Vabariigi Valitsuse korraldusest teavitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Saku Vallavalitsus

[email protected]

07.09.2022 nr 17-1/2022/5554-1

Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse

korralduse eelnõu kohta

ASTariston (edaspidi taotleja) esitas 17.06.2019 Keskkonnaametile Tõdva uuringuruumi geoloogilise

uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse. Tõdva uuringuruum teenindusala pindalaga 22,12 ha asub

Harju maakonnas Saku vallas Tõdva külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 48 (kinnistu

registriosa nr 12110250, katastritunnusega 71814:001:0471). Riigivara valitseja on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 järgi keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et sellisel juhul

võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi

Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Saku Vallavolikogu ei

olnud 21.11.2019 nõus uuringuloa andmisega taotlejale Tõdva uuringuruumis. Taotleja tegi 30.12.2019

Keskkonnaametile ettepaneku taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.

Riigikogu võttis 17.06.2020 vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse,

millega muudeti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeid. VVS § 63

lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku

geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi

määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja

maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse

eelnõu, millega Vabariigi Valitsus nõustub andma taotlejale uuringuloa Tõdva uuringuruumis.

Käesolevaga esitame Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja

seletuskirja. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada kolme nädala jooksul alates kirja

kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister

2 (2)

Lisad: 1) korralduse eelnõu;

2) korralduse eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: AS Tariston

Keskkonnaministeerium

Rahandusministeerium

Riigimetsa Majandamise Keskus

Rail Baltic Estonia OÜ

MTÜ Kodukoht Kiisa

Transpordiamet

Kaur Kõue

625 6338 [email protected]

1

EELNÕU

01.08.2022

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks

Tõdva uuringuruumis

Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. AS Tariston (registrikood 10887843, edaspidi loa taotleja) esitas 17. juunil 2019. a

Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Tõdva uuringuruumi geoloogilise

uuringu loa (edaspidi uuringuloa) taotluse.

Tõdva uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Tõdva külas riigile kuuluval kinnistul

Viimsi metskond 48 (kinnistu registriosa nr 12110250, katastritunnusega 71814:001:0471).

Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise

Keskus (edaspidi RMK). Tõdva uuringuruumi teenindusala pindala on 22,12 ha.

Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on liiva ja kruusa tarbevaru uuring,

mille käigus rajatakse kuni 40 puurauku ja 15 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 15 m.

Uuringuluba taotletakse kolmeks aastaks ning uuringute teostajaks oleks OÜ Inseneribüroo

STEIGER (registrikood 11206437).

1.2. Keskkonnaamet avaldas 18. juunil 2019. a maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 30 lõike

2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks.

1.3. Keskkonnaamet teavitas 18. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-4 uuringuloa taotluse

menetlusse võtmisest loa taotlejat, Saku Vallavalitsust, Maanteeametit (alates 1. jaanuarist

2021. a Transpordiamet (edaspidi Transpordiamet)) ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate

kinnistute omanikke.

1.4. Avalikustamise käigus esitasid vastuväiteid eraisikud A.P., L.P., K.P. ja M.P., kes

väljendasid muret, et pärast geolooglist uuringut planeeritav karjäär halvendaks sealset

looduskeskkonda ja kohalike elanike elamistingimusi. Vastuväidete esitajatele selgitas

Keskkonnaamet, et uuringuloaga ei lubata alal maavara kaevandamist, vaid geoloogilise

uuringu eesmärk on anda infot taotletavas uuringuruumis leiduva maavara koguse, kvaliteedi

ja lasumistingimuste, samuti ümbruskonna veerežiimi kohta, mis annab varasemast rohkem

teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Lisaks palus eraisik J.M. informatsiooni,

millisel alal täpsemalt paikneb Tõdva uuringuruum kinnistul Viimsi metskond. Keskkonnaamet

selgitas, et uuringuruum hõlmab kinnistut osaliselt ja saatis eraisikule J.M. Tõdva uuringuruumi

plaani.

2

1.5. Keskkonnaamet küsis 18. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-5 RMK-lt MaaPS § 27 lõike

3 alusel riigivara valitseja kooskõlastust riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks geoloogiliseks

uuringuks.

1.6. Keskkonnaamet küsis 18. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-6 Põllumajandusameti

(alates 1. jaanuarist 2021. a Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi Põllumajandus- ja

Toiduamet)) kooskõlastust maaparandussüsteemi KURTNA, TTP-243 alal geoloogilise

uuringu tegemiseks.

1.7. Transpordiamet nõustus 20. juuni 2019. a kirjaga nr 15-5/19/29133-2 uuringuloa taotlusega

ja palus enda kaasamist Tõdva uuringuruumiga teostatavate edasiste toimingute

menetlusosaliseks.

1.8. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 28. juuni 2019. a kirjaga nr 14.2-1/16647

geoloogilise uuringu tegemise Tõdva uuringuruumi ja maaparandussüsteemi ühisosal

tingimusel, et oleks tagatud maaparandussüsteemi toimimine vastavalt maaparandusseaduse §-

le 47.

1.9. Keskkonnaministeerium andis 23. juuli 2019. a kirjaga nr 13-1/19/3446-3 Tõdva

uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja Viimsi

metskond 48 (katastritunnus 71814:001:0471) kasutamiseks järgmistel tingimustel:

1.9.1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada RMK Lääne-Harjumaa metsaülemat e-posti teel

välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette;

1.9.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa

majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks

töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.

1.10. Keskkonnaamet saatis 27. septembril 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-19 MaaPS 27 lõike

7 alusel uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Saku Vallavalitsusele

arvamuse avaldamiseks.

1.11. Saku Vallavolikogu ei nõustunud 21. novembri 2019. a otsusega nr 53 (edaspidi otsus nr

53) uuringuloa andmisega Tõdva uuringuruumis.

1.12. Keskkonnaamet küsis 27. detsembri 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-21 loa taotleja

seisukohta Saku Vallavolikogu otsuse nr 53 ja uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta.

1.13. Loa taotleja tegi 30. detsembri 2019. a e-kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku taotleda

MaaPS § 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV).

1.14. Keskkonnaamet pöördus 23. jaanuari 2020. a kirjaga nr 12-2/19/396-23 Majandus ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõdva

uuringuloa taotluse menetluses.

1.15. MKM asus 25. veebruari 2020. a kirjas nr 17-1/20-0100/4932 seisukohale, et geoloogilise

uuringu tegemine Tõdva uuringuruumis vastab riigi huvidele.

1.16. Keskkonnaamet pöördus 2. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/66-3 MaaPS § 35 lõike 4

alusel keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõdva uuringuloa taotluse

menetluses.

3

1.17. Keskkonnaministeerium palus 20. märtsi 2020. a kirjaga nr 13-1/19/3446-6

Keskkonnaametil täiendavalt küsida MKM-i arvamust seoses Tõdva uuringuruumi osalise

kattumisega Rail Balticu raudtee trassikoridoriga ja raudtee ehitamise raames kavandatava

ülesõidu maanteega. Lisaks teavitas Keskkonnaministeerium, et keskkonnaministri seisukoht

riigi huvi olemasolu või selle puudumise osas antakse peale MKM-i poolse täiendava arvamuse

esitamist.

1.18. Keskkonnaamet küsis 24. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/66-5 MKM-i täiendavat

arvamust seoses Tõdva uuringuruumi osalise kattumisega Rail Balticu trassikoridoriga ja

raudtee ehitamise raames kavandatava ülesõidu maanteega.

1.19. MKM asus 17. aprilli 2020. a kirjas nr 17-1/20-0100/493234 seisukohale, et MKM

nõustub geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva uuringuruumis, kuid kuni Rail Balticu

põhiprojekti valmimiseni on kaevandamine trassikoridoris välistatud, sest see võib mõjutada

raudteetrassi ehitust.

1.20. Keskkonnaamet pöördus 20. aprilli 2020. a kirjaga nr 12-2/20/66-7 MaaPS § 35 lõike 4

alusel teistkordselt keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõdva uuringuloa

taotluse menetluses.

1.21. Keskkonnaminister asus 18. juuni 2020. a kirjas nr 13-1/19/3446-8 seisukohale, et

geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist

informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Tõdva uuringuruumis kooskõlas

riigi huviga.

1.22. MTÜ Kodukoht Kiisa edastas 5. aprillil 2021. a e-kirjaga Keskkonnaametile 593 allkirja,

mille andsid Saku valla, Kiisa piirkonna kohalikud elanikud (edaspidi kohalikud elanikud).

Allkirjadega väljendatakse kohalike elanike seisukohta, et maavara kaevandamine Tõdva

uuringuruumis ei ole mingil juhul vastuvõetav, mistõttu ei nõustu kohalikud elanikud

geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva uuringuruumis.

1.23. Keskkonnaamet saatis 23. aprilli 2021. a kirjaga nr 12-1/21/8686 MKM-le VV poole

pöördumiseks Tõdva uuringuruumi uuringuloa taotluse materjalid.

2. SAKU VALLAVOLIKOGU, KOHALIKE ELANIKE, MAJANDUS- JA

KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI NING KESKKONNAMINISTEERIUMI

SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES

2.1. Saku Vallavolikogu 21. novembri 2019. a seisukoht

2.1.1. Saku Vallavolikogu andis 21. novembri 2019. a otsusega nr 53 Keskkonnaametile

seisukoha, mille kohaselt Saku Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega. Saku

Vallavolikogu leiab kokkuvõtlikult, et võimalik kaevandamine rikub Saku valla elanike õigusi

väga tugevalt, mistõttu ei saa vallavolikogu nõustuda geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva

uuringuruumis. Saku Vallavolikogu tõi otsuses nr 53 välja peamised põhjused, miks vald ei

nõustu uuringuloa andmisega:

2.1.1.1. Tõdva uuringuruumis kavandatavad tegevused on vastuolus kohalike vallaelanike

õigustatud vajaduste ja huvidega ning võimalik kaevandamisala asub olemasolevale asustusele

liigselt lähedal. Vastavalt uuringuloa taotlusele jäävad uuringuruumile lähimad majapidamised

100–150 m kaugusele. Kuna geoloogilise uuringu pikem eesmärk on siiski maavara

4

kaevandamine, siis toob see kaasa sealsetele maaomanikele suure elukeskkonna muutuse, mis

ei arvesta nende õigustatud ootusi oma rahulikule ümbruskonnale. Sealsed maaomanikud on

pidanud niigi arvestama Rail Balticu raudtee rajamisega oma naabrusesse, kuid võimalik

lisanduv karjääritegevus muudaks aastateks drastiliselt nende elukohta;

2.1.1.2. Tõdva uuringuruum jääb ka kohalikele elanikele olulisele metsamaale. Tegemist on

eelkõige Tõdva küla ja Kiisa aleviku elanike jaoks tähtsa metsaga nii tervisespordi kui ka

metsasaaduste korjamise seisukohast. Mets on hooajaliselt sisuliselt igapäevaselt aktiivses

kasutuses;

2.1.1.3. Tõdva uuringuruum jääb lisaks rohevõrgustiku tuumala sisse. Saku valla

üldplaneeringule1 tuginedes tuleb seal vastavalt Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ säilitada

looduslike alade osatähtsus 90% ulatuses. Kuna planeeritav Rail Balticu raudtee läbiks

kõnealust tuumala, siis on lubatud 10% looduslike alade hävitamine sellega seoses paratamatu.

Ülejäänud osas tuleb seega looduslikud alad kindlasti säilitada, et rohevõrgustik siiski edasi

toimiks;

2.1.1.4. Saku valla üldplaneering ja Saku valla arengukava2 ei näe ette uute kaevandusalade

lisandumist Saku valla erinevatesse piirkondadesse. Hetkel toimub kaevandamine eelkõige

Männiku külas ja ka Kirdalu külas. Ülejäänud piirkondades hoiab Saku vald ikkagi oma

põhimõtet „Läbi rohelise akna“. Uute võimalike kaevandamisalade lisandumine tuleb kõne alla

siis, kui olemasolevatel mäeeraldistel on maavara ammendunud ja need on korrastatud. Ka siis

peame oluliseks lubada uusi mäeeraldisi aladele, mis võimalikult vähe mõjutaksid

olemasolevaid elanikke. Eelpool nimetatud põhimõttest lähtuvalt ei kuulu Tõdva uuringuruum

eeldatavalt ka edaspidi Saku valla perspektiivist lähtudes kaevandamiseks sobiliku ala alla.

2.2. Kohalike elanike 5. aprilli 2021. seisukoht

2.2.1. Kohalikud elanikud esitasid 5. aprillil 2021. a seisukoha, mille kohaselt maavara

kaevandamine Tõdva uuringuruumis ei ole mingil juhul vastuvõetav, mistõttu ei nõustu

kohalikud elanikud geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva uuringuruumis. Kohalike elanike

põhjendused on järgmised:

2.2.1.1. igasugune võimalik tulevikus toimuv kaevandamistegevus piirkonnas on vastuolus

kohalike elanike õigustatud ootustega elukeskkonna säilimisele;

2.2.1.2. Tõdva uuringuruumis kaevandamine rikub otsustavalt ja jäädavalt rohevõrgustikku

ning on vastuolus Saku valla üldplaneeringuga. Mets sealses piirkonnas on kohalikele elanikele

vaba aja veetmise ja metsasaaduste korjamise koht. Piirkond on rikkalik elupaik paljudele

looma-, taime- ja linnuliikidele;

2.2.1.3. kohalikud elanikud on pidanud arvestama Rail Balticu raudtee rajamisega naabrusesse

ja igasugused lisanduvad olulised muudatused maastikul ületavad kohalike elanike

talumisvõimet. Raudtee rajamise avalikel aruteludel Saku vallas ei väljendanud riik ega

arendaja vajadust rajada trassi äärde uusi kaevandusi ega tutvustanud vastavaid mõjusid;

1 https://www.sakuvald.ee/uldplaneering 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/429122021106

5

2.2.1.4. riiklik huvi maavarade järgi on kaetud lähipiirkonda jäävate teiste kaevandustega.

Tõdva uuringuruumi vahetus läheduses kulgeb juba olemasolev raudtee, mida saab kasutada

rajatava Rail Balticu ehituseks vajaminevate maavarade juurdeveoks.

2.3. Vastuväited Saku Vallavolikogu 21. novembril 2019. a ja kohalike elanike 5. aprillil

2021. a esitatud seisukohtadele

2.3.1. Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlemise eesmärk on välja selgitada

maavarade levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks

väljamiseks. Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine

on erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara

kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse

nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse

üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud

kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi

kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse

üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse

võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa

andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Saku Vallavolikogu ja

kohalike elanike põhjendused pole enamasti seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid

kaevandamisloa andmisega ning on seetõttu asjakohatud.

2.3.2. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis

kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas

üldse on võimalik ja otstarbekas Tõdva uuringuruumis hiljem kaevandada ning milline oleks

sellega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et

kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka Saku

Vallavolikogu ja kohalike elanike seisukohtades esile toodud keskkonnakaitselistele

küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või

kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda.

2.3.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond

endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga

kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise

uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel

planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist

keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi

piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega

keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive

ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja

pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist.

2.3.4. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest puuraugud rajatakse võimalusel

olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui geoloogilise uuringu raames on vaja

teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK-ga. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt.

Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse

olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS

6

§ 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa

korrastamise akti heaks kiitnud.

2.3.5. Saku Vallavolikogu ja kohalikud elanikud tõid oma seisukohtades välja, et Tõdva

uuringuruum asub kohalikele elanikele olulisel metsamaal, kus käiakse vaba aega veetmas ja

metsasaadusi korjamas. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel.

Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus

korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna

huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega.

Antud juhul taotletakse uuringuluba viieks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid

piiratud aja jooksul ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile

ning geoloogilise uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele. Geoloogilise uuringu

välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid

ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise

ülevaatuse.

2.3.6. Kuna geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad vaid mõned

päevad, ei kahjusta geoloogiline uuring piirkonna rohelist võrgustikku. Saku Vallavolikogu ja

kohalike elanike seisukohtades puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada,

et geoloogilise uuringu tegemine ohustaks rohelise võrgustiku toimimist. Uuringuloa andmine

ei ole vastuolus Saku valla üldplaneeringuga. Saku valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud 9.

aprillil 2009. a) kohaselt on valla maa-alale jääva rohevõrgustiku määratlemisel lähtutud Harju

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused”. Nimetatud teemaplaneering ei välista täielikult ei uuringute tegemist

ega ka kaevandamist. Teemaplaneeringu p 2.1.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku

planeerimise eesmärgiks ulatusliku „rohelise pinna“ määratlemine ja selle majandustegevusest

välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri

tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuri paiknemise ja vajaduste

analüüsile. Seda, kas teemaplaneering välistab kaevandamise rohevõrgustiku tuumalas, on

käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-35-13 tehtud otsuse punktis 17,

asudes seisukohale, et lähtudes seletuskirja sõnastusest, ei välista teemaplaneering kolleegiumi

hinnangul täielikult maardla rajamist.

2.3.7. Riigihalduse ministri 9. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju

maakonnaplaneering 2030+3 ja tunnistati eelmises punktis nimetatud teemaplaneering

kehtetuks. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku lähtealused

tuginevad kehtetuks tunnistatud teemaplaneeringule. Harju maakonnaplaneeringu 2030+

kohaselt arvestab loa andja loa menetluses kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori

kattuvusel vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja

leevendavad meetmed. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Maardlate

kasutuselevõtul tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel,

väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade

rohevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb

kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Geoloogiline

uuring aitabki välja selgitada, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Tõdva uuringualal hiljem

kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Seega ei ole uuringuloa

andmine vastuolus ka Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

3 Harju maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee

7

2.3.8. Saku vald on Saku Vallavolikogu 21. septembri 2017. a otsuse nr 56 alusel asunud

koostama Saku valla uut üldplaneeringut4. Uue üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ tingimustest. Uue üldplaneeringu eelnõus (seisuga veebruar 2022.

a) on välja toodud, et väärtuste säilitamiseks ja rohelise võrgustiku sidususe ning toimivuse

tagamiseks (sh riiklike õigusaktidega ja kõrgemalseisvate planeeringutega määratud ülesannete

täitmiseks) tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikul põllumajandusmaal,

väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid

väärtuslikele maastikukomponentidele ja vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. Rohelise

võrgustiku alal kaevandamisloa menetlemisel tuleb vajadusel koostada eksperthinnang või läbi

viia keskkonnamõjude hindamine.

2.3.9. Saku valla arengukava ei keela taotletavat geoloogilist uuringut. Geoloogilise uuringu

loa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist ei saa vastandada kohaliku

omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud

Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27:

„Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest

mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“.

Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5.

Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei

muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning

et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe.

Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis kaevandamisloa

väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse

üksuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on VV

nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel.

2.3.10. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei

järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles

talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel.

Nii taotlejal kui kohalikul omavalitsuse üksusel on pärast uuringu tegemist võimalikus

kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude

kohta. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel

hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele.

2.3.11. Kokkuvõtvalt ei ole Saku Vallavolikogu ja kohalikud elanikud põhjendanud väidetavat

vastuseisu geoloogilise uuringu tegemisele. Geoloogiline uuring ei kahjusta kohalike elanike

elukeskkonda ega ka piirkonna rohelist võrgustikku. Kui ala kohta esitatakse edaspidi

kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse

välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

2.4. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses

Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi

olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid.

Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise

algatamisel lähtutakse muu hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamustest.

4 Saku valla uue üldplaneeringu koostamine - Saku Vallavalitsus (sakuvald.ee)

8

2.4.1. MKM-i 2020. a arvamus

MKM on 25. veebruari 2020. a kirjas jõudnud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine

vastab riigi huvidele ja nõustus uuringuloa andmisega Tõdva uuringuruumis. Geoloogilise

uuringu tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus (uue nimetusega

maavarade register5) ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade

otsingu ja uuringu seisukohalt kindlasti olulist informatsiooni. Igakülgne informatsioon Rail

Balticu trassikoridori vahetus läheduses paiknevate maavara varude kohta muudab maavara

võimaliku kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugemates piirkondades asuvate

varudega.

2.4.2. Keskkonnaministeeriumi 2020. a arvamus

Keskkonnaminister on 18. juuni 2020. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu loa

andmine Tõdva uuringuruumis on kooskõlas riigi huviga. Geoloogilise uuringu tegemine annab

riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni, mis aitab paremini

planeerida riigile oluliste infrastruktuuriobjektide ehitamist ja annab infot selleks vajalike

ehitusmaavarade ressursi osas, arvestades siinkohal, et geoloogilise uuringu luba ei anna

taotlejale õigust kaevandamiseks.

3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS TÕDVA

UURINGURUUMIS

3.1. Õigusnormid

3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja

majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute

vähendamine võimalikult suures ulatuses.

3.1.2. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega.

3.1.3. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa

andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV

annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

3.2. Riigi huvi määratlemise alused

3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik

rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-

09 tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa

põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma

riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul

omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende

uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega

nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et

5 keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määrusega nr 25 asutati uus andmekogu nimetusega maavarade register.

Määruse jõustumisega viidi maardlate nimistu andmed üle maavarade registrisse.

9

maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“.

Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse

enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub

nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või

majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse

omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33).

3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi

huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi

huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk

tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate

keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna

tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas

maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda

strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises

laialdase mõjuga asjaolus.

3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või

riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides.

Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika

põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada

maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud

keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus.

3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava

kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada

kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus

kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi

kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu

seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga.

3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes

majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel

toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi

kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu

viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust

elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid.

3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue

ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast,

maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures

peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete

uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui

ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat

väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr

3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides 13 ja 14. Riigikohus leidis kokkuvõtlikult, et

uuringutulemustel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule kaevandamine järgneb

või mitte, kuna saadud teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute ja arengukavade

koostamisel, aga ka hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses.

10

3.2.8. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri

ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete

ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks

arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning

maavara ja keskkonna kaitsmiseks.

3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Tõdva

uuringuruumis

3.3.1. Liiva ja kruusa geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Harju ja Rapla

maakonnas

3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa

aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul,

kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes

tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade

kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste

planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja

põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju

hindamine.

3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside

tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maavarana arvele võetud ning

kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on

majanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (riigiteede teehoiukava 2021–

20306) ja Rail Balticu raudteetrassi rajamine on suurendanud ja suurendavad tulevikus

märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade

ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud

piirangud ei piira.

3.3.1.3. Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) koostas 2018. aastal MKM tellimusel

uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas7

(edaspidi EGT Harjumaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade maakonna

ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda

varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi

detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. EGT Harjumaa uurimistöö toob

välja, et arvestades viimaste aastate kaevandamise mahtusid on liiva- ja kruusamaardlates

asuvad mäeeraldised Harjumaal varustuskindluse arvutuse järgi (seisuga 13. november 2018. a)

kindlustatud maavaraga pikemaks perioodiks. Kuid püüdes täpsemalt hinnata maavarade

registris arvele võetud liiva ja kruusa kasutusvõimalusi, tekib probleem arvele võetud maavara

kvaliteedinäitajate vastavusega ehitussektoris vajatava toorme nõuetele. Seetõttu ei saa

maavarade registris arvele võetud liiva- ja kruusavaru kogust üksühese vastavusega üle kanda

ehituses (eriti raudtee- ja teedeehituses) kasutatavaks toormeks. Harjumaal on liiva ja kruusaga

kõige paremini varustatud maakonna idaosa. Kuna ehitusmaavarade (sh liiva ja kruusa) nõudlus

kasvab seoses Harjumaale ja naabermaakondadesse planeeritud suurte taristuobjektide

ehitamisega, siis pikemaajalise varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on vajalik teha

6 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 7 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018.

https://fond.egt.ee/fond/egf/8994

11

geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks. Ka Teede Tehnokeskus AS poolt

2017. a valminud uuringus “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade

varustuskindluse uuring“8 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring), jõutakse järeldusele, et

arvestades Harjumaa liiva ja kruusa varusid langeb liiva ja kruusa varustuskindlus Harjumaal

uute varude lisandumiseta vahemikus 2020–2025 kriitilise piiri lähedale.

3.3.1.4. Kuna Tõdva uuringuruum asub Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca 4 km

Rapla maakonna piirist), siis on oluline siinkohal käsitleda ka Raplamaa liiva-kruusa varude

olukorda. EGT 2020. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja

kasutamise kohta Rapla maakonnas9 (edaspidi EGT Raplamaa uurimistöö) on kirjeldatud, et

liiva- ja kruusavarud tervikuna on Eestis suured, kuid ehitustegevuseks sobivad varud on

mitmes Eesti maakonnas pigem rahuldavas seisus. Esiteks, kuna looduses sageli ei leidu otseselt

ehitusmaavara kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa, siis kasutatakse nõutava kvaliteedi

saavutamiseks erinevaid rikastamisviise (sõelumine, pesemine, purustamine). Need

rikastamisvõtted annavad aga vajaliku tulemuse vaid siis, kui algmaterjal on piisavalt

jämedateraline ja taolise jämedateralise ning vähese savi- ja tolmusisaldusega liiva- ja

kruusavarud on Eestis pigem väikesed. Teiseks paiknevad liiva- ja kruusamaardlad

ebaühtlaselt: Tartu ja Saare maakonnas on neid palju, kuid Rapla ja Järva maakonnas vähe.

Samuti on liiva ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud

looduskaitse alla. See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja

majandustegevuse arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kasutamise vahel.

3.3.1.5. EGT Raplamaa uurimistöö kohaselt on praeguse varustuskindluse arvutuse järgi

Raplamaal varustuskindlus liiva ja kruusaga tagatud kuni 20 aastaks, kuid selles arvutuses ei

ole arvesse võetud plaanitavaid suuremahulisi taristuobjekte ega ehitusmaavarale kehtivaid

kvaliteedinõudeid teetööde jaoks ning seetõttu on rahuldav varustuskindlus liiva ja kruusaga

vaid näiline. Teede Tehnokeskuse uuringus esitatud seisukoha järgi on raudteetaristu rajamise

jaoks liiva ja kruusaga varustuskindlus Raplamaal kriitiline ning seda nii madala kui ka kõrge

savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ning kruusa suhtes. See viitab, et Raplamaal tuleb liiva

ja kruusa omadusi sõelumisega parandada või kasutada Harjumaa varusid. Kui lisada juurde

veel riigiteede ehituseks ja remondiks vajalik liiv ja kruus ning kohalike omavalitsuste

vajadused, siis Raplamaa liiva ja kruusaga varustuskindlus on kriitiline.

3.3.1.6. EGT jõuab Harjumaa ja Raplamaa uurimistöödes seisukohale, et edukalt tehtud

geoloogiline uuring väljendab ka riigi huvi, sest lisaks uuringu tulemusena arvele võetud varule

esitatakse uuringu aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete

omaduste kohta. Nende andmete põhjal on EGT-l võimalik täiendada ja parandada geoloogilise

kaardistamise andmeid ning määrata maavarade kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb

uuringu- ja kaevandamislubade andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev

vajadus maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks.

3.3.1.7. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine

maavarade registris ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile

maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei

ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle

kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle kasutamine on

8 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.

http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 9 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020.

https://fond.egt.ee/fond/egf/9334

12

majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole

uuringutulemusi arvestades põhjendatud.

3.3.2. Geoloogilise uuringu tegemise olulisus Tõdva uuringuruumis

3.3.2.1. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on

vajalik hindamaks erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust

ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. VV algatas 23. detsembri 2021. a

korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ning selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise. Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu koostamise eesmärk on Harjumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba

uuringualade ning kaevandamisealade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride

laiendamise võimaluste määratlemine. Tõdva uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine

annab riigile Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade

hindamiseks väga olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste

kohta. EGT Harjumaa uurimistöö on Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu

peamisi alusdokumente, mille alusel koostatakse vajalikud uuringud ja hinnangud.

3.3.2.2. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel oleks Tõdva

uuringuruumi materjali esmane võimalik kasutus Rail Balticu Harjumaa trassi ehitus ja kuna

Tõdva uuringuruum asub Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca 4 km Rapla maakonna

piirist), siis ka Rail Balticu Raplamaa trassi ehitus. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt on

Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede muldkehade täitematerjali (liiva ja kruusa) vajadus

Harju maakonnas on 5,6 miljonit m³ ja Rapla maakonnas 3,2 miljonit m³. Transpordiameti

viimase prognoosi kohaselt on Rail Balticu liiva ja kruusa vajadus Harju maakonnas sarnane

Rapla maakonna vajadusega ehk 3,2 miljonit m³. Arvestades, et Rail Balticu trassikoridori

pikkus Harjumaal on 48 km ja Raplamaal on 55 km, siis ühe trassikilomeetri kohta on keskmine

täitematerjali vajadus Harjumaal ca 66 667 m³ ja Raplamaal ca 58 181 m³. Sobiva maavara

leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel tekib võimalus kasutada Tõdva

uuringuruumis leiduvat materjali ka Rail Baltic raudteega kaasneva taristu (teenindus- ja

juurdepääsuteed, ülesõidud- ja käigud, jaamad, loomapääsud) ehituseks. Näiteks jaamade

juures on vaja raudtee muldkeha ehitada laiemaks, kuhu tulevad lisarööpapaarid, ehitada

juurdepääsuteed, parklad, jaamahooned, perroonid jm. Kohalike jaamade materjali vajadus

saab olema küllalt suur, kuna jaamad tulevad täna tühjale kohale, kus puuduvad

juurdepääsuteed ja taristu.

3.3.2.3. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses

muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate varudega,

seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise

vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti

hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20%

kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Tõdva uuringuruum asub kavandatava Rail Balticu

trassi vahetus läheduses. Esialgsete hinnangute kohaselt võib Tõdva uuringuruumis liiva varu

kogus ulatuda 650 tuhande m3-ni, kuid ilma geoloogilise uuringuta pole see kindel.

3.3.2.4. Tõdva uuringuruum paikneb ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille

ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Juhul, kui Tõdva uuringuruumis leidub sobivat

maavara ja selle kohta antakse hiljem kaevandamisluba, on Transpordiameti hinnangul

13

võimalik seda kasutada riigiteede teehoiukava 2021–2030 riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski

teedeehitusobjekti Tallinn–Paldiski mnt Harku ristmik–Keila 2+2 teelõigu, riigitee nr 11

Tallinna ringtee teedeehitusobjekti Valingu–Keila 2+2 teelõigu, riigitee nr 96 Tallinn–Peetri

alevik–Tallinn teedeehitusobjekti Tallinna väikese ringtee, riigitee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi

teedeehitusobjekti Tallinn–Rapla mnt Tallinna piir–Luige 2+2 teelõigu ning riigitee nr 4

Tallinn–Pärnu–Ikla teedeehitusobjektide Kernu–Varbola ja Varbola–Päädeva 2+2 teelõikude

ehituseks.

3.3.2.5. Ülekaalukas riigi huvi on koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades,

mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara

vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel

kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala

paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud

piirangud maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks.

3.3.2.6. Tõdva uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Tõdva külas riigile kuuluval

kinnistul Viimsi metskond 48 (kinnistu registriosa nr 12110250, katastritunnusega

71814:001:0471). Tõdva uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Rail Balticu

trassikoridoriga ja raudtee ehitamise raames kavandatava ülesõidu maanteega, kuid

geoloogilise uuringuga seotud tegevused ei takista raudtee ega ülesõidu maantee ehitamist.

Tõdva uuringuruumi teenindusala kattub täies ulatuses maaparandussüsteemi KURTNA, TTP-

243 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109610610010/001) maa-alaga. Põllumajandus- ja

Toiduamet on kooskõlastanud geoloogilise uuringu tegemise Tõdva uuringuruumis. Tõdva

uuringuruumi läänepiir piirneb osaliselt riigimaantee 11240 Tõdva-Hageri teekaitsevööndiga,

mille laiuseks on 30 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Taotletava

uuringuruumi teenindusala läänepiir külgneb vahetult 35-110 kV elektriõhuliini

(Kõrgepingeliin) L3513:(L35013) (VID kood KP1228233) kaitsevööndiga, kuid kattumist ei

ole. Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahelisel alal kulgeb Kiisa–Alajaama

tee nr 7180714, mis on metsatee ja mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb uuringuruumi

teenindusala lahustükkidest ca 30 m kaugusele. Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Lähim

suurim asustusüksus Kiisa alevik jääb uuringuruumist ca 300 m kaugusele lõunasse. Lähimad

majapidamised jäävad uuringuruumist ca 100 m kaugusele läände. Tõdva uuringuruum ei asu

riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal

või selle kaitsevööndis. Samuti ei asu uuringuruum Natura 2000 võrgustiku alal ega

looduskaitsealal.

3.3.2.7. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) tegemise ajal (27. septembril 2019. a)

kehtinud õigusaktide versioonide järgi anda KMH eelhinnang geoloogilise uuringu korral, välja

arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Kuna liiva ja kruusa geoloogilised uuringud ei

kuulu nimetatud määruse tegevuste hulka, mille korral tuleb anda KMH eelhinnang, siis

Keskkonnaamet ei koostanud Tõdva uuringuloa menetluses KMH eelhinnangut.

3.3.2.8. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse

üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Tõdva uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmine

on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni

ehitusmaavarade paiknemise kohta asukohas, mis paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide

läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. MKM on menetluse käigus

14

vastanud Saku Vallavolikogu ja kohalike elanike vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka

käesoleva korralduse seletuskirjas.

4. OTSUS

Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad

riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Tõdva

uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa

andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.

5. VAIDLUSTAMISVIIDE

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30

päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile,

AS-le Tariston, Saku vallale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, Transpordiametile, osaühingule Rail Baltic Estonia, MTÜ-le

Kodukoht Kiisa ja taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

01.08.2022

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks

Tõdva uuringuruumis“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku geoloogilise uuringu loa (edaspidi

uuringuloa) andmiseks AS-le Tariston Tõdva uuringuruumis. AS Tariston taotleb uuringuluba

tarbevaru tasemel liiva ja kruusa uurimiseks Tõdva uuringuruumis.

Korraldus võetakse vastu, sest Saku Vallavolikogu 21.11.2019 Keskkonnaametile esitatud

seisukoha kohaselt ei ole Saku vald nõus Tõdva uuringruumis uuringuloa andmisega, kuid

Vabariigi Valitsus leiab, et uuringuloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku

omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik uuringuluba anda vaid Vabariigi Valitsuse

nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; [email protected]) ja õiguslikke

ettepanekuid tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets.

Uuringuloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti

dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/ ja keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS

aadressil https://kotkas.envir.ee/.

2. Eelnõu koostamise eesmärk

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest,

kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lg 3

kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja

taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus

annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi

Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud.

Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse

enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on

tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui

rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse

regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt

kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse

omavalitsuse huvidega.

Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas

on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis

võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras

2

aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta

lõplik otsus.

Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringuloa andmiseks AS-le

Tariston Tõdva uuringuruumis. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Saku valla ja

kohalike elanike seisukohti ning riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult

ka riigi huvi lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest, maapõue säästlikust

ja majanduslikult otstarbekast kasutamisest ning varustuskindluse aspektist.

3. Eelnõu sisu

Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringuloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse

tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused uuringuloa andmisest

keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. MKM valmistas ette Vabariigi

Valitsuselt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse, kuna AS Tariston tegi

30.12.2019 ettepaneku taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.

Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused

otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohalike elanike

seisukohtadest, millega põhjendatakse uuringuloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest

nähtuvalt on Saku vald ja kohalikud elanikud vastu uuringuloa andmisele peamiselt põhjusel,

et võimalik kaevandamistegevus kahjustaks kohalike elanike elukeskkonda ja piirkonna

rohelist võrgustikku. Seejärel on välja toodud riigi vastuväited Saku valla ja kohalike elanike

seisukohtadele. Antud juhul ei ole tegemist kaevandamisloa taotlusega, vaid uuringuloa

taotlusega. MKM-i hinnangul ei kahjusta geoloogiline uuring kohalike elanike elukeskkonda

ega ka piirkonna rohelist võrgustikku. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille

välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda.

Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene,

kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega.

Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka

sisustada riigi huvi konkreetses uuringuruumis uuringuloa andmiseks.

Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja MKM-i vahel.

MKM-i valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt

riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning elluviimine maapõueressursside, ehituse ja

transpordi valdkonnas. Sinna hulka kuulub ka riiklikult tähtsate taristuobjektide ehitus ja

korrashoid ning sellel eesmärgil ehitusmaavarade tulevikuvajaduste prognoosimine. KeM-i

valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse

korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine.

Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja

elluviimine.

VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna

koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis

MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii

maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade

kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades.

3

Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ja MKM-i

arvamusest. MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku

taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi

ilmselgelt puudub. KeM ja MKM on asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine

Tõdva uuringuruumis on vajalik, sest annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt

olulist informatsiooni. Lisaks on oluline, et Tõdva uuringuruum asub kavandatavaid

ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas.

Korralduses on käsitletud põhjalikumalt KeM-i ja MKM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi

huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust.

Kaalumise tulemusel selgub, et uuringuloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Saku

vald ja kohalikud elanikud on põhjendanud oma seisukohti peamiselt asjaoluga, et ollakse vastu

kaevandamisele. Kaevandamine ei ole aga samastatav geoloogilise uuringu läbiviimisega.

Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene,

kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuloa andmine Tõdva

uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest

geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist

informatsiooni ning uuringuruum paikneb kavandatavaid raudtee ja tee-ehituslikke projekte

ning maavara veokauguseid arvestades soodsas asukohas. Ülekaalukas riigi huvi on koguda

ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide

läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse.

Oluline on samuti see, et Tõdva uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle

piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Uuringuruum ei

asu tiheasustusalal. Samuti ei asu uuringuruum Natura 2000 võrgustiku alal ega

looduskaitsealal.

Geoloogilise uuringu majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega

otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on

ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna

geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis

geoloogilisel uuringul majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud puuduvad. Makse (füüsilise isiku ja

ettevõtte tulumaks) ei laeku, sest uuring selle tegijatele majanduslikku tulu ei too.

Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis

geoloogilise uuringuga ei kaasne ka olulist keskkonnamõju.

Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek

Tõdva uuringuruumis uuringuloa andmisele.

Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks

tehakse.

4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringuloa andmise üle Tõdva

uuringuruumis.

Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.

4

5. Korralduse kooskõlastamine

Korralduse eelnõu ja seletuskiri saadetakse arvamuse avaldamiseks Saku vallale, AS-le

Tariston, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise

Keskusele, Transpordiametile, osaühingule Rail Baltic Estonia, MTÜ-le Kodukoht Kiisa ning

samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister

17. novemberVabariigi Valitsus

KORRALDUS

17. november 2022 nr 320

Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks

Tõdva uuringuruumis

Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. AS Tariston (registrikood 10887843, edaspidi loa taotleja) esitas 17. juunil 2019. a

Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Tõdva uuringuruumi geoloogilise

uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse.

Tõdva uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Tõdva külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi

metskond 48 (kinnistu registriosa nr 12110250, katastritunnusega 71814:001:0471). Riigivara

valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi

RMK). Tõdva uuringuruumi teenindusala pindala on 22,12 ha.

Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on liiva ja kruusa tarbevaru uuring, mille

käigus rajatakse kuni 40 puurauku ja 15 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 15 m. Uuringuluba

taotletakse kolmeks aastaks ning uuringute tegijaks oleks OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood

11206437).

1.2. Keskkonnaamet avaldas 18. juunil 2019. a maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 30 lõike 2 alusel

uuringuloa taotluse esitamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ettepanekute

ja vastuväidete esitamiseks.

1.3. Keskkonnaamet teavitas 18. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-4 uuringuloa taotluse

menetlusse võtmisest loa taotlejat, Saku Vallavalitsust, Maanteeametit (alates 1. jaanuarist 2021. a

Transpordiamet) ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke.

1.4. Avalikustamise käigus esitasid vastuväiteid eraisikud A.P., L.P., K.P., M.P. ja A.S., kes

väljendasid muret, et pärast geoloogilist uuringut planeeritav karjäär halvendaks sealset

looduskeskkonda ja kohalike elanike elamistingimusi. Vastuväidete esitajatele selgitas

Keskkonnaamet, et uuringuloaga ei lubata alal maavara kaevandamist, vaid geoloogilise uuringu

eesmärk on anda infot taotletavas uuringuruumis leiduva maavara koguse, kvaliteedi ja

lasumistingimuste, samuti ümbruskonna veerežiimi kohta, mis annab varasemast rohkem teavet

kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Lisaks palus eraisik J.M. informatsiooni, millisel alal

täpsemalt paikneb Tõdva uuringuruum kinnistul Viimsi metskond. Keskkonnaamet selgitas, et

uuringuruum hõlmab kinnistut osaliselt, ja saatis eraisikule J.M. Tõdva uuringuruumi plaani.

2

1.5. Keskkonnaamet küsis 18. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-5 RMK-lt MaaPS § 27 lõike 3

alusel riigivara valitseja kooskõlastust riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks geoloogiliseks

uuringuks.

1.6. Keskkonnaamet küsis 18. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-6 Põllumajandusameti (alates 1.

jaanuarist 2021. a Põllumajandus- ja Toiduamet) kooskõlastust maaparandussüsteemi KURTNA,

TTP-243 alal geoloogilise uuringu tegemiseks.

1.7. Transpordiamet nõustus 20. juuni 2019. a kirjaga nr 15-5/19/29133-2 uuringuloa taotlusega ja

palus enda kaasamist Tõdva uuringuruumiga tehtavate edasiste toimingute menetlusosaliseks.

1.8. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 28. juuni 2019. a kirjaga nr 14.2-1/16647

geoloogilise uuringu tegemise Tõdva uuringuruumi ja maaparandussüsteemi ühisosal tingimusel, et

oleks tagatud maaparandussüsteemi toimimine vastavalt maaparandusseaduse §-le 47.

1.9. Keskkonnaministeerium andis 23. juuli 2019. a kirjaga nr 13-1/19/3446-3 Tõdva uuringuruumi

asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja Viimsi metskond 48

(katastritunnus 71814:001:0471) kasutamiseks järgmistel tingimustel:

1.9.1. uuringu tegijal tuleb teavitada RMK Lääne-Harjumaa metsaülemat e-posti teel välitööde

tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette;

1.9.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale,

kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse

omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.

1.10. Keskkonnaamet saatis 27. septembri 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-19 MaaPS § 27 lõike 7

alusel uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Saku Vallavalitsusele arvamuse

avaldamiseks.

1.11. Saku Vallavolikogu ei nõustunud 21. novembri 2019. a otsusega nr 53 (edaspidi otsus nr 53)

uuringuloa andmisega Tõdva uuringuruumis.

1.12. Keskkonnaamet küsis 27. detsembri 2019. a kirjaga nr 12-2/19/396-21 loa taotleja seisukohta

Saku Vallavolikogu otsuse nr 53 ja uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta.

1.13. Loa taotleja tegi 30. detsembri 2019. a e-kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS

§ 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV).

1.14. Keskkonnaamet pöördus 23. jaanuari 2020. a kirjaga nr 12-2/19/396-23 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõdva

uuringuloa taotluse menetluses.

1.15. MKM asus 25. veebruari 2020. a kirjas nr 17-1/20-0100/4932 seisukohale, et geoloogilise

uuringu tegemine Tõdva uuringuruumis vastab riigi huvidele.

1.16. Keskkonnaamet pöördus 2. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/66-3 keskkonnaministri poole

riigi huvi väljaselgitamiseks Tõdva uuringuloa taotluse menetluses.

1.17. Keskkonnaministeerium palus 20. märtsi 2020. a kirjaga nr 13-1/19/3446-6 Keskkonnaametil

täiendavalt küsida MKM-i arvamust seoses Tõdva uuringuruumi osalise kattumisega Rail Balticu

raudtee trassikoridoriga ja raudtee ehitamise raames kavandatava maanteega. Lisaks teavitas

3

Keskkonnaministeerium, et keskkonnaministri seisukoht riigi huvi olemasolu või selle puudumise

kohta antakse pärast MKM-i täiendava arvamuse esitamist.

1.18. Keskkonnaamet küsis 24. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/66-5 MKM-i täiendavat arvamust

seoses Tõdva uuringuruumi osalise kattumisega Rail Balticu trassikoridoriga ja raudtee ehitamise

raames kavandatava maanteega.

1.19. MKM asus 17. aprilli 2020. a kirjas nr 17-1/20-0100/493234 seisukohale, et ta nõustub

geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva uuringuruumis, kuid kuni Rail Balticu põhiprojekti

valmimiseni on kaevandamine trassikoridoris välistatud, sest see võib mõjutada raudteetrassi ehitust.

1.20. Keskkonnaamet pöördus 20. aprilli 2020. a kirjaga nr 12-2/20/66-7 teist korda

keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõdva uuringuloa taotluse menetluses.

1.21. Keskkonnaminister asus 18. juuni 2020. a kirjas nr 13-1/19/3446-8 seisukohale, et geoloogilise

uuringu tegemine annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni,

mistõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Tõdva uuringuruumis kooskõlas riigi huviga.

1.22. MTÜ Kodukoht Kiisa edastas 5. aprillil 2021. a e-kirjaga Keskkonnaametile 593 allkirja, mille

andsid Saku valla Kiisa piirkonna kohalikud elanikud (edaspidi kohalikud elanikud). Allkirjadega

väljendatakse kohalike elanike seisukohta, et maavara kaevandamine Tõdva uuringuruumis ei ole

mingil juhul vastuvõetav, mistõttu ei nõustu kohalikud elanikud geoloogilise uuringu tegemisega

Tõdva uuringuruumis.

1.23. Keskkonnaamet saatis 23. aprilli 2021. a kirjaga nr 12-1/21/8686 MKM-le VV poole

pöördumiseks Tõdva uuringuruumi uuringuloa taotluse materjalid.

1.24. MKM valmistas ette VV-lt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning saatis

korralduse eelnõu ja seletuskirja 7. septembril 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/5554-1 arvamuse

avaldamiseks Saku vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

RMK-le, Transpordiametile, osaühingule Rail Baltic Estonia, MTÜ-le Kodukoht Kiisa ning

taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele.

1.25. Transpordiamet nõustus 15. septembri 2022. a kirjaga nr 7.1-7/22/20332-2 korralduse eelnõu

ja seletuskirjaga.

1.26. Keskkonnaministeeriumil puudusid 26. septembri 2022. a kirjas nr 1-5/22/4032-2 täiendavad

ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta.

1.27. Saku Vallavalitsus leidis 26. septembri 2022. a kirjas nr 6-4/173-2 kokkuvõtlikult, et Saku

Vallavolikogu ei ole oma seisukohta muutnud, mistõttu on Saku vald jätkuvalt uuringuloa andmise

vastu ning ei nõustu korralduse eelnõu ja seletuskirjaga.

1.28. Eraisikud K.P., G.R., T.R., A.K. ja M.K. esitasid 28. septembril 2022. a arvamused korralduse

eelnõu ja seletuskirja kohta. Eraisikud ei nõustu uuringuloa andmisega Tõdva uuringuruumis.

1.29. Teised menetlusosalised korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta arvamusi ei esitanud.

4

2. SAKU VALLA, KOHALIKE ELANIKE, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONI-

MINISTEERIUMI NING KESKKONNAMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES

MENETLUSES

2.1. Saku Vallavolikogu 21. novembri 2019. a seisukoht

2.1.1. Saku Vallavolikogu esitas 21. novembri 2019. a otsusega nr 53 Keskkonnaametile seisukoha,

mille kohaselt ta ei ole nõus uuringuloa andmisega. Saku Vallavolikogu leiab kokkuvõtlikult, et

võimalik kaevandamine rikub Saku valla elanike õigusi väga tugevalt, mistõttu ei saa vallavolikogu

nõustuda geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva uuringuruumis. Saku Vallavolikogu tõi otsuses nr

53 esile peamised põhjused, miks vald uuringuloa andmisega ei nõustu:

2.1.1.1. Tõdva uuringuruumis kavandatavad tegevused on vastuolus kohalike vallaelanike õigustatud

vajaduste ja huvidega ning võimalik kaevandamisala asub olemasolevale asustusele liiga lähedal.

Vastavalt uuringuloa taotlusele jäävad uuringuruumile lähimad majapidamised 100–150 m

kaugusele. Kuna geoloogilise uuringu pikem eesmärk on siiski maavara kaevandamine, toob see

kaasa sealsetele maaomanikele suure elukeskkonna muutuse, mis ei arvesta nende õigustatud ootusi

oma rahulikule ümbruskonnale. Sealsed maaomanikud on pidanud niigi arvestama Rail Balticu

raudtee rajamisega oma naabrusesse, kuid võimalik lisanduv karjääritegevus muudaks aastateks

drastiliselt nende elukohta;

2.1.1.2. Tõdva uuringuruum jääb ka kohalikele elanikele olulisele metsamaale. Tegemist on eelkõige

Tõdva küla ja Kiisa aleviku elanike jaoks tähtsa metsaga nii tervisespordi kui ka metsasaaduste

korjamise seisukohast. Mets on hooajaliselt sisuliselt iga päev aktiivses kasutuses;

2.1.1.3. Tõdva uuringuruum jääb lisaks rohevõrgustiku tuumala sisse. Saku valla kehtivale

üldplaneeringule1 (kehtestatud 9. aprillil 2009. a) tuginedes tuleb seal vastavalt Harju

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ säilitada looduslike alade osatähtsus 90% ulatuses. Kuna planeeritav Rail

Balticu raudtee läbiks kõnealust tuumala, siis on lubatud 10% looduslike alade hävitamine sellega

seoses paratamatu. Ülejäänud osas tuleb seega looduslikud alad kindlasti säilitada, et rohevõrgustik

siiski edasi toimiks;

2.1.1.4. Saku valla üldplaneering ja Saku valla arengukava2 (vastu võetud 17. oktoobril 2019. a) ei

näe ette uute kaevandusalade lisandumist Saku valla erinevatesse piirkondadesse. Hetkel toimub

kaevandamine eelkõige Männiku ja Kirdalu külas. Ülejäänud piirkondades hoiab Saku vald ikkagi

oma põhimõtet „Läbi rohelise akna“. Uute võimalike kaevandamisalade lisandumine tuleb kõne alla

siis, kui olemasolevatel mäeeraldistel on maavara ammendunud ja need on korrastatud. Ka siis

peetakse oluliseks lubada uusi mäeeraldisi aladele, mis võimalikult vähe mõjutaksid olemasolevaid

elanikke. Eespool nimetatud põhimõttest lähtuvalt ei kuulu Tõdva uuringuruum eeldatavalt ka

edaspidi Saku valla perspektiivist lähtudes kaevandamiseks sobiliku ala alla.

2.2. Kohalike elanike 5. aprilli 2021. seisukoht

2.2.1. Kohalikud elanikud esitasid 5. aprillil 2021. a seisukoha, mille kohaselt maavara

kaevandamine Tõdva uuringuruumis ei ole mingil juhul vastuvõetav, mistõttu ei nõustu nad

geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva uuringuruumis. Kohalike elanike põhjendused on järgmised:

1 https://www.sakuvald.ee/uldplaneering 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/429122021106

5

2.2.1.1. igasugune võimalik tulevikus toimuv kaevandamistegevus piirkonnas on vastuolus kohalike

elanike õigustatud ootustega elukeskkonna säilimisele;

2.2.1.2. Tõdva uuringuruumis kaevandamine rikub otsustavalt ja jäädavalt rohevõrgustikku ning on

vastuolus Saku valla üldplaneeringuga. Mets sealses piirkonnas on kohalikele elanikele vaba aja

veetmise ja metsasaaduste korjamise koht. Piirkond on rikkalik elupaik paljudele looma-, taime- ja

linnuliikidele;

2.2.1.3. kohalikud elanikud on pidanud arvestama Rail Balticu raudtee rajamisega naabrusesse ja

igasugused lisanduvad olulised muudatused maastikul ületavad kohalike elanike talumisvõimet.

Raudtee rajamise avalikel aruteludel Saku vallas ei väljendanud riik ega arendaja vajadust rajada

trassi äärde uusi kaevandusi ega tutvustanud vastavaid mõjusid;

2.2.1.4. riiklik huvi maavarade vastu on kaetud lähipiirkonda jäävate teiste kaevandustega. Tõdva

uuringuruumi vahetus läheduses kulgeb juba olemasolev raudtee, mida saab kasutada rajatava Rail

Balticu ehituseks vajaminevate maavarade juurdeveoks.

2.3. Vastuväited Saku Vallavolikogu 21. novembril 2019. a ja kohalike elanike 5. aprillil 2021.

a esitatud seisukohtadele

2.3.1. Tõdva uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlemise eesmärk on välja selgitada maavarade

levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks.

Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on erinevad

tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa

taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on

möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab

geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda

nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15

tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa

andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa

kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust

kaevandamisloa saamiseks. Saku Vallavolikogu ja kohalike elanike põhjendused pole enamasti

seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega ning on seetõttu

asjakohatud.

2.3.2. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas ja võimalik, siis

kaevandamisluba ei taotleta või vähemasti ei väljastata. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata

võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Tõdva uuringuruumis hiljem kaevandada ning

milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses

andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse

menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka Saku Vallavolikogu ja kohalike elanike

seisukohtades esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas

nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas

kaevandamisluba saab anda.

2.3.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond

endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga

kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise

uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel

6

planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju.

Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine.

2.3.4. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest puuraugud rajatakse võimaluse

korral olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui geoloogilise uuringu raames on

vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK-ga. Kõik puurtööd toimuvad lühikest aega.

Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringueelse olukorra.

MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3

kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti

heaks kiitnud.

2.3.5. Saku Vallavolikogu ja kohalikud elanikud tõid oma seisukohtades esile, et Tõdva uuringuruum

asub kohalikele elanikele olulisel metsamaal, kus käiakse vaba aega veetmas ja metsasaadusi

korjamas. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring

on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad üldjuhul mõned päevad ja ümbrus korrastatakse

uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja

keskkonnamõju minimaalne, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Praegusel juhul

taotletakse uuringuluba kolmeks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja

jooksul ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning geoloogilise

uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele. Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja

kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide

rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.

2.3.6. Kuna geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad vaid mõned päevad,

ei kahjusta geoloogiline uuring piirkonna rohelist võrgustikku. Saku Vallavolikogu ja kohalike

elanike seisukohtades puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise

uuringu tegemine ohustaks rohelise võrgustiku toimimist. Uuringuloa andmine ei ole vastuolus Saku

valla üldplaneeringuga. Saku valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud 9. aprillil 2009. a) kohaselt

on valla maa-alale jääva rohevõrgustiku määratlemisel lähtutud Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Nimetatud

teemaplaneering ei välista täielikult ei uuringute tegemist ega ka kaevandamist. Teemaplaneeringu

p 2.1.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatusliku „rohelise pinna“

määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja

keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele

arengusuundumustele, infrastruktuuri paiknemise ja vajaduste analüüsile. Seda, kas teemaplaneering

välistab kaevandamise rohevõrgustiku tuumalas, on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium

kohtuasjas nr 3-3-1-35-13 tehtud otsuse punktis 17, asudes seisukohale, et lähtudes seletuskirja

sõnastusest, ei välista teemaplaneering kolleegiumi hinnangul täielikult maardla rajamist.

2.3.7. Riigihalduse ministri 9. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju

maakonnaplaneering 2030+3 ja tunnistati eelmises punktis nimetatud teemaplaneering kehtetuks.

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad kehtetuks

tunnistatud teemaplaneeringule. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt arvestab loa andja loa

menetluses kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel vajadusega säilitada rohelise

võrgustiku toimivus, töötades vajaduse korral välja leevendavad meetmed. Vajaduse korral tuleb

teha keskkonnamõju hindamine. Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida võimaluse korral alasid, mis

asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade

puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

3 Harju maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee

7

maastikukomponentidele. Geoloogiline uuring aitabki välja selgitada, kas üldse on võimalik ja

otstarbekas Tõdva uuringualal hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev

keskkonnamõju. Seega ei ole uuringuloa andmine vastuolus ka Harju maakonnaplaneeringuga

2030+.

2.3.8. Saku vald on Saku Vallavolikogu 21. septembri 2017. a otsuse nr 56 alusel asunud koostama

Saku valla uut üldplaneeringut4. Uue üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ tingimustest. Uue üldplaneeringu eelnõus (seisuga veebruar 2022. a)

on esile toodud, et väärtuste säilitamiseks ja rohelise võrgustiku sidususe ning toimivuse tagamiseks

(sh riiklike õigusaktidega ja kõrgemalseisvate planeeringutega määratud ülesannete täitmiseks) tuleb

võimaluse korral vältida alasid, mis asuvad väärtuslikul põllumajandusmaal, väärtuslikel maastikel

ja rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult

otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja

vajaduse korral rakendada leevendusmeetmeid. Rohelise võrgustiku alal kaevandamisloa

menetlemisel tuleb vajaduse korral koostada eksperdihinnang või teha keskkonnamõjude hindamine.

2.3.9. Saku valla arengukava ei keela taotletavat geoloogilist uuringut. Geoloogilise uuringu loa

taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist ei saa vastandada kohaliku omavalitsuse

üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohtu

halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7

lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste

määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva

planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis

järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks

vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust

maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse üksuse

vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et

kohaliku omavalitsuse üksuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui

selleks on VV nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel.

2.3.10. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne.

Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud infot

saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui ka

kohaliku omavalitsuse üksusel on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses

varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Geoloogilise uuringuga

saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel

rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele.

2.3.11. Kokkuvõtvalt ei ole Saku Vallavolikogu ja kohalikud elanikud põhjendanud väidetavat

vastuseisu geoloogilise uuringu tegemisele. Geoloogiline uuring ei kahjusta kohalike elanike

elukeskkonda ega ka piirkonna rohelist võrgustikku. Kui ala kohta esitatakse edaspidi

kaevandamisloa taotlus, selgitatakse kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed välja

selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

2.4. MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses

Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, tuleb hinnang riigi huvi olemasolu

kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi

4 Saku valla uue üldplaneeringu koostamine - Saku Vallavalitsus (sakuvald.ee)

8

põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu

hulgas MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamustest.

2.4.1. MKM-i 2020. a arvamus

MKM on 25. veebruari 2020. a kirjas jõudnud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine vastab

riigi huvidele, ja nõustus uuringuloa andmisega Tõdva uuringuruumis. Geoloogilise uuringu

tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus (uue nimetusega maavarade

register5) ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu

seisukohalt kindlasti olulist informatsiooni. Igakülgne informatsioon Rail Balticu trassikoridori

vahetus läheduses paiknevate maavara varude kohta muudab maavara võimaliku kasutamise

suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugemates piirkondades asuvate varudega.

2.4.2. Keskkonnaministeeriumi 2020. a arvamus

Keskkonnaminister on 18. juuni 2020. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu loa

andmine Tõdva uuringuruumis on kooskõlas riigi huviga. Geoloogilise uuringu tegemine annab

riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni, mis aitab paremini

planeerida riigile oluliste infrastruktuuriobjektide ehitamist ja annab infot selleks vajalike

ehitusmaavarade ressursi kohta, arvestades siinkohal, et geoloogilise uuringu luba ei anna taotlejale

õigust kaevandamiseks.

2.5. Arvamused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning selgitused

arvamuste kohta

Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohti riigi huvi

esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 35 lõike 3 alusel taotleda VV nõusolekut

uuringuloa andmiseks. MKM valmistas selleks ette VV korralduse eelnõu ja seletuskirja, mis esitati

7. septembri 2022. a kirjaga nr 17-1/2022/5554-1 arvamuse avaldamiseks Saku vallale, loa taotlejale,

Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Transpordiametile, osaühingule

Rail Baltic Estonia, MTÜ-le Kodukoht Kiisa ning taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele.

Arvamuse esitasid Saku Vallavalitsus ning eraisikud K.P., G.R., T.R., A.K. ja M.K. Teised

menetlusosalised oma arvamust ei esitanud.

2.5.1. Saku Vallavalitsuse 26. septembri 2022. a arvamus

Saku Vallavalitsus esitas 26. septembril 2022. a arvamuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta.

Saku Vallavalitsus leidis kokkuvõtlikult, et Saku Vallavolikogu ei ole oma seisukohta muutnud,

mistõttu on Saku vald jätkuvalt uuringuloa andmise vastu ning ei nõustu korralduse eelnõu ja

seletuskirjaga. Saku Vallavalitsuse seisukohad on järgmised:

2.5.1.1. korralduse eelnõus on ülekaaluka riigi huvi põhjenduseks toodud põhimõte, et uuringul on

iseseisev väärtus, ja korduvalt on esile toodud, et geoloogiline uuring ei tähenda kaevandamist ja

kaevandamisega seotud mõjusid. Samas on käesoleva korralduse punktides 3.3.2.2, 3.3.2.3 ja 3.3.2.4

pikalt selgitatud, kuidas oleks selles asukohas kaevandamine vajalik. Seega annab VV oma

korraldusega mitmes punktis väga selgelt märku, et Tõdva uuringuruumi puhul on edasine

kaevandamine vägagi vajalik. See läheb vastuollu selgitustega, et uuringuluba ei tähenda

kaevandamist;

5 keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määrusega nr 25 asutati uus andmekogu nimetusega maavarade register. Määruse

jõustumisega viidi maardlate nimistu andmed üle maavarade registrisse.

9

2.5.1.2. kuigi konkreetselt käsitleb praegune menetlus uurimise loa üle otsustamist, siis on tegelik

reaalne eesmärk siiski kaevandamine ja selle Saku Vallavolikogu igal juhul välistab. Seetõttu pole

ka geoloogilise uuringu tegemine praegusel juhul kohane ja vajalik. Eelnevat arvesse võttes ei ole

majanduslikult ega muul moel otstarbekas asjaomasel alal geoloogilist uuringut teha. Kui riiklikult

on olemas vajadus saada uut informatsiooni Eestis asuvate maavarade täpsema leviku ja omaduste

kohta, siis peaks sellise ulatuslikuma uuringu tegema riiklikul tasandil, mitte ühe konkreetse

mäeeraldise ja kaevandamisega seotud eraettevõtte kaudu. Selleks on loodud Eesti

Geoloogiateenistus (edaspidi EGT). Kui riigil uuringute jaoks raha ei ole, oleks kohane uuringute

tegemiseks korraldada riigihange. Juhul, kui riik ise ei korralda maavaravaru uuringuid eeltoodud

viisil, on võimalik see delegeerida kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada riigile vajalikku

informatsiooni maavarades leviku ja omaduste kohta;

2.5.1.3. Männiku piirkonnas Tallinna-Saku liivamaardlas on Rail Balticu ehitamiseks piisav

liivaressurss olemas ja täiendavalt Tõdva piirkonnas ei ole vaja edaspidi maavara kaevandada;

2.5.1.4. tegemist on perspektiivitu uuringuga, kuna uuringuala asub rohevõrgustiku tugi- ehk

tuumalas, kus tuleb lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada rohelise võrgustiku

toimimine. Vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+ ja Saku valla üldplaneeringule tuleb

rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalal säilitada looduslike alade osatähtsus 90%. Rail Balticu rajamisel

juba asendatakse osa looduslikust alast tehisliku alaga ja sellega häiritakse rohelise võrgustiku

toimimist. Täiendava negatiivse mõjuga tegevust ei ole enam võimalik lubada.

2.5.2. Eraisikute K.P., G.R., T.R., A.K. ja M.K. 28. septembri 2022. a arvamused

Eraisikud K.P., G.R., T.R., A.K. ja M.K. esitasid 28. septembril 2022. a arvamused korralduse eelnõu

ja seletuskirja kohta. Eraisikud ei nõustu uuringuloa andmisega Tõdva uuringuruumis. Eraisikute

seisukohad on järgmised:

2.5.2.1. geoloogiline uuring Tõdva uuringuruumis ei ole vastuvõetav, sest uuringu eesmärk on rajada

karjäär, mis halvendab oluliselt piirkonnas elavate inimeste elu- ja looduskeskkonda;

2.5.2.2. geoloogiline uuring vähendab piirkonna elanike kinnistute väärtust. Uuringu tegemine

muudab Tõdva uuringuala potentsiaalseks kaevandusalaks ehk sisuliselt maavarade reserviks, mis

sisult tähendab ka seda, et varem või hiljem asutakse sellel kinnistul kaevandama;

2.5.2.3. uuringuloa andmiseks puudub ülekaalukas riigi huvi. Korralduse eelnõus ja seletuskirjas

toodu viitab pigem loa taotleja huvidele kui ülekaalukale riigi huvile. Riigi huvi on põhistatud

deklaratiivsete loosungitega ning abstraktse ja hüpoteetilise huviga uuringutest saadava

informatsiooni vastu, samas ei nähtu korralduse eelnõust ega seletuskirjast, millised õigused ning

millistel tingimustel saab riik uuringu tulemustele.

2.5.3. Selgitused Saku Vallavalitsuse 26. septembri 2022. a ning eraisikute K.P., G.R., T.R.,

A.K. ja M.K. 28. septembri 2022. a arvamuste kohta

2.5.3.1. Riigi huvi kaevandamiseks hinnatakse siis, kui esitatakse kaevandamisloa taotlus. Hetkel on

tegemist uuringuloa taotlusega. Tuleb veel kord rõhutada, et geoloogiline uuring ja kaevandamine

on erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja kaevandamise loa taotlemine on

kaks eraldiseisvat haldusmenetlust. Praegusel juhul annab VV hinnangu sellele, kas Tõdva

uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Geoloogilise

uuringu käigus kogutud informatsioon võimaldab teha kaalutletud ja motiveeritud otsuseid

10

võimaliku tulevase kaevandamise kohta, sealhulgas otsustada ka seda, kas esineb riigi huvi selles

kohas maavara kaevandada. Korralduse punktides 3.3.2.2, 3.3.2.3 ja 3.3.2.4 on esile toodud riigi

planeeritavate taristuobjektide liiva ja kruusa vajadus ning antud hinnang Tõdva uuringuruumi

materjali võimalikule kasutusele, aga seda eeldusel, et seal leidub sobivat maavara ja selle maavara

kaevandamiseks saab anda kaevandamisloa. Praegusel hetkel ei ole teada, kas Tõdva uuringuruumis

üldse leidub sobivat maavara ning kas üldse on võimalik ja otstarbekas hiljem kaevandada ning

milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine

ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud.

2.5.3.2. Geoloogilise uuring ei halvenda piirkonnas elavate inimeste elu- ja looduskeskkonda, nagu

viitavad eraisikud oma arvamuses. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde

lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda (MaaPS §-d 84 ja 86). Geoloogilise uuringu tegemise

käigus ei teki kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate

protsessidega. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju

minimaalne, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Samuti ei vähenda geoloogiline

uuring piirkonna elanike kinnistute väärtust. Praegusel juhul ei ole kohalikud elanikud toonud esile

mingeid tõendeid, mis sellele viitaks. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-37-15

tehtud otsuse punktis 19 märkinud, et üldreeglina uuringu tegemine ei alanda kinnisvarahindu ega

mõjuta elukeskkonda. Vale on väita, justkui uuringu tegemine ja varu arvele võtmine tähendaks kohe

automaatselt kaevandamist. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru

arvele võtmine maavarade registris ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust.

2.5.3.3. Saku Vallavalitsus tõi oma seisukohas esile, et kuna geoloogilise uuringu kaugem eesmärk

on siiski kaevandamine, mille Saku vald Tõdva uuringuruumis välistab, ei ole geoloogilise uuringu

tegemine Tõdva uuringuruumis vajalik. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15

tehtud otsuse punkti 13 kohaselt on geoloogilisel uuringul iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule

kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade

registris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade

koostamisel. Geoloogilise uuringu tegemisel on eraldi väärtus ning seda sõltumata sellest, kas

tulevikus hakatakse sellel alal maavara kaevandama või mitte.

2.5.3.4. Eraisikud on avaldanud arvamust, et uuringuloa andmiseks puudub ülekaalukas riigi huvi ja

uuringuloa andmine on pigem seotud loa taotleja huvidega. Lisaks tõstatavad eraisikud küsimuse,

millised õigused saab riik uuringu tulemustele. Praegusel juhul esineb ülekaalukas riigi huvi saada

taotletaval alal maavara kohta informatsiooni, mis aitab hinnata Tõdva uuringuruumis kaevandamise

võimalikkust ning sellega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldab otsustada ka seda, kas üldse

esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tulemusel saadava geoloogilise teabe

säilitamist reguleerib MaaPS § 25. Uuringu tegija esitab uuringuaruande Maa-ametile, kes vaatab

aruande läbi ja otsustab maavara arvele võtmise maavarade registris. Seejärel edastab Maa-amet

uuringuaruande EGT-le, kelle üheks tegevusvaldkonnaks on geoloogilise teabe säilitamine ja kes

teeb uuringuaruande kättesaadavaks Eesti Geoloogiafondis6. Eesti Geoloogiafond sisaldab Eestis

tehtud maapõuealaste uuringute tulemusel koostatud aruandeid ning see on avalik ja kättesaadav

kõigile.

2.5.3.5. Saku Vallavalitsus on avaldanud arvamust, et kui riiklikult on olemas vajadus saada uut

informatsiooni Eestis asuvate maavarade täpsema leviku ja omaduste kohta, peaks sellise

ulatuslikuma uuringu tegema riiklikul tasandil EGT, mitte ühe konkreetse mäeeraldise ja

kaevandamisega seotud eraettevõtte kaudu. Geoloogilisi uurimistöid ja uuringuid teevad nii riik kui

ka erasektor. Kehtiva õiguse kohaselt esitab huvitatud isik Keskkonnaametile vastava taotluse

6 https://fond.egt.ee/fond/

11

uuringuloa saamiseks. Huvitatud isik valib ise välja ala, kus ta soovib maavara uurida. Pärast taotluse

esitamist hindab Keskkonnaamet, kas MaaPS kohaselt esineb alust keelduda uuringuloa andmisest.

Kui uuringuloa andmisest keeldumise alused puuduvad, annab Keskkonnaamet huvitatud isikule

uuringuloa. Uuringuloa taotlemise protsess kehtib ka EGT-le, kes teeb riigi tellimusel geoloogilisi

uurimistöid ja uuringuid, aga seda just laiemas vaates, mitte ühe mäeeraldise piires. EGT üheks

ülesandeks on analüüsida ehitusmaavarade levikut, kaevandamist, kasutamisperspektiive ja

varustuskindlust ning tõsta esile need piirkonnad, kus loodusliku maavara omaduste järgi võib

eeldada ehitussektorile, eelkõige teedeehitusele vajaliku toorme kaevandamist. MKM-i tellimusel on

valminud uurimistööd ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju, Rapla ja

Pärnu maakonnas7 ning 2022. a lõpuks valmib uurimistöö Järva maakonna kohta8.

2.5.3.6. Mis puudutab Saku Vallavalitsuse seisukohta, et Tõdva piirkonnas ei ole vaja edaspidi

kaevandada, kuna piirkonnas on piisav liivaressurss olemas, siis hetkel uuringuloa taotlemise faasis

ei saa anda hinnangut, kas Tõdva uuringuruumis saab kaevandada või mitte. Nagu juba märgitud,

siis praegu ei ole teada, kas Tõdva uuringuruumis leidub sobivat maavara ning kas seal on võimalik

ja otstarbekas kaevandada.

2.5.3.7. Rohevõrgustiku toimimisega ning Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, Saku valla

üldplaneeringuga ja Saku valla arengukavaga seotud väidetele on vastatud korralduse punktides

2.3.6–2.3.9. Saku Vallavalitsuse seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik

järeldada, et geoloogilise uuringu tegemine ohustaks rohevõrgustiku toimimist. Geoloogilise uuringu

loa andmine ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga, valla üldplaneeringuga ega ka valla

arengukavaga.

3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS TÕDVA UURINGURUUMIS

3.1. Õigusnormid

3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja

majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine

võimalikult suures ulatuses.

3.1.2. MaaPS § 17 lõike 2 kohaselt on geoloogiline uuring lubatud uuringuloa alusel.

3.1.3. MaaPS § 20 lõike 2 kohaselt geoloogilise uuringu käigus:

3.1.3.1. selgitatakse looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis ja

tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara

võimalikud kasutusalad;

3.1.3.2. hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi,

nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ning määratakse kaevandamise mõjupiirkonna

ulatus;

3.1.3.3. kavandatakse abinõud kaevandamisel maapõues tekkivate võimalike keskkonnaohtude

vältimiseks ja keskkonnariskide vähendamiseks võimalikult suures ulatuses;

3.1.3.4. tehakse ettepanek maavaravaru kategooria määramiseks;

3.1.3.5. uuritakse maavara otsingu kohta kehtestatud nõuetele vastava täpsusega kõiki uuringuruumis

leiduvaid maavarasid ja looduslikke lasundeid, mille kasutuskõlblikuna säilitamine ei ole uuritava

maavara või kivimi, setendi, vedeliku või gaasi lasundi hilisema kaevandamise käigus mäetehniliselt

võimalik.

7 https://egt.ee/tegevusvaldkonnad-ja-eesmargid/maapoueressursid/ehitusmaavarad 8 https://egt.ee/projektid/maapoueressursid/ehitusmaavarade-levik-kaevandamine-ja-kasutamine-jarva

12

3.1.4. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega.

3.1.5. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa

andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa

andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

3.2. Riigi huvi määratlemise alused

3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus,

mida tuleb kasutada säästlikult.

3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09

tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse

kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja

vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole

täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise

üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt

adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine

on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses

sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et

riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed,

keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just

konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (punktid 32 ja 33).

3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi

määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi

selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada

maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate

keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb

selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara

olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt

olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga

asjaolus.

3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist

huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni

2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“

kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside

teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste

tervist säilitav haldamine ja kasutus.

3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava

kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline, et oleks kvaliteetne

info ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud

informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks.

Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist

informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga.

13

3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades.

Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle,

et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre

avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades.

Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh

maavarasid.

3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, et oleks ülevaade olemasolevatest maapõue ressurssidest,

nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega

kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase

informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev,

sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest

lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on

käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 13.

Riigikohus leidis, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule

kaevandamine järgneb või mitte, kuna saadud teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute

ja arengukavade koostamisel, aga ka hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses.

3.2.8. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri

ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete

ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks,

võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja

keskkonna kaitsmiseks.

3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Tõdva uuringuruumis

3.3.1. Liiva ja kruusa geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Harju ja Rapla maakonnas

3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav

keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on

olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et

kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse

hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide

hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse,

jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine.

3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on

tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maavarana arvele võetud ning kus mäetehnilised

tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.

Taotleja taotleb uuringuluba ehitusmaavarade (liiva ja kruusa) uuringuteks. Planeeritavad

teedeehituse objektid (riigiteede teehoiukava 2021–20309) ja Rail Balticu raudteetrassi rajamine on

suurendanud ja suurendavad tulevikus märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on

riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda

looduskaitselised ja muud piirangud ei piira.

3.3.1.3. EGT koostas 2018. aastal MKM tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku,

kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas10 (edaspidi EGT Harjumaa uurimistöö). Töö

9 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 10 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018.

https://fond.egt.ee/fond/egf/8994

14

eesmärk oli anda ülevaade maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest,

hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse

võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni aastani 2050. EGT Harjumaa

uurimistöö toob esile, et arvestades viimaste aastate kaevandamise mahtusid, on liiva- ja

kruusamaardlates asuvad mäeeraldised Harjumaal varustuskindluse arvutuse järgi (seisuga 13.

november 2018. a) kindlustatud maavaraga pikemaks perioodiks. Kuid püüdes täpsemalt hinnata

maavarade registris arvele võetud liiva ja kruusa kasutusvõimalusi, tekib probleem arvele võetud

maavara kvaliteedinäitajate vastavusega ehitussektoris vajatava toorme nõuetele. Seetõttu ei saa

maavarade registris arvele võetud liiva- ja kruusavaru kogust üksühese vastavusega üle kanda

ehituses (eriti raudtee- ja teedeehituses) kasutatavaks toormeks. Harjumaal on liiva ja kruusaga kõige

paremini varustatud maakonna idaosa. Kuna ehitusmaavarade (sh liiva ja kruusa) nõudlus kasvab

Harjumaale ja naabermaakondadesse planeeritud suurte taristuobjektide ehitamise tõttu, on

pikemaajalise varustuskindluse tagamiseks Harjumaal vajalik teha geoloogilisi uuringuid täiendava

varu arvele võtmiseks. Ka Teede Tehnokeskus AS 2017. a valminud uuringus „Rail Balticu

ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“11 (edaspidi Teede Tehnokeskuse

uuring) jõutakse järeldusele, et arvestades Harjumaa liiva ja kruusa varusid, langeb liiva ja kruusa

varustuskindlus Harjumaal uute varude lisandumiseta vahemikus 2020–2025 kriitilise piiri lähedale.

3.3.1.4. Kuna Tõdva uuringuruum asub Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca 4 km Rapla

maakonna piirist), siis on oluline siinkohal käsitleda ka Raplamaa liiva-kruusa varude olukorda. EGT

2020. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla

maakonnas12 (edaspidi EGT Raplamaa uurimistöö) on kirjeldatud, et liiva- ja kruusavarud tervikuna

on Eestis suured, kuid ehitustegevuseks sobivad varud on mitmes Eesti maakonnas pigem rahuldavas

seisus. Esiteks, kuna looduses sageli ei leidu otseselt ehitusmaavara kvaliteedinõuetele vastavat liiva

ja kruusa, kasutatakse nõutava kvaliteedi saavutamiseks erinevaid rikastamisviise (sõelumine,

pesemine, purustamine). Need rikastamisvõtted annavad aga vajaliku tulemuse vaid siis, kui

algmaterjal on piisavalt jämedateraline ja sellise jämedateralise ning vähese savi- ja tolmusisaldusega

liiva- ja kruusavarud on Eestis pigem väikesed. Teiseks paiknevad liiva- ja kruusamaardlad

ebaühtlaselt: Tartu ja Saare maakonnas on neid palju, kuid Rapla ja Järva maakonnas vähe. Samuti

on liiva- ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud looduskaitse alla. See

tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja majandustegevuse arendamiseks

vajalike ehitusmaavarade kasutamise vahel.

3.3.1.5. EGT Raplamaa uurimistöö kohaselt on praeguse varustuskindluse arvutuse järgi Raplamaal

varustuskindlus liiva ja kruusaga tagatud kuni 20 aastaks, kuid selles arvutuses ei ole arvesse võetud

plaanitavaid suuremahulisi taristuobjekte ega ehitusmaavarale kehtivaid kvaliteedinõudeid teetööde

jaoks ning seetõttu on rahuldav varustuskindlus liiva ja kruusaga vaid näiline. Teede Tehnokeskuse

uuringus esitatud seisukoha järgi on raudteetaristu rajamise jaoks liiva ja kruusaga varustuskindlus

Raplamaal kriitiline ning seda nii väikese kui ka suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ning

kruusa puhul. See viitab, et Raplamaal tuleb liiva ja kruusa omadusi sõelumisega parandada või

kasutada Harjumaa varusid. Kui lisada juurde veel riigiteede ehituseks ja remondiks vajalik liiv ja

kruus ning kohalike omavalitsuste vajadused, siis Raplamaa liiva ja kruusaga varustuskindlus on

kriitiline.

3.3.1.6. EGT jõuab Harjumaa ja Raplamaa uurimistöödes seisukohale, et edukalt tehtud geoloogiline

uuring väljendab ka riigi huvi, sest lisaks uuringu tulemusena arvele võetud varule esitatakse uuringu

aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete omaduste kohta. Nende

11 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.

http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 12 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020.

https://fond.egt.ee/fond/egf/9334

15

andmete põhjal on EGT-l võimalik täiendada ja parandada geoloogilise kaardistamise andmeid ning

määrata maavarade kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb uuringu- ja kaevandamislubade

andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev vajadus maavarade uurimiseks ja

kaevandamiseks.

3.3.1.7. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine

maavarade registris ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade

otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline

on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist

toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud.

Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades

põhjendatud.

3.3.2. Geoloogilise uuringu tegemise olulisus Tõdva uuringuruumis

3.3.2.1. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik, et

hinnata erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse

maardla kasutuselevõtu otstarbekust. VV algatas 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 447 Harju

maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise. Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on

Harjumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade

paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine. Tõdva

uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine annab riigile Harju maakonna planeeringu maavarade

teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist informatsiooni nii maavara

kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. EGT Harjumaa uurimistöö on Harju maakonna

planeeringu maavarade teemaplaneeringu peamisi alusdokumente, mille alusel koostatakse vajalikud

uuringud ja hinnangud.

3.3.2.2. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel oleks Tõdva

uuringuruumi materjali esmane võimalik kasutus Rail Balticu Harjumaa trassi ehitus ja kuna Tõdva

uuringuruum asub Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca 4 km Rapla maakonna piirist), ka

Rail Balticu Raplamaa trassi ehitus. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt on Rail Balticu raudtee

ja selle teenindusteede muldkehade täitematerjali (liiva ja kruusa) vajadus Harju maakonnas 5,6

miljonit m³ ja Rapla maakonnas 3,2 miljonit m³. Transpordiameti viimase prognoosi kohaselt on Rail

Balticu liiva ja kruusa vajadus Harju maakonnas sarnane Rapla maakonna vajadusega ehk 3,2

miljonit m³. Arvestades, et Rail Balticu trassikoridori pikkus Harjumaal on 48 km ja Raplamaal 55

km, siis ühe trassikilomeetri kohta on keskmine täitematerjali vajadus Harjumaal ca 66 667 m³ ja

Raplamaal ca 58 181 m³. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel tekib

võimalus kasutada Tõdva uuringuruumis leiduvat materjali ka Rail Balticu raudteega kaasneva

taristu (teenindus- ja juurdepääsuteed, ülesõidud ja -käigud, jaamad, loomapääsud) ehituseks.

Näiteks jaamade juures on vaja raudtee muldkeha ehitada laiemaks, kuhu tulevad lisarööpapaarid,

ehitada juurdepääsuteed, parklad, jaamahooned, perroonid jm. Kohalike jaamade materjali vajadus

on küllalt suur, kuna jaamad tulevad praegu tühjale kohale, kus puuduvad juurdepääsuteed ja taristu.

3.3.2.3. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses

muudavad nende võimaliku kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugemal asuvate

varudega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni

vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni.

Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse

20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Tõdva uuringuruum asub kavandatava Rail Balticu

trassi vahetus läheduses.

16

3.3.2.4. Tõdva uuringuruum paikneb ka teiste selliste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses,

mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Juhul, kui Tõdva uuringuruumis leidub sobivat

maavara ja selle kohta antakse hiljem kaevandamisluba, on Transpordiameti hinnangul võimalik seda

kasutada riigiteede teehoiukava 2021–2030 riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski teedeehitusobjekti

Tallinna–Paldiski mnt Harku ristmiku–Keila 2+2 teelõigu, riigitee nr 11 Tallinna ringtee

teedeehitusobjekti Valingu–Keila 2+2 teelõigu, riigitee nr 96 Tallinn–Peetri alevik–Tallinn

teedeehitusobjekti Tallinna väikese ringtee, riigitee nr 15 Tallinn–Rapla–Türi teedeehitusobjekti

Tallinna–Rapla mnt Tallinna piir–Luige 2+2 teelõigu ning riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla

teedeehitusobjektide Kernu–Varbola ja Varbola–Päädeva 2+2 teelõikude ehituseks.

3.3.2.5. Ülekaalukas riigi huvi on koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades, mis

paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse.

Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka

liiklusohutusega seotud põhjustel. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala paikneks

piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud

maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks.

3.3.2.6. Tõdva uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Tõdva külas riigile kuuluval

kinnistul Viimsi metskond 48 (kinnistu registriosa nr 12110250, katastritunnusega 71814:001:0471).

Tõdva uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Rail Balticu trassikoridoriga ja raudtee ehitamise

raames kavandatava maanteega. MKM on nõustunud geoloogilise uuringu tegemisega Tõdva

uuringuruumis, kuid kuni Rail Balticu põhiprojekti valmimiseni on kaevandamine trassikoridoris

välistatud, sest see võib mõjutada raudteetrassi ehitust. Tõdva uuringuruumi teenindusala kattub täies

ulatuses maaparandussüsteemi KURTNA, TTP-243 (maaparandussüsteemi/ehitise kood

4109610610010/001) maa-alaga. Põllumajandus- ja Toiduamet on kooskõlastanud geoloogilise

uuringu tegemise Tõdva uuringuruumis. Tõdva uuringuruumi läänepiir piirneb osaliselt riigimaantee

11240 Tõdva–Hageri teekaitsevööndiga, mille laiuseks on 30 meetrit mõlemal pool äärmise

sõiduraja välimisest servast. Taotletava uuringuruumi teenindusala läänepiir külgneb vahetult 35–

110 kV elektriõhuliini (kõrgepingeliin) L3513:(L35013) (VID kood KP1228233) kaitsevööndiga,

kuid kattumist ei ole. Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahelisel alal kulgeb Kiisa–

Alajaama tee nr 7180714, mis on metsatee ja mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb

uuringuruumi teenindusala lahustükkidest ca 30 m kaugusele. Uuringuruum ei asu tiheasustusalal.

Lähim suurim asustusüksus Kiisa alevik jääb uuringuruumist ca 300 m kaugusele lõunasse. Lähimad

majapidamised jäävad uuringuruumist ca 100 m kaugusele läände. Tõdva uuringuruum ei asu

riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle

kaitsevööndis. Samuti ei asu uuringuruum Natura 2000 võrgustiku alal ega looduskaitsealal.

3.3.2.7. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6 lõike 4 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu

(edaspidi KMH eelhinnang) tegemise ajal (27. septembril 2019. a) kehtinud õigusaktide versioonide

järgi anda KMH eelhinnang geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel

maismaal. Kuna liiva ja kruusa geoloogilised uuringud ei kuulu nimetatud määruse tegevuste hulka,

mille korral tuleb anda KMH eelhinnang, ei koostanud Keskkonnaamet Tõdva uuringuloa

menetluses KMH eelhinnangut.

3.3.2.8. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse

üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Tõdva uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmine on

põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni ehitusmaavarade

paiknemise kohta asukohas, mis paikneb nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille

17

ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. MKM on menetluse käigus vastanud Saku

Vallavolikogu ja kohalike elanike vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse

seletuskirjas.

4. OTSUS

Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi

majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Tõdva uuringuruumis

maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja

loa tingimused seab Keskkonnaamet.

5. VAIDLUSTAMISVIIDE

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva

jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele

ja teadaolevatele huvitatud isikutele, sh AS-le Tariston, Saku vallale, Riigimetsa Majandamise

Keskusele, osaühingule Rail Baltic Estonia ja MTÜ-le Kodukoht Kiisa ning samuti taotletava alaga

piirnevate kinnistute omanikele.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Keskkonnaamet

[email protected]

Meie 18.11.2022 nr 17-1/2022/7109-1

Vabariigi Valitsuse korraldusest teavitamine

Teavitame, et Vabariigi Valitsus (VV) võttis 17.11.2022 istungil vastu VV korralduse nr 320,

millega VV annab nõusoleku maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis.

Geoloogilise uuringu loa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.

VV korraldus on alates 22.11.2022 kättesaadav ka Riigi Teatajas1.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Timo Tatar

energeetika ja maavarade asekantsler

Lisad: VV korraldus nr 320

Lisaadressaadid: Saku Vallavalitsus

AS Tariston

Keskkonnaministeerium

Rahandusministeerium

Riigimetsa Majandamise Keskus

Rail Baltic Estonia OÜ

MTÜ Kodukoht Kiisa

Transpordiamet

Kaur Kõue

625 6338 [email protected]

1 Ilmumas ja ilmunud–Riigi Teataja