Leluselja looduskaitseala on moodustatud

Leluselja looduskaitseala moodustamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRES MILLER 36803062710 2021-07-08 07:48:38

LeluseljaLKA_RMK.pdf

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

08.07.2021 nr 7-4/21/15293

Leluselja looduskaitseala moodustamine

Austatud riigimetsamaa haldaja Keskkonnaministri 7. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/183 on algatatud Hiiu maakonnas

puistu Putkaste jugapuud ehk Leluselja jugapuud alusel Leluselja looduskaitsea la moodustamise menetlus, mida korraldab Keskkonnaamet.

Edastame Teile kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardi. Eelnõu avalik väljapanek toimub 12.07–02.08.2021. a Keskkonnaameti Kärdla kontoris (Kõrgessaare mnt 18) ja Hiiumaa

vallamajas (Keskväljak 5a, Kärdla). Materjalidega saab tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehe l https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/kaitse-eeskirjade-

eelnoude-avalik-valjapanek#leluselja- looduskait. Teeme looduskaitseseaduse § 9 lõike 4 punkti 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku

koosolekuta. Vastava ettepanekuta avalikku koosolekut aruteluks ei korraldata. Palume Teil esitada oma arvamus Leluselja looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta kirjalikult

Keskkonnaametile ([email protected]) hiljemalt 02.08.2021. a. Kui Te selleks tähtajaks ei ole kirjalikku arvamust avaldanud, arvestame, et olete meie esitatud kaitse-eeskirja eelnõuga nõus. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu 2021. a sügisel ministeeriumitevahelise le

kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2022. a kevadel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Miller vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisad: 1) määruse eelnõu (maarus_LeluseljaLKA.pdf); 2) määruse seletuskiri (seletuskiri_LeluseljaLKA.pdf);

3) kaitseala skeem (kaart_LeluseljaLKA.jpg).

Andres Miller 503 6455 [email protected]

kaart_LeluseljaLKA.jpg

maarus_LeluseljaLKA.pdf

EELNÕU

02.07.2021

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Leluselja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse eesmärk

(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käina osavallas

Lelu külas asuv ala, mille nimeks saab Leluselja looduskaitseala1 (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala eesmärk on kaitsta:

1) vana loodusmetsa;

2) kaitsealuseid liike rohelist hiidkupart (Buxbaumia viridis) ja harilikku jugapuud (Taxus

baccata).

(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise

astmele Leluselja sihtkaitsevööndisse.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

KAITSEALA KAITSEKORD

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitsealal.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) rahvaürituse korraldamine;

2) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;

3) veekogude loodusliku veerežiimi taastamine;

4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile;

5) tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või

kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd;

6) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) telkimine ja lõkke tegemine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala

seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud

tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse osas.

3. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9. Otsuse muutmine

Hiiumaa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 28. mai 1958. a otsuse nr 34

„Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis” lisa 1 alajaotise I „Looduskaitselise

tähtsusega alad” punkt 6 „Jugapuu alusmets – Putkaste Metskonna Leluselja vahtkonnas kv.

nr 155 lit. 14 ja 16 – 2,5 ha territooriumil” tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 7. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/183

algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud

käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 11. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 Kaitseala on moodustatud Hiiumaa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 28. mai 1958. a

otsusega nr 34 „Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis” kaitse alla võetud Putkaste jugapuude kasvukoha

põhjal.

2 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti

põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,

Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis

(www.maaamet.ee).

3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kaja Kallas

Peaminister Tõnis Mölder

Keskkonnaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa. Leluselja looduskaitseala

seletuskiri_LeluseljaLKA.pdf

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Leluselja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta

ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva

kaitsealuse puistu (Putkaste jugapuude kasvukoht ehk Leluselja jugapuud) kaitsekorda,

laiendatakse kaitstavat ala, täiendatakse kaitstava ala eesmärke, moodustatakse Leluselja

looduskaitseala (edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse selle kaitse-eeskiri.

Kaitseala asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käina osavallas Lelu külas riigimaal ja selle

pindala on 5,4 ha.

Kaitseala territoorium on osaliselt (0,78 ha ulatuses) olnud kaitse all alates 28. maist 1958. a,

kui Hiiumaa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee võttis vastu üldkohustusliku

otsuse nr 34 „Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis”, millega võeti muu hulgas kaitse

alla Putkaste jugapuude kasvukoht ehk Leluselja jugapuud.

Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud

kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS

alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid

kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord.

Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitsealuse puistu

piiri, eesmärke, kaitsekorda ja kaitstava loodusobjekti tüüp looduskaitsealaks. Kaitstavat ala

laiendatakse ning kaitsekorda ja kaitstava loodusobjekti tüüpi muudetakse tulenevalt vajadusest

tagada I ja II kaitsekategooria liikide (roheline hiidkupar ja harilik jugapuu) ning vana

loodusmetsa kaitse.

Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna

vanemspetsialist Andres Miller (tel 503 6455, e-post [email protected]),

eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e-post

[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti

õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post

[email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu

ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880,

[email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post

[email protected]).

2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

2.1. Kaitse eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

Kaitseala eesmärk on kaitsta vana loodusmetsa ning kaitsealuseid liike rohelist hiidkupart

(Buxbaumia viridis) ja harilikku jugapuud (Taxus baccata).

2

Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus,

teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev

kohustus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) ja nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk

7–50; edaspidi loodusdirektiiv) rakendamine. Leluselja kaitseala kaitse all olemise ja

laiendamise eelduseks on ohustatus ja haruldus. Kaitseala toetab ka loodusdirektiivi

rakendamist, kuid vähemalt esialgu puudub vajadus kaitseala esitamiseks üleeuroopalisse

kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000, mis on loodud loodusdirektiivi rakendamiseks.

Loodusdirektiivi elupaigatüübi vanad loodusmetsad ja liigi roheline hiidkupar kaitseks on Eesti

praeguseks juba piisavalt kaitstavaid alasid võrgustikku Natura 2000 esitanud ning nüüd tuleb

pigem keskenduda nende alade kvaliteedi tõstmisele ehk looduslikkuse suurendamisele, mitte

lihtsalt pindala laiendamisele.

Vanad loodusmetsad on loodusdirektiivi I lisa esmatähtis elupaigatüüp koodiga 9010* (tärn

tähistab esmatähtsat). Vanad loodusmetsad on ohustatud kogu maailmas, ka Eestis, kus need

on jäänud haruldaseks ja nende pindala on 2018. aasta statistilise metsainventuuri andmete

põhjal vaid 5,2% metsade kogupindalast ehk 121 800 ha. Kaitseta vanu metsi ohustab raie,

mistõttu nende pindala väheneb pidevalt. Vanu loodusmetsi ohustab lisaks igasugune muu

inimtegevus, nagu ehitamine, kuivendamine, prügistamine (sh aiajäätmed), lageraie naabruses

(muutused valgus- ja niiskustingimustes ning õhuliikumises), samuti võõrliigid.

Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) on I kaitsekategooria ja loodusdirektiivi II lisa

samblaliik, millel on Eestis teada ligi sada leiukohta, mis kõik peale kahe (Raplamaal ja

Läänemaal) paiknevad saartel. Üle 40 leiukoha on Hiiumaal, peaaegu sama palju Saaremaal,

kolm Vormsil ja kaks Ruhnul. Varasemast on teada liigi olemasolu Abrukal, kuid juba ligi

sajand pole liiki seal enam leitud. Roheline hiidkupar kasvab väga kõdunenud, enamasti

okaspuu lamatüvedel niisketes okas- ja segametsades. Liik on tundlik metsa majandamise

suhtes, kuna raied ja kuivendamine muudavad kasvukoha niiskus- ja valgustingimused liigile

ebasoodsaks. Liigi tegevuskava järgi on kriitilise tähtsusega ohutegur sobiva lagunemisastmega

okaspuu-kõdupuidu vähesus, suure tähtsusega ohutegurid on metsaraie ja metsakuivendus.

Nooremates ja ka vaid mõõdukalt majandatud metsades väheneb oluliselt kõdupuiduliikidele

kasvuks sobivad tingimused. Metsaraie tagajärjel muutuvad ebasoodsamaks nii rohelise

hiidkupra kasvuks sobivad valgustingimused kui ka niiskusrežiim. Ka metsakuivendustööd

halvendavad rohelise hiidkupra kasvuks vajalikke tingimusi, kuna niisket mikrokliimat

eelistava liigi kasvukeskkond muutub kuivenduse ja isegi harvendusraie tõttu (paraneb õhu

liikumine) kuivemaks ning see muudab ka kõdupuidu kuivemaks ja liigile vähem sobivaks.

Eesti punase nimestiku kohaselt on roheline hiidkupar ohualtis seisus.

Harilik jugapuu (Taxus baccata) on II kaitsekategooria taimeliik, mis kasvab Eestis oma

leviku kirdepiiril. Eestis leidub jugapuud Hiiu- ja Saaremaa lääneosas ning mandril Nõval ja

Pärnumaal. Jugapuu on Eestis kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam, äärmiselt

aeglasekasvuline, kuid silmapaistvalt pikaealine. Kuigi jugapuu on mürgine, erandiks vaid

eredavärviline (punane) seemnerüü, söövad seda metskitsed, põdrad, jänesed ja hiired. Harilik

jugapuu on kahekojaline taim, kuid liigi kaitse tegevuskava andmetel võib jugapuu kojalisus

eluea jooksul muutuda ja võimalikud on ka ühekojalised puud. Liigi tegevuskava järgi on

tänapäeval peamised ohutegurid looduslikud protsessid, eeskätt jugapuu külmakartlikkus.

Lisaks kahjustavad jugapuud, vaatamata tema mürgisusele, metsloomad, peamiselt metskitsed,

aga ka põdrad, hirved ja isegi hiired. Ka tormid võivad jugapuule hukatuslikult mõjuda, kui

3

ülarinde puud murduvad või paiskuvad ümber ning jugapuud enda alla matavad või

juuremättaga õhku tõstavad. Väga vastupidava, sitke ja ilusa puidu tõttu on inimesed jugapuud

juba iidsetest aegadest ohtralt kasutanud. Õnneks on inimeste teadlikkus jugapuust kui

loodusharuldusest paranenud ja jugapuud tarbepuuks enam ei kasutata. Hukatuslikult mõjub

jugapuule lageraie kasvukohas, sest järsult muutuvad valgustingimused ja mikrokliima,

põhjaveetase tõuseb, vohama hakkab rohu- ja samblarinne, suureneb külmakahjustuste ja

külmakohrutuse oht ning metskitsed ohustavad lagedale jäänud jugapuid rohkem. Lisaks

võidakse jugapuid lihtsalt teadmatusest koos muu alusmetsaga lageraie (või ka hooldusraie)

käigus maha raiuda. Jugapuu on põuakartlik, mistõttu ohustab seda kasvukoha kuivendamine

kuivendussüsteemide rajamisel või rekonstrueerimisel. Eesti punase nimestiku kohaselt on

harilik jugapuu ohualtis seisus.

Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Leluselja looduskaitseala kaitse all hoidmine

oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taimeliikide kaitseks. Samas pole nende eraldi kaitse-

eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja

koosluse kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et

kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluse

ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on

kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad

eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud see kooslus

ja need kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi

säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle soodsa seisundi

säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi

kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on

arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluse alusel kehtestatav kaitsekord tagab

ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende

liikide puhul kaitse eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu.

Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja

kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud

tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib

konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide

elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine

nende levikualal.

Alal praegu teadolevalt leiduvaid III kaitsekategooria kaitsealuseid taimeliike harilikku

ungrukolda (Huperzia selago) ja pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis) ei ole kaitse-

eesmärgina nimetatud. Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib LKS §-

s 55 sätestatud isendikaitse sätetele tuginedes seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele

liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.

2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus

Leluselja looduskaitseala moodustatakse olemasoleva looduskaitsealuse puistu põhjal. Seega

ei ole tegemist uue kaitsealaga, vaid vana kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra ja looduses

jälgitava piiri kehtestamisega. LKS § 48 lõige 1 näeb ette, et I kaitsekategooria liikide kõikide

teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade

moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Seega tuleb Leluselja looduskaitseala

kaitse-eesmärkide hulka lisada roheline hiidkupar (senine eesmärk oli vaid hariliku jugapuu

kaitsmine) ja kaitstavat ala rohelisele hiidkuprale vajalikus ulatuses laiendada. Kuna kõik

4

kaitsealal teadaolevad kaitsealused liigid on vana loodusmetsa liigid, lisatakse kaitse-

eesmärkide hulka ka vana loodusmets.

Kaitsealal on vana loodusmetsa peaaegu kogu ulatuses (vaid kaitseala idaservas on 0,8 ha-l

noored, umbes 30-aastased segapuistud). Valdavalt on tegu 110–190 aasta vanuste kuuse- või

männienamusega kaherindelise segametsa puistutega. Teises rindes valitseb kuusk. Valitsev on

jänesekapsa-mustika metsakasvukohatüüp, kuid esindatud on ka angervaksa ning mustika

kasvukohatüüp. Võõrliikidest leidub lehist ja nulgu, viimane annab ka järelkasvu.

Kaitsealal on rohelist hiidkupart inventeeritud 2013. aastal (leiti 14 taime) ja 2020. aastal

(1 taim) ning harilikku jugapuud on inventeeritud 1969. aastal (leiti u 10 taime), 2007. aastal

(4 taime), 2009. aastal (6 taime) ja 2020. aastal (7 taime).

Kaitse-eesmärgiks oleva vana loodusmetsa ja rohelise hiidkupra soodsat seisundit ei ole

võimalik tagada kaitsealuse puistu piiranguvööndis, sest piiranguvööndis (kus on lubatud

majandustegevus) ei ole võimalik tagada loodusmetsa puutumatut arengut, mis on vajalik selle

soodsaks seisundiks. Puutumatust saab tagada sihtkaitsevööndis, kuid sihtkaitsevööndi režiimi

ei ole võimalik kehtestada kaitsealuses puistus, mille maa- ja veeala on Vabariigi Valitsuse

3. märtsi 2006. a määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”

§ 1 lõike 4 järgi piiranguvöönd.

2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik

LKS § 4 sätestab, et kaitstavad loodusobjektid on kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad ja

maastikukaitsealad), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstava looduse

üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Kaitstava ala tüübiks on valitud kaitsealade alltüüp looduskaitseala, kuna kaitseala peamine

eesmärk on vana loodusmetsa ja selle liikide, sh rohelise hiidkupra ja hariliku jugapuu kaitse.

Kuna kaitseala väärtuste säilitamisel on põhirõhk looduslike protsesside tagamisel, mitte

seisundi hoidmisel, on asjakohane kaitstava loodusobjekti tüübiks määrata looduskaitseala,

mitte maastikukaitseala. Maastikukaitsealana käsitletakse tänapäeval kaitsealasid, mille

eesmärgi saavutamiseks on olulisem olemasoleva maastiku seisundi säilitamine, sealhulgas

vaadete säilitamine või taasavamine ning poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine,

mitte looduslike protsesside tagamine ehk looduslikesse protsessidesse mittesekkumine.

Hoiuala kaitsekord ei taga alati loodusväärtuste terviklikku kaitset, sest hoiuala ei tsoneerita

eraldi kaitsevöönditesse, sellele ei kehtestata eraldi kaitsekorda täpsustavat kaitse-eeskirja ning

hoiualal ei saa kehtestada väärtuspõhiseid majandamispiiranguid. Kuna alal leiduvate

kaitsealuste liikide ja vana loodusmetsa soodsa seisundi tagamiseks on hädavajalik nende

liikide elupaigas ja metsas teatud majandamispiirangute kehtestamine, näiteks

maaparandussüsteemide hoiutöödele ja metsahooldusele, peab need loodusväärtused

tsoneerima sihtkaitsevööndisse.

Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega

looduskompleksi.

5

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kaitse korraldamisel on rõhk liikide, sh rohelise hiidkupra ja

hariliku jugapuu, ning loodusmetsa terviklikul kaitsmisel, on kaitseala tüübiks määratud

looduskaitseala.

2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndi piir

Kaitseala piiritlemisel lähtuti sellest, et kaitstavad väärtused oleksid hõlmatud nende kaitseks

sobivasse vööndisse, vajaduse korral koos puhvriga, ning piir oleks üheselt arusaadav ja

looduses tuvastatav. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid

objekte (teid, kraavide kaldaid), mõõdistatud katastriüksuste piire ning mõttelisi sirgeid.

Koordinaadid on esitatud tasapinnaliste ristkoordinaatidena kraadides ja geodeetilisel kujul.

Kaitseala piiri kaardile kandmisel on alusena kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000)

ja maakatastri andmeid.

Võrreldes senise kaitsealuse loodusobjekti pindalaga (0,78 ha) suureneb kaitseala pindala

4,6 ha võrra ja on edaspidi 5,38 ha. Kogu kaitseala on riigiomandis olev metsamaa.

Kaitseala välispiiri, mis on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir, määramisel lähtuti sellest, et kaitstavad

väärtused, eelkõige kaitsealuste liikide kasvukohad, oleksid tervenisti hõlmatud ning neil oleks

ümber piisav puhverala (mets), mis kaitseb liike valgus- ja niiskustingimuste järskude muutuste

eest, ning et piir oleks üheselt arusaadav ja looduses tuvastatav.

Kaitseala suurema lahustüki piir kulgeb katastriüksuse 12129 Valgu-Lelu-Leemeti tee

(36801:001:2200; ei jää kaitsealale) loodeotsa lähedalt mööda Taimeaia tee idaserva põhja

poole truubini, sealt mõttelise sirgena koordinaatpunktide 58,81615517 ja 22,55564676;

58,81599647 ja 22,55693984; 58,81551605 ja 22,55819367 (kraavi käänak); 58,81504155 ja

22,55852007 (kraaviots) ning 58,81408669 ja 22,55796790 (kraavi suue Jausa jõkke) vahel,

siis mööda Jausa jõe paremkallast katastripiirini ja seejärel mööda katastripiiri tagasi

alguspunkti.

Arvestades hiljutiste lähikonnas toimunud lageraiete halba mõju rohelisele hiidkuprale seoses

valgustingimuste ja õhuniiskuse muutusega, võetakse kaitse alla rohelise hiidkupra

kasvukohast loodesse jääv metsaosa. See on puistu koosseisult, ilmelt ja puude vanuselt sarnane

rohelise hiidkupra kasvukohaga, kuid seni pole seal rohelist hiidkupart leitud. Ühtlasi jääb see

metsaosa puhvriks teadaolevatele rohelise hiidkupra leiukohtadele, vähendades loodetuule

kuivendavat mõju.

Kaitseala väiksema lahustüki piir kulgeb katastriüksuse 12129 Valgu-Lelu-Leemeti tee

(36801:001:2200; ei jää kaitsealale) piirist mööda Raiesmiku tee põhjaserva lääne poole

koordinaatpunkti 58,81381671 ja 22,55417447, sealt mõttelise sirgena põhja poole

katastripiirini, siis otse edasi mööda katastripiiri koordinaatpunkti 58,81437580 ja 22,55397893

ning seejärel mõttelise sirgena koordinaatpunktide 58,81431067 ja 22,55477080 ning

58,81448548 ja 22,55514757 (katastripiiril) vahel ning siis mööda katastripiiri tagasi

alguspunkti.

Kaitseala edelapoolne jugapuude elupaik hõlmab pool metsa vääriselupaigast (VEP nr 204670).

Kuna vääriselupaik jääb ühele metsaeraldisele, mis tähendab, et mets on kogu vääriselupaiga

ulatuses sarnane jugapuude kasvukohaga, võetakse kogu vääriselupaiga ala kaitse alla. Ühtlasi

6

jääb seni jugapuudega asustamata vääriselupaiga ala puhvriks lageraielangi ja jugapuude

elupaiga vahel.

2.5. Kaitsekord

2.5.1. Kaitsekorra kavandamine

Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi (eksperdid Ülle

Kukk, Gennadi Kotsur, Taimo Türnpu, Renno Nellis ning Rita ja Andres Miller). Kaitse-

eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduva

loodusliku elupaiga ja liikide soodsa seisundi ning on proportsionaalne erinevate huvide ja

vajadustega.

Kaitseala kaitse-eeskiri täpsustab LKS alusel seatud kitsendusi omandiõigusele (Eesti Vabariigi

põhiseaduse (edaspidi PS) § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks

on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva

kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ning sellele tekitatud kahju

hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja LKS alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse

põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema asjakohased ja

proportsionaalsed kaitstavate loodusväärtustega ehk sobivad, vajalikud ja mõõdukad piirangu

eesmärgi saavutamiseks. Kaitse-eeskirjaga piirangute täpsustamise eesmärk on alal leiduvate

loodusväärtuste säilimine. Seda eesmärki saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis

soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja

loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide

täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi

(loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid

vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt

isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.

Eesti loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele

piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste

elluviimisel need hävivad.

Ettevõtluse, sh metsaraie ja ehitamise korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul,

kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda

rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja

ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles

omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud

kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.

Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tervikuna

määratud sihtkaitsevööndiks. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade ning metsakoosluse kaitseks.

Senise kaitseala piiri muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse käesoleva

määrusega kehtetuks Hiiumaa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 28. mai

1958. a otsuse nr 34 „Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis” lisa 1 alajaotise I

7

„Looduskaitselise tähtsusega alad” punkt 6 „Jugapuu alusmets – Putkaste Metskonna Leluselja

vahtkonnas kv. nr 155 lit. 14 ja 16 – 2,5 ha territooriumil”.

Kaitse-eeskiri ei reguleeri kaitsealal lautri või paadisilla rajamist ja laiendamist ning

ujuvvahendiga liikumist, sest laevatatavad veekogud alal puuduvad. Samuti ei käsitle kaitse-

eeskiri sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmist, sest teid kaitsealale ei jää ning majandustegevus,

milleks maastikusõidukeid vaja oleks, on keelatud. Kaitse-eeskiri lubab marjade ja seente

korjamist, kuid ei käsitle muude metsa kõrvalsaaduste varumist, sest muude metsa

kõrvalsaaduste, nagu puukoore, sambla, sambliku, vaigu, vihtade varumine võib kahjustada

kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi. Kaitsealal ei ole kalapüügiks sobilikku veekogu,

mistõttu ei reguleerita kalapüüki. Samuti ei jää kaitsealale poollooduslikke kooslusi, ei kasva

pilliroogu ega kuhju adru ning seetõttu ei ole vajadust reguleerida kaitse-eeskirjaga

poollooduslike koosluste jaoks vajalikke tegevusi ning pilliroo ja adru varumist.

LKS-st tulenevalt on kaitse-eeskirjaga reguleerimata või kaitse-eeskirjas käsitlemata tegevused

keelatud. Erandiks on sõiduki või maastikusõidukiga sõitmine, mida võib seaduse järgi

järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud

tegevusel ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel

kasutada.

2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord

2.5.2.1. Lubatud tegevused

Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju ja seeni ning

pidada jahti. Inimeste liikumist ja enamiku loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna tegu ei

ole suure külastuskoormusega ega -väärtusega alaga ja juhuslik külastus ei kahjusta kaitseala

kaitse eesmärgi saavutamist. Kuid kaitseala väiksuse ja tallamisõrna taimestiku tõttu on alal

telkimine ja lõkke tegemine keelatud. Kaitsealal puuduvad ettevalmistatud lõkkekohad, samuti

puudub otsene vajadus puhkekohtade loomiseks. Rahvaüritust võib kaitsealal korraldada vaid

kaitseala valitseja nõusolekul. Inimeste kaitsealal viibimisele on seatud piirang vaid lähtuvalt

suuremate inimgruppide ja ürituste võimalikust kahjulikust mõjust kaitsealale. Piirang

võimaldab vältida rahvakogunemisi, samas saab kaitseala valitseja nõusolekul korraldada

näiteks loodushariduslikke rahvaüritusi. Seega on kavandatud piisav paindlikkus ürituste

võimaldamiseks eeldusel, et need ei ohusta loodusväärtusi. Marjade ja seente korjamine

kaitseala loodusväärtusi eeldatavasti ei ohusta, küll võib aga ohtlikuks kujuneda metsa muude

kõrvalsaaduste, näiteks sambla või puukoore varumine. Arvestades kaitseala väiksust, ei ole

jahipidamise keelamine otstarbekas ega vajalik. Jahipidamine ei mõjuta oluliselt metsakoosluse

looduslikku arengut.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd, sest

kuigi kaitsealale ühtegi eesvoolu või registreeritud maaparandussüsteemi ei jää, läbib kaitseala

kraavitatud Jausa jõgi ja sellesse suubuvad mõned väiksemad kraavid. Säte võimaldab kaitseala

valitsejal kaaluda nende kraavide hoiutööde võimalikkust ja seada vajaduse korral tingimusi

kaitseala loodusväärtuste kaitseks. Samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud veekogude

loodusliku veerežiimi taastamine, millega säilitatakse võimalus kraavitatud Jausa jõe

taastamiseks looduslikumaks ja kraavide sulgemiseks.

8

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja

kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Koosluse kujundamise all

peetakse silmas metsakoosluse looduslikkuse suurendamist ja inimmõju vähendamist, näiteks

võõrliikide tõrjumist. Praegu on kaitsealal peamiseks võõrliigiks nulg, mille järelkasvu tuleks

kõvasti piirata. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikuks tegevuseks võib

osutuda näiteks jugapuule langenud suurema puu eemaldamine jugapuu pealt või rohelise

hiidkupra ja teiste loodusmetsaliikide jaoks jämeda lamapuidu mahajätmine muude kaitsealal

tehtavate tööde käigus.

Tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või

kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd on lubatud kaitseala valitseja

nõusolekul. Praegu kaitsealal rajatisi peale mõne üksiku kraavi ei ole. Igaks juhuks selline

rajatise rajamise võimalus kaitseala valitseja nõusolekul siiski jäetakse. Näiteks võib tekkida

teadustöö käigus vajadus mõne rajatise ajutiseks või pikemaajalisemaks rajamiseks kaitsealale

ja selle ühendamiseks elektri- või sidevõrguga. Suuremaid ehitisi, näiteks hooneid nii väikesele

kaitsealale ehitada ei saa, sest see kahjustaks juba oluliselt kaitseala seisundit ja terviklikkust.

Vajadusel saab hooneid ehitada väljaspool kaitseala. Teid ei saa samal põhjusel kaitsealale

ehitada, kuid teadaolevalt puudub selleks ka vajadus, sest kaitseala piirneb mitme teega ja seda

tükeldab juba üks tee. Kuna kaitseala on väike, ilma oluliste kõrgendike ja muude geograafiliste

omapäradeta, ei ole ette näha, et rahuajal võiks tekkida vajadus mõne ehitise püstitamiseks

riigikaitse tarbeks, mistõttu kaitse-eeskiri sellise vajadusega ei arvesta ega luba selliseid ehitisi

kaitsealale püstitada.

Kaitsealal on vajalik võõrliikide, eeskätt nulu järelkasvu vähendamine. Vanad jämedad nulud

on juba ise väärtuslikuks muutunud ja need tuleks säilitada, kuid noored nulud tuleks

eemaldada, et tulevikus nulgude osakaal loodusmetsas ei suureneks, vaid ajapikku pigem

kahaneks. Nulud ei ole Eestile omased, vaid on inimese poolt siia 19. sajandi algul toodud.

2.5.2.2. Keelatud tegevused

Kaitsealal on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning telkimine ja lõkke

tegemine, arvestades kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi. Seega on keelatud tegevused, mis ei

lähtu kaitseala eesmärgist. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on

majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga tehtav püsiv tegevus, mis ei

ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või

loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu

saamine. Seega on kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi

peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise

eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb

teatamis- või loakohustus, kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse

sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala eesmärki või seisundit.

Loodusvarade keelatud kasutamise all mõeldakse loodusvara kasutamist kaitseala

loodusväärtusi ohustavas koguses või moel.

Kaitsealal puuduvad liinid ja teed liiklusseaduse tähenduses, mistõttu kaitse-eeskiri ei reguleeri

sõidukite kasutamist. LKS-st tulenevalt on mootorsõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine

üldjuhul keelatud, see on lubatud vaid järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise

ja valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel. Leevendused sõidukitega sõitmiseks väljaspool teid ja maastikusõidukitega

9

sõitmiseks tulenevad LKS § 30 lõikest 3. Kaitsekorralduslikult reguleerimata tehniliste

vahendite kasutamine seaks ohtu alal olevad loodusväärtused, kuid kaitse-eeskirjaga lubatud

tegevuste kooskõlastamisel saab kaitseala valitseja kaaluda tehniliste vahendite kasutamise

võimalikkust.

2.5.2.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga

Tegevused, mis on kaitsealal keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on

määratud LKS § 14 lõikega 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta

katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada

maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise

kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba,

rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning anda lisasööta jahiulukitele.

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kui

tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala

valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala eesmärgi

saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt

haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

Praktikas on tingimuste seadmine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse

majandustegevuse kahjustavat mõju kaitstavatel aladel. Enamasti ei keelata tegevust, mis on

kaitse-eeskirjas kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu

leida lahendusi, mis loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arenduse huvid.

3. Menetluse kirjeldus

Leluselja looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus … kuni … 2021. a

Keskkonnaameti Kärdla kontoris ja Hiiumaa Vallavalitsuses. Lisaks sai avalikkus kaitse-

eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardiga tutvuda veebis Keskkonnaameti ja Hiiumaa valla

kodulehel. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus … 2021. a

üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Hiiu Leht. Ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade … 2021. a.

LKS §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse-eeskirja eelnõu

avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Hiiumaa Vallavalitsusele,

Riigimetsa Majandamise Keskusele, katastriüksuse Leluselja (tunnusega 36801:001:1380)

omanikule (lähim naaber), MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ja Eesti Erametsaliidule. Teade saadeti

elektrooniliselt. Teates tehti ettepanek, et ilma vastava ettepanekuta avalikku koosolekut ei

korraldata, ning paluti parandusettepanekud ja vastuväited esitada Keskkonnaametile kirjalikult

hiljemalt … 2021. a. Koosoleku korraldamise kohta esitati Keskkonnaametile küll küsimusi,

kuid ettepanekut korraldada avalik koosolek siiski ei tehtud.

Tähtajaks (… 2021. a) ühtegi vastuväidet või parandusettepanekut Keskkonnaametile ei

esitatud, kuid esitati mitmeid küsimusi nii kirjalikult kui ka suuliselt (telefonitsi) ning MTÜ Eesti

Metsa Abiks palus hilinenult (… 2021. a) ettepanekute esitamiseks lisaaega, mida ka lubati

10

(ettepanekud paluti esitada hiljemalt … 2021. a). Uueks tähtajaks esitati tabelis 1 olevad

ettepanekud. Ettepanekute tegijatele vastati kirjalikult.

Tabel 1. Ettepanekud Leluselja looduskaitseala kaitsekorra muutmiseks

Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus

Varem, 7. septembrist kuni 5. oktoobrini 2020. aastal toimus Leluselja looduskaitseala

moodustamise väljatöötamise kavatsuse avalik tutvustamine. Selle tulemused edastas

Keskkonnaamet Keskkonnaministeeriumile 4. novembri 2020. a kirjaga nr 7-4/20/18591 ning

see kiri on nähtav Keskkonnaameti dokumendiregistri avalikus vaates (https://adr.envir.ee).

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse mõju on hea loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa

inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrusega laiendatakse kaitseala,

täpsustatakse eesmärke ja kaitsekorda, mis aitab kaasa väärtusliku metsakoosluse ja liikide

säilimisele ning nende soodsa seisundi saavutamisele.

Uue kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju

välissuhetele hea. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse

sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest

tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse

strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seadis liikmesriigile konkreetsed ja

mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020.

Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Lääne-Eesti saared kuuluvad

UNESCO biosfääri programmiala (programm MAB ehk Man and Biosphere) koosseisu ning

kaitstavad alad (kaitse- ja hoiualad ning püsielupaigad) on programmiala tuum- ja puhveralad

(sihtkaitsevööndid on tuumalad, piiranguvööndid ja hoiualad on puhveralad), mille hea seisund

tagab biosfääri programmiala hea seisundi.

Leluselja looduskaitseala oli juba varem riikliku kaitse all puistuna Putkaste jugapuude

kasvukoht ehk Leluselja jugapuud (keskkonnaregistri koodiga KLO1200531).

Keskkonnaregistris on kaitsealuse puistu pindala 0,78 ha (kuigi 1958. aastal võeti kaitse alla

2,5 ha suurune ala) ning kaitstav ala suureneb 4,6 ha võrra, mistõttu jääb kaitseala endiselt

väikeseks (5,38 ha) ja määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule

julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist.

11

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega

ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti

kohalikule omavalitsusele ja maa haldajale arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle

käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute

teostamist. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada

menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.

Vastavalt maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohalikule

omavalitsusele maamaksutulude vähenemine. MaaMS § 4 lõike 3 kohaselt hakkab

maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. MaaMS

§ 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4

lõike 2 kohaselt LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50%

maamaksumäärast. Kuna kaitstav ala suureneb 4,6 ha võrra ja seni piiranguvööndis olnud

0,78 ha arvatakse sihtkaitsevööndisse, väheneb Hiiumaa valla maamaksutulu arvestuslikult

19 eurot aastas.

Riigimetsamaad võetakse Leluselja looduskaitseala moodustamisel kaitse alla 4,6 ha ja

sihtkaitsevööndisse 5,4 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse Hiiumaa metskonna metsa

majandamise kava aastani 2022 järgi vähendab 1 ha majandusmetsa range kaitse alla võtmine

puidukasutuse tulu 105 eurot aastas. Piiranguvööndi mõju on umbes kümnendik range kaitse

alla võtmise mõjust. Arvestades eeltoodut ulatuks iga-aastane saamata jäänud puidutulu

lisapiirangute seadmisel 558 euroni, kuid 4,5 ha kaitsealast (83%) on metsa vääriselupaigad

(VEP207554 ja VEP204670) ja ülejäänu (0,9 ha ehk 17%) on noor mets, mis lähikümnendeil

raieküpseks ei saa. Seega ei mõjuta kaitseala moodustamine puidukasutuse tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid.

Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja

omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud

ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46

lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Leluselja looduskaitseala on moodustatud.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRES MILLER PNOEE-36803062710 2022-11-18 10:46:06

Leluselja looduskaitseala on moodustatud.pdf

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

18.11.2022 nr 7-4/22/22715

Leluselja looduskaitseala on moodustatud

Austatud koostööpartner

Vabariigi Valitsus kinnitas 10. novembri 2022. a määrusega nr 109 Leluselja looduskaitseala

moodustamise ja kaitse-eeskirja. Määrus1 on avaldatud Riigi Teataja I osas 12.11.2022, 1 ning

see jõustub 22. novembril 2022. a.

Vastavalt looduskaitseseaduse2 § 112 lõikele 2 edastab Keskkonnaamet Teile käesoleva kirjaga

kaitse alla võtmise otsuse (määruse) ja selle seletuskirja, samuti määruse lisaks oleva kaarti.

Need dokumendid on allalaaditavad ka Keskkonnaameti veebis

https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/kaitse-alla-votmise-

otsused#vabariigi-valitsus-m.

Palun kinnitada käesoleva kirja ja eelpool nimetatud dokumentide kättesaamist, saates e-kirja

aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Miller

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisad: määrus,

seletuskiri,

kaart.

Andres Miller 503 6455

[email protected]

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112112022001 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007#para11b2

LeluseljaLKA kaart.pdf

LeluseljaLKA määrus.pdf

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 22.11.2022 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT I, 12.11.2022, 1

Leluselja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 10.11.2022 nr 109

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käina osavallas Lelu külas asuv ala, mille nimeks saab Leluselja looduskaitseala1(edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala eesmärk on kaitsta: 1) vana loodusmetsa; 2) kaitsealuseid liike rohelist hiidkupart (Buxbaumia viridis) ja harilikku jugapuud (Taxus baccata).

(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Leluselja sihtkaitsevööndisse.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas3on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitseala kaitsekord

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitsealal.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) rahvaürituse korraldamine; 2) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd; 3) veekogude loodusliku veerežiimi taastamine;

Leluselja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Leht 1 / 3

4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 5) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 6) olemasolevate rajatiste hooldustööd.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) telkimine ja lõkketegemine; 4) uue ehitise püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Lõppsätted

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9. Otsuse muutmine

Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 28. mai 1958. a otsuse nr 34 „Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis” lisa 1 alajaotise I „Looduskaitselise tähtsusega alad” punkt 6 „Jugapuu alusmets – Putkaste Metskonna Leluselja vahtkonnas kv. nr 155 lit. 14 ja 16 – 2,5 ha territooriumil” tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 7. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/183 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 11. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1Kaitseala on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 28. mai 1958. a otsusega nr 34 „Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis” kaitse alla võetud Putkaste jugapuude kasvukoha põhjal.

2Kaitseala välis- ja vööndi piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

3Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kaja Kallas Peaminister

Leht 2 / 3 Leluselja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Madis Kallas Keskkonnaminister

Taimar Peterkop Riigisekretär

Lisa Leluselja looduskaitseala

Leluselja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Leht 3 / 3

LeluseljaLKA seletuskiri.pdf

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Leluselja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta

ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva

kaitsealuse puistu (Putkaste jugapuude kasvukoht ehk Leluselja jugapuud) kaitsekorda,

laiendatakse kaitstavat ala, täiendatakse kaitstava ala eesmärke, moodustatakse Leluselja

looduskaitseala (edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse selle kaitse-eeskiri.

Kaitseala asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käina osavallas Lelu külas riigimaal ja selle

pindala on 5,4 ha.

Kaitseala territoorium on osaliselt (0,78 ha ulatuses) olnud kaitse all alates 28. maist 1958. a,

kui Hiiumaa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee võttis vastu üldkohustusliku

otsuse nr 34 „Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis“, millega võeti muu hulgas kaitse

alla Putkaste jugapuude kasvukoht ehk Leluselja jugapuud.

Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud

kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS

alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Määrusega laiendatakse varasemalt kaitse all olnud

puistut ja moodustatakse selle põhjal uus looduskaitseala ning kinnitatakse sellele kehtivate

õigusaktide kohane kaitsekord.