Otsus

Üksikelamu Loos-Kausta

Võru maakond

Eelprojekt

Tellija: Aivo Palojärv :56501629

Projekteeris: A.Palojärv

Märts 2023

ÜKSIKELAMU –EELPROJEKT LOOSU-KAUSTA,

VÕRU VALD, VÕRUMAA

Tellija: AIVO PALOJÄRV

2

SISUKORD

1. Üldosa .......................................................................................................................... 3

2. Asendiplaaniline lahendus ........................................................................................... 4

3. Arhitektuurne lahendus ................................................................................................ 4

4. Konstruktiivne lahendus .............................................................................................. 5

4.1 Üldist .................................................................................................................... 5

4.2 Maa-alused konstruktsioonid ............................................................................... 5

4.3 Põrandad ............................................................................................................... 5

4.4 Maapealsed konstruktsioonid ............................................................................... 5

5. Vesivarustus ja kanalisatsioon ..................................................................................... 7

6. Küte ja ventilatsioon .................................................................................................... 7

7. Elektrpaigaldise osa ..................................................................................................... 7

8. Tuleohutus ................................................................................................................... 8

9. Energiatõhusus ........................................................................................................... 11

10. Keskkonnakaitseline osa ............................................................................................ 11

11. Ehitamise dokumentidest ............................................................................................ 11

GRAAFILINE OSA

1. Põhiplaan A-1 2. Vundamendi plaan A-2 3. Lõige 1-1 A-3 4. Vaade A A-4

5. Vaade B A-5

6. Vaade C A-6

7. Vaade D A-7

8. Katuseplaan A-8

9. Asendiplaan A-9

ÜKSIKELAMU –EELPROJEKT LOOSU-KAUSTA,

VÕRU VALD, VÕRUMAA

Tellija: AIVO PALOJÄRV

3

1. Üldosa

SISSEJUHATUS

Käesolev projekt on koostatud Võru maakonnas Võru vald Loosu-kausta kinnistule

üksikelamu ehitamiseks ja ehitusloa taotlemiseks.

Projekteerimise aluseks on:

detailplaneering kehtestatud Võru linnavolikogu otsusega nr 70 (08.10.2003)

Eestis kehtivad projekteerimisnormid

EVS 932:2017 Ehitusprojekt

Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja taristuministri määrus nr 97

(17.07.2015)

Hoone energiatõhususe miinimumnõuded Majandus- ja taristuministri määrus

nr 55 (03.06.2015)

EPN 14.1 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded

Majandus- ja taristuministri määrus nr 85 (02.07.2015 ) Eluruumile

esitatavad nõuded.

Siseministri määrus nr 17 (30.03.2017) Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele.

EVS 812-6:2012/A1:2013. Osa 6 Tuletõrje veevarustus.

EVS 812-3:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 3. Küttesüsteemid

Hoone tööeaks on planeeritud vähemalt 50 aastat.

Ehitise üldised tehnilised andmed:

Ehitise alune pindala 247m²

Hoone suletud netopind 162,7m²

Korruselisus 1

Tulepüsivusklass TP3

Kõrgus 6,85m

Pikkus 17,4m

Laius 14,2m

Maht 1150m³

Köetav pind 159,45m²

Hoone nullkõrgus +/-0.00=+77,30

Hoone absoluutkõrgus +6,85=+83,50

Vundamendi rajamissügavus -0,40=+76,60

ÜKSIKELAMU –EELPROJEKT LOOSU-KAUSTA,

VÕRU VALD, VÕRUMAA

Tellija: AIVO PALOJÄRV

4

TELLIJA, PROJEKTEERIJA

Tellija: Aivo Palojärv

Kinnistu omanikud: Aivo Palojärv

Ehitustööde liik: uusehitis

Projekteerija: Aivo Palojärv

2. Asendiplaaniline lahendus

Hoone katusehari on paralleelne kinnistu põhjapoolse piiriga. Hoone kaugus Navi -

Väimela tee poolsest piirist on 26 meetrit . Vesi saadakse salvkaevust ja kanalisatsioon

juhitakse septikusse millel imbväljak. Elekter saadakse kinnistule rajatavast

liitumiskilbist. Sadeveed immutatakse maapinda kinnistu piires.

3. Arhitektuurne lahendus

Ehitatava üksikelamu puhul on tegemist ristkülikulise põhiplaani ja viilkatusega

hoonega. Põhikorrusel asub avatud köök, elutuba, WC-dušširuum, leiliruum, WC, 3

magamistuba, tuulekoda, esik, tehniline ruum. Katusekalle on 21 kraadi. Hoone kõrgus

maapinnast on 6,85 meetrit. Hoone fassaad kaetakse horisontaalse silikonkrohviga.

Katusekatteks on tumehall Monier Evo cs silekivi. Aknad on PVC aknad.

ÜKSIKELAMU –EELPROJEKT LOOSU-KAUSTA,

VÕRU VALD, VÕRUMAA

Tellija: AIVO PALOJÄRV

5

4. Konstruktiivne lahendus

4.1 Üldist

Konstruktsioonide projekteerimisel on arvestatud, et ehitustöödel juhindutakse

MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja SisetöödeRYL 2013 nõuetest. Valdkondades, kus

Eesti ehitusnormid puuduvad, on aluseks võetud Soome ehitusnormid ning juhised.

Hoone seinad ja katusefermid tehakse tehases valmistatud elementidest.

Hoonele mõjuvaid koormusi ja nendele rakenduvaid tegureid on arvutustes käsitletud

vastavalt EVS-idele.

Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m2. Katuse lumekoormuse kujutegur

on µ1=0,8 ja µ2=4,0.

Normatiivsed kasuskoormused:

A: Eluruumid – qk= 2,0 kN/m2, Qk= 2,0 kN

Tehniline ruum – qk= 2,0 kN/m2 + seadme kaal , Qk= vastavalt tehnoloogiale

Tuulekoormuse baasväärtus qref= 276 N/m2, 21 m/s.

4.2 Maa-alused konstruktsioonid

Hoone toetub monoliitsele r/b plaatvundamendile (plaadi paksus 100-300mm).

4.3 Põrandad

Põrandad tehakse monoliitsest raudbetoonist paksusega 100 mm. Põrandaplaadi sisse

paigaldatakse ka põrandaküttetorud. Põrandaplaadi alla paigaldatakse polüetüleenkile

0,2 mm ja vahtpolüstüreenplaadid EPS100 paksusega 300 mm. Põranda alune

tagasitäide tehakse kruusa või killustikuga. Tagasitäide tihendatakse iga 20 cm kaupa.

Põrandakatteks on parkett ja keraamiline plaat.

Põranda arvutuslik soojusläbivus U=0,16 W/(m²K).

4.4 Maapealsed konstruktsioonid

ÜKSIKELAMU –EELPROJEKT LOOSU-KAUSTA,

VÕRU VALD, VÕRUMAA

Tellija: AIVO PALOJÄRV

6

Välisseinad

valisseinad rajatakse kergkruusaplokkidest (nt Fibo 5) paksusega 250 mm. Valjastpoolt

paigaldatakse kergkruusaplokkidele vahtpolusturool (nt EPS 60 Silver) paksusega 200

mm. Vahtpolusturoolile paigaldatakse omakorda armeerimisvork ja -segu (nt Ceresit

ZU) ning seejarel toonitud silikoonkrohv (nt Ceresit CT 74).

Sissepoole paigaldatakse kergkruusaplokkidele kipskrohv (nt Knauf MP 75), mis

kaetakse tellijale sobiva siseviimistlusmaterjaliga. Konstruktsiooni soojusjuhtivus on

0,13 W/m2K.

Valisseinakonstruktsioonide ohumurapidavus R`w ≥ 55 dB.

Kandvate kergkruusaplokkidest seinte peale rajatakse monoliitsest raudbetoonist voo

(betooni klass C25/30,armatuuri klass A500) ning paigaldatakse puidust muurilatt

mootmetega 200x100(h) mm.

Siseseinad

mittekandvad siseseinad rajatakse kergkruusaplokkidest (nt Fibo 3) paksusega 150 mm.

Kergkruusaplokid kaetakse molemalt poolt kipskrohviga (nt Knauf MP 75), millele

omakorda paigaldatakse tellijale sobiv siseviimistlusmaterjal.

Laed

Lae kandekonstruktsiooni moodustavad ogaplaatfemid sammuga 600 mm. Fermide

vahed täidetakse Werrowool tselluvillaga minimaalselt 500 mm. Fermide alla

paigaldatakse aurutõkke kile, puitroov 70x30 mm, sammuga 400 mm ja kipsplaat 13

mm.

Katused

Katuse kandekonstruktisoonid tehakse ogaplaatfermidest sammuga 600 mm.

Fermide peale paigaldatakse hingav aluskate, aluskatte kinnitusliist 50x25 mm puitroov

100x32 mm vastava sammuga ja katusekatteks on tumehall Monier Evo cs silekivi.

Rõdud, terrassid

Terrassi peatalad tehakse süvaimmatatud puidust 2x45x195 mm ja abitalad

süvaimmutatud puidust 45x145 mm, sammuga 600mm. Terrass kaetakse

süvaimmutatud terrassilauaga 28 mm.

ÜKSIKELAMU –EELPROJEKT LOOSU-KAUSTA,

VÕRU VALD, VÕRUMAA

Tellija: AIVO PALOJÄRV

7

5. Vesivarustus ja kanalisatsioon

Hoone vee- ja kanalistatsiooni süsteem ühendatakse oma salvkaevu ja septikuga millel

imbväljak . Sademeveed juhitakse maapinda kinnistu piires.

Hoonete sisetorustik ehitatakse PEX torudest. Sulgearmatuurina kasutatakse

kuulkraane.

Enne hoone sisese veetorustiku kasutuselevõttu peab tegema surveproovi 10 minuti

jooksul rõhuga 1000kPa alumisest punktist mõõdetuna, kui veetorustik ja selle

ühenduskohad on nähtaval. Veetorustiku võib kasutusele võtta peale süsteemi

läbiuhtmist joogiveega.

Soe vesi saadakse maasoojuspumba abil.

6. Küte ja ventilatsioon

Hoone põhiküttesüsteemiks on tehnilises ruumis paiknev maasoojuspump ning

lisakütteks kamin. Sauna kütmiseks kasutatakse elektrikerist.

Hoone ventileerimiseks rajatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Ventilatsiooniagregaadi soojustagastustegur on vähemalt 80%.

7. Elektripaigaldise osa

Elektripaigaldise väljaehitamiseks koostatakse eraldi projekt põhiprojekti staadiumis.

Elektripaigaldise projekteerimise aluseks on järgmised standardid:

Eesti standardisari EVS-HD 60364/384 Ehitiste elektripaigaldised

EVS-IEC 60364-4-41:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse

elektrilöögi eest.

EVS-IEC 60364-4-42:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse

kuumustoime eest.

EVS-IEC 60364-4-43:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.

Liigvoolukaitse.

EVS-IEC 60364-4-44:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse

pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest.

EVS-HD 60364-5-54:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54:

ÜKSIKELAMU –EELPROJEKT LOOSU-KAUSTA,

VÕRU VALD, VÕRUMAA

Tellija: AIVO PALOJÄRV

8

Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse-potentsiaaliühtlustusjuhid.

EVS-EN 50110-1:2005 Elektripaigaldise käit.

Elektriohutusseadus

Eesti Vabariigis kehtivad standardid.

Materjalide ja seadmete paigalduseeskirjad- ja juhised.

Elektripaigaldise kavandatav eluiga on 30 aastat.

Liitumispunkt-planeeritav liitumiskilp krundi läänenurgas.

Liitumispunktist elamuni paigaldatakse pinnasesse madalpingekaabel.

Hoone peakilp paigaldatakse tehnoruumi seinale.

Elektripaigaldise maandamisviis: TN-S

Juhistikusüsteem paigaldises: L1; L2; L3 N PE

Pingesüsteem: 3x400/230 V AC 50Hz

Elektrikaablid, pistikud ja lülitid paigaldatakse seinte sisse. Eraldi kaitsmete alla

pannakse järgmised tarbimiskohad: eluruumide valgustus, eluruumide pistikud, kuuri

valgustus, kuuri pistikud, välisvalgustus, soojuspump, ventilatsioon, põrandaküte. Kõik

statsionaarsed seadmed paigaldatakse eraldi kaitsmete alla.

8. Tuleohutus

Hoone projekteerimise aluseks on:

ÜKSIKELAMU –EELPROJEKT LOOSU-KAUSTA,

VÕRU VALD, VÕRUMAA

Tellija: AIVO PALOJÄRV

9

-Siseministri määrus nr.17. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“

- EVS 812-6:2012/A1:2013. Osa 6 Tuletõrje veevarustus.

- EVS 812-3:2013. Osa 3: Küttesüsteemid

Hoone kuulub tulepüsivuse seisukohalt TP3 klassi. Projekteeritava hoone suletud

netopind on ca 164,7 m². Tuletõkkesektsiooni kogupind jääb alla 400m2.

Hoone kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on I kasutusviis. Hoones asuvate

ruumide eripõlemiskoormus jääb alla 600 MJ/m2.

Jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivusele nõudeid ei esitata. Ruumide

seinte ja lagede tuletundlikkus võib olla D-s2,d2, millede seinapinna väikesi osi võib

katta klassifitseerimata materjalidega, põrandatele nõudeid ei esitata.

Tehnilise ruumi seinte ja lae tuletundlikkus peab vastama klassile B-s1,d0 ning põranda

tuletundlikkus klassile DFL-s1.

Tehnilisse ruumi paigaldatakse maasoojuspump võimsusega maksimaalselt 15kW.

Hoone välisseina välispinna ja avade pinna tuletundlikkus peab olema D-s2,d2.

Katusekatte tuletundlikkus peab vastama klassile Broof.

Eraldi tuletõkkesektsioone ei moodustata.

Naaberhoonetega on tuleohutuskuja üle 8m.

Suitsu eemaldamine toimub avatavate uste ja akende kaudu.

Tulekustutusvesi saadakse ca ~40m kauguselt loosu järvest.

Üldkasutatavatesse ruumidesse paigaldatakse suitsuandurid. Pööningule pääseb hoone

thnoruumis asuva luugi kaudu. Korstna juurde pääsemiseks paigaldatakse statsionaarne

katuseredel.

Kütteseade projekteeritakse ja ehitatakse nii, et oleks täidetud sellele pandud ülesanded

ning selle kasutamine ei põhjustaks tule- või plahvatusohtu. Kütteseadme

projekteerimisel tuleb arvestada nii kütteseadmele endale kui ka selle kasutamiseks ja

ÜKSIKELAMU –EELPROJEKT LOOSU-KAUSTA,

VÕRU VALD, VÕRUMAA

Tellija: AIVO PALOJÄRV

10

hooldamiseks vajaliku ruumiga ning ka seadme ja selle üksikosade tuleohutuskujadega.

Kütteseade eraldatakse teistest tarinditest nii, et soojuse ülekandumine neisse oleks

piiratud ja oleks tagatud tuleohutus.

Korsten ja kütteseadme ning korstna vaheline ühenduslõõr projekteeritakse ja

dimensioneeritakse temaga liituvat kütteseadet ja kasutatavat kütust arvastades selliselt,

et oleks tagatud piisav tõmme, kasutusiga, tugevus ja ohutus. Korsten peab taluma

ilmastikust põhjustatavat koormust ja jäätumisest, sulamisest ning

temperatuurikõikumisest tulenevaid vormimuutusi ja koormusi.

Küttekollete ja suitsulõõride ehitamisel juhinduda EVS

812-3:2018 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 3: Küttesüsteemid ja ei ole avalik.

Tuleohutuse seadus § 8 lg 1 ja lg 3.

Kaminale ja saunakerisele paigaldatakse Isokern moodulkorsten temperatuuriklassiga

T600. Isokern moodulkorstna paigaldus toimub vastavalt tootja ettenähtud juhistele.

Korsten eraldatakse põlevatest ehituskonstruktsioonidest vähemalt 100 mm A klassi

kivivillaga (vähemalt 600oC ja mahukaal 100 kg/m3), mille kõrgus ei tohi olla üle kuni

200 mm ning lisaks välimine mineraalvillast 50 mm paksune kiht minimaalselt 100 mm

üle soojustuse, et vältida puistevilla sattumist tuulutusvahesse. Välimine mineraalvilla

kiht tuletundlikkusega A1.

Põrandalaudis, seinavooder, vahelae alumine pind või muu põlevmaterjalist vooder

võib ulatuda 12 cm paksuse suitsulõõri välispinnani, kui laudise või voodri paksus on

kuni 3 cm, juhul kui peetakse kinni rangelt kütterežiimist, mille puhul suitsulõõri

suubuva suitsu temperatuur ei tohi ületada 350ºC ja lõõri välispinna temperatuur ei tohi

tõusta üle 80ºC. Kui suitsulõõri välispinna temperatuur võib tõusta üle 80ºC (valitud

portatiivse või ehitatud kaminast lahkuv suits on temperatuuriga üle 350ºC), siis peab

vahelagede pinnas tegema betoonist katikud 51 cm suitsulõõri sisepinnast arvatult.

Seega võib põlevmaterjali paigaldada kuni katikuni.

Korstna jalas peab olema puhastusluuk.

Kütteseadmele ei tohi lähemale kui 0,5 m paigaldada põlevmaterjali või –eset.

Suletavate ustega kollete ees ei tohi hoida kuni 1,25 m kaugusel kergesti süttivaid

materjale ja avatud suuga kollete ees 1,5 m kaugusel kergesti süttivaid materjale.

Põlevmaterjalist põrandakattega ruumis peab küttekolde ees olev põrand olema

süttimise eest kaitstud põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või asendatakse

ÜKSIKELAMU –EELPROJEKT LOOSU-KAUSTA,

VÕRU VALD, VÕRUMAA

Tellija: AIVO PALOJÄRV

11

põlevmaterjalist põrandakate mittepõlevaga. Uksega küttekolde ees peab kaitstava ala

ulatus olema vähemalt 400 mm selle ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele

ning avatud suuga kollete ees peab kaitstava ala ulatus olema vähemalt 750 mm selle

ees ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele.

Põletava pinnaga kollete ohutuskujad on 500 mm selle külgsuunas ja 600 mm pinnast

ülespoole ja hõõguva pinnaga ohutuskujad on 1000 mm selle külgsuunas ja 1200 mm

sellest ülespoole.

Juhul kui süttivast materjalist ehituskonstruktsioonid kaitstakse vähemalt ühekordse 7

mm paksuse tsementkiudplaadi või ühekordse 1 mm paksuse metallist ekraaniga, mille

taha peab jääma vähemalt 30 mm paksune õhuvahe - vähendatakse kaitstava ala ulatust

50% (poole võrra) külgsuunas ja 1000 mm-ni püstsuunas. Kaitseekraani võib ehitada

kivist paksusega 120 mm. Kerge (metallist või tsementkiudplaadist) kaitseekraan peab

olema põrandast lahti vähemalt 30 mm.

Ustega küttekoldeid peab kütma suletud tõmbeuksega.

9. Keskkonnakaitseline osa

Jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Võru valla jäätmehoolduseeskirjale.

Ehitamise käigus tekkivad jäätmed anda sellekohast utiliseerimisluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Plastjäätmed, paber, rehvid, luminofoorlampide pirnid, akud

ja patareid peab üle andma sellekohast tegevusluba omavale utiliseerimisettevõttele

või viima kogumispunkti.

10. Ehitamise dokumentidest

Ehitise dokumenteerimisel juhinduda dokumenteerimise nõuetest :

ÜKSIKELAMU –EELPROJEKT LOOSU-KAUSTA,

VÕRU VALD, VÕRUMAA

Tellija: AIVO PALOJÄRV

12

Majandus- ja Taristuministri määrusega nr.3 14.02.2020 Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad

nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded"

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Võru Vallavalitsus

[email protected]

Võrumõisa tee 4a

65605, Võru, Võru maakond

Teie 03.01.2024

Meie 15.01.2024 nr 7.1-2/24/90-2

Loosu-Kausta kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Võru maakonna Võru valla Loosu küla Loosu-Kausta

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 409503).

Kinnistu (katastritunnus 91801:003:1601) asub riigitee nr 25136 Navi – Väimela tee (edaspidi

riigitee) km 4,115-4,195 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Aivo Palojärve koostatud projekt

„Üksikelamu. Loosu-Kausta, Võru maakond. Eelprojekt.“

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule (sh nõuded Loosu-Kausta kinnistu

ristumiskoha remontimiseks) 14.03.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/5464-2 (edaspidi ettepanekud).

Oleme tutvunud ehitusloa aluseks oleva projektiga ning palume projekti täiendada ja korrigeerida

järgmiselt.

1. Kanda projekti asendiplaanile asendiplaanil kujutatud tingmärkide (sh ka olemasolevad

tehnovõrgud) loetelu. Hetkel ei ole projekti asendiplaanilt võimalik aru saada, kas

projektiga kavandatakse ka uusi tehnovõrke või on asendiplaanil kujutatud ainult

olemasolevad tehnovõrgud.

2. Projekti seletuskirja p 7 „Elektripaigaldise osa“ on kirjas: Liitumispunkt – planeeritav

liitumiskilp krundi läänenurgas.

Palume kanda projekti asendiplaanile nimetatud liitumiskilp ning kirjeldada projektis, kust

saab liitumiskilp toite ning kas elektriliitumisega seoses on teostatud või kavandatakse

teostada töid riigitee alusel maaüksusel.

Juhul, kui liitumiskilbi rajamisega kaasnevad tööd riigitee alusel maaüksusel, tuleb lähtuda

meie juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (edaspidi

tehnovõrkude juhend). Vajadusel lisada projekti mahtu isikliku kasutusõiguse seadmise

plaan (e IKÕ plaan, vt täpsemalt tehnovõrkude juhend Lisa 6).

3. Projekti seletuskirja p 2 „Asendiplaaniline lahendus“ ning p 5 „Vesivarustus ja

kanalisatsioon“ on maitud, et hoone kanalisatsioonisüsteem ühendatakse septikuga, millel

on imbväljak. Elamu asendiplaanile ei ole kantud ei septikut, imbväljakut ega

kanalisatsioonitrassi. Ehitusregistrisse on kantud Loosu-Kausta kinnistule rajatud

reoveemahuti ja imbväljak (EHR kood 221387567, seisund „rajamisel“), kuid registris

puudub rajatise ruumikuju.

2 (3)

Juhime tähelepanu, et reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida

kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale, kuna kuja on

kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136,

137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh

kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega, millega

võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

Sellest tulenevalt palume kanda projekti asendiplaanile Loosu-Kausta kinnistule rajatud

(või rajatava) septik ning imbväljak, et saaksime hinnata nende mõju riigiteele.

4. Täiendada projekti seletuskirja vastavalt meie ettepanekute p 8.

5. Oma ettepanekute p 5 käsitlesime riigitee ristumiskoha remondi vajadust ning lisasime

ettepanekutele meie näidislahenduse joonise, mille gabariitidele peab riigitee ristumiskoht

vastama.

Käesolevaks hetkeks on riigitee ristumiskoht rekonstrueeritud (vt Joonis 1), kuid selle

mõõtmed ei vasta meie näidislahendusele. Ehitusloa aluse projekti asendiplaanile on

kantud kinnistu Loosu-Kausta kinnistu piiridesse rajatud parkla/hooviala, kuid riigitee

ristumiskoha parameetrid on jäetud muutmata ning need ei vasta ka reaalsele olukorrale.

Palume kanda projekti asendiplaanile riigitee ristumiskoha parameetrid vastavalt meie

ettepanekutele lisatud näidislahenduse joonisele ning arvestada, et asendiplaanile kantud

lahendus tuleb ka vastavalt realiseerida.

Hiljemalt enne Loosu-Kausta kinnistule rajatavale elamule kasutusloa väljastamist peavad

riigitee ristumiskoha parameetrid (laius, pöördkõverad, piki- ja põikikalded) vastama meie

näidislahendusele ning ristumiskoha kõrval on taastatud teepeenrad.

Joonis 1. Loosu-Kausta kinnistu ristumiskoht riigitee nr 25136 km 4,165, seisuga 10.05.2023

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning §

99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“,

jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisad:

1. 11.%20Elamuhoone%20seletuskiri

2. asendiplaan

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]