Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

03.10.2022 nr 7-2/22/19337

Mustjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2022-

2031 avalikustamine

Keskkonnaamet on koostanud Mustjärve hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2022-2031.

Tegemist on lühikavaga, kus on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks

olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatud tegevuste tabel.

Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.

Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 5.10.-19.10.2022.

Keskkonnaamet ootab arvamusi ja täiendavaid ettepanekuid hiljemalt 19. oktoobriks 2022.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Laherand

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Mustjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2022-2031

Kaidi Erik 56664780

[email protected]

Mustjärve hoiuala

kaitsekorralduskava 2022-2031

KINNITATUD

Keskkonnaameti

peadirektori asetäitja [Registreerimise

kuupäev]

korraldusega nr [Registreerimisnumber]

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4

1.1. Ala iseloomustus ............................................................................................................. 4

1.2. Maaomand ja maakasutus ............................................................................................... 5 1.3. Huvigrupid ...................................................................................................................... 5 1.4. Uuritus ja seire ................................................................................................................ 6

1.4.1 Väikejärvede seire ..................................................................................................... 6

1.4.2 Läbiviidud seired ja uuringud .................................................................................... 6

1.4.3 Kaitsealuste liikide leiud hoiualal .............................................................................. 6

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .......................................................................... 7

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS ........ 9

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ...... 10 4.1 Tegevuste kirjeldus ........................................................................................................ 10

4.1.1 Inventuurid, uuringud .............................................................................................. 10

4.1.2 Taristu ...................................................................................................................... 10

4.1.3 Kavad, eeskirjad ...................................................................................................... 11

4.2. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 12

5. KASUTATUD ALLIKAD .................................................................................................. 13 LISA. 1 Mustjärve HA kaitsekorralduskava 2012-2021 tulemuslikkuse hindamine .............. 14

3

Looduskaitseseaduse § 25 järgi on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise

kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi

kolmandatele isikutele. Hoiuala kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse §-des 32 ja 33.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave

kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Mustjärve hoiuala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:

 anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ka ala) - selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

 anda lühike ülevaade ala eesmärkidest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi,

elupaiga vm väärtuse seisundile;

 arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

 anda lühike ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks

vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;

 määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse

kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;

 luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja

kaitsekorralduskava koostamise juhendist. Mustjärve hoiuala KKK on koostatud kümneks

aastaks.

Kava koostas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna kaitse planeerimise

spetsialist Kaidi Erik ([email protected], 5666 4780).

Kaanefoto autor on Kaidi Erik.

4

1. SISSEJUHATUS

1.1. Ala iseloomustus

Mustjärve hoiuala asub Tartu maakonnas Elva vallas Vehendi ja Piigandi külas (joonis 1).

Hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi

(Cobitis taenia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Tulenevalt

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 2 alapunkti 218 alusel kuulub

kaitstav ala tervikuna Mustjärve loodusala (Natura kood EE0080315) koosseisu (EELIS (Eesti

looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, edaspidi EELIS).

Mustjärve (Valguta Mustjärv; kood EELISes VEE2091800) veepeegli pindala on 20,4 ha ja

järve suurim sügavus on 1 m. Põhja-lõunasuunaline ovaalne järv asub Võrtsjärve nõos, 1,7 km

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusest ida pool. Peaaegu kõikjalt ümbritsevad Mustjärve

rabastunud alad: lõunast suured freesturbaväljad, mujalt rabamännik. Üksnes ida pool ulatub

liivane mineraalmaa järve lähedale. Suuremat osa järvest ümbritseb õõtsikuriba, ainult põhja

pool järsult vette laskuva turbaperve juures pääseb kergesti veeni. Ainus väljavool, mis sageli

suvel kuivab, on kirdenurga juurest lähtuv kraav Nigula ojja, mis sealt edasi suubub Võrtsjärve.

Kogu järve põhja katab üsna paks (kuni 3 m) mudakiht, mille all on liivakiht. 1971. aasta

andmete põhjal kuulus järv kihistumata pehmeveeliste segatoiteliste järvede hulka (Mäemets,

1977). Valguta Mustjärv on kalastikult üsna vaene, kuna see sõltub suuresti järve talvistest

hapnikuoludest.

Järv on Nigula ehk Raudja oja kaudu ühenduses Võrtsjärvega, kuhu oja veed voolavad. Kuni

1980. aastani oli veekogu seisund hea, kuid Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati

tarbeks väetati kõrvalolevat Lulli raba muru kasvatamiseks. Murumättad viidi sadamasse, kuid

väetise liigsus rikkus Valguta Mustjärve seisundi pikaks ajaks. 2005. a uuriti järve põgusalt ja

endiselt olid toitesoolade kogused väga suured. Viimased suuremad uuringud järves teostati

2010. aastal ning selle järgi on järve seisund kesine.

5

Joonis 1. Mustjärve hoiuala asukoha skeem (aluskaart: Maa-amet, 2022)

1.2. Maaomand ja maakasutus

Mustjärve hoiuala pindala on 20,4 ha ning asub tervikuna riigimaal ja piirneb kogu ulatuses

veepiiriga, mistõttu on tegemist tervenisti veealaga. Hoiuala jääb kahele katastriüksusele –

66601:007:0529 (Elva metskond 92) ja 69401:001:0001 (Elva metskond 9).

1.3. Huvigrupid

Mustjärve hoiualaga seotud olulisemad huvigrupid ja nende huvid on alljärgnevad:

Keskkonnaamet – hoiuala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks

olevate väärtuste soodne seisund ja järelevalve.

Riigimetsa Majandamise Keskus – koostöös Keskkonnaametiga tagada ala tähistus ja

looduskaitsetööde teostamine.

Kohalik omavalitsus – huvitatud hoiuala heast seisundist, loodusväärtuste säilimisest.

Ümbruskonna elanikud – huvitatud puhkerajatiste olemasolust ja loodusväärtuste säilimisest.

Kalastajad – huvitatud kalapüügist ja heast kalavaru seisundist.

Loodushuvilised, teadlased – huvitatud kaitsealuste liikide ja koosluste uurimisest/seirest

ning loodusväärtuste säilimisest.

6

1.4. Uuritus ja seire

1.4.1 Väikejärvede seire

Mustjärvel asub väikejärvede seirepunkt registrikoodiga EELISes SJA4154000. Esimest korda

seirati järve ajavahemikus 1993–1995. Tegemist oli hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise

ülevaateseirega, mille käigus määrati vee keemilis-füüsikalised näitajad ning elustikurühmade

(fütoplankton, bakterplankton, zooplankton, suurtaimed, kalastik) liigiline koosseis, biomass

ning seisundiindeksid. Väikejärvede seire raames teostati viimati riiklikku seiret järvel 2005.

aasta kevadel. Lisaks hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise ülevaateseirega, määrati ka

zooplaktoni liigiline koosseis. Praegu püsiseiret Mustjärvel ei teostata.

1.4.2 Läbiviidud seired ja uuringud

Mustjärve on uuritud mitmel korral – 1953, 1968, 1977, 1992–1995, 2005. ja 2010. aastal.

Uuritud on nii abiootilisi näitajaid, kuid ka zooplaktonit ja suurtaimi. Järvest parema kirjelduse

saamiseks viidi 2010. aastal läbi põhjalikud hüdrobioloogilised ja hüdrokeemilised uuringud,

mille käigus mõõdeti mitmeid abiootilisi näitajaid ning kirjeldati erinevate elustikurühmade

(füto- ja zooplankton, zoobentos ehk suurselgrootud, suurtaimed ja kalad) liigilist koosseisu.

2010. aastal läbiviidud uuringule vastab Mustjärve üldfosfor väga halvale ökoloogilisele

seisundile ning üldlämmastik halvale vee kvaliteedile. Vee pH vastas heale vee kvaliteedile.

Seega on järvel suur fosforireostus. Ökoloogilise seisundi füüsikalis-keemiliste

kvaliteedinäitajate järgi on järve seisund kesine (Ott, 2010). Raamdirektiivi järgi on

koondhinnang 2010. aasta füto- ja zooplanktoni, zoobentose ehk suurselgrootute, suurtaimede

ja kalade uuringute järgi kesine.

2017–2018. aastal täpsustati hingu, vingerja ja võldase levikuandmeid Eestis ning uuringu

raames tehti katsepüük ka Mustjärvel. Katsepüügi sihtliikideks olid hink ja vingerjas.

Inventuuri käigus sõideti kummipaadiga läbi kogu järve kaldavöönd, katsepüügid tehti 5

lõigus. Püügi ajal haises järve vesi ebameeldivalt ning püügitingimused olid väga ebasoodsad.

Püükide läbiviimist raskendas lisaks madalaveelise kaldavööndi puudumisele ka vee väga

väike läbipaistvus. Kahlates polnud püüki võimalik teostada mitte üheski seirelõigus, põhi

polnud nähtav mitte üheski seirekohas, kahva nähtavus vees oli ca 0,05 m. Elektripüügi

tingimusi halvendas vee väga väike elektrijuhtivus (0,055 µS/cm). Hinku katsepüükidel ei

leitud ja tõenäoliselt liik järves puudub. Vingerjat katsepüükidel ei saadud, kuid järv on

vingerjale sobivaks elupaigaks ning tõenäoliselt liik järves esineb. Võldast katsepüükidel ei

leitud ning järv liigile elupaigaks ei sobi (Järvekülg, 2018).

1.4.3 Kaitsealuste liikide leiud hoiualal

Kaitsealustest liikidest, mis ei ole ala kaitse-eesmärgid, on Mustjärve hoiualal registreeritud III

kaitsekategooria liik valge vesiroos (Nymphaea alba) ja väike vesikupp (Nuphar pumila).

Nende liikide populatsiooni hea seisundi tagamine toimub läbi elupaiga kaitse.

7

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Tabelis 1 võetakse kokku Mustjärve hoiuala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või

hoidmist ohustavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused

kaitsekorralduskava perspektiivis.

Tabel 1. Mustjärve hoiuala väärtuste koondtabel

Väärtus1 Seisund

Pikaajaline

kaitse-eesmärk

(30 a)

Ohutegurid Meetmed

Kriteeriumid

tulemuslikkuse

hindamiseks

Oodatav tulemus

kaitsekorraldus-

perioodi lõpuks

2.1. Elupaik

Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

KE - jah

LoD – I

LoA – jah

Elupaigatüüp

esineb 20,4 ha

ning tema

ökoloogiline

kvaliteet EL

veepoliitika

raamdirektiivist

lähtuvalt on

kesine

Elupaigatüüp

esineb 20,4 ha

ning tema

ökoloogiline

kvaliteet EL

veepoliitika

raamdirektiivist

lähtuvalt on

vähemalt hea

Hajureostus

valgalalt

(freesturbaväljalt)

Väliskoormuse

hindamine

freesturbaväljalt ja

täiendatavate

toitainete järve

kandumise

peatamine Ökoloogiline

seisund

Elupaigatüübile

vastavad kooslused

on säilinud ja järve

ökoloogiline

kvaliteet on

vähemalt hea

Seire

Järve

eutrofeerumine ja

veerežiimi

muutused

Kaalutlusotsuste

tegemine, vajadusel

keskkonnamõju

hindamise

koostamine

2.2. Liigid

1 1) LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA – loodusala kaitse-eesmärgiks olemine

LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

KE – hoiuala kaitse-eesmärgiks olemine

8

Väärtus1 Seisund

Pikaajaline

kaitse-eesmärk

(30 a)

Ohutegurid Meetmed

Kriteeriumid

tulemuslikkuse

hindamiseks

Oodatav tulemus

kaitsekorraldus-

perioodi lõpuks

Harilik hink

(Cobitis taenia)

KE - jah

LKS – III

LoD – II

LoA - ei

Elupaik tervikuna

pole kalaliigile

sobiv ja

tõenäoliselt liik

järves puudub.

Vee kvaliteedi

halvenemine,

veetaseme

muutmine,

elupaikade

hävimine.

Väliskoormuse

hindamine ja

täiendatavate

toitainete järve

kandumise

peatamine Liigi esinemine

Hoiuala määrus on

muudetud.

Liigi esinemine või

mitteesinemine on

järves tuvastatud;

vajadusel hoiuala

määruse muutmine Hingu olemasolu

tuvastamine

katsepüügi käigus

Harilik vingerjas

(Misgurnus

fossilis)

KE - jah

LKS – III

LoD – II

LoA - jah

Liigile sobivat

elupaika esineb

20,4 ha

Elupaigad on

säilinud 20,4 ha

suurusel alal

Vee kvaliteedi

halvenemine,

veetaseme

muutmine,

elupaikade

hävimine.

Väliskoormuse

hindamine ja

täiendatavate

toitainete järve

kandumise

peatamine Liigi esinemine

Elupaigad on

säilinud 20,4 ha

suurusel alal ning on

lisainfot liigi

esinemise osas. Vingerja olemasolu

tuvastamine

katsepüügi käigus

9

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA

KÜLASTUSKORRALDUS

Mustjärv asub metsas, kuhu ligipääs maanteelt pole tähistatud. Lääne poolt pääseb Mustjärvele

Vallapalu-Rannaküla teelt mööda metsateed parklani, kus asub infotahvel. Edasi viib

metsarada laudteeni, mis viib järve põhjakaldale. Ida poolt pääseb järve äärde Prouasilla teelt

metsarajale keerates. Rada viib järve väljavooluni idakaldal. Mujalt ligipääsu ei ole, kõikjal

ümbritseb järve rabamännik, raba ja õõtsik.

Elva vald korrastas 2019–2020. aastal järveni viiva laudtee ja purded ning paigaldas

infotahvlid. Matkarada valdab Elva vald ning vastavalt korraldusele ei ole lubatud rajal ega

metsa all lõket teha, kuna tegemist on tuleohtliku turbapinnasega.

Matkaraja alguses on hoiuala ja matkarada tutvustav infotahvel. Ala külastajatest moodustavad

valdava osa loodushuvilised. Külastajate teavitamiseks on hoiualale paigaldatud tähised ja

infotahvlid. Massiteabevahendeid ala tutvustamiseks ei kasutata, muud taristut ega

keskkonnahariduslikku tegevust ei arendata.

Visioon

 Hoiuala külastatavus on madal ning selle külastajaskond koosneb valdavalt kohalikest

inimestest ja loodushuvilistest. Aktiivset teavitust alal läbi ei viida.

Eesmärk

 Ala külastatavus pole suurenenud.

10

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1 Tegevuste kirjeldus

4.1.1 Inventuurid, uuringud

4.1.1.1 Hüdrobioloogiline uuring

Mustjärvel on vajalik teha korduv hüdrobioloogiline uuring, et hinnata ökoloogilise seisundi

muutusi. Uuringu käigus on vajalik kirjeldada järve ökosüsteemi üldnäitajaid,

funktsioneerimise eripära ja selle vastupanuvõimet surveteguritele. Samuti hinnata ökoloogilist

seisundit üldlimnoloogiliste ja Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivile vastavate

kriteeriumide järgi. Saadud andmeid võrreldakse 2010. aasta näitajatega. Prioriteet II,

korraldaja KeA.

4.1.1.2 Kalastiku inventuur

Mustjärves on vaja läbi viia täiendav kalastiku inventuur kalaliikide esinemise selgitamiseks.

Vastavalt tulemustele korrigeeritakse vajadusel hoiuala määruses kaitse-eesmärke. Prioriteet

III, korraldaja KeA.

4.1.1.3 Väliskoormuse hindamine

Järve ökoloogilise seisundi halvenemisel hinnata Mustjärve toitainete koormusi

freesturbaväljalt ühe aasta vältel, vähemalt 3 korda aastas (kevadel, suvel, sügisel). Prioriteet

III, korraldaja KeA.

4.1.2 Taristu

4.1.2.1 Tähiste hooldamine

Vastavalt vajadusele toimub hoiuala tähiste (3 tk) hooldamine. Praegu on kaitseala tähistatud

kaasaegselt ja nõuetele vastavalt. Tähised on paigutatud üks järve loodetippu laudtee lõppu,

teine järve idakaldale asuva väljavoolu juurde ja üks järve kagunurka. Kaitsekorralduskava

koostamise välitöödel (aprill 2022) tehti kindlaks, et tähised on nähtavad ja lähiajal võsast

puhastamist ei vaja (joonis 2). Prioriteet II, korraldaja RMK.

4.1.2.2 Matkaraja hooldamine

Vastavalt vajadusele toimub matkaraja hooldamine. Matkarada valdab kohalik omavalitsus.

Laudtee ja purded on kava koostamise ajal heas seisus ja lähiajal hooldust ei vaja. Siiski võib

tekkida vajadus matkarada ja infotahvleid kaitsekorralduse perioodil uuendada. Prioriteet III,

korraldaja KOV.

11

Joonis 2. Taristu hooldamine Mustjärve hoiualal (aluskaart: Maa-amet 2022).

4.1.3 Kavad, eeskirjad

4.1.3.1 Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine

Kaitsekorralduskava periood on planeeritud kümnele aastale. Perioodi lõppedes koostatakse

Mustjärve hoiualale uus kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine

toimub vastavalt tabelis 1 esitatud eesmärkidele kaitsekorraldusperioodi lõpus lähtuvalt seatud

kriteeriumidest. Prioriteet I, korraldaja KeA.

12

4.2. Tegevuste eelarve

Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi

jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele

ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele.

Tabel 2. Tegevuste eelarve ja ajakava (KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus).

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 Kokku

Sadades eurodes

Inventuurid, uuringud

4.1.1.1

Hüdrobioloogiline

uuring Uuring KeA II

x x

4.1.1.2 Kalastiku inventuur Inventuur KeA III

x

4.1.1.3

Väliskoormuse

hindamine Uuring KeA III

x

Taristu

4.1.2.1

Tähiste hooldamine (3

tk)

Kaitsealuste

objektide

tähistamine

RMK II

x x

4.1.2.2

Matkaraja hooldamine

Radade,

külastuskeskuste ja

puhkekohtade

hooldamine

KOV III

x

Kavad, eeskirjad

4.1.3.1

Kaitsekorralduskava

uuendamine ja

tulemuslikkuse

hindamine

Tegevuskava KeA I

x x x

13

5. KASUTATUD ALLIKAD

Mustjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2012-2021

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. 4.04.2022

Järvekülg, R. et al, 2018. Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017-2018. Eesti

Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ. Tartu

Ott, I. 2010. Viisjaagu, Lavatsi ja Valguta Mustjärve hüdrobioloogilised uuringud. Eesti

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu.

Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn.

Hoiualade kaitse alla võtmine , RT I 2006, 27, 203,

https://www.riigiteataja.ee/akt/1035397?leiaKehtiv 4.04.2022

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, RT III, 04.04.2017, 6

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 4.04.2022

14

LISA. 1 Mustjärve HA kaitsekorralduskava 2012-2021 tulemuslikkuse hindamine

Väärtused ja

kaitsekorralduslikud

tegevused

Indikaator Algseis Kriteerium Tulemus

Valguta Mustjärv

(VRD tüüp IV),

huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

Lämmastiku ja

fosfori hulk,

plankton ja

põhjaloomastik

Järve ökoloogiline seisund on

paranenud. EL VRD alusel

antud hinnangud on

valdavas osas samad või

paranenud, võrreldakse 2010. a

vastavate näitajatega

Toiteainete kogused,

planktoni ja

põhjaloomastiku

alusel arvutatud

seisundi indeksid

Võrreldavat uuringut pole läbi

viidud. Järve seisundi

paranemist kiirendada pole

võimalik, saab vaid peatada

välisreostuse. Looduslik

isepuhastus on pikk protsess ja

seisundi paranemise osas suuri

muutusi ei tule

Vingerjas Liigi esinemine Inventuuride käigus on välja

selgitatud vingerja esinemine

järves ning tema esinemisel on

hinnatud liigi populatsiooni

tugevust

Liigi arvukus Katsepüük teostatud 2017-

2018. aastal. Püügil liiki ei

leitud, kuid tõenäoliselt liik

esineb järves, kuna elupaik on

sobiv.

Kaitsealune

taimeliik

Kaitstava liigi

ja tema elupaiga

seisund

Kaitsealuste taimeliikide leiu- ja

kasvukohtade säilimine ning

nende populatsiooni

säilimine/suurenemine

Liigi arvukus ja

kasvukoha pindala

Inventuuri pole toimunud.

Järvel pesitsevad

ja toituvad linnud

Populatsioonide

esinemine

Linnuliikide populatsioonide

säilimine/suurenemine

Populatsioonide

arvukus

Inventuuri pole toimunud.

K O R R A L D U S

23. november 2022 nr 1-21/22/44

Mustjärve hoiuala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Mustjärve hoiuala kaitsekorralduskava” (lisatud);

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Andmespetsialist, LKPO juhataja, Keskkonnaministeerium, Riigimetsa

Majandamise Keskus

Kaidi Erik

[amet/roll]

struktuuriüksus

spetsialist

looduska tse planeerimise osakond

Mustjärve hoiuala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

peadirektori asetäitja 14.11.2022

korraldusega nr 1-21/22/44

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4

1.1. Ala iseloomustus ............................................................................................................. 4

1.2. Maaomand ja maakasutus ............................................................................................... 5 1.3. Huvigrupid ...................................................................................................................... 5 1.4. Uuritus ja seire ................................................................................................................ 6

1.4.1 Väikejärvede seire ..................................................................................................... 6

1.4.2 Läbiviidud seired ja uuringud .................................................................................... 6

1.4.3 Kaitsealuste liikide leiud hoiualal .............................................................................. 6

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .......................................................................... 7

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS ........ 9

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ...... 10 4.1 Tegevuste kirjeldus ........................................................................................................ 10

4.1.1 Inventuurid, uuringud .............................................................................................. 10

4.1.2 Taristu ...................................................................................................................... 10

4.1.3 Kavad, eeskirjad ...................................................................................................... 11

4.2. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 12

5. KASUTATUD ALLIKAD .................................................................................................. 13 LISA. 1 Mustjärve HA kaitsekorralduskava 2012-2021 tulemuslikkuse hindamine .............. 14

3

Looduskaitseseaduse § 25 järgi on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise

kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi

kolmandatele isikutele. Hoiuala kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse §-des 32 ja 33.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave

kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Mustjärve hoiuala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on:

 anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ka ala) - selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

 anda lühike ülevaade ala eesmärkidest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi,

elupaiga vm väärtuse seisundile;

 arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

 anda lühike ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks

vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;

 määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse

kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;

 luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja

kaitsekorralduskava koostamise juhendist. Mustjärve hoiuala KKK on koostatud tähtajatult.

Kaitsekorralduskava koostamisel toimus avalikkuse kaasamine perioodil 5.10.–19.10.2022.

Kava koostas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna kaitse planeerimise

spetsialist Kaidi Erik ([email protected], 5666 4780).

Kaanefoto autor on Kaidi Erik.

4

1. SISSEJUHATUS

1.1. Ala iseloomustus

Mustjärve hoiuala asub Tartu maakonnas Elva vallas Vehendi ja Piigandi külas (joonis 1).

Hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi

(Cobitis taenia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Tulenevalt

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 2 alapunkti 218 alusel kuulub

kaitstav ala tervikuna Mustjärve loodusala (Natura kood EE0080315) koosseisu (EELIS (Eesti

looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, edaspidi EELIS).

Mustjärve (Valguta Mustjärv; kood EELISes VEE2091800) veepeegli pindala on 20,4 ha ja

järve suurim sügavus on 1 m. Põhja-lõunasuunaline ovaalne järv asub Võrtsjärve nõos, 1,7 km

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusest ida pool. Peaaegu kõikjalt ümbritsevad Mustjärve

rabastunud alad: lõunast suured freesturbaväljad, mujalt rabamännik. Üksnes ida pool ulatub

liivane mineraalmaa järve lähedale. Suuremat osa järvest ümbritseb õõtsikuriba, ainult põhja

pool järsult vette laskuva turbaperve juures pääseb kergesti veeni. Ainus väljavool, mis sageli

suvel kuivab, on kirdenurga juurest lähtuv kraav Nigula ojja, mis sealt edasi suubub Võrtsjärve.

Kogu järve põhja katab üsna paks (kuni 3 m) mudakiht, mille all on liivakiht. 1971. aasta

andmete põhjal kuulus järv kihistumata pehmeveeliste segatoiteliste järvede hulka (Mäemets,

1977). Valguta Mustjärv on kalastikult üsna vaene, kuna see sõltub suuresti järve talvistest

hapnikuoludest.

Järv on Nigula ehk Raudja oja kaudu ühenduses Võrtsjärvega, kuhu oja veed voolavad. Kuni

1980. aastani oli veekogu seisund hea, kuid Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati

tarbeks väetati kõrvalolevat Lulli raba muru kasvatamiseks. Murumättad viidi sadamasse, kuid

väetise liigsus rikkus Valguta Mustjärve seisundi pikaks ajaks. 2005. a uuriti järve põgusalt ja

endiselt olid toitesoolade kogused väga suured. Viimased suuremad uuringud järves teostati

2010. aastal ning selle järgi on järve seisund kesine.

5

Joonis 1. Mustjärve hoiuala asukoha skeem (aluskaart: Maa-amet, 2022)

1.2. Maaomand ja maakasutus

Mustjärve hoiuala pindala on 20,4 ha ning asub tervikuna riigimaal ja piirneb kogu ulatuses

veepiiriga, mistõttu on tegemist tervenisti veealaga. Hoiuala jääb kahele katastriüksusele –

66601:007:0529 (Elva metskond 92) ja 69401:001:0001 (Elva metskond 9).

1.3. Huvigrupid

Mustjärve hoiualaga seotud olulisemad huvigrupid ja nende huvid on alljärgnevad:

Keskkonnaamet – hoiuala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks

olevate väärtuste soodne seisund ja järelevalve.

Riigimetsa Majandamise Keskus – koostöös Keskkonnaametiga tagada ala tähistus ja

looduskaitsetööde teostamine.

Kohalik omavalitsus – huvitatud hoiuala heast seisundist, loodusväärtuste säilimisest.

Ümbruskonna elanikud – huvitatud puhkerajatiste olemasolust ja loodusväärtuste säilimisest.

Kalastajad – huvitatud kalapüügist ja heast kalavaru seisundist.

Loodushuvilised, teadlased – huvitatud kaitsealuste liikide ja koosluste uurimisest/seirest

ning loodusväärtuste säilimisest.

6

1.4. Uuritus ja seire

1.4.1 Väikejärvede seire

Mustjärvel asub väikejärvede seirepunkt registrikoodiga EELISes SJA4154000. Esimest korda

seirati järve ajavahemikus 1993–1995. Tegemist oli hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise

ülevaateseirega, mille käigus määrati vee keemilis-füüsikalised näitajad ning elustikurühmade

(fütoplankton, bakterplankton, zooplankton, suurtaimed, kalastik) liigiline koosseis, biomass

ning seisundiindeksid. Väikejärvede seire raames teostati viimati riiklikku seiret järvel 2005.

aasta kevadel. Lisaks hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise ülevaateseirega, määrati ka

zooplaktoni liigiline koosseis. Praegu püsiseiret Mustjärvel ei teostata.

1.4.2 Läbiviidud seired ja uuringud

Mustjärve on uuritud mitmel korral – 1953, 1968, 1977, 1992–1995, 2005. ja 2010. aastal.

Uuritud on nii abiootilisi näitajaid, kuid ka zooplaktonit ja suurtaimi. Järvest parema kirjelduse

saamiseks viidi 2010. aastal läbi põhjalikud hüdrobioloogilised ja hüdrokeemilised uuringud,

mille käigus mõõdeti mitmeid abiootilisi näitajaid ning kirjeldati erinevate elustikurühmade

(füto- ja zooplankton, zoobentos ehk suurselgrootud, suurtaimed ja kalad) liigilist koosseisu.

2010. aastal läbiviidud uuringule vastab Mustjärve üldfosfor väga halvale ökoloogilisele

seisundile ning üldlämmastik halvale vee kvaliteedile. Vee pH vastas heale vee kvaliteedile.

Seega on järvel suur fosforireostus. Ökoloogilise seisundi füüsikalis-keemiliste

kvaliteedinäitajate järgi on järve seisund kesine (Ott, 2010). Raamdirektiivi järgi on

koondhinnang 2010. aasta füto- ja zooplanktoni, zoobentose ehk suurselgrootute, suurtaimede

ja kalade uuringute järgi kesine.

2017–2018. aastal täpsustati hingu, vingerja ja võldase levikuandmeid Eestis ning uuringu

raames tehti katsepüük ka Mustjärvel. Katsepüügi sihtliikideks olid hink ja vingerjas.

Inventuuri käigus sõideti kummipaadiga läbi kogu järve kaldavöönd, katsepüügid tehti 5

lõigus. Püügi ajal haises järve vesi ebameeldivalt ning püügitingimused olid väga ebasoodsad.

Püükide läbiviimist raskendas lisaks madalaveelise kaldavööndi puudumisele ka vee väga

väike läbipaistvus. Kahlates polnud püüki võimalik teostada mitte üheski seirelõigus, põhi

polnud nähtav mitte üheski seirekohas, kahva nähtavus vees oli ca 0,05 m. Elektripüügi

tingimusi halvendas vee väga väike elektrijuhtivus (0,055 µS/cm). Hinku katsepüükidel ei

leitud ja tõenäoliselt liik järves puudub. Vingerjat katsepüükidel ei saadud, kuid järv on

vingerjale sobivaks elupaigaks ning tõenäoliselt liik järves esineb. Võldast katsepüükidel ei

leitud ning järv liigile elupaigaks ei sobi (Järvekülg, 2018).

1.4.3 Kaitsealuste liikide leiud hoiualal

Kaitsealustest liikidest, mis ei ole ala kaitse-eesmärgid, on Mustjärve hoiualal registreeritud III

kaitsekategooria liik valge vesiroos (Nymphaea alba) ja väike vesikupp (Nuphar pumila).

Nende liikide populatsiooni hea seisundi tagamine toimub läbi elupaiga kaitse.

7

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Tabelis 1 võetakse kokku Mustjärve hoiuala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või

hoidmist ohustavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused

kaitsekorralduskava perspektiivis.

Tabel 1. Mustjärve hoiuala väärtuste koondtabel

Väärtus1 Seisund

Pikaajaline

kaitse-eesmärk

(30 a)

Ohutegurid Meetmed

Kriteeriumid

tulemuslikkuse

hindamiseks

Oodatav tulemus

kaitsekorraldus-

perioodi lõpuks

2.1. Elupaik

Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

KE - jah

LoD – I

LoA – jah

Elupaigatüüp

esineb 20,4 ha

ning tema

ökoloogiline

kvaliteet EL

veepoliitika

raamdirektiivist

lähtuvalt on

kesine

Elupaigatüüp

esineb 20,4 ha

ning tema

ökoloogiline

kvaliteet EL

veepoliitika

raamdirektiivist

lähtuvalt on

vähemalt hea

Hajureostus

valgalalt

(freesturbaväljalt)

Väliskoormuse

hindamine

freesturbaväljalt ja

täiendatavate

toitainete järve

kandumise

peatamine Ökoloogiline

seisund

Elupaigatüübile

vastavad kooslused

on säilinud ja järve

ökoloogiline

kvaliteet on

vähemalt hea

Seire

Järve

eutrofeerumine ja

veerežiimi

muutused

Kaalutlusotsuste

tegemine, vajadusel

keskkonnamõju

hindamise

koostamine

2.2. Liigid

1 1) LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA – loodusala kaitse-eesmärgiks olemine

LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

KE – hoiuala kaitse-eesmärgiks olemine

8

Väärtus1 Seisund

Pikaajaline

kaitse-eesmärk

(30 a)

Ohutegurid Meetmed

Kriteeriumid

tulemuslikkuse

hindamiseks

Oodatav tulemus

kaitsekorraldus-

perioodi lõpuks

Harilik hink

(Cobitis taenia)

KE - jah

LKS – III

LoD – II

LoA - ei

Elupaik tervikuna

pole kalaliigile

sobiv ja

tõenäoliselt liik

järves puudub.

Vee kvaliteedi

halvenemine,

veetaseme

muutmine,

elupaikade

hävimine.

Väliskoormuse

hindamine ja

täiendatavate

toitainete järve

kandumise

peatamine Liigi esinemine

Hoiuala määrus on

muudetud.

Liigi esinemine või

mitteesinemine on

järves tuvastatud;

vajadusel hoiuala

määruse muutmine Hingu olemasolu

tuvastamine

katsepüügi käigus

Harilik vingerjas

(Misgurnus

fossilis)

KE - jah

LKS – III

LoD – II

LoA - jah

Liigile sobivat

elupaika esineb

20,4 ha

Elupaigad on

säilinud 20,4 ha

suurusel alal

Vee kvaliteedi

halvenemine,

veetaseme

muutmine,

elupaikade

hävimine.

Väliskoormuse

hindamine ja

täiendatavate

toitainete järve

kandumise

peatamine Liigi esinemine

Elupaigad on

säilinud 20,4 ha

suurusel alal ning on

lisainfot liigi

esinemise osas. Vingerja olemasolu

tuvastamine

katsepüügi käigus

9

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA

KÜLASTUSKORRALDUS

Mustjärv asub metsas, kuhu ligipääs maanteelt pole tähistatud. Lääne poolt pääseb Mustjärvele

Vallapalu-Rannaküla teelt mööda metsateed parklani, kus asub infotahvel. Edasi viib

metsarada laudteeni, mis viib järve põhjakaldale. Ida poolt pääseb järve äärde Prouasilla teelt

metsarajale keerates. Rada viib järve väljavooluni idakaldal. Mujalt ligipääsu ei ole, kõikjal

ümbritseb järve rabamännik, raba ja õõtsik.

Elva vald korrastas 2019–2020. aastal järveni viiva laudtee ja purded ning paigaldas

infotahvlid. Matkarada valdab Elva vald ning vastavalt korraldusele ei ole lubatud rajal ega

metsa all lõket teha, kuna tegemist on tuleohtliku turbapinnasega.

Matkaraja alguses on hoiuala ja matkarada tutvustav infotahvel. Ala külastajatest moodustavad

valdava osa loodushuvilised. Külastajate teavitamiseks on hoiualale paigaldatud tähised ja

infotahvlid. Massiteabevahendeid ala tutvustamiseks ei kasutata, muud taristut ega

keskkonnahariduslikku tegevust ei arendata.

Visioon

 Hoiuala külastatavus on madal ning selle külastajaskond koosneb valdavalt kohalikest

inimestest ja loodushuvilistest. Aktiivset teavitust alal läbi ei viida.

Eesmärk

 Ala külastatavus pole suurenenud.

10

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1 Tegevuste kirjeldus

4.1.1 Inventuurid, uuringud

4.1.1.1 Hüdrobioloogiline uuring

Mustjärvel on vajalik teha korduv hüdrobioloogiline uuring, et hinnata ökoloogilise seisundi

muutusi. Uuringu käigus on vajalik kirjeldada järve ökosüsteemi üldnäitajaid,

funktsioneerimise eripära ja selle vastupanuvõimet surveteguritele. Samuti hinnata ökoloogilist

seisundit üldlimnoloogiliste ja Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivile vastavate

kriteeriumide järgi. Saadud andmeid võrreldakse 2010. aasta näitajatega. Prioriteet II,

korraldaja KeA.

4.1.1.2 Kalastiku inventuur

Mustjärves on vaja läbi viia täiendav kalastiku inventuur kalaliikide esinemise selgitamiseks.

Vastavalt tulemustele korrigeeritakse vajadusel hoiuala määruses kaitse-eesmärke. Prioriteet

III, korraldaja KeA.

4.1.1.3 Väliskoormuse hindamine

Järve ökoloogilise seisundi halvenemisel hinnata Mustjärve toitainete koormusi

freesturbaväljalt ühe aasta vältel, vähemalt 3 korda aastas (kevadel, suvel, sügisel). Prioriteet

III, korraldaja KeA.

4.1.2 Taristu

4.1.2.1 Tähiste hooldamine

Vastavalt vajadusele toimub hoiuala tähiste (3 tk) hooldamine. Praegu on kaitseala tähistatud

kaasaegselt ja nõuetele vastavalt. Tähised on paigutatud üks järve loodetippu laudtee lõppu,

teine järve idakaldale asuva väljavoolu juurde ja üks järve kagunurka. Kaitsekorralduskava

koostamise välitöödel (aprill 2022) tehti kindlaks, et tähised on nähtavad ja lähiajal võsast

puhastamist ei vaja (joonis 2). Prioriteet II, korraldaja RMK.

4.1.2.2 Matkaraja hooldamine

Vastavalt vajadusele toimub matkaraja hooldamine. Matkarada valdab kohalik omavalitsus.

Laudtee ja purded on kava koostamise ajal heas seisus ja lähiajal hooldust ei vaja. Siiski võib

tekkida vajadus matkarada ja infotahvleid kaitsekorralduse perioodil uuendada. Prioriteet III,

korraldaja KOV.

11

Joonis 2. Taristu hooldamine Mustjärve hoiualal (aluskaart: Maa-amet 2022).

4.1.3 Kavad, eeskirjad

4.1.3.1 Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine

Kaitsekorralduskava periood on planeeritud kümnele aastale. Perioodi lõppedes koostatakse

Mustjärve hoiualale uus kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine

toimub vastavalt tabelis 1 esitatud eesmärkidele kaitsekorraldusperioodi lõpus lähtuvalt seatud

kriteeriumidest. Prioriteet I, korraldaja KeA.

12

4.2. Tegevuste eelarve

Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele

ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele.

Tabel 2. Tegevuste eelarve ja ajakava (KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus).

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 Kokku

Sadades eurodes

Inventuurid, uuringud

4.1.1.1

Hüdrobioloogiline

uuring Uuring KeA II

x x

4.1.1.2 Kalastiku inventuur Inventuur KeA III

x

4.1.1.3

Väliskoormuse

hindamine Uuring KeA III

x

Taristu

4.1.2.1

Tähiste hooldamine (3

tk)

Kaitsealuste

objektide

tähistamine

RMK II

x x

4.1.2.2

Matkaraja hooldamine

Radade,

külastuskeskuste ja

puhkekohtade

hooldamine

KOV III

x

Kavad, eeskirjad

4.1.3.1

Kaitsekorralduskava

uuendamine ja

tulemuslikkuse

hindamine

Tegevuskava KeA I

x x x

13

5. KASUTATUD ALLIKAD

Mustjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2012-2021

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. 4.04.2022

Järvekülg, R. et al, 2018. Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017-2018. Eesti

Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ. Tartu

Ott, I. 2010. Viisjaagu, Lavatsi ja Valguta Mustjärve hüdrobioloogilised uuringud. Eesti

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Limnoloogiakeskus. Tartu.

Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn.

Hoiualade kaitse alla võtmine , RT I 2006, 27, 203,

https://www.riigiteataja.ee/akt/1035397?leiaKehtiv 4.04.2022

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, RT III, 04.04.2017, 6

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 4.04.2022

14

LISA. 1 Mustjärve HA kaitsekorralduskava 2012-2021 tulemuslikkuse hindamine

Väärtused ja

kaitsekorralduslikud

tegevused

Indikaator Algseis Kriteerium Tulemus

Valguta Mustjärv

(VRD tüüp IV),

huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

Lämmastiku ja

fosfori hulk,

plankton ja

põhjaloomastik

Järve ökoloogiline seisund on

paranenud. EL VRD alusel

antud hinnangud on

valdavas osas samad või

paranenud, võrreldakse 2010. a

vastavate näitajatega

Toiteainete kogused,

planktoni ja

põhjaloomastiku

alusel arvutatud

seisundi indeksid

Võrreldavat uuringut pole läbi

viidud. Järve seisundi

paranemist kiirendada pole

võimalik, saab vaid peatada

välisreostuse. Looduslik

isepuhastus on pikk protsess ja

seisundi paranemise osas suuri

muutusi ei tule

Vingerjas Liigi esinemine Inventuuride käigus on välja

selgitatud vingerja esinemine

järves ning tema esinemisel on

hinnatud liigi populatsiooni

tugevust

Liigi arvukus Katsepüük teostatud 2017-

2018. aastal. Püügil liiki ei

leitud, kuid tõenäoliselt liik

esineb järves, kuna elupaik on

sobiv.

Kaitsealune

taimeliik

Kaitstava liigi

ja tema elupaiga

seisund

Kaitsealuste taimeliikide leiu- ja

kasvukohtade säilimine ning

nende populatsiooni

säilimine/suurenemine

Liigi arvukus ja

kasvukoha pindala

Inventuuri pole toimunud.

Järvel pesitsevad

ja toituvad linnud

Populatsioonide

esinemine

Linnuliikide populatsioonide

säilimine/suurenemine

Populatsioonide

arvukus

Inventuuri pole toimunud.