Varbola rannamoodustiste MKA kaitse-eeskirja eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine

Vabariigi Valitsuse määruse „Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu

SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala ja kehtestatakse alale kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli ja Risu-Suurküla külas. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) territoorium on olnud kaitse all alates 1973. aastast, kui Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee moodustas 25. septembri 1973. a otsusega nr 11 „Kohalike tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta” geoloogilise kaitsealuse objekti Varbola vanad rannamoodustised. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasolevast uuendamata kaitsekorraga alast maastikukaitseala, mille moodustamise on tinginud vajadus tagada jätkuv pinnavormi ja üksikobjektide kaitse, Varbola linnamäe, maastikuvaadete ja pool- looduslike koosluste säilimine ning elustiku mitmekesisuse, sh kaitsealuste liikide kaitse. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Hanna Kaarin Hermlin (tel 5538 717, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e- post [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e- post [email protected]). Eksperdihinnangu on andnud metsade ja kaitsekorra osas Piret Kiristaja, Varbola rannamoodustiste geoloogia osas Tiit Hang ja Katrin Lasberg ning linnustiku osas Renno Nellis. 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud maastikku, maastikuilmet, ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku

väärtusega Varbola linnamäge ja vanu rannamoodustisi ning looduse mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Lisaks on kaitse-eesmärgiks kaitsta kaitsealuseid taime- ja samblikuliike püstkivirikku (Saxifraga adscendens), rohelist hiidkupart (Buxbaumia viridis) ja serva- kilpsamblikku (Peltigera collina) ning nende kasvukohti, kaitsealust linnuliiki laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku, looduse üksikobjekte, milleks on Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi, ning poollooduslikke kooslusi. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse all hoidmise eelduseks on alal asuvate loodusväärtuste ohustatus, haruldus, teaduslik ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. Maastiku ja maastikuilme olulised komponendid on Varbola linnus, vanad rannamoodustised ja metsaga kaetud pinnavormid, metsa osakaal on kaitsealal väga suur (u 90%). Ala läbib Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee, hiljuti taastati linnuse ala ning külastajatele loodi telkimisala. Seega on tegu piirkonnaga, mille vastu on avalik huvi ja kuhu suunatakse aktiivselt külastajaid. Seetõttu ei saa alahinnata maastiku ja maastikuilme olulisust. Maastikuilmet ohustavad enim suurte lankidena tehtud metsaraied, lagedate alade võsastumine ja ehitustegevus. Varbola linnamägi (Varbola Jaanilinn) on silmapaistev maamärk, mis paikneb ala põhjapoolses osas. See on Eesti üks suuremaid linnamägesid. Linnusehoovi pindala on u 2 ha, koos valli ja välisjalamiga ulatub suurus aga ligilähedaselt 5 ha-ni. Linnusevalli kõrgus on selle siseküljel 2–7 m, valli kogupikkus u 580 m. Varbola linnamäel on eri aastakümnetel tehtud töödega läbi kaevatud u 1350 m² suurune ala. Enamik kogutud leiumaterjalist on dateeritud 12.–13. sajandisse, kuid on ka 10. ja 11. sajandi leide. Kesk- ja uusajal kasutati linnuse õueala matmiseks1. Linnust võib ohustada peamiselt ehitustegevus. Ala on ühtlasi muinsuskaitse all2. Vanad rannamoodustised on hästi säilinud Läänemere Balti jääpaisjärve pinnavormid, millel on oluline tähtsus teaduse, geoloogia, loodushariduse ja -turismi seisukohalt. Varbola rannamoodustiste jalamid jäävad kõrgusvahemikku 62–65 m üle merepinna, mis selles piirkonnas vastab Läänemere Balti jääpaisjärve (14 000 – 11 700 aastat e.m.a) arenguetapile, kui Varbola kõrgend kerkis esialgu väikse saare või laiuna, mille pindala veetaseme alanedes järjest suurenes ja mille laele kujunesid lainetuse tagajärjel paralleelsetest vallidest koosnevad maasääred. Balti jääpaisjärve varasema perioodi astang asub linnuse lääne- ja põhjajalamil ning kulgeb sealt edasi lõuna poole. Kogu ala üldlangus on lõuna poole. Rannamoodustiste juures on väga tähtis ka nende jalami looduslik seisund ja säilivus, sest selle järgi saab otsustada rannamoodustiste kujunemisaegse veetaseme üle. Samuti märgitakse eksperdihinnangus, et pinnavormid on oluline loodusarhiiv geoloogilises minevikus toimunud protsesside, maastike arengu ja ka inimtegevuse taastamisel ja mõistmisel. Kuna kaitsealuste rannamoodustiste hulgas ei ole Varbola vanade rannamoodustiste analooge, siis on jätkuva kaitse vajadus põhjendatud.

1 Gurly, V., 2021. „Aruanne arheoloogilistest uuringutest Varbola linnamäel (12117; Põlli küla, Märjamaa vald, Raplamaa) 2019. aastal”. https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L- 22939_Ajlg_2019_VedruG_linnus-12117_Raplamaa-Varbola.pdf, lk 4. 2 Mälestise registri number kultuurimälestiste registris on 12117.

Püstkivirik (Saxifraga adscendens) määratakse kaitse-eesmärgiks, sest kõikide I kaitsekategooria liikide elupaigad on vajalik võtta kaitse alla. Liik on ühtlasi väljasuremisohus3. Tänapäeva leiud jäävad Harju- ja Raplamaale. Püstkivirikule sobib paeklibune pinnas, kus konkurente on vähe. Liigile vajalikud kaitsemeetmed on puude harvendamine, võsalõikus ning rohttaimede ja sambla osaline eemaldamine. Püstkiviriku kaitse korraldamise lähteprintsiip on, et taime kasvukohti tuleb hooldada4. Sihtkaitsevöönd ei taga liigile paremat kaitset, seetõttu on liigi kasvukoht tsoneeritud piiranguvööndisse, kus uuendusraied on keelatud. Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) on I kaitsekategooria ohualdis sammaltaim, mis on otseselt seotud vanade metsadega. Liik eelistab kasvada varjukates ja suhteliselt niisketes okaspuu domineerimisega metsades, kus on jämedat pehkinud puitu. Euroopas on roheline hiidkupar haruldane ja väga sporaadiliselt levinud, näiteks Leedus ja Soomes on see väljasuremisohus ning Lätis väga haruldane. Lisaks kuulub roheline hiidkupar loodusdirektiivi II lisasse. Rohelise hiidkupra kaitse korraldamise lähteprintsiip on, et liigi kasvukohas tuleb tagada metsa looduslik areng. Seega on piirkonnas peamine ohutegur raietegevus, millega eemaldatakse sobiv substraat ning muudetakse valgus- ja niiskustingimusi. Serva-kilpsamblik (Peltigera collina) on II kaitsekategooria ohustatud samblikuliik, mis kasvab sammaldunud kividel, kiviaedades ja sammaldunud lehtpuudel, avatud või veidi varjulistes kasvukohtades. Eestis kasvab serva-kilpsamblik vaid neljas kasvukohas. Liik määratakse kaitse-eesmärgiks ning tema abil kaitstakse ka teisi alal leiduvaid samblikke, mis vajavad sarnaseid keskkonnatingimusi. Liiki ohustab substraadi eemaldamine või kasvukohas valgustingimuste muutus. Oluline on hoida asustatud puude ümbrust avatuna ning vähendada teiste puude järelkasvu ja tihedust. Laiemal alal on siiski oluline säilitada ja soodustada laialehiste puude kasvu. Serva-kilpsambliku kasvukohti tuleb hooldada, mistõttu on liigi kasvukoht tsoneeritud piiranguvööndisse. Laanepüü (Bonasa bonasia) on III kaitsekategooria ohustatud5 linnuliik, kes väldib elupaigana alla 30-aastaseid metsi. Üldiselt asustab laanepüü väga erinevaid metsatüüpe, eelistatud elupaik on tiheda kuuse-alusmetsaga niisked segametsad. Hinnanguliselt on laanepüü arvukus aastatel 2006‒2017 kahanenud >50%66. Liiki ohustab raietegevus, mille tõttu suureneb noorte metsade osakaal, mida liik elupaigana väldib. Varbola linnuse tammed7 on võetud kaitse alla üksikobjektina (üksikpuu), kuigi piirkonnas on tammi rohkem ja varem on kaitstud puudesalu8. Tammed asuvad Varbola linnuse juures Rapla–Varbola tee ääres. Tammed on esindusliku vanuse ja jämedusega ning pakuvad ohustatud liikidele kasvukohta. Tammesid võib ohustada raie ja ehitustegevus, samuti võsa kasv, mis küündib alumiste oksteni. Kaitsealal on vajalik tegevusi suunata selliselt, et puud ei saaks kahjustada. 3 Eesti looduse infosüsteem. Liikide ohustatuse hindamine 2017. aastal. 4 Püstkiviriku kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 28. juuni 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/3. 5 Eesti looduse infosüsteem. Liikide ohustatuse hindamine 2019. aastal. 6 Elts, J., Kuus, A., Leibak, E. (koostajad), 2018. „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus”, Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu, lk 78‒79. 7 Eesti looduse infosüsteemis https://eelis.ee/default.aspx?state=8;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala.tyyp.Y&obj_id=509. 8 Rapla rajooni RSN Täitevkomitee 24.11.1981. a otsus nr 268, https://eelis.ee/default.aspx?state=5;1284447618;est;eelisand;;&comp=objresult=dok&obj_id=33.

Varbola ohvrikivi on nii kaitstav looduse üksikobjekt9 kui ka muinsuskaitsealune10 objekt. Kivi ümbermõõt on 15,4 m ja kõrgus 2,9 m, kivil on lohud (ohvrilohud). Ohuteguriks on raied lähipiirkonnas, mis muudavad ala maastikuilmet. Samuti on ohuteguriks ehitustegevus, mis kahjustab objekti või rikub selle ilmet ja ümbrust. Rändrahnude puhul on oluline arvestada, et üldjuhul ei kaitsta ainult rahnu geoloogilist väärtust, vaid ka rahnul olevaid kooslusi (samblad, samblikud, sõnajalad). Poollooduslikud kooslused on liigirikkad rohumaad, mis on kujunenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusena. Hoolduse lakkamisel niidud võsastuvad, neile omane liigikoosseis muutub ja liigirikkus väheneb. Poollooduslike koosluste rohttaimestik on mitmekesine, mis loob head tingimused ka teistele elustikurühmadele ehk suurendab üldist elustiku mitmekesisust. Lisaks hooldamise lõppemisel tekkinud võsastumisele ohustab poollooduslikke kooslusi nende kündmine, väetamine või liigikoosseisu muutmine, mille tagajärjel kooslus hävib. Kündmine hävitab kogu rohurinde. Väetamine ja heintaimede külvamine soodustab kiirema- ja suuremakasvuliste rohttaimede arengut. Väiksema ja aeglasema kasvuga taimed kaovad kooslusest, sest jäävad valgus- ja toitainetele konkureerides suurtele kiirekasvulistele taimedele alla. Seeläbi väheneb oluliselt koosluse liigirikkus ja tegemist ei ole enam poolloodusliku kooslusega. Oluliseks ohuteguriks on muutnud ka väärtuslike rohumaade metsastamine, millega valgusnõudlikumad liigid pikapeale kaovad. Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel on poollooduslike koosluste pindala kaitsealal 8,4 ha. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime-, looma-, seene-, ja samblikuliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Kaitse-eesmärgina ei ole nimetatud alal praegu teadaolevalt asuvaid kaitsealuseid II kaitsekategooria samblikuliike kääv-neersamblikku (Nephroma resupinatum), väikest

9 Eesti looduse infosüsteemis https://eelis.ee/default.aspx?state=10;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala.tyyp.Y&obj_id=837. 10 Mälestise registri number kultuurimälestiste registris on 12118.

nõgisamblikku (Parmeliella triptophylla), rusket nuisamblikku (Sclerophora coniophaea); III kaitsekategooria samblikuliike harilikku kopsusamblikku (Lobaria pulmonaria), harilikku neersamblikku (Nephroma parile), lumi-nuisamblikku (Sclerophora pallida); II kaitsekategooria seeneliiki kroonliudikut (Sarcosphaera coronaria); II kaitsekategooria taimeliike pruuni raunjalga (Asplenium trichomanes), jumalakäppa (Orchis mascula); III kaitsekategooria taimeliike pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis), kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus); II kaitsekategooria linnuliike valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), laanerähni (Picoides tridactylus) ja III kaitsekategooria linnuliike raudkulli (Accipiter nisus), hiireviud (Buteo buteo), öösorri (Caprimulgus europaeus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääku (Crex crex), väike-kirjurähni (Dryobates minor), musträhni (Dryocopus martius), lõopistrikut (Falco subbuteo), väike-kärbsenäppi (Ficedula parva), värbkakku (Glaucidium passerinum), punaselg-õgijat (Lanius collurio), nõmmelõokest (Lullula arborea), hallpea-rähni (Picus canus), händkakku (Strix uralensis), tetre (Tetrao tetrix) ja hoburästast (Turdus viscivorus). Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele tuginedes seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustatakse olemasoleva kaitsealuse objekti Varbola vanad rannamoodustised ehk Varbola pinnavormide kaitseala põhjal. Seega ei ole tegemist uue kaitsealaga, vaid vana kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra ja looduses jälgitava piiri kehtestamisega. Ala edaspidine kaitsmine on otstarbekas, sest alal asuvad rannamoodustised on Eestis ainulaadsed ning neil on teaduslik ja üldhariduslik väärtus. Lisaks on ala väärtuslik elu- või kasvupaik mitmele kaitsealusele liigile. Alal leidub ka kaitsealuseid üksikobjekte ja ajaloolise väärtusega Varbola linnamägi. Alal olevatel kooslustel on elustiku mitmekesisust ja maastikuilmet toetav väärtus. Vaid Põhja-Eestis leiduv haruldane püstkivirik (Saxifraga adscendens) kasvab piki kogu Varbola maalinnuse valli valgusrikkamatel ja paeklibustel kohtadel u 0,5 ha suurusel alal. Aastal 2004 leiti alalt 58 taime. Võrreldes 2008. aastaga (1242 taime) on Varbola kaitsealal liigi arvukus vähenenud (2020. aastal 14 taime). Üheaastaste rohttaimeliikide arvukus võib aga aastate lõikes suuresti kõikuda ning sobivate kasvutingimuste korral võib püstkiviriku populatsioon taas suureneda. Ohualdis ja tugevalt killustatud asurkonnaga valdavalt Lääne-Eesti saartel leiduv roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) kasvab varjukates ja suhteliselt niisketes sega- ja okasmetsades kõduneval puidul. Eestis on rohelisel hiidkupral 11 leiukohta, kuid vaatamata otsingutele ei ole kahest neist liiki uuesti leitud. Varbola rannamoodustiste maastikukaitsealal asub üks üheksast praeguest leiukohast. Aastal 2021 hinnati kaitsealal 60 ha rohelise hiidkupra arvukuseks 23 isendit 13 substraadiühikul. Riikliku punase nimestiku järgi kriitilises seisundis II kaitsekategooriasse kuuluval serva- kilpsamblikul (Peltigera collina) on teada vaid neli praegust leiukohta, kus igaühes on teadaolev isendite arvukus väga väike (alla 50 isendi igas leiukohas). Varbola linnuse piiranguvööndis leiduvad liigile sobilikud kasvutingimused ning seetõttu asub seal üks neist leiukohtadest, kus serva-kilpsambliku kasvukoht on 9,4 ha suurusel alal.

Linnuatlase11 järgi on laanepüü (Bonasa bonasia) koond-asustustiheduseks 0,4 paari km2 kohta. Kaitsealal leiti12 2021. aastal 11 paari laanepüüsid, mis teeb ala keskmiseks asustustiheduseks 2,4 paari/km2 metsamaa kohta. Eksperdi hinnangul on see Eestis väga suur asustustihedus. Poollooduslikke kooslusi leidub kaitsealal EELISe andmetel 8,4 ha. Kuigi kaitsealal pole tegu Natura 2000 loodusalaga, vastavad ala poollooduslikud kooslused Natura elupaigatüüpide kriteeriumitele. Elupaigatüüpi lood ehk alvarid on kaitsealal inventeeritud 4,84 ha. Elupaigatüüpi kuivad niidud lubjarikkal mullal on kaitsealal 3,06 ha. Elupaigatüüpi niisked pärisaruniidud on kaitsealal 0,52 ha. Kõikide elupaigatüüpide esinduslikkus on C. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik LKS § 28 lõike 1 järgi moodustatakse maastikukaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Kaitseala tüübiks on valitud maastikukaitseala, sest kaitsealal on peamiseks väärtuseks pinnavorm, millel on suur ajaloolis- kultuuriline ja teaduslik väärtus. Kuna alal asuvad mitmed loodusväärtused (liigid, maastik, üksikobjektid jne), siis ei ole otstarbekas moodustada püsielupaik, kuna see luuakse peamiselt kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Samuti ei sobi geoloogiliste objektide (rannamoodustised, Varbola linnamägi, Varbola ohvrikivi) kaitseks hoiuala režiim, sest hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, mitte eluta looduse objektide kaitseks. Lisaks ei võimalda hoiuala kaitsekord mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (nt metsade majandamine, jahi reguleerimine). 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused. Ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel peamiselt kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (mõõdistatud maaüksused, metsasihid, teed, vooluveekogud, kõlvikupiirid), mõnes kohas on kasutatud ka mõttelisi sirgeid. Kaitseala piir on kantud kaardile kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Võrreldes senise kaitsealuse loodusobjekti pindalaga (805,4 ha), väheneb kaitseala pindala 101,6 ha ehk uueks kaitseala pindalaks on 703,8 ha, millest eraomandis olev maa moodustab 572 ha, riigiomandis olev maa 131,6 ha ja munitsipaalomand 0,2 ha. Kui senine kaitsealune maa kuulus täies ulatuses piiranguvööndisse, siis uus kaitseala jaguneb sihtkaitsevööndisse ja kahte piiranguvööndisse. Põlli sihtkaitsevööndisse määratakse 48,9 ha eramaad ja 31,1 ha riigimaad. Sellest varem piiranguvööndis olevat eramaad on 35,8 ha ja riigimaad 30,4 ha, varem kaitseta eramaad 13,1 ha ja riigimaad 0,7 ha. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndisse määratakse 523,1 ha eramaad, 67,4 ha riigimaad ja 0,2 ha munitsipaalmaad. Sellest varem piiranguvööndis olevat eramaad on 504,9 ha, riigimaad 65,7 ha ja munitsipaalmaad 0,2 ha, varem kaitseta eramaad

11 Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad), 2018. „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus”, Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu, lk 78‒79. 12 Nellis, R., 2021. „Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala linnustiku inventuur 2021. aastal”, OÜ Clanga, lk 4.

18,2 ja riigimaad 1,7 ha. Varbola linnuse piiranguvööndisse määratakse 33,1 ha riigimaad, millest varem oli piiranguvööndis 23,8 ha riigimaad ja varem kaitseta 9,3 ha riigimaad. Eramaade pindala muutub järgmiselt: varasemast piiranguvööndist läheb sihtkaitsevööndisse 35,8 ha ja piiranguvööndisse jääb 504,9 ha maad. Lisanduvast seni kaitseta eramaast läheb sihtkaitsevööndisse 13,1 ha ja piiranguvööndisse 10,7 ha maad. Kaitsealaga liidetakse suure looduskaitselise või teadusliku väärtusega alad ning I ja II kaitsekategooria ohustatud liikide kasvukohad, mis on seni olnud kaitsmata. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse mitmekesised ja liigirikkad metsad, kus kasvab roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis). Varbola rannamoodustiste piiranguvööndisse tsoneeritakse ulatuslikud alad, kus leiduvad vanad rannamoodustised, metsad, poollooduslikud kooslused ning mitmed kaitsealused liigid, sealhulgas laanepüü (Bonasa bonasia). Varbola linnuse piiranguvööndisse tsoneeritakse Varbola linnamägi, mille vallidel kasvavad haruldane püstkivirik (Saxifraga adscendens) ja serva-kilpsamblik (Peltigera collina). Lisaks asuvad Varbola linnuse piiranguvööndis Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi. Välja arvatakse alad, kus vanad rannamoodustised puuduvad, metsad on suurel alal uuendatud, asuvad kultuurkooslused ning paiksed kaitsealused liigid puuduvad. Kaitse alt arvatakse välja 143,6 ha eramaad, kus vanad rannamoodustised puuduvad, metsad on suurel alal uuendatud, asuvad kultuurkooslused või paiksed kaitsealused liigid puuduvad. Osaliselt on muutus tingitud ka piiri korrigeerimisest vastavalt uuele põhikaardile. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala välispiir kulgeb mööda maaüksuste piire, teid (jäävad kaitsealast välja), sihte (jäävad kaitsealast välja), vooluveekogusid (jäävad kaitsealast välja) ja kõlvikupiire. Mõtteline sirge kulgeb katastriüksusel Mäeotsa (50401:005:0312) ning läbides punkti 59,04284634 ja 24,50735947. Põlli sihtkaitsevöönd koosneb neljast lahustükist. Kõige suurem ja põhjapoolseim tükk hõlmab täies ulatuses kolme katastriüksust: riigiomandisse kuuluvad Vardi metskond 201 (50401:005:0210) ja Terava (50401:005:0095) ning eraomandisse kuulub Uuetoa (50401:005:0463). Teine Põlli sihtkaitsevööndi lahustükk hõlmab osaliselt eraomandisse kuuluva katastriüksuse Kivinuka (50401:005:0176). Kolmas Põlli sihtkaitsevööndi lahustükk hõlmab osaliselt eraomandisse kuuluvaid Saueaugu (50401:005:0330) ja Pollilandi (50401:005:0740) katastriüksust. Neljas Põlli sihtkaitsevööndi lahustükk hõlmab osaliselt eraomandis olevaid Koolma (50401:005:0049) ja Vältametsa (50401:005:0051) katastriüksust. Piir jälgib katastriüksuste piire, teed (jääb vööndist välja) ja mõttelisi sirgeid. Mõtteline sirge kulgeb katastriüksusel Saueaugu (50401:005:0330) ning läbib punkti 59,03009202 ja 24,50623132. Varbola linnuse piiranguvöönd asub kaitseala põhjaosas ja hõlmab täies ulatuses riigiomandisse kuuluva Vardi metskond 26 (50401:005:0013) katastriüksuse, osaliselt riigiomandisse kuuluva Vardi metskond 25 (50401:005:0012) katastriüksuse ning osaliselt riigiomandisse kuuluva 20141 Rapla–Varbola tee (50401:005:0010). Piir järgib katastripiire ja osaliselt ka mõttelisi sirgeid. Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd hõlmab 43 katastriüksust, mis jäävad kaitsealale täies ulatuses või osaliselt: eraomandisse kuuluvad Loigumetsa (50401:005:1043), Lubasoo (50401:005:0220), Saueaugu (50401:005:0330), Tõrvaaugu (50401:005:0391), Kase (50401:005:0271), Selja (50401:005:0031), Sepa (50401:005:0146), Rätsepa (50401:005:0570), Kuusiku (50401:005:0280), Oitma (50401:005:0670), Pajupõllu (50401:005:1000), Sarapiku (50401:005:0600), Karuka-Ristikivi (50401:005:0821), Koka

(50401:005:0621), Mäeotsa (50401:005:0312), Palkma (50401:005:0990), Jaagu (50401:005:0362), Rolandi (50401:005:0980), Karukametsa (50401:005:0661), Kopli (50401:005:0020), Pollilandi (50401:005:0740), Saula (50401:005:1050), Risti (50401:005:0662), Aaviku-Selja (50401:005:0032), Karuka-Ristikivi (50301:001:0060), Tammiku (50401:005:0950), Pallima (50401:005:0870), Põldepere (50401:005:0001), Vetla (50401:005:0490), Vältametsa (50401:005:0051), Kivitoa (50401:005:0175), Aaviku (50401:005:0005), Maavahe (50401:005:1150), Sepapõllu (50401:001:1254), Lepiku (50401:005:1230), Kivinuka (50401:005:0176), Sepa-Lubasoo (50401:001:1255); riigiomandisse kuuluvad Nuki (50401:001:0468), Tammesalu (50401:005:0156), Vardi metskond 228 (50401:005:0212), Vardi metskond 229, (50401:001:0565), Vardi metskond 227 (50401:001:0566); ja munitsipaalomandisse kuulub Karuka tee (50401:001:0794). Piir järgib maaüksuste piire, teid (jäävad kaitsealast välja), sihte (jäävad kaitsealast välja), vooluveekogusid (jäävad kaitsealast välja), kõlvikupiire ning osaliselt mõttelisi sirgeid. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi ning kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja kohta koostatud eksperdiarvamusi (eksperdid Piret Kiristaja OÜ- st Elusloodus, Tiit Hang ja Katrin Lasberg Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakonnast ning Renno Nellis OÜ-st Clanga). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealale jääva pinnavormi, seal esinevate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseadus, edaspidi PS, § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsandus- ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud sihtkaitsevööndisse ja kahte piiranguvööndisse. Leebem kaitserežiim seab ohtu kaitseala eesmärkide saavutamise, kuna ei võimalda tagada liikide elupaikade säilimist. Osa kaitsealast

on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse senise piiranguvööndi ja kaitseta maa arvelt, et tagada metsaökosüsteemi ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Seniste kaitseala piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse määrusega kehtetuks Rapla rajooni Töörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomitee 25. septembri 1973. a otsuse nr 11 „Kohaliku tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta” I alajaotise punkt 6 „Varbola vanad rannamoodustised”. Kehtetuks tunnistatakse ka Rapla Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsuse nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektid Rapla rajoonis” alajaotise „Maastikulised kaitsealad ja maastiku üksikobjektid” punkt 16 „Varbola vanad rannamoodustised”. Veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, kalapüüki, ujuvvahendiga sõitmist, pilliroo ja adru varumist kaitse-eeskirjaga ei reguleerita, sest alal puuduvad püsivad veekogud ning rooalasid ei ole. Kuna alal veekogusid ei leidu, ei käsitleta kaitse-eeskirjas ka lautri või paadisilla püstitamist või laiendamist. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist ei reguleerita, sest kaitsealale ei jää maaparandussüsteeme. Kaitsealal ei leidu ka rikutud veerežiimiga alasid, mille taastamist oleks vajalik kaaluda. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kaitsealal on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna tegu ei ole suure külastuskoormusega alaga, juhuslik külastus ja metsasaaduste korjamine ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaitsealal on lubatud telkimine. Lõkke tegemine on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, muudel juhtudel on lõkke tegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Telkimine ei kahjusta kavandatava kaitseala kaitse- eesmärke. Alal paikneb spetsiaalne taristu telkimiseks, muus osas on külastushuvi väike ning alal peatuvad tõenäoliselt vaid üksikud matkajad, mis väärtusi ei kahjusta. Telkimiseks sobivad alad on tasapinnalised, ühtlase pinnasega kohad, kus ei leidu kaitse-eeskirjaga kaitstavate liikide kasvukohti. Püstkivirik ja serva-kilpsamblik kasvavad linnuse vallidel, roheline hiidkupar puude jalamitel, vanadel kändudel ja lamatüvedel. Lõkketegemine on lubatud õuemaal ja ettevalmistatud kohas, muudel juhtudel kaitseala valitseja nõusolekul, sest eesmärk on vähendada tulekahju tõenäosust piirkonnas, kus paikneb olulisi kaitseväärtusi. Kaitsealal olevad metsad on suures osas kuivad loometsad, mis on põuaperioodidel äärmiselt tuleohtlikud. Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Varbola linnuse territoorium, telkimisala ja Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee lõik kavandataval kaitsealal on ettevalmistatud kohad, kus on rahvaürituse läbiviimine lubatud. Teistel aladel on tegevus samuti lubatud, samas on vajalik arvestada, et üle 50 osalejaga üritusel ettevalmistamata kohas on vajalik tegevus kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Sel juhul on võimalik inimesi vajaduse korral suunata, et vältida näiteks pinnasekahjustusi tundlikumal alal. Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja jalgrattaga sõitmine radadel. Muudel juhtudel on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas Varbola linnuse piiranguvööndis rahvaürituse korraldamisel, ehitiste hooldamisel ning metsa- ja põllumajandustöödel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades, ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Piirangud sõitmisele (ka jalgrattaga) on vajalikud, sest maastikul sõitmine võib kahjustada Varbola linnamäge, maapinda ja sealset elustikku. Varbola linnuse piiranguvööndis on rahvaürituse korraldamisel lubatud sõidukiga sõitmine. Tegemist on ürituste korraldamiseks ette nähtud piiritletud alaga, kus tuleb arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõuedeid, kuna ala kattub suures osas muinsuskaitse alla kuuluva Varbola Jaanilinnaga. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht laanepüüle, kes on ala kaitse-eesmärgiks. Maaspesitsejatele on osa ulukeid ohuteguriks, mistõttu ei ole vajalik nende küttimist keelata. Piirang ei mõjuta jahipidamist olulisel määral, sest laanepüüle otsest jahti ei peeta13. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist ning lisasööta jahiulukeid. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste seadmine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse majandustegevuse kahjustavat mõju kaitstavatel aladel. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendus huvid.

13 https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2022/01/jahiulukite_kuttimine_eestis_2020_2021_jahihooajal.pdf.

2.5.4. Sihtkaitsevöönd 2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Kaitsealal on Põlli sihtkaitsevöönd, mille kaitse- eesmärk on maastiku, maastikuilme, rannamoodustiste, looduse mitmekesisuse, rohelise hiidkupra (Buxbaumia viridis) ja selle kasvukohtade ning laanepüü (Bonasa bonasia) ja tema elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele on suurimaks ohuteguriks metsa majandamine, metsade killustatus, elupaikade hävinemine ja surnud puidu väljaviimine. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab neid tegevusi reguleerida, mis on oluline kaitstavate liikide soodsa seisundi säilitamiseks. 2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Need on tegevused, mis on vajalikud liikide elupaikade seisundi parandamiseks ja liigilise mitmekesisuse suurendamiseks ning mille tegemist kaitseala valitseja saab vastavalt vajadusele suunata (näiteks kujundusraie valgusnõudlike liikide kasvukohas). Koosluste kujundamine on lubatud raiutud metsamaal maastikuilme, ohustatud liikide elupaikade või kasvukohtade taastamiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd. Kaitsealale jäävaid olemasolevaid teid ja kraave käsitletakse ehitistena ning olemasolevate ehitiste hooldamine on kaitsealal lubatud. Põlli sihtkaitsevöönd kattub liinirajatisega, mille hooldamist sihtkaitsevöönd ei takista. 2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi, majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega on kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala eesmärki või seisundit. Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi, uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Ehitustegevus on lubatud juhul, kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Kaitseala tarbeks võib lubada rajatist näiteks infotahvli ja kaitseala tähistusena. Sihtkaitsevööndis kehtivad ehituskitsendused nagu hoonete püstitamise keeld ning rajatise ehitamise lubamine vaid kaitseala tarbeks on vajalikud, et vältida kaitsealuste liikide elupaikade ja väärtuslike metsakoosluste kahjustamist.

2.5.5. Piiranguvöönd 2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd ja Varbola linnuse piiranguvöönd. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud maastikku, maastikuilmet, vanu rannamoodustisi ja looduse mitmekesisust, samuti kaitsta poollooduslikke kooslusi ning laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku. Kaitse-eesmärgiks olevate maastikuliste väärtuste peamised ohutegurid on kaevandamine ja ulatuslik lageraie, laanepüül elupaikade hävinemine ning poollooduslikel kooslustel kinnikasvamine. Lisaks on piiranguvöönd puhver kaitsealuste liikide pesapaikade ja kasvukohtade ning majandusmetsade vahel, et oleks võimalik vähendada väljastpoolt tulevaid häiringuid ja säilitada alal liigirikkad kooslused. Varbola linnuse piiranguvööndi kaitse-eesmärk on ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku väärtusega Varbola linnamäe, püstkiviriku (Saxifraga adscendens) ja selle kasvukohtade, serva-kilpsambliku (Peltigera collina) ja selle kasvukohtade, Varbola linnuse tammede ja Varbola ohvrikivi kaitse. Piiranguvöönd on oluline Varbola linnuse, Varbola linnuse tammede ja Varbola ohvrikivi esinduslikkuse säilimiseks ning piiranguvööndis kasvavate kaitse- eesmärgiks olevate liikide püsima jäämiseks, sest võimaldab neile luua kujundusraie abil sobivad kasvutingimused. 2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi. Eeskätt mõeldakse, et piiranguvööndis on võimalik metsa majanduslikul eesmärgil kasutada, arvestades, et sellel tegevusel on piirangud. Kaitseala valitseja nõusolekul on Varbola linnuse piiranguvööndis lubatud rajatise püstitamine ja Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis ehitise püstitamine. Arvestades, et Varbola linnuse piiranguvööndis asuv linnus on kaitseala peamine külastusobjekt, siis on selles vööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rajatiste püstitamine (nt infotahvlite ja kaitseala tähistuse ning linnusega seonduvate rajatiste paigaldus, ürituste korraldamiseks vajalikud rajatised). Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd on suur ala ja seal on võimalusi uusi hooneid rajada selliselt, et ala väärtused ei saa kahjustada. Kaitseala valitseja hindab ehitustegevuse sobivust planeeritud piirkonda ja seab vajaduse korral lisatingiusi loa kooskõlastamiseks (eeskätt maatulundusmaal). Olemasolevate ehitiste lähedusse ehk õuealadele ehitamist üldiselt lubatakse, sest sellega ei mõjutata enam ala üldmuljet ja väärtusi olulisel määral. Kaitseala seisukohalt on oluline säilitada rannamoodustisi, väljakujunenud metsamaad ja poollooduslikke kooslusi. Vajalik on vältida kaevetöid, mis rikuvad ala maastikku, pinnavorme ja nende teaduslikku väärtust. Kaitseala valitseja nõusolekul on Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis lubatud aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni 2 ha, kusjuures lank loetakse uuenenuks, kui puistu keskmine kõrgus on 2 m. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis on kavas säilitada uuendusraie võimalus, kuid mööndusel, et raiet tehakse väiksemas mahus ja langiga piirnev ala on uuenenud. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndi metsades on kaardistatud kaitsealuseid

liike, keda raietegevus mõjutab. Näiteks laanepüü, kes on varem olnud soodsas seisundis, on nüüd ohustatud liik, samamoodi laanerähn. Järelikult ei ole olnud senised kaitsemeetmed metsaliikide kaitsel piisavalt tõhusad. Raietingimusi on vajalik muuta, et leida parem tasakaal metsade jätkusuutlikul majandamisel. Raie intensiivsuse vähendamisega tagatakse loodusliku mitmekesisuse säilimine, sest siis on metsade vanuseline jaotus ühtlasem, mis tagab eri liigirühmadele sobiliku elukeskkonna. Piiranguvööndi metsad on enamasti raieküpsed okasmetsad. Seetõttu on raielangi suurusele seatavad piirangud vajalikud, et piiranguvöönd kui puhvervöönd täidaks oma eesmärki, milleks on maastikuilme ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. Aegjärkse ja häilraie langipiirangu seadmisega sarnaneb metsamajandamine oluliselt rohkem looduslikule protsessile kui lageraie puhul. Maastikuilmes toimuvad väiksemad ja sujuvamad muutused ning tekivad mitmekesised ja eri vanuses puistud. Lank loetakse uuenenuks, kui puistu keskmine kõrgus on 2 m, sest kavandatava kaitseala eesmärk on säilitada maastikku ja selle ilmet. Kaitsealal on oluline puhkemajanduslik roll, kaitsealal on telkimisala ja seda läbib matkatee. Puhkajad eelistavad matkata aladel, kus lagealade osakaal on väike ja on säilinud vana metsa. RMK seisukoha14 järgi täidab 2 m kõrguse puistu uuenemise nõue ära visuaalse raielankide hajutatuse, sest puurinde kõrgus on sellisel juhul seisva inimese silmast kõrgem. Kaitsealal on valdavalt loometsad, mis kasvavad väga õhukestel (alla 30 cm) kergesti läbikuivavatel muldadel vahetult paekivi või räha peal. Õhukesel ja kuival paepealsel pinnasel on uuendusraiejärgne metsa uuenemine vaevaline ja mets tormihell ning võrreldes parasniiske metsaga uueneb loomets mitu korda kauem, kusjuures looduslikku uuendust loometsades enamasti ei teki (kõrrelised on kuiva kasvukohta tõttu konkurentsis edukamad kui puittaimede seemikud). Kui puistu loetakse uuenenuks juba 0,5 m kõrguselt ja lubatud on kõrvalasuval langil raiuda, tekivad aastakümneteks massiivsed visuaalselt lagedad alad, mis ei pruugi kunagi taastuda. Suurtel raielankidel on lisaks erosioonioht, mille tagajärjel paljandub kohati aluspõhi ja metsa taastumine on veel vaevalisem. Kaitseala valitseja nõusolekul on Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis lubatud lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 ha ja lageraie hall-lepikus langi pindalaga kuni 1 ha, kui hall- lepa või kuuse koosseisu kordaja on suurem kui 70%, kusjuures lank loetakse uuenenuks, kui puistu keskmine kõrgus on 2 m, ning lage- ja turberaie kuusikus ei ole lubatud kõrvuti paiknevatel eraldistel. Langi suuruse piirang on oluline, et metsamajandamine sarnaneks rohkem looduslikule protsessile. Metsamaastikku ei teki looduslikul teel kunagi lagedaid alasid. Loodusliku häiringu korral ilmestab maastikku hõre mets, kus on pikali kukkunud puud, tüükad jms metsa struktuurielemendid, ehk üldmulje ei ole kunagi täiesti lage. Seega põhjustaks lageraie lubamine suurtel aladel maastikupildis tugevaid, loodusele mitte omaseid kontraste ning sellel oleks kahjustav mõju maastikuilmele ja metsaliikidele. Hall-lepikus on lubatud lageraie langi pindalaga kuni 1 ha, sest hall lepp on lühiealine puuliik ja metsamaa uueneks turberaievõtet kasutades sama puuliigiga (juure- ja kännuvõsud). Sätte eesmärk on nende metsade uuendamine väärtuslikemate puuliikidega, mis toetavad elurikkuse ja kaitse- eesmärkide säilimist pikas perspektiivis. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel, välja arvatud hall-lepikutes, 1 ha kohta jätta alles vähemalt 20 tm kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, kuuski, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Säilikpuud tagavad elustiku mitmekesisuse kaitse, sest paljud liigid sõltuvad just surnud puidust, mida on kaitseta aladel enamasti vähe. Mitmekesisem

14 Registreerutud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.05.2022 kirjaga nr 7-4/22/5360-18.

metsastruktuur soodustab ja parandab selliste liikide seisundit. Tüügaste ja lamapuidu suurem säilitamine aitab kaasa rohelise hiidkupra levikule ning rähnilistele, kes toituvad surnud puudes elavatest putukatest ja nende vastsetest. Sobilikum variant on säilitada säilikpuid grupiti, mitte pillatult. 2.5.5.3. Vajalik tegevus piiranguvööndis Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis on poollooduslike koosluste alal (EELIS-e andmetel 8,4 ha) selle ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik heina niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Muidu poollooduslikud kooslused võsastuvad ning kahaneb kohalik liigirikkus ja muutub maastikuilme. 2.5.5.4. Keelatud tegevus piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine ja maavara kaevandamine. Alale jäävad valdavalt kuivad või parasniisked kasvukohatüübid. Märjemaid metsi paikneb kaitseala lõunaosas, mille elustikku täiendav kuivendamine kahjustaks. Olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist kavandatav kaitseala ei mõjuta. Maavara kaevandamist ei ole võimalik lubada, sest kaevandamisega hävitatakse ja kahjustatakse haruldasi looduskooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet. Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Majanduslikel eesmärkidel kaevandamine eeldab suuri pinnasetöid, mis hävitab looduslikud kooslused. Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Puhtpuistud ja lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed ja haigustele vastuvõtlikumad ega ole loodusele omased. Eriti avaldab see mõju kuusikutes, mida ohustavad enim üraskid. Kaitseala funktsioon on looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega peavad metsades kasvama kodumaised liigid ja mets peab olema mitmekesine. Varbola linnuse piiranguvööndis on keelatud uuendusraie. Varbola linnuse piiranguvööndis säilitatakse vana metsa ning soodustatakse laialehiste puude kasvu. Vööndis on lubatud üksnes valik-, kujundus- ja hooldusraie. Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse- eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. Varbola linnuse piiranguvööndisse jäävad looduse üksikobjektid, kaitsealuste liikide kasvukohad ja telkimisala. Metsa majandamine valik- ja kujundusraiega tagab kaitsealustele liikidele sobilikud valgustingimused ja substraadi tekke, samuti tagab see ala külastajatele kaunima maastikuilme. Piiranguvööndis on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal. Kui keemilised ühendid ei ohusta looduse mitmekesisust olulisel määral, siis võib kaitseala valitseja nende kasutamist põllumaal lubada. Õuemaad on inimene tugevalt mõjutanud, mistõttu neid alasid ei loeta looduslikeks või poollooduslikeks biotoopideks. Meetmetega hoitakse ära keemiliste ainete sattumine loodusesse, kui see võib olla ohustatud liikidele kahjuliku toimega.

Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt kahjustab pinnast ja põhjustab positiivsetel pinnavormidel erosiooni. Pinnase kahjustamine rikub ala maastikuilmet, kuna vähendab selle esteetilist väärtust. Samuti võib metsamajandamise tehnika kahjustada vanu rannamoodustisi ja looduslikku taimestikku. Seetõttu on puiduvedu lubatud ainult siis, kui pinnas seda võimaldab. 3. Menetluse kirjeldus 18‒19. augustil 2020. a saadeti maaomanikele, Märjamaa Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maanteeametile, Maa-ametile, Muinsuskaitseametile, OÜ-le Askersund Trading, OÜ-le Lubasoo Agri ning OÜ-le Kuku Arendus tutvumiseks Keskkonnaametis ette valmistatud Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus (edaspidi ka VTK). Ettepanekud ja vastuväited paluti esitada hiljemalt 13. septembriks 2020. a. Lähtuvalt VTK avalikustamis järgsest I kaitsekategooria liigi kasvukoha leiust täiendati kaitsekorra muutmise ettepanekut. 19. mai 2022. a kirjaga nr 7-4/22/10131 saadeti täiendatud VTK Keskkonnaministeeriumisse (edaspidi KeM) ja teavitati sellest menetlusosalisi. Varbola rannamoodustiste MKA kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus algatati keskkonnaministri 26. oktoobri 2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/376, mille lisana on olemas VTK koos esitatud ettepanekute ja vastuväidetega. Peatükki täiendatakse kaitse-eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku järgselt. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2030 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM(2020) 380), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Moodustatav Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala on suures osas juba riikliku kaitse all (Varbola vanad rannamoodustised; Varbola pinnavormide kaitseala), mistõttu puudub

määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadetakse kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Põlli sihtkaitsevööndi moodustamisega läheb varasemast piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 66,2 ha maad ja varem kaitseta olnud alast sihtkaitsevööndisse 13,9 ha maad. Samas arvatakse kaitseala koosseisust välja 144,7 ha varem piiranguvööndis olnud maad. Seetõttu laekub maamaksu Märjamaa vallale rohkem ligikaudu 58 eurot aastas (Märjamaa valla maamaksumääraga 2,5% maa maksustamishinnast). Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Põlli sihtkaitsevööndisse arvatakse 48,9 ha eramaid. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Märjamaa vallas 2021. aastal 1799 ha metsamaaga 151 tehingut kogusummas 8 875 712 eurot, seega on ühe hektari hind keskmiselt 4933 eurot ning sihtkaitsevööndis oleva 48,9 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaa riigile ostmise korral oleks selle hind ligikaudu 241 223,7 eurot. Kaitsealale jääb hooldamist ja osaliselt taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi 8,4 ha. Kehtivad toetusmäärad poollooduslike koosluste hooldamiseks on 85–250 eurot hektari kohta aastas, puisniitude puhul 450 eurot hektari kohta aastas. Poollooduslike koosluste hooldamisega seoses ei kaasne riigile määruse kehtestamisega lisakulusid, kuna hooldatava ala maht väheneb võrreldes varasemaga 2,9 ha. Uue kaitse-eeskirja kehtestamisega arvatakse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 30,4 ha riigimetsa, uut sihtkaitsevööndis olevat riigimetsa arvatakse kaitseala koosseisu 0,8 ha ja uut piiranguvööndis olevat riigimetsa 11 ha, mis on kõik suures osas küps või valmiv mets. Kaitse alt arvatakse välja 0,7 ha riigimetsa. Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb Rapla maakonnas majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 86 eurot hektari kohta aastas. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal ~30% ehk keskmiselt 26 eurot hektari kohta aastas ja varem kaitsmata ala piiranguvöödisse arvamisel väheneb tulu keskmiselt 60 eurot hektari kohta aastas. Arvestades lisanduvate (sihtkaitsevööndi moodustamine), kuid samas ka leevendavate (piiranguvööndi vähendamine) piirangutega alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu, kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 1477,2 eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne).

Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha aastas. Käesoleva määrusega tsoneeritakse erametsa piiranguvööndist 36 ha ja 13 ha seni kaitseta metsa sihtkaitsevööndisse. Samas väheneb kaitseala pindala vähenemisega seoses piiranguvööndi pindala 161 ha. Seega on potentsiaalselt lisanduva puidutulu hinnanguline väärtus eramaal 7618 eurot aastas. Alates 2017. aastast rakendub väljaspool Natura 2000 alasid asuvatele sihtkaitsevööndis asuvatele looduskaitseliste piirangutega metsaaladele võimalus taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) makstavat Natura toetust, mille määr on 110 eurot hektari kohta aastas. Aastast 2022 rakendub võimalus taotleda hüvitust saamata jääva tulu eest ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas piiranguvööndis, mille määr on 60 eurot hektari kohta aastas. Arvestades, et piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse 35,8 ha eramaad, varem kaitseta alast arvatakse 13,1 ha eramaad sihtkaitsevööndisse ja 18,2 ha eramaad piiranguvööndisse ning et 143,6 ha eramaad arvatakse piiranguvööndist kaitse alt välja, siis väheneb PRIA makstav toetus erametsaomanikele ligikaudu 4000 eurot aastas. SMI 2020 aruande järgi on Raplamaa keskmine metsa tagavara 183 tm/ha. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS tehtud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal ühe kuupmeetri puidu töötlemisel metsa- ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav lisandväärtus 193,3 eurot. Selle sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (esitatud eespool). Sama uuringu järgi on ühe kuupmeetri puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli kohta. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal ~30%, riigimaal RMK hinnangul 10%. Kui metsa tagavara oleks Raplamaa keskmine ehk 183 tm/ha, laekub eeltoodud hinnangu järgi muudatuste tulemusel otsest ja kaudset maksutulu lühiperspektiivis hinnanguliselt 224 267 eurot ning metsa- puidutööstuse poolt lisandväärtust 456 284 euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit (metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat), suureneb maksutulu aastas 2803 euro ulatuses ja lisandväärtus on 5704 eurot. Arvestades aastast inflatsiooni 2%, saab riik tulusid u 0,8 miljonit eurot ja kogulisandväärtust 1,6 miljoni euro väärtuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult suureneb, võib see positiivselt mõjutada u 0,15 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse eelduseks on teoreetiline võimalus, et kaitse alt välja minev ressurss võetakse kohe kasutusse, mis saaks piirangute tõttu praktikas realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2). 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Maastikukaitsealana võetakse kaitse alla Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli ja Risu- Suurküla külas asuv ala, mille nimeks saab Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud maastikku, maastikuilmet, ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku väärtusega Varbola linnamäge ja vanu rannamoodustisi ning looduse mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 2) kaitsta kaitsealuseid taime- ja samblikuliike püstkivirikku (Saxifraga adscendens), rohelist hiidkupart (Buxbaumia viridis) ja serva-kilpsamblikku (Peltigera collina) ning nende kasvukohti; 3) kaitsta kaitsealust linnuliiki laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku; 4) kaitsta looduse üksikobjekte, milleks on Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi; 5) kaitsta poollooduslikke kooslusi. (3) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.

§ 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi.

(2) Kaitsealal on lubatud telkimine. Lõkke tegemine on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, muudel juhtudel on lõkke tegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(3) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(4) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas Varbola linnuse piiranguvööndis rahvaürituse korraldamisel, ehitiste hooldamisel ning metsa- ja põllumajandustöödel.

(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht laanepüüle. § 6. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on Põlli sihtkaitsevöönd. § 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on maastiku, maastikuilme, rannamoodustiste, looduse mitmekesisuse, rohelise hiidkupra (Buxbaumia viridis) ja selle kasvukohtade ning laanepüü (Bonasa bonasia) ja tema elupaikade kaitse. § 10. Lubatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 2) olemasolevate rajatiste hooldustööd; 3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.

§ 11. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND

§ 12. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd; 2) Varbola linnuse piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk (1) Varbola rannamoodustiste piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud maastikku, maastikuilmet, vanu rannamoodustisi ja looduse mitmekesisust, samuti kaitsta poollooduslikke kooslusi ning laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku.

(2) Varbola linnuse piiranguvööndi kaitse-eesmärk on ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku väärtusega Varbola linnamäe, püstkiviriku (Saxifraga adscendens) ja tema kasvukohtade, serva-kilpsambliku (Peltigera collina) ja tema kasvukohtade, Varbola linnuse tammede ja Varbola ohvrikivi kaitse. § 14. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) Varbola linnuse piiranguvööndis rajatise püstitamine; 2) Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis ehitise püstitamine; 3) Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni kaks hektarit, kusjuures lank loetakse uuenenuks, kui puistu keskmine kõrgus on kaks meetrit; 4) Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 hektarit ja lageraie hall-lepikus langi pindalaga kuni üks hektar, kui hall-lepa või kuuse koosseisu kordaja on suurem kui 70%, kusjuures lank loetakse uuenenuks, kui puistu keskmine kõrgus on kaks meetrit, ning lage- ja turberaie kuusikus ei ole lubatud kõrvuti paiknevatel eraldistel. (3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel, välja arvatud hall-lepikutes, ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, kuuski, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. § 15. Vajalik tegevus Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisalal selle ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik heina niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. § 16. Keelatud tegevus Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) Varbola linnuse piiranguvööndis uuendusraie; 5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal; 6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk LÕPPSÄTTED

§ 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 18. Otsuste kehtetuks tunnistamine (1) Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 25. septembri 1973. a otsuse nr 11 „Kohaliku tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta” I alajaotise punkt 6 „Varbola vanad rannamoodustised” tunnistatakse kehtetuks. (2) Rapla Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsuse nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektid Rapla rajoonis” alajaotise „Maastikulised kaitsealad ja maastiku üksikobjektid” punkt 16 „Varbola vanad rannamoodustised” tunnistatakse kehtetuks. § 19. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 26. oktoobri 2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/376 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 20. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist 1 Kaitseala on moodustatud Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomitee 25. septembri 1973. a otsusega nr 11 „Kohaliku tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta” kaitse alla võetud Varbola vanade rannamoodustiste põhjal. 2 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaportaalis (register.keskkonnaportaal.ee/register) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel (www.envir.ee). Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala

LEPPEMÄRGID

katastripiir

külapiir

kaitseala välispiir

Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd

Varbola linnuse piiranguvöönd

Põlli sihtkaitsevöönd

Vabariigi Valitsuse määrus „Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”

Lisa

VARBOLA RANNAMOODUSTISTE MAASTIKUKAITSEALA

Katastriüksused: Maa-amet, oktoober 2022 Aluskaart: ETAK, 2022. a versioon

0 1 000

m

Mõõtkava 1 : 15 000

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

24.11.2022 nr 7-4/22/23049

Varbola rannamoodustiste MKA kaitse-eeskirja

eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine

Austatud menetlusosaline

Keskkonnaministri 27. oktoobri 2022. a käskkirjaga nr 7-4/22/10131-2 on algatatud Varbola

rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus, mida viib läbi

Keskkonnaamet.

Saadame Teile tutvumiseks kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardi. Materjalidega on võimalik

tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel (www.keskkonnaamet.ee) looduskaitse planeerimise rubriigis.

Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimub

ajavahemikus 28. november kuni 15. detsember 2022.

Oma parandusettepanekud ja vastuväited Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse- eeskirja eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaametile ([email protected] või J. Kunderi 18, Rakvere) hiljemalt 15. detsembriks 2022. Looduskaitseseaduse § 9 lg 4 punkti 3 alusel teeme ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti telefoni või kirja teel. Kui hiljemalt 15. detsembriks 2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisad:

1. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu.pdf

2. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri.pdf

3. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaart.pdf

Hanna Kaarin Hermlin 553 8717

[email protected]

Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

1. Sissejuhatus

Varbola vanad rannamoodustised; Varbola pinnavormide kaitseala (805,4 ha) asub Rapla

maakonnas Märjamaa vallas Põlli ja Risu-Suurküla külas. Geoloogilise objektina võeti ala

kaitse alla Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee

25. septembri 1973. aasta otsusega nr 11 „Kohalike tähtsusega geoloogiliste objektide

looduskaitse alla võtmise kohta”.

Olemasoleva ala põhjal kavandatakse moodustada Varbola rannamoodustiste

maastikukaitseala (edaspidi ka kaitseala). Kavandatava kaitseala pindala on 702,9 ha, millest

eraomandis olev maa moodustab 571,2 ha, riigiomandis olev maa 131,5 ha ning

munitsipaalomand 0,2 ha. Piiri muutmise tulemusena väheneb kaitseala pindala 102,5 ha võrra.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku tsoneerida kaitseala kolme vööndisse: Varbola

rannamoodustiste ja Varbola linnuse piiranguvööndisse ning Põlli sihtkaitsevööndisse.

Sihtkaitsevööndisse kavandatakse määrata 45,04 ha eramaad ja 31,14 ha riigimaad. Sellest

varem piiranguvööndis olevat eramaad on 32,86 ha ja riigimaad 30,38 ha, varem kaitseta

eramaad 12,18 ha ja riigimaad 0,76 ha. Kavandatava kaitseala välispiir ja tsoneering on kuvatud

joonisel 1.

Keskkonnaameti hinnangul on ala väärtused säilinud ning jätkuv riiklik kaitse on oluline1.

Uuenenud teabe tõttu vajab ala kaitsekord muutmist, ühtlasi täpsustatakse kaitseala kaitse-

eesmärke, tsoneeringut kui ka välispiiri. Rannamoodustised ei levi vana kaitsekorraga alal

terves ulatuses, mistõttu seal, kus puuduvad ka muud olulised kaitseväärtused, on osaline

välispiiri muutmine vajalik. Kavandatava kaitseala piir kulgeb looduses mööda vähe muutuvaid

objekte, milleks on teed, sihid, liinikoridorid. Alati ei ole selline piiritlemine võimalik, sel juhul

on lähtutud katastriüksuse piiridest, metsa- ja haritava maa piirist. Osaliselt on piiriks ka

mõtteline sirge.

Uue kaitse-eeskirja järgi on kaitseala eesmärk:

1) kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt

väljakujunenud maastikku, maastikuilmet, ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku väärtusega

Varbola linnamäge ja vanu rannamoodustisi ning looduse mitmekesisust;

2) kaitsta kaitsealuseid taime- ja samblikuliike püstkivirikku (Saxifraga adscendens), rohelist

hiidkupart (Buxbaumia viridis) ja serva-kilpsamblikku (Peltigera collina) ning nende

kasvukohti;

3) kaitsta kaitsealust linnuliiki laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku;

3) kaitsta looduse üksikobjekte, milleks on Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi;

4) kaitsta poollooduslikke kooslusi.

Kaitseala tüübi valik

Kaitseala tüübiks on valitud maastikukaitseala2, sest kaitsealal kaitstakse lisaks

rannamoodustistele ka ajaloolis-kultuurilise väärtusega linnust, elustiku mitmekesisust,

1 Looduskaitseseaduse § 91 lg 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS. 2 Looduskaitseseaduse § 28 lg 1.

2

ohustatud liikide elupaiku kui ka poollooduslikke kooslusi ja maastikuilmet – mis kõik on

maastiku olulised komponendid.

3

Joonis 1. Kavandatava kaitseala tsoneering, kuvatud on ka katastriüksuse piirid ja tunnuse numbrid

(Põhikaart: Maa-amet 2022)

4

Hoiuala on mõeldud üksnes looduslike koosluste ja liikide, mitte pinnavormi ja maastiku

kaitseks, mistõttu ei ole hoiuala kaitsekord sobiv. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse

liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi, mistõttu ei sobi vastav tüüp

maastiku kaitseks. Samadel põhjustel ei soovita ala kaitsta üksikobjektina, mis keskendub

üksikutele elementidele, mitte tervikule

2. Väärtused ja ohutegurid

2.1. Pinnavorm, linnus ja maastik

Kaitseala kaitse-eesmärk on tagada väärtuslike pinnavormide ning piirkonnale iseloomuliku ja

väljakujunenud maastiku kaitse. Eesti maastike looduslike liigestuse järgi asub kaitseala Harju

lavamaal. Maastiku kaitsel on oluline rõhuasetus maastiku üldilme säilitamisel. Olemasoleva

kaitstava objekti geoloogilise väärtuse selgitamiseks telliti 2018. a Tartu Ülikooli Ökoloogia ja

Maateaduste Instituudi Geoloogia osakonnalt töö „Eksperthinnang Rapla maakonnas Märjamaa

vallas Risu-Suurküla ja Põlli külas asuva loodusobjekti Varbola vanad rannamoodustised

(Keskkonnaregistri kood KLO1000446) hetkeseisundi kohta geoloogilise objektina ning

vajalikest kaitsemeetmetest” (edaspidi eksperthinnang). Eksperthinnangu koostasid geoloogia

ja geomorfoloogia vanemteadur Tiit Hang (PhD) ja sama osakonna teadur Katrin Lasberg

(PhD). Eksperthinnang viitab, et Varbola vanad rannamoodustised, mis asuvad kaitseala

põhjaosas (joonis 2), on hästi säilinud Läänemere Balti jääpaisjärve pinnavormid, millel on

oluline tähtsus teaduse, geoloogia, loodushariduse ja -turismi seisukohalt, samuti nende

paiknemine koos olulise kaitsealuse arheoloogiamälestisega „Varbola Jaanilinn”. Samuti

nenditakse eksperthinnangus, et kuna kaitsealuste rannamoodustiste hulgas ei ole Varbola

vanade rannamoodustiste analooge, siis on jätkuva kaitse vajadus põhjendatud. Varbola

rannamoodustiste jalamid jäävad kõrgusvahemikku 62–65 m üm, mis selles piirkonnas vastab

Läänemere Balti jääpaisjärve (14000–11700 a.t.) arenguetapile, mil Varbola kõrgend kerkis

esialgu väikse saare või laiuna, mille pindala veetaseme alanedes järjest suurenes ja mille laele

lainetuse tegevuse tagajärjel kujunesid paralleelsetest vallidest koosnevad maasääred. Balti

jääpaisjärve varasema perioodi astang asub linnuse lääne- ja põhjajalamil ning kulgeb sealt

edasi lõunapoole. Kogu ala üldlangus on lõuna suunas. Rannamoodustiste juures on väga

tähtsaks ka nende jalami looduslik seisund ja säilivus, sest selle järgi saab otsustada

rannamoodustiste kujunemise aegse veetaseme üle. Samuti märgitakse eksperthinnangus, et

pinnavormid on oluliseks loodusarhiiviks geoloogilises minevikus toimunud protsesside,

maastike arengu ja ka inimtegevuse taastamisel ja mõistmisel. Eksperthinnangus peetakse

geoloogilist aspekti arvestades oluliseks kaitseala põhjaosa ning nenditakse, et eksperthinnangu

koostajatele ei ole teada argumendid kaitseala lõunapoolse osa kaitse vajaduse kohta.

Keskkonnaamet on arvestanud hinnanguga ning osaliselt vähendanud seetõttu kaitseala ulatust.

Nendes osades, kus loodusväärtused on kompaktsemalt säilinud, jätkatakse riikliku kaitsega.

Kruusa kaevandamisega on olulisemat mõju tekitatud Varbola idasuunalise vallistiku

lõunapoolsel küljel, kus tänaseks paikneb ammendatud, kohati aluspõhjani kaevatud ja osaliselt

taimestunud karjäär. Alal leidub ka väiksemaid, ilmselt käsitsi kaevandatud kruusavõtukohti.

Pinnavormi ohustab enim kaevandus- ja ehitustegevus.

Varbola linnus (Varbola Jaanilinn) on silmapaistev maamärk, mis paikneb ala põhjapoolses

osas. See on Eesti üks suuremaid linnamägesid. Linnusehoovi pindala on u kaks hektarit, koos

valli ja välisjalamiga ulatub suurus aga ligilähedaselt viie hektarini. Linnusevalli kõrgus on selle

siseküljel 2–7 meetrit, valli kogupikkus u 580 meetrit. Varbola linnamäel on erinevatel

aastakümnetel teostatud töödega läbi kaevatud u 1350m² suurune ala. Valdav enamik kogutud

leiumaterjalist on dateeritud 12.–13. sajandisse, kuid esineb ka 10. ja 11. sajandi leide. Kesk-

5

ja uusajal kasutati linnuse õueala matmiseks3. Linnust võib ohustada peamiselt ehitustegevus.

Ala on ühtlasi muinsuskaitse all4.

Joonis 2. Varbola rannamoodustised paiknevad kaitstava ala põhjaosas (Maa-amet: reljeefikaart 2022).

3 V. Gurly. 2021. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Varbola linnamäel (12117; Põlli küla, Märjamaa vald,

Raplamaa) 2019. aastal. Allikas: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-

22939_Ajlg_2019_VedruG_linnus-12117_Raplamaa-Varbola.pdf lk 4. 4 Mälestise registri number kultuurimälestiste registris on 12117.

6

Kaitsealal on maastiku olulisteks komponentideks Varbola linnus ja metsamaa, mille osakaal

on kaitsealal väga kõrge (u 90%). Ala läbib Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee, hiljuti taastati

linnuse ala ning loodi telkimisala külastajatele. Seega on tegu piirkonnaga, mida puudutab

avalik huvi ja kuhu aktiivselt suunatakse külastajaid. Seetõttu ei saa alahinnata maastikuilme

olulisuse aspekti. Maastikuilmet ohustavad enim suurte lankidena tehtud metsaraied, lagedate

alade võsastumine ning ehitustegevus.

2.2. Kaitsealused liigid

Kaitsealal on registreeritud 34 kaitsealust liiki. Kaitse-eesmärgiks olevad liigid tagavad

elupaiga säilimise ka teistele ohustatud liikidele.

Püstkivirik (Saxifraga adscendens) määratakse kaitse-eesmärgiks, sest kõikide

I kaitsekategooria liikide elupaigad on vajalik võtta kaitse alla. Liik on ühtlasi

väljasuremisohus5. Kaasaegsed leiud jäävad Harju- ja Raplamaale. Võrreldes 2008. aastaga

(1242 taime) on Varbola kaitsealal liigi arvukus vähenenud (2020. a 14 taime). Üheaastaste

rohttaimeliikide arvukus võib aastate lõikes suuresti kõikuda. Püstkivirikule sobib paeklibune

pinnas, kus konkurente on vähe. Liigile vajalikud kaitsemeetmed on: puude harvendamine,

võsalõikus ja rohttaimede/sammalde osaline eemaldamine. Püstkiviriku kaitse korraldamise

lähteprintsiip on, et taime kasvukohti tuleb hooldada6. Sihtkaitsevöönd ei taga liigile paremat

kaitset, seetõttu on liigi kasvukoht tsoneeritud piiranguvööndisse, milles uuendusraied on

keelatud.

Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) on I kaitsekategooria ohustatud sammaltaim, kes on

otseselt seotud vanade metsadega. Liik eelistab kasvada varjukates ja suhteliselt niisketes

okaspuu domineerimisega metsades, kus on jämedat pehkinud puitu. Kavandataval kaitsealal

on liigi elupaigana kaardistatud 60,7 ha suurune ala. See hõlmab endas peamiselt vanu metsi

(kuni 150aastased loodusmetsad). Rohelise hiidkupra kaitse korraldamise lähteprintsiip on, et

liigi kasvukohas tuleb tagada metsa looduslik areng. Seega on piirkonnas peamiseks

ohuteguriks raietegevus, millega eemaldatakse sobiv substraat ning muudetakse valgus- ja

niiskustingimusi.

Serva-kilpsamblik (Peltigera collina) on II kaitsekategooria ohustatud samblikuliik, kes

kasvab sammaldunud kividel, kiviaedades ja sammaldunud lehtpuudel, avatud või veidi

varjulistes kasvukohtades. Liik määratakse kaitse-eesmärgiks ning läbi tema kaitstakse ka teisi

alal leiduvaid samblikke, kes vajavad sarnaseid keskkonnatingimusi. Liiki ohustavateks

teguriteks on substraadi eemaldamine või kasvukohas valgustingimuste muutus. Oluline on

hoida asustatud puude ümbrust avatuna ja vähendada teiste puude järelkasvu ja tihedust.

Laiemal ala on siiski oluline säilitada ja soodustada laialehiste puude kasvu.

Laanepüü (Bonasa bonasia) on III kaitsekategooria ohustatud7 linnuliik, kes väldib elupaigana

alla 30aastaseid metsi. Üldiselt asustab laanepüü väga erinevaid metsatüüpe, eelistatud

elupaigaks on tiheda kuuse-alusmetsaga niisked segametsad. Linnuatlase8 järgi on laanepüü

koond-asustustiheduseks 0,4 paari km2 kohta. Kavandataval kaitsealal leiti9 2021. aastal

5 Eesti looduse infosüsteem. Liikide ohustatuse hindamine 2017. aastal. 6 Püstkiviriku kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 28.06.2021 käskkirjaga nr

1-2/21/3. 7 Liikide ohustatuse hindamine 2019. aastal. Eesti Looduse Infosüsteem. 8 Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad) 2018. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti

Ornitoloogiaühing, Tartu. 557 lk. Lk 78 ja 79. 9 Clanga OÜ, Renno Nellis. 2021. Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala linnustiku inventuur 2021. aastal.

Lk 4.

7

11 paari laanepüüsid, mis teeb ala keskmiseks asustustiheduseks 2,4 paari/km2 metsamaa kohta.

Eksperdi hinnangul on see Eestis mõistes väga kõrge asustustihedus. Liiki ohustab raietegevus,

mille tõttu suureneb noorte metsade osakaal, mida liik elupaigana väldib.

Lisaks on alal registreeritud järgmised liigid: harilik kopsusamblik, harilik neersmblik, kääv-

neersamblik, väike nõgisamblik, ruske nuisamblik, lumi-nuisamblik, pruun raunjalg, raudkull,

hiireviu, öösorr, õõnetuvi, rukkirääk, valgeselg-kirjurähn, väike-kirjurähn, musträhn,

lõopistrik, väike-kärbsenäpp, värbkakk, punaselg-õgija, nõmmelõoke, laanerähn, hallpea-rähn,

händkakk, teder, hoburästas, kaunis kuldking, pruunikas pesajuur, jumalakäpp ja kroonliudik.

Keskkonnaamet rakendab meetmeid, mis on vajalikud kaitsealuste liikide isendite

kaitseks10 sõltumata sellest, kas liigid on loetletud kaitse-eesmärkidena.

2.3. Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi

Varbola linnuse tammed11 on võetud kaitse alla üksikobjektina (üksikpuu), kuigi piirkonnas

on tammesid rohkem ning varasemalt on kaitstud puudesalu12. Tammed asuvad Varbola

maalinna juures Rapla-Varbola tee ääres. Tammed on esindusliku vanuse ja jämedusega,

pakuvad ohustatud liikidele kasvukohta. Tammesid võib ohustada raie ja ehitustegevus, samuti

võsa kasv, mis küündib alumiste oksteni. Kaitsealal on vajalik tegevusi suunata selliselt, et puud

ei saaks kahjustada.

Varbola ohvrikivi on nii kaitstav looduse üksikobjekt13 kui ka muinsuskaitsealune14 objekt.

Kivi ümbermõõt on 15,4 m ning kõrgus 2,9 m, kivil on lohud (ohvrilohud). Ohuteguriks on

raied lähipiirkonnas, mis muudavad ala maastikuilmet. Samuti on ohuteguriks ehitustegevus,

mis kahjustab objekti või rikub selle ilmet ja ümbrust. Rändrahnude puhul on oluline arvestada,

et üldjuhul ei kaitsta ainult rahnu geoloogilist väärtust, vaid ka rahnul olevaid kooslusi

(samblad, samblikud, sõnajalad).

Edaspidi säilivad Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi keskkonnaregistris

üksikobjektidena, nende kaitsel lähtutakse Varbola linnuse piiranguvööndi kaitsekorrast.

2.4. Metsad

Metsamaa moodustab kaitseala pindalast enamiku ehk 90%. Kasvukohatüübilt on kaitseala

metsad peamiselt (92% ulatuses) laane- ja loometsad. Laanemetsi jääb sinilille

kasvukohatüübina kaitsealale u 230 ha ning loometsi kastikuloo kasvukohatüübina u 240 ha

ulatuses. Loometsad on vähese levikuga, moodustades Eesti metsadest umbes 3%. Haruldased

on need ka Euroopas15. Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduses on näha, et valdav osa

kaitseala maa-alast on märgitud metsamaana.

10 Looduskaitseseaduse § 55. 11 Keskkonnaregistri kood KLO4000813. 12 Rapla rajooni RSN Täitevkomitee 24.11.1981. a otsus nr 268.

https://eelis.ee/default.aspx?state=5;1284447618;est;eelisand;;&comp=objresult=dok&obj_id=33. 13 Keskkonnaregistri kood KLO4000966. 14 Mälestise registri number kultuurimälestiste registris on 12118. 15 Eesti Loodus. NR. 2012/12. Kuidas kaitsta väärtuslikke loometsi?

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudised299.html.

8

Joonis 3. Kavandataval kaitsealal kaitstakse lisaks pinnavormile ka elustiku mitmekesisust,

millele viitavad erinevad värvid ortofotol. Punasega alad on nt I kaitsekategooria liikide

elupaigad (Maa-amet 2022; Keskkonnaagentuur 2022).

9

Kaitseala metsad on tugevasti majandatud, väärtuslike looduskooslustena on säilinud väiksem

osa. Piret Kiristaja 2011. a koostatud töös „Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala metsade

inventuur ja eksperthinnang kaitsekorrale” märgiti, et kaitseala metsakooslused ei oma

intensiivse majandamise tõttu enam iseseisvalt kõrget loodusväärtust ning kogu kaitseala

soovitati määrata piiranguvööndisse. Tugevale raiemõjule viitab ka Clanga OÜ 2021. a töö

„Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala linnustiku inventuur 2021. aastal”. 2021. a sügisel

teostatud täiendavate uuringute käigus on siiski leitud ohustatud liigi rohelise hiidkupra säilinud

kasvukohti.

Kaitsealal on enim männikuid, neist 62% kuuluvad arenguklassi valmivad või küpsed metsad.

See tähendab, et lähema 10 aasta jooksul on võimalus neid puistuid raiuda. Kuuse enamusega

puistuid on u 140 ha, millest valmivaid ja küpseid metsi on 50%. Kaasikuid on 82 ha ning neist

valmivaid ja küpseid metsi 38%. Seega on kaitseala kolme valdava peapuuliigi puistute osas

kokku valmivaid või küpseid metsi u 250 ha (kogu kaitseala metsamaast u 46%), mida võib

lähima 10 aasta jooksul raiuda. Arvestades, et üsna suur osa metsadest on või saab lähema 10

aasta jooksul (46%) või 20 aasta pärast (12%) raieküpseks, on võimalik kaitsealal metsade raiet

aeglustada raielankide suuruse piiramise ja tingimuste täpsustamisega, millal loetakse lank

uuenenuks. Vastasel juhul on lähima kümne aasta jooksul enamus kaitseala metsadest

majandatud, millel on oluline mõju ala maastikuilmele kui ka piirkonna liikide mitmekesisuse

säilimisele (joonis 4).

Joonis 4. Piiranguteta raie ei taga kaitseala metsade vanuselist mitmekesisust ja tasakaalustatud

keskkonnakasutust, sest uuenevate lankide/noorte metsade osakaal moodustaks

lähikümnenditel üle 70% alast.

Kaitsealal on registreeritud kaks metsa vääriselupaika16. Riigimaadel vääriselupaigas metsa ei

raiuta ning surnud ja lamapuitu ei eemaldata. Üks vääriselupaik kattub I kaitsekategooria liigi

elupaigaga ning teine asub uuendusraie keeluga piiranguvööndis, seega on planeeritud head

tingimused väärtuste säilimiseks.

Kaitseala metsade ohutegurid on suured langid, kiire ja drastiline maastikupildi muutus.

16 Keskkonnaregistri koodid 205573 ja 210973.

33%

23%

14%

30%

Hinnanguline jaotus küpsuse järgi

Lage/Noor

Keskealine

Valmiv

Küps

10

Varbola linnuse piiranguvööndisse jäävad metsad omavad tähtsust kultuurilise väärtusega

objekti ja puhkeala väärtuse hoidjana, haruldaste ja ohustatud liikude elupaikadena ning

maastikuilme säilitajana. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndi metsade kaitse eesmärk on

maastikuilme ja looduse mitmekesisuse säilitamine.

2.5. Poollooduslikud kooslused

Keskkonnaregistri andmetel on poollooduslike koosluste pindala kaitsealal 5,4 ha.

Poollooduslikud kooslused on liigirikkad rohumaad, mis on kujunenud pikaaegse mõõduka

karjatamise ja niitmise tulemusena. Hoolduse lakkamisel niidud võsastuvad, neile omane

liigikoosseis muutub ja liigirikkus väheneb. Poollooduslike koosluste rohttaimestik on

mitmekesine, mis loob head tingimused ka teistele elustikurühmadele ehk suurendab üldist

maastiku elustikumitmekesisust.

Lisaks hooldamise lõppemisel tekkinud võsastumisele ohustab poollooduslikke kooslusi nende

kündmine, väetamine või liigikoosseisu muutmine, mille tagajärjel kooslus hävib. Kündmine

hävitab kogu rohurinde. Väetamine ja heintaimede külvamine soodustab kiirema- ja

suuremakasvuliste rohttaimede arengut. Väiksema ja aeglasema kasvuga taimed kaovad

kooslusest, sest jäävad valgus- ja toitainetele konkureerides suurtele alla. Seetõttu väheneb

oluliselt koosluse liigirikkus ning tegemist ei ole enam poolloodusliku kooslusega. Oluliseks

ohuteguriks on muutnud ka väärtuslike rohumaade metsastamine, millega valgusnõudlikumad

liigid pikapeale kaovad.

Kaitsealal leidub ka pärandkultuuri objektidena ära märgitud talukohti ja kiviaedu.

3. Peamiste muudatuste kokkuvõte

3.1. Kaitseala piir ja tsoneering

Kavandatavale kaitsealale plaanitakse liita kõrge looduskaitselise või teadusliku väärtuse tõttu

rannamoodustiste seni kaitsmata osad. Laiendamine puudutaks Jaagu (50401:005:0362),

Aaviku-Selja (50401:005:0032), Selja (50401:005:0031) ja Kuusiku katastriüksust

(50401:005:0280). I ja II kaitsekategooria ohustatud liikide ning üksikobjektide tõttu

kavandatakse laiendada kaitseala Vältametsa (50401:005:0051), Koolma (50401:005:0049),

Vardi metskond 25 (50401:005:0012) ja Rapla-Varbola tee katastriüksusel (50401:005:0010).

Kaitse alt arvatakse välja kultuurkooslused Kändla (50401:005:0163), Sepapõllu

(50401:001:1254) ja Külari (50401:005:1142) katastriüksusel. Samuti ei kavandata kaitset

jätkata seal, kus vanad rannamoodustised puuduvad, metsad on suurel alal uuendatud, puudub

huvi rohumaid hooldada ning paiksed kaitsealused liigid puuduvad: Pääse (50401:005:0580),

Metsaotsa (50401:005:0043), Neo (50401:005:0591), Keldrimäe (50401:005:0400),

Oitmametsa (50401:005:0780), Linnamäe (50401:005:1070), Kablima (50401:005:0052).

Põldepere katastriüksus (50401:005:0001), Oitma (50401:005:0670), Vana-Mikumetsa

(50401:005:1120) ja Lepiku (50401:005:0035). Väiksemaid piirikorrigeerimisi ei ole

väljatöötamise kavatsuses detailselt kirjeldatud.

Põlli sihtkaitsevööndisse on tervikuna kavandatud järgmised katastriüksused: Vardi metskond

201 (50401:005:0210), Terava (50401:005:0095), Uuetoa (50401:005:0463). Osaliselt on

vööndisse kavandatud: Koolma (50401:005:0049), Vältametsa (50401:005:0051), Saueaugu

(50401:005:0330), Pollilandi (50401:005:0740), Kivinuka (50401:005:0176) ja Karukametsa

(50401:005:0661).

11

Varbola linnuse piiranguvööndisse on tervikuna kavandatud Vardi metskond 26

(50401:005:0013) ning osaliselt Vardi metskond 25 (50401:005:0012), 20141 Rapla-Varbola

tee (50401:005:0010).

Muus osas jäävad katastriüksused Varbola rannamoodustiste piiranguvööndisse.

3.2. Metsamajandamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord

piiranguvööndis

Plaanitav kaitsekord

sihtkaitsevööndis

Kaitseala valitseja nõusolekul on

lubatud uuendusraie, kusjuures

lageraie on lubatud langi

pindalaga kuni 2 ha ja laiusega

kuni 30 m ning turberaie langi

pindalaga kuni 5 ha17

Kaitseala valitseja nõusolekul on

lubatud puhtpuistute

kujundamine ja energiapuistute

rajamine.

Varbola linnuse piiranguvööndis

on uuendusraie keelatud.

Varbola rannamoodustiste

piiranguvööndis on kaitseala

valitseja nõusolekul lubatud:

1) aegjärkne ja häilraie langi

pindalaga kuni kaks hektarit.

2) lageraie kuusikus langi

pindalaga kuni 0,5 ha ja lageraie

hall-lepikus langi pindalaga kuni 1

ha, kui hall-lepa või kuuse

koosseisu kordaja on suurem kui

70% ning lage- ja turberaie

kuusikus ei ole lubatud kõrvuti

paiknevatel eraldistel.

Elustiku mitmekesisuse

säilitamiseks tuleb raiel, v.a hall-

lepikutes, ühe hektari kohta jätta

alles vähemalt 20 tihumeetrit

kasvavaid puid või nende säilinud

püstiseisvaid osi, mis ei kuulu

koristamisele ja jäävad metsa

alatiseks. Elustiku mitmekesisuse

tagamiseks alles jäetavad puud

valitakse eri puuliikide esimese

rinde suurima diameetriga puude

hulgast, eelistades kõvalehtpuid,

kuuski, mände ja haabasid, samuti

eritunnustega, nagu

põlemisjälgede, õõnsuste,

tuuleluudade või suurte okstega

puid.

Keelatud on puhtpuistute

kujundamine ja energiapuistute

rajamine.

Keelatud on puidu kokku- ja

väljavedu külmumata pinnaselt.

Kaitseala valitseja võib seda

lubada, kui pinnas seda võimaldab.

Lank loetakse uuenenuks, kui

puistu keskmine kõrgus on 2 m.

Sihtkaitsevööndis on

majandustegevus, sh

metsamajandamine,

keelatud.

17 Looduskaitseseaduse § 91 lg 13.

12

Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse,

uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi

vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse18. Kavandataval kaitsealal

täpsustatakse metsaseadusest tulenevaid piiranguid, et tagada erinevate väärtuste selgem ja

tõhusam kaitse. Kaitsekorda muutmata on ligi 800 ha suurusel metsa-alal metsade vanuseline

jaotus lähikümnenditel noorte metsade poole liialt kaldu.

Varbola linnuse piiranguvööndis säilitatakse vana metsa ning soodustatakse laialehiste puude

kasvu. Vööndis on lubatud üksnes valik-, kujundus- ja hooldusraied. Kujundusraiet tehakse

kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi

kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi

säilitamiseks ja parandamiseks. Varbola linnuse piiranguvööndisse jäävad looduse

üksikobjektid, kaitsealuste liikide kasvukohad kui ka telkimisala. Metsa majandamine valik- ja

kujundusraiega tagab kaitsealustele liikidele sobilikud valgustingimused ja substraadi tekke,

samuti tagab see ala külastajatele esteetilisema maastikuilme.

Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis on kavas säilitada uuendusraie teostamise

võimalus, kuid mööndusel, et raiet tehakse väiksemas mahus ning langiga piirnev ala on

uuenenud. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndi metsades on kaardistatud erinevaid

kaitsealuseid liike, keda raietegevus mõjutab. Nt laanepüü, kes on varasemalt olnud soodsas

seisundis, on nüüd ohustatud liik, samamoodi laanerähn. Järelikult ei ole olnud senised

kaitsemeetmed metsaliikide kaitsel piisavalt tõhusad. Raietingimusi on vajalik muuta, et leida

parem tasakaal metsade jätkusuutlikul majandamisel. Raie intensiivsuse alandamisega

tagatakse loodusliku mitmekesisuse säilimine, sest siis on metsade vanuseline jaotus ühtlasem,

mis tagab eri liigirühmadele sobiliku elukeskkonna.

Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel, välja arvatud hall-lepikutes, hektari kohta

alles vähemalt 20 tihumeetrit puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu

koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Ilma vana metsata kaovad loodusest need liigid, kes

sõltuvad vanast lagupuidust, tüügastest, õõnsustest jms struktuurielementidest. Raievõtted

majandus- ja piiranguvööndi metsades ei ole olnud säästvad, sest mitmed elustiku

mitmekesisuse näitajad on Eestis kehvemad kui varem. Ohustatud liikide punane nimestiku

järgi on tänaseks 30% Eesti torikseentest ohustatud. 2008. aastal oli ohustatud liikide nimekirjas

27 torikseeneliiki, 2018. aasta seisuga on see arv 58. Peamine põhjus on selles, et metsades

puudub sobiv substraat, millel kasvada. Tüügaste ja lamapuidu suurem säilitamine aitab kaasa

rohelise hiidkupra levikule ning rähnilistele, kes toituvad surnud puudes elavatest putukatest ja

nende vastsetest. Sobilikum variant on säilitada säilikpuid grupiti, mitte pillatult.

Puhtpuistud ning lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed, haigustele vastuvõtlikumad ja

loodusele mitteomased. Kaitseala funktsioon on looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega

peavad metsades kasvama kodumaised liigid ja mets peab olema mitmekesine.

Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib seda

lubada, kui pinnas seda võimaldab. Pinnase kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja

kahjustab maapinna elustikku.

18 Metsaseaduse § 2 lg 2.

13

Lank arvestatakse uuenenuks, kui puistu keskmine kõrgus on 2 m. Kavandatava kaitseala

eesmärgiks on säilitada maastikku ja selle ilmet. Piirkonna metsi on majandatud turberaietega

(kuni 5 ha). Et metsad uuenevad aeglaselt, on tekkinud üle kümne hektari suurusi alasid, kus

puistu kõrguskasv on nii väike, et ala meenutab lageala. Kaitsealal on oluline puhkemajanduslik

roll, kaitsealal on telkimisala ja seda läbib matkatee. Puhkajad eelistavad matkata aladel, kus

lagealade osakaal on väikene ning on säilinud ka vana metsa.

3.3. Ehitustegevus, maaparandussüsteemide rajamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord

piiranguvööndis

Plaanitav kaitsekord

sihtkaitsevööndis

Kaitseala valitseja nõusolekul on

ehitise püstitamine ja

maaparandussüsteemide rajamine

lubatud.

Varbola linnuse piiranguvööndis

on kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud rajatise püstitamine.

Varbola rannamoodustiste

piiranguvööndis on kaitseala

valitseja nõusolekul lubatud ehitise

püstitamine.

Maaparandussüsteemi rajamine on

keelatud.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

rajatiste püstitamine

kaitseala tarbeks ning

olemasolevate rajatiste

hooldustööd.

Maaparandussüsteemi

rajamine on keelatud.

Ehitustegevus on lubatud juhul, kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Arvestades, et

Varbola linnuse piiranguvööndis asuv linnus on kaitseala peamine külastusobjekt, siis on selles

vööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks (nt

infotahvlite ja kaitseala tähistuse ning linnusega seonduvate rajatiste paigaldus jms). Varbola

rannamoodustiste piiranguvöönd on suur ala ning seal on võimalusi uusi hooneid rajada

selliselt, et ala väärtused ei saa kahjustada. Kaitseala valitseja hindab ehitustegevuse sobivust

planeeritud piirkonda ja vajadusel seab täiendavaid tingimusi loa kooskõlastamiseks (eeskätt

maatulundusmaal). Olemasolevate ehitiste lähedusse ehk õuealadele ehitamist üldiselt

lubatakse, sest sellega ei mõjutata enam ala üldmuljet ja väärtusi olulisel määral. Kaitseala

seisukohalt on oluline säilitada rannamoodustisi, väljakujunenud metsamaad ning

poollooduslikke kooslusi. Vajalik on vältida kaevetöid, mis rikuvad ala maastikku, pinnavorme

ja nende teaduslikku väärtust.

Kaitsealale jäävaid olemasolevaid teid ja kraave käsitletakse ehitistena ning olemasolevate

ehitiste hooldamine on kaitsealal lubatud. Põlli sihtkaitsevöönd kattub liinirajatisega, mille

hooldamist sihtkaitsevöönd ei takista. Lubatud on ka uue liinirajatise rajamine vana liinirajatise

asendamiseks.

Uue maaparandussüsteemi rajamine on kaitsealal keelatud. Alale jäävad valdavalt kuivad või

parasniisked kasvukohatüübid. Märjemaid metsi paikneb kaitseala lõunaosas, mille elustikku

täiendav kuivendamine kahjustaks. Olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist

kavandatav kaitseala ei mõjuta.

3.4. Maavara kaevandamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord

piiranguvööndis

Plaanitav

kaitsekord

sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on maavara

kaevandamine lubatud.

Maavara kaevandamine

on keelatud.

Maavara

kaevandamine on

keelatud.

14

Maavara kaevandamine ehk maastiku ja elustiku oluline kahjustamine on vastuolus ala kaitse-

eesmärkidega ning on seetõttu keelatud. Maapõueseadus19 lubab kinnisasja omanikul talle

kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata näiteks kivimit või setendit isiklikus

majapidamises kasutamise eesmärgil ning seda ei käsitleta maavara kaevandamisena.

Arheoloogilisi kaevetöid kooskõlastatud kirja alusel ei käsitleta samuti maavara

kaevandamisena.

3.5. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetiste kasutamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord

piiranguvööndis

Plaanitav

kaitsekord

sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud

biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise

kasutamine.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja

väetise kasutamine.

Biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja

väetise kasutamine on

lubatud õuemaal.

Sihtkaitsevööndis on

majandustegevus ja

loodusvarade

kasutamine keelatud.

Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on kaitseala piiranguvööndi looduslikes ja

poollooduslikes biotoopides kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Piiranguvööndis saab

kaitseala valitseja lubada kasutada herbitsiide invasiivse võõrtaime tõrjeks. Kaitseala välispiiri

läheduses on registreeritud Sosnovski karuputke taimi. Kui keemilised ühendid ei ohusta

looduse mitmekesisust olulisel määral, siis võib kaitseala valitseja nende kasutamist põllumaal

lubada. Õuemaad on tugevalt inimese poolt mõjutatud, mistõttu neid alasid ei loeta looduslikeks

või poollooduslikeks biotoopideks.

Meetmetega hoitakse ära keemiliste ainete sattumine loodusesse, kui see võib olla ohustatud

liikidele kahjuliku toimega. Põllulindude arvukus on Euroopas languses.

3.6. Jahipidamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord piiranguvööndis ja

sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on jahipidamine

lubatud.

Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud

jaht laanepüüle.

Kaitsealal on jahipidamine lubatud, v.a jaht laanepüüle, kes on ala kaitse-eesmärgiks.

Maaspesitsejatele on osad ulukid ohuteguriks, mistõttu ei ole vajalik nende küttimist keelata.

Piirang ei mõjuta jahipidamist olulisel määral, sest laanepüüle otsest jahti ei peeta20.

Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punkti 10 järgi ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. Lisasöötmist kaitsealadel üldjuhul ei lubata, põhjendatud

juhtudel on võimalik tegevust lubada.

19 § 95 lõige 1. 20 https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2022/01/jahiulukite_kuttimine_eestis_2020_2021_jahihooajal.pdf.

15

3.8. Telkimine, lõkketegemine, rahvaürituste korraldamine ja sõidukiga sõitmine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord piiranguvööndis ja

sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud

telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse

korraldamine selleks ettevalmistamata ja

kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud

sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine.

Kaitseala valitseja nõusolekut ei ole vaja küsida

liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja

maatulundusmaal metsamajandustöödeks või

põllumajandustöödeks.

Kaitsealal on lubatud:

1) telkimine;

2) lõkketegemine õuemaal ja ettevalmistatud

kohas, muudel juhtudel on lõkke tegemine

lubatud kaitseala valitseja nõusolekul;

3) rahvaürituste korraldamine, kusjuures üle

50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks

ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt

tähistamata kohas on lubatud kaitseala

valitseja nõusolekul;

4) piiranguvööndis jalgrattaga sõitmine kogu

alal ja sihtkaitsevööndis jalgrattaga sõitmine

teedel ja radadel;

5) sõidukiga sõitmine teedel. Väljaspool teid

on sõidukiga sõitmine ja maastikusõidukiga

sõitmine on lubatud vaid järelevalve- ja

päästetöödel, metsa- ja põllumajandustöödel,

kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega

seotud töödel, liinirajatiste hooldustöödel ning

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel. Ürituste korraldamise

eesmärgil on piiranguvööndis lubatud

mootorsõidukiga liikumine väljaspool teid

rahvaürituse korraldamiseks.

Telkimine ei kahjusta kavandatava kaitseala kaitse-eesmärke. Alal paikneb spetsiaalne taristu

telkimiseks, muus osas võivad peatuda üksikud matkajad, millega väärtusi ei kahjustata.

Lõkketegemine on lubatud õuemaal ja ettevalmistatud kohas, muudel juhtudel kaitseala

valitseja nõusolekul. Eesmärk on vähendada tulekahju tõenäosust piirkonnas, kus paikneb

olulisi kaitseväärtusi.

Varbola linnuse territoorium, telkimisala ja Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee lõik

kavandataval kaitsealal on ettevalmistatud kohad, kus rahvaürituse läbiviimine on lubatud.

Teistel aladel on tegevus samuti lubatud, samas on vajalik arvestada, et üle 50 osalejaga

üritustel ettevalmistamata kohas on vajalik tegevus kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Sel

juhul on võimalik inimesi vajadusel suunata, et vältida nt pinnasekahjustusi tundlikumal alal.

Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal)

telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja

36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korraga.

Jalgrattaga sõitmine sihtkaitsevööndis on lubatud teedel ja radadel. Piiranguvööndis on

jalgrattaga sõitmine lubatud ka väljaspool teid ja radu, sest kaitsealal puudub jalgratturite surve

maastikule ja elusloodusele.

Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või

liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele

kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et

maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st

16

jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole

mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane

liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige

toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud

ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või

muud sellised tegevused). Muudel juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning

metsamajandus- ja põllumajandustöödel. Ürituste korraldamise eesmärgil on piiranguvööndis

lubatud mootorsõidukiga liikumine väljaspool teid rahvaürituse korraldamiseks. Muudel

tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab tõenäoliselt ala taimkatet

ja seeläbi maastikuilmet.

Inimeste viibimisele kaitsealal ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamisele

kavandataval kaitsealal piiranguid ei seata.

Kaitsealal ei esine veekogusid, seega kalapüüki, veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmist

ning ujuvvahendiga sõitmist ei reguleerita. Samuti ei esine alal adru ja pilliroo varumiskohti.

Üldised kitsendused kaitsealal, mis tulenevad looduskaitseseaduse §-st 14, jäävad endiseks.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja

sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja

üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,

anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui

viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada

ehitusteatist.

4. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud

Esimeste kirjade väljasaatmise järgselt on uute inventuuride käigus selgunud teadmiste tõttu

kaitseala kaitsekorraga seotud asjaolud muutunud ning varasemaid seisukohti on kohati

muudetud.

Arvamuse esitaja nimi

ja seos eelnõuga

Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus

Transpordiamet

Nõustutakse VTK sisuga ning

ettepanekuga muuta kaitseala piire

moel, mis hõlmaks riigi

kõrvalmaanteed 20141 Rapla-Varbola

katastriüksust Varbola ohvrikivi ja

tammeallee piirkonnas. Palutakse

arvestada ameti kohustustega

korraldada riigimaanteedel teemaa- ja

tee kaitsevööndi ulatuses teehoidu (sh

ehitus-, remont- ja hooldustööd, EhS §

71 lg 1 ning majandusja taristuministri

määruse nr 102 alusel).

Võetud teadmiseks.

Keskkonnainspektsioon

(nüüd Keskkonnaamet)

1) Ettepanek lisada lageraie ja turberaie

tegemisel tingimus, et vastavad

raielangid ei tohi piirneda. 2) Lisada

lageraie ja turberaie tegemise

tingimuseks, et eelnev lank on

uuenenud ja puude keskmine kõrgus on

metsaseadusest tulenevatest normidest

suurem, nt 5 m. 3) Biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja väetiste

kasutamine olgu selgemalt ja lihtsamalt

1) Uuendusraiet puudutavaid sätteid on

täpsustatud. 2) Nõustutakse osaliselt, lank on

uuenenud, kui puude keskmine kõrgus on

metsaseadusest tulenevatest normidest suurem

ehk 2 meetrit. 3) Sätte sõnastust on muudetud.

4) Sätte sõnatust on muudetud.

17

kirjeldatud. 4) Punktis 3.8

planeeritakse lubada sõidukitega

sõitmist väljaspool teid kaitse-

eeskirjaga lubatud tegevustel, mis

laiendab sõidukitega väljaspool teid

sõitmise võimaluse kõigi kaitse-

eeskirjaga lubatavate tegevuste

läbiviimiseks.

Riigimetsa

Majandamise Keskus

1) Ettepanek lubada Varbola linnuse

piiranguvööndis sanitaarraiet. Samuti

tehakse ettepanek, et kaitsealal peaksid

olema lubatud metsakaitseekspertiisi

alusel ka suuremad lageraielangid.

2) Tehakse ettepanek lageraie

pindalapiirangu osas, et võiks olla 1 ha

ning et turberaie pindalapiirang võiks

jääda 5 ha. Samuti tehakse ettepanek, et

aegjärkraietel võiks täiuse alampiiriks

jääda 0,3, sest tavapraktikas jäetakse

täius alati mõnevõrra kõrgemaks.

3) Ettepanek reguleerida ainult

metsamaterjali kokkuvedu ning

selliselt, et keelatud oleks kokkuveo

käigus pinnast kahjustada.

1) Sanitaarraiet looduskaitseseadus

piiranguvööndis ei reguleeri. 2) KeA hinnangul

ei ole võimalik raieid planeerida ettepanku järgi,

sest sellega kahjustataks kavandatavaid kaitse-

eesmärke. 3) KeA lähtub LKS sõnastusest ja

väljakujunenud praktikast.

MTÜ Eesti Metsa

Abiks

1) Uuendus- ja aegjärkse raie lubamine

on otseses vastuolus kaitse-

eesmärkidega. 2) Esitatakse vastuväide

piiranguvööndi moodustamisele ja

rõhutatakse sihtkaitsevööndi

moodustamise vajalikkust aladel, kuhu

senise väljatöötamiskavatsuse

seletuskirja järgi on plaanitud

moodustada piiranguvöönd (st kogu

kaitsealal). 3) Viidatakse Eesti kiirele

metsade kadumisele ning rõhutatakse,

et Eesti võiks teha tõhusaid pingutusi

oma looduse kaitsmisel. 4) Lisada

kaitse-eesmärkideks Natura elupaigad

6280*, 6510 ja 7230. 5) Juhitakse

tähelepanu, et VTK vajab täiendamist,

pealkirja järgi peaks selle sisuks olema

võrdlus senise ja uue kaitse-eeskirja

vahel. 6) Tehakse ettepanek, et

aegjärkse raie pindalapiirangud oleksid

sarnased lageraie piirangutega, kuna

puistutes, kus esimese rinde täius on

44% ja vähem, ei ole aegjärksel raiel ja

lageraiel mingeid erinevusi. Lisaks küsimus, kas enne

Keskkonnainspektsiooni kirjas

kirjeldatud raiet peab järelkasv olema.

1) KeA on täpsustanud metsade majandamise

tingimusi, millega tagatakse kaitse-eesmärkide

kaitse 2) Kaitseala tsoneeringut on täpsustatud

vastavalt väärtuste paiknevusele ja liikide

ökoloogilistele vajadustele. 3) Kaitseala

kaitsekord on kavandatud selliselt, et ohustatud

liigid oleksid tõhusamalt kaitstud.

4) Loodusdirektiivi sõnastusega elupaikade

nimetamine kaitse-eesmärkideks ei ole

põhjendatud, kuna ala ei kuulu Natura 2000

võrgustiku alade hulka. 5) Täpsustatakse, et alal

senist kaitse-eeskirja ei olegi, kuna ala on kaitse

alla võetud ajal, mil alale kaitseala põhist kaitse-

eeskirja ei tehtud. 6) Tuginedes

Keskkonnaministeeriumi 2018. aastal antud

tõlgendusele: aegjärkse raie I järgu kohta antud

situatsioonis (ühe ja ainukese raiega lagedaks)

peab turberaie tegemiseks ühe võttega olemas

olema nõutav uuendus. Sellest tulenevalt ei pea

KeA vajalikuks panna aegjärksele raiele

analoogseid piiranguid lageraiega.

Advokaadibüroo

NOVE (klientideks

Palumetsa OÜ,

Tornator Eesti OÜ,

Lemeks AS ja Landeker

OÜ, Metsamaahalduse

AS)

Esimene kiri: 1) Maastikukaitseala

loomine on ebaõige vahend taotletud

kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

2) Kavandatav maastikukaitsealana

kaitstav maastik ei ole tervikuna

sedavõrd eriline, et see õigustaks

maastikukaitseala loomist ‒ sedavõrd

Esimese kirja vastus: 1) KeA on veendunud, et

maastikukaitseala loomine on antud piirkonna

maastiku kaitseks ainuõige vahend.

2) Arvestades klientide kinnistutel metsade

majandatuse seisu, loodusväärtuste esinemist,

sekundaarse puistu olemasolu ning kinnistute

paiknemist kaitsealal üldiselt, tehakse ettepanek

18

intensiivsete omandipõhiõiguste

piirangute loomine ei ole põhjendatud.

3) Metsamajandamisele täiendavate

piirangute ettenägemine on ebaõige ja

ebaproportsionaalne vahend Varbola

vanade pinnamoodustiste kaitseks.

4) Varbola VTK rikub klientide

õiguspärase ootuse põhimõtet.

5) Varbola VTK-s ei ole hinnatud

majanduslikke mõjusid maaomanikele

– Varbola kavandatav kaitsekord on

sisuliselt metsanduslikult

ebaproportsionaalne ja vastuolus

kaasaegse metsamajandamise

aluspõhimõtetega. 6) Varbola kaitseala

kehtestamine toob kaasa klientide

investeeringute sundvõõrandamise

majanduslike kriteeriumite alusel –

need tuleb riigil hüvitada. 7) Kirjas

käsitletud küsimustes soovitakse

pidada avalikku arutelu.

Teine kiri: Sisuliselt sama, ainult selle

erinevusega, et soovitakse lisaks ka

Saula katastriüksuse väljaarvamist.

Jätkuvalt soovitakse ka Sarapiku ja

Risti katastriüksuse väljaarvamist.

Saadakse aru Mäeotsa katastriüksuse

kaitsealale jäämisest, kuid mööndakse,

et riigil peaks olema

hüvitamiskohustus Mäeotsa

katastriüksusel olevate

looduskaitseliste piirangute tõttu, kuna

õiguslik positsioon ei võimalda enam

rahalise väärtustega asja mõistlikku

majanduslikku kasutamist.

klientide osade katastriüksuste väljaarvamiseks

kaitsealalt (tervikuna Pääse, Metsaotsa,

Keldrimäe, Linnamäe, Oitmametsa ja Kablima).

3) Metsa maastikuilme säilimise tagavadki

väiksemamahulised raied, st ei teki suuri

lagealasid korraga maastikku. Kui korraga

maastikku suuri lagealasid üksteisele suhteliselt

lähestikku teha, siis on valdav maastikupilt

ikkagi lage ning sellisel juhul ei saa väita, et

maastikuilme pole muutunud ja on jätkuvalt

valdavalt metsane. Kui aga aeglustada raiete

tegemist sellega, et korraga ei teki nii kiiresti ja

suuri lagealasid nagu siiani on olnud võimalik

teha, siis säilib visuaalne pool rohkem metsasena,

mis ongi maastikuilme säilimise mõte antud

kaitsealal. 4) Varbola kaitseala näol on tegu vana

kaitsekorraga ehk uuendamata kaitsekorraga

alaga, mis vajab uuendamist lähtuvalt seadusega

pandud kohustusest: LKS § 91 lg 1 ütleb, et enne

käesoleva seaduse jõustumist moodustatud

kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks

kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad

kehtima kuni käesoleva seaduse alusel

kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või

kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte

kauemaks kui 2023. aasta 1. maini. Seega ei

saanud klientidel olla õiguspärast ootust, et kõik

jääb samamoodi kestma, kui on teada, et tegu on

vana kaitsekorraga alaga, mille kohta on LKS-is

viide uue kaitse-eeskirja kinnitamise võimaluse

kohta. Arvestades LKS-i loogikat, tehakse

kaitse-eeskirjaga kaitsealadel leevendusi, kuna

LKS § 31 lõike 2 sõnastus on, et kui kaitse-

eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis

keelatud mitmed tegevused, muuhulgas ka

uuendusraie. 5) Mitte majandatavatest puistutest

saame rääkida siis, kui uuendusraie on kaitsealal

täielikult keelatud. Antud juhul see nii ei ole,

mistõttu jäävad arusaamatuks need põhjendused,

miks ikkagi täpselt peavad sama suured

võimalused raie tegemiseks jätkuma.

6) Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr

242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava

kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute

menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel

loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja

väärtuse määramise kord ja alused” mõistes

esindatavate klientide kinnistud siia alla ei kuulu,

kuna uuendusraie ei ole kavandatava kaitsekorra

järgi täielikult keelatud. 7) Edastatud on vastused

ning kaart uue välispiiri ettepanekuga.

Teise kirja vastus: Jäädud oma varasematele

seisukohtadele. Nõustutud advokaadibüroo ja

klientidega koosoleku tegemisega videosilla

vahendusel.

Kuku Arendus OÜ

1) Ei saa nõustuda VTK-s toodud

uuendusraiete piirangutega ning

tehakse ettepanek, et metsa

1) Selgitatakse, et praegu kehtivad piirangud ei

ole kaitseala põhised, vaid kehtivad üle Eesti

vana kaitsekorraga aladele. Praegu soovitaksegi

19

majandamisele seatud piirangud

pindala mõistes jääksid samaks, st

lageraie kuni 2 ha ja turberaie kuni 5

ha. 2) Ülemääraselt palju on nõutud

säilikpuude säilitamist ha kohta, 20 tm

säilikpuid tähendab ka kehvemas

kasvukohas u 15‒20 puud. Siinkohal

on oht, et järelkasv jääb varju ja võsa

(eelkõige sarapuu) võtab võimust.

3) Lubada jahipidamist, kus võtab osa

rohkem kui 50 inimest. Tänaseks

hetkeks võtab ühisjahist osa vahel ka

60 inimest.

kehtestada kaitseala põhine kaitse-eeskiri

arvestades kaitsealal välja kujunenud kooslusi ja

loodusväärtusi. Arvestades Varbola ajalooliselt

väljakununenud metsi, mille valdavalt metsast

maastikuilmet soovitakse säilitada, siis ei ole

võimalik seda kaitse-eesmärki saavutada, kui

laseksime jätkuvalt tekitada maastikku korraga

suuri lagealasid. Seega uuendusraiete lubamine

samas mahus jätkuda ei saa. Küll aga on

avalikustamise käigus juba laekunud

metsamajandamisega seoses erinevaid

ettepanekuid, mistõttu kaalutakse lageraie osas

leevendust ehk lageraie lubamist hall-lepikutes

kuni 1 ha, kuusikutes endiselt kuni 0,5 hasuuruse

langina. Turberaie osas jääks kavandatavad

piirangud samaks, st häil- ja aegjärkne raie oleks

kaitseala valitseja nõusolekul lubatud langi

pindalaga kuni 2 ha. KeA-s arutatakse võimalust

kehtestada piirang, kus loetakse lank uuenenuks

siis, kui langil kasvava puistu keskmine kõrgus

on 2 m (praeguse 0,5 m asemel).

2) Keskkonnaamet peab jätkuvalt 20 tm

säilikpuude jätmist 1 ha kohta vajalikuks. Samas

on alati võimalik jätta säilikpuid gruppidena, mis

annab ülejäänud alale sellevõrra rohkem valgust

ning tekitab olukorra, kus on vähem

juurkonkurentsi. 3) Kuna jahipidamist ei käsitleta

rahvaüritusena ning see toimub jahiseaduse

alusel, kui kaitsekord ei sätesta jahipidamisele

eraldi kitsendusi (Varbola kaitsealal ei sätestata),

siis sellest tulenevalt ei ole VTK-s muudatusi

vaja teha. 4) Maaomanikule tehakse uus kaitseala

välispiiri ettepanek, mille järgi vähendatakse

kaitseala laienduse ettepanekut.

Aaviku

kinnistu/katastriüksuse

(50401:005:0005)

maaomanik

1) Ei saa nõustuda VTK-s toodud

uuendusraiete piirangutega ning

tehakse ettepanek, et metsa

majandamisele seatud piirangud

pindala mõistes jääksid samaks, st

lageraie kuni 2 ha ja turberaie kuni 5

ha. 2) Ülemääraselt palju on nõutud

säilikpuude säilitamist ha kohta, 20 tm

säilikpuid tähendab ka kehvemas

kasvukohas u 15‒20 puud. Siinkohal

on oht, et järelkasv jääb varju ja võsa

(eelkõige sarapuu) võtab võimust.

3) Lubada jahipidamist, kus võtab osa

rohkem kui 50 inimest. Tänaseks

hetkeks võtab ühisjahist osa vahel ka

60 inimest.

1) Selgitatakse, et praegu kehtivad piirangud ei

ole kaitseala põhised, vaid kehtivad üle Eesti

vana kaitsekorraga aladele. Praegu soovitaksegi

kehtestada kaitseala põhine kaitse-eeskiri

arvestades kaitsealal välja kujunenud kooslusi ja

loodusväärtusi. Arvestades Varbola ajalooliselt

väljakununenud metsi, mille valdavalt metsast

maastikuilmet soovitakse säilitada, siis ei ole

võimalik seda kaitse-eesmärki saavutada, kui

laseksime jätkuvalt tekitada maastikku korraga

suuri lagealasid. Seega uuendusraiete lubamine

samas mahus jätkuda ei saa. Küll aga on

avalikustamise käigus juba laekunud

metsamajandamisega seoses erinevaid

ettepanekuid, mistõttu kaalutakse lageraie osas

leevendust ehk lageraie lubamist lubamist hall-

lepikutes kuni 1 ha, kuusikutes endiselt kuni 0,5

ha suuruse langina. Turberaie osas jääks

kavandatavad piirangud samaks, st häil- ja

aegjärkne raie oleks kaitseala valitseja

nõusolekul lubatud langi pindalaga kuni 2 ha.

KeA-s arutatakse võimalust kehtestada piirang,

kus loetakse lank uuenenuks siis, kui langil

kasvava puistu keskmine kõrgus on 2 m

(praeguse 0,5 m asemel). 2) KeA peab jätkuvalt

20 tm säilikpuude jätmist 1 ha kohta vajalikuks.

20

Samas on alati võimalik jätta säilikpuid

gruppidena, mis annab ülejäänud alale sellevõrra

rohkem valgust ning tekitab olukorra, kus on

vähem juurkonkurentsi. 3) Kuna jahipidamist ei

käsitleta rahvaüritusena ning see toimub

jahiseaduse alusel, kui kaitsekord ei sätesta

jahipidamisele eraldi kitsendusi (Varbola

kaitsealal ei sätestata), siis sellest tulenevalt ei ole

VTK-s muudatusi vaja teha.

Karuka-Ristikivi kü

(50301:001:0060)

maaomanik

Ei ole huvitatud kaitseala laienemisest

Karuka-Ristikivi katastriüksusele,

kuna alale on väljastatud maavara

kaevandamise luba.

Arvestatakse kehtiva kaevandamise loaga ning

kaitseala ei laiendata ja katastriüksusel jääb

kehtima kaitseala praegune piir.

Vältametsa kü

(50401:005:0051)

maaomanik

1) Juhitakse tähelepanu, et nt

1300. aastast pärineval kaardil on

tänapäevane Varbola nimetatud

kohanimega Warbiala (Warbiola) ning

tehakse ajaloolise järjepidevuse

huvides ettepanek kaitseala nimetuse

vastavaks korrigeerimiseks.

2) Ettepanek tähistada vanad

rannamoodustised nende asukohtades

kaartidega (Nõva- Peraküla piirkonnas

maantee äärde paigaldatud kaartide

eeskujul, eriti Peraküla piirkonnas)

ning kaasata RMK ja kohalikud

aktivistid infotahvlite-kaartide

koostamisse. Ettepanek korraldada

avalik arutelu kaartide ja infotahvlite

koostamise teemal.

1) Varbola linnuse nime teemat arutati ka

Muinsuskaitseametiga, saades vastuseks, et

üldiselt kasutatakse nimede puhul kaasajal käibel

olevat nime (erandina võib nime muutmine olla

otstarbekas, kui valdav osa nt kohalikest

inimestest tunneks seda kohta teise nimega).

Samuti on Eestis üheaegselt mitmeid

samanimelisi kohti või näiteks on ka ajalooliselt

olnud linnadel teistsugused nimed. Samas

tänapäeval teatakse Varbola linnust just

Märjamaa vallas Raplamaal, mitte Pärnumaal

asuvana. Seega ei pea KeA vajalikuks kaitseala

nime korrigeerimist. 2) Nõustutakse infotahvlite

koostamisel pärimuste või ümbritsevate seoste

teemal koostöö vajalikkuses ettepaneku tegijaga

ning arvestatakse sellega kaitsekorralduskava

raames kavandatavate infotahvlite loomisel.

Kaitsekorralduskava koostatakse pärast Varbola

rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-

eeskirja kinnitamist. Kaitsekorralduskava

koostamise raames korraldatakse võimalusel ka

kokkusaamisi.

Lubasoo kü

(50401:005:0220),

Lubasoo-Sepa

(50401:001:1255) ja

Tõrvaaugu

(50401:005:0391)

maaomanikud

Soovitakse katastriüksuste välja jätmist

kaitsealast, kuna katastriüksustel ei ole

olnud võimalik teha lageraieid.

KeA ei nõustu kaitsealalt soovitud

katastriüksuste (Sepa-Lubasoo, Lubasoo ja

Tõrvaaugu) väljaarvamisega, kuna:

1) kõnealustel katastriüksustel on olnud

metsamaa, mida soovitakse jätkuvalt ka säilitada;

2) Sepa-Lubasoo katastriüksusel on ka kaitseala

ühed ilusamad poollooduslikud kooslused, mille

hooldamiseks ja taastamiseks saab taotleda ka

toetusi; 3) kõikidel nimetatud katastriüksusel on

tehtud lageraiet, mille tegemine on ka tulevikus

kaitseala valitseja nõusolekul võimalik. Ühtlasi

kaalutakse 0,5 ha suuruse lageraie lubamise

asemel kuni 1 ha suuruse lageraie langi lubamist

kaitseala valitseja nõusolekul. 4) kaitsealal on

võimalik üraski koldeid likvideerida kui ka

arvestada metsauuendusel, et alasid ei pea

uuendama kuusega.

Kase kinnistu

(50401:005:0271)

maaomanik

Ettepanekud: 1) Katastriüksuste piiride

muutmise võimalus peab jääma.

2) Metsade majandamine: a) luua

metsaomanikele

kompensatsioonisüsteem

(riigieelarvesse oma rida), kuna kõik

raied pole lubatud; b) arvestada

1) Nõustutakse, et katastriüksuste piiride

muutmise võimalus on teatud juhtudel vajalik

ning kaitseala valitseja nõusolekul saab nende

piire muuta praegu kui ka edaspidi. 2) Metsade

majandamisest: a) metsaomanikele saamata

jäänud tuluosas kompensatsioonisüsteemi

loomist praegu teadaolevalt kavas ei ole. Metsade

21

isikutega, kes soovivad riigile oma maa

müüa turuhindadega; c) toetussüsteem

metsaomanikele võsalõikuseks;

d) metsa väljaveo teostamine ainult

külmunud pinnasel on võimatu, sest

viimase 3 aasta jooksul pole pinnas

külmunud.

majandamisele on küll teatud piirangud, kuid

kuna metsi saab siiski majandada ning tulu ei jää

saamata, siis ei ole ka kompensatsioonisüsteemi

loomine põhjendatud. b) riik omandab kaitstava

loodusobjekti kaitse korraldamise eesmärgil

kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja

(või osas sellest), mille sihtotstarbelist kasutamist

ala kaitsekord oluliselt piirab ning mis asub kogu

ulatuses (või osaliselt) kaitsealal. Piiranguvööndi

kaitsekord piirab kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist oluliselt juhul, kui kinnisasi on

valdavas ulatuses maatulundusmaa

sihtotstarbega metsamaa, millel kasvava metsa

vanuseline struktuur on valdavalt kategoorias

„valmiv” või „küps” ja kaitsekord keelab

täielikult uuendusraie. Antud juhul on Varbola

rannamoodustiste piiranguvööndis uuendusraied,

välja arvatud veerraie, lubatud. Seega ei ole

rannamoodustiste piiranguvööndis asuva

metsamaa riigile omandamiseks põhjust. c) võsa

lõikuse doteerimise küsimusega soovitame

pöörduda Erametsakeskuse poole või uurida oma

metsaühistult (juhul, kui sellesse kuulute), kas

erametsaomanikul eraldi või metsaühistu kaudu

oleks võimalik taolist toetust saada. Praegu meile

teadaolevalt saab Erametsakeskuselt

Metsameetme alt toetust taotleda hooldusraieteks

(mets vanuses kuni 30 aastat), laasimiseks,

ulukikahjustuste ennetamiseks aga ka näiteks

juurepessu tõrjeks. d) Nõustutakse, et arvestades

viimastel aastatel praktiliselt külmunud pinnase

puudumisega, tuleb kokku-ja väljaveol keelata

roobaste teke.

Kuusiku kinnistu

(50401:005:0280)

maaomanik

1) Peamised küsimused esitati seoses

Kuusiku kinnistu majandamisega

(ehitusvõimalused,

metsamajandamine). 2) Soov säilitada

otsustusõigus kinnistu üle senises

mahus ja ei nõustu kinnistu kogu

ulatuses kaitsealasse võtmisega.

1) VTK-s oli Varbola piiranguvööndis lubatud

ehitamine ainult väljaspool metsamaad.

Maaomaniku küsimusest lähtuvalt tehti VTK-sse

leevendus, mille järgi oleks uuendatavas

kaitsekorras lubatud Varbola rannamoodustiste

piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul

ehitiste püstitamine ja uute hoonestusalade

rajamine. KeA arvestab ehitamise lubamisel, et

kaitseväärtusi ei kahjustata. Metsamajandamise

osas anti teada, et VTK-s olnud kuni 0,5 ha

suuruse lageraie lubamise asemel valitseja

nõusolekul kaalutakse hall-lepikus kuni 1 ha

suuruse lageraie langi lubamist kaitseala valitseja

nõusolekul. Kuusikutes jääb lubatuks 0,5 ha

suuruse lageraie lubamine kaitseala valitseja

nõusolekul. Samuti anti teada, et kaalutakse ka

võimalust kehtestada piirang, kus lank loetakse

uuenenuks siis, kui langil kasvava puistu

keskmine kõrgus on 2 m. 2) Uue ettepaneku järgi

jääb kinnistust (kogupindalaga 17,6 ha)

kaitsealale 11,6 ha (sellest varem kaitse alla

mittekuuluvat maad on 4,8 ha).

Huviline

(mittemaaomanik)

1) Tehakse ettepanek, et aegjärkse raie

pindala piirangud oleksid sarnased

lageraie piirangutega, kuna puistutes,

1) Tuginedes Keskkonnaministeeriumi

2018. aastal antud tõlgendusele: aegjärkse raie I

järgu kohta antud situatsioonis (ühe ja ainukese

22

kus esimese rinde täius on 44% ja

vähem, ei ole aegjärksel raiel ja

lageraiel mingeid erinevusi. Lisaks küsimus, kas enne

Keskkonnainspektsiooni kirjas

kirjeldatud raiet peab järelkasv olema.

2) Küsitud teabenõude vormis, kus

saab tutvuda KeA kirjas viidatud

Keskkonnaministeeriumi 2018. a antud

tõlgendusega, mille järgi turberaie

tegemiseks ühe võttega peab olema

nõutav uuendus. 3) Väidetavalt peab

aegjärkse raie puhul olema enne raiet

teatav hulk järelkasvu puid. Kas raie

käigus peavad need säilima või ei ole

nõutavat hulka järelkasvu puid, mis

peavad säilima pärast raiet? Leian, et

kuna ühe järguga turberaie on sisuliselt

lageraie, siis ei tohiks seda lubada

suuremal pindalal kui lageraiet.

raiega lagedaks) peab turberaie tegemiseks ühe

võttega olemas olema nõutav uuendus. Sellest

tulenevalt ei pea KeA vajalikuks panna

aegjärksele raiele analoogseid piiranguid

lageraiega. 2) Tegu oli KeA sisese

töökorraldusliku kirjavahetusega. Nimetatud

kirjavahetuses viidati Keskkonnaministeeriumi

kinnitusele, et edaspidi muudetakse

menetluspraktikat selliselt, et turberaie

tegemiseks ühe võttega peab olema nõutav

uuendus, nii nagu nõuab Metsa majandamise

eeskiri § 5 lõige 6: Turberaie viimase raiejärgu

võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15

alusel sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu

elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt

1500 ühe hektari kohta. [RT I, 26.02.2014, 13 -

jõust. 01.07.2014]. 3) KeA kinnitab, et

metsaõigusnormides ei ole välja toodud sobivaks

tunnistatud puuliigi järelkasvu elujõuliste

taimede nõutavat miinimumarvu (tk/ha) turberaie

viimase raiejärgu järgselt. Täielikult ei ole

järelkasvu vigastamist võimalik välistada, eriti

metsamasinatega töötamisel. Samas saab

eeldada, et metsaomanik, kes on loonud

tingimusi uuenduse tekkeks või teinud kulutusi

ka noorte puude istutamiseks, soovib neid

säilitada maksimaalselt ka viimase raiejärgu

järgselt ning on huvitatud metsa võimalikult

kiirest kasvust, kuid mida uuenemise

kahjustamine aeglustaks. Arvestades asjaoluga,

et turberaie viimase raiejärgu teostamise järgselt

võib paratamatult viga saada ka osa uuendusest,

kuid eesmärk on siiski säilitada uuenduspuid

maksimaalselt ning et Keskkonnaametis on

kaalumisel seada piirang, kus mets loetakse

uuenenuks, kui puistu keskmine kõrgus on 2 m,

siis ei nõustu me väitega, et turberaie viimase

järgu järgselt on tegemist sisuliselt lageraiega.

Seega ei kaaluta praegu turberaiele seada

sarnaselt lageraiele hall-lepikus 1 ha langi

suuruse piirangut.

5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused

Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis määruse muutmisega kaasneksid.

5.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule

Piirangute kompenseerimiseks on kehtestatud kaitsealadel maamaksusoodustus.

Piiranguvööndis on maamaksu vabastus 50% ja sihtkaitsevööndis 100%. Maamaksusoodustus

kehtib ainult maaomanikele, kelle maaüksus jääb kaitsealale. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3

kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta

1. jaanuaril.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada

kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele

vastava tasu eest. Riik ei osta piiranguvööndisse jäävat maa-ala, kui selle sihtotstarbelist

23

kasutamist oluliselt ei piirata. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritavat maa-ala on võimalik riigile

müüa.

Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik taotleda toetusi.

Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85–450 eurot/ha aastas. Seni pole

kaitseala poollooduslike koosluste hooldustoetusi taotletud.

Alates 2017. aastast rakendub väljaspool Natura 2000 alasid asuvatele sihtkaitsevööndis

asuvatele looduskaitseliste piirangutega metsaaladele võimalus taotleda Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni ameti (PRIA) makstavat Natura toetust, mille määr on 110 eurot

hektari kohta aastas. Aastast 2022 rakendub võimalus taotleda hüvitust saamata jääva tulu eest

ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas piiranguvööndis, mille määr on 60 eurot

hektari kohta aastas.

Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade

metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle

järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha

aastas. Käesoleva määrusega tsoneeritakse erametsa piiranguvööndist 33 ha ja 12 ha seni

kaitseta metsa sihtkaitsevööndisse. Samas väheneb kaitseala pindala vähenemisega seoses

piiranguvööndi pindala 67 ha. Seega on potentsiaalselt lisanduva puidutulu hinnanguline

väärtus eramaal 1170 eurot aastas.

5.2. Muudatuste mõju riigile

Kaitseala kogupindala väheneb 102,5 ha ulatuses, mille tõttu suureneb vastavas osas Märjamaa

valla maamaksutulu. 76,2 ha määratakse sihtkaitsevööndisse ning selles osas maamaksu

kohalikule omavalitsusele ei laeku.

Kaitsealasse jäävate poollooduslike koosluste pindala väheneb 5,9 ha ulatuses, mille tõttu

väheneb poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks potentsiaalselt makstav

riigipoolne toetus.

Kaitseala sihtkaitsevööndisse jääva erametsamaa pindala on 45,05 ha, mille tõttu suurenevad

Euroopa Liidu ja Eesti riigi väljaminekud väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate

sihtkaitsevööndisse jäävate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetustele.

Kaitseala piiranguvööndi erametsade pindala väheneb 66,8 ha, mille tõttu väheneb Eesti riigi

makstav väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate piiranguvööndisse jäävate

erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus.

Uue kaitse-eeskirja kehtestamisega arvatakse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 30 ha

riigimetsa, uut sihtkaitsevööndis olevat riigimetsa arvatakse kaitseala koosseisu 1 ha ja uut

piiranguvööndis olevat riigimetsa 9 ha. Vastavalt sellele väheneb metsade majandamata

jätmisel riigi saadav tulu 1040,6 eurot aastas.

5.3. Sotsiaalmajanduslik mõju

SMI 2020 aruande järgi on Raplamaa keskmine metsa tagavara 183 tm/ha. Eesti Metsa- ja

Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS läbi viidud metsa- ja puidusektori

sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal ühe kuupmeetri puidu töötlemisel

metsa- ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav

24

lisandväärtus 193,3 eurot. Selle sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud

eespool). Sama uuringu järgi on ühe kuupmeetri puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu

95 eurot raietsükli kohta. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist

sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal

~30%, riigimaal RMK hinnangul 10%. Kui metsa tagavara oleks Raplamaa keskmine ehk

183 tm/ha, laekub eeltoodud hinnangu järgi muudatuste tulemusel otsest ja kaudset maksutulu

lühiperspektiivis hinnanguliselt 224 267 eurot ja metsa- puidutööstuse poolt lisandväärtust

456 284 euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit

(metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat), suureneb maksutulu aastas 2803 euro

ulatuses ning lisandväärtus on 5704 eurot. Arvestades aastase inflatsiooniga 1%, saab riik

tulusid u 0,5 miljonit eurot ja kogulisandväärtust 1,15 miljoni euro väärtuses. Eeldusel, et selle

muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult suureneb, võib see positiivselt

mõjutada u 0,15 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse eelduseks on teoreetiline

võimalus, et kaitse alt välja minev ressurss võetaks koheselt kasutusse, mis erinevate piirangute

tõttu praktikas saaks realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused metsaseaduses, ilmastikus,

turuhinnas ja omaniku tahtes).

6. Menetluse korraldaja seisukohad tutvustamisel vastuseta jäänud küsimustele

1. Looduskaitseliste piirangute olulisus. Kirjavahetuses advokaadibürooga NOVE jäädi

erimeelt osas, kus NOVE pidas lageraie langi pindalalist piirangut kuni 1 ha sedavõrd oluliseks,

et riik peaks taolised piirangud maaomanikule hüvitama. Menetluse korraldaja seda niivõrd

oluliseks piiranguks ei pea, kuna LKS § 20 järgi ei ole kinnistute sihtotstarbeline kasutamine

oluliselt piiratud.

2. Langi uuenemise piirang. NOVE tegi ettepaneku mitte kehtestada kaitse-eeskirjaga

metsaseadusest erinevat, täiendavalt piiravat langi uuenemise piirangut 2 m. Menetluse

korraldaja peab seda oluliseks, et aeglustada küpsete ja valmivate puistute lageraieid ning

vältida visuaalselt suuri lagealasid. See aitab kaasa ala ühe kaitse-eesmärgi tagamisele –

maastikuilme säilitamine.

3. Katastriüksuste Sarapiku, Risti ja Saula tervikuna väljajätmine kaitsealalt. Menetluse

korraldaja seisukoht on, et kaitstakse osaliselt või tervikuna ajaloolisel metsamaal olevaid

katastriüksusi ja neil kasvavat metsa. Risti osas on tegu pinnavormide vahetusse lähedusse

jääva katastriüksusega, mille kaitsealale jäämisega on arvestatud ka 2011. ja 2018. a

eksperthinnangutes.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

25.05.2022 nr 7-4/22/10607

Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala

kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsuse

muudatusest teavitamine

Austatud maaomanik

Teile saadeti Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise

kavatsus (edaspidi VTK), millega Teid teavitati ala kaitsekorra ja välispiiri muudatustest.

Anname teada, et lähtuvalt I kaitsekategooria liigi kasvukoha leiust oleme kaitsekorra

muutmise ettepanekut täiendanud ning saadame täiendatud VTK Teile uuesti tutvumiseks.

Lisaks on planeeritava kaitsealaga liidetud üks katastriüksus.

1973. aastal loodud Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala on vana kaitsekorraga kaitseala,

millel puudub kaitse-eeskiri, seega vajab kaitseala kaitsekord kooskõlla viimist kehtiva

õigusega. Kaitseala kaitsekorda, tsoneeringut ja välispiiri on vaja täpsustada. Kavandatava

kaitsekorra eesmärgiks on kaitsta maastikku, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku, Varbola

linnamäge, üksikobjekte ja poollooduslikke kooslusi.

Kavandatava kaitsekorra järgi moodustub kaitsealal kolm vööndit: Varbola rannamoodustiste

ja Varbola linnuse piiranguvöönd ning Põlli sihtkaitsevöönd.

Teile kuuluv kinnistu jääb osaliselt või tervikuna planeeritava Varbola rannamoodustiste

maastikukaitseala Põlli sihtkaitsevööndisse. Kirjale lisatud VTK joonisel 1 on näidatud

kavandatava kaitseala tsoneering koos katastriüksuste piiride ja tunnustega. Projekteeritav

kaitseala piir lisatakse ka Maa-ameti looduskaitse teemakaardile. Põlli sihtkaitsevöönd

moodustatakse, et kaitsta I kaitsekategooria ohustatud liiki rohelist hiidkupart

(Buxbaumia viridis), kes on otseselt seotud vanade metsadega. Vastavalt

looduskaitseseaduse § 48 lõikele 1 tuleb kõikide I kaitsekategooria liikide elupaigad võtta kaitse

alla. Liigi kasvukohas tuleb tagada metsa looduslik areng, peamiseks ohuteguriks on

raietegevus. Seetõttu on Põlli sihtkaitsevööndis majandustegevus, sh metsamajandamine,

keelatud.

Keskkonnaamet esitas VTK (kirjale lisatud) 19.05.2022 kirjaga nr 7-4/22/10131

keskkonnaministrile menetluse algatamiseks. Pärast menetluse algatamist koostab

Keskkonnaamet määruse eelnõu, millele Teil on võimalik vastavalt looduskaitseseaduse §-le 9

2 (2)

arvamust avaldada menetluse algatamisele järgneva avaliku väljapaneku ajal, hinnanguliselt

2022. aasta teises pooles.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja VTK.pdf

Hanna Kaarin Hermlin +372 553 8717

[email protected]