| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/5918 |
| Registreeritud | 14.11.2022 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet, Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet, Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Margus Emberg
Riigimetsa Majandamise Keskus
29.11.2022 nr 7-4/22/21213-9
RMK arvamus ja ettepanekud Märjamaa
järtade maastikukaitseala kaitse-eeskirja
kohta
Austatud Margus Emberg
Avaldasite arvamust looduskaitse otstarbekuse kohta intensiivse liiklusega maantee vahetus
läheduses ja palusite Keskkonnaameti kommentaare. Juhite tähelepanu sellele, et kaitsealade
loomine suurte maanteede lähedusse tekitab liikidele ohtlikke elupaiku.
Märjamaa järtade maastikukaitseala puhul ei looda suure maantee äärde uut kaitseala. Kaitseala
territoorium on olnud kaitse all juba 1981. aastast ning hetkel uuendatakse ala kaitsekorda ja
liidetakse kaitsealaga uuendamata kaitsekorraga Niidiaia tammik.
Küsisite, milliseid lahendusi ja ettepanekuid teeb Keskkonnaamet, et kaitsta linde suure
maantee rajamisega kaasnevatest ohtudest.
Maantee ehitamiseks tellitakse alale keskkonnamõjude hindamine. Hindamise käigus tehakse
ka praktilisi ettepanekuid maantee kahjuliku mõju vähendamiseks elustikule. Vajadusel
vähendatakse teatud lõikudel sõidukiirust, rajatakse müra- ja füüsilisi tõkkeid jne. Vastavate
meetmete kasutuselevõtul arvestatakse konkreetse ala eripäradega ning luuakse tõkked
vastavalt seal paikneva elustiku vajadustele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Kotter
juhtivspetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
Maret Hobolainen 5343 7448
RMK arvamus ja ettepanekud Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohta
Austatud Riina Kotter
Olete esitanud arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks Riigimetsa Majandamise
Keskus`le (edaspidi RMK) Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu.
Oleme esitatud materjalidega tutvunud.
Anname teada, et meil pole maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohta ettepanekuid (maantee
laienduse kompensatsioonialaga oleme nõustunud), kuid esitame arvamuse looduskaitse
otstarbekuse kohta intensiivse liiklusega maantee vahetus ümbruses ja palume selle kohta Teie
kommentaare.
Peale Märjamaa järtade maastikukaitseala asuvad Tallinn-Pärnu maantee ääres ka Märjamaa- ja
Vardi looduskaitsealad ja sellist situatsiooni on ka mujal Eestis.
Juba enne 1994 aastat hukkus asfaltkattega teedel 1,8 lindu iga 10 kilomeetri kohta iga päev ja 2/3
lindudega teedel toimunud fataalsetest kokkupõrgetest registreeriti nende pesitsusajal (Lõhmus
1994). Kuna uuring tehti reaalsete leidude põhjal on alust arvata, et suur osa hukkunud lindudest
leidudes ei kajastu, sest autode põhjustatud tuul ja kiskjad viivad teelt suure osa hukkunud
lindudest. Seda tõdes ka Lõhmus ise. Lisaks saavad paljud osad linnud vaid vigastada ja lahkuvad
teelt kuid surevad hiljem, või jäävadki vigaseks. Tänaseks on autode arv kahekordistunud ja
kaitseala läbival Tallinn-Pärnu maanteel kavandatakse tulevikus kiiruseks 120 km tunnis.
Kui Lõhmuse uuringutulemus tänapäeva interpreteerida saame Eesti kohta tulemuseks
kuuekohalise numbri https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93576333/raplamaa-metsaulem-
linnukaitsjatest-raiekriitikud-on-metsamehi-suudistades-vagagi-silmakirjalikud.
Juhime Teie tähelepanu tõsiasjale, et kaitsealade loomisega sellistesse tingimustesse tekitame
ühtlasi looduskaitsealustele ja teistele liikide isenditele ohtlikke elupaiku – kas me mitte ei kutsu
neid pesitsema surmalõksu?
Lisaks on maantee lähistel vägagi häiriv mürareostus. Uue kiirtee projekt näeb ette müratõkked
vaid tee vahetus läheduses asuvate inimeste majapidamiste kaitseks. Pole vähimatki põhjust
arvata, et see mis ei meeldi isegi kilomeetrite kaugusel elavatele inimestele, võiks vahetumas
läheduses elavatele lindudele ja loomadele meeldida.
Riina Kotter
Teie 28.10.2022 nr 7-2/22/21213
Meie 14.11.2022 nr 3-1.1/2022/5918
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
2
Kuna linnud lendavad, ei ole nende kaitseks kitsal maanteelõigul asuvast ökoduktist kasu.
Arvame, et lindude ohutusega tuleks tegeleda vähemalt kogu kaitseala ulatuses. Milliseid
lahendusi näeb ja ettepanekuid teeb Keskkonnaamet nende eelloetletud vastuolude
lahendamiseks?
Omaltpoolt leiame, et looduse kaitse peaks olema kompleksne ja säästlik ning tagama looduse
igakülgse kaitse – mitte kaitsma näiliselt, seades sealjuures kaitsealuste liikide isendeid
ohustatud seisundisse, kus linnu jaoks fataalse tulemusega konflikt võib pesitsusperioodil olla
isegi tõenäolisem kui sellest pääsemine.
Foto: Kaitsealune raudkull
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Emberg
RMK Raplamaa metsaülem