Seisukohtade küsimine

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek

Lääne-Harju Vallavalitsus teavitab, et 01. juulist kuni 01. septembrini toimub radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ehk RAJALA kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

eesmärk on leida radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Harju

vallas ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Planeeringualaks

on kogu Lääne-Harju vald.

Avalik väljapanek korraldatakse eriplaneeringu esimesele etapile, milleks on planeeringu asukoha

eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (edaspidi

LS ja VTK). LS ja VTK määratleb radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga asukoha kavandamise

eesmärgi, annab ülevaate üldistest põhimõtetest, millest planeerimisprotsessis ning ka planeeringu

elluviimisel lähtuda, koondab peamised ülesanded, mis planeeringus lahendada tuleb, kaardistab

vajalikud uuringud, mis tuleb planeerimisotsuste tegemiseks läbi viia ning määratleb eeldatavad

olulised ja asjakohased mõjud, mis objekti kavandamisega kaasneda võivad. Eriplaneeringu

koostamisel viiakse läbi asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna

mõjude ning tervisemõjude hindamine, st hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi

mõjusid (KeHJS-e mõistes) ja tavalisi mõjusid ulatuses, mis planeeringu koostamisel vajavad mingil

põhjusel hindamist.

Eriplaneeringuga kavandatavaks objektiks on radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Eesti

radioaktiivsete jäätmete käitluspoliitika põhimõte on, et Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed

käideldakse ja lõppladustatakse Eestis koha peal. Olemasolev radioaktiivsete jäätmete vahehoidla ei

vasta kõigile tänastele rahvusvahelistele keskkonna- ja kiirgusohutuse nõuetele. Uue

lõppladustuspaiga rajamise eesmärk on tagada praegu Paldiskis paiknevate jäätmete ohutu

ladustamine ka aastakümnete pärast. Täpsemalt on kavandatavat objekti kirjeldatud LS ja VTK

dokumendis.

RAJALA eriplaneeringu materjalid (LS ja VTK dokument, lisad ja kaardirakendus) on leitavad

Vallavalitsuse kodulehel. Lisaks on materjalidega võimalik tutvuda Vallavalitsuses kohapeal (Paldiski

linn Rae tn 38 II korrus) ja Harju-Risti, Laulasmaa ja Vasalemma raamatukogudes.

Arvamusi planeeringu LS ja VTK-le saab 01. septembrini esitada Lääne-Harju Vallavalitsusele e-posti

aadressil: [email protected].

Kõigile laekunud arvamustele vastatakse kirjalikult pärast avaliku väljapaneku perioodi lõppu.

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

KOOSTÖÖ TABEL

SEIS 23.09.2022

Rajala eriplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja Lääne-Harju valla seisukoht ettepanekute osas.

SISUKORD

MINISTEERIUMID .......................................................................................................... 2

Kaitseministeerium............................................................................................................ 2

Maaeluministeerium .......................................................................................................... 3

Keskkonnaministeerium ..................................................................................................... 3

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ....................................................................... 7

AMETID .......................................................................................................................... 7

Keskkonnaamet ................................................................................................................ 7

Maa-amet ...................................................................................................................... 12

Transpordiamet .............................................................................................................. 12

Terviseamet ................................................................................................................... 12

Päästeamet .................................................................................................................... 12

Muinsuskaitseamet .......................................................................................................... 13

OMAVALITSUSED ......................................................................................................... 13

Keila Linnavalitsus........................................................................................................... 13

Lääne-Nigula Vallavalitsus ................................................................................................ 13

Saue Vallavalitsus ........................................................................................................... 13

Harku Vallavalitsus .......................................................................................................... 13

MUUD HUVI-GRUPID .................................................................................................... 13

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ....................................................................................... 13

Riigimetsa Majandamise Keskus ........................................................................................ 14

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

2 / 14

Nr Osapool

Kirja kuupäev ja

nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

MINISTEERIUMID

1. Kaitseministee- rium

LÄHTESEISU- KOHAD 25.08.2022 nr

12-1/22/2481

LS ja KSH VTK dokumendis tabelis 1 on esitatud asukoha

valikul rakendatud välistavad kriteeriumid. Palume kriteeriume täiendada Kaitseministeeriumi valitsemisele antud riigimaadega ja seda sõltumata sellest, mis on nende maade juhtostarve Lääne-Harju valla üldplaneeringus. Ühtlasi juhime tähelepanu, et Kaitseministeerium esitas Lääne-Harju valla üldplaneeringu menetluse raames 04.03.2022 kirjaga nr 12-1/22/168 ette- paneku määrata paljudele Paldiski linnas asuvatele Kaitsemi- nisteeriumi valitsemisel olevatele maadele riigikaitse maa-ala juhtotstarve (see on pärast LS ja VTK-s viitatud Lääne-Harju valla üldplaneeringu seisu kuupäeva). Riigimaad on antud Kait- seministeeriumi valitsemisele riigikaitseliste eesmärkide ja üle- sannete täitmiseks, eelkõige riigikaitseliste tegevuste korralda- miseks ja väljaõppeks, mistõttu on vajalik, et need säiliksid samal otstarbel ka tulevikus.

LS ja KSH VTK dokumendis on praegu põhjalikumalt analüüsitud kolme asukohaalternatiivi, millest ükski ei asu Kaitseministeeriumi valitsemisel oleval riigimaal. Arvestades, et praeguses etapis ei

ole lõplikult välistatud ka teised eelvalikualad, mis on välja selgitatud tabelis 1 nimetatud kriteeriumite alusel (dokumendis joonis 9), juhime tähelepanu, et mõned Paldiski linnas asuvad eelvalikualad hõlmavad Kaitseministeeriumi valitsemisel olevaid maid. Lähtuvalt eeltoodust palume selle välistada.

Kaitseministeeriumi hinnangul on käesolevas eriplaneeringu me- netlusetapis liiga vähe teavet radioaktiivsete jäätmete lõppla- dustuspaiga ehitamisest ja käitamisest tulenevate võimalike mõjude ja piirangute kohta. Täpsema seisukoha, lähtudes riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise vajadusest, saab Kait- seministeerium kujundada pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu valmimist ning vajadusel täiendava keskkonnamõju hindamise läbiviimist, kui on teada projekti de- tailid.

1. Kaitseministeeriumi 4.03.2022 kirjaga nr 12- 1/22/168 edastatud kinnistud on määratud riigikaitse maa-aladeks Lääne-Harju valla ÜPs ning

nimetatud info alusel on need alad RAJALA objekti kavandamiseks välistatud. Muudatus kajastub ka LS ja KSH VTK dokumendi tabelis 1 ning joonistel.

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

3 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

2. Maaeluministee-

rium

LÄHTESEISU- KOHAD

23.08.2022 nr 4.1-5/1157-1

Maaeluministeerium, vaadanud läbi radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse ning asjakohased lisad, nõustub nimetatud dokumentides toodud põhimõtete ja esialgsete seisukohtadega. Lisaks juhime tähelepanu, et lisas 2 „Eelvaliku alade hindepunktid kaalutluskriteeriumite alusel“ veerus „Maakasutus ja –omand“ on kriteeriumi „Väärtuslik põllumajandusmaa“ veerus „Hindepunktid“ kohta antud väärtused aga väärtusliku maastiku kohta. Palume selles osas dokumenti korrigeerida.

1. Märkusega on arvestatud. Teksti on vastavalt

korrigeeritud.

3. Keskkonnami-

nisteerium

LÄHTESEISU-

KOHAD

31.08.2022 nr

7-

15/22/2813-2

1. Teeme ettepaneku kasutada tekstis läbivalt radioaktiivsed jäätmed, et ei tekiks segadust. Nt, kui tekstis on lammutamisel tekkivad jäätmed, siis võib need segamini ajada ehitus- ja lammutusjäätmetega. Antud projektis ei teki ehitus- ja lammutusjäätmeid, vaid tekivad radioaktiivsed jäätmed (nt lk 8: reaktorite lammutamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete eeldatav kogus on u 1600 m3, täpne kogus selgub uuringute ja lammutamise käigus).

1. Märkusega on arvestatud. Teksti on vastavalt korrigeeritud.

2. Selguse mõistes palume jäätmepakendite asemel kasutada pakendatud radioaktiivsed jäätmed. Eesmärk on radioaktiivsed jäätmed pakendada ning need ladestada/lõppladustada. Nt lk 9 on toodud, et "Jäätmepakenditega täidetud šaht tagasitäidetakse betooniga" sõnastada ümber "Pakendatud radioaktiivsete jäätmetega täidetud šaht tagasitäidetakse betooniga".

2. Märkusega on arvestatud. Teksti on vastavalt korrigeeritud.

3. Selguse huvides soovitame lk 9 muuta lauset "Lõppladustamiseks sobivad mitut liiki jäätmepakendid" ning sõnastada "radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks/ladestamiseks sobivad erinevad pakendid/pakendiliigid". Lõppladustuspaiga eesmärgiks peaks olema ladestada pakendatud radioaktiivseid jäätmeid mitte jäätmepakendeid.

3. Märkusega on arvestatud. Teksti on vastavalt korrigeeritud.

4. Juhime tähelepanu, et VTK dokumendis on toodud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik, kuid jäätmete kõrvaldamiseks loetakse jäätmete ladestamist. Jäätmete ladustamine on ajutine tegevus. Kui tegemist on radioaktiivsete jäätmete (lõpliku) kõrvaldamisega ning jäätmeid enam ümber ei

4. Märkusega ei arvestata. Jäätmete kõrvaldamine

ehk ladestamine prügilasse on sätestatud jäätme-

seaduse §-ga 17, kuid jäätmeseaduse § 1 lõike

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

4 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

tõsteta ja ei käidelda, siis on õige kasutada lõppladustamise asemel ladestamist.

1(1) punkti 3 kohaselt ei kuulu jäätmeseaduse re-

guleerimisalasse radioaktiivsed jäätmed kiirgussea-

duse tähenduses. Seega on ladestamine jäätme-

seaduse tähenduses kasutatav termin, mis ra-

dioaktiivsete jäätmete puhul ei kohaldu.

Lisame täpsustuseks, et radioaktiivsete jäätmete

lõppladustamine on sätestatud kiirgusseadusega:

• § 61 lg 1 Radioaktiivsete jäätmete ladustus- koht on spetsiaalselt radioaktiivsete jäätmete vahe- või lõppladustamiseks ettenähtud raja- tis;

• § 61 lg 3 Lõppladustamine on radioaktiivsete jäätmete paigutamine teatud tingimustele vas- tavasse ladustuskohta või selleks ettevalmista- tud kohta väljavõtmise kavatsuseta.

Eeltoodust lähtuvalt oleme seisukohal, et radioaktiivsete jäätmete puhul on ainuõige kasutada ametlikes dokumentides mõisteid „radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine“ ja "lõppladustuspaik". Radioaktiivsete jäätmetega seoses oleme neid mõisteid järjepidevalt kasutanud ning jääme selle juurde ka edaspidi.

5. VTK aruande lk 23-24 punktid "Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs", "Hüdrograafilised uuringud", "Põhja- ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud" ja "Pinnase ja selle sügavamate kihtide uuring" vajavad keelelist ja terminoloogilist korrigeerimist ja arusaadavate terminite kasutamist. Lk 23 punktis „Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs:“ vajab hüdrogeoloogi poolt üle vaatamist ja parandamist. Palume täpsustada, mida mõeldakse valgala all seoses põhjaveega? Mida tähendab pinnaselähedane hüdroloogia, täitmis-ja tühjendusalad, vee tasakaalu tekkimise tingimused? Palun selgitada, mida tähendab hüdrogeoloogiliste üksuste paiknemine üldises voolusüsteemis? Lisada põhjendus, miks on vaja piirkonnas välja selgitada põhjaveevarud; kas need on vaja hinnata ja kehtestada või pigem vaja hinnata põhjaveeressursside toitumist, kuna plaanitav objekt võib

5. Valgalade seotust põhjaveega uuringud ei kä- sitle. Valgalad kohalduvad pinnaveele.

Teksti ,pinnaselähedane hüdroloogia, täitmis-ja tühjendusalad, vee tasakaalu tekkimise tingimu- sed’ on täpsustatud järnevalt: Pinnaselähedase hüdroloogia talletumise ja loovutamise alad ning veebilanssi määramine ehk kus täpsemalt põhjavesi koguneb ja kuhu kaob, luues sealjuures ka veebi-

lansist üldisema pildi.

Teksti ,hüdrogeoloogiliste üksuste paiknemine ül- dises voolusüsteemis‘ on täpsustatud järnevalt: Hüdrogeoloogiliste üksuste geomeetria üldises voo- lusüsteemis.

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

5 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

seda mõjutada? Lk 23 punktis "Hüdrograafilised uuringud:" on, et vaja teha hüdrograafiline uuring "maapinna hüdrogeolooogia, sealhulgas perkolatsioon, veepotentsiaal ning koostoimed pinnaveega ja põhjaveega geosfäär-biosfäär vastasmõjul". See lause vajab arusaadavamaks muutmist, mida tähendab "maapinna hüdrogeoloogia"? Lk 23 punktis "Põhja- ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud:“ palume selgitada, mida on mõeldud põhjaveekogumite ulatuse all, kus segunemine toimub või on toimunud?

Põhjendus põhjaveevarude väljaselgitamiseks:

andmed on vajalikud kiirgusohutushinnangu koos-

tamiseks, mis selgitab välja millised on potentsiaal-

sed doosid inimestele.

,Maapinna hüdrogeoloogia’ on asendatud ,pinnase-

lähedane hüdrogeoloogia’.

Põhja- ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste

uuringu all oleme mõelnud, et põhjavee keemilist

koostist iseloomustatakse kolme potentsiaalse

lõppladustuspaiga kõrval paiknevate puurkaevude

varasemate analüüside ja valminud raportite põh-

jal. Antud kaeve on igal potentsiaalsel alal neli

(kokku 12), mille abil hinnatakse põhjavee vanust

kui ka põhjaveekogumite vee omavahelist segune-

mist.

6. Lk 26 punktis "Keskkonna- ja kiirgusseire:" juhime tähelepanu, et lõppladustuspaiga seireprogrammi koostamisel tuleb arvestada ka objekti ümbruskonna seirevajadusega (st et ei seirataks ainult objekti ennast, vaid ka selle potentsiaalset mõjuraadiust, sh mõju põhjaveele).

6. Märkusega on arvestatud. Punkti "Keskkonna- ja kiirgusseire" on vastavalt täiendatud.

7. LK 26 on toodud punkt "Lõppladustuspaiga võimalik mõju naaberriikidele:". Palume hinnata mõju ka naabermaakondadele Eestis - seda eriti juhul, kui radioaktiivseid jäätmeid hakatakse üle Eesti sinna ladustamiseks kokku vedama.

7. Märkusega ei arvestata. Selgituseks: LK 26 on toodud punkt "Lõppladustuspaiga võimalik mõju naaberriikidele" tähendab mõju hindamist võimaliku piiriülese mõju kontekstis (täiendatud vastavalt). Lõppladustuspaiga alternatiivsete asukohtade mõju hinnatakse sellisele kaugusele, kuhu mõju

ulatub. Eesti-siseselt puudub vajadus eraldi ära märkida võimalikku mõju naabermaakondadele, sest mõjuala ulatus ei sõltu riigisisestest administratiivpiiridest. Radioaktiivsete jäätmete transpordi korraldamine ei ole eriplaneeringu asukohavaliku etapi ülesanne (st eriplaneering ei määra, millistest maakondadest ja ettevõtetest üle Eesti võidakse lõppladustuspaika hakata radioaktiivseid jäätmeid kokku vedama). Kui

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

6 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

jäätmekäitleja arvestab radioaktiivsete jäätmete transpordil rahvusvaheliste ohutusnõuetega, siis ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimine tõenäoline.

8. Teeme ettepaneku käsitleda peatükis 2 ka seost Eesti pikaajalise arengustrateegiaga "Eesti 2035".

8. Ptk 2.4, mis seda strateegiat käsitleb, lisatud.

9. Terminoloogilisel korrigeerimisel tuleks vastavalt üle vaadata ka ptk 3.4.6 sõnastus. Punktis "Pinnase ja selle sügavamate kihtide uuring" asemel soovitame kasutada "Pinnase ja pealiskorra uuring", mis on geoloogiliselt korrektsem, ning vastavalt ka teksti muuta, kuna jutt käib peamiselt geoloogilise pealiskorra kivimite uuringust, mitte pinnasest. Lk 40: Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüsi asemel tuleb teha hüdrogeoloogiline uuring ja selle käigus vähemalt hüdrogeoloogiline modelleerimine. Hüdrogeoloogilise uuringu tegemiseks on ettevõttel vajalik hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba uuringute valdkonnas pädevuse tagamiseks.

9. ptk 3.4.6 puudutava märkusega on arvestatud, muudatus sisse viidud. Lk 40: Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüsi asemel oleme sõnastanud, et vajame hüdrograafilist uuringut. Tööde käigus koostatakse hüdrogeoloogiline mudel. Vajalikud load hangib tööde teostaja.

10. Lk 40 Ptk 3.4.7 pealkiri on "Mõju pinnasele", kuid sisu kajastab mõju aluspõhja kivimitele. Šahti rajamisel 50 m sügavuseni ei väljata ainult pinnasekihte, vaid šaht rajatakse aluspõhja kivimitesse. Mis põhjaveekogumisse on kavas šaht rajada, kui kirjutatakse 50 m sügavusest? Vaja on välistava kriteeriumina käsitleda šahtide sügavuse määramisel veekihi filtratsioonikoefitsienti. Kas on arvestatud eeluuringutes antud soovitusega kasutada kesksügava matmispaiga puhul antud soovitusega kasutada Kambriumi savikihte? Mõjuhindamisel tuleb analüüsida veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ 4.7 erandi rakendamist. Hinnata, kui suur on uue tegevuse kasu võrreldes keskkonnakahjuga ja milline on mõju pinna- ja põhjaveekogumitele.

10. Märkusega on arvestatud osaliselt. Ptk 3.4.7 ja 3.4.6 on täiendatud ja täpsustatud vastavalt. Vastused esitatud küsimustele antakse KSH aruandes.

11. Peatükis 3.5.1-s tuleks hinnata ka kinnisvarahindade võimalikku langust objekti piirkonnas, kas objektile tekib valmimisel ka mingi "piirangutsoon", kus tegevused on piiratud või koguni keelatud, seega arvestada objekti käitamisaja (majanduslike) mõjudega.

11. Märkusega ei arvestata. Selgituseks: Lõppladustuspaiga jaoks vajalik maa- ala on vastavalt välistamiskriteeriumile minimaalselt 5 ha ja sinna mahuvad ladustuspaigad koos vajaliku taristu ja turvatsoonidega. Seega naaberkinnistutele kitsendusi ei rakendu ning kinnisvarahindade muutuse hindamist ei ole asjakohane nõuda, sest

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

7 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

piiranguid naaberaladele ei kaasne.

12. Peatükis 4.2: kui soovitakse hüdroloogilist või keskkonnaseisundi või -seireinfot, siis soovitame lisada

kaasatavaks asutuseks ka Keskkonnaagentuuri.

12. Soovitusega ei arvestata ptk 4.2 kontekstis. Selgituseks: Keskkonnaagentuuri ülesanne on

koguda ja töödelda keskkonnainfot, mitte anda seisukohta või arvamust eriplaneeringu kohta. Seega kaasame Keskkonnaagentuuri töö käigus konkreetse info hankimisel, kuid mitte arvamust andva asutusena nagu teisi kaasatavaid asutusi.

13. Juhime tähelepanu, et keskkonnaregistri seadus on alates 06.06.2022 kehtetu ning varasemad keskkonnaregistri andmed on kättesaadavad keskkonnaportaalist https://keskkonnaportaal.ee/index.php/et/avaleht.

13. Märkusega on arvestatud. Dokumenti on täpsustatud vastavalt.

4. Majandus- ja

Kommunikat-

siooniministee-

rium

- Ei ole 60 p jooksul vastanud.

AMETID

5. Keskkonnaamet LÄHTESEISU-

KOHAD

31.08.2022

nr 6-

5/22/11826-

2

Esitame järgnevad märkused ja ettepanekud, millega palume ar-

vestada:

1. Palume dokumentides läbivalt kasutada mõistet „nukliid“ mitte

„nukleiid“ (nt on LS ja KSH VTK lisas 2 kasutatud ebakorrektset

terminit „nukleiid“).

1. Märkusega on arvestatud. Lisa 2 on korrigeeri-

tud vastavalt.

2. LS ja KSH VTK ptk-s 1.1 (lk 6) on kirjas: „Pikemas pers-

pektiivis on lisaks paremale ohutuse tagamisele lõppladustus-

paik riigile ka majanduslikult odavam lahendus võrreldes

praeguse reaktorisektsioone ja vaheladustuspaika sisaldava

Paldiski objekti peahoone ülalpidamisega. Lõppladustuspaiga

opereerimine sulgemisjärgselt vajab vaid keskkonnaseiret,

inimese pidev sekkumine pole vajalik.“

2. Märkust ei arvestata. Selgituseks: Aastatel 2014-2015 toimunud eeluuringute tulemusena jõuti järeldusele, et lõppladustuspaik on pikas pers- pektiivis ka majanduslikult otstarbekas lahendus. Aga fookus rajatise vajalikkuse selgitamisel peab olema ohutusel ja lõplikul lahendusel. Praegusel kujul on reaktorisektsioonid ja vaheladustuspaik ai- nult ajutised lahendused, mis nõuavad lõplikku la- hendust.

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

8 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

Keskkonnaameti hinnangul ei ole see väide tõendatud.

Lõppladuspaiga sulgemine toimub alles pärast lõppladustus-

paiga täitumist, mis võib tänase jäätmevoo juures võtta aega

aastaid. Samuti on vajalik jäätmeid ka lõppladustuspaika paigu-

tamiseks käidelda, mis eeldab samuti vastava sobiliku rajatise

olemasolu. Lisaks võib sulgemistegevuse pikkus olla väga pi-

kaajaline ning kesta aastaid.

Ehk siis lõppladustuspaiga opereerimine ei pruugi olla oluli-

selt odavam võrreldes tänase jäätmekäitluskoha opereerimise

kuludega. Teeme ettepaneku eelnevalt tsiteeritud lauset täienda-

valt põhjendada või siis jätta üldse välja.

3. LS ja KSH VTK ptk-s 1.1 (lk 6) on kirjas: „Paldiski reaktori-

sektsioonide ja muude radioaktiivsete jäätmete ladustamine mõ-

nes teises riigis ei tule kõne alla, sest seda keelavad nii rahvus-

vahelised konventsioonid kui ka Euroopa Liidu direktiivid, mis

ütlevad, et iga riik vastutab ise oma territooriumil tekkinud

radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise eest.“.

Kui märgitakse, et miski on kitsendatud rahvusvaheliste

konventsioonide või Euroopa Liidu direktiividega, siis tuleks

tuua ka viited vastavatele konventsioonide või direktiivide säte-

tele. Seega teeme ettepaneku välja tuua ka konkreetsed viited

konventsioonide ja direktiivide sätetele.

3. Märkusega on arvestatud. Ptk 1.1 on vastavalt

korrigeeritud.

4. LS ja KSH VTK ptk-s 1.1 (lk 6) on kirjas: „Olemasolev radioak-

tiivsete jäätmete vaheladustuspaik ei vasta kõigile tänastele rah-

vusvahelistele keskkonna- ja kiirgusohutuse nõuetele.“.

See väide ei vasta tõele. Vaheladustuspaik vastab kesk-

konna- ja kiirgusohutusnõuetele ja selle operaator Aktsiaselts

A. L. A. R. A. omab selle tõendamiseks ka vastavat kiirgustege-

vusluba. Pigem tuleb siin vajadusel välja tuua, et vaheladustus-

paik ei ole sobilik jäätmete lõppladustamiseks ning selleks tulebki

4. Märkusega on arvestatud. Ptk 1.1 on vastavalt

korrigeeritud.

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

9 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

rajada vastav lõppladustamise nõuetele vastav rajatis. Teeme et-

tepaneku eelnevalt tsiteeritud lause kustutada või sõnastada üm-

ber arvestades eeltoodud märkust.

5. LS ja KSH VTK ptk-s 1.2 (lk 7) on öeldud: „Perspektiivsete ra-

dioaktiivsete jäätmete maht Eestis tõenäoliselt tulevikus vähe-

neb, sest uute kiirgusallikate puhul on olemas lepingud nende

tootjale tagasisaatmiseks ning kasutusele võetakse uued teh-

noloogiaid, mis enam ei sisalda kiirgusallikaid.“.

Eeltoodu põhjal ei saa anda hinnangut radioaktiivsete jäätmete

vähenemise kohta Eestis tulevikus, kuna see sõltub tulevikus

Eestis teostatavatest kiirgustegevustest ja kasutusele võeta-

vatest kiirgusallikatest. Teeme ettepaneku sõnastada lause üm-

ber või eemaldada.

5. Meie hinnangul on välja toodud argumendid pii-

savad väitmaks, et tuleviku radioaktiivsete jäät-

mete maht pigem väheneb.

Sellest tulenevalt me ettepanekuga ei arvesta.

6. LS ja KSH VTK ptk 1.5 (lk 23) viimases lõigus punkti „põhja-

ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud“ all

teeme ettepaneku eemaldada lause osa „loodusliku kiirgu-

sega seotud ohtude“, kuna selliseid ei saa olla.

6. Märkusega on arvestatud. Ptk 1.5 on vastavalt

korrigeeritud.

7. LS ja KSH VTK ptk- (lk 24) on kirjas: „Kaardistada kolme lõpp-

ladustuspaiga asukoha looduslik kiirgustase (pinnas, rohi).“.

Selgusetuks jääb, et kuidas aitab kiirgustasemete kaardista-

mise tulemuste olemasolu langetada otsust kolme alternatiivse

asukoha vahel. Tundub selles staadiumis mittevajalik tegevus.

Tegemist on seirekava koostamiseks vajaliku infoga, mis on

oluline selles asukohas, mis lõpuks välja valitakse. Teeme et-

tepaneku antud tingimus käesolevas staadiumis välja jätta.

7. Märkusega on arvestatud. Ptk 1.5 on vastavalt

korrigeeritud.

8. LS ja KSH VTK ptk-s 3.4.12 (lk ) on kirjas: „Radioaktiivsete

jäätmete transpordi korraldamine ei ole otseselt seotud eripla-

neeringu asukohavaliku etapiga, sest eriplaneering ei määra, mil-

lises riigis ja millistes ettevõtetes väljaspool Eestit radioaktiiv-

sete jäätmete käitlemisteenuseid võidakse kasutama hakata.

Kui jäätmekäitleja arvestab radioaktiivsete jäätmete transpordil

8. Märkusega on arvestatud osaliselt. Viidatud lõik

on välja võetud ptk-st 3.4.12, kuid lisatud üldista-

tumas sõnastuses peatükki 3.1. Põhjus on selles,

et nii avalikkusele kui ka asjaomastele asutustele

(vt nt Keskkonnaministeeriumi kirja p 7) on vaja

anda sõnum, et lõppladustuspaiga eriplaneeringuga

ei kavandata radioaktiivsete jäätmete transporti ja

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

10 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

rahvusvaheliste ohutusnõuetega, siis ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju tekkimine tõenäoline.“.

Teeme ettepaneku antud lause välja jätta, kuna rahvusvaheline

transport ei käi otseselt piiriülese mõju temaatika alla. Piiriülene

mõju tähendaks ühes riigis toimunud transpordiõnnetuse mõju

teises riigis, kuid Eesti võimalike jäätmete kontekstis ei ole sel-

line mõju praktiliselt võimalik.

selle KSH käigus ei hinnata mõju radioaktiivsete

jäätmete transpordiga kaasnevatele võimalikele

mõjudele.

9. Palume LS ja KSH VTK ptk-s 2 käsitleda ka seoseid

veemajanduskava aastateks 2022-2027 eesmärkidega.

9.Märkusega on arvestatud. Ptk 2 on täiendatud

vastavalt.

10. LS ja KSH VTK ptk-s 1.5, kus käsitletakse uue objekti asu-

koha lõppvalikuks tehtavaid täpsemaid uuringuid, ei ole uurin-

gute hulgas toodud võimalikke põhja- ja pinnaveele avalduvate

reostusohtude mõjude hindamist ja rajamise võimaluste hin-

damist. 2022-2023 läbi viidavad täiendavate hüdrogeoloogi-

liste ja hüdrograafiliste uuringute tulemusel tuleb selgitada

kolmest eelvalitud asukohast välja alad, mis on võimalikule

lekke või avariiolukorrale kõige vähemtundlikumad, ehk kohad,

kus võimaliku radioaktiivsete jäätmete hoidla rikke, lekke

või avarii korral on mõju veevarustusele kõige väiksem.

Teiseks tuleb selgitada välja asukohad, kus rajamisaegsed

mõjud ei ohustaks põhjaveekogumite koguselist seisundit ja

elanikele veevarustuse tagamist (nt suur põhjavee välja pumpa-

mine šahti rajamiseks ja võib-olla ka muu vajalik põhjavee alan-

dus).

10. Uuringute käigus koostatakse Lääne-Harju

valla kohta kalibreeritud numbriline põhjaveemu-

del. Lisaks koostatakse kolme potentsiaalse lõppla-

dustuspaiga asukoha kohta detailne kohapõhine,

aegsõltuv hüdrogeoloogiline mudel koos tund-

likkuse analüüsiga. Saadav info on piisav hinda-

maks valitud asukohtade sobivust lõppladustus-

paiga rajamiseks ja asukohtade omavaheliseks

võrdluseks.

Valitud kolmele asukohale koostatakse ohutushin-

nangud, milles käsitletakse radionukliidide trans-

pordi kiiruseid jäätmepakendites, ladustuspaiga

konstruktsioonis ja ümbritsevas keskkonnas. Lisaks

radioloogilistele ohtudele käsitletakse ka mitte ra-

dioloogilisi ohtusid (raskemetallid, asbest, keemili-

sed ühendid jne.).

2024-2025.a viiakse läbi detailsed uuringud valitud

asukohas, mille käigus selgitatakse muuhulgas

välja ladustuskohtade rajamise tehnilised võimalu-

sed koos mõjusid leevendavate meetmetega.

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

11 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

11. Ei saa nõustuda LS ja KSH VTK ptk-s 1.4 (lk 15) toodud väi-

tega, et Lääne-Harju valla territooriumil ei ole registreeritud

üleujutusalasid (nt asuvad üleujutusalad valitud asukohast

PED ca 2,6 km kaugusel ja valitud asukohast ALT ca 2 km kau-

gusel). Palume materjale korrigeerida.

11. Välistavaid kriteeriume ja kaardiinfot on täp-

sustatud prognoositud üleujutusalade infoga, mis

tugineb KAUR 2020 uuringule.

Palume selgitada LS ja KSH VTK lisas 2 toodud tabelit, et

kuidas on saadud alljärgnevad hindepunktid:

12.1. Teema „Asustus“ puhul on kriteeriumiks „Kaugus tihea-

sustusaladest“ ja hindepunktideks toodud: 0 - Ala asub tihea-

sustusala läheduses 1 - Keskmine kaugus 2 - Ala asub kaugemal

eemal.

TAL on 0, PED on 2, ALT on 2. Märgime, et TAL on suur ala, Pal-

diski linnast ja asustusest suurem osa alasid kaugemal kui 1000

meetrit, ometi on hindepunkt 0, aga ALT (kagus 2000) ja

PED (kaugus 1500) on hindepunkti 2 saanud (vastavalt Harju-

Risti ja Pedaste).

12.1. Tiheasustusala on väga konkreetne piirkond,

mis on määratud üldplaneeringuga. Rajala EP raa-

mes oleme aluseks võtnud kõige ajakohasema ti-

heasustusala määratluse, mis tuleneb koostatavast

Lääne-Harju valla üldplaneeringust, seisuga

4.01.2022. Selle alusel ei ole Harju-Risti ega Padise

tiheasustusalad üldplaneeringu kontekstis.

Lääne-Harju valla koostamisel oleva ÜP tiheasustu-

saladega saab tutvuda rakenduses vastava teema-

kihi all.

12.2.Teema „Väärtuslikud maastikud“ - alternatiivid TAL,

ALT, PED on saanud võrdselt kriteeriumiks 2 (2 - Väärtusli-

kud maastikud ei jää lähedusse). ALT ja PED on kompaktses

metsamassiivis; 700 ja 2000 meetri kaugusele jäävad kaks

I kategooria linnuliigi elupaika; olulised põllumaad asuvad

kõrval; samas TAL on enamuses häiringuga metsane ala.

Kas tegemist on ikka sarnase kaaluga aladega selles kriteeriumi-

punktis? Palume selgitada.

12.2. Väärtusliku maastikuga alad on määratud

Lääne-Harju valla koostatavas üldplaneeringus tu-

ginedes Harju maakonnaplaneeringule. Selle alusel

on väärtuslike maastike infot kajastatud RAJALA

eriplaneeringu rakenduses ning alade paiknevuse

alusel on antud eelvaliku aladele hindepunktid.

ALT, PED, TAL alade lähedusse ei jää ÜP kohaseid

väärtuslikke maastikke. Olulistele elupaikadele,

ökosüsteemidele ja elurikkusele avalduvate mõjude

hindamisega tegeletakse KSH käigus nagu ptk-is

3.4 on toodud, sh viiakse läbi ptk 1.5 toodud elus-

tiku uuring.

12.3. Miks ei ole olemasolev ala hindepunktide võrdluses? 12.3. Olemasolev ala on kolme võrreldava ala

hulka eelnevalt välja valitud. Olemasolevat ala ha-

katakse eriplaneeringu ja KSH raames ülejäänud

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

12 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

kahe asukohaga omavahel võrdlema. Eelvaliku üle-

sanne oli leida 2 täiendavat ala, mida olemasoleva

asukohaga võrrelda.

Eelvaliku analüüsi käigus kirjeldati ka olemasolevat

ala kõigi kriteeriumite lõikes ning selle alusel saadi

kinnitus, et ühtki välistavat tegurit, selle ala eda-

sise sobivuse osas, ei esine.

12.4. Miks on kriteeriumite hindepunktides ainult üks TAL, kuigi

ala koosneb 7 alast?

12.4. Et hindamist lihtsustada grupeerisime me

üksteisele suhteliselt lähedal asuvad alad 1 suure-

masse gruppi. Ka KEI ja KAD ala koosnesid mitme-

test aladest, kuid hindasime ühes grupis olevad

alad ühtse tervikuna. Selle kohta on täpsem selgi-

tus Activity 1 Raporti 2 osas.

Lisaks oli eelvaliku tegemine üldisemas astmes,

sest vaatluse all oli kogu valla territoorium ning eri-

nevused kriteeriumite lõikes ei olnud nii märkimis-

väärsed.

6. Maa-amet - Ei ole 60 p jooksul vastanud.

7. Transpordiamet - Ei ole 60 p jooksul vastanud.

8. Terviseamet - Ei ole 60 p jooksul vastanud.

9. Päästeamet LÄHTESEISU-

KOHAD

26.08.2022 nr

7.2-3.1/3913-

2

Oleme läbi vaadanud radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH

väljatöötamise kavatsuse materjalid. Juhime tähelepanu

järgmistele asjaoludele:

1. Dokumendis „LS ja VTK dokument“ on viidatud mõistele

„Ohtlikud ettevõtted“. Kemikaaliseaduse alusel käsitletakse

mõisteid suurõnnetuse ohuga ettevõte ja ohtlik ettevõte.

Lääne-Harju valda jäävad nii ohtlikud kui ka suurõnnetuse

ohuga ettevõtted.

1. Täpsustatud.

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

13 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

2. Eelvaliku alad jäävad eemale suurõnnetuse ohuga ja ohtlikest

ettevõtetest. Edaspidistes otsustes ja toimingutes tuleb lähtuda

suurõnnetuse ohuga ja ohtlikest ettevõtetest ning nendest

lähtuvatest asjaoludest, sh tagada tuleb ohutud vahemaad

ja/või asjakohased meetmed. Planeerides radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaika suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku

ettevõtte lähedusse on ilmselgelt tegemist suurõnnetuse riski

ja/või õnnetuse tagajärgede raskuse suurenemisega. Seega

tuleb rakendada õnnetuste ennetamiseks piisavalt meetmeid.

Juhul, kui ikkagi planeeritakse radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaika suurõnnetuse ohuga ja ohtliku ettevõtte

ohualasse, siis tuleb lähtuda kemikaaliseaduse §-st 32 ning

teostada ka riskide hindamine.

2. Teadmiseks võetud.

10. Muinsuskaitse-

amet

- Ei ole 60 p jooksul vastanud.

OMAVALITSU-

SED

11. Keila Linnavalit-

sus

Ei ole 60 p jooksul vastanud.

12. Lääne-Nigula

Vallavalitsus

Ei ole 60 p jooksul vastanud.

13. Saue Vallavalit-

sus

Ei ole 60 p jooksul vastanud.

14. Harku Vallavalit-

sus

Ei ole 60 p jooksul vastanud.

MUUD HUVI-

GRUPID

15. Eesti Keskkon-

naühenduste

Koda

Ei ole 60 p jooksul vastanud.

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel

14 / 14

Nr Osapool

Kirja

kuupäev ja nr

Arvamus

Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Omavalitsuse seisukoht

16. Riigimetsa Ma-

jandamise Kes-

kus

Ei ole 60 p jooksul vastanud.

Töö number: 2021-0088

Tellija Lääne-Harju Vallavalitsus

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 19.10.2022

RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE LÕPPLADUSTUSPAIGA ERIPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KSH

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

I etapp – asukoha eelvalik

Joonis: © Stamen Design,OpenStreetMapi kaastöölised

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

1 / 53

Algatamine

Avalik väljapanek

Avalik arutelu

Seisukohtade

küsimine

Heaks kiitmine

28.01.2020

Lääne-Harju Vallavolikogu otsus nr 6 ,,Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine˝

1.07 - 1.09.2022

10.10.2022

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

2 / 53

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................... 4

Eriplaneeringu ja mõjude hindamise meeskond ............................................................... 5

1. Ülevaade eriplaneeringust ............................................................................................ 6

1.1. Lõppladustuspaiga rajamise eesmärk ja vajadus ...................................................... 6

1.2. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kirjeldus ................................................ 7

1.3. Planeeringuala .................................................................................................... 12

1.4. Asukoha alternatiivide eelvalik ning kriteeriumid ..................................................... 13

1.5. Läbiviidavad uuringud ......................................................................................... 22

2. Seosed strateegiliste arengudokumentidega .............................................................. 27

2.1. Harju maakonnaplaneering 2030+ ........................................................................ 27

2.2. Lääne-Harju valla üldplaneering ............................................................................ 27

2.3. Eesti keskkonnastrateegia 2030 ........................................................................... 27

2.4. Strateegia "Eesti 2035"........................................................................................ 27

2.5. Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" ...................................................................... 28

2.6. Kliimamuutustega kohanemise kava 2030 .............................................................. 28

2.7. Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 ......................................................... 28

2.8. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ........................................... 28

2.9. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2022-2027 ................................ 28

3. Ülevaade mõjude hindamisest .................................................................................... 30

3.1. Mõjude hindamise eesmärk .................................................................................. 30

3.2. Mõjude hindamise metoodika ............................................................................... 30

3.3. Võimaliku mõju eelhinnang Natura 2000 võrgustiku aladele ..................................... 32

3.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid .......................................... 34

3.3.2. Mõju eelhindamine Natura 2000 võrgustiku aladele ................................................. 35

3.3.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................................ 38

3.4. Looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine .................................................. 38

3.4.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................... 39

3.4.2. Mõju vääriselupaikadele ....................................................................................... 39

3.4.3. Mõju loomastikule ............................................................................................... 40

3.4.4. Mõju taimestikule ............................................................................................... 40

3.4.5. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule........................................... 40

3.4.6. Mõju põhja- ja pinnaveele .................................................................................... 40

3.4.7. Mõju pinnasele ja aluspõhja kivimitele ................................................................... 41

3.4.8. Mõju maavaradele ja maardlatele ......................................................................... 42

3.4.9. Müra ja vibratsiooni mõju .................................................................................... 42

3.4.10. Mõju välisõhu kvaliteedile .................................................................................... 43

3.4.11. Kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele ..................................................... 44

3.4.12. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ..................................................... 44

3.5. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine .................................... 45

3.6. Tervisemõjude hindamine .................................................................................... 45

4. Eriplaneeringu ja mõjude hindamise protsess ............................................................ 46

4.1. Ajakava ............................................................................................................. 47

4.2. Kaasamine ja koostöö ......................................................................................... 48

5. Lõppladustuspaiga rajamise taust .............................................................................. 51

6. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 52

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

3 / 53

Veebikaart

shorturl.at/msP12

Lisad

Lisa 1 – Eelvaliku alad välistavate kriteeriumite alusel

Lisa 2 - Eelvaliku alade hindepunktid kaalutluskriteeriumite alusel

Lühendite selgitus

DL – detailne lahendus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

EP – eriplaneering

KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KOV – kohalik omavalitsus

KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine

LS – lähteseisukohad

PlanS – planeerimisseadus

Rajala – radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik

VTK – väljatöötamise kavatsus

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

4 / 53

Sissejuhatus

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja selle elluviimisega

kaasnevate mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus on esimene etapp Lääne-Harju valla

eriplaneeringu koostamisel. Sellele järgneb eriplaneeringu asukoha eelvalik ning järgmisena detailne

lahendus konkreetsele asukohale. Iga planeeringu etapi juures on ka vastava täpsusastmega mõjude

strateegilise hindamise1 protseduur.

LS ja VTK annab ülevaate eriplaneeringu koostamise eesmärkidest ja on suunisteks planeeringu

edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisel. LS ja VTK määratleb

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga asukoha kavandamise eesmärgi, annab ülevaate

üldistest põhimõtetest, millest planeerimisprotsessis ning ka planeeringu elluviimisel lähtuda,

koondab peamised ülesanded, mis planeeringus lahendada tuleb, kaardistab vajalikud uuringud, mis

tuleb planeerimisotsuste tegemiseks läbi viia ning määratleb eeldatavad olulised ja asjakohased

mõjud, mis objekti kavandamisega kaasneda võivad.

Täiendavalt kirjeldab LS ja VTK eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamise läbiviimise

korraldust ning protsessi, et kõigil huvitatud osapooltel oleks selge, millises ajagraafikus liigutakse

ning kuidas on tagatud töös osalemine.

LS ja VTK on koostatud ühise dokumendina, et vältida dubleerimist ja tagada parem seos

kavandatava tegevuse ning selle mõjude hindamise vahel.

LS ja VTK raames on sõnastatud esialgne teemade püstitus eriplaneeringu asukohavaliku koostamise

ja selle mõjude hindamise läbiviimise teostamiseks. LS ja VTK toodud ülesanded ja hinnatavad mõjud

võivad edasise planeeringu koostamise käigus, kaasamise ning koostöö ja täiendavate uuringute

tulemusel täieneda. LS ja VTK avalikustatakse pärast avalikustamise ning koostöö läbiviimist.

LS ja VTK dokumenti ennast edasise planeerimisprotsessi käigus (asukohavaliku ja detailse

lahenduse koostamise käigus) ei muudeta, kuid muutunud asjaolusid käsitletakse eriplaneeringu

koostamise ja selle mõjude hindamise läbiviimise käigus.

Eriplaneeringu ja selle mõjude hindamise rahastamise allikaks on Euroopa Liidu struktuuritoetused.

1 Siin ja edaspidi peetakse mõjude hindamise all silmas mõjude hindamist kogumina, mille üheks osaks on keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH. Konkreetse mõju hindamise valdkonna käsitlemisel tuuakse see eraldi välja, näiteks keskkonnamõju hindamine, sotsiaalsete mõjude hindamine vmt.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

5 / 53

Eriplaneeringu ja mõjude hindamise meeskond

Eriplaneering ja selle mõjude hindamine on koostatud konsultatsiooniettevõtte Skepast&Puhkim OÜ

ekspertide, kohaliku omavalitsuse esindajate, huvitatud isikute, ametkondade ning avalikkuse

koostöös.

Eriplaneeringu ja mõjude hindamise konsultant Skepast&Puhkim OÜ koos partneritega:

Triin Lepland – projektijuht

Anni Konsap – planeerija

Kadri Vaher – planeerija, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamise ekspert

Sander Lõuk, Marko Lauri – geoinformaatika spetsialistid

Eike Riis – mõjude hindamise juhtekspert, tervisemõjude hindamise ekspert

Raimo Pajula – eluslooduse valdkonna ekspert, Natura hindamine, kaitstavad loodusobjektid

Vivika Väizene – geoloogia, hüdrogeoloogia ja veekeskkonna ekspert

Moonika Lipping – välisõhu seisundi ekspert

Kaarel Sepp – müra ja vibratsiooni ekspert, Kajaja Acoustics OÜ

Aide Kaar – kliimamõjudega kohanemise ekspert

Vastavalt vajadusele kaasatakse töö käigus mõjude hindamise eksperdirühma täiendavaid eksperte.

Otsustaja: Lääne-Harju Vallavalitsus

Huvitatud isikud:

AS A.L.A.R.A.

Keskkonnaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

6 / 53

1. Ülevaade eriplaneeringust

1.1. Lõppladustuspaiga rajamise eesmärk ja vajadus

Eesti radioaktiivsete jäätmete käitluspoliitika põhimõte on, et Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed

käideldakse ja lõppladustatakse Eestis koha peal. Käitlemisel võib kasutada väljaspool Eestit

pakutavaid radioaktiivsete jäätmete käitlemisteenuseid – nt lasta radioaktiivselt saastunud

metallijäätmed ümber sulatada -, kuid tekkivad kontsentreeritud jäätmed tuuakse ladustamiseks

siiski Eestisse tagasi.

Vastavalt IAEA Ohutusstandardile SF-12 ja Euroopa Ülemkogu direktiivile 2011/70/Euratom3,

vastutab iga riik enda territooriumil tekkinud radioaktiivsete jäätmete eest ise. Seega Eestis tekkinud

ja tekkivad radioaktiivsed jäätmed tuleb lõppladustada Eestis.

Lõppladustuspaiga rajamise eesmärk on tagada praegu Paldiskis paiknevate radioaktiivsete jäätmete

ohutu ladustamine ka aastakümnete pärast. Olemasolev radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik

ei ole sobilik jäätmete lõppladustamiseks ning seetõttu tuleb rajada lõppladustamise nõuetele vastav

rajatis.

Lõppladustuspaiga näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega. Paiga asukoha

väljaselgitamiseks on vajalik koostada planeering ja viia läbi mõjude hindamine. Erinevatest

planeeringu liikidest osutus sobivaimaks kohaliku omavalitsuse eriplaneering. See tähendab, et paiga

asukoha valik toimub ühe omavalitsuse piires, milleks on Lääne-Harju vald. Valla koosseisu kuulub

ka Paldiski linn ja selle territooriumil asub Paldiski endine tuumaobjekt, kus praegu asuvad

reaktorisektsioonid ja radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik. Lääne-Harju Vallavolikogu toetas

oma 06.06.2019. a. otsusega võimalust viia läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneering

lõppladustuspaiga rajamiseks Lääne-Harju valda.

04.07.2019. a. toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustati toetada

Keskkonnaministeeriumi ettepanekut valida sobivaimaks planeeringu liigiks kohaliku omavalitsuse

eriplaneering ja kohustati Keskkonnaministeeriumi esitama Lääne-Harju Vallavalitsusele taotlus

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kavandamiseks vajaliku kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja mõju hindamise algatamiseks. Keskkonnaministeerium esitas radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise taotluse 18.11.2019. a. Lääne-Harju vallavolikogu algatas

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

28.01.2020. a.

Eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamise tulemusel peab selguma parim võimalik

alternatiiv radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga asukohana.

Planeeringu etapile järgneb lõppladustuspaiga ehitiste projekteerimine ja ehitamine ning

olemasolevate radioaktiivsete jäätmete teisaldamine vaheladustuspaigast, mis on ajutine lahendus,

uude, tänapäevastele nõuetele vastavasse lõppladustuspaika. Need tegevused on plaanis teostada

aastaks 2050.

Lõppladustuspaik peab alustama tööd 2040. aastal, mil lõppeb reaktorisektsioonide hinnanguline

ohutu hoiustamise aeg. Tööde edasilükkamisel on oht, et Paldiski endise tuumaobjekti tehniline

olukord ei taga enam konserveeritud reaktorisektsioonide edasisel hoiustamisel kiirgusohutust, kuna

korrosioon võib põhjustada võimalikke lekkeid sektsioonidest.

Pikemas perspektiivis on lisaks paremale ohutuse tagamisele lõppladustuspaik riigile ka

majanduslikult odavam lahendus võrreldes praeguse reaktorisektsioone ja vaheladustuspaika

2 Fundamental Safety Principles, IAEA, 2006. 3 Euroopa Ülemkogu direktiiv 2011/70/Euratom, 2011

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

7 / 53

sisaldava Paldiski objekti peahoone ülalpidamisega. Lõppladustuspaiga opereerimine

sulgemisjärgselt vajab vaid keskkonnaseiret, inimese pidev sekkumine pole vajalik.

Lõppladustamine on radioaktiivsete jäätmete paigutamine teatud tingimustele vastavasse

ladustuspaika või selleks ettevalmistatud kohta väljavõtmise kavatsuseta. Seega radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaik on rajatis, millesse ladustatud radioaktiivseid jäätmeid välja ei võeta.

Lõppladustuspaiga täitumisel radioaktiivsete jäätmetega see suletakse.

1.2. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kirjeldus

Pikaajalist ohutut ladustamist vajavad peamiselt Nõukogude ajast pärinevad Paldiski endise

tuumaallveelaevnike õppekeskuse likvideerimisel ning tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes

tekkinud nn ajaloolised radioaktiivsed jäätmed. Praegu on radioaktiivsed jäätmed ajutiselt ladustatud

Paldiski endises tuumaallveelaevnike õppekeskuses asuvas vaheladustuspaigas. Samas kohas

hoiustatakse ka allveelaevade konserveeritud reaktorisektsioone. Reaktorites asunud tuumkütus

eemaldati ja transporditi Venemaale 1995. aastal. Reaktorisektsioone sellisel kujul lõppladustada

pole võimalik, sest sektsioonid sisaldavad radioaktiivset vett, mis võib aastate jooksul korrosiooni

tulemusel hakata keskkonda lekkima. Seepärast tuleb 2040. aastast arvates reaktorisektsioonid

lammutada ja radioaktiivsed jäätmed, mida tekib kuni 1600 m³, ladustada koos teiste radioaktiivsete

jäätmetega selleks ajaks rajatud lõppladustuspaika.

Täna vaheladustatavate radioaktiivsete jäätmete maht on ligikaudu 1000 m3. Vähesel määral, s.o

veidi alla 1 m3 aastas tekib ka täna Eestis radioaktiivseid jäätmeid peamiselt tööstus-, meditsiini- ja

teadusasutustes. Need radioaktiivsed jäätmed on madala ja keskmise aktiivsusega ning vajavad

samuti lõppladustamist. Perspektiivsete radioaktiivsete jäätmete maht Eestis tõenäoliselt tulevikus

väheneb, sest uute kiirgusallikate puhul on olemas lepingud nende tootjale tagasisaatmiseks ning

kasutusele võetakse uued tehnoloogiaid, mis enam ei sisalda kiirgusallikaid.

Lõppladustuspaika pannakse Paldiski reaktorisektsioonide lammutamisel tekkivad radioaktiivsed

jäätmed ja vaheladustuspaigas olevad radioaktiivsed jäätmed, mis pärinevad Paldiski objekti

lammutustöödest, ning aastakümnete jooksul kogu Eesti territooriumilt kokku kogutud radioaktiivsed

jäätmed, mis tekivad peamiselt tööstuse, meditsiini ja teaduse valdkonnas. Täiendavalt ladustatakse

sinna kuni aastani 2050 Eesti tööstuses, meditsiinis ja teadusasutustes tekkivad radioaktiivsed

jäätmed.

Kõrgaktiivseid tuumajäätmeid ehk tuumajaamade või uurimisreaktorite kasutatud kütust

kavandatavasse lõppladustuspaika ladustada pole plaanis. Tuumkütuse ladustamiseks tuleb rajada

ka hoopis teist tüüpi lõppladustuspaik. Kui tuumajaam Eestisse rajatakse, on üheks võimaluseks ka

tuumkütuse liisimine ehk peale kasutamist saadetakse kütus tagasi müüjale.

Aastatel 2014–2015 tehtud eeluuringute käigus selgitati välja Paldiski objekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate radioaktiivsete jäätmete

kogused ja tüübid, sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumus.

Lõppladustatavate radioaktiivsete jäätmete hinnanguline maht kokku on vahemikus 2500–3000 m3.

See kogus moodustub erinevatest radioaktiivsetest jäätmetest: 1000 m3 jäätmeid on täna

nõuetekohaselt juba vaheladustuspaigas pakendatud, u 1600 m3 jäätmeid tuleb reaktorite

lammutamiselt (kogus täpsustub uuringute ning lammutamise käigus), lisandub u 30 m3 jäätmeid,

mida kuni 2050 aastani üle Eesti kokku kogutakse. Kõige suurema aktiivsusega radioaktiivsed

jäätmed, näiteks reaktorid ja kinnised kiirgusallikad, tuleb lõppladustada minimaalselt 30-50 meetri

sügavusele maa alla (kesksügav ladustusviis). Ca 50 m sügavuse ja 10,4 m diameetriga šahti

mahutavus on 830 m3 nõuetele vastavalt hoiustatud radioaktiivseid jäätmeid, mis vastab 480

standardkonteinerile. Neile lisanduvad veel 2 reaktorite erikonteinerit, mille mõõdud on ca 5x3x3 m.

Radioaktiivsed jäätmed hoiustatakse lõppladustuspaigas spetsiaalsetes betoonkonteinerites, mis

omakorda paigutatakse erilahendusega betoonist rajatistesse, mille juurde kuulub ka

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

8 / 53

jälgimissüsteem. Rajatiste täitumisel radioaktiivsete jäätmetega kaetakse need betooni, savikihi ja

pinnasega. Selline pinnasega kaetud paik näeb välja nagu muruga kaetud küngas.

Radioaktiivsete jäätmete hulka ning nende kategooriat arvestades, on eeluuringute4 tulemusel leitud,

et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile on kombinatsioon ühest maa-alusest

kesksügavast šaht-tüüpi (joonis 1) ja maapinna lähedale rajatud kahe kambriga lõppladustuspaigast

(joonis 2).

Joonis 1. Maa-aluse kesksügava nn šahti tüüpi ladustuspaiga skeem

Joonis 2. Maapinna lähedase nn prügila tüüpi ladustuspaiga skeem

Kuna Eestis olemasolevate ja tekkivate keskaktiivsete jäätmete aktiivsus on piisavalt suur, siis tuleb

need ladustada maa-aluses lõppladustuspaigas. Sellisteks jäätmeteks on kinnised kiirgusallikad,

keskaktiivsed ja pika poolestusajaga jäätmed ning reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus

demonteeritavad reaktorianumad. Lõppladustamist vajavate radioaktiivsete jäätmete kogus

võrreldes tuumajaamu ja arenenud tuumatööstust omavate riikidega on suhteliselt väike ja seetõttu

on selleks sobivaim šahti-tüüpi lõppladustuspaik. Kavandatud šahti sügavus on ligikaudu 50 meetrit

ning välisläbimõõt 10,4 meetrit (sisediameeter 9,4 m). Radioaktiivseid jäätmeid kavandatakse

4 Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. Lõpparuanne, 2015.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

9 / 53

lõppladustada 30–50 meetri sügavusel. Šahti vooderdis võib olla valmistatud kokkupandavatest

raudbetoonist detailidest (segmentidest) või kohapeal valatud betoonist. Välimised seinad kaetakse

täiendavalt kvaliteetse läbitungimatu betoonikihiga (katte minimaalne paksus on 0,5 m), mis

moodustab betoonbarjääri. Alusplaat on valmistatud samast betoonist.

Pakendatud radioaktiivsete jäätmetega täidetud šaht tagasitäidetakse betooniga. Tagasitäiteks

ning katteplaadi rajamiseks soovitatakse kasutada poorset gaasi läbilaskvat betooni ja selle peal

kasutatakse gaasi läbilaskva kattena tihendatud liiva/bentoniidi segu. Liiva-/bentoniidikihi paksus ei

tohi jääda alla 5 m. Šahti mahutavus on ligikaudu 1400 m3. Selline maht on piisav kõigi šahtis

ladustamist vajavate konditsioneeritud jäätmete lõppladustamiseks (u 900 m3, koos u 70 m3

varuga).

Madalaktiivsete ja lühikese poolestusajaga radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks Eestis on

sobiv rajada kahest raudbetoonsektsioonist koosnev maapinnalähedane lõppladustuspaik, mis asub

maapinnal või madala niiskustasemega pinnases. Sektsioonide kavandatud sisemõõtmed on 15 x

12,5 x 6 m (ühe sektsiooni maht on u 1125 m3). Kumbki sektsioon mahutab 600 standardkonteinerit.

See on piisav kõikide sellist tüüpi ladustuspaigas ladustamiseks sobivate konditsioneeritud jäätmete

mahutamiseks (u 2100 m3, koos u 60 m3 varuga). Parim geoloogiline keskkond sellisele

lõppladustuspaigale on madala niiskusetasemega ja heade imendumisomadustega pinnas, mis

võimaldab tõhusalt vee dreenimist ilma radionukliidide levikuta keskkonda.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks sobivad erinevad pakendid/pakendiliigid: standardsed

betoonist või metallist konteinerid, suured betoonkonteinerid ning kokkupressitud või betoneeritud

jäätmeid sisaldavad vaadid. Tööperioodi ajal on lõppladustuspaik varustatud kraanaga ning kaetud

ajutise katteehitisega (joonis 3). Katte ülesandeks on kaitsta avatud sektsioonis asuvaid

radioaktiivsete jäätmete pakendeid ilmastikumõjude eest ja seeläbi vältida võimalikke lekkeid.

Joonis 3. Tööperioodi aegne kraana ning ajutine katteehitis

Pakendatud radioaktiivsed jäätmed paigutatakse lõppladustuspaika sektsiooni pealmise osa kaudu.

Pakendid saab paigutada vertikaalselt või horisontaalselt. Pakendite vahelised tühimikud ja avad

täidetakse betooniga. Kui sektsioon on täitunud, paigaldatakse/valatakse sektsiooni peale

betoonplaat.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaikade disainimisel on lähtutud kolmeastmelise kaitse

kontseptsioonist. Esmase kaitse radioaktiivse saaste keskkonda jõudmise takistamisel annab

radioaktiivse jäätme pakend. Teise kaitse moodustavad raudbetoonist seinad ja kolmanda kaitse

paiga geoloogia (näiteks savikiht). Võimaliku lekke kiireks avastamiseks on sektsioonide alla rajatud

vaatlustunnelid, kus tehakse regulaarset seiret.

Radioaktiivsete jäätmete paigutamise ajal sektsiooni kaitseb seda katteehitis. Sellegipoolest võib

sektsioonidesse sattuda vähesel hulgal vett, mistõttu tuleb vajaduse korral rajada vee

kogumissüsteem. Nõrguv vesi voolab vaatlustunnelites asuva torustiku kaudu spetsiaalsesse

roostevabast terasest mahutisse. Mahutisse kogunenud vett pumbatakse regulaarselt välja ning

tehakse seiret. Vett saab koguda ja seirata lõppladustuspaiga lõpliku katte paigaldamiseni või

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

10 / 53

aktiivse institutsionaalse kontrolli perioodi (järelseire) lõpuni. Seejärel tuleb mahuti täita betooniga

ning vaatlustunnelid ja toru betooni või bentoniidiga nõuetekohaselt sulgeda.

Lõppladustuspaiga juurde kuuluvad muud hooned ja rajatised, mis on vajalikud objekti

teenindamiseks. Seal paikneb radioaktiivsete jäätmete ladustamise tsoon, hoolduse jm vajalike

tegevuste tsoon ning administratiivne tsoon. Võttes arvesse, et Eestis on radioaktiivsete jäätmete

hulk suhteliselt väike, saab lõppladustuspaiga jaoks vajalikku ruumi optimeerida. Võimalik

lõppladustuspaiga põhimõtteline plaan on toodud joonisel 4.

Lõppladustuspaiga maapealse ja maa-aluse ladustuskoha ruumivajadus koos ladustamis- ja

administratiivalaga on kokku ligikaudu 2,2 ha, ala minimaalsed mõõdud on ligikaudu 100 x 220 m.

Koos turvatsooniga on ala suurus ligikaudu 6 ha.

Turvanõuetest tulenevalt on lõppladustuspaik ümbritsetud piirdega ja sinna sisse jääb piiratud

ligipääsuga tsoon.

Joonis 4. Lõppladustuspaiga põhimõtteline plaan.

Näited olemasolevatest ladustuspaikadest Sloveenias ja Hispaanias, mis on Eesti kavandatava

lõppladustuspaiga prototüüpideks, on toodud joonistel 5 ja 6.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga planeerimise, projekteerimise, rajamise, opereerimise ja

sulgemise ajaliin 2014–2400 on näidatud joonisel 7.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

11 / 53

Joonis 5. Maa-aluse ladustuspaiga näide Sloveenias.

Joonis 6. Maapealse ladustuspaiga näide Hispaanias.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

12 / 53

Joonis 7. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga planeerimise, projekteerimise, rajamise, opereerimise ja

sulgemise ajaliin 2014–2360

1.3. Planeeringuala

Eriplaneeringu ala hõlmab kogu Lääne-Harju valla territooriumi (joonis 8), planeeringuala suurus on

644 km². Naaberomavalitsused on Keila linn ja Harku vald idas, Saue vald lõunas ning Lääne-Nigula

vald läänes.

Võimalikku asukohta otsitakse Lääne-Harju valla territooriumil, kuna olemasolev vaheladustuspaik

asub ajaloolistel põhjustel selles omavalitsuses ning riiklikult on otsustatud, et uut asukohta ei ole

otstarbekas teise omavalitsusse üle viia.

Tänaste teadmiste alusel on olemasolev vaheladustuspaik Paldiski õppekeskuse territooriumil

potentsiaalse asukohana sobiv, kuid täpsem analüüs ja erinevate kriteeriumite kaalumine näitab, kas

see eeldus peab paika. Lõpliku selguse annab kõigi vajalike mõjude hindamine ja alternatiivide

võrdlus. Olemasolev asukoht on tänase teadmise põhjal kõige optimaalsem asukoht peamiselt

seetõttu, et see ala on täna juba ladustuskohana kasutuses, radioaktiivseid jäätmeid ei ole vaja teise

asukohta transportida, toimiv infrastruktuur on olemas ning kohalik elanikkond on olemasoleva

asukohaga harjunud.

Eriplaneeringu käigus analüüsitakse täpsemalt 3 optimaalsemat asukoha alternatiivi, mille hulgas on

olemasolev radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik Pakri poolsaarel. Teised kaks asukoha

alternatiivi on leitud eelvaliku alusel analüüsides vajalikke kriteeriume.

Koostatav kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukohavaliku etapi (I etapp) läbiviimine loob aluse

sobivaimaks tunnistatud lõppladustuspaiga asukoha detailse lahenduse koostamiseks ja mõju

hindamiseks (eriplaneeringu II etapp).

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering tervikuna (I ja II etapp) loob aluse radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga ja selle toimimiseks vajaliku taristu ehitusõiguse määramiseks, projekteerimiseks

ning ehitusloa taotlemiseks ja väljastamiseks.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

13 / 53

Joonis 8. Eriplaneeringu alaks on kogu Lääne-Harju valla territoorium

1.4. Asukoha alternatiivide eelvalik ning kriteeriumid

Kahe täiendava asukoha alternatiivi leidmiseks on läbi viidud eraldi analüüs5, mille raames teostati

kogu Lääne-Harju valla ebasobivate alade väljasõelumine ning allesjäänud alade grupi hulgast

eelvaliku käigus kahe sobivaima ala välja valimine. Ebasobivate alade väljasõelumiseks kasutati

ajakohast avalikku riiklikku ning Lääne-Harju valla kohalikku infomaterjali ja varasemalt teostatud

uuringuid.

Analüüsi tulemusi veebikaardina on võimalik vaadata radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga

asukohavaliku rakenduses: shorturl.at/msP12.

Kriteeriumite valiku aluseks on Eesti õigusaktid, IAEA6 dokumendid, Lääne-Harju valla üldplaneering

ning ekspertide arvamused.

Sobivate alade leidmiseks kasutati erinevaid võrdlemise kriteeriumeid, mis jagunesid välistavateks

ja täiendavat kaalumist vajavateks kriteeriumideks.

5 Determining the three most optimal locations for the repository. Interim report, part 1: Methodology of site

selection and Siting Criteria. Interim report, part 2: Selection of the three most optimal sites in the territory of the Lääne-Harju municipality. Eksortus, Center for Physical Sciences and Technology, Lithuanian Energy Institute, Andra, Skepast&Puhkim, 2022.

6 IAEA ehk Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamine militaarsel otstarbel.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

14 / 53

Välistavad kriteeriumid on õigusaktidest või planeeringutest tulenevad kriteeriumid, mis välistavad

kriteeriumi asukohas lõppladustuspaiga rajamise ning tuginevad avalikele andmebaasidele ning

olemasolevale infole, mida saab ruumianalüüsis (GIS) kasutada. Asukoha alternatiivide leidmiseks

rakendatud välistavate kriteeriumide nimekiri ning selgitused on toodud Tabel 1.

Kriteeriume on LS ja VTK avalikustamise käigus saadud tagasiside põhjal täiendatud.

Tabel 1. Asukoha alternatiivide leidmiseks rakendatud välistavad kriteeriumid

Välistav kriteerium Välistamise

alus ning

andmebaas

Kaitsevööndi ulatus jm täiendav

info

Kaitstavad loodusobjektid:

1. Kaitsealad

2. Hoiualad

3. Kaitsealused liigid ja kivistised

4. Püsielupaigad

5. Kaitstavad looduse üksikobjektid

6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

7.Kavandamisel olevad kaitsealad

Looduskaitseseadus

Eesti Looduse Infosüsteem, andmed seisuga 4.01.2022

Seaduses ei ole kaitsevööndeid sätestatud.

Lõppladustuspaiga rajamine võib kaitseala mõjutada, vajalikud puhveralad jm leevendusmeetmed määratakse KSH raames.

Natura 2000 võrgustiku alad

Looduskaitse- seadus,

ELi direktiiv 2009/147/EÜ,

Direktiiv 92/43/EMÜ

Eesti Looduse Infosüsteem, andmed seisuga 4.01.2022

Selgitatakse Natura eelhindamise või vajadusel hindamise käigus.

Vääriselupaigad (VEP): Välistatud on alad:

1.VEP alad riigimaal

2.VEP alad valla- ja eramaal, kus on kehtiv leping

Metsaseadus

Eesti Looduse Infosüsteem, andmed seisuga 4.01.2022

Seaduses ei ole kaitsevööndeid sätestatud.

Ilma lepinguta valla- ja eramaal asuvaid VEP alasid hinnatakse KSH käigus.

Kultuuriväärtused:

1. Riikliku kaitse all olevad kultuuri- mälestised

2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid

3. Maaehituspärandi objektid

4. Militaarpärandi objektid

5. Pärandkultuuri objektid

Muinsuskaitse- seadus

Lääne-Harju valla üldplaneering7, andmed seisuga 11.01.2022,

Kultuurimälestiste riiklik register, andmed seisuga 4.01.2022

Kultuurimälestistel sõltub vöönd objekti liigist ja need on kajastatud kultuurimälestiste registri alusel (sõltuvalt objektist 50-100 m).

Üldplaneeringuga määratud objektidel kaitsevöönd puudub.

Objektidele, mis on märgitud algsel kaardil punktidena, on antud 10 meetri laiune tsoon, et neid alasid saaks piirkonnana välistada.

Miljööväärtuslikud alad Lääne-Harju valla üldplaneering,

andmed seisuga 11.01.2022

Üldplaneeringu järgi kaitsevööndeid ei ole.

7 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

15 / 53

Välistav kriteerium Välistamise

alus ning

andmebaas

Kaitsevööndi ulatus jm täiendav

info

Surnuaiad

Muinsuskaitse- seadus - kaitsealused surnuaiad -> kultuurimälestiste territooriumid.

Kultuurimälestiste riiklik register, 10.09.2021

Lääne-Harju valla üldplaneering8, maakasutuse juhtotstarve kalmistu, andmed seisuga 11.01.2022

Kaitsealustel surnuaedadel kaitsevöönd vastavalt muinsuskaitseseadusele (50 m). Üldplaneeringu järgi kaitsevöönd puudub.

Kõiki 8 surnuaeda on osaliselt või täielikult kultuurimälestised.

Ranna või kalda piiranguvööndiga veekogud: meri, (tehis)järved, jõed, ojad, allikad, maaparandussüsteemi

eesvoolud.

Looduskaitseseadus

Eesti Looduse Infosüsteem ja

Maa-ameti andmed, andmed seisuga 4.01.2022

1.Kalda või ranna piiranguvöönd:

- 200 meetrit Läänemere kaldal

- 100 meetrit üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel,

ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul.

- 50 meetrit allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km2 suuruse valgalaga jõel ja ojal

- 50 meetrit maaparandussüsteemi 10–25 km2 suuruse valgalaga avatud eesvoolul.

Kalda või ranna piiranguvööndis on keelatud:

jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine.

Veekaitse- ja ehituskeeluvööndeid eraldiseisvalt ei käsitletud, kuna need sisalduvad piiranguvööndi hulgas.

Märgalad:

rabad ja rabataolised märgalad, rabametsad, turbaalad, roostikualad.

Piiranguvööndita veekogud: (kunstlikud) järved, jõed, ojad, kraavid, maaparandussüsteemi eesvoolud.

Ei ole sätestatud seaduses ega planeeringus.

Välistamine põhineb eksperdi hinnangul, milles võetakse arvesse ohutusega seotud mõju.

Eesti topograafiline andmebaas, andmed seisuga 4.01.2022

Kaitsevööndeid ei ole määratletud, vajalikud puhveralad jm leevendusmeetmed määratakse KSH raames.

Üleujutusalad: Lääne-Harju valla Pakri poolsaarest läände jäävatel

rannikualadel esineb prognoositud üleujutusalasid9.

Maa-ameti andmed, keskkonnaregister, 12 andmed seisuga 22.09.2022.

Prognoositavate alade osas on arvestatud kõige kaugemale ulatuva üleujutusala stsenaariumiga

(esinemistõenäosus 1x1000 aasta jooksul).

8 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022. 9 Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine. Keskkonnaagentuur, 2020. 12 Töö tegemisel arvestatakse, et keskkonnaregistri seadus on alates 06.06.2022 kehtetu ning varasemad keskkonnaregistri andmed on kättesaadavad keskkonnaportaalist.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

16 / 53

Välistav kriteerium Välistamise

alus ning

andmebaas

Kaitsevööndi ulatus jm täiendav

info

Üleujutusala riskipiirkondi 10ega suurte üleujutusaladega siseveekogusid11 Lääne-Harju valla territooriumil ei ole registreeritud.

Tiheasustusalad: nii olemasolevad kui ka tulevased tiheasustusalad vastavalt koostatavale Lääne-Harju valla üldplaneeringule.

Koostamisel olev Lääne-Harju valla üldplaneering13, andmed seisuga 11.01.2022

Tiheasustusala on linnas, alevis, alevikus ja küla selgelt piiritletud kompaktse asustuse ja hoonestusega alad, millel on üldplaneeringus selgelt määratletud piirid. Need ei pruugi järgida halduspiire, vaid võtavad arvesse olemasolevat ja tulevast elanikkonda ja tihedust. Tiheasustusaladel on praegu või tulevikus kompaktsed ja tihedad asustatud alad.

Elamu- ja ühiskondlike hoonete alad: olemasolevad elamu- ning ühiskondlike hoonete alad koos arenduspiirkondadega vastavalt koostatavale Lääne-Harju valla üldplaneeringule.

Olemasolevad hooned Eesti topograafiline andmebaas, andmed seisuga 4.01.2022. Olemasolevad ja perspektiivsed alad: koostamisel olev Lääne-Harju valla üldplaneering14, andmed seisuga 11.01.2022

Elamu- ja ühiskondlike hoonete aladest on määratud 700 m puhvervöönd.

Tööstus- ja ettevõtluspiirkonnad:

olemasolevad ja perspektiivsed arengupiirkonnad.

Lääne-Harju valla üldplaneering,

andmed seisuga 11.01.2022: äri, tootmise, segafunktsiooniga, planeeritav päikeseenergia tootmise ja sadama maakasutustega alad.

Üldplaneeringu järgi kaitsevööndeid ei ole määratud.

Puhke- ja üldkasutatavad alad: olemasolevad ja perspektiiviga kavandatud alad.

Lääne-Harju valla üldplaneering, andmed seisuga 11.01.2022:

Kohaliku kaitse aluse metsa, haljasala ja parkmetsa, puhke, looduslik, kaitsemetsa, ühiskondliku hoone, supelranna, üldkasutatava

maakasutustega alad.

Üldplaneeringu järgi kaitsevööndeid ei ole määratud.

Aktiivsed kaevandusalad ja maardlad

Maapõue seadus

Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022

Seaduse ega üldplaneeringu järgi kaitsevööndeid ei ole määratud.

10 Keskkonnaministri 17. jaanuar 2012. a käskkiri nr 75. 11 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord. 13 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022. 14 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

17 / 53

Välistav kriteerium Välistamise

alus ning

andmebaas

Kaitsevööndi ulatus jm täiendav

info

Lääne-Harju valla üldplaneering, andmed seisuga 11.01.2022: mäetööstuse maakasutusega alad.

Riigikaitselised alad Riigikaitselised alad vastavalt Kaitseministeeriumi määrusele15.

Muud alad, mis on Lääne-Harju valla üldplaneeringus määratud riigikaitselise maakasutusena. Kõik Kaitseminis- teeriumi valitsemisele antud

riigimaad, sõltumata nende otstarbest.

Lääne-Harju valla üldplaneering, andmed seisuga 11.01.2022

Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022

Kaitseministeeriumi info 25.08.2022 kirjas nr 12- 1/22/2481.

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndid varieeruvad vahemikus 25-2000 m6.

Muudel aladel kaitsevööndeid ei ole määratud.

Lennuväljad

Lennundusseadus

Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022

Kaitsevööndid varieeruvad lennuvälja suuruse alusel.

Ämari lennuväli on samal ajal ka riigikaitseline objekt.

Lennuvälja piirangupindade info on kaalutluskriteeriumite all. Humala lennuväli ja selle kaitsevöönd Lääne-Harju valla terriotooriumile ei ulatu, küll aga selle piirangupind.

Riigipiirialad -> territoriaalmeri, mis ei jää Lääne-Harju valla territooriumile

- -

Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid: vee- ja kanalisatsioonitorustikud, puurkaevud, olemasolevad ja kavandatud objektid

Ehitusseadustik

Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022

Torustike kaitsevööndid varieeruvad vahemikus 2- 5 m. Puurkaevu sanitaarkaitsevööndid varieeruvad vahemikus 10-50 m.

Gaasipaigaldised ja -seadmed: olemasolevad ja kavandatud objektid (nt LNG terminal koos persp. gaasitrassi koridoriga)

Ehitusseadustik

Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022

Kaitsevööndid varieeruvad vahemikus 1-10 m.

15 Kaitseministri 26.06.2015. a määrus nr 16 ,,Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline

ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta’’.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

18 / 53

Välistav kriteerium Välistamise

alus ning

andmebaas

Kaitsevööndi ulatus jm täiendav

info

Elektripaigaldised: olemasolevad ja kavandatud objektid (nt planeeritav Paldiski-Keila 330 kV õhuliin)

Ehitusseadustik

Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022

Kaitsevööndid varieeruvad vahemikus 2-40 m.

Sidepaigaldised: olemasolevad ja kavandatud objektid

Ehitusseadustik

Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022

Kaitsevöönd 1 m.

Surveseadmed: olemasolevad ja kavandatud objektid

Ehitusseadustik

Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022

Kaitsevöönd 2-3 m.

Teed ja raudteed: olemasolevad ja kavandatud objektid (nt Keila linna ümbersõit)

Ehitusseadustik

ja Lääne-Harju valla üldplaneeringu16 andmed seisuga 11.01.2022, Keila linna üldplaneeringu andmed seisuga 4.01.2022: transpordi maakasutus.

Eesti topograafiline andmebaasi väljavõte seisuga 4.01.2022

Teede kaitsevööndid varieeruvad vahemikus 10- 50 m.

Raudtee: 30 m tiheasustusalal, mujal 50 m.

Ohtlikud ettevõtted: ohtlikud ettevõtted ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted: bensiinijaamad, ohtlike kaupadega terminalid, külmhooned, viljakuivati, karusloomafarm jne.

Eesti kemikaaliseadus

Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022

Kaitsevööndid vastavalt Eesti Kemikaaliseadusele ja Päästeameti andmetele. Kaitsevööndid varieeruvad sõltuvalt ettevõttest vahemikus 50- 2000 m.

Teatud tüüpi geoloogilised vormid: tektoonilised rikkealad

Geoloogide ettepanek: 2

tektoonilist rikkeala tsooni Klooga ja Kuijõe-Vihterpalu tuleb välja jätta.

Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022 ja Eesti kristalse aluskorra geoloogiline kaart, Eesti Geoloogiakeskus, 2002

Karstialad Lääne-Harju vallas puuduvad.

Tektooniliste rikkealade puhul tuleb täiendavalt

välistada 1 km laiune tsoon rikke välispiirist kummalegi poole.

Tehisrajatised, mida eelnevate kategooriate all pole käsitletud: Paldiski pump- hüdroakumulatsioonijaam

Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala detailplaneering, 3.2019

Kaitsevööndit ei ole määratud.

Ala suurus: alla 5 ha ning ebasobiva kujuga (väikseim külg alla 100 m)

GIS info -

16 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

19 / 53

Välistavate kriteeriumite rakendamise põhjal jäi Lääne-Harju valda 18 eelvaliku ala, millest osad

koosnesid mitmest lähestikku paiknevast alast. Seega võrdlemise lihtsustamiseks grupeeriti alad 9

erineva rühma vahel ning need on kujutatud joonisel 9, vt täpsemalt lisa 1.

18 ala jagunesid järgnevalt:

• Keibu – KEI (KEI-1, KEI-2, KEI-3)

• Alliklepa - ALL

• Vihterpalu - VIH

• Pedase - PED

• Altküla - ALT

• Lemmaru - LEM

• Ingeri - ING

• Tallinn – TAL (TAL-1, TAL-2, TAL-3, TAL-4, TAL-5, TAL-6, TAL-7)

• Kadaka – KAD (KAD-1, KAD-2).

Joonis 9. Eelvaliku alad pärast välistavate kriteeriumite rakendamist.

Seejärel hinnati 9 erinevat eelvaliku ala täiendavate kaalumist vajavate kriteeriumite alusel, mis

hõlmas täpsemat asukohapõhist infot ning erinevaid ekspertarvamusi. Täiendavat kaalumist vajavad

kriteeriumid olid:

• Geoloogilise struktuuri info

• Geoloogilise uurimistöö läbiviimise võimalikkus

• Hüdrogeoloogiline info

• Põhjaveetaseme info ning loodusnähtustest või inimtegevusest tingitud oluliste

hüdrogeoloogiliste tingimuste eeldatavad muutused

• Mõõduka pH ja Eh tasemega geo- ja hüdrokeemiline keskkond

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

20 / 53

• Radionukliidide kiiret liikumist põhjustavate keemiliste tingimuste puudumine

• Negatiivsete tektooniliste sündmuste potentsiaal

• Seismiliste sündmuste potentsiaal

• Topograafilised omadused, mis välistavad üleujutuste võimaluse ning piiravad maalihkeid ja

erosiooni

• Ebastabiilsete settekivimite puudumine aluskorras

• Ekstreemsete ilmastikutingimuste esinemine

• Kaugus ohtlikest ettevõtetest

• Kaugus lennujaamadest

• Kaugus ohtlike veoste marsruutidest

• Sobivate teede olemasolu

• Madal arengupotentsiaal perspektiivseteks arendusteks

• Madal maavarade kaevandamise potentsiaal

• Madal põhjavee kasutamise potentsiaal

• Väärtuslik põllumajandusmaa

• Kaugus maaparandussüsteemist

• Maa omandivorm

• Kaugus tiheasustusaladest Lääne-Harju valla üldplaneeringu17 alusel

• III kaitsekategooria liikide esinemine

• Rohevõrgustik Lääne-Harju valla üldplaneeringu alusel

• Väärtuslik maastik Lääne-Harju valla üldplaneeringu alusel

• Ala suurus

9-le võrdluses olnud eelvaliku alale anti kaalutluskriteeriumite alusel hindepunkte (Lisa 2) ning enim

punkte saanud alade põhjal moodustus pingerida (joonis 10).

Asukoht VIH PED ALT ALL KEI TAL ING KAD LEM

Punktide summa 46 44 43 42 41 40 40 38 35

Joonis 10. Eelvaliku alade pingerida hindepunktide alusel (vt täpsemalt lisa 2)

Esialgsete tulemuste kohta küsiti Lääne-Harju valla arvamust18, et välja selgitada omavalitsuse

seisukoht ning selle tulemusena osutusid VIH ning ALL alad ebasobivateks, kuna tegu on ajalooliste

suvitus- ja elamupiirkondadega, mida ümbritsevad olulised puhkeväärtusega metsad. Lääne-Harju

valla arenguplaanide järgi ei ole sinna piirkonda radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine

sobiv.

17 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022. 18 9.05.2022 toimunud koosoleku protokoll – Asukoha alternatiivide tulemuste tutvustus Lääne-Harju vallale

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

21 / 53

Selle info alusel valiti eriplaneeringu asukoha alternatiivide hulka hindetabeli 2. ja 3. koha alad,

milleks on PED ehk Pedase ala Pedase külas ja ALT ehk Altküla ala Altküla külas (vt joonis 11 ja 12).

Olemasolev ala (joonis 13) oli eelnevalt asukoha alternatiivide hulka määratud ning seda

võrdlustabelis ei hinnatud. Küll aga tehti olemasolevale alale uuritud kriteeriumite alusel

sobivuskontroll, mis näitas, et ühtki täna teadaolevat takistust selle ala sobivuse osas ei esine, seega

on olemasolev ala jätkuvalt lõppladustuspaiga alternatiivina sobiv.

Joonis 11. Asukohavaliku etapis leitud asukoha alternatiivid Pedase ja Altküla külades.

Välja valitud täiendavad

asukoha alternatiivid

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

22 / 53

Joonis 12. Pedase (PED) ja Altküla (ALT) asukoha alternatiivid.

Joonis 13. Olemasolev asukoha alternatiiv

1.5. Läbiviidavad uuringud

Eriplaneeringuga paralleelselt teostatakse mitmekülgsed uuringud, mis on vajalikud

lõppladustuspaiga rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks ning mõjude hindamise läbiviimiseks.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

23 / 53

Eeluuringute etapis viidi läbi 3 suuremat uuringut19 kogu valla territooriumi kohta:

• Lõppladustuspaiga kolme optimaalseima asukoha väljaselgitamine Lääne-Harju valla

territooriumil. Sobivad maa-alad kaardistati GIS tarkvara/andmebaasi abil, võttes arvesse

piirkonna topograafiat, geomorfoloogiat, hüdroloogiat, kliimat, tektoonikat, maavarasid,

hüdrogeoloogilist ehitust, keskkonna aspekte, sotsiaalset olukorda ning taristut. Analüüs

tugineb avalikult kättesaadavale olemasolevale infole.

• Sotsiaalse olukorra uuring, mille raames selgitati välja maa kasutusotstarve, maa

omandiõigus ja kultuuriloolised aspektid.

• Teede ja taristu analüüs, mis andis ülevaade piirkonna olemasolevast riigi- ja kohalike teede

võrgust ning teede liikluskoormusest.

Eriplaneeringu koostamise raames, aastatel 2022-2023 viiakse läbi täpsemad uuringud kolmes välja

valitud asukohas (eelpool kirjeldatud alternatiivid):

• Tektoonilise omapära kaardistamine: tektooniliste tegurite väljaselgitamine, millega tuleb

arvestada maapinna lähedase ja kesksügava lõppladustuspaiga rajamisel kolmes

lõppladustuspaiga asukohas.

• Seismiline analüüs: varasem vulkaaniline tegevus piirkonnas (kvaternaarse ja varasema

ajastu vulkaanilisuse uuringud) ja piirkonna tektoonilise aktiivsuse olemus (hiljutised rikked,

liikumised rikete piirkonnas, seismoloogiline seire).

• Maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs: võimalike maavarade olemus, kogus ja

paigutus ning nende võimalikud ajaloolised uuringud (puuraugud, kaevandused jne),

aluskivimite kvaliteet (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, mineraalide

lahustuvus). Maavarade olemasolu potentsiaalsetes asukohtades ja nende võimaliku

kasutamise analüüs. Savikihi/kihtide kaardistamine (kihi paksus, paiknemine jne.) ning

nende omadused radionukliidide isoleerimisel.

• Maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud: asukoha geoloogilise struktuuri olemus

ja omadused sh kurrutused, rikked, kivimikihid, lõhed jne.

• Geomorfoloogiliste iseärasuste analüüs: detailne ülevaade asukoha alternatiivide

pinnavormidest.

• Hüdrogeoloogiline uuring: pinna- ja põhjavee liikumine, pinnavee hüdroloogia, sealhulgas

veekogude asukoht ja suurus, valgalad, ajutised voolumahtude varieerumised ja ilmastiku

ning kliima kõikumised (sademed ja temperatuur), pinnaselähedase hüdroloogia talletumise

ja loovutamise alad ning veebilanssi määramine ehk kus täpsemalt põhjavesi koguneb ja

kuhu kaob, luues sealjuures ka veebilansist üldisema pildi, erinevate hüdrogeoloogiliste

üksuste geomeetria üldises voolusüsteemis ja nende seosed geoloogiliste tingimustega,

hüdrogeoloogiliste üksuste hüdraulilised ja transpordi omadused, hüdrauliline juhtivus,

poorsus, veemahtuvus, lõhede kaudu toimuv vee liikumine, läbi kivimiplokkide toimuv vee

liikumine, vee liikuvus läbi lõhelise kivimi, dispersiooni pikkused, kirjeldamaks vee voolu ja

lahustunud aine rännet nende üksuste sees ja vahel; voolamise omaduste mustrid ja

suundumused hüdrogeoloogiliste üksuste sees ja vahel; erinevate hüdrogeoloogiliste üksuste

panus üldisesse vooluhulka; ruumilised ja ajalised muutused põhjavee süsteemi sisemistes

survetes; geodünaamiliste omaduste olemus või potentsiaal, mis mõjutavad põhjaveevoolu

protsesse ja üldine süsteemi samaväärne muutumine ajaskaalas; pinna- ja

põhjaveetasemete jms. seire läbiviimine selgitamaks välja põhjaveevarud piirkonnas,

põhjavee sügavus, omadused ja kaitstus; põhjavee voolamise ja soojuskande

19 Uuringud on leitavad A.L.A.R.A. kodulehelt

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

24 / 53

modelleerimine ning hüdrogeokeemiliste reaktsioonide modelleerimine; lähimate jõgede ja

nende vesikondade iseloomustus.

• Hüdrograafilised uuringud: veekogude ja märgalade paiknemine, sealhulgas veekogude

valgalade ulatus, jõgede/ojade voolukiirused, voolumahud ja hooajalised kõikumised ning

seos ilmastikutingimustega ja mõju põhjaveele; pinnaselähedane hüdrogeoloogia, sealhulgas

perkolatsioon, veepotentsiaal ning koostoimeid pinnaveega ja põhjaveega geosfääri-biosfääri

vastasmõjul; lähimate veekogude ja nende vesikondade iseloomustus, tõusude ja mõõnade

analüüs, veeseisude analüüs veekogudes eri aastaaegadel arvestades ka muutusi kliimas

järgmise 1000 aasta jooksul.

• Põhja– ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud: antropogeensete mõjutajate

olemasolu põhjavee koostises; erinevate põhjaveekogumite olemasolu ja omadused, nende

paiknemine ja ulatus, kus segunemine toimub või on toimunud; kivimite ja vee vahelised

vastasmõjud, mis avaldavad mõju vee koostisele ja mis võivad olla olulised radionukliidide

levimise pidurdamisel keskkonda; põhjavee keemiline ja isotoobiline koostis, et tõendada

põhjavee komponentide päritolu; põhjavee isotoobiline koostis, mille põhjal saab määrata

vee vanust ja lahustunud ainete viibimise aeg põhjavees, millest omakorda saab järeldada

põhjavee kogumi stabiilsust; kahjulike/ohtlike materjalide olemasolu tuvastamine põhjavee

koostises, mis võib oluliselt mõjutada insener-tehnilisi töid lõppladustuspaiga rajamisel

sellesse asukohta; põhjavee keemiline ja mikrobioloogiline koostis; keemilised tingimused,

mis võivad mõjutada kaevetöid. Keemilised ohud ja kasutatavate materjalide lühiajaline

vastupidavus agressiivsetele keskkonnatingimustele; põhjavee koostis potentsiaalse

ladustamise sügavusel; hüdrogeokeemilised andmed; põhjavee koostised regionaalses

kivimis ümber lõppladustuspaiga; mikroelementide, looduslike radionukliidide ja stabiilsete

nukliidide jaotumine keskkonnas.

• Pinnase ja pealiskorra uuring: asukoha pinnase ja pealiskorra kirjeldus, sealhulgas pinnase ja

pealiskorra koostis, komponentide paiknemine, sügavus ning kuidas need on muutunud alates

kvaternaari ajastust seoses kliimamuutustega; vaatlusaluse kivimassi suuruse määramine

veendumaks, et valitud koha kivimi maht on piisavalt suur mahutamaks lõppladustuspaiga

rajatisi; kivimi iseloom ja mehaanilised omadused kivimimassi kõikidel huvipakkuvatel

sügavustel; kivimassi omadused ja viisid kuidas need võivad muutuda ehitustegevuse

käigus; määrata kindlaks kuidas surve/tõmbe protsessid kivimis on toimunud varasemalt ja

kuidas need võivad toimuda tulevikus, kui see on oluline radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga ohutuse tagamiseks; maapinna geoloogilised omadused, sh paljandite

asukohad ja ulatus, kvaternaarse geoloogilise ajaloo kirjeldus asukohas.

• Atmosfääriõhu seire: atmosfääriõhu olemasolev olukord ning võrrelda seda lähimate

õhuseirejaamade tulemusega ning Eesti keskmise olukorraga; tulevaste arenduste mõju

õhusaastele; lõppladustuspaiga mõju õhusaastele ja selle vastavus kehtivatele siseriiklikele

normidele.

• Klimaatiliste tingimuste uuring: kliimamuutuste mõju asukohtadele; kliimamuutuse

pikaajaline ajaskaala: muutuste aeg ja info, millisel määral on kliimamuutustega vajalik

arvestada, võrrelda lõppladustuspaigas ladustatavate radioaktiivsete jäätmete

koguaktiivsuse vähenemisega ajas; sademete hulk, valitsevad tuule suunad ja tuulekiirused,

õhutemperatuur, vegetatiivse perioodi pikkus, päikesekiirguse aeg, intensiivsus ja

temperatuur, tegelik ja potentsiaalne aurustumine; võimalike ohtude kirjeldused seoses

äärmuslike ilmastikutingimustega; kliimamuutused regioonis järgmise 1000 aasta jooksul ja

nende võimalik mõju lõppladustuspaigale; ekstreemseid nähtusi nagu tormid, intensiivsed

sajuperioodid, põuad jms esinemist koos sagedusjaotuste ja -mudelitega; kliimast tingitud

potentsiaalsed riskid lõppladustuspaiga ohutusele; kliimamuutuste mõju lõppladustuspaigale

ja sellest tulenevad ohud ning nende leevendamise võimalused.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

25 / 53

• Elustiku uuring (taimestik, loomastik, liikide elupaigad, kaitstavad liigid jne): asukoha

keskkonna seisukord ning häiringu suurus lõppladustuspaiga ehitamisel, opereerimisel,

sulgemisel ja sulgemise järgselt; keskkonnahäiringu minimiseerimise/leevendamise

võimalused.

• Sotsiaalse olukorra uuring, mis hõlmab olulisi kogukondi, maa kasutusotstarvet, maa

omandiõigust, majanduslikke ja kultuuriloolisi aspekte jne: selgitada välja inimeste tavad,

harjumused ja käitumine piirkonnas. Võimalusel käsitleda ka piirkonna antropoloogilisi

uuringuid ennustamaks inimeste käitumist tulevikus (võimalik sisend ohutushinnangule);

elanikkonna sotsiaalne struktuur ja iive; elanikkonna paiknemine 5 km ja 20 km raadiuses

lõppladustuspaiga asukohast; elanikkonna puhkeharjumused (korilus, küttimine, merendus

jne); tööhõive, peamised tööandjad lähiümbruses; elanikkonna hoiakud/suhtumine

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisse; lõppladustuspaiga võimalik mõju

piirkonnas asuvatele muinsuskaitse alustele objektidele ning ajaloo- ja kultuuriväärtustele.

Lõppladustuspaiga võimalik mõju neile ja mõju leevendamise võimalused.

• Mürauuring: Olemasoleva müra ja vibratsiooni tasemete kaardistamine kolmes

lõppladustuspaiga asukohas ning hinnang olukorra vastavusele kehtivatele siseriiklikele

normidele. Lõppladustuspaiga rajamisel, opereerimisel ja sulgemisel tekkiva müra ja

vibratsiooni modelleerimine. Müra ja vibratsiooni vastavus kehtivatele õigusaktidele ja mõju

leevendamise võimalused.

• Teede ja taristu analüüs: liiklussageduse muutus seoses lõppladustuspaiga rajamise,

opereerimise ja sulgemisega; lähiümbruses (30-40 km) olemasolevate sadamate kirjeldus,

laevade teenindussagedus, reisijate hulk ja ülevaade põhilistest veetavatest kaupadest.

Tõenäolised muutused sadamate tegevuses arvestades riigi ja kohaliku omavalitsuse plaane;

lähiümbruses (30-40 km) olemasoleva raudtee kirjeldus, rongide liikumissagedus, ülevaade

põhilistest veetavatest kaupadest. Tõenäolised muutused raudtee liikluses järgmise 40 aasta

jooksul arvestades riigi ja kohaliku omavalitsuse plaane; lähimad lennujaamad ja nende

tegevuse mõju lõppladustuspaigale. Riiklikud plaanid seoses uute lennujaamade rajamisega.

• Ohutushinnangu koostamine: koostatakse lõppladustatavate radioaktiivsete jäätmete

pakendite vastavusnäitajad (ingl k – waste acceptance criteria) järgmistele pakenditele:

betoonkonteinerid (3 tüüpi), teraskonteiner, 20-jalane poolkõrge merekonteiner, 20-jalane

merekonteiner, 200 l metallvaat. Vastavusnäitajad koostatakse maapinnalähedases ja

kesksügavas lõppladustuspaigas ladustatavatele radioaktiivsete jäätmete pakenditele (sh

esialgsed vastavusnäitajad pakendile, millesse on kavas paigutada reaktorianum ja mille

prototüüpi pole veel välja töötatud); antakse hinnang ohutusele seoses radioaktiivsete

jäätmete transpordiga Paldiski objektil asuvast radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigast

lõppladustuspaika – doosid transporti teostatavatele töötajatele, teistele liikluses osalejatele

ja teede ääres elavatele inimestele; koostatakse lõppladustuspaiga esialgne sulgemiskava.

• Keskkonna- ja kiirgusseire: lõppladustuspaiga seireprogrammi koostamine. Seejuures

arvestatakse ka objekti ümbruskonna seirevajadusega (st vajadusel nähakse ette meetmed

objekti potentsiaalse mõjuraadiuse, sh põhjavee, seireks).

• Riskianalüüs ja riskide hindamine: hädaolukordade identifitseerimine ja nende tagajärgede

hindamine lõppladustuspaiga ehitamisel, opereerimisel ja sulgemisel; ennetavad meetmed

riskide maandamiseks.

• Lõppladustuspaiga võimalik mõju naaberriikidele (piiriülene mõju): Kaardistada naaberriigid,

keda lõppladustuspaik võib mõjutada; hinnata uuringute tulemuste põhjal lõppladustuspaiga

mõju naaberriikidele.

Täiendavalt teostatakse veel reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud, kuid nende

käsitlemine siin materjalides ei ole hetkel asjakohane.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

26 / 53

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

27 / 53

2. Seosed strateegiliste arengudokumentidega

2.1. Harju maakonnaplaneering 2030+

Maakonnaplaneering suunab eelkõige asustust, rohevõrku ja olulisemat taristut. Valla

eriplaneeringus võetakse neid suundi arvesse ja välditakse olulisi konflikte maakonna tasandi

strateegiliste arengutega.

2.2. Lääne-Harju valla üldplaneering

Üldplaneeringu eesmärk on määratleda Lääne-Harju valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtted

ja üldised arengusuunad, seada ja täpsustada maakasutus- ja ehitustingimusi (sh

projekteerimistingimuste väljastamise aluseks olevaid tingimusi) ning seeläbi kujundada Lääne-

Harju vallast atraktiivne elu- ja äripind. Valla eriplaneeringus võetakse neid suundi arvesse ja

välditakse olulisi konflikte teiste arengutega omavalitsuse tasandil strateegilistes arengutes.

Eriplaneeringu raames on aluseks võetud kõige ajakohasem koostamisel olev Lääne-Harju valla

üldplaneering20.

2.3. Eesti keskkonnastrateegia 2030

Strateegias määratletakse Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisukorra

säilitamiseks, lähtudes samal ajal keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalsfääriga ning

nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimestele. Keskkonnastrateegia põhisuunad on

loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse

säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, välisõhu tagamine ning inimeste hea tervise ja elu

kvaliteet.

Eriplaneeringus võetakse arvesse Eesti keskkonnastrateegia põhisuundi, väärtustades loodus- ja

kultuurikeskkonda, säilitades võimalikult suures ulatuses looduskaitsealasid ja muid loodusväärtusi.

2.4. Strateegia "Eesti 2035"

„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle eesmärk on kasvatada ja toetada meie

inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks.

Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning

eurorahade kasutamisele.

Elukeskkonna valdkonnas on sihiks kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne

elukeskkond. Elanikkonna tervise ja töövõime tagamiseks on oluline hea keskkonna-

seisundi tagamine.

Eriplaneeringus võetakse arvesse strateegia suundi, mis seostuvad kavandatava objekti

valdkonnaga.

20 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

28 / 53

2.5. Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21"

Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21"21 (SE21), mis on ühiskondlik kokkulepe Eesti jätkusuutlikuks

arenguks. Kuna strateegia on koostatud vastavalt asjakohastele globaalsetele ja Euroopa Liidu

suunistele, on Eesti keskkonnastrateegia juba arvestanud laiema konteksti ja eesmärkidega. SE21

eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete

ja traditsiooniliste väärtuste säilitamisega Eestis. SE21 peamisteks eesmärkideks on Eesti

kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.

Eriplaneeringus võetakse arvesse strateegia põhisuundi.

2.6. Kliimamuutustega kohanemise kava 2030

Arengukava ja rakenduskava eesmärk on suurendada Eesti riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi

valmisolekut ja võimekust kliimamuutuste mõjudega kohaneda. Arengukavas tuuakse välja, et

oodatav kliimamuutus Eestis on temperatuuri tõus, sademete hulk, merevee taseme tõus, tormide

kasv ja sellest tulenevad keskkonnamuutused. Eriplaneeringu koostamisel võetakse arvesse

võimalikke kliimamuutusi ja nendega seotud riske.

2.7. Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027

Kiirgusohutuse riikliku arengukava eesmärk on korraldada kiirguskaitset aastatel 2018-2027, et

tagada optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse toimimine ja arendamine Eestis.

Arengukava strateegilised alaeesmärgid on järgmised:

• tõhustatud on kiirgusohutustaristu toimimist ;

• kiirgusohutusalane teadlikkus ja võimestamine on tagatud;

• radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud riskid on vähenenud;

• tagatakse valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks ;

• looduslikest allikatest tulenevad riskid on vähenenud;

• meditsiinilise kokkupuute ja kiirgusohutuse põhjendatud kasutamine on tagatud.

Eriplaneeringu koostamisel võetakse arvesse arengukava alaeesmärke.

2.8. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava

Radioaktiivsete jäätmete tegevuskava on aluseks radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisele

ning kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmekäitlejatele konkreetseid lahendusi

radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks Eestis.

Eriplaneering koostatakse tegevuskava arvestades.

2.9. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2022-202722

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude

planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas, et täita veepoliitika raamdirektiivis sätestatud eesmärke.

Veemajanduskava eesmärk on saavutada veekogumite võimalikult looduslähedane

21 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 22 Eelnõu versioon 12.2021: https://envir.ee/media/5490/download

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

29 / 53

(tüübispetsiifiline) hea seisund. Eesmärkide seadmine ja nende saavutamise hindamine toimub

pinna- ja põhjaveekogumite kaupa. Veemajanduskavast lähtuvalt jälgitakse põhjaveekogumite

koguselist ja keemilist seisundit ning pinnaveekogumite ökoloogilist ja keemilist seisundit, mille

põhjal määratakse põhja- ja pinnaveekogumite koondseisundid.

Eriplaneeringu KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju eeldatavasse mõjualasse

jäävate põhja- ja pinnaveekogumite seisundile ning selle kaudu vastavust veemajanduskava

eesmärkidele. Vajadusel tehakse KSH käigus ettepanekud leevendus- ja seiremeetmete

rakendamiseks.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

30 / 53

3. Ülevaade mõjude hindamisest

3.1. Mõjude hindamise eesmärk

Eriplaneeringu koostamise käigus käsitletakse eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid

(keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) alusel) ning mõjusid

laiemalt ehk nn asjakohaseid mõjusid (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja tervisele

avalduvad mõjud) ulatuses, mis eriplaneeringu koostamisel vajavad hindamist. Kuna asjakohaste

mõjude termin ei ole kõige parem määratlus, siis edaspidi kasutatakse asjakohastest mõjudest

rääkides üldist mõistet - mõjude hindamine.

Milline saab olema eriplaneeringu lahendus, selgub planeeringu koostamise käigus. LS ja VTK

kaardistab eeldatavad mõjud, mis eriplaneeringu lahendusega võivad kaasneda. Seega ei ole

käesoleva dokumendi koostamisel teada, millised mõjud täpsemalt võivad eriplaneeringuga

kaasneda ning milline on mõju iseloom ja ulatus.

Kui planeerimismenetluses ilmneb mõni täiendav hindamist vajav mõju, mida KeHJS-e kohane

mõjude hindamine ei kata, viiakse läbi vastava valdkonna mõju hindamine, et tagada

tasakaalustatud planeerimislahenduse väljatöötamine. Laiemate mõjude määramisel on oluline koht

nii valla, ametkondade, kohalike omavalitsuste kui ka avalikkuse poolt tõstatatud teemadel.

Täiendavate mõjude hindamise vajalikkuse ilmnemine planeeringu koostamise käigus on

planeerimisprotsessi loomulik osa23.

Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse tasakaalustatult nii looduskeskkonna, sotsiaalsete,

majanduslike, kultuuriliste kui ka muude oluliste aspektidega.

Radioaktiivsete jäätmete transpordi korraldamine ei ole eriplaneeringu asukohavaliku etapi ülesanne,

st eriplaneering ei määra, millises riigis ja millistes ettevõtetes väljaspool Eestit radioaktiivsete

jäätmete käitlemisteenuseid võidakse kasutama hakata või millistest maakondadest ja ettevõtetest

üle Eesti võidakse lõppladustuspaika hakata radioaktiivseid jäätmeid kokku vedama. Sellest

tulenevalt ei käsitleta eriplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju hindamisel radioaktiivsete

jäätmete transpordiga kaasneda võivaid mõjusid.

3.2. Mõjude hindamise metoodika

Mõjude hindamine viiakse läbi eriplaneeringu koostamise täpsusastmes, arvestades planeeringu

koostamise asukohavaliku etappi24.

Mõjude hindamisel lähtutakse kavandatava tegevuse asukoha alternatiivide valiku kriteeriumidest –

vt ptk 1.4. Mõju hindamise aruandes esitatakse lõppladustuspaiga alternatiivsete asukohtade võrdlus

ning nende paremusjärjestus kaasneva mõju suurusest ja ulatusest lähtuvalt.

Läbi laiapõhjalise mõjude hindamise käsitletakse võimalikke mõjusid nendes valdkondades, mida

on lisaks KeHJSe kohasele hindamisele (vt allpool) vaja hinnata. Laiapõhjaline mõjude hindamine tuleneb

planeerimisseadusest.

Õigusaktidega ei ole sätestatud menetlus- ja sisunõudeid laiapõhjaliseks mõjude hindamiseks, need

mõjud sisustatakse planeeringu eesmärkidest lähtuvalt eriplaneeringu lahenduse väljatöötamise

käigus. Käsitletakse vaid neid teemavaldkondi ja mõjusid, mis on vajalikud ja asjakohased

planeeringulahenduse väljatöötamiseks. See võimaldab kogu protsessi vältel hinnata lahenduse

sobivust eriplaneeringu eesmärkidele ja põhjendada planeeringulisi otsuseid ning seda kuidas need

23 Vt Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, 2018. Ptk 6; https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2021/05/uldplaneeringu_juhis_final-2.pdf 24 Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine ja selle mõjude hindamine ei kuulu käesoleva hanke mahtu.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

31 / 53

toetavad elukeskkonna jätkusuutlikku arengut ja erinevate kogukondade ning huvigruppide huve ja

vajadusi.

Mõjude hindamisel arvestatakse strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat

territooriumi ehk võimalikku mõjuala. Laiapõhjalise mõjude hindamise raames juhindutakse

eriplaneeringu ülesannetest, juhendmaterjalidest, olemasolevatest ja eriplaneeringu raames

koostatavatest eksperthinnangutest ning uuringutest ja laiendatud mõjude hindamise praktikatest

Eestis. Eriplaneeringu asukohavaliku etapi koostamise käigus teostatavad alusuuringud on loetletud

ptk-s 1.5.

Laiapõhjalise mõjude hindamise peamised eesmärgid on:

• hinnata, kas kavandatav tegevus aitab kaasa valdkonna strateegiliste eesmärkide

saavutamisele;

• hinnata, kas eriplaneeringu eesmärgi saavutamiseks välja töötatava

planeerimislahendusega võib kaasneda eeldatavalt oluline ebasoodne sotsiaalne,

majanduslik või kultuuriline mõju, aga ka võimalik positiivne mõju;

• tuua välja olulised sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest keskkonnast tulenevad

asjaolud, nt vaadete muutumine, võimalik töökohtade lisandumine või ärakadumine,

mõne senise tegevusega tegelemise piiramine samas asukohas või teise asukohta viimine.

Eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus hinnatakse eeldatavalt

olulisi keskkonnamõjusid.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara25.

Lähtudes koostatava eriplaneeringu põhimõtetest ja lahendatavatest ülesannetest (vt ptk 1. ) ning

planeeringuala olemasolevast keskkonnast ja sellest tulenevatest võimalikest mõjudest, viiakse

planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine

järgmiste valdkondade ja keskkonna elementide osas:

• mõju looduskeskkonnale – Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstavad loodusobjektid,

taimestik ja loomastik, bioloogiline mitmekesisus ja rohevõrgustik, põhja- ja pinnavesi, sh

rannikumeri;

• mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale – joogivee kvaliteet,

välisõhu kvaliteet (sh müra ja vibratsioon), kiirgusseisund, elukeskkond, vara säilimine,

jäätmemajandus, teenuste kättesaadavus;

• mõju kultuuripärandile ja maastikele – kultuurimälestised, pärandkultuuriobjektid,

väärtuslikud maastikud, miljööväärtuslikud alad ja muud kultuuriväärtused.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse asjakohaste õigusaktide nõuetest ja

juhendmaterjalidest. Peamised KSH sisu ja menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)26 ning planeerimisseadus (PlanS)27.

Mõjude olulisuse tuvastamisel ja hindamisel juhindutakse eelkõige kehtivate asjakohastes

keskkonnakaitselistes õigusaktides (direktiivid, seadused ja määrused) määratud normidest ja

sätestatud nõuetest, valdkondlikest arengukavadest, kaitsekorralduskavadest jms, samuti

eriplaneeringu koostamise käigus tehtavatest analüüsidest ja uuringutest (vt ptk 1.5) ning vastava

valdkonna eksperdi arvamusest.

25 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 26 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 27 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

32 / 53

Looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise

alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat ning lähtutakse asjakohastest metoodilistest

juhenditest, sh näiteks Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise

hindamise juhend“28 jt.

KSH käigus arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust,

esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas

arvestatakse võimalikku koosmõju, mõjude kumuleerumist ning vajadusel ka väljastpoolt

planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse nii võimalikke olulisi

negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud meetmete

rakendamiseks oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks, vajadusel mõjude vähendamiseks ja

leevendamiseks. Tähelepanu pööratakse ka positiivsete mõjude võimendamisele.

VTK etapis on läbi viidud Natura eelhinnang, et prognoosida tõenäoliselt ebasoodsate mõjude

esinemise võimalikkust (vt ptk 3.3).

KSH läbiviimisega minimeeritakse võimalused arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne

keskkonnamõju, samaaegselt soosides positiivseid mõjusid esile kutsuvaid ja võimendavaid

lahendusi.

KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise,

inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku

kasutamise põhimõttest.

Mõjude hindamise (sh KSH) väljatöötamise kavatsus (VTK) on aluseks mõjude hindamise aruande

koostamisele.

Mõjude hindamise tulemusena koostatakse eelpoolkirjeldatu alusel laiapõhiline mõjude hindamise

aruanne, mille üks osa on KSH. Mõjude hindamise aruanne koondab kõikide mõjude hindamise

tulemused: looduskeskkonna, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning tervisemõjud.

Mõjude hindamisel järgitakse KSH PlanS-i kohast menetlust ja KeHJS-est tulenevaid sisunõudeid.

Mõjude hindamise aruanne peab vastama oma sisult mh KeHJS-s sätestatud KSH aruande nõuetele.

Oluline on jälgida, et ühe valdkonna mõjud ei hakkaks domineerima teiste valdkondade mõjude üle

ning seetõttu osasid mõjusid ei alahinnataks või need ei jääks tahaplaanile. Kuna üks planeerimise

peamisi aluspõhimõtteid on erinevate huvide tasakaalustamine, tuleb planeeringu koostamisse ja

mõjude hindamisse kaasata arvestatav hulk kõikide mõjuvaldkondade eksperte.

Laiapõhjalise mõjude hindamise läbiviimiseks viiakse läbi korrapärased meeskonnasisesed

töökoosolekud. Töökoosolekud hinnangute läbiarutamiseks toimuvad struktureeritud arutelu vormis.

Kaasnevate laialdasemate mõjude iseloomu väljatoomine, võimalike ebasoodsate mõjude

leevendusvõimalused ja soodsate mõjude võimendamisvõimalused aitavad jõuda kokkulepetele

vastandlike kasutusviiside osas ja sisustada nii planeerimise eesmärke. Mõjude hindamise käigus

konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega (sh Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet,

Terviseamet, kohalikud omavalitsused jt).

Mõjusid hinnatakse ja tulemusi avalikustatakse ühtse ajakava alusel. Planeerimisprotsessi ja mõjude

hindamise ajakava vt ptk 4.1 4.1

Isikud ja asutused, keda eriplaneerinuga kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel

võib olla põhjendatud huvi eriplaneeringu vastu, on leitavad kaasamiskavast – vt ptk 4.2

3.3. Võimaliku mõju eelhinnang Natura 2000 võrgustiku aladele

Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja

loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) artikli 6 kohaselt tuleb mistahes arendustegevuse korral

28 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

33 / 53

(mis ei ole otseselt ala kaitsekorraldusega seotud), mis võib mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala,

mõju asjakohaselt hinnata. Natura hindamine hõlmab ka linnudirektiivi29 alusel moodustatud alasid

(linnualasid). Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt seatakse kava või projektiga kaasneva mõju

hindamisel Natura alale esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis tähendab, et kava või projekti

elluviimine ei tohi Natura ala loodusväärtusi kahjustada ja otsustaja peab tegevuse lubamisel selles

veendunud olema. Natura hindamine viiakse läbi täpsusastmes, mis võimaldab ebasoodsa mõju

puudumises veenduda.

Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele, samuti

peab hindamise tulemusel olema võimalik järeldada, et tegevus ei ohusta ala terviklikkust.

Mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku aladele on aluseks asjakohased juhenddokumendid:

- Euroopa Komisjoni juhis loodusdirektiivi artikli 6 rakendamise kohta;30

- Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.31

Eriplaneeringu võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning

eriplaneeringu kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura

2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

Natura hindamine on Eesti õiguses integreeritud KMH/KSH protsessi üheks osaks. Loodusdirektiivi

artikli 6 lõigete 3 ja 4 nõuded on kirjas KeHJS-es, PlanS-is ja looduskaitseseaduses (LKS)32.

KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud KeHJS-e §-ga 4533. KSH käigus peab

eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust. Strateegilise planeerimisdokumendi võib

kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise

planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle

Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärki.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu KSH käigus on hinnatud võimalikku mõju

Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise eesmärk on välja

selgitada ja tuvastada projekti või kava võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste

projektide või kavadega) ning hinnata, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava

tegevuse ebasoodne mõju on välistatud.

Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud ja kaitse-eesmärkidele ei avaldu

olulisi ebasoodsaid mõjusid. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide

(liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas

perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide

normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala

vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt süsteemi.

Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise

kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, siis tuleb jätkata asjakohase hindamise34 etapiga.

Eriplaneeringu staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise

29 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 30 Euroopa Komisjon. Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01) 31 Koostajad: Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A., MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019 32 Vt täpsemalt: Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Ptk 1.4. Natura hindamise käsitlus Eesti seadusandluses 33 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv 34 Natura asjakohase ehk sisulise hindamise eesmärgiks on: 1) eelhindamise käigus tuvastatud Natura alale avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning tagada Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata; 2) leevendavate meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamise kavandatavast tegevusest hoolimata. Natura asjakohane hindamine annab vastuse, kas alale avaldub oluline mõju või mitte. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

34 / 53

tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega

informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks.

Teave radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu asukohavaliku etapis kavandatava

ruumilise lahenduse kujunemise ning kavandatava tegevuse kirjelduse kohta vt ptk 1.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole

Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

3.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid

Lääne-Harju valla alale jääb üheksa loodusala ja kolm linnuala, mis kuuluvad üleeuroopalisse Natura

2000 alade võrgustikku: Krassi loodusala, Laulasmaa loodusala, Nõva-Osmussaare loodusala, Pakri

loodusala, Pedase loodusala, Suure-Aru loodusala, Suursoo-Leidissoo loodusala, Türisalu loodusala,

Vasalemma loodusala, Nõva-Osmussaare linnuala, Pakri linnuala ja Suursoo-Leidissoo linnuala.

Laulasmaa loodusala, Pedase loodusala ja Vasalemma loodusala jäävad täielikult Lääne-Harju valla

territooriumile. Ülejäänud loodusalad ja kõik linnualad jäävad valla alale osaliselt.

Kavandatava tegevuse alternatiivsetele asukohtadele kõige lähemale jäävad Pakri loodusala ja Pakri

linnuala. Ülejäänud eelnimetatud Natura 2000 võrgustiku alad jäävad kavandatava tegevuse

alternatiivsetest asukohtadest rohkem kui 4 km kaugusele. See on kavandatava tegevuse puhul

piisav vahemaa igasuguste negatiivsete mõjude välistamiseks. Kavandatav tegevus ei põhjusta ei

selle ehitusetapis ega ka kasutusetapis mõjusid, mis ulatuksid sellisele kaugusele. Ehitusetapis

kaasneva müra ja muude loomastikule (sh linnustikule) kaasnevate häiringute ulatus jääb alla

kilomeetri. Lõppladustuspaiga kasutusetapis häiringud praktiliselt puuduvad. Kavandatav tegevus ei

mõjuta eelnimetatud kaugemate Natura alade keskkonda füüsiliselt. Puuduvad ka kaudsed mõjud

veerežiimi mõjutamise kaudu. Puuduvad mõjud Natura alade veekvaliteedile, aineringele ning

elustikule.

Alljärgnevalt on täpsemalt käsitletud ebasoodsa mõju avaldumise võimalikkust kahe alternatiivsetele

asukohtadele lähemal asuva Natura 2000 võrgustiku ala – Pakri loodusala ja Pakri linnuala –

terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele.

Pakri loodusala

• Pakri loodusala (RAH0000006) pindala on 20 574,8 ha. Loodusala paikneb Lääne-Harju valla

Paldiski linna, Keila-Joa aleviku ning Kersalu, Kloogaranna, Kurkse, Laane, Laoküla, Laulasmaa,

Lohusalu, Madise, Meremõisa, Pedase, Vihterpalu ja Vintse külade alal ning Harku vallas.

Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed

(1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele

avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited - *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed

ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160),

liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180).

Ala kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas

(Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas

maturna).

Siseriiklikul tasandil on Pakri loodusala kaitstav Pakri maastikukaitsealana ja Pakri hoiualana.

Pakri linnuala

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

35 / 53

• Pakri linnuala (RAH0000632) pindala on 20 574,8 ha. Linnuala paikneb Lääne-Harju valla Paldiski

linna, Keila-Joa aleviku ning Kersalu, Kloogaranna, Kurkse, Laane, Laoküla, Laulasmaa,

Lohusalu, Madise, Meremõisa, Pedase, Vihterpalu ja Vintse külade alal ning Harku vallas.

Linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus

stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus

olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps

cristatus), hahk (Somateria mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus).

Siseriiklikul tasandil on Pakri linnuala kaitstav Pakri maastikukaitsealana ja Pakri hoiualana.

3.3.2. Mõju eelhindamine Natura 2000 võrgustiku aladele

Võimalik mõju Pakri loodusalale

Pakri loodusala jääb kavandatava tegevuse Pakri poolsaarel asuvast alternatiivsest asukohast 520 m

kaugusele itta. Lähim kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp soostuvad ja soolehtmetsad (*9080)

paikneb ca 1,1 km kaugusel idas. Pedase külas asuv alternatiivne asukoht jääb loodusalast 2,3 km

kaugusele ja Altkülas asuv alternatiivne asukoht 2,6 km kaugusele.

Otsesed mõjud Pakri loodusalale ja selle füüsilisele keskkonnale puuduvad kõigi

asukohaalternatiivide korral. Piisava vahemaa tõttu puuduvad alale ka kaudsed mõjud nii

kavandatava objekti ehituse kui ka kasutuse faasis. Mõjud puuduvad kõigi asukohaalternatiivide

korral. Kavandatav tegevus ei põhjusta loodusala veerežiimi muutust. Seega puuduvad igasugused

negatiivsed mõjud Pakri loodusalale ja selle terviklikkusele kavandatava tegevuse kõigi alternatiivide

korral.

Mõju esinemise võimalikkus Pakri loodusala kaitse-eesmärkidele vt Tabel 2.

Tabel 2. Mõju Pakri loodusala kaitse-eesmärkidele

Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Elupaigatüübid

Veealused

liivamadalad (1110)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad tegevused ning muudatused

maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid avaldada. Ebasoodsad

mõjud elupaiga seisundile puuduvad.

Jõgede

lehtersuudmed

(1130)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Rannikulõukad

(*1150)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Laiad madalad lahed

(1160)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Karid (1170) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

36 / 53

Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Esmased rannavallid

(1210),

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Püsitaimestuga

kivirannad (1220)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Merele avatud

pankrannad (1230)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Väikesaared ning

laiud (1620)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Rannaniidud

(*1630)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Hallid luited

(kinnistunud

rannikuluited -

*2130)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Vähe- kuni

kesktoitelised

kalgiveelised järved

(3140)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Jõed ja ojad (3260) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Kadastikud (5130) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede

kasvualad - 6210)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Lood (alvarid -

*6280)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Puisniidud (*6530) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Allikad ja allikasood

(7160)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

37 / 53

Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Liigirikkad

madalsood (7230)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Vanad laialehised

metsad (*9020)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Rusukallete ja

jäärakute metsad

(pangametsad -

*9180)

Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning

muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile

puuduvad.

Liigid

Emaputk (Angelica

palustris)

Liigi võimalike elupaikade alal ja naabruses puuduvad kavandatavad

tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud liigi

seisundile puuduvad.

Nõmmnelk

(Dianthus arenarius

subsp. arenarius)

Liigi elupaikade alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused

ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud liigi seisundile

puuduvad.

Soohiilakas (Liparis

loeselii)

Liigi elupaikade alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused

ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud liigi seisundile

puuduvad.

Jäik keerdsammal

(Tortella rigens)

Liigi elupaikade alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused

ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud liigi seisundile

puuduvad.

Suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas

maturna)

Liigi elupaikade alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused

ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud liigi seisundile

puuduvad.

Võimalik mõju Pakri linnualale

Pakri linnuala jääb kavandatava tegevuse Pakri poolsaarel asuvast alternatiivsest asukohast 520 m

kaugusele itta. Pedase külas asuv alternatiivne asukoht jääb linnualast 2,3 km kaugusele ja Altkülas

asuv alternatiivne asukoht 2,6 km kaugusele.

Otsesed mõjud Pakri linnualale ja selle füüsilisele keskkonnale puuduvad. Piisava vahemaa tõttu

puuduvad alale ka kaudsed mõjud nii kavandatava objekti ehituse kui ka kasutuse etapis.

Ehitusetapis kaasnevad müra ja visuaalsed häiringud ei avalda piisava vahemaa tõttu linnualale ja

selle kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele olulist negatiivset mõju. Seega puuduvad igasugused

negatiivsed mõjud Pakri linnualale ja selle terviklikkusele kavandatava tegevuse kõigi alternatiivide

korral.

Mõju Pakri linnuala kaitse-eesmärkidele vt Tabel 3.

Tabel 3. Mõju Pakri linnuala kaitse-eesmärkidele

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

38 / 53

Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), merivart (Aythya marila),

hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala

clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul

(Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus

cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas

(Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas

(Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps

cristatus), hahk (Somateria mollissima),

punajalg-tilder (Tringa totanus)

Pakri poolsaarel paiknev alternatiiv jääb

linnualast üle 500 m kaugusele, Pedase külas ja

Altkülas paiknevad alternatiivid jäävad linnualast

üle 2 km kaugusele. Kaitse-eesmärgiks olevate

liikide teadaolevate elupaikade alal ja naabruses

ei kavandata ehitisi ega maakasutuse muutusi.

Samuti ei kavandata mürarikkaid ning häiringuid

põhjustavaid tegevusi linnuliikide elupaikade

naabruses. Antud vahemaa on piisav

välistamaks negatiivsed mõjud kõigile kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele nii ehitus- kui

ka kasutusetapis.

Alale kavandatavad lõppladustuspaiga rajatised

ei ole lindudele lennutakistuseks ega põhjusta

kokkupõrke riski.

3.3.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ühegi kavandatava tegevuse piirkonda jääva loodusala

(Pakri loodusala) ega linnuala (Pakri linnuala) puhul ei avalda kavandatav tegevus negatiivseid

mõjusid alale. Samuti puuduvad ebasoodsad mõjud Pakri linnuala ja Pakri loodusala kaitse-

eesmärkideks olevate liikide ja elupaigatüüpide seisundile. Kuna mõjud on välistatud Natura

eelhindamise etapis, siis ei ole Natura asjakohase hindamise läbiviimine eriplaneeringu mõjude

hindamise aruande koostamise etapis vajalik. Kavandatav tegevus on Natura 2000 võrgustiku alade

seisukohast lubatud. Leevendusmeetmete rakendamine pole Natura 2000 võrgustiku alade

seisukohast vajalik.

3.4. Looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine

Eriplaneeringu koostamisel hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust valdkondlikele

strateegilistele eesmärkidele ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, et planeeringu

koostamisel ja kehtestamisel saaks arvestada keskkonnakaalutlusi ning seeläbi tagada

tasakaalustatud planeerimislahenduse väljatöötamine, sh tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse

ja edendada säästvat arengut.

Mõju ilmnemine looduskeskkonna elementidele või looduskeskkonna kaitsmise ja säästmise

strateegilistele eesmärkidele mittevastamine oleneb planeeringuga kavandatava tegevuse

iseloomust, kavandatavate alternatiivide asukohtadest ja sealsetest keskkonnatingimustest.

Arvestades planeeringuala suurust, planeeritavaid asukoha alternatiive, planeeringu täpsusastet ning

asjaolu, et hetkel on vaid ligikaudselt teada, mida ja kuhu kavandatakse, siis pole võimalik VTK-s

täpselt kirjeldada, millised on eriplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võivad mõjud,

näiteks eeldatavalt oluline ebasoodne mõju looduskeskkonnale või vastuolu mõne looduskeskkonna

kaitsmise strateegilise eesmärgiga. VTK etapis on läbi viidud Natura eelhinnang, et prognoosida

tõenäoliselt ebasoodsate mõjude esinemise võimalikkust (vt ptk 3.3).

Võimalikud looduskeskkonnale avalduva mõju allikad võivad olla: elupaiga häirimine või hävitamine,

müra, vibratsioon, tahked osakesed jms. Planeerimisprotsessis hinnatakse jooksvalt, kas

eriplaneeringu eesmärgi saavutamiseks väljatöötatavad planeerimislahendused vastavad

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

39 / 53

valdkondlikele strateegilistele eesmärkidele ning kas planeeringulahendustega võib kaasneda

asjakohane, sh oluline mõju looduskeskkonnale.

Kui looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise käigus ilmneb, et võib suureneda

planeeringuala tundlikkus kliimamuutustest tulenevatele häiringutele või ilmneb mõju

kultuuripärandile, inimeste sotsiaalsetele vajadustele, heaolule, varale või tervisele, hinnatakse

vastavaid mõjusid selleks sobivas jaotuses (kas majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste või

tervisemõjude või vajadusel mõnes muus mõju hindamise alajaotuse osas).

Järgnevalt on kokkuvõtlikult esitatud lõppladustuskoha kavandamisega eeldatavalt kaasnevate

looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus ning hindamiseks kasutatava metoodika ja

uuringute ülevaade.

3.4.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kaitstavad loodusobjektid on:

• kaitsealad;

• hoiualad;

• kaitsealused liigid ja kivistised;

• püsielupaigad;

• kaitstavad looduse üksikobjektid;

• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Planeeringualal ja selle eeldatavas mõjualas paiknevate kaitstavate loodusobjektide kirjeldused ja

kaitse-eesmärgid ning neile avalduva mõju hindamise käik ja tulemused esitatakse mõju hindamise

aruandes.

Mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele lähtutakse looduskaitseseadusest, kaitse-

eeskirjadest, kaitsekorralduskavadest, liigi kaitse tegevuskavadest jm asjakohastest dokumentidest,

samuti riiklike registrite andmetest.

3.4.2. Mõju vääriselupaikadele

Vääriselupaik on metsaseaduse alusel kaitstav kõrge ökoloogilise väärtusega metsaala.

Keskkonnaministri määruse35 alusel on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas

asuvad EELIS-esse kantud vääriselupaigad kaitstud. Neis on keelatud raie, välja arvatud

erakorralised raied ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on

vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Vääriselupaiku esineb kavandatava tegevuse Pakri ja Pedase asukohaalternatiivide naabruses. Mõju

hindamise käigus hinnatakse vääriselupaikadele avalduvaid otseseid ja kaudseid mõjusid.

Hinnatakse võimaliku raadamise mõju vääriselupaikade piiril, mis võib kaasa tuua tuule- ja

valgusrežiimi muutumise vääriselupaikade alal. Samuti hinnatakse, kas tegevus võib vääriselupaiku

mõjutada läbi veerežiimi muutumise. Hinnatakse ka muid võimalikke kaudseid mõjusid

vääriselupaikadele.

Kuna täpne hoonestusala ja vajalik raadamisala ning võimalikud mõjud veerežiimile pole

asukohavaliku etapis teada, siis jääb mõju hindamine mõnevõrra üldisemale tasemele võrreldes

detailse lahenduse mõju hindamisega.

35 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

40 / 53

3.4.3. Mõju loomastikule

Kavandatava tegevuse mõjud loomastikule avalduvad elupaikade kao ning killustamise ja häiringute

kaudu. Mõju hindamisel tuginetakse eriplaneeringu koostamise raames läbi viidava elustiku

uuringuga (vt ptk 1.5) kogutavatele andmetele ning muudele piirkonnas registreeritud loomastiku

andmetele.

Mõjude hindamise raames hinnatakse loomastiku elupaikade kao ulatust ja olulisust kavandatava

tegevuse alal erinevate asukohaalternatiivide korral. Hinnatakse ka mõju elupaikade võimaliku

killustamise tõttu. Häiringud kaasnevad eeldatavalt peamiselt objekti ehitusetapis. Hinnatakse

mürast ning tehnika ja inimeste liikumisest tingitud häiringute võimalikku ulatust ning mõju

loomastikule.

Kuna täpne hoonestusala ja vajalik raadamisala, samuti kasutatav ehitustehnoloogia pole

asukohavaliku etapis teada, siis jääb mõju hindamine mõnevõrra üldisemale tasemele võrreldes

täpsustatud lahenduse mõju hindamisega.

3.4.4. Mõju taimestikule

Taimestikule avalduva mõju hindamisel tuginetakse eriplaneeringu koostamise raames läbi viidava

elustiku uuringuga (vt ptk 1.5) kogutavatele andmetele ning muudele piirkonnas registreeritud

taimestiku andmetele.

Mõju taimestikule avaldub olemasolevate metsaalade raadamise ja muu taimestiku kao näol.

Taimestikule võib sõltuvalt taimekoosluse tundlikkusest avaldada mõju ka veerežiimi muutus, kui

see kavandatava tegevuse ala piirkonnas aset leiab. Ehitustööde ajal leviv tolm võib taimestikku

mõjutada lokaalselt ja lühiajaliselt ning see mõju on tõenäoliselt väheoluline.

Mõju hindamise käigus hinnatakse ja võrreldakse väärtusliku taimkatte kadu eri

asukohaalternatiivide korral. Kuna täpne hoonestusala ja vajalik raadamisala ja taimkatte kao ulatus

ning võimalikud mõjud veerežiimi kaudu pole asukohavaliku etapis teada siis jääb mõju hindamine

mõnevõrra üldisemale tasemele võrreldes täpsustatud lahenduse mõju hindamisega.

3.4.5. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule

Bioloogilisele mitmekesisusele ehk elurikkusele avalduva mõju hindamisel tuginetakse eriplaneeringu

koostamise raames läbi viidava elustiku uuringuga (vt ptk 1.5) kogutavatele andmetele ning muudele

piirkonnas registreeritud elustiku andmetele. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju

asukohaalternatiivide piirkonna üldisele elurikkusele, käsitledes nii elurikkuse kadu tegevuse alal kui

ka alalt väljapoole ulatuvaid mõjusid.

Rohevõrgustikule avalduvaid mõjusid hinnatakse lähtuvalt kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga

2030+ ja koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustikust. Hinnatakse

kavandatava tegevuse mõjusid rohevõrgustiku alade kvaliteedile ja sidususele eri

asukohaalternatiivide korral. Hinnatakse mõju rohevõrgustiku toimimisele nii objekti ehitus- kui

kasutusetapis.

Kuna täpne hoonestusala ja vajalik raadamisala ning loodusliku ala kao ulatus pole asukohavaliku

etapis teada, siis jääb mõju hindamine mõnevõrra üldisemale tasemele võrreldes täpsustatud

lahenduse mõju hindamisega.

3.4.6. Mõju põhja- ja pinnaveele

Mõju hindamisel veekeskkonnale võetakse arvesse kavandatava tegevuse mõju pinnaveele ja

põhjaveele. Planeeringuala kolme planeeritava asukohaalternatiivi piirkonnas on tegemist kaitsmata

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

41 / 53

kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega aladega. Asukohaalternatiiv olemasolevas asukohas (OLE) asub

kaitsmata põhjaveega alal, Altküla (ALT) keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ja Pedase (PED) nõrgalt

kaitstud põhjaveega alal.

Ehitusaegne peamine mõju põhjavee kvaliteedile ja varudele ning piirkonna kaevudele lähtub

kaeveõõnte rajamise tehnoloogiast. Võimalik mõju põhjaveele kaasneb kaeveõõne rajamisel

põhjaveekihtide läbindamisel. Ehitamise käigus šahtist vee väljapumpamisega kaasneb heljumi teke

ja põhjavee taseme alanemine. Sellega võib kaasneda mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.

Planeeringuala kolme planeeritava asukohaalternatiivi alal pinnaveekogusid, üleujutusohuga alasid

ja märgalasid ei asu. Asukohaalternatiivi alal OLE asub hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev

PRK0024994.

Eksperthinnangu andmisel tuginetakse järgmiste uuringute tulemustele:

• Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus täpsustatakse valitud kolme lõppladustuspaiga

asukohaalternatiivi hüdrogeoloogilist ehitust;

• Hüdrograafilised uuringud, mis annavad ülevaate kolme lõppladustuspaiga asukoha

pinnaveerežiimist;

• Põhja- ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud, mille käigus iseloomustatakse

hüdrogeoloogilistest vaatluskaevudest võetud veeproovide geokeemiat.

Töö käigus hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku mõju asukohaalternatiivide mõjualasse

jäävatele pinna- ja põhjaveekogumitele. Lisaks analüüsitakse veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ

punktis 4.7 nimetatud erandi rakendamise vajadust (st hinnatakse, kui suur on kavandatava

tegevuse kasu võrreldes võimaliku keskkonnakahjuga).

Mõju hindamise tulemustest lähtuvalt tehakse vajadusel ettepanekud leevendus- ja seiremeetmete

rakendamiseks, arvestades eriplaneeringu eesmärki ja täpsusastet.

Mõju hinnang põhja- ja pinnaveele on sisendiks teiste mõjuvaldkondade hinnangutele, nt

tervisemõjude hindamisele.

3.4.7. Mõju pinnasele ja aluspõhja kivimitele

Mõju hindamisel pinnasele ja aluspõhja kivimitele võetakse arvesse kavandatava tegevuse kirjeldus.

Kavandatava tegevuse käigus eemaldatakse pinnast ja aluspõhja kivimeid kesksügava šahti tüüpi

ladustuspaiga ja maapinna lähedase prügila tüüpi ladustuspaiga rajamiseks. Šahti rajamisel

väljatakse kõik pinnase ja aluspõhja kivimite kihid vähemalt 50 m sügavuseni ja 10,5 m diameetriga

ning maapinna lähedase ladustuspaiga rajamisel väljatakse pinnasekihid maapinnalähedaselt või

kuni madala niiskustasemega pinnasesse jõudmise sügavuseni vajaliku suurusega alal

(ladustuspaiga sisemõõtmed on 15 x 12,5 x 6 m). Maapinnalähedane ladustuspaik kaetakse

pinnasekihtidega. Lõppladustuspaiga ruumivajadus koos lisatsoonidega on kokku ligikaudu 2,2 ha,

ala minimaalsed mõõdud ca 100 x 220 m.

Kasvupinnas (muld) tuleb ladustada eraldi ning kasutada haljastustöödel kas kohapeal või mujal

ümbruskonnas. Ülejäänud eemaldatavat pinnast ja aluspõhja kivimeid võib sobivuse korral kasutada

kas täiteks või muuks vajalikuks otstarbeks.

Mõju hindamisel pinnasele ja võimalikule pinnasereostuse esinemise võimalikkuse osas

planeeringualal antakse järgnevate uuringute tulemusi arvestades:

• Maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs, mille käigus täpsustatakse asukohtade

geoloogilist ehitust;

• Geomorfoloogiliste iseärasuste analüüs, mille käigus täpsustatakse asukohtade pinnavorme;

• Pinnase ja pealiskorra uuring, mis annab ülevaate pinnakatte geoloogilisest ehitusest.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

42 / 53

Mõju hindamise tulemustest lähtuvalt tehakse vajadusel ettepanekud leevendusmeetmete

rakendamiseks, arvestades eriplaneeringu eesmärki ja täpsusastet.

3.4.8. Mõju maavaradele ja maardlatele

Mõju hindamisel maavaradele ja maardlatele võetakse arvesse kavandatava tegevuse mõju. Mõju

on peamiselt ehitusaegne.

Lääne-Harju valla territooriumil asuvad turba-, lubjakivi-, liiva-, kruusa- ja järvelubjamaardlad.

Planeeringuala kolme planeeritava asukohaalternatiivi alal ei asu kinnitatud ning arvele võetud

maardlaid ja mäeeraldisi.

Ehitamisel üle jäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub vastavalt

maapõueseaduse § 96 nõuetele. Šahti rajamisel väljakaevatav pinnas ning selle all lasuvad kihid

kasutatakse maksimaalselt ära tekkekohal. Ehitamisel üle jääva kaevise tarbimine või võõrandamine

toimub vastavalt maapõueseaduse § 97 nõuetele.

Lõppladustuspaikade disainimisel on lähtutud kolmeastmelise kaitse kontseptsioonist, mille

kolmanda kaitse tagab paiga geoloogia (näiteks savikiht).

Mõju hindamisel maavaradele ja maardlatele võetakse arvesse maapõue geoloogilis-litoloogilise

koostise analüüsi (uuringu) tulemused, mille käigus täpsustatakse asukohtade geoloogilist ehitust.

3.4.9. Müra ja vibratsiooni mõju

Välisõhus leviv müra

Kavandatava tegevusega kaasneb müra nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Ehitusetapis tekib müra

seoses ehitusmasinate ja –seadmete töö ning transpordivahendite liikumisega, kasutusetapis

lõppladustuspaiga käitamise (tööstusmüra) ning radioaktiivse materjali veoga (liiklusmüra).

Välisõhus leviva müra mõju hindamisel (sh alternatiivsete asukohtade võrdlemisel) tuginetakse EP

koostamise käigus teostatavale mürauuringule ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele

(atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alamaktid).

Mürauuringus käsitletakse nii kavandatava lõppladustuspaiga ehitamisel kui ka kasutamisel tekkivaid

müratasemeid ja hinnatakse müra levikut. Müratasemeid hinnatakse kolmes võimalikus

lõppladustuspaiga asukohas. Tulemusi võrreldakse õigusaktidest tulenevate müranormidega

(keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”). Vajadusel töötatakse välja keskkonnameetmed

tegevusega kaasnevate müratasemete leevendamiseks.

Lõppladustuspaiga asukoha alternatiivide võrdlemisel on peamiseks kriteeriumiks kavandatava

tegevusega kaasnevad müratasemed ning muu maakasutus piirkonnas. Põhitähelepanu pööratakse

tundlike alade paiknemisele. Müra suhtes tundlikemateks aladeks peetakse elamualasid, puhke- ja

virgestusalasid, teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (laste- ja haridusasutuste,

tervishoiuasutuste) alasid ning keskuste alasid (kus on koos erinevad funktsioonid – elamud,

ühiskondlik funktsioon, äritegevus).

Mürauuring on sisendiks teiste mõjuvaldkondade hinnangutele, näiteks tervisemõjude hindamisele.

Mõju olulisuse hindamisel võetakse aluseks, et müra piirnormist madalamate mürataseme

puhul ei ole tegemist olulise negatiivse keskkonnamõjuga (inimese tervise seisukohast

ohtu tervisele ei kaasne).

Vibratsioon

Vibratsiooni teke ja levik pinnases on peamiselt seotud lõppladustuspaiga ehitamisega. Vibratsiooni

tekitavad ehitustöödel kasutatavad masinad ja seadmed. Peamiselt põhjustavad vibratsiooni

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

43 / 53

erinevad pinnasetööd (pinnase purustamine, tihendamine), konstruktsioonide demonteerimine ja

paigaldamine, töö raskeveokitega.

Kasutusetapis on olemasoleva info põhjal vibratsiooni teke võimalik seoses raskeveokite liikumisega.

Maapinna kaudu leviva vibratsiooni mõju hindamisel (sh alternatiivsete asukohtade võrdlemisel)

tuginetakse EP koostamise käigus teostatava mürauuringu raames läbi viidavale vibratsiooni

hinnangule ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele (rahvatervise seadus ja selle alamaktid).

Vibratsiooni hinnangus käsitletakse nii kavandatava lõppladustuspaiga ehitamisel kui ka kasutamisel

tekkivat vibratsiooni ja hinnatakse selle võimalikku levikut. Vibratsiooni hinnatakse kolmes

võimalikus lõppladustuspaiga asukohas. Hinnangus tuginetakse eelkõige sotsiaalministri 17.05.2002

määrusele nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid”. Vajadusel töötatakse välja keskkonnameetmed vibratsiooni mõju

leevendamiseks ning ehitus- ja kasutusaegsed seiremeetmed.

Kuna kavandatava tegevuse kontekstis on oluline silmas pidada ka väljastpoolt planeeringuala

tulevat vibratsiooni (võimalik mõju lõppladustuspaiga hoonetele, rajatistele ja konstruktsioonidele),

siis käsitletakse töös ka võimalikke teisi vibratsiooniallikaid piirkonnas ning hinnatakse nendega

kaasneva vibratsiooni mõju lõppladustuspaigale.

3.4.10. Mõju välisõhu kvaliteedile

Olemasolevale infole tuginedes on mõju välisõhu kvaliteedile seotud peamiselt lõppladustuspaiga

ehitamisega. Ehitustöödel tekib eeskätt tolmu (valdavalt osakesed PMsum ja peenosakesed PM10).

Tolmu teke on seotud ehitamiseks kasutatavate materjalide (nt liiva, killustiku) käsitlemisega

(transport, laadimine, hoiustamine, teisaldamine). Osakesi (PMsum) ja peenosakesi (PM10) tekib ka

asfaldi paigaldamisel. Ehitustegevusse hõlmatud veokitest, masinatest ja seadmetest eraldub nende

kasutamisel välisõhku ka kütuse põletamisel tekkivaid saasteained (vt täpsemalt allpool

kasutusaegsete saasteainete juures) ning asfaldi paigaldamisel lenduvaid orgaanilisi ühendeid

(NMVOC).

Info selle kohta, millised on lõppladustuspaiga kasutamisega seotud heiteallikad ning välisõhku

heidetavad saasteained, käesoleva töö koostamisel puuduvad. Mis võivad välisõhu kvaliteeti

kasutusetapis mõjutada, on käitisega seotud veokite liiklemine ning kütuse kasutamine

põletuskolletes (nt katlamaja vms põletuskolle lõppladustuspaiga hoonete soojaga varustamiseks).

Kütuse põletamisel tekib tavapäraselt peenosakesi (PM10), eriti peeneid osakesi (PM2,5),

süsinikmonooksiidi (CO), lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC), süsinikdioksiidi (CO2),

vääveldioksiidi (SO2) ning raskemetalle. Milliseid saasteained kütuse põletamisel täpselt tekib, sõltub

kasutatavast kütusest.

Välisõhus levivaid lõhnaaineid võib tekkida ehitusetapis teatud tööde läbiviimisel (asfaldi

paigaldamine), kasutusetapi kohta andmed puuduvad. Kavandatava tegevuse kirjeldusele tuginedes

lõhnaainete teket ja levikut välisõhus pigem eeldada ei ole.

Mõju hindamisel välisõhu kvaliteedile (sh alternatiivsete asukohtade võrdlemisel) tuginetakse EP

koostamise käigus teostatavale uuringule (saasteainete heitkoguste määramine) ning õigusaktidest

tulenevatele nõuetele (atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alamaktid). Töös kaardistatakse

olemasolev olukord ja teadaolevad heiteallikad ning hinnatakse nii lõppladustuspaiga ehitamise kui

kasutamisega kaasnevat mõju välisõhu kvaliteedile. Arvesse võetakse ka koosmõju teiste

asjakohaste heiteallikatega. Mõju hindamisel välisõhu kvaliteedile juhindutakse eeskätt

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi

muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. Vajadusel esitatakse keskkonnameetmed

nõuetekohase välisõhu kvaliteedi tagamiseks.

Kuna välisõhu saaste osas on mõni maakasutus teistest tavapäraselt tundlikum (nt elamualad,

puhke- ja virgestusalad ja teatud otstarbega ühiskondlike hoonete alad, kus inimesed rohkem

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

44 / 53

viibivad), siis alternatiivsete asukohtade võrdluses pööratakse tähelepanu ka maakasutusele

piirkonnas.

Eriplaneeringu koostamise käigus teostatav saasteainete heitkoguste määramine on sisendiks teiste

mõjuvaldkondade hinnangutele, nt tervisemõjude hindamisele.

Mõju olulisuse hindamisel võetakse aluseks, et õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustest

madalamate saasteainete kontsentratsioonide puhul ei ole tegemist olulise negatiivse

mõjuga (inimese tervise seisukohast ohtu tervisele ei kaasne).

3.4.11. Kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele

Kliimamuutuste mõju hindamisel lähtutakse klimaatiliste tingimuste uuringust, mille käigus

selgitatakse välja lõppladustuspaiga kolme asukohaalternatiivi klimaatilised tingimused ning

hinnatakse kliimamuutustega seotud protsesside sageduse ja intensiivsuse muutusi, mis kirjeldavad

olemasolevat olukorda ning olukorda lõppladustuspaiga ehitamisel, opereerimisel, sulgemisel (ingl

closure) ja sulgemise järgselt (ingl post-closure).

Mõju hindamise käigus käsitletakse:

• kliimamuutuste mõju lõppladustuspaiga alternatiivsetele asukohtadele pikaajalises

ajaskaalas;

• võimalikke ohte seoses äärmuslike ilmastikutingimustega;

• kliimamuutuseid regioonis järgmise 1000 aasta jooksul ja nende võimalikku mõju

lõppladustuspaigale;

• ekstreemseid nähtusi nagu tormid, intensiivsed sajuperioodid, põuad jms esinemist;

• kliimast tingitud potentsiaalseid riske lõppladustuspaiga ohutusele;

• kliimamuutuste mõju lõppladustuspaigale ning sellest tulenevaid negatiivseid mõjusid (ohte)

ja nende leevendamise võimalusi.

3.4.12. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Mõju hindamise aruandes antakse ülevaade kavandatavate tegevuste piiriüleste mõjudega seotud

rahvusvahelistest õigusaktidest. Peamine võimalik mõju, mida hinnatakse, on potentsiaalsed

kiirgusdoosid naaberriikide elanikele, mis tulenevad radionukliidide lekkimisest hoidlast. Hinnangu

aluseks on uuring, mille käigus teostatakse radionukliidide edasikandumise modelleerimine

potentsiaalsetest lõppladustuskohtadest merekeskkonda (Soome lahte) ja Soome lahega

külgnevatesse piirkondadesse. Mudelit rakendatakse radioaktiivsuse ülekandumise simuleerimiseks

merekeskkonnas ning merekeskkonna toiduahela saastumise kaudu inimesteni.

Vastavalt Eesti radioaktiivsete jäätmete käitluspoliitika põhimõttele käideldakse ja lõppladustatakse

Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed Eestis kohapeal. Seejuures võib käitlemisel kasutada

väljaspool Eestit pakutavaid radioaktiivsete jäätmete käitlemisteenuseid (nt lasta radioaktiivselt

saastunud metallijäätmed ümber sulatada), kuid tekkivad kontsentreeritud radioaktiivsed jäätmed

tuuakse ladustamiseks tagasi Eestisse. Kui jäätmekäitleja arvestab radioaktiivsete jäätmete

transpordil rahvusvaheliste ohutusnõuetega, siis ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimine

tõenäoline.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

45 / 53

3.5. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine

Majanduslike mõjude hindamise käigus hinnatakse lõppladustuspaiga rajamisega seotud otsest

finantsilist ja laiemat sotsiaalmajanduslikku tasuvust ning võrreldakse erinevate

asukohaalternatiivide maksumust.

Sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning nende tunnetatavus on kõige otsesemalt seotud

inimtegevusega ja inimestega, kellele mõju avaldub. Seega on mõjude hindamisel oluline arvestada

elanikkonna paiknemise ja liikumisega. Samuti on asjakohane võtta arvesse tulevikuarenguid, s.o

rahvastiku arvukust kümnete aastate pärast, sest mõne praeguse mõju olulisus võib aja jooksul

kahaneda (elanikkonna vähenedes) või hoopis kasvada.

Samuti ilmneb siin mõjude hindamise integreeritud olemus. Sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna

mõjude hindamise lähtekohaks on arusaam, et mitmed planeeringuala kasutusvaldkonnad kujutavad

endast enamat kui lihtsalt majandustegevust, olles ühtlasi piirkondlikud identiteedihoidjad ja

kogukondliku stabiilsuse tagajad. Lisaks annab sotsiaalsete mõjude käsitlusele võimaliku sisendi

ökosüsteemi teenustel põhinev lähenemine, mis rõhutab loodusest tulenevate hüvede olulisust

inimese heaolu tagamisel.

Eriplaneeringu koostamise raames viiakse läbi sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine

rahvastiku, asustusstruktuuri ning elanikkonna hinnangute osas. Vajadusel võib sotsiaalsete ja

kultuuriliste mõjude hindamise viia läbi ühise hindamisena, kuna kultuurilise mõju esinemise korral

võib suure tõenäosusega arvata, et esineb ka sotsiaalne mõju.

Kultuuriliste mõjude hindamise lähtekohaks on arusaam, et kultuuri iseloomustab väärtuspõhisus,

mis on tunnetuslik ega ole seetõttu kvantifitseeritav. Eelnevast tulenevalt on kultuuriliste mõjude

seisukohalt oluline elanike arvamuste väljaselgitamine.

Oluline on täpsustada kultuuriobjektide paiknemist ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide (lasteaiad,

koolid jt avalikud teenused) asukohti ning hinnata, milline võib olla lõppladustuspaiga rajamise mõju

nende toimimise seisukohalt.

3.6. Tervisemõjude hindamine

Eriplaneeringu koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust valdkondlikele

strateegilistele eesmärkidele ning teostatakse tervisemõjude hindamine, et planeeringu koostamisel

ja kehtestamisel arvestada tervisemõjudega seotud aspekte ning seeläbi tagada tasakaalustatud

planeerimislahenduse väljatöötamine, sh inimese tervise seisukohalt jätkusuutlik areng (PlanS § 4

lg 2 p 5).

Eriplaneeringu eesmärgi saavutamiseks välja töötatavate planeerimislahenduste elluviimisega

eeldatavalt kaasnevate tervisemõjude hindamisel, arvestades eriplaneeringu täpsusastet

(asukohavaliku etapp), leitakse meetmed asjakohase ebasoodsa tervisemõju ennetamiseks,

vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks ning vajadusel seireks. Lisaks tuuakse võimalusel

välja ka saadav kasu rahvatervisele.

Tervisemõjusid hinnatakse lähtuvalt mõjuallikast järgmistes valdkondades: kiirguse, müra,

vibratsiooni ja välisõhu saastega kaasnevad tervisemõjud, joogivee kvaliteet ja kättesaadavus.

Tervisemõjude hinnangu koostamisel lähtutakse temaatiliste uuringute ja vastavate

mõjuvaldkondade hinnangute, sh KSH tulemustest.

Tervisemõjude hindamise käigus konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega (Terviseamet,

Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, kohalikud omavalitsused jt).

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

46 / 53

4. Eriplaneeringu ja mõjude hindamise protsess

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine jaguneb üldiseks asukoha eelvaliku etapiks ning

täpsemaks detailse lahenduse koostamise etapiks. Praegu koostatav lähteseisukohad ja mõjude

hindamise väljatöötamise kavatsus on ülesandepüstitus esmajärjekorras asukoha eelvaliku

koostamise etapile, kuid annab soovitusi ka detailse lahenduse koostamiseks.

Eriplaneeringu koostamise protsessi skeem on kujutatud joonisel 14.

Detailse lahenduse koostamisel määratakse asukoha eelvaliku etapis välja valitud sobivaimale

asukohale ehitusõigus ning lahendatakse muud planeerimisseaduses sätestatud ülesanded, sh

liikluskorralduslikud tingimused, haljastuse nõuded, servituutide seadmise vajadus jmt. Seega

koostatakse eriplaneeringu detailse lahenduse etapis sisuliselt detailplaneeringu täpsusastmes

planeering, mis on ehitusprojekti koostamise aluseks. Paralleelselt detailse lahenduse koostamisega

koostatakse lõppladustuspaiga eskiisprojekt ning viiakse läbi mõjude hindamine, mis on konkreetse

tehnilise lahendusega kaasnevate mõjude hindamine ning leevendusmeetmete väljatöötamine. Ka

detailse lahenduse koostamisel tehakse laiapõhjalist koostööd erinevate huvigruppide ja

avalikkusega.

Antud hetkel on koostamisel üldisem, asukoha eelvaliku etapp, mille käigus leitakse sobivaim

asukoht radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks.

Selleks võrreldakse kolme asukoha alternatiivi erinevate kriteeriumite alusel ning otsustakse parim

asukoht, mis on lõppladustuspaiga rajamiseks soodsaim nii looduskeskkonna, sotsiaalmajanduslike

kui ka kultuuriliste näitajate osas. Alternatiivide võrdluseks annavad olulise sisendi valdkondlikud

uuringud ning mõjude hindamine.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku protsessis tehakse tihedalt koostööd avalikkuse, kohalike elanike,

ametkondade, kolmanda sektori jt huvitatud osapooltega, et tagada võimalikult paljude huve ja

arvamusi arvestav lõppladustuspaiga asukoha alternatiivi valik.

Joonis 14. Eriplaneeringu koostamise protsessi skeem

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

47 / 53

4.1. Ajakava

Eriplaneeringu LS ja VTK-s esitatud edasise planeeringu koostamise ja mõjude hindamise asukoha

eelvaliku koostamise ajakava on koostatud lähtuvalt planeerimisseaduses toodud

menetlustähtaegadest, uuringute koostamiseks vajaminevast ajast ning uuringute omavahelistest

seostest ning Lääne-Harju valla kui planeeringu koostamise korraldaja töökorraldusest.

Ajakavas võib töö käigus tulla muudatusi, lähtuvalt edasise menetluse käigust, sh koostöö ja

kaasamise tulemuslikkusest, uuringute tulemustest jmt. Ajakava on seetõttu indikatiivne ning

edasise planeeringu koostamise käigus tuleb olla valmis muudatuste sisseviimiseks, kui see

vajalikuks osutub.

Ajakavas on tegevused eristatud järgmiselt:

• Mustaga on kuvatud planeeringu ja mõjude hindamise koostamise korraldusega seotud

tegevused, sh korraldus- ja menetlustoimingud. Need on peamiselt Lääne-Harju valla

vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused.

• Kollasega on kuvatud avalikkuse kaasamise ning koostööga seotud tegevused, sh avalikud

väljapanekud ja arutelud, kooskõlastamine jmt tegevused.

• Pruuniga on kuvatud uuringute läbiviimisega seotud tegevused, sh uuringute läbiviimine ning

nende põhjal järelduste tegemine.

• Sinisega on kuvatud planeeringu, mõjude hindamise ja sisulise lahenduse väljatöötamisega

seotud tegevused. Need on peamiselt planeeringu koostamist korraldava konsultandi ning

mõjude hindamise ekspertide vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused.

Eeldatav ajakava:

ETAPP TEGEVUS LÄBIVIIMISE AEG VASTUTAJA

LS ja VTK koostamine

Rajala objekti kavandamise infopäev

15.06.2022

omavalitsus,

Keskkonnaministeerium, konsultant

LS ja VTK eelnõu avalik väljapanek 1.07-1.09.2022 omavalitsus

LS ja VTK eelnõu avalik arutelu 10. oktoober 2022 omavalitsus

LS ja VTK täiendamine avalike arutelude tulemusel

Oktoober 2022 omavalitsus, konsultant

LS ja VTK kohta seisukohtade

küsimine ametkondadelt November 2022 omavalitsus

LS ja VTK täiendamine ametkondade seisukohtade alusel

Detsember 2022 konsultant, omavalitsus

LS ja VTK heakskiitmine ja avalikustamine omavalitsuse

kodulehel

Detsember 2022 omavalitsus

Asukoha eelvalik

Uuringute läbiviimine 2022 – 2023 I

poolaasta konsultant

Asukohavaliku läbiviimine Detsember 2022 –

2023 konsultant

Mõjude hindamise läbiviimine Detsember 2022 –

2023 konsultant

Avalik väljapanek ja arutelud 2023 IV kvartal omavalitsus

Asukoha eelvaliku eelnõu ja esimese etapi mõjude hindamise

aruande kooskõlastamine 2024 I kvartal omavalitsus

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

48 / 53

Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja esimese etapi mõjude hindamise

aruande vastuvõtmine 2024 I kvartal omavalitsus

Detailse lahenduse koostamine

Detailse lahenduse koostamine, mõjude hindamine ning nende

koostamiseks vajalike uuringute ja kaasamistegevuste läbiviimine

2024 - … erinevad osapooled

4.2. Kaasamine ja koostöö

Järgnevalt on toodud EP elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda

koostatava EP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud

huvi selle objekti kavandamises osaleda.

Osapoolte nimekiri täpsustub planeeringu koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate

teemade esile kerkimisel. Kaasatavate nimekirja laienemine ning nende kaasamise viiside valik peab

olema protsessi käigus paindlik ning sõltub küsimustest, mis tekivad kaasatavatel või küsimustest,

mis vajavad protsessi käigus ka koostajate poolt vastuseid, sh kohalike oludega arvestamine ning

kohalike vajadustega arvestamine.

Alljärgnevates tabelites on eristatud asutusi, kellega tehakse koostööd ning isikuid ja asutusi, keda

kaasatakse EP koostamisse. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi EP kohta

kõigil huvitatud osapooltel.

Asutused, kellega tehakse EP koostamisel koostööd:

Asutus Koostöö eesmärk Koostöö viis

Kaitseministeerium

Riigikaitseliste vajadustega arvestamine, riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine teiste tegevuste kavandamisel.

Kohtumised ja kirjalik sisend EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine

Maaeluministeerium Väärtuslike põllumajandusmaadega arvestamine planeeringulahenduse koostamisel, maaelu arengukavaga arvestamise koordineerimine

Kohtumised ja kirjalik sisend EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine

Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasneva

olulise keskkonnamõju vältimine või leevendamine; välisõhu kvaliteedi tagamine; kaitsealuste alade ja objektide kasutustingimustega arvestamine

Kohtumised ja kirjalik sisend

EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine

Keskkonnaministeerium Radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga vajaduse ja realiseerimise võimalikkuse arvestamine, riigi maareservi jäetud maade administreerimine

Kohtumised ja kirjalik sisend

EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine

Maa-amet Maavarade registris olevate

maardlatega arvestamine

Kohtumised ja kirjalik sisend

EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine

Transpordiamet Riigiteede ja nendega seotud arenguplaanide ja maanteedest

Kohtumised ja kirjalik sisend EP koostamise vältel;

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

49 / 53

Asutused ja isikud, kes kaasatakse EP koostamisse:

36 EKO liikmed on: SA Eestimaa Looduse Fond (ELF), MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL), MTÜ Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” (Sorex), MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts MTÜ (NTS), Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA (SEI Tallinn), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering MTÜ (TÜLKR), Balti Keskkonnafoorum MTÜ (BEF), SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK)

lähtuvate tingimuste ja piirangute kajastamine, kergliiklusteed, riigiteedest lähtuvate tingimuste seadmine jms.

töökoosolekud; kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga vajaduse ja realiseerimise võimalikkuse arvestamine

Kohtumised ja kirjalik sisend EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine

Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi vajadustega

arvestamine

Kohtumised ja kirjalik sisend

EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine

Päästeamet Ohutuse tagamine radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisel

ja kasutamisel

Kohtumised ja kirjalik sisend EP koostamise vältel;

töökoosolekud; kooskõlastamine

Terviseamet Inimese tervisele kaasnevate mõjudega arvestamine, eelkõige kiirgus- ja müranormide tagamine inimeste tervise seisukohast

Kohtumised ja kirjalik sisend EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine

Põllumajandus- ja Toiduamet

Planeeringualal asuvate maaparandussüsteemidega arvestamine

Kohtumised ja kirjalik sisend EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Planeeringualal asuva raudteega arvestamine

Kohtumised ja kirjalik sisend EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine

Naaberomavalitsused: Harku vald, Saue vald,

Lääne-Nigula vald ja Keila linn

Lääne-Harju vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumilisi arengu

eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke tuleb EP koostamisel silmas pidada

Kohtumised ja kirjalik sisend EP koostamise vältel;

töökoosolekud; kooskõlastamine

Asutus/isik Kaasamise eesmärk Kaasamise viis

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Riigimetsa majandamisega seotud küsimused, metsade kasutamise säilitamine

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse

küsimine planeeringulahendusele

Eesti

Keskkonnaühenduste Koda (EKO)36

Keskkonnakaitse eesmärkide

elluviimine Eesti keskkonnaorganisatsioonide vaates

Teavitamine

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse valmimisest; KSH aruande

osas seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või eksperthinnangute küsimine

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

50 / 53

Tehnilise taristu võrgu valdajad

Tehnilise taristuga arvestamine planeeringualal

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Kohalikud ettevõtjad ja vabaühendused (nimekiri täpsustatakse koostöös kohaliku omavalitsusega)

Arenguvajaduste ja -ootuste kaardistamine, sh nii uute tegevuste kavandamisel kui ka olemasoleva olukorra parendamisel nii turismi, ettevõtluse vms elukeskkonna heaolu

tagamise valdkonnas

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; küsitlus ettevõtlusanalüüsi koostamisel; töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

51 / 53

5. Lõppladustuspaiga rajamise taust

Nõukogude Liidu Põhjalaevastiku ja Vaikse ookeani laevastiku allveelaevnike väljaõpetamiseks

paigaldati 1960. ja 1970. aastatel Pakri poolsaare põhjaossa Mereväe koolituskeskusesse kaks

militaarotstarbelist õppereaktorit, mis olid analoogsed tuumaallveelaevadel kasutatavate

reaktoritega. Õppereaktorite eesmärgiks oli koolitada mereväelasi enne allveelaevadele saatmist

reaalsele võimalikult lähedastes tingimustes.

Vastavalt Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingule (30. juuli 1994. a) läks väljaõppekeskus 26. septembril 1995. aastal koos õppereaktorite ja tuumajäätmete hoidla hoonetega Eesti Vabariigi valdusesse.

Lisainfot Paldiski objekti ajaloo kohta saab:

• Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekt – üleandmine Eestile ja

saastusest puhastamine

• Endise Paldiski tuumaobjekti tuumareaktorite pikaajalise ohutu hoiustamise tagamiseks

tehtavate tööde keskkonnamõju hindamine

Euroopa Liidu projekti „Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud“ täitmine

toimus perioodil 2014-201537. Eeluuringute käigus hinnati Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivad

radioaktiivsete jäätmete hulgad ning nende käitlemiseks vajalikud tingimused ning anti soovitused

koos majandusliku analüüsiga reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks ja radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks.

Reaktorisektsioonide lammutamisel kaaluti eri võimalusi: võtta need osadeks või ladustada ühes

tükis. Leiti, et kiirgusohutuse seisukohalt ja majanduslikult on otstarbekas reaktorisektsioonid

lammutada väiksemateks tükkideks, kuid reaktori anum ise tuleb ladustada ühes tükis.

Uuriti samuti, kas ja millist tüüpi lõppladustuspaigad tuleb rajada olemasolevate radioaktiivsete

jäätmete ja tulevikus, sealhulgas reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks. Järeldus oli, et arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja radioaktiivsete jäätmete omadusi (koguseid ja aktiivsusi), tuleb rajada lõppladustuspaik ning pikaajalise ohutuse tagamiseks ja rahvusvaheliste nõuete täitmiseks tuleb Eestis määrata ära selge vastutus

radioaktiivsete jäätmete lõpliku käitlemise osas. Lõppladustuspaiga rajamise tähtaeg on 2040. aasta ning reaktorisektsioonide lammutamise ning tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustuspaika paigutamise tähtaeg on hiljemalt 2050. aasta.

Lõppladustuspaiga tüüpidest olid kaalumisel nii geoloogiline, nn kesksügav, maapinnalähedane ja nn prügila tüüpi ladustuspaik. Ekspertide hinnangul on majanduslikke ja keskkonnaaspekte arvestades kõige mõistlikum rajada lõppladustuspaik, mis sisaldab:

• maapinnalähedast osa lühikese poolestusajaga (kuni 30 aastat) madala ja keskmise aktiivsusega jäätmetele;

• nn kesksügavat (ca 50 m) šahtikujulist osa reaktorianumatele ja teistele pika poolestuseaga madala ja keskmise aktiivsusega jäätmetele ning kasutatud kinnistele kiirgusallikatele.

Eeluuringute tulemustest lähtuvalt otsustati 28.04.2016 toimunud Vabariigi Valitsuse

kabinetinõupidamisel, et Eestisse tuleb rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Vabariigi

Valitsuse kabinetinõupidamisel tehtud otsustest tulenevalt esitas Keskkonnaministeerium

02.05.2016 Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku muuta Riigikogus esimese lugemise läbinud

kiirgusseaduse eelnõu. 01.11.2016 jõustunud kiirgusseaduse § 61 lg 4 kohaselt korraldab

radioaktiivsete jäätmete vahe- ning lõppladustamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Sellega määrati selge vastutus radioaktiivsete jäätmete lõpliku käitlemise osas.

37 Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. Lõpparuanne, 2015.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK

52 / 53

6. Kasutatud materjalid

• A.L.A.R.A .koduleht

• Determining the three most optimal locations for the repository. Interim report, part 1:

Methodology of site selection and Siting Criteria. Interim report, part 2: Selection of the three

most optimal sites in the territory of the Lääne-Harju municipality. Eksortus, Center for

Physical Sciences and Technology, Lithuanian Energy Institute, Andra, Skepast&Puhkim,

2022.

• Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

• Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. Lõpparuanne, 2015.

• Harju maakonnaplaneering 2030+

• Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

A. Aunapuu, R.Kutsar, 2013

• Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013

• Keskkonnaregister (kuni 06.06.2022)

• Keskkonnaportaal

• Kultuurimälestiste riiklik register

• Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030

• Lääne-Harju valla koostatav üldplaneering, seisuga 11.01.2022

• Maa-ameti kaardiserver

• Paldiski endise tuumaobjektiga seotud erinevad uuringud

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Vastavalt nimekirjale

15.11.2022 nr 6-1/56-20

Seisukohtade küsimine

Planeerimisseaduse § 103 alusel küsime Teilt Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid.

Paljud esitasid ettepanekud juba avalikustamise faasis, mille arvestamise kohta on koostatud

kokkuvõtlik koostöötabel. Tabel on käesolevale kaaskirjale lisatud.

Ettepanekuid ootame 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

abivallavanem

Lisad:

1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha

eelvaliku lähteseisukohtad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

2. Koostöötabel

Erki Ruben 679 0607; 5836 8245

[email protected]