Vastuskiri - Põlvamaa

PÕLVA VALLAVALITSUS

Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS

63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673

Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank

EE021010402018689001

Malle Viiburg

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie: 02.11.2022 nr 3-1.1/2022/5988

Meie: 29.11.2022 nr 6-3/22-2076-2

Vastuskiri

Edastasite Põlva Vallavalitsusele kooskõlastamiseks 02.11.22 „Taevaskoja metsa majandamise

kava aastateks 2023-2032“ Taevaskoja kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel.

Olles tutvnunud saadetud dokumendi ja esitatud ettepanekutega, kooskõlastab Põlva

Vallavalitsus esitatud Taevaskoja metsa majandamise kava.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Arne Tilk

abivallavanem

Birgit Purga

5332 3061, [email protected]

1

Põlvamaa, Põlva vald

Taevaskoja metsa majandamise kava aastateks 2023-2032

Koostaja: Tiit Timberg

september-november 2022

2

Sisukord

I Ülevaade Taevaskoja metsa majandamise kavaga hõlmatud riigimetsadest 4

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 10

III Metsade majandamise kava Taevaskoja riigimetsades aastateks 2023–2032 11

IV Mõisted 16

3

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamus Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud ning loodus

teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele

metsakasvatustööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puit raiutakse ja asemele kasvatatakse uus

mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega

luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid

tingimusi varem loonud põlengud ja tormid, mida täna aga esineb harvem ja väiksemal pindalal

kui sada aastat tagasi.

Püsimetsamajandust pärsib Eestis enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade

viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid väheviljakates

männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.

Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku materjali, mida kasutame energia

saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks. Lisaks luuakse

riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja kultuuriobjekte ning

toetatakse teadusuuringuid.

Selleks, et säilitada Taevaskoja metsade püsimine ja mitmekülgne kasutus ka tulevikus, oleme

kokku pannud riigimetsa majandamise kava aastateks 2023–2032.

4

I Ülevaade metsa majandamise kavaga hõlmatud

riigimetsadest

Taevaskoja kõrgendatud avaliku huviga (KAH) ala riigimetsamaa pindala on 576.6 ha. Sellest

352 ha asub looduskaitse rangeimas vööndis, kus metsa majandamist ei toimu. Need on Ahja

jõe ürgoru MKA sihtkaitsevööndid (SKV), vääriselupaigad (VEP) ja kaitsealuste liikide

püsielupaigad (PEP).

RMK on oma otsusega arvanud majandamisest välja 4.1 ha puhkekohtade metsamaad ja

jõeniidukooslusi. Mittemetsamaa 79.5 ha moodustavad Ahja jõgi-Saesaare paisjärv (Tabel 1).

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine (ha).

Rangelt kaitstav mets (SKV, VEP, PEP) 352

RMK otsusega mittemajandatav maa /

jõeniidud, puhkekohtade maa 4.1

Mittemetsamaa / Ahja jõgi-Saesaare

paisjärv 79.5

Kokku 435.6

Majandatav mets 141

Kõik kokku 576.6

Taevaskoja KAH ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate lõikes on

toodud kaartitel 1-1, 1-2, 1-3.

5

Kaart 1-1. Taevaskoja KAH ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate

lõikes. Metsakvartal KJ149 / kaitseala piiranguvöönd (PV) / kaitseala piirangutega

majandatavad metsad.

6

Kaart 1-2. Taevaskoja KAH ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate

lõikes.

7

Kaart 1-3. Taevaskoja KAH ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate

lõikes. Metsakvartalid KJ157 / KJ158 / KJ159 / KJ160 / KJ163 / Taevaskoja

majandatavad metsad.

Majandatavat metsa on 141 ha, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub arvestades

seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate piirangutega.

Taevaskoja kõigi metsade jagunemise osakaaludest (%) majandamise kategooriatesse annab

ülevaate joonis 1.

Taevaskoja kõigi metsadest enamuse moodustavad männikud (89%), järgnevad kuusikud

(9%) ja kaasikuid on 1% (Joonis 2).

Metsakvartalite KJ157 / KJ158 / KJ159 / KJ160 / KJ163 / Taevaskoja majandatavate

metsade vanusklassidesse jaotus (%) ja vanuseline jaotus (ha) puuliikide lõikes on toodud

joonisel 3 / joonisel 4.

8

Joonis 1. Ala kõigi metsade jagunemine (%) majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine (%) puuliikide kaupa.

9

Joonis 3. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus (%) 2022.aastal.

Joonis 4. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus (ha) puuliikide kaupa 2022.aastal.

10

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist sihiga tagada puistute

ühtlasem jagunemine vanusegruppidesse.

• Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.

• Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb.

• Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva.

• Raielangid püütakse sobitada maastikku. Raiete puhul püütakse mitte tükeldada

väljakujunenud metsamassiive ning välditakse suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.

• Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

• Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

• Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

11

III Metsade majandamise kava aastateks 2023-2032

RMK uuendab metsi põhimõttel, et alal saaks kasvama raiutud metsaga vähemalt samaväärne

mets ja kohtades, kus see on metsakasvatuslikult põhjendatud, kasutatakse selleks turberaiet.

Palumetsades on turberaietega metsa uuendamine tulemuslikult võimalik pohla, pohla-

jänesekapsa, mustika kasvukoha männikutes.

Sellest lähtudes kavandame aegjärkseid raieid (AR) männikutes:

KJ149-3, 4, 10 (2.7 ha) 2023.aastal AR 1. raiejärk (Tabel 3. Kaart 2-4).

KJ157-6 (3.8 ha) 2023.aastal AR 1.raiejärk (Tabel 3. Kaart 2-1).

KJ 160-1 (2.5 ha) 2024.aastal AR 1.raiejärk (Tabel 3. Kaart 2-2).

Kaitseala piiranguvööndis paiknevale KJ149 on kavandatud kolme raiejärguga AR, mujal kahe

järguga AR. AR 2.raiejärgu teostamise aeg sõltub männikute loodusliku uuenemise

tulemuslikkusest ja männi uuenduse saavutatud keskmisest kõrgusest. Prognoositavalt on see

võimalik 8-10 aasta möödudes.

Kavandame metsaeraldise-põhiseid lageraieid (LR), mis loomulike-looduslike piiridega

sobituvad metsamaastikusse. Metsakvartalile KJ163 kavandame 2023.aasta kevadeks kaks

seisundist tulenevad lageraiet (Kaart 2-3), kus jänesekapsa kasvukoha männikus raiutakse kõik

üraskirüüste kuivanud-kuivavad kuused ja kahjustusega kased. Mändidest raiutakse välja ka

kuivanud ja/või lühikese võraga-kaldus puud. Vanadest mändidest (vanus 159 aastat)

kujundatakse ca 0,3-0,4 täiusega (50-70 puud /ha-le) edasikestev kõrgpuistu, mille alla

häiludesse istutakse mändi.

Raiete teostamise aastad ja mahud (ha) on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Raiete pindala (ha).

Aasta Aegjärkne raie

(AR) Lageraie

(LR) Sanitaarraie

(SR)**

2023 6.50 3.50 13.60

2024 2.50 5.40

2031* 6.50*

2032* 2.50*

Kokku 9.00 8.90 13.60

* 2023./2024. aastal alustatud AR-ide 2.raiejärgu orienteeruv aasta

** Sanitaarraiete vajaduse järgnevatel aastatel puistute seisundist tulenevalt

Järgneva kümnendi lõpuks (aastaks 2032) muutub majandatavate metsade (kokku 141 ha)

vanuseline struktuur järgmiselt (2023.aastaga võrreldes): noore metsa osakaal tõuseb 35%-lt

41%-le; keskealise metsa osakaal jääb samaks (28-29%); küpse metsa osakaal langeb 36%-lt

31%-le.

12

Kaart 2-1. Alal planeeritud raied / majandatava metsa kvartal KJ157.

Kaart 2-2. Alal planeeritud raied / majandatava metsa kvartalid KJ159 / KJ160.

13

Kaart 2-3. Alal planeeritud raied / majandatava metsa kvartal KJ163.

Kaart 2-4. Alal planeeritud raied / kaitseala piiranguvöönd, kvartal KJ149.

14

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga.

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav puuliik Pindala, ha

KJ149 3 Männikud AR 2023 Mänd 1.5

KJ149 4 Männikud AR 2023 Mänd 0.3

KJ149 10 Männikud AR 2023 Mänd 0.9

KJ157 6 Männikud AR 2023 Mänd 3.8

KJ159 5 Männikud LR 2024 Mänd 2.4

KJ160 1 Männikud AR 2024 Mänd 2.5

KJ160 2 Männikud LR 2024 Mänd 2.5

KJ160 14 Männikud LR 2024 Mänd 0.5

KJ163 2 Männikud LR 2023 Mänd 0.2

KJ163 4 Männikud SR 2023 - 3.6

KJ163 5 Männikud SR 2023 - 6.7

KJ163 11 Männikud LR 2023 Mänd 1.3

KJ163 12 Männikud SR 2023 - 1.7

KJ163 13 Männikud LR 2023 Mänd 2

KJ163 14 Männikud SR 2023 - 1.6

15

Joonis 9. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus (ha) puuliikide kaupa aastal 2032.

16

IV Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Viisime septembris-oktoobris läbi Taevaskoja kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsa

majandamise kava koostamiseks kaasamisprotsessi. Avaldatud arvamused, tehtud ettepanekud

on koondatud tabelisse: https://media.rmk.ee/files/Taevaskoja_ettepanekute_kokkuvote.pdf

Saadame siinjuures valminud „Taevaskoja metsa majandamise kava aastateks 2023-2032“.

Palume vallavalitsuse kooskõlastust valminud kavale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Timberg

Põlvamaa metsaülem

Põlva Vallavalitsus

e-post: [email protected]

Taevaskoja metsa majandamise kava

kooskõlastamine

Meie 02.11.2022 nr 3-1.1/2022/5988

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX