Kutse Raplamaa kliima- ja energiakava arutelule Rapla Riigimajas 6. detsembril kell 14-17

From: Tavo Kikas <[email protected]> Sent: 24 November 2022 16:25:15 To: Undisclosed recipients:; Cc: Subject: Kutse Raplamaa kliima- ja energiakava arutelule Rapla Riigimajas 6. detsembril kell 14-17

Tere! Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Raplamaa kohalikud omavalitsused on koos asunud koostama maakonna ja omavalitsuste kliima- ja energiakava. Kava koostamisel on meil abiks Consultare OÜ ja Nomine Consult OÜ. See on maakonna tuleviku ja rohepöörde jaoks väga oluline dokument, milles kavandame samme kliimaneutraalsuse ja säästlikuma eluviisi poole liikumiseks. Iga Ees piirkond peab siin andma oma panuse ja seda teeb ka Raplamaa. Teemad, mida käsitleme kliima- ja energiakava raames on: energia tootmine ja tarnimine; hoonete ja rajaste energiatarbimine ja energiatõhusus; transpordi energiatarbimine ja energiatõhusus; ressursikasutus ja ressursitõhusus majanduses, sh ringmajandus ja jäätmed; loodusväärtuste kasutamine ja hoid; kliimamõjud ja nendega kohanemine ning keskkonnateadlikkus ja juhmise korraldamine. Ootame Sind Rapla maakonna kliima- ja energiakava eesmärkide visiooniseminarile. Seminarile on oodatud Raplamaa kohalike omavalitsuste töötajad ning asjassepuutuvate maakondlike ja riiklike organisatsioonide esindajad, aga ka teised asjassepuutuvad huvirühmad. Seminari fookus on maakondliku kliima- ja energiakava visiooni ja eesmärkide arutelul ning sõnastamisel. Kutsume Sind selles kaasa lööma! Seminari päevakava: 14.00 - 15.45 – I osa

- Seminari sissejuhatus ja eesmärgid - Raplamaa energiavõrgu investeeringute plaanid (Elering) - Ülevaade Raplamaa energia- ja kliimavaldkondade analüüsist, probleemid ja võimalikud lahendused - Raplamaa KEKi visioon ja eesmärgid, arutelu

15.45 – 16.00 – Värskenduspaus 16.00 – 17.00 – II osa

- Tegevussuunad ja tegevused energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks (riiklik tasand, maakondlik tasand, KOV tasand), arutelu

- Kokkuvõtete tegemine ja prioriteede seadmine Eesmärkide visiooniseminar toimub 6. detsembril Rapla Riigimajas (Tallinna mnt 14, Rapla) kell 14.00-17.00 (ruumis 212a (II korruse saal)). Palun andke kindlas enda tulekust teada hiljemalt 2. detsembrikssiin: hps://forms.gle/Dqxy56m586E94RBAA Lugupidamisega Tavo Kikas arendusjuht Raplamaa Omavalitsuste Liit hps://rol.raplamaa.ee/ +3725114321

RMK seisukohtad ja ettepanekud Raplamaa kliima- ja energiakavasse

Täname, et kaasasite meid Raplamaa kliima- ja energiakava koostamisse.

Teatame, et soovime olla kaasatud Raplamaa kliima- ja energiakava koostamises ja saada

seisukohtade andmiseks ja ettepanekute tegemiseks kliimakava projektversioonid

[email protected] .

Meie esindajad viibisid 06. detsembri kliimakava eesmärkide visiooniseminaril.

Alljärgnevalt anname toimunule oma hinnangu ja esitame RMK seisukohad ja ettepanekud

kliimakava koostamiseks.

Antropogeenne kliimamuutus on inimkonna lähituleviku suurim väljakutse. Sellest tulenevalt on

kliimakava vastutusrikas strateegiadokument, milles kavandatu peaks olema objektiivne ja

kaalutletud igakülgselt. Ühetunnine rühmatöö, kus koguti osalejate spontaanseid arvamusi, mida

korrigeeriti juba ka kohe selle rühmatöö käigus, ei sobi sisendite hankimiseks kaalukasse

planeerimisdokumendi, kuna selline menetlusformaat ei võimalda sisendeid põhjalikumalt

kaaluda. Tekkisid küsimused, kui objektiivne on saadud sisend ja kuidas seda kasutatakse?

Esitame RMK seisukohad ja ettepanekud Raplamaa kliima- ja energiakavasse, mida edaspidi

vajadusel täiendame ja täpsustame. Muu hulgas lähtume ka puudustest juba valminud

kliimakavades (näiteks Tartu maakonna kliimakava).

RMK teeb ettepaneku – menetleda maakonna kliimakava analoogselt valdade

üldplaneeringuga, korraldada avalikustamised, et kõik asjaosalised saaksid mõistlikus ajakavas

oma igakülgselt kaalutletud ettepanekud esitada ja saada neile ka adekvaatsed vastused, miks üht

või teist ettepanekut arvestati või ei arvestatud. Selleks tuleks kindlasti ajakava oluliselt

korrigeerida.

Kliimakava koostamisse tuleb kaasata Eesti Maaülikooli teadlased, kes on seda teemat

põhjalikult uurinud.

Juhime tähelepanu, et RMK on omavalitsuste üldplaneeringutesse esitanud hulga seisukohti ja

ettepanekuid, millest mitmed puudutavad otseselt või kaudselt (metsamajandus) ka kliima ja

energia teemat ning nendest paljudega on üldplaneeringutes juba arvestatud või osaliselt

arvestatud. Palume Teil nendega tutvuda ja neid arvestada.

Raplamaa omavalitsuste liit

[email protected]

Teie 24.11.2022

Meie 23.12.2022 nr 3-1.1/2022/6512

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

RMK ettepanek on, et kliimakava peaks panustama fossiiltoorme tarbimise

vähendamisele.

Kliimamuutuste põhjustajaks peetakse fossiiltoorme tarbimisest, eriti fossiilkütuste põletamisest,

tingitud fossiilse süsiniku heidet ja seda õigustatult, sest fossiilkütuste põletamisel eralduv

süsinik lisandub süsinikuringesse, kus jääb pikaks ajaks atmosfääri ja ookeanide pinnakihti.

Eesti fossiilne süsinikuheide on tõusmas - aastaks 2021 tõusis ligikaudu 13 miljonit tonnini

(CO2 ekvivalenti) https://bioneer.ee/eestis-oodata-heitkoguste-suurenemist . See teeb 2,7 tonni

puhast süsinikku elaniku (1,3 miljonit inimest) kohta. Planeedil on vastav number vaid 1 tonn

elaniku (8 miljardit inimest) kohta. Inimeste ligikaudu 8 gigatonnist fossiilse süsiniku heitmetest

suudavad planeedi ökosüsteemid absorbeerida optimistlikult hinnates kuni 3 gigatonni

maismaale ja 2 gigatonni ookeani (planeedi süsinikuvood), kuid selle hinnaks on ookeanide

hapestumine. Selletõttu on planeedi sidumise võimekus ilma ookeanide ökosüsteeme

kahjustamata sellest veelgi oluliselt väiksem.

Nagu näha on Eestil fossiilse süsinikuheite vähendamisse panustamisel väga suur potentsiaal.

Sellest tõsiasjast peaksid tulenema kliimakava kandvad eesmärgid.

Eespool nimetatud koosolekul tehti ettepanek, et kliimakavas tuleks panustada süsiniku

sidumisele rohevõrgustiku aladel.

Juhime tähelepanu, et rohevõrgustiku alad seovad süsinikku niigi (kuna koosnevad valdavalt

metsamaast, rohumaast või segakooslustest), kuid see on bioloogilises ringluses (atmosfäärist

varasemalt juba eemaldatud) oleva süsinikuheite tagasisidumine ja on piiratud nende alade

fotosünteesivõimekusega. Metsa majandamise või raadamisega loodud, või puude suremisel

tekkinud kasvuruum ongi süsiniku puittaimestikku tagasisidumise eelduseks.

Fossiilse süsiniku eemaldamiseks atmosfäärist puittaimestikule loota ei saa, sest raielangile

kasvavad tagasi puud, mitte nafta ega maagaas ja need kasvavad sinna tagasi nii kui nii ehk

teisisõnu, taimestik seob tagasi eneseemissiooni ja seda ka ilma kliimakavata. Fossiilse süsiniku

sidumise eelduseks on taimestikku seotud süsiniku edasiliikumine mulda, mis toimub orgaanilise

aine lagunemisel. Kogu planeeti silmas pidades liigub mulda süsinikku planeedi

maismaataimestiku fotosünteesivõimekusest vähemalt 40 korda väiksemas mahus, seega on

tegemist aeganõudva protsessiga, seda eriti mineraalmaal.

RMK teeb ettepaneku - panustada kliimakavas mitte rohevõrgustiku aladele, kus süsinik on

seotud ja seotakse niigi, vaid ammuraadatud avatud maastike taas metsastamisele, kus

metsavööndile omane puittaimestik ja sinna seotud süsinik puudub täielikult. Just selliste alade

taasmetsastamine, panustaks süsiniku eemaldamisse atmosfäärist järgmise 75 aasta (keskmine

raievanus Eestis) jooksul ja seda eriti turvastunud ja turbamuldadel, kus maaharimise korral

lähtub arvestatav mulda salvestatud süsiniku emissioon.

Kuna kliimamuutuseid seostatakse just fossiilse emissiooni kasvuga, siis alustama peaks

tarbimise vähendamise ning fossiilsete materjalide kasutusest välja viimisega. Vähendades raiet

vähendame ka puidukasutust ja sellest tulenevalt ka võimalusi läbi puitmaterjalide asendada

fossiilseid materjale. Näiteks, läbiviidud puidu asendusefekti uuringust (Leskinene et al 2018)

võib välja tuua, et kasutades 1 tonni betooni asemel puitu (ligikaudu 2 tm) vähendame fossiilseid

heitmeid 2,4 t CO2. Seega, kliimamuutuste leevendamiseks oleks hoopis sobilikum läbi

kliimakava soodustada puidu kasutamist ehituses.

Pekka Leskinen, Giuseppe Cardellini, Sara González -García, Elias Hurmekoski, Roger

Sathre, Jyri Seppälä, Carolyn Smyth, Tobias Stern and Pieter Johannes Verkerk. 2018.

Substitution effects of wood-based products in climate change mitigation. From

Science to Policy 7. European Forest Institute.

LULUCF hindab süsiniku sidumist/heidet süsinikuvaru muutuse järgi, mis tähendab, et

süsinikuvaru suurendamine ja ka selle hoidmine eeldab pidevat raie- ja puidukasutuse mahu

3

vähendamist või metsamaa pindala suurenemist. Sellisel hindamismetoodikal süsiniku

sidumise/heite hindamiseks on rida puudusi ka Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120103614/teadlased-eesti-mets-seob-susinikku-mitu-korda-

rohkem-kui-kliimaraportid-naitavad .

Nii metsade süsiniku sidumise teemat laiemalt kui ka LULUCF metoodikat läbi teaduskäsitluse

lahati Eesti Maaülikooli poolt korraldatud teaduskonverentsil „Metsateaduselt praktikale“

metsanduse akadeemiku professor Veiko Uri ja vanemteadur Allan Simsi poolt. Ettekanded on

ka järelvaadatavad. https://video.emu.ee/metsateaduselt-praktikale-osa-

1/?fbclid=IwAR3IfBFaSmhFo865egwVp6UaOmbKUwHNfzTTaTuw8Vv3ze2K35VBmejlVE8

Alljärgnevalt toon selle kohta RMK kliimaspetsialisti ja Maaülikooli teaduri Hardo Beckeri

selgituse:

(Tsitaadi algus) Selleks, et hinnata, kas ja kuidas metsad süsinikku seovad, tuleb vaadata, kui

palju süsinikku metsa sisse läheb ja kui palju seda sealt välja tuleb, ehk süsiniku sidumist metsas

ei saa hinnata läbi tagavara muutuse. Seda tehakse NEP-meetodil (net ecosystem production),

mis näitab, kas konkreetne ökosüsteem on süsiniku siduja või emiteerija. Fotosünteesi käigus

seotakse taimedesse süsinikku, kus see kas talletatakse pikemaajaliselt või liigub süsinik taimse

orgaanika kaudu edasi mulda. Mullas toimub samal ajal orgaanilise aine lagunemine, mille tõttu

tekib emissioon mullast ehk mullahingamine. NEP-meetod kaardistab ära kogu seotud süsiniku

läbi taimse produktsiooni ja ka emissiooni mullast lahutades väljuvad süsinikuvood

sissetulevatest. Nii saame teada, kas ökosüsteem seob süsinikku või hoopis emiteerib seda.

Teadustööd näitavad, et keskeltläbi seovad meie metsad aastas 2-4 tonni süsinikku (7,4-14,8 t

CO2), loomulikult sõltuvalt puistu vanusest ja ka kasvukohatüübist (viited Eestis läbi viidud

teadusuuringute kohta leitavad teksti lõpus).

Võttes aluseks SMI andmed ja tagavarade muutumise, siis neid andmeid peaks vaatama viie

aastase tsüklina, kuna alalistel traktidel olevad proovitükid mõõdetakse korduvalt üle iga viie

aastaga. Teisalt ei ole metsa tagavara võimalik hoida ega igavesti kasvatada, paratamatult

hakkab see ühel hetkel stabiliseeruma ja langema, sõltudes puistu vanusest ning võimlaikest

looduslikest häiringutest. Selleks on selliste üldistuste juures olulisem pigem jälgida metsade

vanuselist jaotust, et oleks vanuselises jaotuses noori ja keskealisi metsi, mis on kõrge

produktsiooniga ning seovad kiiresti süsinikku. (tsitaadi lõpp)

The dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine (Pinus sylvestris) chronosequence,

2022, Veiko Uri, Mai Kukumägi, Jürgen Aosaar, Mats Varik, Hardo Becker, Kristiina Aun, Krista

Lõhmus, Kaido Soosaar, Alar Astover, Marek Uri, Mikko Buht, Agnes Sepaste, Allar Padari

Science of the Total Environment 817 (2022) 152973

Short-term effect of thinning on the carbon budget of young and middle-aged Scots pine (Pinus sylvestris L.) stands Aun, K.; Kukumägi, M.; Varik, M.; Becker, H.; Aosaar, J.; Uri, M.; Morozov, G.; Buht, M.; Uri, V. 2021

Short-term effect of thinning on the carbon budget of young and middle-aged silver birch (Betula pendula Roth) stands K. Aun a,* , M. Kukumagi ¨ b , M. Varik a , H. Becker a , J. Aosaar a , M. Uri a , M. Buht a , V. Uri 2021

Carbon exchange in a hemiboreal mixed forest in relation to tree species composition Alisa Krasnovaa,c , Mai Kukumägib , Ülo Manderc , Raili Torgac , Dmitrii Krasnova , Steffen M. Noea , Ivika Ostonenc , Ülle Püttseppa , Helen Killiana , Veiko Urid , Krista Lõhmusb , Jaak Sõberb , Kaido

Soosaarc,⁎ 2019

The carbon balance of a six-year-old Scots pine (Pinus sylvestris L.) ecosystem estimated by different methods Uri, V.; Kukumägi, M.; Aosaar, J.; Varik, M.; Becker, H.; Aun, K.; Krasnova, A.; Morozov, G.; Ostonen, I.; Mander, Ü.; Lõhmus, K.; Rosenvald, K.; Kriiska, K.; Soosaar, K. 2019

4

Ecosystems carbon budgets of differently aged downy birch stands growing on well-drained peatlands Uri,Veiko; Kukumägi, Mai; Aosaar, Jürgen; Varik, Mats; Becker, Hardo; Morozov, Gunnar; Karoles, Kalle 2017

Variation in annual carbon fluxes affecting the SOC pool in hemiboreal coniferous forests in Estonia Kriiska, Kaie; Frey, Jane; Asi, Endla; Kabral, Naima; Uri, Veiko; Aosaar, Jürgen; Varik, Mats; Napa, Ülle; Apuhtin, Vladislav; Timmusk, Tiiu; Ostonen, Ivika 2019

RMK teeb ettepaneku panustada kliimakavas puidu kui keskkonna- ja loodussäästliku

materjali ja energiakandja igakülgse kasutuse mahu hoidmisele või suurendamisele.

Tuule - ja päikeseparkide komplekse keskkonnajälje (raadamine, taristu ja seadmed,

ekspluatatsioon koos lisakuludega, utiliseerimine, muu keskkonnamõju) osas on veel nii

mõndagi ebaselget ja nendest ei saa ühtegi materjali. Puit seevastu on traditsiooniline

energiakandja mis üllatusi enam ei paku – lisaks, puiduenergia on juhitav. Nii materjali kui

energiana on puit atmosfäärisüsiniku vähenemise arvelt täielikult taastuv, fossiilsel toormel

seevastu meie ajastu atmosfäärisüsiniku vähenemise arvelt taastuvad kogused puuduvad.

Täna moodustab puit Eesti taastuvenergia tootmisest enamuse ja on metsavööndis paratamatu ja

perspektiivne kohalik energiaallikas ka tulevikus, sest puit mis ehitusmaterjaliks ja mööbli

tooraineks ei kvalifitseeru ja ka tootmis- ja utiliseerimis jäägid, on mõistlik põletada energia

saamiseks ka tulevikus. Ilma küttepuu, raie- ja tootmisjääkide tekketa pole puidu materjalina

kasutamine võimalik. Põlemisel või kõdunemisel toimub atmosfäärist juba eemaldatud

atmosfäärisüsiniku tagastamine, mitte uue süsiniku lisamine, nagu fossiilse kütuse põletamisel.

Teisisõnu, puit on süsinikuneutraalne ja ka selle tootmiskulu on väikese fossiilse sisendiga.

Lisaks, kasvuala pole vaja raadata – kogu alal on tagatud erivanuselistele majandatavatele

metsadele omane loodusrikkus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Emberg

RMK Raplamaa metsaülem

Teadmiseks: [email protected], [email protected], [email protected],

[email protected],