Ettepanekute ja vastuväidete edastamine - Ida-Harjumaa

Ettepanekute ja vastuväidete edastamine

Edastasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) tutvumiseks Niinsoni

looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardi ning ühtlasi teatasite Niinsoni

looduskaitseala kaitse eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku toimumisest ajavahemikus 24.10 -

14.11.2022, millise perioodi jooksul on võimalik esitada kaitse-eeskirja eelnõu kohta

parandusettepanekud ja vastuväited.

Tutvunud Teie poolt edastatud materjalidega märgime, et tähelepanu alt on täielikult välja jäänud

Niinsoni looduskaitseala seotus maaparandusehitisega PILLAPALU (TTP-232) 4108570010120.

Niinsoni looduskaitseala paikneb valdavas ulatuses nimetatud maaparandusehitise maa-alal,

tegemist on RMK varades arvel oleva rajatisega.

Seoses eeltooduga teeb RMK järgmised ettepanekud:

1. Seletuskirjas on märgitud, et kaitseala ainuke rajatis on kaitseala keskosas olev ida-

läänesuunaline pinnastee. Palume täiendada ja muuta seletuskirja vastavalt

maaparandussüsteemide registri (MSR) andmetele. Lisaks pinnasteele asub kaitsealal rajatiste

kogumina PILLAPALU (TTP-232) 4108570010120/002 maaparandusehitise reguleeriv võrk.

2. Seletuskirjas on vajalik välja tuua kuidas antud kaitseala mõjutab kaitsealast väljaspool

asuva maaparandussüsteemi toimimist ning lisada mõju analüüs maaparandussüsteemi kraavide

toimimisele kaitseala piiril ja lähiümbruses.

3. Seletuskirja peatükk 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused ei kajasta

RMK varades arvel oleva PILLAPALU (TTP-232) 4108570010120/002 maaparandusehitise osa

jääkmaksumuse kuludesse kandmist.

4. Palume selgitada, kas Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamine seab

maaomanikele kitsendusi või piiranguid ka väljaspool kaitseala. Kui jah, siis palume need

seletuskirjas välja tuua ja nende mõju analüüsida.

Lisame siinjuures, et RMK ei nõustu jätkuvalt Niinsoni looduskaitseala idapiiril asuva kraavi

kaitsealasse hõlmamisega, sest tegemist maaparandusehitise PILLAPALU (TTP-232) ühe olulise

peakraaviga, mis tagab ulatuslikult alalt liigvee ärajuhtimise kaitsealast põhja pool asuvasse

magistraalkraavi ja sealt edasi Aavoja ojja. Kindlasti ei ole mõistlik kaitseala veerežiimi

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 21.10.2022 nr 7-4/22/20693

Meie 14.11.2022 nr 3-1.12/2022/5768

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

reguleerimiseks antud kraavi veevoolu tõkestada. See tekitaks olulise kahju kõrval asuvale

kuivendatud metsaalale. Pealegi asub antud kraavi mulle kaitseala pool ja seetõttu ei mõjuta RMK

hinnangul see kraav olulisel määral kaitseala veerežiimi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

506 6931 [email protected]

EELNÕU

21.10.2022

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri1

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk.

ÜLDSÄTTED

§ 1. Niinsoni looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Niinsoni looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) väärtuslikke metsa- ja sookooslusi, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;

2) kaitsealuseid linnuliike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku: need

liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia)

ja laanerähn (Picoides tridactylus).

(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele

Niinsoni sihtkaitsevööndisse.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas.

(2) Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas3.

§ 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas4 on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

KAITSEALA KAITSEKORD

§ 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu

kaitsealal.

(2) Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine.

(3) Kaitsealal on lubatud:

1) sõidukiga sõitmine teedel;

2) jalgrattaga sõitmine radadel;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht laanepüüle.

(4) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) telkimine ja lõkke tegemine;

2) rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine;

3) loodusliku veerežiimi taastamine;

4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

5) olemasolevate rajatiste hooldustööd;

6) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.

§ 6. Vajalik tegevus

Kaitsealal on vajalik kraavide sulgemine metsa- ja sookoosluste taastamiseks.

§ 7. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatise

püstitamine kaitseala tarbeks.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 8. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala

valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt

haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 10. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2000. a määrus nr 361 „Niinsoni looduskaitseala kaitse alla

võtmine ja Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 21. aprilli 2021 käskkirjaga nr 7-4/21/8501

algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva

määruse seletuskirjas4.

§ 12. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused

ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010,

lk 7–25).

2 Kaitseala on moodustatud ja kaitseala kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2000. a

määrusega nr 361 „Niinsoni looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri”.

3 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti

põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,

Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (hhtp://register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis

(www.maaamet.ee).

4 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kaja Kallas

Peaminister

Madis Kallas

Keskkonnaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa. Niinsoni looduskaitseala

Vabariigi Valitsuse määruse

„Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta

ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva

kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda.

Kaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Niinsoni looduskaitseala

(edaspidi ka LKA) territoorium on olnud kaitse all alates 14. novembrist 2000. a, kui Vabariigi

Valitsus kehtestas määruse nr 361 „Niinsoni looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Niinsoni

looduskaitseala kaitse-eeskiri”.

Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud

kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja

kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega

kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane

kaitsekord.

Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva looduskaitseala

kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus viia kaitsekord kooskõlla

LKS-ga ning kaitseväe keskpolügooni hüvitusmeetmete kava, et tagada kaitse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L

20, 26.01.2010, lk 7‒25; edaspidi ka linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikidele ja nende

elupaikadele. Seetõttu arvatakse Niinsoni looduskaitseala Natura 2000 linnualade koosseisu.

Ühtlasi tagatakse kaitsekorra muudatusega väärtuslike metsa- ja sookoosluste parem kaitse.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Hanna Kaarin Hermlin (tel 553 8717, e-post

[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter

(tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post

[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu

ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-

post [email protected]). Eksperdihinnangu on andnud Renno Nellis, keeleliselt

toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

Kaitseala eesmärk on kaitsta väärtuslikke metsa- ja sookooslusi, elustiku mitmekesisust ning

kaitsealuseid liike. Kaitsealal kaitstakse kaitsealuseid linnuliike, mida linnudirektiiv nimetab

I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao

urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia) ja laanerähn (Picoides tridactylus). Ala arvatakse

Natura 2000 linnualade koosseisu, et tagada kaitseväe keskpolügoonil linnustiku elupaikade

vähenemise hüvitusmeetmena linnustikule sobivate elupaikade säilimine ümbruskonnas.

Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus,

teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev

kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Niinsoni looduskaitseala kaitse all

olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus, haruldus ja linnudirektiivi

rakendamine.

Väärtuste kirjeldus ja ohutegurid

Haruldased ja ohustatud looduslikud metsa- ja sookooslused. Niinsoni looduskaitsealal

asuvad looduslikud metsa- ja sookooslused: madalsoometsad, palu- ja laanemetsad ning

soostuvad lehtmetsad.

Madalsoodele on omane püsivalt veega küllastunud muld ja väikesekasvulised taimed. Põhiline

ohutegur on kuivendamine. Eksperdihinnangu põhjal on alal asuvad liigirikkad madalsood

kuivendamise tagajärjel metsistunud ja arenevad järgmiste aastakümnete jooksul soostuvateks

lehtmetsadeks. Väikesed madalsoolaigud asuvad metsakoosluste vahel kaitseala lõunapoolses

osas. Kaitsealal leidub neid 2 ha.

Palu- ja laanemetsad on parasniisked okaspuuenamusega metsad. Vanades palu- ja

laanemetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja

selgrootud loomad. Põhiline ohutegur on raie. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanad

parasniisked metsad kadumisohus. Palu- ja laanemetsi leidub kogu kaitseala ulatuses 76,2 ha.

Soostuvatele lehtmetsadele on omane põhjavee lähedus ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus.

Puid ümbritsevad tavaliselt tüvemättad. Põhilised ohutegurid on raie ja kuivendamine.

Tihtipeale on nende koosluste veerežiim vähemalt osaliselt rikutud, seetõttu on esinduslike

koosluste kaitse väga oluline. Esinduslik kooslus paikneb kaitseala keskel ja kaguosas.

Kaitsealal leidub soostuvaid lehtmetsi 17,6 ha.

Kooslused vastavad haruldaste ja ohustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidele liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Need metsa- ja sookooslused on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa

boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud

liigid, kes kasutavad kooslusi elupaigana või toitumisalana.

Must-toonekurg

Must-toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti ohustatud

liikide punase nimestiku järgi ohustatud ning LKS alusel arvatud haruldase ja hävimisohus

liigina I kaitsekategooria liikide hulka, kuna tema arvukus on kahanenud 1980. aastate alguse

250 pesitsevalt paarilt praeguse 40‒60 paarini. Lisaks on must-toonekurg määratud

linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse

häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Liigi

peamised ohutegurid on pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ja toitumisalade

degradeerumine. Lisaks must-toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades

metsades veel kuni 400 ohustatud liiki1. Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide

suhtes katusliigina.

1 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, 2018, https://keskkonnaamet.ee/media/714/download.

Eesti must-toonekure populatsiooni soodsa seisundi saavutamiseks on vajalik tagada piisavalt

suure elupaiga (kõigi teadaolevate elupaikade) pikaajaline säilimine, mis loob eelduse liigi

arvukuse püsimiseks ja kasvuks. Soodsa seisundi tagamise üheks tingimuseks tuleb seetõttu

seada kõigi liigile sobivate asustatud ja asustamata elupaikade säilitamine eri tüüpi kaitstavate

aladena. Mõned kaitstavate alade sihtkaitsevööndid ei pruugi olla must-toonekurele sobivad

pesitsuspaigad praegu, kui mets pole seal veel jõudnud areneda piisava vanuse ja struktuurini.

Kui must-toonekurg on mingilt alalt juba kadunud, siis ei pruugi tema tagasitulek olla kiire,

isegi kui tingimused selleks on olemas. Uute territooriumite asustamine on pikaealistel lindudel

üsna aeglane protsess. Uue territooriumi tekkimiseks peavad olema sobivad tingimused ja

teiseks piisav hulk isendeid, kes neid saaks asustada. Pikaajaliselt (enam kui kümme aastat

asustamata) elupaikades võib vajaduse korral kaaluda leebema kaitsekorra rakendamist, kuid

tagada tuleb elupaiga (pesitsemiseks sobiva puistu) säilimine2.

Laanepüü

Laanepüü (Bonasa bonasia) on Eesti mandriosas pesitsev haudelind, kes on Eesti punase

nimestiku järgi ohuvälises seisus, LKS alusel arvatud III kaitsekategooria liikide hulka ning on

määratud linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Laanepüü arvukus kahanes eelmise sajandi lõpus

mitu korda. Tegemist on paigalinnuga, keda leidub meil hinnanguliselt 20 000 – 25 000 paari3.

Laanepüü eelistab pesitseda vähemalt 50-aastastes suhteliselt tihedates okas- ja segametsades,

kus leidub nii varjuandvaid kuuski kui ka talvist toitu pakkuvaid kaski ja leppi. Sobivaimad

elupaigad on väljakujunenud rindelisuse ja tiheda alusmetsaga mitmekesised vanad metsad, kus

leidub häilusid ja tuulemurde. Suurimad liiki ohustavad tegurid Eestis on elupaikade

hävinemine, eeskätt vanemate mitmekesise struktuuriga puistute kadumine ning

fragmenteerumine, samuti pesitsuse nurjumine metsamajandustööde ja röövluse tõttu.

Laanepüü lähiaja (viie aasta) kaitse-eesmärk on asurkonna arvukuse säilitamine vähemalt

praegusel tasemel, pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk on asurkonna arvukuse suurenemine.

Nende eesmärkide saavutamiseks on eeskätt vaja järgida mitmeid üldisi kaitsemeetmeid (nt

laanepüü kaitse tõhustamine kaitstavatel aladel, sobivate elupaikade ühendatud võrgustikuna

säilitamine, püsimetsamajanduse soosimine, raierahu pikendamine, kaitse katusliikide kaudu ja

röövluse mõju vähendamine)3.

Metsis

Metsis (Tetrao urogallus) kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse ja on määratud

linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Metsis on Eestis paikne lind ja eelistab elupaigana vanu

loodusmetsi. Metsise mängupaigad asuvad Eestis eelkõige suuremate või väiksemate rabade

ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80−130 aastat. Valdavalt mängivad

metsised traditsioonilistes mängupaikades, mida võivad kuked kasutada aastakümneid.

Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata

mängude heale kaitstusele (94% teadaolevatest mängudest on kaitse all). 2012. aastal oli teada

388 asustatud metsisemängu. Metsisekukkede arvukushinnang aastatel 2013−2017 on Eestis

1300−1600 isendit2. Suurteks ohuteguriteks hinnatakse elupaikade killustumist, kisklust,

kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi halvenemist ning nende tegurite omavahelist

2 Elts, J. jt, 2019, „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017”,

https://eoy.ee/pics/757_Elts_et_al_2019-1.pdf.

3 Eesti Maaülikool, Eesti Ornitoloogiaühing, 2015, „Laanepüü (Bonasa bonasia) kaitse tegevuskava 2015–2019

eelnõu”.

koosmõju, aga ka pikaajalisi maastikumuutusi, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine

ja eelistatud elupaikade killustumine4.

Laanerähn

Laanerähn (Picoides tridactylus) kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse, on Eesti

punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning on määratud linnudirektiivi I lisa liikide hulka.

Laanerähn on üle Mandri-Eesti laialt levinud haudelind, kes asustab suuremaid metsamassiive,

kuid kelle levik ja asustustihedus on lokaalse iseloomuga. Laanerähnil on kindlad

elupaigaeelistused: vanad okaspuuenamusega metsad, kus on piisavalt kahjustatud ja surnuid

puid. Peamiseks ohuteguriks peetakse intensiivset metsamajandamist, mille käigus raiutakse

maha vanad okaspuu ülekaaluga vanad metsad, eemaldatakse neist sanitaarraiega laanerähnile

olulised kahjustatud ja surnud puud või fragmenteeritakse metsaraie käigus sobivad elupaigad5.

Praegu võib Eestis elutseda 2000–3000 (4000) paari laanerähne. Vaatlusperioodil 2007‒2019

hinnati laanerähni arvukus kahanevaks6.

Linnudirektiivi rakendamine

Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude

küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist.

Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide

elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on

liikmesriikidel kohustus rakendada erimeetmeid direktiivi lisades nimetatud regulaarselt

leiduvate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning

rändepeatuspaikade kaitseks, mis tagaks nende liikide säilimise ja paljunemise nende

levikualal. Linnudirektiivi I lisa liigid, kelle rändepeatus-, toitumis- või pesitsuspaiku

kaitstakse, on teiste seas must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü

(Bonasa bonasia) ja laanerähn (Picoides tridactylus). Kuna Niinsoni looduskaitseala on oluline

elupaik linnudirektiivi I lisas nimetatud kaitsealustele linnuliikidele, siis kaasneb sellega Eesti

riigil kohustus rakendada meetmeid oluliste elupaikade ja peatuspaikade säilitamiseks. Niinsoni

looduskaitseala Natura 2000 linnualade koosseisu arvamine on selle kohustuse täitmiseks parim

võimalus.

Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Niinsoni looduskaitseala kaitse all hoidmine

oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende

kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide,

nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse.

See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja

koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle

elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused

sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud

need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa

seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse

sellel alal on linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi

säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi

kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on

4 Randla, T. jt, 2015, „Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava”.

5 Evestus, T., Nurmla, A., 2012 „Laanerähni kaitse tegevuskava eelnõu”.

6 Keskkonnaagentuur, 2020 „Rähnide seire 2019. aasta aruanne”.

arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab

ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse (LKS § 14 lõige 2) teostamisel

lähtutakse sellisel juhul LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest. Teiste sõnadega tuleb

nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja

nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks

vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete

isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist

sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.

Teadaolevatest liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse-eesmärgina, on kaitsealal

III kaitsekategooria linnuliigid hiireviu (Buteo buteo) ja hoburästas (Turdus viscivorus) ning

III kaitsekategooria taimeliigid kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja kahelehine

käokeel (Platanthera bifolia). Nende liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib

tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud

piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.

2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus

Praegu kehtiv Niinsoni LKA kaitse-eeskiri on vastu võetud 14. novembril 2000. a.

Looduskaitseseadus võeti vastu 2004. aastal ja selle § 91 sätestab, et enne käesoleva seaduse

jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-

eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-

eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui

2023. aasta 1. maini. LKS-s esitatud tähtaeg tingib ka Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja

uuendamise. Praegu kehtiv kaitse-eeskiri viitab mittekehtivale seadusele, on üldsõnaline ega

nimeta konkreetseid kaitse-eesmärke. Uuendatud kaitse-eeskiri tagab ka loodusväärtuste

tõhusama kaitse Natura 2000 linnualana. Ala arvatakse Natura 2000 linnualade koosseisu, et

tagada kaitseväe keskpolügoonil linnustiku, eelkõige metsise ja must-toonekure elupaikade

vähenemise hüvitusmeetmena linnustikule sobivate elupaikade säilimine ümbruskonnas.

Praegu kehtiv kaitseala piir on kehtestatud vananenud kaartide alusel. Praeguseks on muutunud

nii kaardistusalused kui ka kaardistamistäpsus. Kaitseala piiritletakse mööda kehtivaid

katastripiire, maaparanduskraave ja metsasihte.

Kaitseala kaitse-eesmärkideks lisatakse haruldased ja ohustatud looduslikud metsa- ja

sookooslused. Kaitsealal asuvad madalsood, soostuvad lehtmetsad, palumetsad ja laanemetsad,

mille vanad ja esinduslikud alad on intensiivse kuivendamise ja metsamajanduse tõttu

muutunud Eestis haruldaseks7. Näiteks on Eesti madalsoode pindala vähem kui sajandi jooksul

kahanenud 7,1 korda8. Kaitse-eesmärkideks olevad metsa- ja sookooslused on muu hulgas

väärtuslikud elupaigad kaitsealustele lindudele9.

7 Kohv, K., 2009, „Eesti metsade elurikkus – tänane olukord ning eesmärgid ja lahendused järgmiseks kümneks

aastaks”.

8 Paal, J., Leibak, E., 2013, „Eesti soode seisund ja kaitstus”.

9 Nellis, R., 2015, „Looduskaitseliste väärtuste ekspertiis ja Natura metsaelupaigatüüpide inventuur Niinsoni

looduskaitsealal”.

Kaitsealal olevatele metsa- ja sookooslustele vastavad loodusdirektiivi elupaigad liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Neid elupaiku on Niinsoni looduskaitsealal 2015. aastal inventeerinud Renno Nellis.

Elupaigatüüpi liigirikkad madalsood on kaitsealal kokku 2 ha (kaitsealast 1,7%) ja selle

esinduslikkust on hinnatud arvestatavaks (C). Elupaigatüüpi vanad loodusmetsad on kaitsealal

kokku 49,2 ha (kaitsealast 42,8%) ning see on kaitsealal esinduslikkusega A‒C, lisaks on 27 ha

hinnatud potentsiaalseks elupaigatüübiks. Elupaigatüüpi soostuvad ja soo-lehtmetsad on

kaitsealal kokku 17,6 ha (kaitsealast 15,3%) ning see on kaitsealal esinduslikkusega B‒C.

Kaitseala kaitse-eesmärkideks on ka kaitsta linnudirektiivi I lisas nimetatud liike must-

toonekurge (Ciconia nigra), laanepüüd (Bonasa bonasia), metsist (Tetrao urogallus) ja

laanerähni (Picoides tridactylus). Must-toonekure paar pesitses Niinsoni LKA keskosas aastatel

1996‒1998 loodusliku pesa varisemiseni. Senimaani on pesa olnud asustamata, viimane vaatlus

Niinsoni LKA-l tehti aastal 2021. Vastavalt must-toonekure kaitse tegevuskavale tuleb säilitada

ja kaitsta ka liigi asustamata pesapaikasid, mis on esindusliku elupaigaga ja kus elupaiga

taasasustamise potentsiaal on säilinud. Niinsoni must-toonekure pesapaik vastab nendele

tingimustele. Must-toonekure arvukus on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud, mistõttu

tuleb populatsiooni taastumise võimaldamiseks säilitada sobivate pesitsuselupaikade seisund.

Lisaks kunagise pesapuu asenduseks loodud tehispesale kaardistas Renno Nellis 2015. aastal

28 potentsiaalselt sobilikku pesapuud, mis asuvad hajusalt üle kogu kaitseala. Sobivateks

pesapuudeks on vanad ja tugevate külgokstega haavad ja männid. Eestis eelistavad must-

toonekured pesitseda jänesekapsa-mustika, angervaksa, mustika ja karusambla-mustika

kasvukohatüüpides1, mis on kõik Niinsoni LKA-l esindatud. Laanepüüsid elab kaitsealal

2015. aasta seisuga neli paari. Laanepüüd kasutavad tõenäoliselt elupaigana kogu ala.

Elupaigana eelistab laanepüü tihedamaid metsaosi. Metsis Niinsoni LKA-l teadaolevalt ei

pesitse, kuid Kõrvemaa metsise tuumalal elavad metsised kasutavad Niinsoni LKA metsasid

olulise sügistalvise toitumisalana. Laanerähni elab kaitsealal hinnanguliselt üks paar.

Laanerähni elupaik ja tegevusjäljed kuivanud kuuskedel leiti kaitseala lõunaosast. Laanerähni

elupaigaeelistuseks on vanad okaspuuenamusega metsad, kus on piisavalt kahjustatud ja

surnuid puid.

Kaitseväe keskpolügoonil tekkiva mõju tõttu Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele on linnustiku ekspertiisis (koostanud OÜ Clanga)

hüvitusmeetmena ette nähtud lähedalasuvate püsielupaikade ja kaitsealade arvamine Natura

linnualade koosseisu. See tingib ka Niinsoni LKA arvamise Natura linnualade koosseisu.

Linnualal on vajalik linnustiku kaitsemeetmena kaitse-eeskirjaga keelata alal jaht laanepüüle,

et tagada kaitse-eesmärgiks seatavatele linnuliikidele pesitsusrahu ning vähendada tahtlikku või

tahtmatut hukkumist.

2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik

Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks looduslike elupaikade ja liikide kaitse

looduslike protsesside kaudu, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina jätkuvalt

looduskaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda vajalike piirangute rakendamist (nt metsade

majandamine, maavarade kasutamine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi

elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi.

2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vöönd

Praegu kehtiv kaitseala piir on määratud 1992. aasta maakasutuskaardi, 1991. aasta Aegviidu

metskonna puistuplaani ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemkaartide alusel.

Kaitseala praegune piir ei järgi looduses nähtavaid piire, kaitseväärtuste asukohti ega praeguste

katastriüksuste piire. Planeeritava kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse

on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt

tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe

muutuvaid objekte (metsasihid, kraavide kaldad, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala piir on

kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri

andmeid.

Niinsoni looduskaitseala praegune pindala on 111,14 ha ja kaitseala kuulub täies ulatuses

sihtkaitsevööndisse. Kaitseala suureneb 3,5 ha võrra ja planeeritava kaitseala pindalaks on

114,71 ha. Niinsoni LKA kavandatava piiri järgi jääb kaitsealale riigimaad 99,83 ha ja eramaad

14,88 ha. Kaitsealale lisandub 0,9 ha varem kaitse all mitte olnud eramaad ja 3,62 ha riigimaad,

kaitsealalt jäetakse välja 0,37 ha eramaad ja 0,59 ha riigimaad. Kavandatava looduskaitseala

pindala muutused on tingitud kaitseala piiri korrigeerimisest.

Kaitsealasse jääb tervikuna kolm katastriüksust, mis kuuluvad kõik riigiomandisse: kõige

põhjapoolsemas osas paiknev Tuvi (14001:001:1043), kaitseala lõunapoolses osas paiknev

Niinsoni looduskaitseala 4 (14001:003:0099) ja sellega idas piirnev Niinsoni looduskaitseala 5

(14001:003:0001). Kaitsealasse jääb peaaegu tervikuna Tuvi katastriüksusega lõunas piirnev

eraomandis olev Raja (14001:003:0107) katastriüksus, mille idapoolsest äärest jääb välja

kuivenduskraavi kaitsealalt väljaarvamisega seoses 2 m laiune riba. Kaitsealasse jäävad

osaliselt neli katastriüksust, millest kolm kuuluvad riigiomandisse: kaitseala keskel paiknev

Niinsoni looduskaitseala 1 (14001:003:0305), sellega edelas piirnev Niinsoni looduskaitseala 3

(14001:001:0905) ja sellega idas piirnev Aegviidu metskond 85 (14001:003:0304). Osaliselt

kaitsealasse jääv eraomandis olev katastriüksus Jaani-Hansu (14001:003:0103) paikneb

kaitseala kaguosas. Kaitseala piir kulgeb põhjaosas mööda katastriüksuste piire. Idaosas kulgeb

piir mööda kuivenduskraavi serva nii, et kraav jääb kaitsealast välja ja kaguosas lühikeses

lõigus mööda katastripiiri. Lõunaosas kulgeb piir mööda metsasihti (siht jääb kaitsealast välja)

ning lääneosas mööda kuivenduskraavi nii, et kraav jääb kaitsealast välja.

2.5. Kaitsekord

2.5.1. Kaitsekorra kavandamine

Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvate loodusväärtusi, kaitseala

tsoneeringule ja kaitse-eeskirjale koostatud eksperdiarvamust9 ning 2015. ja 2021. aasta

kotkaste ja must-toonekure seiret.

Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal olevate

liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes.

Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse;

edaspidi PS; § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5

9 Nellis, R., 2015, „Looduskaitseliste väärtuste ekspertiis ja Natura metsaelupaigatüüpide inventuur Niinsoni

looduskaitsealal”.

tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte.

Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS

§-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja LKS

alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest

tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad,

vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate

loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse linnudirektiivist riigile tulenev kohustust kaitsta

loodusväärtusi, selleks määratakse ala Natura 2000 võrgustikku kaitseväe keskpolügoonil

elupaikade vähenemise hüvitusmeetmena linnustikule sobivate elupaikade säilimise kaudu

ümbruskonnas. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad

eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitsekorra muutmine ja loodusväärtusi

kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele.

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava

abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi

(loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid

vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt

isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.

Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamise ja

tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate

tegevuste elluviimisel need hävivad.

Metsandusalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see

kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust eeldada, et

ettevõtluse huvides on võimalik kasutada kaitset väärivaid loodusväärtusi (nt metsa).

Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud

eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra

peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks on need piirangud vajalikud.

Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud

sihtkaitsevööndiks. Leebem kaitserežiim seab ohtu kaitseala eesmärkide saavutamise, kuna ei

võimalda tagada liikide elupaikade säilimist.

Kaitse-eeskiri ei reguleeri kaitsealal kalapüüki, lautri või paadisilla ehitamist ega sõitmist

veekogudel, kuna alal ei ole veekogusid. Samuti ei kasva kaitsealal pilliroogu ega adru ning

sellest tulenevalt ei ole vajadust reguleerida kaitse-eeskirjaga nende varumist. Lisaks ei

reguleeri kaitse-eeskiri poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikku

tegevust, sest alal puuduvad poollooduslikud kooslused.

2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord

2.5.2.1. Lubatud tegevused

Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju ja seeni ning muid

metsa kõrvalsaadusi. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna tegu ei

ole suure külastuskoormusega ega -väärtusega alaga ja juhuslik külastus ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärkide saavutamist.

Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine. Kümme inimest on

väike grupp, kelle koos liikumine ei avalda kaitstavatele liikidele ja kooslustele kahjulikku

mõju. Kaitsealal puuduvad rahvaürituse korraldamiseks ettevalmistatud kohad ja seetõttu

puudub arvestatav surve rahvaüritusi kaitsealal korraldada. Rohkem kui kümne osalejaga

rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Nõusoleku andmisel saab

kaitseala valitseja seada tingimusi ja suunata külastajad häirimistundlike liikide elupaikadest

eemale. Kuigi kaitsealal ei ole kaitsealuste lindude jaoks liikumispiirangut kehtestatud, on vaja

lindude vajadusest lähtuvalt häiringute tase väike hoida. Osalejate arvu piirang jätab kaitseala

valitsejale võimaluse jälgida kaitseala kasutust ja vajaduse korral koormust suunata või

hajutada.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja jalgrattaga sõitmine radadel. Sõidukiga

sõitmine väljaspool teid, jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radasid ning maastikusõidukiga

sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega

seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-

eeskirjaga lubatud töödel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see

kahjustab ala taimkatet ja seeläbi väärtuslikke metsa- ja sookooslusi ning elustiku

mitmekesisust. Lisaks leidub kaitsealal mitu kaitsealuste liikide kasvukohta ja maas pesitsevate

lindude elupaiku. Kaitsealale jääb üks pinnastee, mis viib välja riigimetsa metsasihini.

Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht laanepüüle. Ala ei ole atraktiivne

rändlindude kogunemiskoht. Peamine jahilind, keda alal leidub, ongi laanepüü. Kuna laanepüü

on kahaneva arvukusega III kaitsekategooria liik ja linnudirektiivi I lisa liik, kes on Niinsoni

LKA kaitse-eesmärgiks, siis on kaitse-eesmärgi täitmiseks jahipiirang laanepüü kaitseks

vajalik. Osaline jahi vähenemine kaitseb kaudselt ka teisi kaitsealuseid linnuliike, sest

mürahäiring ei sega suve lõpul sulgimist ja sügistalvisel perioodil metsiste toitumist.

Looduskaitseseadusest tuleneb jahiulukite lisasöötmiskohtade kooskõlastamiskohustus

kõikidel kaitsealadel. Kuna Niinsoni LKA ja linnuala kaitse-eesmärkideks on maas pesitsevad

kaitsealused linnud, siis tuleb vältida kiskjate ja metssigade alale koondamist.

Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud telkimine ja lõkke tegemine. Alal leidub

mitu häirimistundlikku liiki, seega soovib kaitseala valitseja seada vajaduse korral telkimiseks

ja lõkke tegemiseks tingimusi (nt keelata need tegevused kaitse-eesmärgiks olevate lindude

pesitsusperioodil). Telkimiseks ja lõkke tegemiseks on vajalik taotleda Keskkonnaametilt

igakordset nõusolekut. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval

kinnisasjal telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

§-des 35 ja 36 sätestatuga.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud loodusliku veerežiimi taastamine. Kaitsealal on

niiskete metsade ja sookoosluste looduslikkust rikutud kuivenduskraavide loomisega.

Ajaloolistest kaartidest (üheverstaline kaart 1894‒1922, kaheverstaline kaart 1895‒1918, Eesti

kaart 1 : 50 000 (topo-hüdrograafia osakond) 1935‒1939) lähtudes oli enam kui sajand tagasi

enne maaparandussüsteemide rajamist Niinsoni LKA kaetud valdavalt liigniiskete kooslustega.

Kraavitus on mõjutanud kogu kaitseala nii kaitseala ümbritsevate kui ka kaitseala sees

paiknevate kraavide tõttu. Kuivendamise tõttu on väärtuslikest soostunud metsa- ja

sookooslustest, mille soodne seisund sõltub liigvee olemasolust, arenenud parasniisked palu- ja

laanemetsad. Eksperdihinnangu põhjal arenevad kuivendamise tõttu kaitsealal 2 ha suurusel

alal seni säilinud madalsoometsad lähima paarikümne aasta jooksul soostuvateks

lehtmetsadeks. Ka ümbritsevad metsaalad on suuresti kujunenud soistes tingimustes ja sõltuvad

stabiilsest looduslikust veerežiimist. Niinsoni looduskaitseala metsa- ja sooalad on kraavitusest

mõjutatud, samas väheneb ajaga kraavide toime ja sellega ka nende negatiivne mõju. Kuna

kaitseala soo- ja metsakooslusi mõjutab kuivendus, võib osutuda vajalikuks loodusliku

veerežiimi taastamine kraavide sulgemise teel. Loodusliku veerežiimi taastamiseks vajalikud

tööd planeeritakse kaitsekorralduskavaga ja nende tegemiseks on vajalik kaitseala valitseja

nõusolek.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile,

Tegevus on LKS § 30 lõikes 4 kirjas tegevusena, mida sihtkaitsevööndis võib kaitse-eeskirjaga

lubada, kui see on vajalik kaitstava loodusobjekti säilimiseks. Üldiselt on sihtkaitsevööndis

parimaks kaitsemeetmeks soo- ja metsakoosluste kujunemine looduslike protsesside kaudu.

Samas võib tekkida vajadus teha kooslustes nende kvaliteedi parandamiseks hooldustöid ning

aidata soos ja metsades nende kujunemisele kaasa. Koosluse kujundamisena võib kaitseala

valitseja sihtkaitsevööndis lubada näiteks kujundusraiet üksikute puude väljaraiumise teel või

häilude raiumist soo- ja metsakoosluste mitmekesisuse taastamiseks. Raietega võib lubada

puistute liigilise mitmekesisuse kujundamist ning metsade ja soo bioloogilise mitmekesisuse

suurendamist. Lisaks võib lubada raieid, mis on vajalikud loodusliku veerežiimi taastamiseks.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd. Kaitseala ainuke

rajatis on kaitseala keskosas olev ida-läänesuunaline pinnastee. Kaitseala valitseja võib lubada

pinnastee hooldustöid, kui see on vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks, näiteks ligipääsu

võimaldamiseks loodusliku veerežiimi taastamistöödeks.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik

tegevus. Need on tegevused, mis tagavad kaitse-eesmärgiks olevate liikide must-toonekure,

metsise, laanepüü ja laanerähni soodsama seisundi. Need liigid on tundlikud kuivenduse mõjul

toimuva elupaiga kvaliteedi halvenemise suhtes, seega võib elutingimuste säilitamiseks

vajalikuks tegevuseks lubada raieid, mis on vajalikud loodusliku veerežiimi taastamiseks.

2.5.2.2. Vajalikud tegevused

Niinsoni looduskaitsealal on vajalik kraavide sulgemine metsa- ja sookoosluste taastamiseks.

Kuivenduskraavide likvideerimisega on võimalik ära hoida 2 ha suurusel alal madalsoometsade

ning 17,6 ha suurusel alal soostuvate lehtmetsade kinnikasvamist ja nende edasist arengut

parasniisketeks kasvukohatüüpideks, sellega kaasnevat liigikoosseisu muutumist ning kaitse-

eesmärkideks olevate koosluste ja linnuliikide seisundi halvenemist.

2.5.2.3. Keelatud tegevused

Kaitsealal on arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi keelatud majandustegevus ja

loodusvarade kasutamine. Keelatud on tegevused, mis ei lähtu sihtkaitsevööndi kaitse-

eesmärkidest, kuna tegevuste käigus võivad hävida kaitsealused liigid ja kooslused, mille

säilitamine on sätestatud kaitse-eesmärgina. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa

seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus,

mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või

loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu

saamine. Seega on kõik kaitse-eeskirjaga reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või

lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused,

mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või

loakohustus, kaitsealal lubatud majandustegevus.

Kaitse-eeskirjaga ei tehta olulisi leevendusi majandustegevusele ja loodusvarade kasutamisele,

kuna need tegevused seavad ohtu kaitseala loodusväärtuste säilimise. Majanduslikeks huvideks

on piirkonnas metsa majandamine. Metsaraied majanduslikel eesmärkidel hävitavad

kaitsealuste liikide elupaiku või halvendavad nende seisundit ja killustavad looduskooslusi.

Kaitsealal on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul

tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Rajatise püstitamine kaitseala tarbeks

võimaldab kaitsealale püstitada tähiseid või infotahvleid. Kaitsealal ei leidu kohti, kuhu ehitisi

on võimalik püstitada, sest kaitsealal paiknevad lausaliselt looduskooslused. Ehitustegevus

hävitab looduslikud metsa- ja sookooslused, mille taastamine on pika aja vältel võimatu. Seega

avaldab ehitustegevus väärtuslikele kooslustele suuremat negatiivset mõju kui raied. Ehitiste,

eriti hoonete püstitamise keeld on vajalik ka linnudirektiivi ja kaitsealuste liikide elupaikade

soodsa seisundi tagamiseks. Hoonete püstitamisega kaasnev ehitustegevus killustab elupaiku ja

kaotab sidususe elupaikade vahel, mis võib viia liikide ja nende elupaikade hävimiseni.

2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga

Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud

vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta

katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha

maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada

ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja

ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole

vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta.

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala

seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole

arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides

nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse osas.

Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel

majandustegevuse kahjustavat mõju. Tingimuste seadmine on võimalik, kui planeeritud

tegevus ei kahjusta kaitse-eesmärke.

3. Menetluse kirjeldus

23. veebruaril 2021. a saadeti eramaaüksuste omanikele, Anija Vallavalitsusele, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, kaitseministeeriumile, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ja Maapaju ning

Aegviidu jahipiirkondades tegutsevatele jahiseltsidele tutvumiseks Keskkonnaametis ette

valmistatud Niinsoni looduskaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus (edaspidi

ka VTK). Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsusega oli võimalik

tutvuda ka avaliku väljapaneku ajal 1. märtsist kuni 15. märtsini 2021. a Keskkonnaameti

veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Ettepanekuid või vastuväiteid paluti esitada hiljemalt

15. märtsiks 2021. a. Niinsoni LKA kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus algatati

keskkonnaministri 15. septembri 2021. a. käskkirjaga nr 1-2/21/389, mille lisana on olemas

VTK koos esitatud ettepanekute ja vastuväidetega.

Peatükki täiendatakse kaitse-eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku järgselt.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kaitseväe keskpolügoonil tekkiva mõju tõttu Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele on linnustiku ekspertiisis (koostanud OÜ Clanga)

hüvitusmeetmena ette nähtud lähedalasuvate püsielupaikade ja kaitsealade arvamine Natura

linnualade koosseisu. See tingib Niinsoni LKA arvamise Natura 2000 võrgustiku linnualade

koosseisu.

Niinsoni looduskaitseala eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt

käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende

munade, pesade ja elupaikade kaitset Euroopa Liidus liikmesriikides. See hõlmab nende liikide

kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad

liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide

arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele

nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Niinsoni

looduskaitsealal on olulisteks kaitse-eesmärkideks mitme linnudirektiivi I lisas nimetatud

linnuliigi kaitse. Linnualal on vajalik reaalse linnustiku kaitsemeetmena kaitse-eeskirjaga

keelata jaht laanepüüle, et tagada kaitse-eesmärgiks seatavatele linnuliikidele pesitsusrahu ning

vähendada tahtlikku või tahtmatut hukkumist.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega

kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada

väärtuslike metsa- ja sookoosluste ning kaitsealuste linnuliikide elupaikade säilitamist ja nende

soodsa seisundi saavutamist.

Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on

mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja

suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2030 kui ka Ressursitõhusa Euroopa

tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks

kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (KOM(2020) 380), mis seab liikmesriigile

konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)

parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.

Määrus toetab must-toonekure ja metsise kaitse tegevuskava eesmärke.

Niinsoni looduskaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel

oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega

ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadetakse

kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. LKS

§ 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile

teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse

maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab

maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu

ei maksta. Kuna Niinsoni sihtkaitsevööndi pindala suureneb 3,5 ha, laekub maamaksu Harju

vallale vähem ligikaudu 17 eurot aastas (Anija valla maamaksumääraga 2,4% maa

maksustamishinnast).

Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille

sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest.

Pärast Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamist lisandub kaitsealale 0,54 ha

eraomandis olevaid kinnisasju, mille sihtotstarbelist kasutamist kaitsekord oluliselt piirab. Maa-

ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Harju vallas 2021. aastal 13 702 ha

maatulundusmaaga 2368 tehingut kogusummas 168,4 miljonit eurot. Seega oli nende tehingute

põhjal ühe hektari müügihind keskmiselt 12 288 eurot. Seega täiendava omandamiskohustusega

0,54 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaa riigile ostmise korral oleks selle hind umbes

6636 eurot.

Niinsoni LKA-le ei jää poollooduslikke kooslusi, seega poollooduslike koosluste hooldamise

kulutused puuduvad.

Uue kaitse-eeskirja kehtestamisega arvatakse Niinsoni looduskaitsealasse varem kaitseta olnud

alast 3,03 ha riigimetsamaad, mis on suures osas küps või valmiv mets. Riigimetsa

Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb Harju maakonnas majandusmetsa range kaitse

alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 116 eurot hektari kohta

aastas. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu, kus

lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv

tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 351 eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt

jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel

põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne).

Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade

metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle

järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha. Käesoleva määrusega liidetakse

kaitsealale seni kaitseta erametsa 0,54 ha, seega on saamata jääva puidutulu hinnanguline

väärtus eramaal 72,4 eurot aastas.

Natura 2000 alal asuvale erametsamaale on õigus taotleda toetust, mida makstakse Maaelu

Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ja kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest.

Toetuse eesmärk on kompenseerida metsaomanikele osaliselt looduse kaitsmise tõttu metsast

saamata jäävat tulu. Toetuse andmise tingimused ja kord on kehtestatud 22. aprilli 2015. a

määrusega nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetusˮ, mille kohaselt on toetuse määr

sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 110 eurot aastas. Niinsoni looduskaitseala

kaitse-eeskirja kinnitamisega suureneb erametsa osakaal sihtkaitsevööndis 0,54 ha täies

ulatuses seni kaitseta maa arvelt. Seega suureneb Natura 2000 erametsatoetuste hinnanguline

maksumus riigile 59,4 euro võrra aastas. Metsatoetuse taotlejate arv on viimastel aastatel jäänud

umbes 70% juurde võimalikust taotlejate arvust. Seega võib prognoosida tegelikuks lisakuluks

umbes 42 eurot aastas.

SMI 2020 aruande järgi on Eesti keskmine metsa tagavara 203 tm/ha. Eesti Metsa- ja

Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS tehtud metsa- ja puidusektori sotsiaal-

majandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal 1 m3 puidu töötlemisel metsa- ja

puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav

lisandväärtus 193,3 eurot. Selle summa sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu

(toodud eespool). Sama uuringu järgi on 1 m3 puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu

95 eurot raietsükli kohta. Varem kaitseta olnud maa tsoneerimine sihtkaitsevööndisse vähendab

metsa majandamise mahtu nii eramaal kui ka riigimaal 100%. Kui metsatagavara oleks 203

tm/ha, jääks eeltoodud hinnangu järgi muudatuste tõttu otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt

laekumata lühiperspektiivis hinnanguliselt u 65 700 eurot ja metsa- puidutööstuse poolt

lisandväärtus loomata u 140 000 euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk

ka järgmist raietsüklit (metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat) väheneb

maksutulu aastas u 858 euro ulatuses ja lisandväärtus u 1746 eurot. Arvestades aastase

inflatsiooniga 2% jääb riigil saamata tulu u 225 000 eurot ja kogulisandväärtust loomata umbes

poole miljoni euro väärtuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus

arvestuslikult väheneb, võib see mõjutada kuni 3,6 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris.

Arvutuse eelduseks on teoreetiline võimalus, et praegu kaitse all mitteolev ressurss võetaks

kohe kasutusse, mis saaks piirangute tõttu realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused

metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes).

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad

kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt

võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada

kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku

üldosa seadus (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste

rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§

31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või

tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2).

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Vabariigi Valitsuse määrus „Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri“

Lisa

NIINSONI LOODUSKAITSEALA

0 500

m

LEPPEMÄRGID katastripiir

kaitseala välispiir

Niinsoni sihtkaitsevöönd

Mõõtkava 1 : 10 000 Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2022

Aluskaart: ETAK, 2022. a versioon

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

21.10.2022 nr 7-4/22/20693

Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu

avalikust väljapanekust teavitamine

Keskkonnaministri 15. septembri 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/389 on algatatud Niinsoni

looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.

Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimub ajavahemikus 24.10-

14.11.2022. Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja, ekspertiisi ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda

avaliku väljapaneku ajal Keskkonnaameti veebilehel (www.keskkonnaamet.ee) looduskaitse

planeerimise rubriigis.

Planeeritavale Niinsoni looduskaitseala sihtkaitsevööndisse jäävad tervikuna Teile kuuluvad

kinnistud Niinsoni looduskaitseala 4 (14001:003:0099) ja Niinsoni looduskaitseala 5

(14001:003:0001) ning osaliselt Niinsoni looduskaitseala 1 (14001:003:0305), Niinsoni

looduskaitseala 3 (14001:001:0905) ja Aegviidu metskond 85 (14001:003:0304).

Oma parandusettepanekud ja vastuväited Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta palume

esitada kirjalikult Keskkonnaametile ([email protected] või J. Kunderi 18, Rakvere) hiljemalt

14.11.2022.

Teeme looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava

ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata.

Kui hiljemalt 14.11.2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel. Lisainfo: Riina Kotter, 503 7128, [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisad:

1. Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu

2. Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri

3. Niinsoni looduskaitseala kaart

Hanna Kaarin Hermlin 553 8717

[email protected]