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju

ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega.

5.8 Autoliiklusest põhjustatud müra, vibratsioon, õhusaasteMüra ja vibratsioon

Detailplaneeringu ala piirneb kirdes 11303 Jüri-Aruküla teega (edaspidi riigitee). Nimetatud

maanteelt tulenev liiklusmüra on olulisem planeeringuala mürataset mõjutavaks aspektiks.

Seega tuleb projekteerimise käigus arvestada olemasolevast liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).

Välisõhus levivale mürale kehtivad Eestis normtasemed, mis on sätestatud keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid”.

Hoone projekteerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooni-nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri

04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid.

Mürakaitse rakendamise meetmed:

 Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja

aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt

tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride

ühisisolatsioon R`tr,s,w 1+Ctr

2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad

heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;

 eluhoone puhul tuleks mürarikkamal fassaadil kasutada materjale, mille õhumüra

isolatsiooni indeks on vähemalt 40 dB;

 akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa

heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

 planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab

võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel

välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega

kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige

ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringuala ja lähialaga;

 arvestada planeeritava hoone tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste

seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Maanteeamet ei võta endale kohustusi liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei

võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Terviseameti nõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks:

1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel (s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

20

 Edaspidisel projekteerimisel tuleb tagada, et elamute väliterritooriumil vastaksid

müratasemed keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja müratasemete mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71) kehtestatud normtasemetele;

 ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ületada

KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Ehitusmüra piirväärtusena

rakendatakse kella 21.00 – 07.00 vahel II kategooria tööstusmüra piirtaset. Ehitusaegsed

vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele;

 tänavavalgustuse rajamisel arvestades elamutes võimalik tekkiva valgusreostusega ja

vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid.

Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon

Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida

nimetatakse vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning

viimase korral sõltub pinnase materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine

maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna

tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni levimist oluliselt kiiremini kui vahetihedad

pinnaseosad.

Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte

korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud

haagised, logisevad varuosad jne). Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev

vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib kahjustada hooneid.

Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud

vibratsiooni leviku tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv

kiht on võimalik tekitada korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni

isoleeriva materjali kihi paigaldamisega hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi

peale, eraldades järgneva konstruktsioonid isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone

vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone projektis. Et

vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel kasutada soovitavalt

massiivseid konstruktsioone.

Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste

Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast,

kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste

leviku piiramiseks tuleb riigitee ning planeeritud elamumaa kruntide hoonestusalade vahelisel

alal säilitada olemasolev kõrghaljastus ning soovitav teepoolsele küljele rajada hekke, mis

takistavad õhusaaste levimist.

Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi

maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

21

5.9 Abinõud radooni mõju leevendamiseks

Planeeritav ala paikneb kõrge radoonisisaldusega pinnasel.

Väljavõte Harjumaa pinnase radooniriski kaardist.

Seega tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada radooni vähendamise meetmetega, lähtudes

Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“. Radoonitõrje kohapealt on oluline korralik ehituskvaliteet, mille all

peetakse silmas ühtlast vundamenti, seinaosade suletud liitekohti, korralik

ventilatsioonisüsteem jne. Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike

radionukliidide lagunemisel. Inertgaasina võib ta levida pinnases kümnete meetrite kaugusele

ja teatud tingimustel imbuda läbi vundamendi ja põrandakonstruktsioonide hoonete

siseruumidesse, vähemal määral ka ehitusmaterjalidest või puurkaevudest. Radooni ja tema

lühiealiste tütarnukliidide (ka tütarproduktide) sissehingamise tagajärjel suureneb inimestel

kopsuvähki haigestumise risk. Õhust mitmeid kordi raskem radoon koguneb ehitiste

madalamatesse kohtadesse: keldrisse, basseini, süvendisse jm. Esimesest korrusest kõrgemale

radoon tavaliselt ei levi. Radooni hoonealusest pinnasest eluruumi sattumise vältimiseks tuleb

elamu projekteerimisel ja ehitamisel silmas pidada järgmist:

 Poorsetest materjalidest ehitatud vundamendid peavad olema ehitatud selliselt, et

radoon ei satuks pooride ja plokkidevaheliste vuukide kaudu keldrisse ja välisseina,

kust see võib edasi tungida eluruumidesse;

 Elamu esimese korruse põrand ja vundament peavad moodustama ühtse õhutiheda

radoonitõkke;

 Radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja –juhtmete

liitekohad peavad olema õhutihedad;

 Tuleb vältida võimalike pragude tekkimist radoonitõkkes. Elamu

ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida selliselt, et hoonealuse pinnase õhk ei satuks

eluruumidesse.

Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb

kogu maja tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt

tuuletõmbusega kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon

inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

22

6. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD NÕUDED

6.1 Kuritegevuse riskid

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-

1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“.

Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitusi edaspidiseks

projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi

ühiskonnas eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka valla ja elanike huvi ja initsiatiiv.

Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja

julgeolekupoliitika tulemus. Kuriteohirmu alla mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult

teatud tüüpi kuriteo ohvriks - sissemurdmised, vargused jms. Ebaturvalisust tekitavad kohad

võivad olla nõrga järelevalvega ja halva nähtavusega kohad, hirmutekitavate tunnustega ning

halvasti hooldatud paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned, kõnnumaad), pimedad nurgatagused.

Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös omavalitsuse

ning politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste. Käesolev planeering

lähtub tulevaste elanike turvalisuse ja turvatunde tagamise aspektidest.

Planeeringulahendusega on loodud sobivad tingimused sotsiaalse kontrolli ja omanikutunde

tekkimiseks. Hoonete paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurdepääsu teede valgustatus

võimaldab korraldada efektiivse naabrivalve piirkonna. Vandalismiakte ja sissemurdmiste

riske vähendavad ka hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid

ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Autode parkimine omal krundil vähendab autodega

seotud kuritegevuse riske.

6.2 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on

meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja

vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe

korrastada ja lõplikult viimistleda.

Elavus. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas

piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt.

Nähtavus ja vaateväli. Tuleks vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt

plankaiad). Hea vaateväli hoonete akendest krundile vähendab salajasi vargusi. Turvalisuse

parandamiseks peaks olema võimalik potentsiaalse ründaja nägemine (ka näo) tuvastamine

vähemalt 4 m kauguselt. Vajalik on piisav valgustus, sisehoovid, parklad, kõnniteed, ka

majaesised tuleks valgustada.

Valgustus ja vargused. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekivad järelevalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on tänavalt

nähtamatud. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste

katsete suhtes. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt

metalluksed ja turvaaknad), see vähendab sissemurdmise riski või siis riskialdis tsoonis piirata

juurdepääsu ustele. Pereelamu krundi välisruumi läbimõeldud planeerimine

(maastikukujundus) ja nende korrashoid suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi

kuriteohirmu ja vandalismi. Alade korrashoid on oluline kuritegevust ennetavate aspektide

puhul.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

23

7. TULEOHUTUSNÕUDED

Tuleohtus osa planeerimisel on aluseks järgmised õigusaktid ja Eesti Standardid:

 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

 EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

 EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

 Siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

Planeeritava elamu maksimaalne kõrgus on 8 m maapinnast. Hoone maksimaalne korruselisus

on 2.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on

detailplaneeringu alale planeeritud elamu koos abihoonega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete

lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud ka TP-2 ja TP-1). Hoonete püstitamisel tuleb

tagada minimaalne tuleohutuskuja hoonete vahel, mis on 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on

vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet

rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Planeeringuga on nõutud kaugus

tagatud.

Tagatud on vajalikul hulgal ja normidele vastava (vooluhulgaga kuni 10 l/s) väliskustutusvee

olemasolu. Olemasolev veehüdrant paikneb Jüri-Aruküla tee ääres Kiriku tn 2 // Kirikaed

(katastritunnus 65301:003:0079) maaüksuse kagupoolse kinnistu piiri ääres u 145 m kaugusel

Aruküla tee 41 kinnistu juurdepääsuteest. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil

lasub selle omanikul ja valdajal. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele ja ladustatud

materjalile ning tuletõrje-veevõtukohale hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus

seisukorras. Objekti territoorium tuleb hoida alaliselt puhas põlevmaterjali jäätmetest.

Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine

ohustatud alalt. Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele ja rajatistele

peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale

konkreetsele hoonele või rajatisele.

8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:

 tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning

nendele ehituslubade taotlemine;

 tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;

 planeeringujärgse hoone projekteerimine, ehitusloa taotlemine ning ehitamine.

Detailplaneeringuga ettenähtud krundile hoonete ehitamiseks ei esitata Rae Vallavalitsusele

ehitusloa taotlusi enne, kui krunti teenindav taristu on saanud kasutusloa.

Riigitee ristmiku ümberehitus (vajaduse esinemisel) tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2)

enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

24

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja

riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

9. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE

KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava

tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju

tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest

tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel

või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib

avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja

vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud

Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja

majanduslikus mõttes. Rajatav hoone tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust.

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende

kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et ühepereelamu ja abihoone rajamisel oleks

otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda

sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib

eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

25

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas

on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei

asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura 2000 ala. Tegevusega kaasnevad

võimalikud mõjud piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne

olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitise valmimise järgselt negatiivsed mõjud

vähenevad oluliselt. Planeeritud hoone rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

26

3. LISAD

 GEODEETILINE ALUSPLAAN 1 leht

 VEE JA KANALISATSIOONI TEHNILISED TINGIMUSED DigiDoc

 AS ELVESO ELEKTRIENERGIA MÜÜGILEPING EL227 DigiDoc

 AS ELVESO VÕRGUTEENUSE LEPING VT134 DigiDoc

 AS ELVESO VEEVARUSTUSE TEENUSE MÜÜGILEPING V-TL-260DigiDoc

 HALJASTUSE HINNANG DigiDoc

 TELIA EESTI AS TEHNLISED TINGIMSUED DigiDoc

 PANEERINGULAHENDUST ILLUSTREERIV JOONIS 1 leht

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

27

4. JOONISED

 01_ASUKOHASKEEM AP-1

 02_KONTAKTVÖÖNDI SKEEM AP-2

 03_TUGIPLAAN DP-3

 04_PÕHIJOONIS DP-4

Jüri alevik Aruküla tee 41 maaüksuse ja lähiala detailplaneering MiHo OÜ töö nr 03-22

28

5. KOOSKÕLASTUSED

 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

S

N

AP-04

PÕHIJOONIS

MiHo OÜ

Reg.nr: EEP000998

Joonis:

Registrikood: 11344754

Pae 25-33 Tallinn phone: +372 56 642 338

Kuupäev: Töö nr: Mõõtkava: Leht:

Tellija:

Vastutav arhitekt:

Arhitekt:

KRISTINA SEPP

Objekt:

Asukoht:

Projekti staadium: DETAILPLANEERING

email: [email protected]

05.12.2023

JÜRI VALD ARUKÜLA TEE 41 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

KARITA OJA KRISTIINA OTT-RÄTSEPP

03-22 M 1:500

DP DP

DP DP

DP DP

DP

DP DP

DP DP

DP DP

DP

1 2 3

45 6 78

9

10 11

12

13

14 15

16

17

18

19 21 22

23

24

0

0

0

Looduses puudunud põõsas

Geodeetiliselt alusplaanilt puudunud puu ja põõsas

Olemasolev II klassi puu eksplikatsiooni numbriga

Olemasolev III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Olemasolev IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

TINGMÄRGID HALJASTUSE HINNAGU JOONISELT:

LAMMUTATAVAD EHITISED

OLEMASOLEV TEE

PLANEERITAV HOONESTUSALA ELAMU JA ABIHOONETE PÜSTITAMISEKS /

PRÜGIKONTEINERITE ORIENT. ASUKOHT

LAMMUTATAVAD PIIRDEAIAD

OLEMASOLEV LIITUMISKILP

OLEMASOLEVAD PUUD

PALNEERITUD PARKIMISKOHTADE ORIENTEERUV ASUKOHT KINNISTUL - 2 KOHTA

PLANEERITAVA ALA PIIRDP

OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERITAVA ELAMU ORIENTEERUV ASUKOHT

OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS

OLEMASOLEV VEETRASS

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL

OLEMASOLEV SIDETRASS

OLEMASOLEVAD SÄILITATAVAD EHITISED

OLEMASOLEVAD PIIRDEAIAD

PLANEERITAVAD PIIRDEAIAD

PÄÄS KRUNDILE / ORIENTEERUV ASUKOHT

PLANEERITAVA TEE JA PLATSI ORIENTEERUV ASUKOHT

TEE KAITSEVÖÖNDI ULATUS 30 m

OLOL SIDEEHITISE KATISEVÖÖND 1+1 m

ÜHISVEEVÄRGI MAA-ALUSE TORUSTIKU KAITSEVÖÖND 2+2 m

ÜHISKANALISATSIOONI MAA-ALUSE TORUSTIKU KAITSEVÖÖND 2+2 m

OLOL ELEKTRIPAIGALDISE KATISEVÖÖND 1+1 m

sihtots-

(vastav. detail- planee-

KRUNDI TEHNILISED NÄITAJAD

pos. nr.

ehitise-

pindritud suurus m²

m²

krundi planee- alune

tarvearvsustuse

abih.) (elamu/%

ringu liigile)

krun- dil

korru- seli-

täis- ehi-

hoo- nete

maa

liigile)

tarve

liigile)

katastri- (vastav.

üksuse

(vastav. detail- planeeringu

sihtotstarvete kaupa

sihtots- maa

suletud brutopind

piirangud

1 EEP213.5163 EP3201211

kõr-

m gused

hoo- nete

8

max katuste kalded

hoo- nete

10-45

senine

1 5 0-45 1 elamu 2 abih.

trasside kaitsevööndid,

abih.) (elamu/

TINGMÄRGID:

OLEMASOLEV KESKPINGE KAABEL

NÄHTAVUSKOLMNURK

NÄHTAVUSKOLMNURK

olemasolev vee liitumispunkt

olemasolev kanalisatsiooni liitumispunkt

olemasolev elektri liitumiskilp

VÄLJA KUJUNENUD EHITUSJOON

tee kaitsevööndid

PLANEERITAV HOONESTUSALA VAID ABIHOONETE PÜSTITAMISEKS