Viisjaagu järve hoiuala kaitsekorralduskava kinnitamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

03.10.2022 nr 7-2/22/19334

Viisjaagu järve hoiuala kaitsekorralduskava

2022-2031 avalikustamine

Keskkonnaamet on koostanud Viisjaagu järve hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2022-

2031. Tegemist on lühikavaga, kus on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks

olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatud tegevuste tabel.

Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.

Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 5.10.-19.10.2022.

Keskkonnaamet ootab arvamusi ja täiendavaid ettepanekuid hiljemalt 19. oktoobriks 2022.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Laherand

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Viisjaagu järve hoiuala kaitsekorralduskava 2022-2031

Kaidi Erik 56664780

[email protected]

Viisjaagu järve hoiuala

kaitsekorralduskava 2022-2031

KINNITATUD

Keskkonnaameti

peadirektori asetäitja [Registreerimise

kuupäev]

korraldusega nr [Registreerimisnumber]

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4

1.1. Ala iseloomustus ............................................................................................................. 4

1.2. Maaomand ja maakasutus ............................................................................................... 5 1.3. Huvigrupid ...................................................................................................................... 5 1.4. Uuritus ja seire ................................................................................................................ 6

1.4.1 Väikejärvede seire ..................................................................................................... 6

1.4.2 Läbiviidud seired ja inventuurid ................................................................................ 6

1.4.3 Kaitsealuste liikide leiud hoiualal .............................................................................. 6

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .......................................................................... 7

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS ........ 9

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ...... 10 4.1 Tegevuste kirjeldus ........................................................................................................ 10

4.1.1 Inventuurid, uuringud .............................................................................................. 10

4.1.2 Taristu ...................................................................................................................... 10

4.1.3 Kavad, eeskirjad ...................................................................................................... 11

4.2. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 12

5. KASUTATUD ALLIKAD .................................................................................................. 13 LISA. 1 Viisjaagu järve HA kaitsekorralduskava 2012-2021 tulemuslikkuse hindamine ...... 14

3

Looduskaitseseaduse § 25 järgi on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise

kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi

kolmandatele isikutele. Hoiuala kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse §-des 32 ja 33.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave

kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Viisjaagu järve hoiuala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:

 anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ka ala) - selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

 anda lühike ülevaade ala eesmärkidest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi,

elupaiga vm väärtuse seisundile;

 arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

 anda lühike ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks

vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;

 määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse

kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;

 luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja

kaitsekorralduskava koostamise juhendist. Viisjaagu järve hoiuala KKK on koostatud kümneks

aastaks.

Kava koostas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna kaitse planeerimise

spetsialist Kaidi Erik ([email protected], 5666 4780).

Kaanefoto autor on Kaidi Erik.

4

1. SISSEJUHATUS

1.1. Ala iseloomustus

Viisjaagu järve hoiuala asub Tartu maakonnas Elva vallas Vellavere külas ja Nõo vallas Vissi

külas (joonis 1).

Hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud vähe- kuni

kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 2 alapunkti 495 alusel kuulub kaitstav ala

tervikuna Viisjaagu loodusala (Natura kood EE0080317) koosseisu (EELIS (Eesti looduse

infosüsteem), Keskkonnaagentuur, edaspidi EELIS).

Viisjaagu järve (kood EELISes VEE2092400) veepeegli pindala on 25,6 ha, keskmine sügavus

7,4 m, suurim sügavus 13 m jääb järve keskosast veidi loode poole. Järve ümbruses esinevad

mandrijää servakuhjatised mõhnade näol. Veekogu ise on ovaalse kujuga ja väheliigestatud

kaldajoonega. Kallas on läänes järsk ja liivane (sobiv suplemiseks), mujal madal ja mudane või

turbane. Sügavamal katab põhja kuni 1 m paksune mudakiht. Varem on järv olnud suurem ja

moodustanud ligikaudu 200 m kaugusele lõunasse jääva Vissi järvega ühise veekogu, mis

hiljem veetaseme alanemise ja soostumise tõttu on jagunenud kaheks järveks. 1930-ndatel

alandati järve veetaset veel 1 m võrra. Viisjaagu järv kuulub kihistunud kalgiveeliste

kesktoiteliste joontega järvede hulka (Mäemets, 1977). Järve läbivool on nõrk, sissevool

toimub kanali kaudu Vissi järvest, lisaks tuleb vett kraavidest ja allikatest. On palju

kaldaallikaid, eriti läänekaldal. Vett viib välja Elva jõkke suubuv kraav.

Viimased uuringud järves teostati 2010. aastal ning selle järgi on järve seisund hea ning seetõttu

ei ole hoiualal planeeritud aktiivseid tegevusi.

5

Joonis 1. Viisjaagu järve hoiuala asukoha skeem (aluskaart: Maa-amet, 2022)

1.2. Maaomand ja maakasutus

Viisjaagu järve hoiuala pindala on 25,6 ha ning asub tervikuna eramaal ja piirneb kogu ulatuses

veepiiriga, mistõttu on tegemist tervenisti veealaga. Hoiuala jääb ühele katastriüksusele –

33101:003:0057 (Viisjaagu järv).

1.3. Huvigrupid

Viisjaagu järve hoiualaga seotud olulisemad huvigrupid ja nende huvid on alljärgnevad:

Keskkonnaamet – hoiuala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks

olevate väärtuste soodne seisund ja järelevalve.

Riigimetsa Majandamise Keskus – koostöös Keskkonnaametiga tagada ala tähistus ja

looduskaitsetööde teostamine.

Kohalik omavalitsus – huvitatud hoiuala heast seisundist, loodusväärtuste säilimisest.

Ümbruskonna elanikud – huvitatud oma kinnistute sihtotstarbelisest kasutamisest ja

loodusväärtuste säilimisest.

Kalastajad – huvitatud kalapüügist ja heast kalavaru seisundist.

Loodushuvilised, teadlased – huvitatud kaitsealuste liikide ja koosluste uurimisest/seirest

ning loodusväärtuste säilimisest.

6

1.4. Uuritus ja seire

1.4.1 Väikejärvede seire

Viisjaagu järvel asub väikejärvede seirepunkt registrikoodiga EELISes SJA8172000.

Väikejärvede seire raames teostati viimati riiklikku seiret järvel 2003. aasta kevadel. Tegemist

oli hüdrobioloogilise ülevaateseirega, mille käigus määrati vee keemilis-füüsikalised näitajad

ning elustikurühmade (fütoplankton, zooplankton, suurtaimed) liigiline koosseis, biomass ning

seisundiindeksid. Praegu püsiseiret Viisjaagu järvel ei teostata.

1.4.2 Läbiviidud seired ja uuringud

Viisjaagu järve on uuritud mitmel korral – 1954, 1977, 1991, 2003. ja 2010. aastal. Uuritud on

nii abiootilisi näitajaid, kuid ka zooplaktonit ja suurtaimi. Järvest parema kirjelduse saamiseks

viidi 2010. aastal läbi põhjalikud hüdrobioloogilised uuringud, mille käigus mõõdeti mitmeid

abiootilisi näitajaid ning kirjeldati erinevate elustikurühmade (füto- ja zooplankton, zoobentos

ehk suurselgrootud, suurtaimed ja kalad) liigilist koosseisu.

2010. aastal läbiviidud uuringule vastab Viisjaagu järve üldfosfori ja üldlämmastiku keskmine

kontsentratsioon heale ning vee keskmine läbipaistvus ja vee pH väga heale veekvaliteedile.

Ökoloogilise seisundi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi on järve seisund hea (Ott,

2010). Raamdirektiivi järgi on koondhinnang 2010. aasta füto- ja zooplanktoni, zoobentose

ehk suurselgrootute, suurtaimede ja kalade uuringute järgi hea.

1.4.3 Kaitsealuste liikide leiud hoiualal

Kaitsealustest liikidest, mis ei ole ala kaitse-eesmärgid, on Viisjaagu järve hoiualal

registreeritud III kaitsekategooria liik valge vesiroos (Nymphaea alba) ja hännak-rabakiil

(Leucorrhinia caudalis). Nende liikide populatsiooni hea seisundi tagamine toimub läbi

elupaiga kaitse.

7

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Tabelis 1 võetakse kokku Viisjaagu järve hoiuala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist

või hoidmist ohustavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused

kaitsekorralduskava perspektiivis.

Tabel 1. Viisjaagu järve hoiuala väärtuste koondtabel

Väärtus1 Seisund Pikaajaline kaitse-

eesmärk (30 a) Ohutegurid Meetmed

Kriteeriumid

tulemuslikkuse

hindamiseks

Oodatav tulemus

kaitsekorraldus-

perioodi lõpuks

2.1. Elupaik

Vähe kuni

kesktoitelised

mõõdukalt

kareda veega

järved (3130)

KE - jah

LoD – I

LoA – jah

Elupaigatüüp

esineb 25,6 ha

ning tema

ökoloogiline

seisund EL

veepoliitika

raamdirektiivist

lähtuvalt on hea

Elupaigatüüp

esineb 25,6 ha ning tema ökoloogiline

seisund EL

veepoliitika

raamdirektiivist

lähtuvalt on hea

Punktreostus

ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga

ühendamata

piirkonnast

Toetused

majapidamiste

liitumiseks

ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga

Ökoloogiline

seisund

Elupaigatüübile

vastavad kooslused

on säilinud ja järve

ökoloogiline seisund

on vähemalt hea või

väga hea.

Järelvalve

Hajureostus

valgalalt

(põldudelt,

majapidamistest)

Hajaasustuses

majapidamiste

toetamine

nõuetekohase

heitvee süsteemi

rajamiseks

1 1) LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA – loodusala kaitse-eesmärgiks olemine

KE – hoiuala kaitse-eesmärgiks olemine

8

Väärtus1 Seisund Pikaajaline kaitse-

eesmärk (30 a) Ohutegurid Meetmed

Kriteeriumid

tulemuslikkuse

hindamiseks

Oodatav tulemus

kaitsekorraldus-

perioodi lõpuks

Loomapidamis-

ehitiste

ajakohastamine ja

säästvate

põllumajandus-

praktikate

rakendamine

Järelvalve

Järve

eutrofeerumine ja

veerežiimi

muutused

Kaalutlusotsuste

tegemine, vajadusel

keskkonnamõju

hindamise

koostamine

9

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA

KÜLASTUSKORRALDUS

Viisjaagu järv on ümbritsetud eramaadest ning seetõttu on ligipääs järvele üsna piiratud. Sellest

tingituna on ala külastatavus olnud madal. Seetõttu pole otstarbekas ega vajalik tutvustada

Viisjaagu järve hoiuala ja selle väärtusi looduses stendide abil. Supluskohta ametlikult järve

äärde planeeritud ei ole. Ujumiseks kasutatakse kinnistuga piirnevat suplusvõimalust. Ala

külastajatest moodustavad valdava osa harrastuskalastajad, kes külastavad järve püsiva jääkatte

olemasolul valdavalt talvel. Külastajate teavitamiseks on kaitsealale paigaldatud tähised.

Massiteabevahendeid ala tutvustamiseks ei kasutata ega planeerita, muud taristut ega

keskkonnahariduslikku tegevust ei arendata.

Visioon

 Hoiuala külastatavus on madal ja see tagab juhukülastajatele rahuliku puhkekeskkonna.

Aktiivset teavitust alal läbi ei viida.

Eesmärk

 Ala külastatavus pole suurenenud.

10

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1 Tegevuste kirjeldus 4.1.1 Inventuurid, uuringud

4.1.1.1 Hüdrobioloogiline uuring

Viisjaagu järvel on vajalik teha korduv hüdrobioloogiline uuring, et hinnata ökoloogilise

seisundi muutusi. Seire käigus kirjeldatakse järve ökosüsteemi üldnäitajaid, funktsioneerimise

eripära ja selle vastupanuvõimet surveteguritele. Samuti hinnatakse ökoloogilist seisundit

üldlimnoloogiliste ja Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivile vastavate kriteeriumide järgi.

Samuti esitatakse infot kaitsealuste või ohustatud liikide kohta ning muid tähelepanekuid järve

seisundit mõjutavatest teguritest. Saadud andmeid võrreldakse 2010. aasta näitajatega.

Prioriteet III, korraldaja KeA.

4.1.1.2 Väliskoormuse hindamine

Järve ökoloogilise seisundi halvenemisel hinnata Viisjaagu järve toitainete koormusi

sissevoolust ühe aasta vältel, vähemalt 3 korda aastas (kevadel, suvel, sügisel). Prioriteet III,

korraldaja KeA.

4.1.2 Taristu

4.1.2.1 Tähiste hooldamine

Vastavalt vajadusele toimub hoiuala tähiste (3 tk) hooldamine. 2022. aastal on hoiuala

tähistatud kaasaegselt ja nõuetele vastavalt. Tähised on paigutatud järve põhjaosas asuva

väljavoolu juurde, hoiuala idaosas põllu ja metsa piirile ning lõunaosas Vissi järvega ühendava

kanali otsa. Kaitsekorralduskava koostamise välitöödel (aprill 2022) tehti kindlaks, et tähised

on nähtavad ja lähiajal võsast puhastamist ei vaja (joonis 2). Prioriteet II, korraldaja RMK.

11

Joonis 2. Tähiste hooldamine Viisjaagu järve hoiualal (aluskaart: Maa-amet 2022).

4.1.3 Kavad, eeskirjad

4.1.3.1 Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine

Kaitsekorralduskava periood on planeeritud kümnele aastale. Perioodi lõppedes koostatakse

Viisjaagu järve hoiualale uus kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine

toimub vastavalt tabelis 1 esitatud eesmärkidele kaitsekorraldusperioodi lõpus lähtuvalt seatud

kriteeriumidest. Prioriteet I, korraldaja KeA.

12

4.2. Tegevuste eelarve

Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi

jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele

ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele.

Tabel 2. Tegevuste eelarve ja ajakava (KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus).

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 Kokku

Sadades eurodes

Uuringud

4.1.1.1

Hüdrobioloogiline

uuring Uuring KeA III

x x

4.1.1.2

Väliskoormuse

hindamine Uuring KeA III

x x

Taristu

4.1.2.1

Tähiste hooldamine (3

tk)

Kaitsealuste

objektide

tähistamine

RMK II

x x

Kavad

4.1.3.1

Kaitsekorralduskava

uuendamine ja

tulemuslikkuse

hindamine

Tegevuskava KeA I

x x x

13

5. KASUTATUD ALLIKAD

Viisjaagu järve hoiuala kaitsekorralduskava 2012-2021

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. 29.03.2022

Ott, I. 2010. Viisjaagu, Lavatsi ja Valguta Mustjärve hüdrobioloogilised uuringud. Eesti

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu.

Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn.

Hoiualade kaitse alla võtmine , RT I 2006, 27, 203,

https://www.riigiteataja.ee/akt/1035397?leiaKehtiv 28.03.2022

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, RT III, 04.04.2017, 6

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 28.03.2022

14

LISA. 1 Viisjaagu järve HA kaitsekorralduskava 2012-2021 tulemuslikkuse hindamine

Väärtused ja

kaitsekorralduslikud

tegevused

Indikaator Algseis Kriteerium Tulemus

Viisjaagu järv Hapnikuolud

järves

Hapnikurežiimi paranemine

sügavamates veekihtides ning talvel

jää all võrreldes 2010. aasta

näitajatega

Hapniku

kontsentratsioon

vees

Viimased uuringud 2010.

aastal, pärast seda pole

mõõtmisi tehtud.

Viisjaagu järve

seisund (VRD

järgi tüüp III)

Järve üldine

ökoloogiline

seisund

Viisjaagu järve üldlimnoloogiliste ja

EL VRD vastavate kriteeriumide järgi

on hinnang nende näitajate osas hea

või väga hea

Biootilised ja

abiootilised

näitajad

Viimased uuringud 2010.

aastal, pärast seda pole

biootilisi ja abiootilisi

näitajaid mõõdetud

Viisjaagu järve

elupaik 3130

Tüübiomased

liigid

Tüübiomaste kalaliikide säilimine

järves.

Liikide arvukus ja levikuala on sama

või suurenenud võrreldes

inventuuriaegsete näitajatega

Liikide säilimine

vähemalt heal

tasemel

Kalaliikide uuringut ei ole

läbi viidud ja võrreldavad

andmeid ei ole.

K O R R A L D U S

23. november 2022 nr 1-21/22/46

Viisjaagu järve hoiuala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Viisjaagu järve hoiuala kaitsekorralduskava” (lisatud);

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Andmespetsialist, LKPO juhataja, Keskkonnaministeerium, Riigimetsa

Majandamise Keskus

Kaidi Erik

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Viisjaagu järve hoiuala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

peadirektori asetäitja 23.11.2022

korraldusega nr 1-21/22/46

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4

1.1. Ala iseloomustus ............................................................................................................. 4

1.2. Maaomand ja maakasutus ............................................................................................... 5 1.3. Huvigrupid ...................................................................................................................... 5 1.4. Uuritus ja seire ................................................................................................................ 6

1.4.1 Väikejärvede seire ..................................................................................................... 6

1.4.2 Läbiviidud seired ja uuringud .................................................................................... 6

1.4.3 Kaitsealuste liikide leiud hoiualal .............................................................................. 6

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .......................................................................... 7

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS ........ 9

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ...... 10 4.1 Tegevuste kirjeldus ........................................................................................................ 10

4.1.1 Inventuurid, uuringud .............................................................................................. 10

4.1.2 Taristu ...................................................................................................................... 10

4.1.3 Kavad, eeskirjad ...................................................................................................... 11

4.2. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 12

LISA. 1 Viisjaagu järve HA kaitsekorralduskava 2012-2021 tulemuslikkuse hindamine ...... 13

3

Looduskaitseseaduse § 25 järgi on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise

kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi

kolmandatele isikutele. Hoiuala kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse §-des 32 ja 33.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave

kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Viisjaagu järve hoiuala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:

 anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ka ala) - selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

 anda lühike ülevaade ala eesmärkidest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi,

elupaiga vm väärtuse seisundile;

 arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

 anda lühike ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks

vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;

 määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse

kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;

 luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja

kaitsekorralduskava koostamise juhendist. Viisjaagu järve hoiuala KKK on koostatud

tähtajatult.

Kaitsekorralduskava koostamisel toimus avalikkuse kaasamine perioodil 5.10.–19.10.2022.

Kava koostas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna kaitse planeerimise

spetsialist Kaidi Erik ([email protected], 5666 4780).

Kaanefoto autor on Kaidi Erik.

4

1. SISSEJUHATUS

1.1. Ala iseloomustus

Viisjaagu järve hoiuala asub Tartu maakonnas Elva vallas Vellavere külas ja Nõo vallas Vissi

külas (joonis 1).

Hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud vähe- kuni

kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse1. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 2 alapunkti 495 alusel kuulub kaitstav ala

tervikuna Viisjaagu loodusala (Natura kood EE0080317)2 koosseisu (EELIS (Eesti looduse

infosüsteem), Keskkonnaagentuur, edaspidi EELIS).

Viisjaagu järve (kood EELISes VEE2092400)3 veepeegli pindala on 25,6 ha, keskmine

sügavus 7,4 m, suurim sügavus 13 m jääb järve keskosast veidi loode poole. Järve ümbruses

esinevad mandrijää servakuhjatised mõhnade näol. Veekogu ise on ovaalse kujuga ja

väheliigestatud kaldajoonega. Kallas on läänes järsk ja liivane (sobiv suplemiseks), mujal

madal ja mudane või turbane. Sügavamal katab põhja kuni 1 m paksune mudakiht. Varem on

järv olnud suurem ja moodustanud ligikaudu 200 m kaugusele lõunasse jääva Vissi järvega

ühise veekogu, mis hiljem veetaseme alanemise ja soostumise tõttu on jagunenud kaheks

järveks. 1930-ndatel alandati järve veetaset veel 1 m võrra. Viisjaagu järv kuulub kihistunud

kalgiveeliste kesktoiteliste joontega järvede hulka4. Järve läbivool on nõrk, sissevool toimub

kanali kaudu Vissi järvest, lisaks tuleb vett kraavidest ja allikatest. On palju kaldaallikaid, eriti

läänekaldal. Vett viib välja Elva jõkke suubuv kraav.

Viimased uuringud järves teostati 2010. aastal ning selle järgi on järve seisund hea ning seetõttu

ei ole hoiualal planeeritud aktiivseid tegevusi.

1 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas , RT I 2006, 27, 203 2 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, RT III, 04.04.2017, 6 3 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. 29.03.2022 4 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn.

5

Joonis 1. Viisjaagu järve hoiuala asukoha skeem (aluskaart: Maa-amet, 2022)

1.2. Maaomand ja maakasutus

Viisjaagu järve hoiuala pindala on 25,6 ha ning asub tervikuna eramaal ja piirneb kogu ulatuses

veepiiriga, mistõttu on tegemist tervenisti veealaga. Hoiuala jääb ühele katastriüksusele –

33101:003:0057 (Viisjaagu järv).

1.3. Huvigrupid

Viisjaagu järve hoiualaga seotud olulisemad huvigrupid ja nende huvid on alljärgnevad:

Keskkonnaamet – hoiuala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks

olevate väärtuste soodne seisund ja järelevalve.

Riigimetsa Majandamise Keskus – koostöös Keskkonnaametiga tagada ala tähistus ja

looduskaitsetööde teostamine.

Kohalik omavalitsus – huvitatud hoiuala heast seisundist, loodusväärtuste säilimisest.

Ümbruskonna elanikud – huvitatud oma kinnistute sihtotstarbelisest kasutamisest ja

loodusväärtuste säilimisest.

Kalastajad – huvitatud kalapüügist ja heast kalavaru seisundist.

Loodushuvilised, teadlased – huvitatud kaitsealuste liikide ja koosluste uurimisest/seirest

ning loodusväärtuste säilimisest.

6

1.4. Uuritus ja seire

1.4.1 Väikejärvede seire

Viisjaagu järvel asub väikejärvede seirepunkt registrikoodiga EELISes SJA8172000.

Väikejärvede seire raames teostati viimati riiklikku seiret järvel 2003. aasta kevadel. Tegemist

oli hüdrobioloogilise ülevaateseirega, mille käigus määrati vee keemilis-füüsikalised näitajad

ning elustikurühmade (fütoplankton, zooplankton, suurtaimed) liigiline koosseis, biomass ning

seisundiindeksid. Praegu püsiseiret Viisjaagu järvel ei teostata.

1.4.2 Läbiviidud seired ja uuringud

Viisjaagu järve on uuritud mitmel korral – 1954, 1977, 1991, 2003. ja 2010. aastal. Uuritud on

nii abiootilisi näitajaid, kuid ka zooplaktonit ja suurtaimi. Järvest parema kirjelduse saamiseks

viidi 2010. aastal läbi põhjalikud hüdrobioloogilised uuringud, mille käigus mõõdeti mitmeid

abiootilisi näitajaid ning kirjeldati erinevate elustikurühmade (füto- ja zooplankton, zoobentos

ehk suurselgrootud, suurtaimed ja kalad) liigilist koosseisu.

2010. aastal läbiviidud uuringule vastab Viisjaagu järve üldfosfori ja üldlämmastiku keskmine

kontsentratsioon heale ning vee keskmine läbipaistvus ja vee pH väga heale veekvaliteedile.

Ökoloogilise seisundi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi on järve seisund hea5.

Raamdirektiivi järgi on koondhinnang 2010. aasta füto- ja zooplanktoni, zoobentose ehk

suurselgrootute, suurtaimede ja kalade uuringute järgi hea.

1.4.3 Kaitsealuste liikide leiud hoiualal

Kaitsealustest liikidest, mis ei ole ala kaitse-eesmärgid, on Viisjaagu järve hoiualal

registreeritud III kaitsekategooria liik valge vesiroos (Nymphaea alba) ja hännak-rabakiil

(Leucorrhinia caudalis). Nende liikide populatsiooni hea seisundi tagamine toimub läbi

elupaiga kaitse.

5 Ott, I. 2010. Viisjaagu, Lavatsi ja Valguta Mustjärve hüdrobioloogilised uuringud. Eesti Maaülikooli

põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu.

7

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Tabelis 1 võetakse kokku Viisjaagu järve hoiuala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist

või hoidmist ohustavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused

kaitsekorralduskava perspektiivis.

Tabel 1. Viisjaagu järve hoiuala väärtuste koondtabel

Väärtus6 Seisund

Pikaajaline

kaitse-eesmärk

(30 a)

Survetegurid7 Meetmed

Kriteeriumid

tulemuslikkuse

hindamiseks

Oodatav tulemus

kaitsekorraldus-

perioodi lõpuks

2.1. Elupaik

Vähe kuni

kesktoitelised

mõõdukalt

kareda veega

järved (3130)

KE - jah

LoD – I

LoA – jah

Elupaigatüüp

esineb 25,6 ha

ning tema

ökoloogiline

seisund EL

veepoliitika

raamdirektiivist

lähtuvalt on hea

Elupaigatüüp

esineb 25,6 ha

ning tema

ökoloogiline

seisund EL

veepoliitika

raamdirektiivist

lähtuvalt on hea

(-) Punktreostus

ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga

ühendamata

piirkonnast

Toetused majapidamiste

liitumiseks ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga

Ökoloogiline

seisund

Elupaigatüübile

vastavad

kooslused on

säilinud ja järve

ökoloogiline

seisund on

vähemalt hea või

väga hea.

Järelvalve

(-) Hajureostus

valgalalt

(põldudelt,

majapidamistest)

Hajaasustuses

majapidamiste toetamine

nõuetekohase heitvee

süsteemi rajamiseks

Loomapidamisehitiste

ajakohastamine ja

säästvate põllumajandus-

praktikate rakendamine

Järelvalve

6 LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA – loodusala kaitse-eesmärgiks olemine

KE – hoiuala kaitse-eesmärgiks olemine 7 (-) – negatiivne; (+) positiivne

8

Väärtus6 Seisund

Pikaajaline

kaitse-eesmärk

(30 a)

Survetegurid7 Meetmed

Kriteeriumid

tulemuslikkuse

hindamiseks

Oodatav tulemus

kaitsekorraldus-

perioodi lõpuks

(-) Järve

eutrofeerumine

Kaalutlusotsuste tegemine,

vajadusel keskkonnamõju

hindamise koostamine

(+/-) Veerežiimi

muutused8,9

Kaalutlusotsuste tegemine,

vajadusel keskkonnamõju

hindamise koostamine

Väljavoolu kraavidel

koprapaisude eemaldamine

ja kopra arvukuse

reguleerimine

Veetaseme pikaajalisel

tõusul pole meetmed

vajalikud, veetaseme tõus

mõjub järvele positiivselt,

kuna annab järvele

suurema puhverdusvõime

ning tõenäoliselt taastab

kuivenduseelse veetaseme.

8 Leira, M., Cantonati, M. (2008). Effects of water-level fluctuations on lakes: an annotated bibliography. In: Wantzen, K.M., Rothhaupt, KO., Mörtl, M., Cantonati, M., -

Tóth, L.G., Fischer, P. (eds) Ecological Effects of Water-Level Fluctuations in Lakes. Developments in Hydrobiology, vol 204. Springer, Dordrecht.

https://doi.org/10.1007/978-1-4020-9192-6_16 9 Peczuła, W., Szczurowska, A. (2013). Long-term changes in phytoplankton in a humic lake in response to the water level rising: the effects of beaver engineering on a

freshwater ecosystem. Knowledge and Management of Aquatic Ecosystems (2013) 410, 06 https://www.kmae-journal.org/articles/kmae/pdf/2013/03/kmae130042.pdf

9

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA

KÜLASTUSKORRALDUS

Viisjaagu järv on ümbritsetud eramaadest ning seetõttu on ligipääs järvele üsna piiratud. Sellest

tingituna on ala külastatavus olnud madal. Seetõttu pole otstarbekas ega vajalik tutvustada

Viisjaagu järve hoiuala ja selle väärtusi looduses stendide abil. Supluskohta ametlikult järve

äärde planeeritud ei ole. Ujumiseks kasutatakse kinnistuga piirnevat suplusvõimalust. Ala

külastajatest moodustavad valdava osa harrastuskalastajad, kes külastavad järve püsiva jääkatte

olemasolul valdavalt talvel. Külastajate teavitamiseks on kaitsealale paigaldatud tähised.

Massiteabevahendeid ala tutvustamiseks ei kasutata ega planeerita, muud taristut ega

keskkonnahariduslikku tegevust ei arendata.

Visioon

 Hoiuala külastatavus on madal ja see tagab juhukülastajatele rahuliku puhkekeskkonna.

Aktiivset teavitust alal läbi ei viida.

Eesmärk

 Ala külastatavus pole suurenenud.

10

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1 Tegevuste kirjeldus 4.1.1 Inventuurid, uuringud

4.1.1.1 Hüdrobioloogiline uuring

Viisjaagu järvel on vajalik teha korduv hüdrobioloogiline uuring, et hinnata ökoloogilise

seisundi muutusi. Seire käigus kirjeldatakse järve ökosüsteemi üldnäitajaid, funktsioneerimise

eripära ja selle vastupanuvõimet surveteguritele. Samuti hinnatakse ökoloogilist seisundit

üldlimnoloogiliste ja Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivile vastavate kriteeriumide järgi.

Samuti esitatakse infot kaitsealuste või ohustatud liikide kohta ning muid tähelepanekuid järve

seisundit mõjutavatest teguritest. Saadud andmeid võrreldakse 2010. aasta näitajatega.

Prioriteet III, korraldaja KeA.

4.1.1.2 Väliskoormuse hindamine

Järve ökoloogilise seisundi halvenemisel hinnata Viisjaagu järve toitainete koormusi

sissevoolust ühe aasta vältel, vähemalt 3 korda aastas (kevadel, suvel, sügisel). Prioriteet III,

korraldaja KeA.

4.1.2 Taristu

4.1.2.1 Tähiste hooldamine

Vastavalt vajadusele toimub hoiuala tähiste (3 tk) hooldamine. 2022. aastal on hoiuala

tähistatud kaasaegselt ja nõuetele vastavalt. Tähised on paigutatud järve põhjaosas asuva

väljavoolu juurde, hoiuala idaosas põllu ja metsa piirile ning lõunaosas Vissi järvega ühendava

kanali otsa. Kaitsekorralduskava koostamise välitöödel (aprill 2022) tehti kindlaks, et tähised

on nähtavad ja lähiajal võsast puhastamist ei vaja (joonis 2). Prioriteet II, korraldaja RMK.

11

Joonis 2. Tähiste hooldamine Viisjaagu järve hoiualal (aluskaart: Maa-amet 2022).

4.1.3 Kavad, eeskirjad

4.1.3.1 Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine

Kaitsekorralduskava periood on planeeritud kümnele aastale. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse

hindamine toimub vastavalt tabelis 1 esitatud eesmärkidele kaitsekorraldusperioodi lõpus

lähtuvalt seatud kriteeriumidest ning vajadusel kava korrigeeritakse. Prioriteet I, korraldaja

KeA.

12

4.2. Tegevuste eelarve

Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele

ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele.

Tabel 2. Tegevuste eelarve ja ajakava (KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus).

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 Kokku

Sadades eurodes

Uuringud

4.1.1.1

Hüdrobioloogiline

uuring Uuring KeA III

x x

4.1.1.2

Väliskoormuse

hindamine Uuring KeA III

x x

Taristu

4.1.2.1

Tähiste hooldamine (3

tk)

Kaitsealuste

objektide

tähistamine

RMK II

x x

Kavad

4.1.3.1

Kaitsekorralduskava

uuendamine ja

tulemuslikkuse

hindamine

Tegevuskava KeA I

x x x

13

LISA. 1 Viisjaagu järve HA kaitsekorralduskava 2012-2021 tulemuslikkuse hindamine

Väärtused ja

kaitsekorralduslikud

tegevused

Indikaator Algseis Kriteerium Tulemus

Viisjaagu järv Hapnikuolud

järves

Hapnikurežiimi paranemine

sügavamates veekihtides ning talvel

jää all võrreldes 2010. aasta

näitajatega

Hapniku

kontsentratsioon

vees

Viimased uuringud 2010.

aastal, pärast seda pole

mõõtmisi tehtud.

Viisjaagu järve

seisund (VRD

järgi tüüp III)

Järve üldine

ökoloogiline

seisund

Viisjaagu järve üldlimnoloogiliste ja

EL VRD vastavate kriteeriumide järgi

on hinnang nende näitajate osas hea

või väga hea

Biootilised ja

abiootilised

näitajad

Viimased uuringud 2010.

aastal, pärast seda pole

biootilisi ja abiootilisi

näitajaid mõõdetud

Viisjaagu järve

elupaik 3130

Tüübiomased

liigid

Tüübiomaste kalaliikide säilimine

järves.

Liikide arvukus ja levikuala on sama

või suurenenud võrreldes

inventuuriaegsete näitajatega

Liikide säilimine

vähemalt heal

tasemel

Kalaliikide uuringut ei ole

läbi viidud ja võrreldavad

andmeid ei ole.