Vastuskiri kirjale: Pöördumine Kaarli JS

From: Kaarli Jahiselts MTÜ <[email protected]> Sent: 24 March 2022 13:19:19 To: rmk; Andres Sepp Cc: Subject: Pöördumine Kaarli JS

Austatud RMK juhatuse esimees härra Kallas Austatud RMK peametsaülem härra Sepp Pöördusime Teie poole 29.11.2021 sooviga sõlmida lepingut Polli jahipiirkonda jäävate ning RMK hallatavate riigimaade jahinduslikuks kasutamiseks MTÜ Kaarli Jahiselts poolt. Vastasite meile 02.12.2021 kirjaga nr 3-1.1/2021/6855, et RMK sõlmib jahipiirkonnas asuva riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu vaid isikuga, kellel on vastava jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Tõite oma vastuses välja, et ei näe võimalust kokku leppida jahipidamise tingimusi isikuga, kellel ei ole selles jahipiirkonnas jahipidamise õigust. Ning teisalt nentisite, et kui Polli jahipiirkonna kasutusõiguse luba lõpeb või tunnistatakse kehtetuks, alustab RMK koheselt läbirääkimisi riigimaa jahindusliku kasutamise uue lepingu sõlmimiseks. Soovime juhtida Teie tähelepanu Õiguskantsleri hiljutisele seisukohale (11.03.2022 kiri nr 6-1/211741/2201394), mis puudutab jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisega seonduvat. Toome alljärgnevalt välja vaid mõned seisukohad ja tõlgendused sellest kirjast. Kirjas puudutatakse riigile kuuluva jahimaa kasutusse andmist ning muuhulgas tõdetakse seisukohas, et kuna väga suur osa jahimaast kuulub riigile (nii RMK kui ka Maa-ameti valduses), tuleb hoolitseda selle eest, et riigi avalik maaressurss antaks soovijate kasutusse jahiseaduse eesmärke silmas pidades. On teada, et hetkel on nii RMK kui ka Maa-amet sõlminud riigimaade kasutusse andmise lepinguid seni peamiselt olemasolevate jahipiirkondade kasutajatega ehk kasutajatega, kellele on jahimaad antud kasutusse 10 aastaks üleminekusätete alusel. Õiguskantsler toob välja põhjalikult kehtiva lähenemise (nagu käsitleti ka meie taotlust 16.12.2021 kirjas nr 7- 1/21/18083-3) puuduseid nii kehtiva jahiseaduse kontekstis kui ka riigivara seaduse kontekstis. Õiguskantsler on oma seisukohas selgelt väljendanud, et piirangud, mis muudavad riigi ressursi (riigile kuuluv jahimaa) abil konkurentsiolukorda, ei saaks põhineda muul kui selgel seaduslikul alusel. Jahiseadus ei tee vahet eramaaomaniku ega riigimaaomaniku õigustel ja kohustustel. Seega saab riik nagu ka eraomanik enda huvides oma kinnisasjadel jahi ära keelata, jahti lubada ja/või seada jahipidamiseks endale sobivaid tingimusi. Sarnaselt eraomanikuga ei pea riik olema automaatselt nõus, et tema kinnisasjadel peab jahti jahipiirkonna kasutaja, kes on saanud jahipiirkonna kasutusse üleminekusätete alusel. Nii nagu eraomanik peab ka riik oma kinnisasjade jahinduslikku kasutusse andmise otstarbekust hindama ja kaaluma. Riigile kuuluvate jahimaade puhul tuleb vastavad otsused teha avalikult ja läbipaistvalt ning otsuste õiguspärasus peab olema kohtulikult (halduskohtus) kontrollitav. Samuti on Õiguskantsler välja toonud, et riik maaomanikuna ei saa jätta eramaaomanike huve arvestamata, kui jahipiirkonnas asuva eramaa omanikud ei ole jahiseltsi tegevusega rahul ja neil puudub ühtlasi võimalus olemasoleva jahiseltsiga liituda, et jahiseltsi tegevust aktiivselt mõjutada. Õiguskantsler toob välja, et ka konkureeriv jahiselts võib täita riigi sisulisi maaomanike huve ehk olla valmis praegu kehtivaid RMK ja Maa-ameti jahindusliku kasutuse lepingutingimusi täitma. Riigile kuuluv jahimaa kui olulise piiratud avaliku ressurssi kasutusse andmisel tuleb pöörata ühtlasi tähelepanu ka isikute võrdsele kohtlemisele jahikorralduses. Sel juhul tuleb riigi jahimaade kasutusse andmisel tagada isikute võrdne ligipääs jahipiirkondadele ehk anda riigi jahimaad kasutusse viisil, mis tagaks ühtlasi jahiseaduse eesmärgid st tagaks võrdselt nii eramaamaaomanike kui ka jahipiirkonna kasutajate huvide kaitse. Kaarli Jahiselts soovib saada Polli jahipiirkonna kasutusõiguse luba ning selleks oleme tänaseks sõlminud eramaadel lepinguid kokku 261 katastriüksusel ehk 3034 hektaril. Sellest eramaid on üle 2800 hektari, mis moodustab Polli jahipiirkonda jäävatest eramaade pindalast umbes 68%! Lisaks eramaade lepingutele oleme sõlminud kokkuleppe ka Eesti Maaülikooliga ning võtnud ühendust uuesti Maa-ametiga. Praegusel jahimaa kasutusõiguse loa omajal – MTÜ-l Viljandimaa Jahimeeste Liit – on vastav eramaade number meile teadaolevalt umbes 45% ehk oluliselt vähem kui meil. Samuti on tänaseks teada faktilised asjaolud, et MTÜ Viljandimaa Jahimeeste Liit eramaadel sõlmitud lepingute õigsusega on mitmeid probleeme (Keskkonnaameti protokoll 01.03.2022 nr 13-15/22/16). On ilmnenud, et kehtiva kasutusõiguse loa omaja on esitatud jahindusnõukogule andmeid, mis ei ole olnud tõesed. Ülaltoodust tulenevalt teeme Teile uuesti ettepaneku sõlmida MTÜ-ga Kaarli Jahiselts leping RMK poolt hallatavate kinnisasjade jahinduslikuks kasutamiseks Polli jahipiirkonnas. Oleme endiselt koostööle avatud. Lugupidamisega Sven-Erik Lohu 5251675 Kaarli Jahiselts MTÜ

From: Andres Sepp Sent: 28 March 2022 13:43:32 To: Kaarli Jahiselts MTÜ; rmk Cc: Kalev Männiste Subject: RE: Pöördumine Kaarli JS

Tere Olete pöördunud RMK poole sooviga saada Polli jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Anname veelkordselt teada, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamine toimub Keskkonnaame poolt vastavalt Keskkonnaministeeriumi veebilehel hps://keskkonnaamet.ee/elusloodus- looduskaitse/jahipidamine/jahipiirkonnad-ja-jahindusnoukogud kirja pandule. Palun jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise asjus pöörduda Keskkonnaame poole. Kinnitame, et RMK sõlmib jahipiirkonnas asuva riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu vaid isikuga, kellel on vastava jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Ei ole ju võimalik kokku leppida jahipidamise ngimusi isikuga, kellel ei ole selles jahipiirkonnas jahipidamise õigust. Seega, kuni MTÜ Viljandimaa Jahimeeste Liit omab Polli jahipiirkonnas kehvat jahipiirkonna kasutusõiguse luba, ei ole meil võimalik sõlmida uusi lepinguid samas jahipiirkonnas riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks, sealhulgas MTÜ-ga Kaarli Jahiselts. Märgite, et MTÜ-l Kaarli Jahiselts on soov koos kohalike maaomanikega esitada jahiseaduse § 20 lõike 2 punk 2 kohane taotlus MTÜ-le Viljandimaa Jahimeeste Liit antud jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks. Nõustume, et see on võimalik õigusakdega kehtestatud korras ja ngimustel. Kui Polli jahipiirkonna kasutusõiguse luba lõpeb või tunnistatakse kehtetuks, alustab RMK koheselt läbirääkimisi riigimaa jahindusliku kasutamise uue lepingu sõlmimiseks. Lugupidamisega Andres Sepp RMK metsaosakond Peametsaülem 505 5932 3932 [email protected] From: Kaarli Jahiselts MTÜ <[email protected]> Sent: neljapäev, 24. märts 2022 13:19 To: rmk <[email protected]>; Andres Sepp <[email protected]> Subject: Pöördumine Kaarli JS Austatud RMK juhatuse esimees härra Kallas Austatud RMK peametsaülem härra Sepp Pöördusime Teie poole 29.11.2021 sooviga sõlmida lepingut Polli jahipiirkonda jäävate ning RMK hallatavate riigimaade jahinduslikuks kasutamiseks MTÜ Kaarli Jahiselts poolt. Vastasite meile 02.12.2021 kirjaga nr 3-1.1/2021/6855, et RMK sõlmib jahipiirkonnas asuva riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu vaid isikuga, kellel on vastava jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Tõite oma vastuses välja, et ei näe võimalust kokku leppida jahipidamise tingimusi isikuga, kellel ei ole selles jahipiirkonnas jahipidamise õigust. Ning teisalt nentisite, et kui Polli jahipiirkonna kasutusõiguse luba lõpeb või tunnistatakse kehtetuks, alustab RMK koheselt läbirääkimisi riigimaa jahindusliku kasutamise uue lepingu sõlmimiseks. Soovime juhtida Teie tähelepanu Õiguskantsleri hiljutisele seisukohale (11.03.2022 kiri nr 6-1/211741/2201394), mis puudutab jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisega seonduvat. Toome alljärgnevalt välja vaid mõned seisukohad ja tõlgendused sellest kirjast. Kirjas puudutatakse riigile kuuluva jahimaa kasutusse andmist ning muuhulgas tõdetakse seisukohas, et kuna väga suur osa jahimaast kuulub riigile (nii RMK kui ka Maa-ameti valduses), tuleb hoolitseda selle eest, et riigi avalik maaressurss antaks soovijate kasutusse jahiseaduse eesmärke silmas pidades. On teada, et hetkel on nii RMK kui ka Maa-amet sõlminud riigimaade kasutusse andmise lepinguid seni peamiselt olemasolevate jahipiirkondade kasutajatega ehk kasutajatega, kellele on jahimaad antud kasutusse 10 aastaks üleminekusätete alusel. Õiguskantsler toob välja põhjalikult kehtiva lähenemise (nagu käsitleti ka meie taotlust 16.12.2021 kirjas nr 7- 1/21/18083-3) puuduseid nii kehtiva jahiseaduse kontekstis kui ka riigivara seaduse kontekstis. Õiguskantsler on oma seisukohas selgelt väljendanud, et piirangud, mis muudavad riigi ressursi (riigile kuuluv jahimaa) abil konkurentsiolukorda, ei saaks põhineda muul kui

selgel seaduslikul alusel. Jahiseadus ei tee vahet eramaaomaniku ega riigimaaomaniku õigustel ja kohustustel. Seega saab riik nagu ka eraomanik enda huvides oma kinnisasjadel jahi ära keelata, jahti lubada ja/või seada jahipidamiseks endale sobivaid tingimusi. Sarnaselt eraomanikuga ei pea riik olema automaatselt nõus, et tema kinnisasjadel peab jahti jahipiirkonna kasutaja, kes on saanud jahipiirkonna kasutusse üleminekusätete alusel. Nii nagu eraomanik peab ka riik oma kinnisasjade jahinduslikku kasutusse andmise otstarbekust hindama ja kaaluma. Riigile kuuluvate jahimaade puhul tuleb vastavad otsused teha avalikult ja läbipaistvalt ning otsuste õiguspärasus peab olema kohtulikult (halduskohtus) kontrollitav. Samuti on Õiguskantsler välja toonud, et riik maaomanikuna ei saa jätta eramaaomanike huve arvestamata, kui jahipiirkonnas asuva eramaa omanikud ei ole jahiseltsi tegevusega rahul ja neil puudub ühtlasi võimalus olemasoleva jahiseltsiga liituda, et jahiseltsi tegevust aktiivselt mõjutada. Õiguskantsler toob välja, et ka konkureeriv jahiselts võib täita riigi sisulisi maaomanike huve ehk olla valmis praegu kehtivaid RMK ja Maa-ameti jahindusliku kasutuse lepingutingimusi täitma. Riigile kuuluv jahimaa kui olulise piiratud avaliku ressurssi kasutusse andmisel tuleb pöörata ühtlasi tähelepanu ka isikute võrdsele kohtlemisele jahikorralduses. Sel juhul tuleb riigi jahimaade kasutusse andmisel tagada isikute võrdne ligipääs jahipiirkondadele ehk anda riigi jahimaad kasutusse viisil, mis tagaks ühtlasi jahiseaduse eesmärgid st tagaks võrdselt nii eramaamaaomanike kui ka jahipiirkonna kasutajate huvide kaitse. Kaarli Jahiselts soovib saada Polli jahipiirkonna kasutusõiguse luba ning selleks oleme tänaseks sõlminud eramaadel lepinguid kokku 261 katastriüksusel ehk 3034 hektaril. Sellest eramaid on üle 2800 hektari, mis moodustab Polli jahipiirkonda jäävatest eramaade pindalast umbes 68%! Lisaks eramaade lepingutele oleme sõlminud kokkuleppe ka Eesti Maaülikooliga ning võtnud ühendust uuesti Maa-ametiga. Praegusel jahimaa kasutusõiguse loa omajal – MTÜ-l Viljandimaa Jahimeeste Liit – on vastav eramaade number meile teadaolevalt umbes 45% ehk oluliselt vähem kui meil. Samuti on tänaseks teada faktilised asjaolud, et MTÜ Viljandimaa Jahimeeste Liit eramaadel sõlmitud lepingute õigsusega on mitmeid probleeme (Keskkonnaameti protokoll 01.03.2022 nr 13-15/22/16). On ilmnenud, et kehtiva kasutusõiguse loa omaja on esitatud jahindusnõukogule andmeid, mis ei ole olnud tõesed. Ülaltoodust tulenevalt teeme Teile uuesti ettepaneku sõlmida MTÜ-ga Kaarli Jahiselts leping RMK poolt hallatavate kinnisasjade jahinduslikuks kasutamiseks Polli jahipiirkonnas. Oleme endiselt koostööle avatud. Lugupidamisega Sven-Erik Lohu 5251675 Kaarli Jahiselts MTÜ