Leevi metsa majandamise kava (aastateks 2023-2032) kooskõlastus - Põlvamaa

RÄPINA VALLAVALITSUS

Kooli 1, Räpina 64504 Põlvamaa tel +372 799 9500 e-post [email protected]

registrikood 75025503 faks +372 799 9518 www.rapina.ee

RMK

[email protected]

Teie: nr

Meie: 21.11.2022 nr 7-3/2022/121-1

Leevi metsa majandamise kava

(aastateks 2023-2032) kooskõlastus

Riigimetsa majandamise keskus on saatnud Räpina Vallavalitsusele tutvumiseks ja

kooskõlastamiseks Leevi metsa majandamise kava aastateks 2023-2032.

Räpina Vallavalitsus on tutvunud ja võtab teadmiseks Leevi metsa majandamise kavaga

aastateks 2023-2032.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Enel Liin

Vallavanem

- 2 -

Egle Jakin

, [email protected]

1

Põlvamaa, Räpina vald

Leevi metsa majandamise kava aastateks 2023-2032

Koostaja: Tiit Timberg

september-november 2022

2

Sisukord

I Ülevaade Leevi mets metsa majandamise kavaga hõlmatud riigimetsadest 4

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 8

III Metsade majandamise kava aastateks 2023–2032 9

IV Mõisted 14

3

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamus Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud ning loodus

teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele

metsakasvatustööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puit raiutakse ja asemele kasvatatakse uus

mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega

luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid

tingimusi varem loonud põlengud ja tormid, mida täna aga esineb harvem ja väiksemal pindalal

kui sada aastat tagasi.

Püsimetsamajandust pärsib Eestis enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade

viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid väheviljakates

männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.

Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku materjali, mida kasutame energia

saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks. Lisaks luuakse

riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja kultuuriobjekte ning

toetatakse teadusuuringuid.

Selleks, et säilitada Leevi mets metsade püsimine ja mitmekülgne kasutus ka tulevikus, oleme

kokku pannud Leevi metsa majandamise kava aastateks 2023–2032.

4

I Ülevaade kavaga hõlmatud riigimetsadest

Leevi metsana (edaspidi ala) käsitleme Räpina-Võru maantee / Leevi vana tee / Võhandu jõe

vahelist riigimetsa (Kaart 1). Alal on pärandkultuuri objektid: metsavend August Sabbe

mälestuskivi; Paidrapalo ristimännid (2). Alal paiknev RMK Leevi lõkke-puhkekoht ja ala läbib

(Leevi vana tee) RMK Matkatee.

Alal on RMK hallatavat metsamaad 61.0 ha (Tabel 1). Sellest 4.0 ha asub looduskaitse

rangeimas vööndis, need on vääriselupaik (VEP) ja kaitsealuse liigi püsielupaik (PEP). RMK

puhkekoha metsa, 0.3 ha, on samuti arvatud majandamisest välja. Mittemetsamaad on 3.1 ha,

need on Võhandu jõeluhad. Majandatavat metsa 53.6 ha, kus metsa kasvatamine ja uuendamine

toimub arvestades seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate

piirangutega.

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

Ala metsade majandamise kategooriatesse jagunemise osakaalust (%) annab ülevaate joonis

1 / kaart 1.

5

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine (ha).

Rangelt kaitstav mets (VEP, PEP) 4

RMK otsusega mittemajandatav mets

(Leevi lõkke-puhkekoht) 0.3

Mittemetsamaa (jõeluhad) 3.1

Kokku 7.4

Majandatav mets 53.6

Kõik kokku 61.0

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse.

Ala metsadest enamuse moodustavad männikud (81%), järgnevad kuusikud (18%). Kaasikute

osakaal on 1% (Joonis 2).

6

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) 2022.aastal.

Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%) 2022.aastal.

7

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (ha) puuliikide kaupa 2022.aastal.

Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus (ha) puuliikide kaupa 2022.aastal.

8

I Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist sihiga tagada puistute

ühtlasem jagunemine vanusegruppidesse.

• Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.

• Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb.

• Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva.

• Raielangid püütakse sobitada maastikku. Raiete puhul püütakse mitte tükeldada

väljakujunenud metsamassiive ning välditakse suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.

• Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

• Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

• Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

9

II Metsade majandamise kava aastateks 2023–2032

RMK uuendab metsi põhimõttel, et alal saaks kasvama raiutud metsaga vähemalt samaväärne

mets. Metsakasvukohtades, kus see on tulemuslikult võimalik (pohla, mustika kasvukoha

puistud) kasutatakse männikute uuendamiseks turberaiet.

Järgmisel kümnendil (2025) viiakse lõpuni kolmejärgulised aegjärksed raied kvartalitel

QB057, QB060 (Kaart 2-1, 2-2). Esimene raiejärk teostati seal 2011.aastal ja teine 2019.aastal.

Viimasel raiejärgul (AR_viimane) suurendatakse säilikpuudeks jäetavate mändide arvu

võrreldes tavapärasega (10 puud /ha-le) ja jäetakse vähemalt 30 säilikpuud hektarile. Leevi

lõkkekoha piiril, QB056-13, teostatakse 2023.aastal aegjärkne raie (AR), mille käigus

raiutakse välja kuivanud-kuivavad kuused ja üleseisnud kased (vanus üle 100 aasta). Mände

(vanus 130 aastat) raiutakse määral, mis vajalik ühtlase paigutuse saavutamiseks. Maapind

mineraliseeritakse ja häiludesse istutatakse mände.

Lageraieid (LR) on järgnevaks kümnendiks kavandatud 7.9 ha. Need on eraldise-põhised raied,

mis sobituvad looduslike-loomulike piiridega metsamaastikusse. Kõik raiesmikud

kultiveeritakse kasvukohale sobiva puuliigiga, valdavalt männiga. Raied plaanime teha kolmes

etapis – aastatel 2023, 2025 ja 2030 (Tabel 2, Tabel 3, Kaart 2-1, 2-2).

Tabel 2. Raiete pindala (ha) aastate lõikes.

Aasta Harvendusraie

(HR) Lageraie

(LR) Sanitaarraie

(SR) Aegjärkne raie

(AR) Aegjärkse raie viimane järk

(AR_viimane)

2023 0.20 4.20 0.20 0.34 0

2025 0 0 0 0 7.90

2030 14.10 3.70 0 0 0

Kokku 14.30 7.90 0.20 0.30 7.90

10

Kaart 2-1. Kavandatud raied kvartalitel QB055, QB056.

Kaart 2-2. Kavandatud raied kvartalitel QB057, QB060.

11

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga.

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav puuliik Pindala

(ha)

QB055 11 Kuusikud HR 2030 - 0.9

QB055 12 Männikud HR 2030 - 1.9

QB055 13 Männikud HR 2030 - 1.3

QB056 2 Kuusikud HR 2030 - 2.2

QB056 4 Männikud LR 2030 Mänd 0.8

QB056 8 Männikud HR 2030 - 4.4

QB056 9 Kaasikud SR 2023 - 0.2

QB056 11 Kuusikud LR 2030 Kuusk 0.3

QB056 13 Männikud AR 2023 - 0.3

QB056 18 Männikud LR 2030 Mänd 1.9

QB056 19 Männikud LR 2023 Mänd 3.5

QB057 3 Männikud AR_viimane 2025 Mänd 0.4

QB057 5 Männikud AR_viimane 2025 Mänd 2.1

QB057 8 Männikud LR 2023 Mänd 0.7

QB057 12 Männikud HR 2030 - 1

QB057 13 Männikud HR 2030 - 0.6

QB057 14 Männikud HR 2030 - 1.8

QB057 15 Kuusikud LR 2030 Mänd 0.4

QB057 16 Kaasikud HR 2023 - 0.2

QB057 17 Kuusikud AR_viimane 2025 Mänd 0.1

QB057 20 Männikud LR 2030 Mänd 0.3

QB060 1 Männikud AR_viimane 2025 Mänd 1.2

12

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav puuliik Pindala

(ha)

QB060 2 Männikud AR_viimane 2025 Mänd 0.6

QB060 3 Männikud AR_viimane 2025 Mänd 0.8

QB060 4 Männikud AR_viimane 2025 Mänd 1

QB060 5 Männikud AR_viimane 2025 Mänd 0.7

QB060 10 Männikud AR_viimane 2025 Mänd 1

Raiete ja metsa uuendamise tulemusel tõuseb alal 2032.aastaks männikute osakaal 83%-ni,

kuusikute osakaal väheneb 17%-ni ja kaasikute osakaal jääb samaks 1% (Joonis 6).

Metsa vanuselises struktuuris toimuvad 2032.aastaks järgmised muutused: noore metsa

osakaal tõuseb 52%-ni, keskealiste puistute osakaal langeb 27%-ni ja küpsete metsade osakaal

langeb 21%-ni (Joonis 7).

13

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2032.

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%) aastal 2032.

14

III Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Viisime septembris-oktoobris läbi Leevi kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsa

majandamise kava koostamiseks kaasamisprotsessi. Avaldatud arvamused, tehtud ettepanekud

on koondatud tabelisse: https://media.rmk.ee/files/Leevi_mets_ettepanekute_kokkuvote.pdf

Saadame siinjuures valminud „Leevi metsa majandamise kava aastateks 2023-2032“. Palume

vallavalitsuse kooskõlastust valminud kavale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Timberg

Põlvamaa metsaülem

Räpina Vallavalitsus

e-post: [email protected]

Leevi metsa majandamise kava

kooskõlastamine

Meie 02.11.2022 nr 3-1.1/2022/5987

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX