24. november 2022
Riigimetsa Majandamise Keskus
Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond
E-post:
[email protected];
[email protected]
VASTUVÄIDE
seonduvalt Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt MTÜ-le Leluselja Jahiselts edastatud 15.11.2022 kahju hindamise aktiga nr 3-1.61/68
Lugupeetud Riigimetsa Majandamise Keskus,
Pöördume Teie poole meie kliendi MTÜ Leluselja Jahiselts (edaspidi Klient) nimel ja ülesandel selleks, et esitada Kliendi vastuväide seonduvalt 15.11.2022 Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolt Kliendile edastatud kahju hindamise aktiga nr 3-1.61/68.
I SISSEJUHATUS
1. Kliendi ja RMK vahel on 20.09.2013 sõlmitud riigimaa jahindusliku kasutamise leping 3-1.38/8. Lepingut muudeti 11.10.2017 ning muudatuse järgi, RMK ja Klient kehtestasid lepingu uue terviktekstina. Seega tuleb lähtuda 11.10.2017 sõlmitud muudatuse (edaspidi Leping) tekstist.
2. 15.11.2022 RMK edastas Kliendile kahju hindamise akti (edaspidi Akt) mille järgi, PU279 kvartalis, eraldisel nr 5 on elujõuliste taimede arv langenud alla miinimumeesmärgi ning tekkinud kahju korvamiseks on vaja teha kulutusi kokku summas 1011,88 eurot, mille hüvitamist Kliendilt RMK nõuabki.
3. Siinsega esitab Klient Aktile vastuväited, väljendades ühemõtteliselt enda mittenõustumist Aktis tooduga.
III KLIENDI VASTUVÄIDETE PÕHJENDUSED
4. RMK on ise jahipiirkonnas väidetavate ulukikahjustuste tekkimises süüdi, kuna RMK rikkus lepingulist kohustust anda Kliendile vajalikku infot.
4.1. Lepingu punkti 5.3.1 järgi, RMK esitab e-posti teel Kliendile 1. märtsiks puistute, kus on tekkinud või võivad tekkida olulised ulukikahjustused, nimekirja (kvartal, eraldis, kahjustaja jm andmed).
4.2. RMK ei ole Lepingu punktis 5.3.1 sätestatud kohustust täitnud. See tähendab, et Kliendil on objektiivselt ning RMK-st tuleneval põhjusel võimatu enda jahipiirkonnas tagada, et Aktis märgitud eraldisel oleks kahju tekitavaid ulukeid vähem. Teisisõnu – kui RMK oleks teavitanud Klienti sellest, et Aktis märgitud eraldisel on oht ulukikahjustuse tekkeks, oleks Klient ulukite (nt põder, punahirv) küttimist planeerida sedasi, et nimetatud ulukit eraldisel ei liiguks. Ka enda 19.09.2022 vastuses seonduvalt Kliendile 19.08.2022 saadetud aktidega RMK kinnitas, et ei edastanud nimekirja õigeaegselt.
4.3. VÕS § 139 lg 1 järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama normi teise lõike järgi, kahjuhüvitist vähendatakse ka siis, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult või seda mõistlikult oodata.
4.4. RMK kohustus on võimaldada Kliendile teave selle kohta, millistes kvartalites või eraldistel on ulukikahjustuse tekkimise oht. MS § 48 lõike 2 järgi, RMK vastutab loodusväärtuste kaitse ning riigimetsa korraldamise eest. MS § 47 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 9 järgi tegeleb RMK ka metsakaitsega. Seega, RMK on ainus asutus Eestis, kes vastutab ning kel on vajaminevad andmed selleks, et ulukikahjustusi efektiivselt ennetada. Kuivõrd RMK jättis Lepingust tuleneva kohustuse täitmata ning ei andnud Kliendile teavet selle kohta, millistes kvartalites on ulukikahjustuse tekkimise oht suurem, ei saanud Klient ulukikahjustuse tekkimist takistada.
4.5. VÕS § 140 lg 1 järgi, kahjuhüvitist vähendatakse, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Antud juhul, kuna väidetav ulukikahjustus on tekkinud seetõttu, et RMK ei edastanud Kliendile vajaminevat infot, oleks mistahes kahjuhüvitise tasumine Kliendi poolt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu.
4.6. Järelikult, RMK-l puudub Lepingus toodud kohustuse rikkumise ning VÕS § 139 ja 140 alusel õigus Kliendilt Aktis nimetatud kahjuhüvitist nõuda.
5. Kliendilt hüvitise nõudmine on põhjendamatu, kuna Klient on teinud kõik võimaliku, et ulukikahjustusi ära hoida.
5.1. Lepingu 3. peatükk reguleerib oluliste ulukikahjustuste hüvitamise korda. Arvestades Kliendi tegevust jahipiirkonna kasutajana, RMK huvi metsakaitsel ning Lepingu 3. peatüki eesmärki, saab Lepingu järgi Kliendilt maksimaalselt oodata üksnes seda, et Klient kütiks maksimaalse riigi poolt lubatud ulukite arvu. Teisisõnu – Lepingu järgi, Kliendi kohustuseks on ära hoida olulise ulukikahju tekkimine.
5.2. VÕS § 108 lg 2 punkti 1 järgi, kohustuse (antud juhul Kliendi poolt ulukikahjustuste ärahoidmine) täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu. Klient on realiseerinud kõik talle väljastatud küttimisload. Seega, pärast küttimisõiguse maksimaalset teostamist on Klient teinud omalt poolt kõik, et olulist ulukikahjustust vältida. Edasiste tegevuste eeldamine (st täiendavate ulukite küttimine) oleks õigustatud, sh kooskõlas VÕS §-ga 6 üksnes juhul, kui Kliendil oleks võimalik küttida piiramatu arv ulukeid.
5.3. Järelikult, kuna Kliendilt ei saa oodata täiendavaid õiguspäraseid tegevusi (edasine küttimine oleks õigusvastane), on täiendav ulukikahjustuste ärahoidmine Kliendi poolt VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses võimatu.
6. Kliendilt saab kahju hüvitamist eeldada üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik miinimumeesmärgi taastamiseks.
6.1. Lepingu punkti 3.1 järgi, lepingus käsitletakse oluliste ulukikahjustustena metsauuendusala või puistu kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jääb täitmata miinimumeesmärk tagada metsauuendusalal harilike mändide arv vähemalt 1500 tk/ha kohta. Teisisõnu – kui hektari kohta kasvab metsauuendusalal näiteks 2000 mändi, siis 500 männi kahjustumise puhul Klient ulukikahju hüvitama ei pea. Iga järgneva kahjustatud hariliku männi eest vastutab Klient niivõrd, kuivõrd on vajalik hektari kohta kasvavate taimede arvu 1500 taimeni taastada1.
6.2. Samuti, Lepingu punkti 3.1 sisalduva ulukikahjustuste hüvitamise kohustuse kontekstis tähendab eelnev, et RMK peab suutma usutavalt tõendada, et kõnealustes eraldistes on taimede arv hektari kohta langenud alla 1500 taime just ulukikahjustuse tulemusena. Klient ei vastuta Lepingu alusel igasuguse taimede arvu languse (nt ebasoodsad ilmastikutingimused, vargus) eest, vaid üksnes ulukikahjustuse eest. Järelikult, kuna RMK pole suutnud tuvastada, et eraldistel oleks puude arv alla 1500 taime langenud ulukikahjustuste tulemusena, pole Aktis toodud kahju hüvitamise nõudmine Kliendilt põhjendatud.
6.3. Aktist nähtub, et Kliendilt oodatakse sellise kulu hüvitamist, mis vastab 3182 istiku istutamisele. Samas, võttes arvesse miinimumeesmärki 1500 tk/ha kohta, saaks selle arvu isikutega täita enam kui kahe hektari suuruse eraldise miinimumeesmärgi. Aktis märgitu järgi on kõnealuse eraldise suurus 1,62 hektarit, mille puhul piisaks miinimumeesmärgi saavutamiseks (oletades, et elujõulisi taimi eraldisel polegi, mis on äärmiselt vähetõenäoline) tarvis istutada 2430 istikut. RMK pole Aktis põhjendanud, millest tuleneb sedavõrd suur istikute arv.
6.4. Järelikult, RMK on juba enne Lepingu punktis 3.4 ette nähtud hindamist esitanud Kliendi vastu nõude ulatuses, mille puhul see on ilmselgelt põhjendamatu ning mille puhul pole võimalik järeldada, et elujõuliste taimede arv oleks langenud allapoole miinimumeesmärki ulukite tegevuse tulemusena. Pärast Lepingu punktis 3.4 toodud hindamist väheneb RMK niigi teoreetilist laadi nõue veelgi.
7. RMK väidetud kahju esinemist pole kindlaks tehtud, Klient ei nõustu kahju ulatusega.
7.1. Aktis märgitud eraldisel on väidetavalt langenud elujõuliste taimete arv alla miinimumeesmärgi (st alla Lepingu punktis 3.1 toodud eesmärkide). Paraku ei nähtu Aktist kuidas on kahju tuvastatud, millisel viisil on elujõulisi taimi loendati ning kuidas on määratud metsataimede ning nende istutamise kulu. Kokkuvõtvalt – väidetavalt tekkinud kahju suurus on tõendamata. Klient vaidleb seega vastu Aktis toodud olulisele ulukikahjule. Vastavalt Lepingu punktis 3.4 toodule, Klient soovib kahju hindamist konsulendi või metsakorraldaja poolt. Klient peab oluliseks, et konsulent/metsakorraldaja mitte ainult ei teostaks loendust, vaid hindaks ka Lepingu punktides 3.5 ja 3.8 toodut, st ulukikahju hüvitamist välistavaid asjaolusid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Pikamäe
vandeadvokaat
MTÜ Leluselja Jahiselts lepinguline esindaja