Vabariigi Valitsuse korraldusest teavitamine

Vabariigi Valitsus

KORRALDUS

17. november 2022 nr 321

Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks

Klooga uuringuruumis

Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, edaspidi loa taotleja) esitas 20. mail 2020. a

Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Klooga uuringuruumi geoloogilise

uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse.

Klooga uuringuruum asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus ning Kloogaranna

ja Tuulna külas riigile kuuluvatel kinnistutel Keila metskond 45 (kinnistu registriosa nr 2527550,

katastritunnusega 29501:007:0212), Keila metskond 44 (kinnistu registriosa nr 2522350,

katastritunnusega 29501:007:0211) ja Keila metskond 346 (kinnistu registriosa nr 5855550,

katastritunnusega 29501:001:0532). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud

asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Klooga uuringuruum koosneb kolmest

lahustükist, uuringuruumi teenindusala kogupindala on 62,3 ha.

Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on liiva tarbevaru uuring, mille käigus

rajatakse kuni 36 puurauku sügavusega kuni 10 m. Uuringuluba taotletakse viieks aastaks ning

uuringute tegijaks oleks AS TREV-2 Grupp.

1.2. Keskkonnaamet avaldas 11. juunil 2020. a maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 30 lõike 2 alusel

uuringuloa taotluse esitamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ettepanekute

ja vastuväidete esitamiseks.

1.3. Keskkonnaamet teavitas uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest 11. juuni 2020. a kirjaga

nr 12-2/20/140-9 loa taotlejat, Lääne-Harju Vallavalitsust ja RMK-d ning 18. juuni 2020. a kirjaga

nr 12-2/20/140-11 uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke.

1.4. Avalikustamise käigus esitasid vastuväiteid eraisikud R.L., J.L. ja R.I., kes väljendasid muret,

et kaevandamisega kaasnevad negatiivsed keskkonnahäiringud (müra, veetaseme alanemine,

joogivee kvaliteet ja kättesaadavus, tahkete osakeste lendumine ja metsloomade piirkonnast

kadumine), mis halvendaks sealset looduskeskkonda ja kohalike elanike elamistingimusi.

Vastuväidete esitajatele selgitas Keskkonnaamet, et nimetatud keskkonnahäiringud ei ilmne

geoloogilise uuringu käigus ja et hetkel on tegemist uuringuloa taotlusega ning selle menetluse

käigus keskendutakse uuringuga kaasnevatele keskkonnahäiringutele. Kaevandamisloa taotluse

menetlus on eraldiseisev menetlus ning selle raames käsitletakse vastavaid leevendusmeetmeid.

Lisaks palus eraisik K.A. informatsiooni, millises menetlusstaadiumis on Klooga uuringuruumi

uuringuloa taotlus. Keskkonnaamet selgitas, et oodatakse kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust

2

uuringuloa taotluse kohta. Kõik nimetatud eraisikud avaldasid soovi olla kursis Klooga uuringuruumi

uuringuloa taotluse menetlusega. Keskkonnaamet lisas eraisikud menetlusosaliste nimekirja.

1.5. Keskkonnaamet saatis 11. juuni 2020. a kirjaga nr 12-2/20/140-10 MaaPS § 27 lõike 7 alusel

uuringuloa taotluse Lääne-Harju Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.

1.6. Keskkonnaamet küsis 13. juuli 2019. a kirjaga nr 12-2/20/140-17 RMK-lt MaaPS § 27 lõike 3

alusel riigivara valitseja kooskõlastust riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks geoloogiliseks

uuringuks.

1.7. Lääne-Harju Vallavolikogu ei nõustunud 31. augusti 2020. a otsusega nr 59 (edaspidi otsus nr

59) uuringuloa andmisega Klooga uuringuruumis.

1.8. Keskkonnaministeerium andis 8. septembri 2020. a kirjaga nr 13-1/20/3619-2 Klooga

uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluvate kinnisasjade Keila metskond

45 (katastritunnus 29501:007:0212), Keila metskond 44 (katastritunnus 29501:007:0211) ja Keila

metskond 346 (katastritunnus 29501:001:0532) kasutamiseks järgmistel tingimustel:

1.8.1. uuringu tegijal tuleb teavitada RMK Lääne-Harjumaa metsaülemat e-posti teel välitööde

tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette;

1.8.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale,

kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse

omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.

1.9. Keskkonnaamet küsis 17. septembri 2020. a kirjaga nr DM-110836-10 loa taotleja seisukohta

Lääne-Harju Vallavolikogu otsuse nr 59 ja uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta.

1.10. Loa taotleja tegi 2. oktoobri 2020. a kirjaga nr T800-1/9460 Keskkonnaametile ettepaneku

taotleda MaaPS § 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt

(edaspidi VV).

1.11. Keskkonnaamet pöördus 8. oktoobri 2020. a kirjaga nr DM-110836-12 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Klooga

uuringuloa taotluse menetluses.

1.12. MKM asus 7. detsembri 2020. a kirjas nr 17-1/20-0100/6187-2 seisukohale, et geoloogilise

uuringu tegemine Klooga uuringuruumis on riigi huvides.

1.13. Keskkonnaamet pöördus 8. detsembri 2020. a kirjaga nr DM-110836-15

Keskkonnaministeeriumi poole riigi huvi väljaselgitamiseks Klooga uuringuloa taotluse menetluses.

1.14. Keskkonnaminister asus 21. jaanuari 2021. a kirjas nr 13-1/19/2858-4 seisukohale, et

geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist

informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Klooga uuringuruumis kooskõlas riigi

huviga.

1.15. Keskkonnaamet saatis 23. aprilli 2021. a kirjaga nr 12-1/21/8686 MKM-le VV poole

pöördumiseks Klooga uuringuruumi uuringuloa taotluse materjalid.

1.16. MKM valmistas ette VV-lt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning saatis

korralduse eelnõu ja seletuskirja 7. septembri 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/5555-1 arvamuse

avaldamiseks Lääne-Harju vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile,

3

Rahandusministeeriumile, RMK-le, Transpordiametile, Elering AS-le ning taotletava alaga

piirnevate kinnistute omanikele.

1.17. Transpordiamet nõustus 15. septembri 2022. a kirjaga nr 7.1-7/22/20334-2 korralduse eelnõu

ja seletuskirjaga.

1.18. Eraisik J.M. esitas 21. septembril 2022. a ning eraisikud P.M. ja A.M. esitasid 26. septembril

2022. a arvamused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Eraisikud ei nõustu uuringuloa andmisega

Klooga uuringuruumis.

1.19. Keskkonnaministeeriumil puudusid 25. septembri 2022. a kirjas nr 1-5/22/4033-2 täiendavad

ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta.

1.20. AS Eesti Raudtee esitas 27. septembri 2022. a kirjaga nr 13-8/3876-2 tingimused, millega palub

uuringuloa andmisel arvestada. Tegemist on uuringuloa täiendavate tingimuste ettepanekutega, mida

Keskkonnaamet kaalub uuringuloa andmisel. Esitatud tingimused edastatakse Keskkonnaametile.

1.21. Lääne-Harju Vallavolikogu jääb 29. septembri 2022. a kirjas nr 5-7/1-65 vallavolikogu 31.

augusti 2020. a otsuses nr 59 väljendatud seisukoha juurde ega toeta uuringuloa andmist Klooga

uuringuruumis.

1.22. Teised menetlusosalised ei esitanud arvamusi korralduse eelnõu ega seletuskirja kohta.

2. LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU, KOHALIKE ELANIKE, MAJANDUS- JA

KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI NING KESKKONNAMINISTEERIUMI

SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES

2.1. Lääne-Harju Vallavolikogu 31. augusti 2020. a seisukoht

2.1.1. Lääne-Harju Vallavolikogu edastas 31. augusti 2020. a otsusega nr 59 Keskkonnaametile

seisukoha, mille kohaselt ta ei ole nõus uuringuloa andmisega Klooga uuringuruumis. Lääne-Harju

Vallavolikogu ei toeta uuringuloa andmist, sest geoloogilise uuringu eesmärgiks on ühemõtteliselt

maavara kaevandamine ja kasutuselevõtt. Klooga uuringuruumi uuringuloa taotlust hindab Lääne-

Harju Vallavolikogu seetõttu koosmõjus hilisema võimaliku kaevandamisega Klooga

uuringuruumis. Lääne-Harju Vallavolikogu leiab, et maavara edaspidine kasutuselevõtt Klooga

uuringuruumis on vähetõenäoline, mistõttu ei ole uuringuloa taotlejal mõttekas teha kulukat ja

kompleksset geoloogilist uuringut. Lääne-Harju Vallavolikogu tõi kaevandamist ebatõenäoliseks

pidades otsuses nr 59 esile peamised põhjused, miks vald ei nõustu uuringuloa andmisega:

2.1.1.1. Klooga uuringuruumi teenindusala kõik kolm lahustükki asuvad riigihalduse ministri 9.

aprilli 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+1 kohaselt

rohelise võrgustiku tuumalal ehk tugialal. Planeerimisseaduse § 6 punkti 17 kohaselt on roheline

võrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse

mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb

tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Sellest tulenevalt tuleb volikogu hinnangul

vaadelda Klooga uuringuruumi ala tervikuna. Klooga uuringuruum asub riigile kuuluvatel kinnistutel

Keila metskond 44, Keila metskond 346 ja Keila metskond 45. Kõik nimetatud kinnistud on

maatulundusmaa sihtotstarbega ja valdavalt metsaga kaetud. Kinnistute aladel on mitmeid

kitsendusi, nagu näiteks maaparandussüsteemi KLOOGA, ÜP-298 (maaparandussüsteemi/ehitise

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

4

kood 4109900010010/001) maa-ala ning avalik ja avalikult kasutatav veekogu Otu oja

(VEE1099000);

2.1.1.2. geoloogiline uuring soovitakse teha tiheasustuse vahetus läheduses ja uuringuala asub

rohelise võrgustiku tuumalal, mida kohalik kogukond kasutab tihti puhke- ja matkakohana ning

marja- ja seenekorjamispaigana. Klooga uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus on Lääne-

Harju valla üks väärtuslikum elamu-, puhke- ja rekreatsioonipiirkond. Sellise kasutusviisiga

piirkonda ei sobi niivõrd olulise mõjuga tootmistegevus, nagu seda on maavara kaevandamine.

Maapõue kasutuse asukoht peab olema mõistlik ja ruumiliselt läbi mõeldud. Olukorras, kus

maavaradega seotud ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks on algatatud Harju

maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering2, ei ole kaevandamisega seotud eraldiseisvate

uuringute tegemine elamupiirkonna keskel põhjendatud ega vajalik. Planeeritud uuringualal ja selle

ümbruses on piirkonna areng suunatud elukeskkonna väärtustamisele ning on ülitähtis tagada

olemasolevas rohelises võrgustikus selle eesmärkide saavutamine: elurikkuse kaitse ja säilitamine,

kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, rohemajanduse, sh puhkemajanduse

edendamine;

2.1.1.3. Lääne-Harju Vallavalitsus avalikustas 30. juunil 2020. a otsuse nr 59 eelnõu Lääne-Harju

valla veebilehel ja avaldas 2. juulil 2020. a teate eelnõu menetlemise kohta maakondlikus ajalehes

Harju Elu. Selle käigus laekus Lääne-Harju Vallavalitsusele märkimisväärne arv seisukohti ja

vastuväiteid kohalikult elanikkonnalt ning kohalikelt loodushoiuga tegelevatelt

mittetulundusühingutelt. Laekunud pöördumistes tuuakse esile looduskeskkonna säilimisega seotud

küsimused, sh geoloogilise uuringu ja kaevandamise võimalik mõju rohelise võrgustiku toimimisele,

elupaikade säilitamisele, veekogude veerežiimile. Lisaks käsitlevad pöördumised uuringuala mõju

elukeskkonnale, sh lähedust tiheasustusalale ja üksikelamutele, liikluskoormuse kasvust tingitud

võimalikku häiringute suurenemist. Märgitakse, et piirkonnas on juba mitu häiringuid põhjustavat

objekti (Klooga harjutusväli, Ämari lennuväli ja Tallinna–Paldiski maantee) ning et uute objektide

lisandumine toob kaasa olulised muutused elukeskkonnas. Seisukohti esitanud isikud ei tugine

sellele, et planeeritav tegevus rikuks nende subjektiivseid õigusi, vaid eelkõige seistakse üldiste

huvide eest ja võimalike negatiivsete mõjude vastu keskkonna kaitsmise eesmärgil;

2.1.1.4. uuringute järel planeeritud maavara kaevandamisel võib tekkida veerežiimi muutus, mis

seisneb võimalikus veetaseme languses põhjavees, piirkonnas asuvates ojades ja järvedes (Otu oja,

Klooga järv, Sooda järv) ja mõjutab ka Treppoja, mis on üks Eesti kaunimaid joastikke. Arvestades

konkreetse looduskeskkonna eripära ja loodusväärtusi, ei ole võimaliku keskkonna kahjustumisega

kaasneva hüve kaotus ilmselgelt võrreldav huviga geoloogilise uurimistööga seonduva hüve ja

huviga;

2.1.1.5. kuigi Klooga uuringuruumi teenindusala lahustükid ei paikne Kaitseväe Klooga

harjutusvälja piiranguvööndis, tuleb kaevandamise mõjude hindamisel arvestada ka Klooga

harjutusväljal toimuva tegevusega ning hinnata kaevandamise ja harjutusvälja (soovitavalt ka

Tallinna–Keila–Paldiski raudtee) koosmõju lähiümbruses paiknevatele elamualadele. Lääne-Harju

Vallavolikogu leiab, et Klooga harjutusvälja läheduses asuvatel aladel on selle objekti eripärasid

arvestades oluline häiring ja uute häiringuid põhjustavate objektide lisandumist lähiümbruse aladele

ei ole võimalik planeerida. Olemasolev ja toimiv rohelise võrgustiku ala on olulise väärtusega ning

peab tervikuna säilima.

2 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud

5

2.2. Vastuväited Lääne-Harju Vallavolikogu 31. augustil 2020. a esitatud seisukohale

2.2.1. Klooga uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlemise eesmärk on välja selgitada

maavarade levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks

väljamiseks. Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on

erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise

loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on

möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab

geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda

nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15

tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa

andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa

kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust

kaevandamisloa saamiseks. Lääne-Harju Vallavolikogu põhjendused pole enamasti seotud

geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega ning on seetõttu asjakohatud.

2.2.2. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas või võimalik, siis

kaevandamisluba ei taotleta või vähemasti ei väljastata. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata

võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Klooga uuringuruumis hiljem kaevandada

ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa

andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa

taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused Lääne-Harju Vallavolikogu

seisukohas esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas

nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas

kaevandamisluba saab anda.

2.2.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond

endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga

kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise

uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel

planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju.

Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö

käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita

põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste

uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme

alanemist.

2.2.4. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest puuraugud rajatakse võimaluse

korral olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui geoloogilise uuringu raames on

vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK-ga. Kõik puurtööd toimuvad lühikest aega.

Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringueelse olukorra.

MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3

kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti

heaks kiitnud.

2.2.5. Lääne-Harju Vallavolikogu tõi oma seisukohas esile, et Klooga uuringuruumi teenindusala ja

selle lähiümbrus on Lääne-Harju valla üks väärtuslikumaid elamu-, puhke- ja rekreatsioonipiirkondi,

mida kohalik kogukond kasutab tihedalt puhke- ja matkakohana ning marja- ja

seenekorjamispaigana. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel.

Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus

6

korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna

huvide riive ja keskkonnamõju minimaalne, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega.

Praegusel juhul taotletakse uuringuluba viieks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid

piiratud aja jooksul ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning

geoloogilise uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele. Geoloogilise uuringu välitöödel

on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning

uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.

2.2.6. Kuna geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad vaid mõned päevad,

ei kahjusta geoloogiline uuring piirkonna rohelist võrgustikku. Lääne-Harju Vallavolikogu

seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu

tegemine ohustaks rohelise võrgustiku toimimist. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt

arvestab loa andja loa menetluses kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel

vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajaduse korral välja leevendavad

meetmed. Vajaduse korral tuleb teha keskkonnamõju hindamine. Maardlate kasutuselevõtul tuleb

vältida võimaluse korral alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel

maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid

mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Geoloogiline uuring aitabki välja selgitada, kas

üldse on võimalik ja otstarbekas Klooga uuringualal hiljem kaevandada ning milline oleks sellega

kaasnev keskkonnamõju. Seega ei ole uuringuloa andmine vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga

2030+.

2.2.7. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne.

Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud infot

saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui ka

kohaliku omavalitsuse üksusel on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses

varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Geoloogilise uuringuga

saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel

rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele.

2.2.8. Kokkuvõtvalt ei ole Lääne-Harju Vallavolikogu põhjendanud väidetavat vastuseisu

geoloogilise uuringu tegemisele. Geoloogiline uuring ei kahjusta kohalike elanike elukeskkonda ega

ka piirkonna rohelist võrgustikku. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus,

selgitatakse kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed välja selles menetluses ja taas

küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

2.3. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses

Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, tuleb hinnang riigi huvi olemasolu

kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi

põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu

hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamustest.

2.3.1. MKM-i 2020. a arvamus

MKM on 7. detsembri 2020. a kirjas jõudnud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Klooga

uuringuruumis on riigi huvides, ja nõustus uuringuloa andmisega järgmistel põhjustel:

2.3.1.1. kuigi geoloogilise uuringu loa andmine ei ole seotud uuritava piirkonna ehitusmaavarade

varustuskindlusega, siis kehtiv varustuskindluse arvutus ei võta arvesse maanteede ja raudteede

7

ehitus- ning remonditööde kvaliteedinõudeid ehitusliiva ja -kruusa kohta (Transpordiameti

hinnangul on kehtivate nõuete järgi teedeehituseks sobilik umbes neljandik liiva-kruusa

üldvarudest). Eelkõige on oluline savi- ja tolmuosakeste sisaldus, mis garanteeriks tee muldkehas

täitematerjali vajalikud filtratsiooniomadused;

2.3.1.2. varustusallikate mitmekesistamise eesmärgiks on vähendada materjali veokaugust ehk

varustamisega kaasnevat ökoloogilist jalajälge ja keskkonnamõju. Maardla tarbijale lähemale

toomine vähendab liikluskoormust, muudab turvalisemaks liikluskorralduse, vähendab CO2

emissioone ning teede lagunemist. Suurem veokaugus muudab riigi ehitusobjektid kallimaks.

Näiteks juba 30 km kauguselt materjali transportimisel kujuneb materjali omahind ligi 50%

kallimaks. Et vähendada Harju maakonda ehitusliivaga varustava Tallinna-Saku liivamaardla

kaevandamise ja transpordi koormust, tuleks maardlast ca 40 km raadiusest kaugemal asuva Paldiski

ja Keila linna ning Lääne-Harjumaa ehitusmaterjalidega varustamine tagada kohalikust maardlast;

2.3.1.3. Rail Balticu raudteetrassi ehitus tingib veelgi kiiremat olemasolevate liiva- ja

kruusakarjääride ammendumist. Uute maardlate avamine võimaldab ka pärast raudteetrassi ehitust

tagada piirkondlikku varustuskindlust;

2.3.1.4. geoloogilisel uuringul on eraldi väärtus sõltumata sellest, kas tulevikus hakatakse sellel alal

liiva kaevandama või mitte. MKM juhtis tähelepanu, et uuringuloa andmisest keeldumine

põhjendusega, et uuringuloa taotlemine on ilmselgelt ettevalmistus kaevandamisloa taotlemiseks, ei

ole põhjendatud, kuna uuringuloa taotlemine ja kaevandamisloa taotlemine on erinevad menetlused.

2.3.2. Keskkonnaministeeriumi 2021. a arvamus

Keskkonnaminister on 21. jaanuari 2021. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu loa

andmine Klooga uuringuruumis on kooskõlas riigi huviga. Geoloogilise uuringu tegemine Klooga

uuringuruumis annab riigile olulist informatsiooni seal leiduva maavara kvaliteedi ja koguste kohta,

mis aitab paremini planeerida riigile oluliste infrastruktuuriobjektide ehitamist ning annab infot

selleks vajalike ehitusmaavarade ressursi kohta.

2.4. Arvamused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning selgitused

arvamuste kohta

Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohti riigi huvi

esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 35 lõike 3 alusel taotleda VV nõusolekut

uuringuloa andmiseks. MKM valmistas selleks ette VV korralduse eelnõu ja seletuskirja, mis esitati

7. septembri 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/5555-1 arvamuse avaldamiseks Lääne-Harju vallale, loa

taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Transpordiametile,

Elering AS-le ning taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Arvamuse esitasid Lääne-Harju

Vallavolikogu ning eraisikud J.M., P.M. ja A.M. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud.

2.4.1. Lääne-Harju Vallavolikogu 29. septembri 2022. a arvamus

Lääne-Harju Vallavolikogu esitas 29. septembril 2022. a arvamuse korralduse eelnõu ja seletuskirja

kohta. Lääne-Harju Vallavolikogu jääb oma 31. augusti 2020. a otsuses nr 59 väljendatud seisukoha

juurde ega toeta uuringuloa andmist Klooga uuringuruumis. Lääne-Harju Vallavolikogu esitas lisaks

mitu argumenti, miks Lääne-Harju vald uuringuloa andmist ei toeta:

2.4.1.1. Lääne-Harju Vallavolikogu on nõus, et geoloogilise uuringu tulemustel on iseseisev väärtus

ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne, samas on MaaPS § 4 lõike 2 kohaselt maavara

8

geoloogilise uuringu eesmärgiks ühemõtteliselt maavara kaevandamine ja kasutuselevõtt. Volikogu

on arvamuse andnud haldusmenetluse eesmärgipärasuse, efektiivsuse ja uurimispõhimõttega

kooskõlas ning väljendanud uuringuloa andmise menetluses esialgset seisukohta ka alal võimaliku

kaevandamise kohta. Sarnaselt on käesoleva korralduse punktides 3.3.2.2 ja 3.3.2.3 geoloogilise

uuringu tegemise olulisuse analüüsimisel hinnatud kaevandamisloa võimalikul andmisel maavara

kasutusvõimalusi;

2.4.1.2. maapõue kasutuse asukoht peab olema mõistlik ja ruumiliselt läbi mõeldud. Planeeritud

uuringualal ja selle ümbruses on piirkonna areng suunatud elukeskkonna väärtustamisele ning on

ülitähtis tagada olemasolevas rohevõrgustikus selle eesmärkide saavutamine: elurikkuse kaitse ja

säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, rohemajanduse, sh

puhkemajanduse edendamine;

2.4.1.3. maavarade uuringud Harju maakonnas on võimalikud vaid Harju maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneeringu raames. Seejuures peab olema välistatud võimalike uute

kaevandusalade rajamine enne eespool nimetatud teemaplaneeringu kehtestamist. Ei ole mõistlik

algatada menetlusi, mis muudavad tühiseks eri tasandite planeeringutega saavutatud ühiskondlikud

kokkulepped ja mis ei ole kooskõlas maavarade säästliku kasutamise põhimõtetega.

2.4.2. Eraisiku J.M. 21. septembri 2022. a ning eraisikute P.M. ja A.M. 26. septembri 2022. a

arvamused

Eraisik J.M. esitas 21. septembril 2022. a ning eraisikud P.M. ja A.M. esitasid 26. septembril 2022.

a arvamused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Eraisikud ei nõustu uuringuloa andmisega

Klooga uuringuruumis. Eraisikute seisukohad on järgmised:

2.4.2.1. uuringuloa taotlejal ei ole mõttekas teha kulukat ja kompleksset geoloogilist uuringut, kuna

olemasolev infrastruktuur ei ole võimeline vastu võtma karjääriga seonduvat lisakoormust;

2.4.2.2. plaanitava 36 puuraugu rajamisega kaasneb kindlasti vastuvõetamatu müra;

2.4.2.3. liiga kergelt on hinnatud kaevandamise mõju Balticconnectori gaasitrassile.

Kaevandamisega kaasnev vibratsioon ja raskeveokite ülesõit ilmselgelt kahjustavad gaasitrassi

taristut rohkem kui tavamaantee või looduses liikuvad inimesed ja loomad;

2.4.2.4. ilmselgelt on uuringute tegemise aluseks huvi hakata kaevandama otsitavat maavara.

Kaevandamisega tekkiv võimalik keskkonna ja elukeskkonna kahjustus on võrreldamatult suurem

kui geoloogilisest uuringust ja edaspidisest kaevandamisest loodetav hüve ja huvi. Maavara

kaevandamisel tekivad kahjustused, mis oluliselt halvendavad elukeskkonda selles piirkonnas.

2.4.3. Selgitused Lääne-Harju Vallavolikogu 29. septembri 2022. a, eraisiku J.M. 21. septembri

2022. a ning eraisikute P.M. ja A.M. 26. septembri 2022. a arvamuste kohta

2.4.3.1. Geoloogilise uuringu eesmärk pikemas perspektiivis on küll maavara kaevandamine ja

kasutusele võtmine, kuid tuleb veel kord rõhutada, et geoloogiline uuring ja kaevandamine on siiski

erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja kaevandamise loa taotlemine on kaks

eraldiseisvat haldusmenetlust. Praegusel juhul annab VV hinnangu sellele, kas Klooga

uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Geoloogilise

uuringu käigus kogutud informatsioon võimaldab teha kaalutletud ja motiveeritud otsuseid

võimaliku tulevase kaevandamise suhtes, sealhulgas otsustada seda, kas esineb riigi huvi selles kohas

maavara kaevandada. Korralduse punktides 3.3.2.2 ja 3.3.2.3 on esile toodud riigi planeeritavate

9

taristuobjektide liiva- ja kruusavajadus ning antud hinnang Klooga uuringuruumi materjali

võimalikule kasutusele, aga seda eeldusel, et seal leidub sobivat maavara ja selle maavara

kaevandamiseks saab anda kaevandamisloa. Praegusel hetkel ei ole teada, kas Klooga uuringuruumis

üldse leidub sobivat maavara ning kas üldse on võimalik ja otstarbekas hiljem kaevandada ning

milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine

ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud.

2.4.3.2. Geoloogiline uuring ei kahjusta piirkonna arengut ega mõjuta rohevõrgustiku eesmärkide

saavutamist. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond

endisesse olukorda (MaaPS §-d 84 ja 86). Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki

kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega.

Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju minimaalne,

kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega.

2.4.3.3. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks algatas VV 23.

detsembri 2021. a korraldusega nr 447 Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu

koostamise. Maavarade teemaplaneeringu koostamisega määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös

kohaliku omavalitsuse üksustega perspektiivsed alad ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning

kaevandamisalade paiknemiseks, samuti olemasolevate karjääride laiendamiseks. Klooga

uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade teemaplaneeringu

koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka

kaevandamistingimuste kohta. Juhime tähelepanu, et olemasolevad pooleliolevad uuringu- ja

kaevandamislubade taotluste menetlused jätkuvad kehtiva õiguskorra alusel ja enne maavarade

teemaplaneeringu kehtestamist ei ole alust lubade taotlusi tagastada ja menetlusi lõpetada. Tuleb

arvestada, et maavarade teemaplaneeringu koostamine on aeganõudev protsess – teemaplaneeringu

koostamiseks on ette nähtud neli aastat ja selle kehtestab VV.

2.4.3.4. Eraisikute argumendid pole enamasti seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid

kaevandamisloa andmisega. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, selgitatakse

kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed välja selles menetluses. Geoloogilise uuringu

käigus ei kaasne puuraukude rajamisega vastuvõetamatut müra. Puuraukude rajamiseks kasutatakse

roomikutel liikuvat tigupuuri, mis on väikeste mõõtmetega ega tekita normatiive ületavat müra. Kõik

puurtööd toimuvad lühikest aega. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist,

taastades uuringueelse olukorra.

3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS KLOOGA

UURINGURUUMIS

3.1. Õigusnormid

3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja

majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine

võimalikult suures ulatuses.

3.1.2. MaaPS § 17 lõike 2 kohaselt on geoloogiline uuring lubatud uuringuloa alusel.

3.1.3. MaaPS § 20 lõike 2 kohaselt geoloogilise uuringu käigus:

3.1.3.1. selgitatakse looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis ja

tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara

võimalikud kasutusalad;

10

3.1.3.2. hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi,

nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ning määratakse kaevandamise mõjupiirkonna

ulatus;

3.1.3.3. kavandatakse abinõud kaevandamisel maapõues tekkivate võimalike keskkonnaohtude

vältimiseks ja keskkonnariskide vähendamiseks võimalikult suures ulatuses;

3.1.3.4. tehakse ettepanek maavaravaru kategooria määramiseks;

3.1.3.5. uuritakse maavara otsingu kohta kehtestatud nõuetele vastava täpsusega kõiki uuringuruumis

leiduvaid maavarasid ja looduslikke lasundeid, mille kasutuskõlblikuna säilitamine ei ole uuritava

maavara või kivimi, setendi, vedeliku või gaasi lasundi hilisema kaevandamise käigus mäetehniliselt

võimalik.

3.1.4. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega.

3.1.5. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa

andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa

andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

3.2. Riigi huvi määratlemise alused

3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus,

mida tuleb kasutada säästlikult.

3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09

tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse

kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja

vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole

täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise

üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt

adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine

on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses

sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et

riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed,

keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just

konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (punktid 32 ja 33).

3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi

määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi

selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada

maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate

keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb

selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara

olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt

olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga

asjaolus.

3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist

huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni

2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“

kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside

11

teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste

tervist säilitav haldamine ja kasutus.

3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava

kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline, et oleks kvaliteetne

info ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud

informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks.

Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist

informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga.

3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades.

Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle,

et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre

avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades.

Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh

maavarasid.

3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, et oleks ülevaade olemasolevatest maapõue ressurssidest,

nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega

kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase

informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev,

sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest

lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on

käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 13.

Riigikohus leidis, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule

kaevandamine järgneb või mitte, kuna saadud teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute

ja arengukavade koostamisel, aga ka hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses.

3.2.8. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri

ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete

ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks,

võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja

keskkonna kaitsmiseks.

3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Klooga uuringuruumis

3.3.1. Liiva ja kruusa geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Harju maakonnas

3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav

keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on

olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et

kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse

hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide

hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse,

jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine.

3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on

tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maavarana arvele võetud ning kus mäetehnilised

tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.

Taotleja taotleb uuringuluba ehitusmaavara (liiva) uuringuks. Planeeritavad teedeehituse objektid

12

(riigiteede teehoiukava 2021–20303) ja Rail Balticu raudteetrassi rajamine on suurendanud ja

suurendavad tulevikus märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada

ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja

muud piirangud ei piira.

3.3.1.3. Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) koostas 2018. aastal MKM tellimusel uurimistöö

ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas4 (edaspidi EGT

Harjumaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade maakonna ehitusmaavarade ressurssidest

ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades

ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni

aastani 2050. EGT Harjumaa uurimistöö toob esile, et arvestades viimaste aastate kaevandamise

mahtusid, on liiva- ja kruusamaardlates asuvad mäeeraldised Harjumaal varustuskindluse arvutuse

järgi (seisuga 13. november 2018. a) kindlustatud maavaraga pikemaks perioodiks. Kuid püüdes

täpsemalt hinnata maardlate nimistus (uue nimetusega maavarade register5) arvele võetud liiva ja

kruusa kasutusvõimalusi, tekib probleem arvele võetud maavara kvaliteedinäitajate vastavusega

ehitussektoris vajatava toorme nõuetele. Seetõttu ei saa maavarade registris arvele võetud liiva- ja

kruusavaru kogust üksühese vastavusega üle kanda ehituses (eriti raudtee- ja teedeehituses)

kasutatavaks toormeks. Harjumaal on liiva ja kruusaga kõige paremini varustatud maakonna idaosa.

Kuna ehitusmaavarade (sh liiva ja kruusa) nõudlus kasvab Harjumaale ja naabermaakondadesse

planeeritud suurte taristuobjektide ehitamise tõttu, siis pikemaajalise varustuskindluse tagamiseks

Harjumaal on vajalik teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks. Ka Teede

Tehnokeskus AS 2017. a valminud uuringus „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade

varustuskindluse uuring“6 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring), jõutakse järeldusele, et arvestades

Harjumaa liiva ja kruusa varusid, langeb liiva ja kruusa varustuskindlus Harjumaal uute varude

lisandumiseta vahemikus 2020–2025 kriitilise piiri lähedale.

3.3.1.4. EGT jõuab Harjumaa uurimistöös seisukohale, et edukalt tehtud geoloogiline uuring

väljendab ka riigi huvi, sest lisaks uuringu tulemusena arvele võetud varule esitatakse uuringu

aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete omaduste kohta. Nende

andmete põhjal on EGT-l võimalik täiendada ja parandada geoloogilise kaardistamise andmeid ning

määrata maavarade kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb uuringu- ja kaevandamislubade

andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev vajadus maavarade uurimiseks ja

kaevandamiseks.

3.3.1.5. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine

maavarade registris ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade

otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline

on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist

toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud.

Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades

põhjendatud.

3.3.2. Geoloogilise uuringu tegemise olulisus Klooga uuringuruumis

3 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 4 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018.

https://fond.egt.ee/fond/egf/8994 5 keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määrusega nr 25 asutati uus andmekogu nimetusega maavarade register. Määruse

jõustumisega viidi maardlate nimistu andmed üle maavarade registrisse. 6 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.

http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf

13

3.3.2.1. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik, et

hinnata erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse

maardla kasutuselevõtu otstarbekust. VV algatas 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 447 Harju

maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise. Maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on Harjumaal perspektiivsete

ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate

karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine. Klooga uuringuruumis geoloogilise uuringu

tegemine annab riigile maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist

informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. EGT Harjumaa

uurimistöö on Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu peamisi alusdokumente,

mille alusel koostatakse vajalikud uuringud ja hinnangud.

3.3.2.2. Klooga uuringuruum paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks

konkreetset maavara vajatakse. Juhul, kui Klooga uuringuruumis leidub sobivat maavara ja selle

kohta antakse hiljem kaevandamisluba, on Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada

riigiteede teehoiukava 2021–2030 riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski teedeehitusobjektide Tähetorni–

Harku 2+2 teelõigu ja Harku sõlme ning Tallinna–Paldiski mnt Harku ristmiku–Keila 2+2 teelõigu

ning riigitee nr 11 Tallinna ringtee teedeehitusobjekti Valingu–Keila 2+2 teelõigu ehituseks. Sobiva

maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel tekib võimalus kasutada Klooga

uuringuruumis leiduvat materjali ka Keila–Paldiski 2+1 tee ehituseks pärast 2030. aastat ning

Tallinna linna ja Harjumaa omavalitsuste plaanitavate trammiteede ehituseks (Tabasalu ja Astangu

tramm)7.

3.3.2.3. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel tekib võimalus kasutada

Klooga uuringuruumis leiduvat materjali ka Rail Balticu raudtee ja Rail Balticu raudteega kaasneva

taristu (teenindus- ja juurdepääsuteed, ülesõidud ja -käigud, jaamad, loomapääsud) ehituseks.

Näiteks jaamade juures on vaja raudtee muldkeha ehitada laiemaks, kuhu tulevad lisarööpapaarid,

ehitada juurdepääsuteed, parklad, jaamahooned, perroonid jm. Kohalike jaamade materjali vajadus

on küllalt suur, kuna jaamad tulevad praegu tühjale kohale, kus puuduvad juurdepääsuteed ja taristu.

Transpordiameti viimase prognoosi kohaselt on Rail Balticu liiva ja kruusa vajadus Harju maakonnas

3,2 miljonit m³. Arvestades, et Rail Balticu trassikoridori pikkus Harjumaal on 48 km, siis ühe

trassikilomeetri kohta on keskmine täitematerjali vajadus ca 66 667 m³.

3.3.2.4. Ülekaalukas riigi huvi on koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades, mis

paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse.

Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka

liiklusohutusega seotud põhjustel. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes

100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Ühtlasi on

oluline, et uuringuruumi teenindusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus

puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja

kasutamiseks.

3.3.2.5. Klooga uuringuruum asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus ning

Kloogaranna ja Tuulna külas. Uuringuruumi teenindusala moodustavad kolm lahustükki

kogupindalaga 62,3 ha. Lahustükk 1 pindalaga 42,34 ha asub kinnistul Keila metskond 44

(katastritunnus 29501:007:0211). Lahustükk 2 pindalaga 12,205 ha asub katastriüksustel Keila

metskond 44 (katastritunnus 29501:007:0211) ja Keila metskond 346 (katastritunnus

29501:001:0532). Lahustükk 3 pindalaga 7,76 asub katastriüksusel Keila metskond 45

(katastritunnus 29501:007:0212). Lahustükk 1 kattub tervikuna ja lahustükk 2 osaliselt

7 https://www.hol.ee/docs/file/KRT%20L%C3%B5ppraport.pdf

14

maaparandussüsteemi KLOOGA, ÜP-298 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109900010010/001)

maa-alaga. Geoloogilise uuringu tegemisega maaparandussüsteemi toimimist ei kahjustata.

Vajaduse korral kooskõlastatakse geoloogilise uuringu tegemine Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Lahustüki 1 ning lahustükkide 2 ja 3 vahel kulgeb riigitee nr 11196 Klooga jaama tee, mille

kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Teekaitsevööndi

uuringuruumile lähim punkt asub lahustükist 3 ca 34 m kaugusel idas. Lahustükil 1 kulgeb metsatee

nr 2957170 nimetusega Tee 717 ja lahustükil 3 kulgeb metsatee nr 2957190 nimetusega Tee 719.

Taotletavas uuringuruumis kulgevaid metsateid ei kahjustata ning sinna puurauke ei rajata.

Lahustükkide 2 ja 3 lõunapiirist ca 10 m lõunas asub Balticconnectori gaasitrassi, mis on D-

kategooria gaasipaigaldis ja mille kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on 10 m

torustiku keskjoonest. Geoloogilise uuringu tegemisega ei kahjustata Balticconnectori gaasitrassi,

sest geoloogilise uuringu töid ei planeerita gaasitrassi kaitsevööndis. Lahustükkide 1 ja 2 vahel ning

lahustükist 3 lõunas asuvad Keila–Paldiski 35–110 kV elektriõhuliinid (L178 ja L179), mille

kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 25 m. Lahustüki 1 põhjapiirist asub elektriõhuliini

L178 kaitsevöönd ca 6 m kaugusel põhjas. Lahustükkide 2 ja 3 lõunapiirist asub elektriõhuliini L179

kaitsevöönd ca 25 m kaugusel lõunas. Kõik planeeritavad tööd tehakse väljaspool elektriõhuliinide

kaitsevööndeid. Lahustükist 1 ja 2 läänes ning lahustükkide 2 ja 3 vahel kulgeb Otu oja

(VEE1099000), mille kalda piiranguvööndi laius on 100 m. Otu oja kalda piiranguvöönd on

uuringuruumile lähimatest punktidest järgmistel kaugustel: lahustükist 3 ca 3,5 m läänes, lahustükist

1 ca 6 m loodes ja ca 4 m edelas. Geoloogilise uuringuga ei kaasne Otu ojale negatiivset mõju.

Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Lähim suurim asustusüksus Klooga alevik jääb lahustükist 1 ca

600 m kaugusele edelasse ja Tuulna küla lahustükist 2 ca 1 km kaugusele põhja. Lähimad hooned

asuvad lahustükist 2 loodes ca 170 m kaugusel kinnistul Taga-Kõbiste (katastritunnus

29501:007:0011) ja seal asub ka lähim puurkaev (PRK0025975). Klooga uuringuruum ei asu

riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle

kaitsevööndis. Samuti ei asu uuringuruum Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal.

Lahustükk 2 piirneb kirdest vääriselupaigaga VEP207117. Lahustükk 3 kattub osaliselt III kategooria

kaitsealuse taime Goodyera repens (roomav öövilge, keskkonnaregistri kood KLO9343052) ja III

kategooria kaitsealuse taime Lycopodium clavatum (karukold, keskkonnaregistri kood

KLO9343079) leiukohtadega. Lahustükist 3 ca 115 m kaugusele edelasse jääb II kategooria

kaitsealuse liigi Accipiter gentilis (kanakull, keskkonnaregistri kood KLO9128180) leiukoht.

Geoloogiline uuring neile mõju ei avalda.

3.3.2.6. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6 lõike 4 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 3 kohaselt ei kuulu liiva ja kruusa geoloogilised uuringud nimetatud määruse

tegevuste hulka, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Seetõttu

Keskkonnaamet ei koostanud Klooga uuringuloa menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnangut.

3.3.2.7. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse

üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Klooga uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmine on

põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni ehitusmaavarade

paiknemise kohta asukohas, mis paikneb selliste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille

ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. MKM on menetluse käigus vastanud Lääne-Harju

Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas.

4. OTSUS

Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi

majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Klooga

15

uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa

andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.

5. VAIDLUSTAMISVIIDE

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva

jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele

ja teadaolevatele huvitatud isikutele, sh AS-le TREV-2 Grupp, Lääne-Harju vallale, Riigimetsa

Majandamise Keskusele ja Elering AS-le ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute

omanikele.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Keskkonnaamet

[email protected]

Meie 18.11.2022 nr 17-1/2022/7110-1

Vabariigi Valitsuse korraldusest teavitamine

Teavitame, et Vabariigi Valitsus (VV) võttis 17.11.2022 istungil vastu VV korralduse nr 321,

millega VV annab nõusoleku maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Klooga uuringuruumis.

Geoloogilise uuringu loa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.

VV korraldus on alates 22.11.2022 kättesaadav ka Riigi Teatajas1.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Timo Tatar

energeetika ja maavarade asekantsler

Lisad: VV korraldus nr 321

Lisaadressaadid: Lääne-Harju Vallavalitsus

AS TREV-2 Grupp

Keskkonnaministeerium

Rahandusministeerium

Riigimetsa Majandamise Keskus

Transpordiamet

Elering AS

Kaur Kõue

625 6338 [email protected]

1 Ilmumas ja ilmunud–Riigi Teataja