Keskkonnaameti vastus Võnnussaare kraavi puhastamise kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Ants Animägi

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 10.10.2022

Meie 09.11.2022 nr 7-9/22/19830-2

Võnnusaare kraavi puhastamisest

Olete pöördunud Keskkonnaameti poole saamaks seisukohta Silma looduskaitseala 17

maaüksusel1 paikneva kraavi setetest puhastamise osas. Selgitate, et setetest puhastatav kraav

saaks alguse rajatava Võnnusaare harutee II ümberpööramiskoha otsast suundudes põhja-lõuna

suunaliselt ca 500 m ja keerates siis ca 300 m edelasse.

Kõnealune kraav paikneb Silma looduskaitsealal Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndis2, mis

ühtlasi kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja loodusalana3. Tagalahe-

Sutlepa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vee-, ranna-, niidu-, soo- ja metsakoosluste

säilitamine või taastamine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning

kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Looduskaitseala kõnealusel osal ja selle ümbruses on

inventeeritud kaitseala ja loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüp rannaniidud (kood

1630*).

Ehitisregistis andmed kraavi kohta puuduvad. Maa-ameti kaardirakenduse põhikaardil

kõnealust kraavi enam olemasolevaks märgitud ei ole. Sama rakenduse ajaloolistele kaartidele

ja reljeefikaartidele tuginedes saab näha, et maaüksusel on kraav küll olemas olnud, kuid see

ei ulatu mereni (lõpeb poole rannaniidu peal). Ka looduses ei ole kraavi jätkumine mereni

tuvastatav. Olemasolevas osas on tegemist madala kraavitusega.

Silma looduskaitsealal 17 maaüksusel on pooleli juurdepääsuteede (Võnnusaare haruteed)

rajamine. Keskkonnaamet on teede rajamise osas andud varasemalt oma seisukohad ja

nõusoleku4, täiendavate kraavide rajamist projekt ei käsitlenud. Teede rajamise eesmärgiks oli

luua juurdepääsuvõimalused hooldatavatele aladele. Rajatav Võnnusaare harutee II lõppeb

rannaniidu servaalal, mis sõltuvalt aastaaegadest ja ilmastikuoludest on liigniiske.

Rannaniidud on olulised elupaigad ja kasvukohad paljudele kaitsealustele taime- ja

loomaliikidele. Need liigid vajavad avatud elupaika, niisket pinnast ja madalat vaba vett.

Rannaniitude hoolduskava kohaselt on rannaniit oma olemuselt märgala ning selle looduslik

reljeef võimaldab paljude madalate väikeveekogude teket. Sellised madalaveelised lombid ja

üleujutusalad on olulised kahepaiksetele kudemiseks ja kurvitsatele toitumiseks. Nii

niidukahlajate kui kahepaiksete jaoks on märgus kõige olulisemaks elupaiga tunnuseks

rannaniidul. Märgadel aladel on niidukahlajate pesitsustihedus ja asenduskurnade tõenäosus

1 Katastritunnus 52001:005:0397 2 Vabariigi Valitsuse 11.02.2016 määrus nr 19 „Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri“ 3 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ 4 03.04.2020 kiri nr 7-9/20/3830-2 ja 18.05.2020 kiri nr 7-9/20/3830-4

2 (2)

suurem. Lisaks eelistavad mitmed liigid pesitseda lompide läheduses ning veerohketel niitudel

on ka röövloomade liikumine raskendatud, mistõttu on kahlajate poegade koorumisedukus

märgadel niitudel suurem.

Silma looduskaitseala kaitsekorralduskava kohaselt on rannaniitude ohuteguriks

kuivenduskraavide negatiivne mõju rannaniitudele. Leevendava meetmena nähakse ette

vähendada niitudel ja nende servadel kraavide negatiivset mõju ja jätta need looduslikule

arengule (kinnikasvamisele).

Küsitud kraavi alal on registreeritud kaitseala ja linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikide

suurkoovitaja (Numenius arquata) elupaik, läheduses on ka II kaitsekategooria liigi mustsaba-

vigle (Limosa limosa) ja III kaitsekategooria punajalg-tildri (Tringa totanus) elupaigad. Lisaks

mitmete teiste III kaitsekategooria linnuliikide elupaigad. Kahlajad vajavad toitumiseks ja

pesitsemiseks just niiskeid niite, kus pinnas on pehme ja ka linnupojad saavad pinnasest kätte

selgrootuid.

Piirkonnas on registreeritud ka II kaitsekategooria liigi emaputke (Angelica palustris) levikuala.

Emaputke kaitse tegvuskava kohaselt kahjustavad taimi eelkõige alade kuivendus (suure

tähtsusega ohutegur). Liik kasvab niisketel rohumaadel ja nende alade kuivendamine tooks

kaasa ebasoodsad tingimused emaputkele. Lisaks emaputkele on läheduses on ka II

kaitsekategooria taimeliigi põhjatarna (Carex mackenziei) kasvukoht, millele kraavi

puhastamise ja rajamise korral kaasnev veerežiimi muutus võib samuti ebasoodsat mõju

avaldada.

Keskkonnaamet on seisukohal, et olemasoleva kraavi puhastamine (sh osaliselt uue rajamine)

kuivendab rannaniitu (eriti kraavi mõjuulatuses) ja muudab sealsete liikide elupaiga neile

ebasobivamaks. Kraavi rajamisel väheneb elupaigatüübi soodne seisund LKS § 3 lg 1 mõistes

ning kraavi puhastamine ja rajamine ei ole kooskõlas kaitseala kaitse-eesmärgiga (kaitsta

rannaniitude kooslust ja seal kaitstavaid liike).

Lähtuvalt eeltoodust on Keskkonnaamet seisukohal, et puhastada soovitud 800 m

pikkune kraavilõik, mis osaliselt on olemasolev, osaliselt mitte, jääb looduslikule arengule. Rajatavalt Võnnusaare haruteelt hooldatavatele aladele ligipääsemisel tuleb arvestada, et

sõltuvalt ilmastikuoludest ja aastaajast on ala hooajati liigniiske.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Hänni

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Liis Sepp 54450933

[email protected]

Rita Miller 53011496

[email protected]